Etruskide haudehitised Maia Luhamaa 10a Etruskid Etruskid elasid Kesk-Itaalias, tänapäeva Toskanas, mida vanasti kutsuti Etruuriaks Kreeklased kutsusid etruske türreenideks Etruski kultuuri kõrgajaks on 6-5 saj eKr Nende keel ei kuulnud indoeuroopa keelte hulka Etruskide keelest on säilinud üle 8000 raidkirja Etruski keel on desifreerimata. Tekste on palju, kuid need on lühikesed Etruski linnad olid ehitatud juba arhailisel ajastul korrapärase planeeringuga Tänavatel oli kiviplaatidest kate, on leitud ka kanalisatsiooni jälgi ,linnu ümbritsesid kõrged hambulised kivimüürid Hauakambrid Etruskid pöörasid suurt tähelepanu matmiskommetele Kõige iseloomulikumad olid ümmarguse põhiplaaniga kivimassiivi uuristatud hauakambrid tumulused Tavaliselt oli hauakambris üks, hilisemal ajal kaks ruumi Tumulused olid rikkalikult kaunistatud reljeefide ja seinamaalidega (kujutati tantse ja mänge, värvidest kasutati kollast, punast, pruuni,...
rohkem kui otsaseinas pluss veel üks. V sajandi alguses kujunes Kreekas välja kõrgreljeefi tüüp, mida ei tundnud vana- idamaade ega egiptuse kunst. Niisuguse reljeefi tekke eelduseks oli ühelt poolt arenenum võime tajuda kolmedimensioonilisi vorme ja teiselt poolt püüd tunnetada kujutavate esemete sisemist struktuuri, et neid kergemini siduda arhitektuuriga. Inimese teadliku vastandamisega jäigale materjalile olid vanad kreeklased kunstis tegelenud juba kaua. Heraklese reljeefis on eetiline moment- kangelase vastupanuvõime on muutunud arhitektuuriliseks pildiks. Parthenoni templi koht on valitud väga huvitavalt. Propüleede poolt vaadates ei paista mitte fassaad, vaid hoone nurk. Esimesel silmapilgul tundub hoone suurem kui ta tegelikult on. Dooria stiili põimiti üksikuid joonia elemente ja hoone kaunistati rikkalikult skulptuuridega. Hoone arhitektideks olid Iktinos ja Kallikrates. See Akrpoli peatempel oli
Oraaklid. Kreeklased palvetasid oma jumalaile koduseil altareil ja templeis. Enamikul pühamuist oli tähtsust ainult selle paiga jaoks, kus nad asetsesid. Kuid mõningaid pühamuid austati kogu Kreekas ja vahel koguni väljaspoolgi. Eriti kuulsad olid need pühamud, kus asusid oraaklid, kes jagasid mitmesuguseid nõuandeid ja ennustasid tulevikku. Selliseks oli näiteks Dodoona oraakel Epeiroses, üks vanemaid Kreekas. Seal asetses mägedes tihedas hiies oja kaldal altar ja võimas tamm. Viimast loeti pühaks ja muistendi järgi võis ta lehtede sahinast kuulda peajumala Zeusi tahet. Mingisugust nõu või ennustust kuulda soovijad tulid selle tamme juurde. Preestrid nagu mõistatasid tema sahinat ja andsid inimestele edasi jumalate näpunäiteid. Veel laiemalt tuntud oli Delfi oraakel. Ta asus Parnassose mäe jalal Fookises (Delfi linnas Kesk- Kreekas). Seal andis ennustusi eriline naispreester, keda kutsuti püütiaks. Ta i...
Kui Zeus sai teada, kes see naine on, andis ta Thetise surelikule naiseks. Nende pulma ei kutsutud tülijumalanna Erist. Tema saatis pulma kuldõuna. Hera, Athena ja Aphrodite läksid õuna nimel riidu. Vahekohtunik Paris võttis vastu Aphrodite altkäemaksu, millega ta oleks saanud endale maailma kauneima naise Heléna. Tema oli küll kahjuks abielus, kuid Paris läks talle külla, kui Heléna mees oli kodust ära. See põhjustas kreeklaste sõjaretke Trooja vastu. 10-ndal piiramisaastal tegid kreeklased hea plaani Trooja vallutamiseks. Nad ehitasid puuhobuse, mille keresse peitusid sõdalased. Hobune viidi linna ning samal ööl Trooja häviski. Valitseja Agamemnon oli kõrk ning keeldus lunatasu andmast. See toob preestri palvete peale kreeklastele katku ning nüüd annab Agamemnon järgi. Hüvituseks tahab tütarlast, kes on Achilleuse sõjasaak ja Achilleus raevub ja on valmis teda mõõgaga läbi torkama. Athena ilmus taevast ning hoidis Achilleust tagasi
säilitas oma osa etenduses. Keeka olümpiamängudest on tekkinud kaasaegsed olümiamängud ja kuna oli kreeklstel vaja kuskil harjudada siis tekitati olmeruumid gumnasion, kus poisid ja noored veetsid oma aega ja tänu sellele hakkadi poisse õpetama seal ning sellest tekkiski gümnaasium. Olümpiamängud olid ainsad üritused mis olid tollel ajastul ülekreekalised. Neid peeti piksejumal Zeusi auks iga nelja aasta tagant. Kreeklased olid esimesed inimesed kes hakkasid mõtlema kuidas maailm tekkis. Üks tähtsamaid kreeklasest filosoof oli Demokritos kes arvas et maailm koosne tühjusest ja selles liikuvad ning põrkuvad jagamatutest osakestest. Pärast seda on inimesed mõelnud kõige üle mis võimalik. Keskajal hakkadi inimesi, kes mõtlesid, et maailma ei loonud jumal, tapma, sest kirik ei tahtnud seda ültse uskuda. Kreeka kultuur on mõjutanud igat valkonda (arhitektuurist õppinguteni)
ennastohverdavalt võitlema patsientide elu ja tervise eest ehk vanne, mida annavad tänapäeval kõik arstid, enne ametisse astumist. Kirjanduse vallas on veel üks kuulus tragöödia ,,Kuningas Oidipus", mille kirjutas Sophokles. Matemaatikas lõid Thales ja Pythagoras tähtsaid teoreeme ja Aristarchos väitis esimesena, et Päike ja tähed seisavad paigal ning Maa tiirleb ümber Päikese koos muude planeetidega. Tähestiku võtsid kreeklased küll foiniiklastelt üle, kuid täiendasid seda nii, et häälikuid sai kirja panna enamvähem sellises järjekorras, nagu nad tulid ette kõnes. Minu arvates võib Vana-Kreekat nimetada kindlasti Euroopa, kui mitte lausa maailma kultuurihälliks, kuna praegu meie jaoks kõige tähtsam igapäevases elus on alguse saanud just Vana- Kreekast.
