Merede valitseja. Kutsus oma kolmik hargiga Kolmik hark. esile maavennad oli Hera ja Zeusi vend. Poseidon Surnuteriigi valitseja. Zeusi vend. Abielus Hadest kujutatakse Hades Persephoibe. kerberoseks. Põllu viljakuse jumalanna. Zeusi õde. Demetar Persephoibe ema. Viljapead Pahatahtlik sõja jumal. Kreeklased teda väga ei Relvatus, sõjakiiver Ares armastanud. Zeusi ja Hera poeg. Armastuse jumalanna. Ta Teda saatis tiivuline Aphrotite pärines ......................... Eros. Athena Tarkuse ja sõja jumalanna. Sündis Zeusi peast. Öökull Oli armastatud jumal. missümboliseerib
FOINIIKIA TÄHESTIK Merlin Kitsingi 10 h Paide Gümnaasium Kujunemine Foiniikia kultuuri suursaavutuseks võib pidada maailma esimese tähestiku leiutamist 2 aastatuhandel eKr.Foiniiklased panid aluse kirja levikule ja arenemisele. Tähestik leiutati kauplemise lihtsustamiseks. Nagu paljud teised muistsed kirjasüsteemid sai ka foiniikia tähestik alguse piltkirjast. Algul tähistasid märgid silpe ja hiljem hakkasid märgid tähistama ainult häälikuid. Tähestik koosneb 22 kaashäälikust ja täishäälikud olid semiidi keeles juurde mõeldavad. Tänu oma lihtsusele varasemate kirjasüsteemidega võrreldes oli foiniikia tähestik hõlpsasti omandatav. Levik Kirjaoskus levis Foiniikia ühiskonnas märksa laiemalt kui Egiptuses või Mesopotaamias. Tähestik levis kiiresti kogu Kaananimaal ja sai 1aastatuhande vältel eKr Ees-Aasias enamkasutatavaks kirjaviisiks. Haridus Kirjaoskuse hõlpsa omandat...
Põrslased kes Babüloni vallutasid ,ei hävitanud kohalikku usku ja see hingitsesmünes kohas edasi isegi kuni 1 sajandini pKr.Oli ka jumalaid keda ohalik rahvas austas lausa ajani , mil Pärsiasse jõuds islam. Kaanan:loodusejumalad Kaananiks nimetati palestiinat.Sealne elanikkond koosnesmitmesugustest rahvastest,peamiselt semiitidest ,kelle hõimurahvad asustasid ka põhja pool paiknevat Süüriat.Kui Iisreal maa vallutas jäi kaananlaste riike püsima põhjas asuvatel aladel.,mida kreeklased nimetavad Foiniikiaks ehk tänapäevasel liibanoniks.Seal on säilinud nede kultuur ja religioon .Religiooni kohta infot on saadud peamiselt väljakaevamistel leitud templite,usulist tähendust omavate esemete ja ürikute põhjal. Templid koosnesid ühest ruumist,ukseava vastasseinas asus orv, kus tõenäoliselt asetses jumala kuju.Templikõrval asuvad ruumid olid tõenäoliselt preestrite elutoad ja laoruumid. Leitud loomaluude põhjal võime oletada ,et ohverdati lama ja kitsetallesid
välismaailmaga ja reisid Oluline oli poiste sõjaline välismaale keelatud. ettevalmistus Ateenas võõramaalaste elu kergem kui Spartas kus seda ohjeldati sõjaväelise korraga Ateenas anti laste, mitmekülgset haridust, kuid Spartas oli oluline sõjaline haridus 5. Millal toimunud ja millisest sündmusest arvestasid kreeklased aega? 776 eKr olümpiamängudest 6. Millal ja millise sündmuse tulemusena kaotasid kreeklased iseseisvuse? 338 eKr Chaironeia lahingus makedoonia vastu 7. Millised on Teie arvates 5 suurimat Vana-Kreeka kultuurisaavutust, põhjendage oma valikut! Vana- Kreeka mütoloogia- tekkisid kangelaslood ehk müüdid ning neid anti edasi põlves põlve Vaasimaalid, sest need on olulised ajaloo allikad, vaasimaalid kandsid endaga kaasas olulisi sümboleid, mis said oma ideed
Eileithyia, kes abistas naisi sünnitamisel, oli Hera tütar.Lehm ja paabulind olid Herale pühendatud. Argos oli tema lemmiklinn.(Hamilton 1975:20) 4.Poseidon Tema oli merede valitseja.Kronose ja Rheia poeg, Zeusi ja Hadese vend ning üldise tunnustuse poolest peajumalast järgmine.Tema relvaks oli kolmhark, millega ta paneb mere mässama ja maa värisema. Aga kui ta kihutas oma kuldse vankriga üle vete, vaibus vetemöll ja leevendav rahu järgnes talle vaiksetel ratastel. Kreeklased mõlemal pool Egeust olid meremehed ja merejumal oli neile kõige tähtsam. Nad kujutasid teda habemiku ja lokkisjuukselise vanamehena.(Chaline 2005:50) Poseidoni naine oli Amphitrite, titaan Okeanose lapselaps. Amphiritega oli tal poeg Triton. Poseidonil oli hiilgav palee keset merd, kuid sagedamini võis teda leida Olümposelt. Peale selle, et Poseidon oli merde isand, kinkis ta inimesele esimese hobuse, ja teda austati nii selle kui veel muudegi teenete eest.
Kreeka-Pärsia sõjad (500-478): VI s teisel poolel langes Kreeka Pärsia võimu alla, peale oluliste lahingute võitu tõrjusid kreeklased pärsaled ära. Kreeka hiilgeaeg (480-431): Ateena ja Sparta olid võimsaimad paljude liitlastega riigid Kreekas, kelle suhted olid pingelised. Ateena oli tähtsaim majandus- ja
Kreeka ehitusmälestised. Dooria stiil (raskepärasus, jõulisus ja lihtsus) : ·Üks vanemaid dooria stiilis templeid püstitati jumal Apollonile (7 saj. lõpul, Korinthoses)- säilinud vaid üks nurk ja paar sammast. ·Jumalanna Hera tempel (u. 550 e. Kr., Paestumis) ·Poseidoni tempel- üks parimini säilinud antiikkreeka ehitis, massiivsed sambad. ·Zeusi tempel Olümpias (5 saj. esimene pool )- eriti meisterlik kujundus, nüüdseks varemetes. Hera templi jäänused. Poseidoni templi arhitektuuriline kujundus. Zeusi tempel. Joonia stiil ( 6 saj. e.Kr.)- asutati Väike-Aasia rannikul ·Jumalanna Artemise dipteer (109m pikk, 55 m lai)- antiikajal peeti üheks seitsmest maailmaimest, 356. aastal põletati maha, Aleksander Suur lasi templi taastada, kuid hiljem purustas selle maavärin. Klassikaline stiil: ·Kuulsaimad ehitised püstitati Ateenas. ·Kreeklased sõdisid Pärsiaga->pärslased purustasid Akropolil asunud templid ja skulptuurid->riigimees Perikles...
