Kreeka naised on kasutanud oliiviõli naha ja juuste määrimiseks, aga ta on ka väga hea põletuste ravimiseks, näiteks horvaadid kasutavad seda päikesepõletuste leevendamiseks ja ravimiseks. 3. Päritolu Oliivipuu pärineb Väike-Aasiast, kust ligikaudu kuus tuhat aastat tagasi levis alguses Süüriasse ning Palestiinasse ja hiljem kõikidesse Vahemeremaadesse. Kuningas Minos ja kreetalased, foiniiklased, egiptlased, muistsed kreeklased ja roomlased kõik kasvatasid oliivipuid ja hindasid selle saadusi kõrgelt. Vanad kreeklased raiusid isegi oma metsad maha, et mäenõlvad oliivipuid täis istutada ja puu maharaiumise eest karistati surmanuhtlusega. Oliiviõliga võiti sangareid ja krooniti valitsejaid, oliiviõli põletati lampides ja sellest valmistati peent kosmeetikat. Just oliivioksake tuvi nokas andis Noale kinnitust, et siiski on veel lootust
kolmnurki, rombe, aga ka meandreid. 8 saj lõpus eKr. Hakkas abstraktsete kujundite sekka ilmuma inimeste ja loomade skemaatilisi kujutisi,millest järgmisel sajandil kasvasid välja mütoloogiaainelised paljufiguurilised piltjutustused. Peamiseks teemaks nii nagu hiljem reljeefikunstiski oli kreeklaste(või Olümposejumalate) võitlus koletistega. Kükloobid , kentaurid või Medusa kehastasid võõraid, ähvardavaid barbaarseid jõude, kellele kreeklased vastandasid oma tsivilisatsiooni. Arhailise aja anumatel on elusolendeid kujutatud kohmakate mustade siluettidena, mis väga anatoomiat moonutavad, kuid on siiski ilmekad. Mütoloogilistes jutustustes avaldub kreeklaste elav fantaasia otsiv vaim ja oskus paljudest väikestest figuuridest kompositsioone luua. Vaasimaalide stiiliks olid geomeetriline , mustafiguuriline ja punasefiguuriline stiil. Geomeetrilises stiilis Kreeka vaas 8 saj kujutab surnu leinamist. Geomeetrilises stiilis
*Kujutati stseene eepostest, mütoloogiast, sportlasi, jne. KK *1.Kuyidas nim. Teisi Kreeta Mükeene kultuuri? Miks? 2.Mida kujutavad Kreeta skulptuurid ja seinamaalid? 3.Mille poolesr erinevad Kreeta ja Peloponnesose asulad? 4.Mille poolesr erinevad dooria, joonia ja korintose sambad? Milline neist stiilidest on vanim? 5.Milliseid materjale kasutatakse vanakreeka kujutid? 6.Millise suure muutuse tõi skulptuuris kaasa klassikaline ajajärk? 7.Millist skulptuuri liiki peale vabafiguuride kreeklased veel harrastasid? 8.Miks lõid kreeklased nii palju meesakte? 9.Mille kaudu saame aimu vanakreeka maalikunstist? 10.Millised vanakreeka vaasimaali stiile tead? Mida kujutati? 11.Millised olid kreeka kunsti levikualad väljaspool emamaad? 12.Kes oli hellen? Mis on hellenism? 13.Nimeta tuntuimaid vanakreeka arhitektuurimälestusi