Päris algusest... ...ei tea me eriti midagi... ...on levinud palju müüte... Traditsioonidest Algul võisteldi ainult staadionijooksus (192,27 m). Võitja tohtis süüdata tule Zeusi templi altaril, päikesekiirte valguse abil. Mängud toimusid iga 4a tagant. Mängudevahelist aega hüüti olümpiaadideks, millel põhines kogu vanakreeka ajaarvamine. ... Alguses osalesid seal ainult kreeklased, hiljem ka muud rahvused. Esimestel olümpiamängudel oli kavas üks spordiala staadionijooks (192,27 m), kuid aja jooksul lisandus muidki alasid. Esimeseks olümpiavõitjaks tuli Elisest pärit kokk Koroibos. Üldiselt Olümpiamängud kestsid keskmiselt 5 päeva 30 päeva enne algust tulid võistlejad kohale, et publiku silme all treenida. Kohtunikud otsustasid, kes on võistlemiseks kõlbulikud. See piiras võistlejate arvu.
KASUTUSALAD Ehted: • Sõrmused • Prossid • Kõrvarõngad • Kaelakeed Meditsiinis: • Topaasi on kasutatud silmahaiguste ja katku ravimiseks. Ravib maksa ja leevendab närvilisust. Sobib hästi närvivapustuste ja üleväsimuse puhul. SUUREMAD ESINDAJAD • Aurangzebi topaas, mille mass on 157.75 karaati • Ameerika kuldne topaas, 22,892.5 karaati KIVIMIKASUTUS IIDSEL AJAL • Vanad kreeklased uskusid, et kivi annab neile jõudu. Aastasadu uskusid Indias elavad inimesed, et südamest kõrgemal kantud topaasi kivi tagab pika eluea, ilu ja intelligentsi. Euroopas renessansiajal (ajavahemikul 1300 kuni 1600) arvati, et topaas võib murda loitse ja hajutada viha. KIVIMIVARIATSIOONID Kõige sagedamini leidub kollaseid ja kollakasroosasid topaase, harvem roosasid, sinakaid ja rohekaid, kõige harvemini punaseid ja lillasid.
võis tekkida meilgi Euroopas kasutatav ladina kiri. Skulptuurides olid kreeklaste saavutused suured kuna seal said nad avaldada oma huvi inimese vastu, eredamalt tulid esile iga meistri enda kunstilised tõekspidamised. Kujurite meisterlikkus aina kasvas ja nad muutusid aina andekamaks ning seetõttu on ka Kreeka skulptuur väga palju mõjutanud hilisemat Euroopa kunsti. Püüeldes täislikkusele igas vallas, kandsid kreeklased pidevalt hoolt ka oma keha arendamise eest ning muidugi kuulus spordi juurde ka võistlus. Kõige tähtsam spordipidustus oli Olümpiamängud peajumala Zeusi auks, mida peetakse ka tänapäeval iga 4 aasta tagant. Inimesed on aastatuhandete vältel seletanud maailma religiooni kaudu, otsides ja leidis kõigi loodus- ning sageli ka ühiskonnanähtuste tagant kõrgemaid jõude. Selle vaatekoha järgi on maailmas asetleidev peamiselt jumalike tahte ja polüteistlike religioonide puhul ka jumalate
Rhodose saare koloss Robin Nurk Reio Maajärv Mallor Kingsepp Mis on KOLOSS? Kolossiks nimetasid kreeklased esialgu raidkujusid, mis olid üle elusuuruse. Hiljem hakati nii nimetama tõepoolest hiiglaslikke kujusid. Niisuguse hiigelkuju modelleerimiseks ja valamiseks pidid kunstnikul olema suured tehnilised teadmised. Kaasaegsetes ja nende järglastes äratas vaimustust just selle kuju loomise tehniline täiuslikkus. Kus asub Rhodos? Rhodos on suur põllumajanduseks soodsa kliima ja rikkaliku taimestikuga saar Vahemeres Väike-Aasia poolsaare edelaranniku lähedal, mis kuulub Kreekale.
Koosnes kesksest asulast ja selle lähiümbrusest. · Elanikke polnud kunagi üle kolme neljakümne tuhande. · Linnriiki valitsesid kodanikud. · kodanikud kõik vabad põliselanikest mehed. Kreeka polis · Toimus rahvakoosolek, selle otsus oli lõplik. · Rahvakoosoleku kõrval ka rikkuritest koosnev nõukogu. · Rahvakoosolekul valiti riigametnikud. · Riiki, milles domineeris rikaste ühiskonnakiht, nimetasid kreeklased aristokraatlikuks. Kreeka polis · Sõja korral olid kõik jõukuse järgi rivistatud. · faalanks kreeka lahingurivi. Raskerelvastuse jalaväe pikad sirged read üksteise selja taga. · Linnriik oli sõltumatu, omavalitsusel ja omakaitsel põhinev kodanike kollektiiv. · See tugevdas seal elavate kodanike ühtsust. faalanks Ühiskonna struktuur · Enamik linnriigi kodanikke olid talupojad. · Vaesemad põlluharijatest talupojad olid võlgades.
ARES Ares on Vana Kreeka mütoloogias sõjajumal. Jumalate hierarhias, sugupuus on tal auväärne koht ta on peajumal Zeusi ja tema naise, taevajumalanna Hera poeg. Kreeka mütoloogiasse kuulus Ares juba Mükeene ajajärgul. Ta oli arenenud pronksiaja sõjajumalast. On väidetud, et Ares ei ole kindlapiiriline isiksus nagu seda on näiteks Apollon või Hera. Pigem on ta sõja ja hävingu sümbol. Tema päritolu kohta märgivad kreeklased ebamääraselt, et Ares olnud pärit Traakiast, Kirde Kreeka toore ja metsiku rahva hulgast. Välimuselt oli Ares nägus ja mehine, särava soomusrüüga ja uhke kehahoiakuga. Toreda väljanägemise kõrval tuuakse kontrastiks tema haruldaselt õudutekitav iseloom. Ares oli kreeka kaheteistkümnest peajumalast kõige vihatuim verejanuline, julm, hävingut ja kannatusi toova sõja jumal. Rahuaega ja inimkonna õitsengut ta ei kannatanud.
Kunst Vana-Roomas TRIIN TEPPE Mõjutused Riigi südamik praegune Itaalia oli algselt madalamal kultuuritasemel kui mõned vallutatud alad. Palju võeti üle etruskidelt, kuid kõige enam aga kreeka kultuurist Kreeka mõjud : Väidetakse, et kui roomlased vallutasid kreeka sõjaliselt, siis kreeklased alistasid rooma kultuuriliselt. Etruskide kunst 8-3.saj. eKr. Elasid hilisema Rooma, (PRAEGUSE Itaalia) keskosas etruskid. Roomlased võtsid etruskidelt üle palju kunsti elemente Etrkuskide kunsti tuntakse nende hauakambrite kaudu Paljudes hauakambrites on seinad kaetud maalidega Banketistseen Tarquinia leopardide hauakambris 480-470 eKr Maalikunst Eelkõige tänu Pompeji väljakaevamistele on tänapäeval väga hea ülevaade Vana-Rooma maailmakunstist.