Kreeta Mükeene- 2000-1100 eKr Tähtsad olid lossid, tuntum Knossos. Ühiskond oli rahumeelne. Usuti härjakultusesse. Kasutati Silp ja lineaarkirja. Ei osata prg lugeda. Tume ajajärk 1100-800 eKr Purustatud losse ei ehitatud enam ülesse, kiri unustati, rahvas kahanes. Kreeka langes tsivilisatsiooni eelsesse tasemele. Kreeklased rändasid Aasia läänerannikule. TA kaasnes rauaaeg. Kreeka oli vaene ja maajäetud. OS- Troojasõda. OK- võeti kasutusele raud. Tsivilisatsiooni tõus- 800-500 eKr Uuteks keskusteks said linnad. Tekkis aristokraatia. Hakkasid kujunema linnriigid, kus kirjutati seadusi ülesse. Välissidemed Idamaadega. Loodi Kreeka tähestik. Tähtsamad linnad: Sparta, Korintos, Ateena, Mileetos. Rahakaubandus, Kolonisatsioon, Olümpiamängud. Klassikaline ajajärk 500-338 eKr Ateena,Sparta õitseaeg
• Naine pidi hoolitsema majapidamise eest • Mees võis luua suhteid ka väljapool abielu, ehk nad pidasid ka armukesi • Naine oli ka madalamates ühiskonnakihtides mehe võimu all Õpetused naisevõtuks • Peab olema üsna küps, umbes kolmekümnendates • Naine tuleks valida enda naabrusest, keda tuntakse juba ammu • Naist tuleb hoolega valida • Peab leidma sellise naise, kes poleks ahne ja maias Homoseksuaalne armastus • Kreeka ühiskonnas suure au sees • Kreeklased nimetasid täiesti normaalset suhet pederastiaks (paiderastia – poistearmastus) • Armastus polnud mitte ainult poiste, vaid ka tüdrukute vahel • Mehed, kes olid abielus, võisid vahekordades olla ka hetääridega • Häbiväärseks peeti vabade noormeeste homoseksuaalset prostitutsiooni, mille eest karistati kodanikuõigusest ilmajätmisega Kuros ja kore 6. sajandil eKr Homoseksuaalne armastus Aitäh kuulamast!
on armunud, ja isegi nende lapsi. Ometi austati teda igas kodus. Oli ta ju abielunaiste jumalanna ja nende abistaja. Eileithyia, kes abistas naisi sünnitamisel, oli Hera tütar. Lehm ja paabulind olid Herale pühendatud ja Argos oli tema lemmiklinn. Rooma mütoloogias kutsutakse Herat Junoks. Tema oli merede valitseja, Zeusi vend ja üldise tunnustuse poolest peajumalast järgmine. Kreeklased mõlemal pool Egeust olid meremehed ja merejumal oli neile kõige tähtsam. Poseidoni naine oli Amphitritite, titaan Okeanose lapselaps. Poseidonil oli hiilgav palee keset merd, kuid sagedamini võis teda leida Olümposelt
KORDAMINE VANA-KREEKA Geograafilised olud: mägine ja geograafiliselt väga liigendatud maa. Suhteliselt väikesi tasandikke eraldavad sageli raskelt läbitavad mäeahelikud või sügavalt maismaasse lõikuvad merelahed. Kreeta-Mükeene periood: Tänapäeva kreeklased ei ole Balkani poolsaare põliselanikud. Enne elasid seal tundmatu päritoluga hõimus. See kultuur saavutas õitsengu Kreeta saarel. Kuningas Minose järgi minoiline kultuur. Tunnused: oluliseks elemandiks olid lossid. Iga loss oli omaette võimukeskuseks. Tähtsaim loss Knossose palee. Lossidel polnud kaitsemüüre ei leitud ka relvu, mis viitab rahumeelsele kultuurile. Tundsid kirja( Lineaarkiri A, pole desifreeritud) Selles ajajärgus paiknevad Kreeka mütoloogia juured. Umbes 2000 eKr
veiniga kasta, läheb salasoov täide. Trieris säilitatavas 15. sajandist pärit käsikirjas, mis räägib taimedest kui armastuse tähistes, öeldakse, et kui matkatakse võõrsile ja jäetakse oma armsam koju maha, tuleb rinda panna põldvahtra oksad. Vahtraleht on oma pika rootsuga sümboolselt puuoksaga seotud ega rebene kergesti, ta jääb nii-öelda oma algallikaga seotuks. Legendid Kreeka saaga kirjeldab, kuidas kavalad kreeklased vallutasid trooja linna puuhobuse abil, mille keresse olid peidetud sõdalased. Pahaaimamatud troojalased tõmbasid hobuse oma linna, hobusesse peitunud sõdurid avasid öösel omadele linna väravad. Järgnes otsustav lahing ja Trooja langes. Trooja hobune olevat olnud meisterdatud vahtrapuust. Kreeklaste puukultus, mis omakorda oli eeskujuks roomlastele, sarnaneb paljuski Põhja- ja Lääne- Euroopa rahvaste, keltide ja germaanlaste poolt omaks võetud tavadega. Puude ja hiite austamise
Kronoloogiline ülevaade. Kreeta-mükeene periood u. 2000-2200 a ekr. 2000 a ekr tekkisid Kreeta saarel lossid ja neid ümbritsesid linnad. Kujunes kiri. Alguse sai omanäoline ja kõretasemeline minoiline tsivilatsioon, mille tähtsaimaks keskuseks kujunes Knossos. 1600 aastat ekr arenes tsivilisatsioon ka kreeklaste asustatud Mandri-Kreekas. Siinseks tähtsaimaks keskuseks tõusis Mükeene. U 1500 a ekr vallutasid kreeklased ka Kreeta saare ja hakkasid selle üle valitsema.1200 a ekr paljud Kreeka lossid purustati, järgnes tsivilisatsiooni kiire allakäik. Tume ajajärk u 1100-800 a ekr. Lossid olid purustatud,kiri ununenud ja elanikkonna arvukus vähenenud.osa kreeklasi rändas Väike- aasia läänerannikule, mis muutus kreeklaste püsivaks asulaks. Relvi ja tööriistu hakati valmistama rauast. Suhted naabermaadega olid nõrgenenud. Arhailine per. U 800-500 a ekr. Kreekas kasvas elanikonna arvukus