· Aphrodite- Kreeka armastus-, ilu- ja viljakus jumalanna. · Apollon- Zeusi ja titaanitar Leto poeg, jahijumal Artemise kaksikvend. Ennustus, provetluse, vibulaskmise ja muusikajumal. · Ares- Zeusi ja Hera poeg. Kreeka sõjajumal. · Argonaudid- olid Kreeka maadeavastajad. Tõid Klochisest Kreekasse kuldvillaku. · Artemis- Apolloni kaksikõde, jahijumalanna. · Athena- Kreeka kunstide ja sõjajumalanna. Sündis oma isa Zeusi peast. · Atlas- Oli titaan keda kreeklased pidasid taevavõlvi ülevalhoidjaks. Atlas- ,,see kes kannab" · Kentaurid- olendid, kellel on inimese pea, käed ja rind, kuid hobuse jalad ja alakeha. · Kerberos- kolme peaga koer, kreeka allmaailma valvur · Kronos- taevajumala ja maaema poeg, Zeusi isa · Demeter-Kreeka taimede-ja viljakusjumalanna · Dionysos-Kreeka viljakuse, veini ja naudingute jumal · Eos- tiivuline Kreeka koidujumalanna · Fuuriad- Kreeka kättemaksujumalannad · Gaia- maa, kes sündis Kaosest
Trajanuse sammas hiiglaslik amfiteater, - keiser Trajanuse neli astmikku, pidi jaoks ehitatud mahutama üle ausammas 50 000 pealtvaatajat. Panteon - Fortuna Virilis hiigelsuure kupliga ''kõigi jumalate tempel''. Skulptuur Roomlaste skulptuur on suuresti mõjutatud kreeklaste poolt. Öeldakse isegi, et roomlased vallutasid kreeklased sõjalised, kreeklased, aga roomlased kultuuriliselt. Kuigi roomlased tegelesid põhiliselt kopeerimisega, arenes väga kõrgtasemeliseks portreeskulptuur ja ajaloolised reljeefid (nt. Trajanuse sammas). Portreed pidid olema nii loomutruud kui võimalik, et järeltulijad teaksid kuidas nende esivanemad välja nägid. Reljeefidega kujutati tõesti sündinud juhtumeid ning võidetud lahinguid. Julius Caesar Traianus Hakati püstitama
VanaKreeka Jumalad Kristjan Juks Muistsete kreeklaste arvates elasid VanaKreeka jumalad Olümpose mäel kuldsetes lossides. Kreeklased uskusid, et jumalad ja jumalannad suudavad muuta tulevikku ja mõjutada elus ja looduses toimuvat. Jumalad olid nii välimuselt kui käitumiselt inimeste sarnased, kuid erinevalt inimestest tarvitasid nad joogiks nektarit ja söögiks ambroosiat, mis andis neile igavese nooruse ja surematuse. Maainimesed austasid aga vähemtähtsaid jumalaid. Zeus Zeus oli peajumal. Ta oli taeva ja tuulte valitseja. Tema relvadeks olid piksenooled
Kreeka ajalugu. Tallinna Ülikooli loengukonspekt. Allikas B Kreetalased kasutasid kirja: nii juba III aastatuhande lõpul kujunema hakanud hieroglüüfkirja kui ka hilisemat piltmärkidega täiendatud silpkirja nn lineaarkiri A. Keel mida kõneldi on meile tundmatu ja tekstid, mille hääldus lineaarkirja A puhul küll enamvähem aimatav, seetõttu arusaamatud. Selge on ainult, et tegu polnud kreeka keelega, mis näitab, et toonased kreetalased polnud kreeklased. /.../ Samas on selge, et savitahvlid lineaarkirjatekstidega kujutasid endast arvedokumente, mis näitab losse bürokraatlike majapidamiskeskustena. /.../ Pole kahtlust, et kreetalased suhtlesid idamaadega, kust hangiti luksusesemeid, aga tõenäoliselt ka metalli. Kreetal arvestatavad metallileiukohad puudusid, vaske võis saada Kreekast ja Egeuse saartelt, kuid pronksi jaoks tarvilikku tina tuli hankida tõenäoliselt Aasiast ja kulda Egiptusest.