Söömine on osale meist palju tähtsam kui teistele. Sageli öeldakse: ● Ameeriklased söövad selleks, et elada ● Prantslased elavad selleks, et süüa - Paljud ameeriklased söövad lõunaks oma kontoris hamburgeri koos kokakoolaga - Inglased lepivad võileiva või pubieinega - Skandinaavlased veedavad asutuse sööklas täpselt 30 minutit - Pranslastele on lõunane söömine väga tähtis ja lõuna võib kesta mitu tundi; ka hispaanlased, portugallased ja kreeklased ei kipu lõunasöögiga kiirustama ● Inglismaal õpetatakse, et küünarnukke ei tohi lauale toetada ja kui oleme lõpetanud, siis tuleb istuda käed süles. ● Mehhiklasi ● Aasiamaad (Fidžil) ja mõnel muulgi maal on viisakas (isegi kohustuslik) pärast sööki röhitseda, et oma tänulikkust näidata. ● Kõige ametlikumalt kõikidest rahvustest käituvad lauas rootslased. ROOTSLASED: Kui oled lauas ainuke välismaalane, siis on kogu
mees võttis endale vaevalt murdeeast väljakasvanud tüdruku.Abielu põhieesmärk oli hankida seaduslikke järglasi.Lihtrahva seas valitsesid mehe ja naise vahel paremad suhted kui aristokraatlikes ringkondades,sest puututi töid tehes märksa rohkem kokku.Kuid ka madalamates ühiskonna kihtides oli mees majas kindlalt peremees.Vana-Kreeka tähtsamad jumalad: Kõige võimsaim oli taeva-,tormi- ja äikesejumal Zeus.Ta valitses teisi jumalaid.Zeusi abikaasa oli õde taeva kuninganna Hera,keda kreeklased austasid kui abielu kaitsjat.Zeusil oli kaks venda - merejumal Poseidon ning allmaailma ja surnute valitseja Hades.Zeusi teine õde,Demeter oli mulla ja vilja jumalanna.Zeusil ja Demeteril tütar Persephone, Zeus lubas ta Hadesele naiseks.Ülejäänud tähtsamad jumalad olid kõik Zeusi lapsed: Ares - sõjajumal,Hephaistos - tulejumal.Mõlemad olid Hera pojad.Athena - sõjajumalanna.Apollon - valgusejumal,inimeste tuleviku kuulutaja.Hermes - kaitses teekäijaid ja saatis surnute hingi allmaailma
tsivilisatsioon Kreeka mandriosas Mükeenes. 15. sajandil eKr Kreetal aset leidnud vallutuste järel võeti omaks ka lineaarkiri A, millest kujunes lineaarkiri B. Kuna viimane on dešifreeritud, saame kirjalike allikate põhjal teha järeldusi ka Mükeene bürokraatliku lossimajanduse kohta. Tumedal ajajärgul kiri unustati. Nii tumedal ajajärgul kui ka arhailisel perioodil rajasid hellenid aktiivselt kolooniaid ehk asumaid, näiteks Sitsiilasse 734 eKr. Kolonisatsiooni eeldus oli asjaolu, et kreeklased olid head meresõitjad ning otsene väljarände põhjus heade põllumaade nappus Balkanil. Kolonisatsiooni käigus puutusid hellenid kokku foiniiklastega. Foiniikia tähestiku baasil lõid hellenid 9. ja 8. sajandi vahetusel eKr oma alfabeedi. Kuna alfabeet – tähestikkiri – oli kergesti õpitav, siis tagas see kõrgema kirjaoskuse protsendi rahva hulgas. Kreeka tähestikust on omakorda arenenud nii ladina tähestik, mida meie kasutame, kui ka slaavi tähestik
Kontrolltöö üldajaloost: Ajaloo allikad ja eesmärk, esiaeg ja tsivilisatsioonide teke ning Vana-Kreeka 1) Mis on ajalugu? (nii üldine kui teaduslik selgitus) Ajalugu on lugu inimeset. See algab inimese ilmumisega planeedile Maa ja kestab tänaseni. Ajalugu - teadus inimkonna minevikust, sellest, kuidas inimesed elasid, millega nad tegelesid, millele mõtlesid. 2) Nimetage ajalooteaduse harud ja iseloomustage neid lühidalt. Osake tuua näiteid tuntuimatest arheoloogilistest mälestusmärkidest maailmas. Ajalooteaduse harud: Arheoloogia (ehk muinasteadus) – uurib inimkonna ajaloo varasemaid perioode, mil kirja kas veel ei kasutatud või millest on kirjalikke tekste vähe säilinud. Etnoloogia (ehk rahvateadus) – uurib tänapäeva rahvaste tavasid, tõekspidamisi ja materiaalset kultuuri (rõivaid, elamuid, esemeid) Antropoloogia (ehk teadus inimesest) – uurib inimest kui ühiskondli...