Seleukiidide riik ja Makedoonia. Aleksandri vallutusretkede tulemused: · kreeklaste ja makedoonlaste massiline väljaränne Euroopast Lähis-Idasse, · uute linnade rajamine, tähtsaimad Aleksandria Egiptuses, Antiookia Süürias, Pergamon Väike Aasias, · kreeka kultuuri levik Vahemere idaossa levis kreeka arhitektuur, rajati templeid, teatreid ja staadione. Kreeka keelest sai peamine keel ning kreeklased olid sealsetel juhtpositsioonidel, · kreeklaste enda elukorralduse muutumine ning idamaiste mõjude suurenemine. Riigi- ja ühiskonnakorraldus Kreeklaste tavapärane riigikorraldus polis kaotas hellenismiperioodil oma tähtsuse. Suurriike hakkasid valitsema kreekamakedoonia päritoluga ainuvalitsejad monarhid. Nende võim oli praktiliselt piiramatu, ainult Makedoonias pidid nad arvestama kohalike aristokraatide soove ja nõudmisi
Itaalia geograafilised olud, rahvastik Apenniini ps. Lombardia mk. jäi piiridest välja. Mägine, kuid põllumajanduseks sobivam kui Kreeka. Rahvas tegeles põlluharimisega, sõitsid merd vähem kui kreeklased. 7-6 saj rajasid kreeklased linnu: Tarentum (Itaalias) ja Sürakuusa (Sitsiilia). Latiumi mk. 7 saj Rooma linn- latiinid ja kõneldi Ladina keelt. Roomlased võtsid üle palju kreeka kultuurist. Kronoloogiline ülevaade -II at. Tungisid Itaaliasse itaalikud -1000 eKr tekkis vanim asula Rooma kohale - 7-5 saj. Etruskide linnriigid - Kuningate aeg Roomas 753-509 Esimene kuningas oli Romulus, 7 kuningat, millest 3 viimast olid etruskid. Ostia sadam. -Varane vabariik 509-265
Tänu sellele oli vabadel kodanikel võimalus tegeleda rohkem vaimse kultuuriga. Vana-Kreeka kunst Kreeka kunst arenes välja umbes 600 e.m.a. Kreeklaste kunst on seotud nende religioonidega ja müütidega. Jumalate auks peeti pidustusi, ehitati templeid ja skulptuure tehti enamjaolt jumalatest. Vaimse kultuuriga tegelemist hinnati kõrgelt, sündisid filosoofia ja teaduse alged. Kreeka kunstis võib eristada kolme perioodi: 1) Arhailine e. vana aeg 600-480 e.m.a; kreeklased lõid tagasi pärslaste armee, mis andis võimaluse tegeleda rohkem kunstiga. 2) Klassikaline e. õitseaeg 480-323 e.m.a; Suri Aleksander suur 3) Hiline e. hellenistlik aeg 323 e.m.a 30 m.a.j; kui roomlased vallutasid kreeka kultuuri mõjupiirkonda kuulunud Egiptuse Olulisemad kunstiliigid on: Skulptuur, arhidektuur, maalikunst. Selles referaadis uurin põhjalikumalt arhidektuuri kunsti. Arhitektuur Kreeka ehituskunsti suurimaks saavutuseks on templid
Olid ju kreeka jumalad olnud inimlikud, neid võis kritiseerida, sest ka jumalad tegid vigu. Inimesed ei pidanud end jumalatest nii palju madalamaks, neid küll austati ja neile viidi ohverdusi, kuid tervet elu ei veedetud pidevas hirmus teispoolsuse ees. Samuti on kreeka religioonist mõjutatav ka tänapäeva filosoofia. Filosoofia sai nimelt alguse maailmakorralduse tekest ja jumalate põlvnemist puudutavast religioossest arutlusest. Selliste probleemide üle juurdlemist nimetasid kreeklased filosoofiaks ehk tarkusearmastuseks. Tänu kreeka religioonile on palju rikkalikum meie kultuuris arhidektuuri valdkond. Meie ajani on säilinud mitmes stiilis sambad, paljudele arhidektuurivooludele on vanakreeka templi arhidektuur olnud aga otseseks eeskujuks meie rahvale. Timo Tislar 11a
Kreeka kunst 1. Kreeklased uskusid, et nende elu mõjtavad jumalad 2. Jumalate auks ehitati templeid 3. Templi osad on · Astmeline alus · Üks või kaks rida sambaid · Lame viilkatus · Kinnine ruum, kus asetses jumala kuju 4. Kreeka arhitektuuris eristatakse kolme stiili · Dooria · Joonia · Korintos 5. Kirjuta pildi alla samba stiilid-orderid Dooria order Korintose order Joonia order 6. Kirjelda ahailist skulptuuri: Jäik, sirge asend. Külgedele surutud käed ja otsevaade. Raiuti välja püstisest kiviplokist. Tasakaalu säilitamiseks asetati kujul üks jalg veidi teise ette. 1. Kore 2. Kouros 7. Kirjelda klassikalist skulptuuri. Pane töödele nimed. 1. ...
Kreeka linnriigid Hellenid ja barbarid Kreeklased nimetavad end helleniteks, kõik teised on barbarid. Barbareid peeti loomult orjadeks. Hellenitel kodanikuvabadustel põhinev linnriik. Linna asukoht Tavaliselt paiknes akropoli jalamil (kindluse) Linnas oli vähemalt üks tempel (tavaliselt siiski mitu) Linnaelu keskus agoraa e. turuplats, mida kasutati ka koosolekute pidamiseks. Linna ümber põllumaa. Linn ja maa omavahel seotud. Kreeka ühiskonna struktuur Aristokraadid- parimate võim Vaimuinimesed ja riigimehed pärinevad aristokraatide seast. Talupojad rikkamad ja vaesemad Käsitöölised- madalamal astmel kui talupojad. Sageli kodanikuõigusteta. Orjad tegid kõik raskemad ja mustemad tööd. Kreeka ühiskond on orjanduslik. Polis Riigivormiks polis e. linnriik Linnriigi täieõiguslikud elanikud on kodanikud. Kodanik osaleb linnriigi valitsemisel ja moodustavad sõjaväe Kodanikud osalevad...
Antiikajal lahutasid inimesed enda meelt teatri külastamisega. Teatri hoone oli väga suur, ilma katuseta, lahtine ning see võis mahutada mitukümmend tuhat inimest. Näitlejaid oli algselt vähe, kuid ajapikku nende arv suurenes. Etendusi käisid nautimas nii noored kui vanad. Tänapäeval käivad noorukid teatris vähem, eelistatakse külastada kino. Inimesed olid sel ajal sügavalt usklikud. Kaksteist jumalat elasid Olümposel, Kreeka kõige kõrgemal mäel. Kreeklased ja roomlased uskusid, et jumalatel on nende elule tohutu mõju. Enamik antiikaja jumalad ja jumalannad esinesid inimkujul ning neile olid omased inimlikud tunded. Ka tänapäeval on palju usklikke inimesi. Aja jooksul on tekkinud ka arvukalt uusi usundeid. Saatus oli inimestele ette määratud. Oldi kindlad, et seda, mis on ette määratud, kuidagimoodi muuta pole võimalik. Sellest räägib ka Sophoklese teos ,,Kuningas Oidipus".