-kujunesid linnad ja lossid (tuntuim Knossos koos Minose paleega) -laod ja töökojad -lineaarkiri A >> tänapäeval ei osata seda lugeda, aga arvatakse et need on majapidamisdokumendid -arvatavasti valitsesid preester-kuningad -lossid ja linnad olid kindlustamata *austati eelkõige jumalannasid *naised olid väga tähtsal kohal ühiskonnas *ohverdused, rongkäigud, tantsud *härg > tähtsaim kultusloom Mükeene tsivlisastsioon: -hobused ja sõjakaarikud -u 1500 eKr vallutasid kreeklased Kreeta saare -Knossosest sai keskus -lineaarkiri B >> tänapäeval loetav -kindlustatud lossid (kuulsaim Mükeene) -laod ja töökojad -valitsesid kuningas ja sõjapealik -lossis töötasid sõltlastest või orjadest käsitöölised -talupojad andsid lossile andameid Kangelaseepika: -u 1200 eKr langes Mükeene tsivilisatsioon -hiilgeaeg säilis kangelaslugudes -lauldi põlvest põlve kangelauslaule edasi -Herakles, Oidipus
*Sparta ülemvõimu ajajärk *Teebalased Sparta armee Leuktra lahingus-S parta ülemvõimu lõpp *Ateenal õnnestus kaitsemüürid ja laevastik taastada ning tõusta uuesti Kreeka tugevamate riikide hulka. *Liidrikohal Teeba riik. Klassikalise ajajärgu lõpp Ükski Kreeka linnriik ei saavutanud kindlat püsivat ülekaalu, sest kui üks neist nii võimsaks muutus et teiste iseseisvust ohustama hakkas, liitusid ülejäänud tema vastu. Paljud kreeklased said aru et on vaja sõjad lõpetada ja ühtsus saavutada, kuid ükski Kreeka riik ei suutnud seda.Nii avanes soodne võimalus Makedoonial.*Makedoonialased osalesid olümpiamängudel. 5 saj.alates levis nende hulgas kreeka keel, kombed ja kultuur.Philippos II valitsusajal sai Makedoonia ohtlikuks kõikidele Kreeka linnriikidele ja ümberkorraldatud Makedoonia sõjavägi võimasimaks kogu Balkanil.Kuningas Philippos püüdis aga vältida otsest sõjalist konflikti kreeklastega
sõidab Mükeenesse ja seal kohtub Heleniga, kelle ta võtab koju minnes Troojasse salaja kaasa. Mükeene kuningas Agamemnon vihastab ja sõidab koos Kreeka sõjaväega ja oma vennaga Troojat vallutama ja Helenit ära võtma. Tolle aja suurim sõdalane Achilleus keeldub kreeklasi võitluses toetamast. Järgmisel päeval puhkeb suur lahing hellenite ehk kreeklaste ning troojalaste vahel, hellenid suruvad troojalased tagasi.. Edaspidi suruvad troojalased Hektori juhtimisel kreeklased tagasi, Achilleust ei õnnestu aga ka suurte kingitustega uuesti võitlusse meelitada. Küll saadab ta sõtta oma parima sõbra Patroclose, kes langeb ise Hektori käe läbi. Nüüd asub Achilleus taas võitlusse, tapab Hektori ning lohistab tema surnukeha sõjavankri taga laagrisse. Hektori isa, Trooja kuninga Priamos, lunastab poja surnukeha välja. Kreeklaste ühel juhil Odysseusel tuleb mõte ehitada puust hobune ja sellese sõdurid ja
igaüks midagi halba pani, ning keelasid tal seda avada. Pandora avas laeka siiski ning sealt lendas välja hulk kahtlusi, muresid ja õnnetusi. Pandora laegas on kõigi õnnetuste ja murede allikas. Nümfid - kreeka usundis kauni noore naisena kujuteldud loodusvaimud Najaad- allikanümf Sileen- (meessoost nümf) vanem hobuse saba ja kapjadega inimesesarnane olend. ta esineb meelsasti üksi ja on huvitatud pigem veinist kui nümfidest. Kreeklased on tõenäoliselt neid kummalisi olendeid armastanud, sest on raske leida kreeka vaase, kus neid lõbusaid veidrikke poleks kujutatud. Paan algselt oli ilmselt Arkaadia karjastejumal. Temal on inimese keha, soku pea ja jäsemetega - ta on liiderlik kui sokk. Samas on ta kardetav oma vihas, ta võib halvata inimese ja loomi paanilise hirmuga. Kükloobid - kreeka mütoloogias hiidkoletised, kel oli ainult üks tohutu suur silm, mis asetses keset laupa. Kuldlõige- jumalik proprtsioon