• Tegelesid peamiselt poliitikaga ja kultuuriga • Elukorraldus • Perekonnas võim meeste käes, naine peamiselt kodune • Poistel koolikohustus ja kaitseteenistus • Tütarlaste haridus perekonna otsustada • Peamiseks riietusesemeks kitoon ja pealisriie Sõjad Pärsiaga • Kõigepealt jõudis pärslasete võim Väike-Aasia linnriikideni • Sõjad Ateena ja teiste poliste vastu • Maratoni lahing 490 e. Kr • Pärsia eesmärgiks vallutada Ateena • Kreeklased võitsid endast suuremat Pärsia armeed • Termopüülide lahing 480 e. Kr • Pärsia eesmärgiks jõuda maismaad mööda Kesk-Kreekasse • Kitsasteed kaitses Sparta kuningas Leonidas koos väikesearvulise sõjaväega • Edasi liikusid pärslased Atika maakonda • Ateena linn põletati • Salamise merelahing • Kreeklaste võit, pärslased ei alistu • Plataia lahingu järel vabastati kogu Kreeka Aleksander Suur • Makedoonia kuningas 336-323 e. Kr
Gaia sünnitas Uranose ja Pontose ilma meheta. Uranose viljakast vihmast, mis armastavalt Gaiale langes, sünnitas Gaia rohu, lilled ja puud ning linnud ja loomad. Gaia oli tuntud oma ettekuulutuste ja ennustuste poolest. Gaia ühtimisest oma poja Uranosega sündisid koletuslikud kükloobid ja tekkisid võimsad titaanid, jumalate esimene põlvkond, kelle hulka kuulusid Kronos ja Rhea, Zeusi vanemad. (Day 2007: lk 7 11) Hirm kaose ees, mda kreeklased jagasid paljude teiste rahvastega, seletab paljusid religioosseid rituaale, millest nad kohusetundlikult kinni pidasid. Põllu- ja karjaviljakust tuli igal aastal uuesti loitsida, sest polnud sugugi kindel, et see edasi kestab, ja kuningad, kellele klassikalisel ajajärgul enamasti oli jäänud ainult preestri funktsioon, tõid aastast aastasse jumalatele ohvreid, et poliitilist korda ei kukutataks ja linn kaosesse ei langeks. (Dommermuth-Gudrich 2004: 62) Olümpose jumalad
ümbritsetud kividega( 3000-4000 EKr) Kromlehh on Menhirist ja Dolmenist ehitatud keerukas ehitisi 5. Maltal, Ggantija megaliit, umbes 3600 Ekr 6. Mesopotaamia kunst 1. Mida tähendab mesopotaamia ja millistel tänapäevaste riikide territooriumil see asus? 2. Sumeritelt pärineb inimkonna suurim tehniline leiutis, milline? 3. Mis liiki ehitised olid mesopotaamia kunsti suurimateks saavutusteks? 4. Milliseid Babüloonia linna rajatisi pidasid vanad kreeklased maailma imeks? 5. Mida tead Paabeli tornist? 6. Miks pole Babüloonlaste ehitistest palju järgi? 7. Millisesse ajajärku paigutad Mesopotaamia kunsti ja mis tegi selle lõpu? 1. Mesopotaamia on ajalooline piirkond Lähis-Idas, Türgis ja Iraanis 2. Ratas 3. Tsirkuraat (astangutega ülespoole ahenev torn. Tipus oli tempel, kus oli jumala elukoht), Lossid( suurim oli Assüüria kuningas Sargon II oma) 4. Rippaed 5. See on peajumala Marduki tempe 6
Saalomon- rajas Jahve templi Jeruusalemma 6)6- 2 sajand ekr. Ja sellel on mitu autorit eri aegadest. Peamiselt kirjutasid selle juutide preestrid 7)Nendel oli üks jumal(Jahve), teistel oli enamasti mitu. 8)Jumala poolt antud 10 käsku mida inimesed pidid järgima 9)kõik inimesed olid seaduse ees võrdsed. Vana Kreeka Asub lõuna euroopas balkani poolsaarel. Peloponnesuse poolsaarelt on pärit Mükeene kultuur. Kreeka on mägine maa mis piirneb meredega( Egeuse ja Kreeta). Kreeklased nimetasid kreekat Hellas ja kreeklasi helleniteks. Välismaalased olid neile barbarid. Kreeta kultuur- põhineb u. 2000 a. Ekr. Esimesed põliselanikud olid väike aasia rahvad. Müütides on kuulus Kreeta valitseja Minos ja tema järgi nim. Seda tsivilisatsiooni minoiliseks. Kultuuri iseloomustasid suured lossid, mis meenutasid labürinte, kuhu ära võis eksida. Kõige kuulsam neist on Knossose palee. Lossis olid väga rõõmsate toonidega
Aphrodite oli Zeusi üks seaduslikest tütardest, kes sündis merevahust . Tema oli ilu ja armastuse jumalanna. Tal oli ka tiivuline poeg nimega Eros. Tema nooled panid armuma igaühe keda need tabasid. Aphroditet kujutati sageli peegli, lillede ja oma poja Erosega. Hestia oli kodukolde jumalanna. Ta oli ka kolmas Olümpose neitsilikust jumalannast.Ares oli Hera ning Zeusi poeg. Ares oli sõjajumal. Ta oli julge ja taltsutamatu, aga vähese aruga. Ta oli Aphrodite kallim. Kreeklased eriti teda ei armastanud. Hephaistos oli sepp ja lonkur. Ta kaitses sepatööd. Ta oli Aphrodite abikaasa. Ta oli ainuke inetu jumal, aga ta oli väga heasüdamlik. Talle eriti ei meeldinud Olümposel viibida. Ta veetis aega oma sepikojas. Athena oli Zeusi tütar . Ta oli sõjajumalanna. Ta kaitses sõdureid ja mehi. Ta oli Zeusi peast sündinud täiskasvanuna ja täies varustuses. Ta oli teine Olümpose kolmest neitsist. Ta oli Ateena linna kaitsja
Olümpiamängude korraldamine 4.saj.keskel algas Makedoonia Pergamon Attaliidid Suhted naabermaadega alates 776 eKr- pani aluse tõus. 338.a. eKr Chaironeia Hellenismiajastu lõpetasid olid nõrgenenud kreeklaste ajaarvamisele lahingus purustas Philippos II Rooma vallutused ja siinsed kreeklased ja ühendas kogu valdused muutusid Rooma Hakkas kujunema linnriiklik Hellase oma võimu alla, lõppes provintsideks korraldus Kreeka iseseisvus
Tallinna Vanalinna Hariduskolleegium Kaisa Koppel 10 e klass Arseen Referaat 1 Sisukord Sisukord.................................................................................................................................. 2 Ajalugu.................................................................................................................................... 3 Kokkupuude arseeniga............................................................................................................ 3 2 Ajalugu Sõna arseen on laenatud Pärsia sõnast Zarnikh, mis tähendab ,,kuninga kollast". Sõna laenajateks olid kreeklased, kes selle arsenikon'iks muutsid. Arseeni on teatud ja kasutatud nii Pärsias kui ka mujal juba väga ammustest aegadest. Kuna arseeni sümptomid kattuvad kohati mõne levinud hai...
Minu meelest on see negatiivne, et heloote koheldi orjadena ning nendega käituti halvasti. Et hoida suurt hulka alatasa vaenulikke heloote kindlalt oma võimu all, pidid spartiaadid neist sõjaliselt üle olema. Selle tagamiseks kujuneski Spartas range kodanike kasvatamise süsteem. Sparta oli range sisemise korraldusega riik. Peale sõjalise üleoleku tagati ka küllaltki suur sisemine stabiilsus. Spartalased olid uhked, et neil polnud kunagi esinenud türanniat. Paljud kreeklased pidasid Spartat hästi korraldatud musternäidiseks. Teisalt aga summutas kõigi eluvaldkondade range reglementeerimine spartalaste loomingulisust. Klassikaline Sparta kreeka vaimukultuuris oli seetõttu tühine ning Sparta ei arenenud linnaks.