Sophokles, Sokrates, Platon, Pheidias jt), Sparta samal ajal mitte ühtegi? Sest Ateenas oli üksikisikul rohkem võimalusi, ta sai haridust ja teda võeti kuulda ja Ateena pööras tähelepanu üksikisikutele. Spartas ei pandud üksikisikuis tähele ja keskenduti vaid riigi asjadele. 81. Leidke vead ja parandage need. a) Sparta riik asus Atika maakonnas Sparta asus Lakoonika maakonnas Peloponnesuse poolsaarel b) Sparta riik tekkis hiljemalt 8.sajandil eKr, kui kreeklased alistasid doorlased Sparta riik tekkis 8. sajandil eKr Lakoonia ja Messeenia vallutamisega. c) Vabaks jäänud põliselanikke hakati Spartas nimetama helootideks Heloodid olid Sparta riigiorjad (orjastatud põliselanikud) d) Sparta riigi eesotsas oli korraga kaks päritava võimuga kuningat, kes olid väejuhtideks ja kohtunikeks. Lause õige e) Koos käis ka perioigide koosolek, kus hääletati tähtsamaid otsuseid
Rooma ajalugu: · I aastatuhandel eKr tekkis Itaalias Rooma linna ümbruses riik. · Rooma hiilgeaegadel kuulus sellele riigile kogu Vahemere ümbrus nii Euroopas, Aasias kui Aafrikas. · Roomlased ise olid ennekõike poliitikud ja sõjamehed, briljantsed organiseerijad · Karmid seadused ning tugev sõjavägi · Ligi 1000 aasta jooksul tagas Rooma impeerium Vahemeremaadele suhtelise rahu ja stabiilsuse. Väidetakse, et kui roomlased vallutasid Kreeka sõjaliselt, siis kreeklased alistasid Rooma kultuuriliselt. Sellepärast ongi Rooma ning Kreeka kunst väga sarnane. Ning roomlaste ühekss teeneks ajaloos peetakse Kreeka kunstipärandi säilitamist. Portreeskulptuurid. Skulptuure toodi tihti Kreekast ning ka kopeeriti neid. Skulptuurid olid realistlikud ning tõetruud. Ei üritatud kehade ebatäiuslikkust varjata. Enamasti kujutati iseend või valitsejaid. Naisterahvaste portreid iseloomustas maaliline juustekäsitlus või rõivastus. Reljeefidel
omadused, ta on elastne ning kergesti vormitav, kaitseb meid külma kui sooja eest. Viltimise ajalugu Millal inimesed hakkasid vilti valmistama, pole täpselt teada. Vanimaks näiteks peetakse Türgi seinamaalilt pärit viltkaunistuse motiivi, mille vanuseks arvatakse olevat 8000 aastat. Lõuna-Siberist Altai piirkonnast on leitud värvitud vildist seina- ja sadulakatte aplikatsioonide jäänused, mis pärinevad 5.sajandist eKr. Ka vanad roomlased ja kreeklased on tundnud vilditegemist- Rooma sõdurid kandsid vildist rinnakateid, tuunikaid, saapaid ja sokke. Põhjamaades ulatub vildi ajalugu rauaaega. Ühest hauast Norras Horlandis kaevati välja surilina, mis arvatakse pärinevat umbes aastast 500. pKr. Töövahendid Viltimisnõel Poroloon alus Vill Viltimise masin Viltimise tehnikad märgviltimine viltimine pesumasinaga viltimine nunotehnikas nõelviltimine e. kuivviltimine
Abielu ja perekond: Naistel puudusid kodanikuõigused, allusid abikaasale. Naiseks mindi murdeea lõpus. Abielu põhieesmärk oli järglaste saamine, vastastiku tunded ei mänginud rolli. Naine oli enamasti kodus ja kasvatas lapsi, korraldas majapidamist. Paljudel aristokraatidel olid abieluvälised suhted hetääridega (,,kaaslanna, sõbratar"). -> käib aristokraatide kohta. Lihtrahva perekonnas olid naine ja mees lähedasemad. 7. Sport ja Olümpia Sport ja olümpia mängud: Kreeklased sportisid alasti (MMMMM naked boys), seetõttu nim. spordiväljakut ja sinna juurde kuuluvaid pesemis- ning riietusruume gümnaasioniks (,,alastioleku koht"). Tähtsaimad võistlustest olid olümpiamängud iga nelja aasta tagant, Zeusi auks, osalesid ainult kreeklased, võõramaalastele olid mängud keelatud, naised ei tohtinud osaleda. Sisaldas jooksudistantse, maadlust, rusikavõitlust, viievõitlust ning neljahobusekaarikute võidusõitu
kui o põldu kündis. Loomulikult juhtis O adra kõrvale ning O pidi Troojasse minema. Achilleust hoidis kinni ema, sest ta teadis, et A saab seal surma. Ema saatis A Lykomedese õukonda, kus A kandis naiseriideid. Saadikud said A kätte niiviisi, et saabudes Lykomedese juurde ning pakkudes naistele ehteid ja ka sõjariistu, Achilleus võttis loomulikult relvad, ja see reetis ta. 1000 laeva asusid Trooja poole teele, kuid olukord merel oli raske, sest Põhjatuul ei lakanud puhumast, sest kreeklased olla tapnud Artemise lemmikuluki, jänese ning jumalanna lepitamiseks tuli ohverdada Agamemnoni tütar. Isa nõustus ning saatis koju naisele kirja, et tema tütre ja Achilleuse pulmad on tulekul. Tütre `pulma' jõudes viidi ta kohe ohvrialtarile. Tuul lakkas puhumast, kuid tütre ohverdus läks kreeklastele kalliks maksma. Laevad jõudsid Trooja randa ning ennustuse kohaselt pidi surema see, kes esimesena kaldale astub. Selleks oli Protesilaos, kes jumalate poolt tagasi ellu toodi.