Kujud kujutavad tõenäoliselt apollonit (valguse- ravi-ja luulejumal), või esindavad üldist ideed ideaalsest Kreeka kodanikust. Mõndade kujude kogu keha on kaetud ka kandadeni ulatuva rüüga, käed on kõrval või rinna ees. Soeng on tavaliselt lokkisjuukseline, näol nn "salapärane arhailine naeratus". Hilisemad kourosed on looduslähedasemad, aga ikka samasuguses anatoomiliselt korrektses põhipoosis ja keha iga liigutus on aimatav. Nagu ka keraamikaga, ei valmistanud kreeklased skulptuure ainult artistliku väljapaneku jaoks. Skulptuurid olid tellitud kas aristokraatidest eraisikutelt või riigilt ning neid kasutati avalike mälestusmärkidena, kingitustena templitesse, oraaklitele ja pühakodadesse. Samuti asetati neid mälestusmärkidena meeste haudadele. Nad olid kujutised ühest ideaalist- ilust, vagadusest, aust ja ohverdusest. Arhitektuuriga seotud skulptuuris kujutatakse lahinguid jumalate ja hiiglaste vahel, stseene kaarikutega ja mütoloogilisi tegelasi
Kolonisatsioon edendas kaubavahetust. Võeti kasutusele hõberaha. Hellenite ühtust rõhutasid ülekreekalised religioossed keskused, tähtsamad neist Delfi ja Olümpia (776 eKr peeti esimesed olümpiamängud s.o usu- ja spordipidustused). Selle perioodi lõpetasid Kreeka Pärsia sõjad (lõppesid Kreeka võiduga). Hellenid(nii nimetasid end kreeklased) barbarid(teised rahvad) KLASSIKALINE PERIOOD 500 338 eKr Pärsia sõdadele järgnes Kreeka tsivilisatsiooni hiilgeaeg. Kreeklased kujundasid ühtsuse kultuuri baasil keel kombed usund. Pindarose ja Aischylose loomeperiood Kreeka linnriikide seast kerkisid esile Sparta (range sõjaline sisekorraldus) ja Ateena (demokraatia, peamine kulutuuri-ja kaubanduskeskus Kreekas). Sophoklese tegevusaeg. Kujunes kaks võimukeskust Peloponnesose Liit (Sparta + Lõuna-Kreeka linnriigid) ja Ateena Mereliit (Ateena + Egeuse mere rannikul ja saartel paiknevad linnriigid). Esialgu oli tugevam Ateena Mereliit (valitseja Perikles)
VANAAEG. I. Vana-Kreeka. 1. Mõisted: polis, kodanik, poliitika, agoraa, akropol, aristokraatia, demokraatia, faalanks, hellen, barbar, hellenism, Museion 2. Kes oli, mida tegi: Homeros, Herodotos, Sokrates, Aristoteles, Platon, Aleksander Suur 3. Millist mõju avaldas Kreeka loodus inimeste eluolule? 4. Võrrelge Sparta ja Ateena ühiskonda ja riigikorraldust, leidke sarnasused ja erisused. 5. Millal toimunud ja millisest sündmusest arvestasid kreeklased aega? 6. Millal ja millise sündmuse tulemusena kaotasid kreeklased iseseisvuse? 7. Millised on Teie arvates 5 suurimat Vana-Kreeka kultuurisaavutust, põhjendage oma valikut! 8. Nimetage kreeklaste kultuurilisi saavutusi järgmistes valdkondades, tooge näiteid: 1) teater 2) sport 3) filosoofia 4) matemaatika 5) ajalookirjutus 6) arhitektuur II. Vana-Rooma. 1