AVALIKUD PIDUSTUSED. SPORDIVÕISTLUSED, LÜÜRIKA JA TEATER. FILOSOOFIA JA TEADUS 1. Milline ühiskonnakiht ja miks tegeles spordiga enim?aristokraadid,püüdlesid täiuslikkust igas vallas ja kandsid pidevalt hoolt oma keha ning füüsilise võimete eest 2. Mis on gümnastika?spordi harjutused 3. Kuidas kujunesid gümnaasiumid hariduskeskusteks?kuna poisid ja noorukid veetsid gümn.palju aega tänu spordiharjutustele siis õpetlased hakkasid seal oma loneguid ja vestlusi pidama 4. Millal toimusid esimesed olümpiamängud?380 ekr 5. Kus olümpiamängud toimusid?Zeusi pühamus Olümpias Lõuna-Kreekas 6. Kelle auks toimusid olümpiamängud?Zeusi 7. Kes võtsid olümpiamängudest osa?sinna kognes võistlejaid ja pealtvaatajaid ,osalesid ainult hellenid,naistele oli pääs keelatud 8. Millistel spordialadel võisteldi?kiirjooks-staadionijoox;pikemad jooxudistantsid;maadlus;rusikavõitlus;kombineeritud...
Arheoloogilised leiud, kaljujoonised, seinamaalid, templi ürikud, legendid & müüdid, piibel. Vanimad pillid kinnor-piibel, safar-piibel, aulos-Vana-Kreeka, lüüra-Egiptus. Leviit-kutseline templimuusik. Muusika kõla vanal ajal: meloodiad ühetoonilsed, ühehäälsed, vaba rütmiga, templimuusika pidulik sageli lärmakas. Roll vanades kõrgkultuurides-kultuslik funktsioon. Ühisjooned vanade kultuurrahvate muusikas: sarnased pillid, muusika ühehäälne, rituaalne, suur tähtsus kasvatamises, muusikutel kõrge positsioon ühiskonnas. Hiina muusikakultuur 6-5 saj. e. Kr. Hiina kammertoon: pambustoru, mille sees 100 erineva suurusega kirsitera, puhudes kindel helikõrgus. Pentatoonika-5 astme helirida. Kuulus Hiina filosoof Konfutsius. Hiina muusika seos ühiskonnaelu korraldus: igal heliastmel oli oma kindel tähendus 1-valitseja, 2-minister, 3- rahvas, 4-ühiskondlikud asjad, 5-üldpilt. Hiina muusikainstrumendid: sheng-4 keelega, qin-7 keelega keelpill, ts...
· Omanäoline ja kõrgtasemeline minoiline tsivilatsioon linaarkiri! · Lossid hüljatud, kiri ununenud, rahvas rändab Väike-Aasia rannikule peaaegu tsivilisatsioonieelne aeg. · Tähtsamaks keskuseks - Knossos, kreeklased domineerisid Egeuse merel. · Relvi ja tööriistu hakati valmistama rauast ei toonud kaasa ühiskonna · 1600 aastat eKr arenes tsivilisatsioon ka Mandri-Kreekas. arengut. · Sealseks tähtsamaks keskuseks kujunes Mükeene
Kreeka ja Egiptuse religiooni erinevused Egiptuses tuntakse religiooni ja maailmapilti eelkõige preesterkonna pilgu läbi. Preestrid olid ühiskonna kõige haritum osa. Egiptlased austasid paljusid jumalaid. Osa jumalaid kehastas loodusnähtusi, paljude puhul oli tegemis mõne pühaks peetud looma või linnu jumaldamisega. Kreeka jumalad olid nii välimuselt kui iseloomult inimese moodi, neid kujutleti suure perekonnana. Kreeka jumalate peamiseks elupaigaks oli Olümpuse mägi. Kreeka tähtsaim jumal oli Zeuz taeva-, tormi- ja äikesejumal, Egiptusel aga päikesejumal Ra. Kui tekkis uus riik, sai tõeliseks peajumalaks Amon-Ra, kelle tähtsaim pühamu oli Kornaki tempel. Egiptlaste jumalatel puudus üldkehtiv süsteem, mitme jumala tunnused kattusid suurel määral. Egiptlaste meelest võisid jumalad olla kõikjal, olgu taevas või maa peal. Egiptuse religiooni kõige iseloomulikum joon oli sügavalt juurdunud ja väljaarendatu...
haudadel. Keraamiliste nõude ja kujukestega Kreeka kunstiajalugu algabki.Alguses maaliti nõudele lihtsaid kujundeid: kolmnurke, rombe ja ka meandreid. 8 saj lõpus eKr. hakati aga kujundite sekka ilmuma inimeste ja loomade kujutisi,millest järgmisel sajandil kasvasid välja mütoloogiaainelised piltjutustused. Peamiseks teemaks oli kreeklaste või Olümposejumalate võitlus koletistega. Kükloobid , kentaurid või Medusa kehastasid võõraid, kellele kreeklased vastandasid oma tsivilisatsiooni.Arhailise aja anumatel olid elusolendeid kujutatud kohmakate mustade siluettidena. Vaasimaalide stiiliks olid geomeetriline , mustafiguuriline ja punasefiguuriline stiil.Geomeetrilises stiilis Kreeka vaas 8 saj kujutab surnu leinamist. Geomeetrilises stiilis maalitud vaasid on peamine tõendusmaterjal tumeda ajajärgu ja 8 saj kreeklaste materiaalsest kultuurist.6. saj alguses eKr. tuli mustafiguuriline stiil
NAATRIUMKLORIID LOODUSES, TOORAINE TÖÖSTUSEL, VAJALIK INIMESELE Naatriumkloriid ehk keedusool ehk sool on keemiline aine valemiga NaCl. Soola põhiliseks koostis osaks on naatriumkloriid, naatriumkloriidi sisaldus soolas oleneb puhtusastmest. Puhas sool sisaldab 40% naatriumi ja 60% kloori. Sool on maakeral väga laialt levinud, seda leidub kõikidel mandritel v.a. Antarktikas. Esimesed teada olevad andmed soola tootmisest on umbes 4000a. eKr kui egiptlased, roomlased ja kreeklased soola tootsid. Esimesena hakkasid soola merest korjama foiniiklased. Naatriumkloriidi leidub maakoores mineraal haliidina, soola leidub lahustunud kujul merevees, sooljärvedes ja iidsete veekogude põhjas. Soola toodetakse kaevandustes ning looduslikku vett külmutades ja aurutades. Kõige laiemalt tuntakse naatriumkloriidi kui söögisoola, mida kasutatakse toiduvalmistamisel maitseainena ning konserveerimisel säilitusainena. Keedusool on vees ...