kultuurilugu. Nad on ka mitmete kunstide kaudu endast jälje jätnud. Hetääre on tihti reljeefidel. Skulptor Pheidias on teinud kuju Aspasiast. Aspasia pidas kirjanduslikku ja poliitilist salongi, kus armastasid käia rikkad ja kuulsad mehed. Aspasiat pilgati komöödias tema hetäärikutse pärast, kuid sokraatikud pidasid temast lugu. Kuna armastust käsitleti vaid kui meelelist naudingut, siis on ka mõistetav, miks muidu kõige üle juurelda armastanud kreeklased on armastusest nii vähe tarktaate kirjutanud. Vana-Kreeka hetäärid ei kirjutanud traktaate armastusest, nagu seda tegid nende ametiõed Itaalias mitu sajandit hiljem. Hea meelega lugesid nad aga meeste töid. Ka näitekunst polnud neile võõras. Nii kandis üks hetäär koo oma sõpradega ette ika vähegi skandaalse maiguga loo mütoloogiast, ise sealjuures tantsides ja improviseerides. Rikkamad hetäärid elasid omaette majas. Hetäär Thaisi maja on ilukirjanduses kirjeldatud
Rahvuslik ärkamisaeg 6. klass Heli Roos "Muusikaõpik 6. klassile" Muusikal on kõigi rahvaste kultuuris ja ajaloos tähtis roll. Kreeklased pidasid kauneid kunste jumalate kingituseks. Kreeka jumal Apollon Ka eesti regilaul oli tihti maagilise tähendusega usuti, et igal taimel veekogul põllul loomal hing on oma , mis kuuleb laulu ja aitab kaasa töö edenemisele ning elujärje parandamisele. Laulude kaudu on säilinud teadmised meie esivanemate elust. Heinategu Palgivedu Lehmalüps Viljalõikus Eesti rahvausundis muusikajumalat ei tuntud Ometi on meie eeposes “Kalevipoeg” tegelaseks laulujumal Vanemuine. See tegelane ilmub esimest korda 19. sajandil Kristjan Jaak Petersoni luuletu...
Suur erosioonikiht Viljakas ja kivine Taimkate Pindala, kus taimed kasvada saavad on väike Haruldased taimed Ülekaalus igihaljad põõsastikud Taimede lehed on jäigad ja kaetud vaha või vaiguga Kitsad ja karvakestega kaetud taimed Loomastik Loomastik on vaene seoses tiheda inimasustusega Kängurud, plustikkitsed, vöötoravad ja mägilambad Rahvastik Vahemerelises kliimas elavad kreeklased, itaallased, türklased, marokolased, alžeerlased, portugallased, austraallased, egiptlased, hispaanlased, süürlased, horvaatlased, Montenegrolased, albaanlased Inimtegevus ja keskkonnaprobleemid Turism Kõrbestumine Karjakasvatus Mets maha raiutud Tubakakasvatus Tihedast asustusest tingitud reostus Kalastus Loomastiku ja taimkatte
kreeklaste ja makedoonlaste tülisid ära, jättes mulje, et nad ___________(mida?)__________. • Aastal ___(mis aasta?)___ toimus Põhja- Kreekas lahing ___(Kelle?)________ vahel. • Kreekas puhkes ___(Mis?)___ . Aastal 146 eKr surusid Rooma väed selle maha ja karistuseks ___(Mida tegid?)___ . • Kreekas kehtis Makedoonia ülemvõim. • Roomlased kasutasid osavalt kreeklaste ja makedoonlaste tülisid ära, jättes mulje, et nad tahavad kreeklased vabastada Makedoonia ülemvõimu alt . • Aastal 168 eKr toimus Põhja-Kreekas lahing roomlaste ja makedoonlaste vahel. • Kreekas puhkes ülestõus . Aastal 146 eKr surusid Rooma väed selle maha ja karistuseks hävitasid Korintose linna . • TV lk 44 h 3, abi saad Õ lk 90 Kirjuta vihikusse • 168 eKr alistatakse Rooma võimu alla Kreeka ja Makedoonia. • 146 eKr hävitatakse ülestõusu eest karistusena Korintose linn. Provintside valitsemine
Kreeka suurimad keskused- Sparta Koo sta j a: Ma dl i Tram m Ju hen daj a: Anne Ki v i m äe 2 010 ASUKOHT · Sparta riik oli tuntud ka kui Lakedaimon · Asus Peloponnesose kaguosas Eurotase orus · Taygetose ja Parnoni mäeaheliku vahel SPARTA Kuulus Vana-Kreeka tähtsamate keskuste hulka Linnriik ehk polis Elanikkond oli väike (perioikid, heloodid, spartiaadid ) Ümbritsetud tsitadelli e. akropolisega Riigi valitsemine Kaks päritava võimuga kuningat 30-liikmeline geruusia ehk vanemate nõukogu 5 efoori Rahvakoosolek Kasvatustavad Lastele kehtis range kasvatuskord Nõrgad visati kuristikku 7-me aastaselt asusid poisid elama kodust eemal 20-ne aastaselt loeti nad täieõiguslikeks sõjameesteks 30-neselt said täieõiguslikeks kodanikeks Sõjavägi ...