Apollon kuldjuukseline noormees.Luule, muusika, terve mõistuse eestseisja. Hermes teekäijate kaitsja, jumalate käskjalg, hingede juht allmaailma.Ka loomakarjade sigivuse edendaja. Aphrodite ilu, armastuse, seksuaalsuse ja viljakuse jumalanna. Dionysos veini ja viinamarjakasvatuse jumal.Ainus Kreeka jumal, kelle ema oli inimene. Nike võidujumalanna. Titaanid 12 tükki (Kronos, Prometheus...) 5. Mõisted, nimed. Polis-linnriik, ahhailased-muistsed kreeklased, doorlased-Põhja-Kreekast sisse tulnud hõimud, joonlased-ahhailased, kes lahkusid seoses doorlaste sissetulekuga, hellenid-kõik kreeklased kokku, barbarid-mittekreeklased, spartiaadid-spartalased, perioigid-sparta mittekodanikud, heloodid-sparta orjad, metoigid-ateenalased, kitoon-alumine riie meestel, hemation-pealmine riie meestel, sümpoosioon-meeste koosviibimine, akropol-linnriik kõrgel
Kreeka on riik Kagu-Euroopas, Joonia mere ja Egeuse mere ääres. Põhjas asub neli naaberriiki: Albaania, Makedoonia, Bulgaaria ning Türgi. Kreeka rannajoon on väga liigestatud, saarte ja poolsaarterohke. Selle pikkus on 14 880 km. Kreeka mandrit uhub kolmest küljest meri. Ta kaldad pole igal pool ühesugused. Kreeka idarannik on maakera üks lõhestatumaid ja laherikkamaid. Meri on seal vaikne ja suure hulga sobivate ja ohutute sadamatega. Kreeklased võisid siit rannikult varakult teostada kaugeid merereise. Algul ulatusid need Egeuse mere saartele ja Väike- Aasia rannikule. Hiljem tungisid nad Hellespontose (Dardanellide) kaudu Propontisesse (Marmara merre) ja Traakia Bosporuse kaudu koguni Musta mere põhjarannikuni. Kreeka lääne- ja lõunarannik on vähe lõhestatud, kaljune ja rohkete leetseljakutega. Sadamate ehitamiseks sobivaid lahti esineb seal harva.
neile välja ka suurt lugupidamist. Ka Mükeene kultuuris austati ilmselt mitmeid minoilisi jumalannasid ja jumalaid. Kuid kõik see kohandati oma sõjakale ühiskonnatüübile ja meelelaadile. Kreetalaste kirjaks oli savitahvlitele vajutatav silpkiri. Nad ei võtnud seda üle ei Egiptusest ega Mesopotaamiast, vaid leiutasid kohapeal. Kuid pole teada, mis keelt Kreetalased kõnelesid ja seetõttu ei saada nende tekstidest tänapäeval aru. Kreeklased võtsid omaks aga omaks paljud minoilise tsivilisatsiooni tunnusjooned, sealhulgas ka lineaarkirja.Mõlema kultuuri lineaartahvlid puudutasid tavaliselt majapidamist. Kokkuvõtteks võib öelda, et nii Kreeta kui ka Mükeene kultuurid sarnanevad kui ka erinevad tolleaja ühiskonnas palju. Kuid kõigist neist ühistest joontest hoolimata ei saa neid mõlemaid kokku pidada üksuseks. Vahest oli kultuuri põhi mandril ja saartel erisugune, olenedes erirassidest või rahvaist
Kreeta ja Mükeene kultuur Kreeta-Mükeene ajajärk on Kreeka ajaloo varaseim periood. Selles ajal kujunes tsivilisatsioon Kreeta saarel 3. ja 2. sajandi vahetusel eKr ja mõni sajand hiljem see levis ka Mandri- Kreekasse, kus selle kuulsaimaks keskuseks sai Mükeene. Kreeta ja Mükeene kultuuris ja ühiskonnas on palju sarnasusi, kui ka erinevusi ning seetõttu jaotatakse Kreeta-Mükeene tsivilisatsiooni varasemaks minoiliseks tsivilisatsiooniks, mis oli Kreetal ja hilisemaks Mükeene tsivilisatsiooniks, mis oli Mandri-Kreekas. Kiri oli tsivilisatsioonides vajalik ning mõlemas nii Kreeta kultuuris, kui ka Mükeene kultuuris esines kiri. Mõlemas kultuurides kasutati kirja enamasti sellepärast, et majapidamis asju üles märkida ja, et dokumente kirjutada. Mõlemad kirjutasid oma kirja savitahvlitele. Kreetlased olid välja arendanud oma lineaarkirja. Tänapäeva teadlased ei mõista Kreeta lineaarkirja....