vastava heebrea sõna "nevel" tähendus on teadmata: see võib tähendada ka lüürat, lautot või isegi flööti. Sellele segadusele on kaasa aidanud asjaolu, et ajalooliselt on ingliskeelne sõna harp tähistanud mitte üksnes harfi, vaid enam-vähem iga keelpilli, mida ei mängita poognaga, alates parmupillist (jew's harp) ja suupillist (french harp) kuni orelini välja. Sageli on mõistlik ingliskeelne harp tõlkida kandleks. Vanad kreeklased tundsid küll mitut sorti kolmnurkharfe (trigonon, sambuuk), kuid omaseks see pill neile ei saanud. Nad eelistasid lüürat.Lääne-Euroopasse jõudis harf 8. sajandil mauride kaudu, kes sel ajal Pürenee poolsaare vallutasid. Harf praegu Aafrika rahvamuusikas kasutatakse mitut sorti harfe, nii vibu- kui ka nurkharfe. Aafrika harfid on eessambata. Peale selle on Aafrikas eurooplase jaoks veidraid pille, näiteks kora Lääne-Aafrikast, mida sageli kirjeldatakse harflautona.
selle pärast, kes on ilusaim. Jumalannad andsid otsustamise Trooja kuningapojale Parisele, kelle kohta oli ennustatud, et ta toob oma kodulinnale hukatust. Paris valis armastusjumalanna Aphrodite, kes oli talle auhinnaks lubanud maailma kõige ilusama naise. Selleks oli Helena, paraku juba abielus Sparta kuninga Menelaosega. Aphrodite abil põgenes Paris koos Helenaga koju Troojasse. Menelaos vandus kättemaksu ja kutsus ka teised kreeklased endale appi. Nii algas Trooja sõda. Achilleus ja Achilleuse kand Achilleus oli üks paljudest Trooja sõja kangelastest. Ta oli haavamatu, sest tema ema, merenümf Thetis oli teda imikuna surmajõe Styxi voogudesse kastnud, mis muutis ta haavamatuks. Vesi ei puudutanud ainult jalakanda, kuhu ta sai haavata, ning langes sõjas. Sõja lõpp ja Trooja hobune Sõda kestis kümme Trooja hävitati aastat ja lõppes lõplikult, kuid
ASTEROIDID Vändra Gümnaasium 2011 MIS ON ASTEROIDID? Asteroidideks nimetatakse väikesi planeedisarnaseid taevakehi, mis tiirlevad Kepleri seadustele vastavatel orbiitidel ümber Päikese. Asteroidid on ajas geoloogiliselt muutumatud kivimkehad ning on seega väärtuslikuks infoallikaks Maa võimaliku ehituse tekke ja arengu kohta KUIDAS ASTEROIDID TEKKISID? Asteroidid on arvatavasti aine, mis jäi üle planeetide tekkimisel umbes 4,6 miljardit aastat tagasi. Jupiteri tugev gravitatsiooniväli ei lubanud planeedialgetel korralikku planeeti moodustada. Selle asemel jäid nad igaüks omaette tiirlema. Aegade jooksul on kümneid tuhandeid väikeplaneete Marsi ja Jupiteri vahelisest asteroidide vööst välja heidetud. Seda põhjustavad asteroidide omavahelised põrked ja Jupiteri gravitatsioonilised häired ASTEROIDIDE NIMED JA ...
See ehitati aastail 2551-2471 eKr. See on maailma suurim püramiid siiani. Cheopsi püramiidi põhi on peaaegu ideaalne ruut ja püramiid on ehitatud põhiilmakaartega harmoonias. Cheopsi püramiini arhitektiks peetakse Hemonit. Kui arheoloogid püramiidini jõudsid, olid vargad juba enda töö teinud, kuid õnneks oli veel üpris palju järgi. Püramiidi ehitus on siiani mõistatus, kuid on mitmeid teooriad, kuidas paigutati 2,5 kuni isegi 70 tonnised kiviplokid nii kõrgele. Kreeklased arvasid, et kasutati orjade tööjõudu, kuid hiljem on pakutud, et tegu oli hoopis väga osavate ehitajatega, keda oli 100 000. Mark Lehner ja teised egüptoloogid arvavad, et töölisi võis olla keskmiselt 14.567 ja tipphetkedel ka kuni 40 000. Ilmselt lohistasid töölised kivid üles kelgutaoliste puidust asjadega, mille alla pandi kas liiv või palgid, aga selliseid puid ei kasvanud läheduses, seega oli tegu ilmselt liivast radadega.
Niisiis võib öelda, et astroloogia on sündinud Mesopotaamias. Siit levis see edasi naabermaadele ja kreeklaste kaudu ka Euroopasse. 5. INDO-EUROOPA RAHVAD. HETIIDID JA PÄRSIA SUURRIIK INDOEUROOPLASED. Indoeurooplaste all mõistetakse sugulaskeeli kõnelevaid rahvaid, kes asustavad juba aastasadu ulatuslikku maa-ala Indiast Euroopani. Nende hulka kuulub suur osa India rahvaid, iraanlased, armeenlased, albaanlased, kreeklased, slaavlased, baltlased (lätlased, leedulased), germaanlased, keldi ja romaani keelte kõnelejad. Indoeurooplaste päritolu ja varasema ajaloo kohta saab teha vaid oletusi. Paljud teadlased tänapäeval arvavad, et indoeurooplaste algkodu asus kuskil Ida-Euroopa või Kasahstani stepivööndis. Nende keelte ühissõnavara lubab arvata, et juba enne ulatuslikumat laialirändamist kasvatasid indoeurooplased hobuseid ja veiseid ning kasutasid vankreid. Tõenäoliselt tegelesid nad
langes tsivilisat. eelsele tasemele2)*osa kreeklasi rändas üle Egeuse mere Väike-Aasia rannikule.3)Relvi ja tööriistu hakati valm. rauast. Tsivilisatsiooni uus tõus(8-6 saj eKr) 1)Aristrokraatia esiletõus*tihe välissuhtlus idamaadega*mägine maa, mis põhjustas väljarände*tekkima hakkasid linnriigid(sparta)2)Kr alfabeedi loomine(foiniikia tähestiku põhjal) 800eKr.*alguse sai kr kolonisatsioon, mis hõlmas vahemerd ja musta merd3)tuli kasutusele mõiste hellenid e kreeklased,ülejäänud olid barbarid, kes rääkisid arusaamatut keelt.Klassikaline ajajärk(5-4saj II pool eKr)1)domineerib sparta range sõjaline korraldus,tugevaim jalavägi kr-s*peleponnesose liit*ateena-demokraatia*tugevaim merevägi, ateena mereliit2)peleponnesose sõda(431-404eKr) *338 a Chaironeia lahing3)ateena akropoli väljaehitamine Hellenismiperiood (338-30ekr)1)piiramatu võimuga monarh*valitseja jumalikustamine*talupoja allutatud seisund*linnad nagu