Kreekast pärit ütlused Ariadne lõng - Ariadne andis Theseusele lõngakera, mille abil see leidis pärast Minotaurose tapmist labürindist väljapääsu. Tänapäeval tähendab see väljend juhtnööri. Trooja hobune – Trooja hobune oli hiiglaslik seest tühi puust hobune, mille abil kreeklased tungisid Trooja sõja ajal Trooja linna. Tänapäeval tähendab see väljend viirust. Achilleuse kand – Thetis kastis noore Achilleuse Styxi jõkke. Kõik, mida jõe püha vesi puudutas, muutus haavamatuks. Aga kuna ema hoidis Achilleust vette kastes kinni tema kannast, jäi see kuivaks ning seetõttu kaitsetuks. Tänapäeval tähendab see väljend nõrkka kohta. Augeiase tallide puhastamine - Augeiase tallide puhastamine ühe päevaga oli Heraklese
kultuuriline mõju Vahemere lääneosa rannikualadele (eriti Sitsiiliasse ja Lõuna-Itaaliasse, nn. Suur- Kreeka), Egeuse mere Vana- Kreeka eelajalugu a) Mandri-Kreeka. Elanike etniline kuuluvus ebaselge, neid on nimetatud pelasgideks, kaarialasteks ja lelegiteks. Migratsiooniteooria j. ei olnud praeguse Kreeka territooriumil elavad hõimud indogermaanlased. Teise teooria j. elasid IV-III at. e. Kr. Kreekas kreeklastele lähedased sugulashõimud, kreeklased ise aga paiknesid põhja pool, Illüürias või Makedoonias. Herodotos on kreeklasi nimetanud pelasgide hõimu üheks haruks. Kindlustatud asulad rannikul, mitte ainult põllumajandus- vaid ka käsitöönduskeskused. ~XXII saj. pronksivalu. b) Egeuse kultuur, jaguneb a. Kreeta ajajärk III-II at e. Kr. b. Mükeene ajajärk II at e. Kr. Periodisatsiooni Ajaloo (kultuuri) järgi: · Egeuse e
SISSEJUHATUS Rooma arhitektuur on üks silmapaistvamaid kogu maailmas. Siit leiab väga erinevaid ehitusmälestisi, mis võivad panna meid mõtlema, kuidas nii suuri ehitisi sel ajal püstitada suudeti. Ometigi polnud see võimatu Rooma riigi jaoks. Roomlased olid väga sõjakas rahvas, seetõttu vallutati pea kogu piirkond Vahemere ümbruses. Kuna roomlastel ise ehituseks aega ei jäänud, rakendati sellele alale vallutatud maade rahvad. Need rahvad, eriti just etruskid ja kreeklased, panid aluse Rooma ehitusmälestiste kujunemisele ja eripärasusele. Kuigi Rooma riik langes täielikult I aastatuhande paiku, jäi ta palju mõjutama edasist arhitektuuri ja elu terves Euroopas. Senini on kasutusel roomlaste loodud mitmed tehnikaimed, eelkõige just kanalisatsioon. Nii võib pidada Rooma impeeriumit Euroopa arhitektuuri suureks mõjutajaks. 3 1. ROOMA RIIK
Pärnu Hansagümnaasium ,,Kaksteist olümplast taevalik perekond. Nende ülesanded, tähtsamad teod ja vasted rooma mütoloogias." Autor: Gerdu Jaansalu Klass: 10 c Sissejuhatus On erinevaid arusaamu jumalate kohta. Kreeklased uskusid, et jumalad ei olnud need, kes lõid maa vaid vastupidi. Kreeklased usuvad kogunisti, et ennem jumalaid loodi taevas ja maa. Jumalad ei olnud neil just ülistavas seisuses vaid pigem kui esivanemad. Nad uskusid, et just jumalad olid need kes olid esimesed vanemad maamunal. Nende lasteks nimetatakse titaane. Titaanid ehk vanajumalad olid nn. maailma isandad. Nende võim oli piiramatu. Teatavasti oli neid palju, kuid ainult kaksteist on suutnud jätta jälje mütoloogiasse. Nendeks olid siis: Zeus ehk peajumal; tema kaks venda:. Poseidon ja Hades
All-linnas olid käsitööliste ja kaupmeeste majad, all-linna keskel väljak (agoraa), kus peeti turgu ja rahvakoosolekuid. Alles VI saj. hakati all-linnu müüridega ümbritsema. Umbes sel ajal hakatakse linnu süstemaatiliselt planeerima, kvartalid saavad täisnurkse kuju vastavalt sirgete ristuvate tänavate võrgule. Arhitektuur. Veevõtukohad sammastega portikused, ehitati eesrindlikumates linnades koos veejuhtmetega. Templid olid pühendatud polise kaitsejumalustele. Kreeklased arvasid, et jumal elab templis, seal ei peetud jumalateenistusi, vaid hoiti jumala kultusotstarbelist kuju. Kombetalitusi peeti templi ees altari juures. Seal ohverdati ja põletati ohvrilooma kere. Selline templitüüp oli välja kasvanud megaronist, egeuse ajajärgu elumajast, alles IX-VIII saj. hakkasid Spartas tekkima elumajast erinevad templid, mis levisid teistesse polistesse VII saj. Sarnasus megaroniga säilib templi
3) Vana Kreeka ajalooperioodid · Tume ajajärk(1100-800 eKr) Kreeta-Mükeene kultuuri häving oli täielik. Losse ei ehitatud üles. Kiri unustati, rahvaarv kahanes. Kreeka langes tsivilisatsioonieelsele arengutasemele. Osa Kreeklasi rändas üle Egeuse mere Väike-Aasia läänerannikule. Raua kasutuselevõtt, mis lükkas vase ja pronksi järk-järgult kõrvale. · Arhailine ehk vana aeg - umbes 600 - 480 e.m.a., mil kreeklased lõid tagasi suure pärslaste kallaletungi ning välisvallutajatest vabanenuna said edaspidiseks soodsamad tingimused kunstiga tegelemise jaoks. · Klassikaline ehk õitseaeg - 480 - 323 e.m.a. (mil suri valitseja Aleksander Suur); · Hellenistlik (tuletatud sõnast "hellen'', nii kutsusid kreeklased end ise) ehk hiline - see lõppes aastal 30. e.m.a., kui roomlased vallutasid kreeka kultuuri mõjupiirkonda kuulunud Egiptuse 4)Mõisted
lõvikehaga koletis. Teda peeti hävingu ja halva õnne deemoniks. Sfinks oli Hesiodose järgi Kimääri (vanakreeka chimaira 'kits') ja Orthose ( kahepäine koer), mõnedel andmetel aga Typhoni (saja maopeaga koletis) ja Echidna (koletis, kes oli pooleldi naine, pooleldi madu) tütar. Ehkki Sfinksil olid tiivad, polnud ta teadaolevalt lennuvõimeline. Hera saatis Sfinksi tema kodust Aethiopias (sellega meenutasid kreeklased Sfinksi välismaist päritolu) Teeba linna lähistele, kus ta kõigilt teelistelt küsis mõistatuse ja kägistas ära kõik, kes vastust ei teadnud. Niimoodi karistas Hera Teeba kuningat Laiost, kes oli oma vastsündinud pojal Oidipusel jalad kokku sidunud ja ta mägedesse surema jätnud. Vähetõenäoline, et see juhtus vahetult pärast Oidipuse hülgamist: sel juhul oleks Sfinks paarkümmend aastat teebalasi kimbutanud.
Ilias Trooja sõja põhjus: Zeusi tahe. Gaia kaebus inimeste (edaspidi in.) rohkuse üle ja paljub et Zeus in. hävitaks. Zeuas aga keeldub ja lubab puhkeda Trooja sõjal, et in. ennast ise hävitaksid. Ennustus: Trooja sõda ei võideta ilma Achilleuseta. Teema: Achilleuse viha Agamennoni ja hiljem troojalaste vastu. Olulised tegelased Kreeklased: (väärtus - ei lase ennast ennustustest hirmutada, orjus on hullem kui surm, au ja kuulsus on tähtsam kui elu) Agamennon kes?: Kreeklaste väejuht, Menelose vend tegevused: Omastas Achilleuse orjatari ja pidi ta tagastama. Acilleus kes?: Sangar tegevused: vihastab, ei lähe Trooja sõtta, annab sõbrale Potrokosele oma varustuse, et sõber võitleks tema eest sõjas. Sõbra surma järel kandub tema viha troojalastele. Ta tapab Hektori ja mõnitab tolle laipa. missugune?: julm, kindlameelne, kättemaksu himuline, metsik, verejanuline, halastamatu, raevukas. Potroklos kes?: Achilleuse sõber tegevused: võitl...