riigis nõukogu, mis omas rahvakoosolekust olulisematki rolli, rahvakoosolekutel valiti riigimaetnikud, kes rahvakoosolekute otsuseid ellu viisid, hellenism - kreeka ja teiste idapoolsete vahemeremaade ajaloo ning kultuuriperiood aleksander suure vallutustest kuni nende maade alistumiseni rooma võimule, aleksandri surmale järgnenud sõdade tagajärjel kujunes kolm suuremat hellenistlikku riiki: egiptus, seleukiidide riik, makedoonia, sisserännanud kreeklased asustasid vanu linnu, kuid lõid ise ka uusi, linnade ilme muutus kreekapäraseks rajati teatreid, gümnaasiume, kreeklased ehitasid linnadesse uhkeid hooneid, filosoofia ja teadus thales filosoof, kogu mitmekesisuse ühtseks aluseks oli vesi, millest tekkis maailm, demokritos filosoof, maailm koosnes tühjuses langevatest ja omavahel põrkuvatest aatomitest, pythagoras matemaatika, kogu maailmakorraldus põhines arvulistel
Kes sellest joob, unustab kõik endises elus juhtunu. · Kerberos: kolme pea ja draakonisabaga hiiglasuur koer, kes valvab Hadese allilma ust. · Pegasusel ratsutama: Bellerophon sai Pegasuse- tiivulise ratsu, kes kargas välja gorgo verest, kui Perseus tolle tappis- Athena abiga, kes kinkis talle kuldsed rakmed. *Tänapäeval tähendab ka suurt loomingulist inspiratsiooni v lennukat fantaasiat. · Olümposelt alla vaatama: ülevalt alla vaatama. · Nümf: kreeklased uskusid, et kõigil puudel, jõgedel, metsadel jm. On oma kaitsevaim- nümf, kes elab seal sees ja kes kaitseb oma elukohta, Kui puu maha raiuda, suri ka temas elav nümf. Nad olid kaunid neiud, kes tihti mängisid koos ja laulsid, ei lubanud ennast surelikel näha ja põgenesid. · Najaad: veenümf, kes elutses allikates, ojades ja purskkaevudes. · Sileen: osalt inimene, osalt hobune. Kõndisid kahel jalal, kuigi neid kujutati hobusekapjade, alati hobusesabaga.
Preestrid ei moodustanud omaette seisust, vaid elasid harilike kodanike tavapärast elu, erinevalt Egiptusest ja Mesopotaamiast. Sarnane oli aga, et põhiline jumalate austamise viis oli loomade ohverdamine. Linnriikides peeti aasta jooksul mitmeid usupidustusi, kus viibis kogu elanikkond. Rongkäigus kanti jumala kuju, pühamus järgnes suur ohvritalitus, peeti ka võistlusi jms. Nagu ka teised rahvad (mesod), püüdsid kreeklased jumalatelt tulevikku teada saada ja jälgisid kõikvõimalikke endeid. Näiteks lindude lendu, altaril ohvritule süttiist, ohvriloomade siseelundeid jms. Olid ka eraldi pühamud, kus käidi jumalatelt tuleviku kohta küsimus, neid nimetati oraakliteks. Kuulsaim oli Apolloni oraakel Delfis. Kreeklased panid rõhku peamiselt siinpoolsele elule. Surma mõisteti kui meeldiva elu paratamatut lõppu, millele järgneb igavene olesklemine sünges Hadese riigis. Kuna tähelepanu vääris vaid elu,
6.Nimeta Kreeka eeposed ja nende autor. 7.Nimeta kreeklaste tähtsamad jumalad ja jumalannad. (8) Anna nende kohta lühike iseloomustus (kirjeldus). 8.Nimeta Kreeka tähtsamad linnriigid. 9.Kuidas valitseti poliseid? 10.Milline oli Sparta riigikord? 11.Mille poolest oli Sparta riigikord aristokraatlik? 12.Kuidas kergendasid Soloni reformid Ateena lihtrahva elu? 13.Mida muutis Solon Ateena riigikorras? 14.Millised olid kreeklaste tähtsamad lahingud pärslaste vastu? 15.Miks kreeklased võitsid Pärsia armee? 16.Seleta mõisted: Strateeg, heloot, faalanks, perioik, spartiaat, polis, akropol, barbarid, aristokraatia, akadeemia, hellenism, Museion, Tempel. 17.Kes olid: Solon, Homeros, Peisistratos, Perikles, Aischylos, Sophokles, Thales, Demokritos, Pythagoras, Herodotos, Aleksander Suur, Sokrates, Platon, Aristoteles, Archimedes, Epikuros, Eukleides. 18.Mille järgi on olümpiamängud saanud oma nime? 19.Kellel oli võimalik olümpiamängudel osaleda? 20.Dateeri sündmused
meahelikud, oli Kreeka tugevalt killustunud ja mitmeteks sltumatuteks riikideks jaotatud. Peamine hendustee oli meri, mille kaudu oldi henduses naabermaadega. 2.Nimeta Kreeka ajaloo perioode, ajasta nad, too vlja iga perioodi iseloomulikud jooned, thtsamad sndmused ja kultuurisaavutused. v: a) Kreeta-Mkeene periood (200-1100 eKr) - minoiline kultuur kreetas, mille thtsaim keskus oli Knossos. Tsivilisatsioon arenes ka Mandri-Kreekas, kus thtsaim keskus oli Mkeene. Kreeklased vallutasid Kreeta saare. 1200 eKr Kreeka tsivilisatsiooni allakik. b) Tume ajajrk (1100-800 eKr) - Kreeka allakik, rnnati Vike-Aasia lnerannikule, nrgad suhted naabermaadega. c) Arhailine periood (800-500 eKr) - Kreekas hakkasid kujunema linnad, lemkiht, iga nelja aasta tagant olmpiamngud, kolonisatsioon, linnriiklik korraldus (nt Sparta, Ateena) d) Klassikaline periood (500-338 eKr) - Kreeka-Prsia sjad, Kreeka hiilgeaeg (Ateenas demokraatlik
(lk 98-99) 1. Seaduslikkuse ehk legitiimsuse põhimõte - Prantsuse revolutsiooni eelsete dünastiate (valitsevate suguvõsade) võimu taastamine. 2. Tasakaalu põhimõte ükski võitjariik ei tohi muutuda teisest tugevamaks. Selleks jagasid 4 peamist otsustajat omavahel maa-alasid. 3. Julgeoleku põhimõte piirata Prantsusmaa võimalikku sõjakust, Prantsusmaa ümbritseti puhverriikidega. 9. Miks toimus ülestõus Kreekas 19. saj. algupoolel? Mida kreeklased saavutasid? (lk 103) Kreeka kuulus 19. sajandi algul Osmanite impeeriumi ehk Türgi koosseisu. Türklased ahistasid kreeklasi (usuline tagakiusamine, karmid kohustused jne), seoses sellega (ja Prantsuse revolutsiooni ideede levikuga) vallandus 1820. aastail Kreekas ulatuslik ülestõus Türgi ikke vastu. Kreeklased saavutasid iseseisvuse ja lõid oma riigi (esialgu vabariigi, hiljem kuningriigi). 10. Millised olid Euroopa 1848.-49.a. revolutsioonide peamised põhjused ja tagajärjed? (lk
pärast ning Hektori surmast. Ilias ei räägi sõja põhjustest, algusest ega sõjale järgnevatest sündmustest. Mükeene kuningas Agamemnon võtab Achilleuselt tema sõjasaagiks saadud orjatari Briseise. Raevunud ja solvunud Achilleus keeldub kreeklasi võitluses toetamast. Järgmisel päeval puhkeb suur lahing ahhailaste ning troojalaste vahel, ahhailased suruvad troojalased tagasi. Õhtul põletatakse langenud ning kreeklased rajavad oma laevade kaitseks kantsi. Edaspidi suruvad troojalased Hektori juhtimisel kreeklased tagasi, Achilleust ei õnnestu aga ka suurte kingitustega uuesti võitlusse meelitada. Küll saadab ta sõtta oma parima sõbra Patroklese, kes lööb troojalased laevade juurest tagasi, kuid langeb ise Hektori käe läbi. Nüüd asub Achilleus taas võitlusse, tapab Hektori ning lohistab tema surnukeha sõjavankri taga laagrisse. Peetakse Patroklose matused,
Taevas liikuvate taevakehade kohta tehti vaid oletusi, usuti, et tegu on jumalatest seatud märkidega, mis suunavad inimese maapealseid tegemisi. 4. Milline on kreeklaste ja roomlaste arvates Universum? Kreeklaste arvates kujutas Universumit kerakujuline Maa ja taevasfäärid selle ümber. Roomlaste arvates oli Universum ilmaruum kõigis suundades ühesugune, täidetud päikestesarnaste tähtedega, mille ümber tiirlevad samuti planeedid. 5. Miks pidasid kreeklased Maad kera-, taevast sfäärikujuliseks? Kreeklased pidasid Maad kerakujuliseks merepinna ühtlase kõveruse järgi ja taevast peeti sfäärikujuliseks tähtkujude vaheldumise järjepidevusega kõigis suundades, võis tähtkujult tähtkujule liikudes taevale mis tahes suunas ringi peale teha, jõudes tagasi sinna, kust alustati. 6. Mille poolest erineb tänapäeva kosmoloogia varasematest maailmakirjeldustest? Tänapäeva kosmoloogia põhineb astronoomilistel vaatlustel ning
ROOMA AJALUGU Apenniini poolsaar- Itaalia. Itaalia piirkonnad on mägised, kuid põlluharimiseks sobivamad kui Kreekas. Itaallased tegelesid põlluharimisega rohkem kui kreeklased, meresõitmisega jällegi vähem kui kreeklased. VIII-VI sajandil eKr rajasid kreeklased Itaalia lõunarannikule ja Sitsiiliasse hulga linnu- suurimad neist olid Tarentum Itaalias ja Sürakuusa Sitsiilias. Itaalia keskosas Latikumi maakonnas hakkas VIII saj eKr esile kerkima Rooma linn. Roomlased ja teised Latikumi elanikud olid rahvuselt latiinid ja kõnelesid ladina keelt. Järgnevatel sajanditel alistasid roomlased Itaalia ja seejärel kõik Vahemere maad. Ladina keel oli peamine keel Vahemere läänerannikul. Kronoloogiline ülevaade
kindlale jumalale, kuid seal võis olla ka teiste jumalate altareid ja templeid. Nii oli Zeusi pühamus Olümpias kesksel kohal ka näiteks Hera tempel ja kangelase Pelopsi väike pühakoda. Kreeklaste templiehitus sai alguse ja templiarhitektuur kujunes välja arhailisel perioodil. Varasemad tõelised monumentaalsed kivitemplid pärinevad VI sajandist eKr. Templi põhiplaan oli ristkülikukujuline, see ehitati alusele, kasutati madalt treppi. Templeid toetasid sambad. Kreeklased kasutasid põhiliselt kolme sambatüüpi: dooria, korintose, joonia. Dooria sammas on Kreeka sammastest kõige massiivsem, tal on ainult kapiteel ja tüves, baas puudub. Dooria sammast kaunistavad tüves pikad vaod kannelüürid. Joonia ja korintose sambad on baasiga. Need sambad on dooria sammastest väiksema ümbermõõduga, paistavad sihvakamatena. Kannelüüre on neil rohkem, kuni 24. Korintose sambad on kõige kõrgemad. Vastavalt ehitusstiilidele on jaotatud ehitised kolme stiili
Sparta ja Ateena ühiskonna ja riigikorraldus polis Sparta Ateena asukoht Lakoonika ja Messeenia maakond Atika maakond Kesk-Kreekas Lõuna-Kreekas e Peloponnesose poolsaarel keskus 4 kindlustamata küla Linn Ateena Soloni reformid (594 eKr): keelas võlaorjuse Lykurgose seadused, mis pärinesid ja jagas kodanikud varanduslikesse 8. sajandist eKr ja olid tuntud oma gruppidesse. Kodanike õigused ja kohustused karmuse poolest seati sõltuvusse varandusest, mitte sünnipärast; Kleisthenese reformid (507 eKr) muutsid Ühiskonna- Ateena veelgi demokraatlikumak...
Antiikkirjanduse konspekt Trooja hobune kreeklaste poolt kingitud hobune, millega kreeklased saavutasid Troojas võidu. Achilleuse kand ainus nõrk koht inimesel Oidipuse kompleks lapse alateadlik kiindumus oma vastassoost vanemasse Isikud Hesiodos - Boiootiast pärit väikemaaomanik ja rapsood, õpetusliku eepika esindaja ja töö poetiseerija. Tuntuim poeem ,,Tööd ja päevad" Alkaios aristokraat, võttis osa poliitikaelust ja kirjutas enamasti poliitilist võitlusluulet, aga ka armastus-, sõprus- ja veinilaule ning hümne jumalatele.
Ajalugu Rooma ItaaliaApenniini ps. Keldid(galjalased) Sitsiilia Etruskid Latiinid, itaalikud Kreeklased Liguurid Illüürlased Etapid: Kuningate aeg Roomas(753-509 a. eKr) · Langeb kokku etruskide hiilgeajaga Itaalias · Esimene kuningas Romulus · Kokku 7 kuningat viimased 3 etruskid. · Rooma muutus tõeliseks linnaks. · 510. aastal kuningavõim kukutati. Varane vabariik(509-265 a eKr) · Eesotsas senat ja iga aasta valiti riigiametnikud sh 2 konsulit. · V saj
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