möistatusepäraslet ja filosoofia oli algul justkui kreeklaste maailmakorrraldusalaste õpetusete kogum.matemaatikaga tegels juba Thales,kuuid veelgi rohkem edendasid seda 6.saj teisel poolel Pyhtagorase meelest pöhines maailmakorraldus arvulistel suhetel.arvud olid tema silmis pühad.Nii on tema järgi nime saanud tuntud teoreem täisnurkse kolmnurga kaatetite ja hypotenuusi vahekorrast. · Tekkis vajadus luua kindel väärtusmõõt.Nõnda hakkasidki kreeklased Väikse-Aasias elanud lüüdlaste 7 saj. Lõpus eKr müntima hõberaha · Olumpia.alates 8.saj-pärimuse järgi aastatel 776 eKr-hakati olümpias iga nelja aastatagant korraldama suuri usu-ja spordipidustusi olümpiiamänge,mis omandasid aja jooksul ülekreekalise tähtsuse.. · Kindlasti mis meile ka andis töuke oli homoseksuaalne armastus ehk paiderastia(kreeka keeles) · Gümnaasium(alastioleku koht)seal hakkati noortele oma tarkust
põlvkondadele vaimustuse ja eeskuju allikas. Kreeka vanaaega nimetatakse antiigiks, lisaks sellele kuulub antiigi alla ka Rooma oma kultuuri, kunsti ja muude elunähtustega. Kulus mitu sajandit, enne kui 12. sajandil e.m.a. põhjast sisserändu alustanud kreeklaste hõimud suutsid umbes aastaks 600 e.m.a. välja arendada oma kunsti. Edasi järgnes kolm ajastut kreeka kunsti arengus: Arhailine ehk vana aeg - umbes 600 - 480 e.m.a., mil kreeklased lõid tagasi suure pärslaste kallaletungi ning välisvallutajatest vabanenuna said edaspidiseks soodsamad tingimused kunstiga tegelemise jaoks; Klassikaline ehk õitseaeg - 480 - 323 e.m.a. (mil suri valitseja Aleksander Suur); Hellenistlik (tuletatud sõnast "hellen'', nii kutsusid kreeklased end ise) ehk hiline - see lõppes aastal 30. e.m.a., kui roomlased vallutasid kreeka kultuuri mõjupiirkonda kuulunud Egiptuse (päris- Kreeka olid roomlased alistanud juba varem, 2. sajandil e.m.a.)
kuldvillaku otsimise loos on Hera kangelaste armuline kaitsja ja suurtele tegudele innustaja, kuid seda ainult selles loos. Ometi austati teda igas kodus. Ta oli ju olnud abiellunaiste jumalanna ja ka abistaja. Eileithyia, kes abistas naisi sünnitamisel oli Hera tütar.. Lehm ja paabulind olid Herale pühendatud ning tema lemmik linnaks oli Argos. Poseidon (Neptunus) Poseidon oli merede valitseja, ka Zeusi vend ja üldise tunnustuse poolest peajumalast järgmine. Kreeklased mõlemal pool Egeust olid meremehed ja merejumal oli neile kõige tähtsam. Poseidoni naine oli Amphitrite, keda nimetatakse ka titaan Okeanose lapselapseks. Poseidonil oli hiilgav palee keset merd, kuid sagedasti võis teda leida Olümposelt. Peale selle, et Poseidon oli merede isand, kinkis ta inimestele ka esimese hobuse, ja teda austati nii selle kui veel muudegi teenete eest. "Suur Poseidon, on sinu kingiks meile tugevad ratsud, noored hobused, ja samuti võim sügavuste üle."
Keharaskus oli toetatud ühele jalale (Kontrapost) Hakati looma skulptuuride gruppe Tundeid ja liikumist hakati kujudes väljendama Vaasimaalingud olid väga levinud Teemad olid: Jumalad, sõjamaalingud, pidustused jne... Punased ja mustad vaasid Rooma Kunst Tekkis Itaalias Rooma linna ümbruses riik, mis püsis orjade tööst ja teiste alade vallutamisest Sellest kasvas välja hiigel Impeerium Rooma peamised kultuuri mõjutajad olid Kreeklased ja Etruskid Etruskid olid selline rahvus, kelle kohta palju midagi ei teada Ei ole teada, kuidas nad Itaaliasse said ja kuidas nende keel töötas Religiooni suhtusid Roomlased pragmaatiliselt ,,Vorst vorsti vastu" religioon Ääretult tolerantne suhtumine vallutatud rahvaste uskudesse ja jumalatesse Religioon võeti Kreeklastelt üle Suhtumine jumalatesse oli asjalik Üksik isikude huvid olid pandud riigiteenistusse Lubimört Enne kinnitati ehituskivid metallist klambritega
Litóchoro linnast, mis asub Olümpose jalamil. 3 Olümpose Jumalad Muistsete kreeklaste kujutluses elasid Olümpose mäel jumalad ja jumalannad. Jumalikud olendid olid nii välimuselt kui ka käitumiselt inimese sarnased, kuid erinevalt inimestest tarvitasid nad joogiks nektarit ja söögiks ambroosiat (kr mütoloogias karastav imeaine, surematuks tegev jumalate toit, ka healõhnaline salv), mis andis neile igavese surematuse ja nooruse. Kreeklased uskusid, et jumalad ja jumalannad suudavad muuta tulevikku ja mõjutada elus ja looduses toimuvat. Paljudel jumalatel ja jumalannadel olid oma sümbolid. Nii oli loorberipuu Apolloni püha puu ja öökull, keda tänaseni targaks linnuks peetakse, Athena lind. Igal asulal oli oma kaitsejumal või -jumalanna, ent mõned neist ei olnud küllalt tähtsad selleks, et elada Olümposel. Kreeklased ehitasid oma jumalatele templeid, ohverdasid
(Bodensee, Müritz, Chiemsee). Maavarad: kivisüsi, maagaas, rauamaak, nikkel, uraan, sool, pruunsüsi, vask, kaaliumkarbonaat, ehituspuit, ehitusmaterjalid, põllumaad. Loodusnähtused: vulkaanid, maavärinad jne. puuduvad. Loodusvöönd: enamjaolt lehtmetsade vööndis, mäestikes on okasmetsad. RAHVASTIK Rahvused, nende osakaal: sakslased 91,5%; türklased 2,4%; muu 6,1% (sh. kreeklased, itaallased, poolakad, venelased, hispaanlased jne. Usundid: protestantlus 34%, katoliiklus 34%, moslem 3,7%, muu 28,3%. Sündimus: 8,18 sündi 1000 inimese kohta Suremus: 10,8 surma 1000 inimese kohta Rahvastiku vanuseline koosseis MAJ ANDUS Majandusharud: elektritootmine, autotööstus, kaevandused, elekrtoonikatööstus, kergetööstus, rasketööstus jne. Import: masinad, autod, kemikaalid, toiduained, tekstiilid, metallid. Eksport: masinad, autod, kemikaalid, metallid ja
1.Kreeka jumalad Zeus-taeva,tormi ja äikesejumal.Kõigist võimsam ja teised jumalad pidid talle kuuletuma.Teda kujutati sageli jumalate valitsejana.Zeusil oli lugematu hulk lapsi,seetõttu nim. Kreeklased teda tihti isaks.Kõik inimeste seadused kuulusid Zeusi kaitse alla.Zeusi abikaasa oli tema õde Hera,abielu kaitsja.Zeusil oli ka kaks venda,arvati et nad olid omavahel maailmad ära jaganud: Poseidon merejumal,Zeusi vend. Hades allmaailma ja surnute valitseja,Zeusi vend. Demeter musta mulla,selle sigivue ja võrsuva vilja jumalanna.Põllutööd olid tema erilise kaitse all.Müüdis esines eelkõige armastava emana.Zeusi teine õde.
Palju kasutati silmapetteid, seintele maaliti aknaid ja sealt väljavaateid. Kolm graatsiat TAHVELMAAL Levis Rooma provintsides Väga levinud oli portreemaal. Maalid on tehtud enkaustika stiilis. Eriline rõhk on pandud silmadele. ANNA-LIISA OSA, pmst lihtsamalt seletatud, lühem Kreeka-Mukeene kunst Täpselt sama jutt mis ajaloos :) Kreeka kunst 3. Perioodi- Arhailine ehk vana aeg umbes 600 kuni 480 eKr mil kreeklased lõid tahasi suure pärslaste kallaletungi Inga vabanenud valisvallutahatest said nad edaspidiseks soodsamad Zeusi tempel Olümpias (arhitektuur) ARHITEKTUUR (põhiliselt templid) Kreeklaste enesehinnang Sambad( põhi- ristküliku kujuline alus) Mõningas templid on kokku pandud nagu legod sest nad ei kasutanud siduaineid Tlit ümbritsevad sambad Sammaste pikkuse ja käidud vahekord peabolema õige Naos ehk lühakoda küüniline jumala kuju Kreekas võis iga inimene jumala juurde minna
Vana-Rooma oluliselt tasapinnalisem maaala kui Vana-Kreekas , mullastik oli neil aladel suhteliselt hea seega tegeleti enamasti plluharimisega . Rannajoont oli oliliselt vhem kui Kreekas seega suheldi mere teedpidi teiste riikidega vhem. Geograafilised olud lid ka paremad eeldused hise riigi tekkeks. 2) Kreeka- koloonia, mis see on, miks tekib, mis on tagajrjed? Kuhu? 8.sajandil tekkinud kolonisatsiooni kigus rndasid paljud Kreeklased parema tingimustega maade juurde elama(riikide kus oli palju metalli ning rauda) . Ning neist tekkisid suuremad kolooniad Itaalias , Sitsiilias ja hiljem ka Musta-Mere res Kreeklased vtsid kaasa oma kultuuri austades koos teistega hiselt jumalaid 3) Aristrokraat-parimate vimu pooldaja, suursugune inimene, hiskonna struktuuri rikkamad, mjukamad elanikud, usklikud lihtrahvas- talupojad, ksitlised. ori- inimesed, kes olid pidanud end vlgade katteks n. maha mma.
14 (lk. 101-106) Tume ajajärk (u 1100-800 eKr). Sellest perioodist on vähe teada, sest kiri unustati. Osa kreeklasi läks üle Egeuse mere Väike-Aasia läänerannikule ja nii laienes Kreeka asustus. Sel perioodil võeti kasutusele raud. Ühiskond oli vähe kihistunud. Kreeka erinevad osad omavahel halvasti ühendatud. Kesk- ja Põhja-Kreekat ühendas Termopüülide kitsastee. Kesk- ja Lõuna-Kreekat omakorda aga kitsas Isthmose maakitsus. Hellenid ehk kreeklased elasid Balkani poolsaarel ja Egeuse mere saartel, lisaks Väike-Aasia läänerannikul. Kokku nimetati neid alasid Hellaseks. Tsivilisatsiooni uus tõus (8.-6. saj eKr) ehk arhailine ajajärk. Tekivad linnriigid ehk polised. Neis oli tavaliselt mõni tuhat elanikku (erandid Ateena ja Sparta). Tekkisid vastuolud aristokraatide ja lihtrahva vahel. Polised seetõttu tihti sisemiselt ebastabiilsed. Selle vältimiseks hakati seaduseid kirja panema. 8.
2200-2000 eKr Balkani ps kreeklaste esivanemad. Kreeta jäi hõivamata. Kreeta- Mükeene periood Minoiline tsivilisatsioon, keskus Knossos. 2000-1100 a eKr Kreetalased domineerisid Egeuse merel. 1600 eKr tsivilisatsioon Mandri-Kreekasse, keskus Mükeene. 1500 eKr kreeklased vallutavad Kreeta saare. 1200 eKr doorlaste sissetung. Allakäik. Tume ajajärk(Homerose ajajärk) Kreeka langenud tsivilisatsioonieelsele 1100-800 a eKr tasemele. Rändamine Väike-Aasia läänerannikule. Relvade valmistamine rauast.
ja marmorit. Arvatakse et templiehituses on võetud eeskujuks varasem kreeklaste elamu- nelinurkne ehitis, mille otsaküljes seisavad ukse kõrval kaks sammast. Sellisest lihtsast hoonest arendati välja mitmed keerukama põhiplaaniga templitüübid. Kõige tavalisem tempel seisis astmeliselt tõusval alusel. Ta koosnes akendeta ruumist, kus asus jumalakuju, ning hoone ümber ühes või kahes reas seisvaist sammastest. Sambad toetasid talastikku ja viilkatust. Suurimat tähelepanu pöörasid kreeklased templi kaunile ja harmoonilisele välisilmele. Templi ehitamise kehtisid kindlad reeglid. Mõõdud, üksikosade suhted ja sammaste arv olid täpselt kindlaks määratud. Kreeka ehituskunstis valitses kolm stiili (reeglite ranguse tõttu nimetatakse neid orderiteks)- dooria, joonia ja korintose. Vanim neist on dooria order, mis tekkis juba arhailisel ajastul. See on tugev, mehine ja lihtne. Nimetuse sai stiil doorlaste hõimult, kelle juures ta välja arenes. Dooria sammas on
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