kaubandusel, peamised laevaehitajad ja meresõitjad, rajasid arvukalt kolooniaid, Kartaago. Foiniikia langes Assüüria võimu alla, seejärel Uus-Babüloonia valitsejate võimu alla. Tähestiku leiutajad- leiutati kauplemise lihtsustamiseks. Umbes 1000 eKr oli välja kujunenud 22 märgist koosnev foiniikia tähestik. Kirjamärgid tähistavad kaashäälikuid. Alguse sai piltkirjast-märgid häälikuteks. Kuna seda oli lihtne õppida levis kirjaoskus laialt. Haridus ilmalikustus. Peagi kujundasid kreeklased selle tähestiku järgi oma alfabeedi. Iisraellased/heebrealased Hiljemalt II a.t. eKr elasid Kaanani lõunaosas semiidi soost rändkarjakasvatajad heebrealased. Iisraellaste esiisa Aabraham olevat rännanud Mesopotaamiast Kaananisse. Jumal Jahve sõlmis temaga lepingu, millega lubas iisraellasi igati toetada ja andis Kaananimaa neile valitseda. Vastutasuks nõudis kuuletumist ja lahtiütlemist teistest jumalatest. Teadmata asjaoludel sattusid iisraellased Egiptusesse, (Egiptuse vangipõlv)
m.a. - just siis valitsesid vaaraod (kuningad) Dzoser, Cheops, Chephren, Mykerinos ning püstitati kõigile tuntud püramiidid. 2. Keskmine Riik - 2052-1570 e.m.a. 3. Uus Riik - 1570-715 e.m.a. - Egiptuse suurima võimsuse aeg. Vaaraodest tuleb kindlasti ära märkida Hatsepsut, Echnaton (Amenhotep IV), Tutanchamon ja Ramses II. 4. Egeuse kunst 5000 a tagasi 12. sajand e.m.a. 5. Kreeka kunst I Arhailine ehk vana aeg - umbes 600 - 480 e.m.a., mil kreeklased lõid tagasi suure pärslaste kallaletungi ning välisvallutajatest vabanenuna said edaspidiseks soodsamad tingimused kunstiga tegelemise jaoks; II Klassikaline ehk õitseaeg - 480 - 323 e.m.a. (mil suri valitseja Aleksander Suur); III Hellenistlik (tuletatud sõnast "hellen'', nii kutsusid kreeklased end ise) ehk hiline - see lõppes aastal 30. e.m.a., kui roomlased vallutasid kreeka kultuuri mõjupiirkonda kuulunud
3. Demokraatia Sparta 1. Tegeldi põllundusega, karjanduse kui ka kalapüügiga, meresõidu ja mere taguste kolooniate rajamisega 2. Pigem maismaariik 3. Kasvatus oli karm ja eluviis askeetlik 4. Väga range distsipliin (kasvatatakse välja sõjaks, militaarne) 5. Aristokraatia 6. Lakooniline kõne (napp kõneviis) Ateena Sparta sarnasus 1. Orjanduslik ühiskond 2. Sugulussidemetel põhinev ühiskond 3. Sportmängu Kreeka mütoloogia ja usund 1. Kreeklased kandsid põlvest põlve edasi kangelaslaule, ülistades muistset mükeene kõrgkultuuri. Eriti meeldis laulda Trooja sõjast. 2. Suurimaks kangelaseks lugesid kreeklased Heraklest. Kreeka müüdid 1. Kreeka kultuuri kuulub kaks maailma kuulsat eepost ,,ILIAS" ja ,, ODUSSEIA", mõlemad jutustavad Trooja sõjast ning mõlema eepose autoriks peetakse Homerost. 2. Ajalookirjutus- Herodotos kelle peateos kannab nime ,,Ajalugu".
Kuigi stiililt võisid olla mõlema riigi ehitised samad, oli Roomas ehituskunsti tehnoloogia kõrgemalt arenenud – ehitised olid võimsamad ning suurejoonelisemad. Suur osa mõlema riigi kultuurist oli teater. Teatri eesmärgiks oli lõbustada inimeste igapäeva elu. Kreekas esines ka draama, aga Roomas seda väga ei kajastatud tema tõsiduse pärast. Samuti on näha roomlaste näidendites, et mõjutusi on tulnud Kreekast. Tegelasteks olid peamiselt kreeklased. Sisu oli neil sellegi eest erinev. Roomlaste teater oli lõbus, naljakas ning kohati isegi sündsusetu. Nad armastasid samuti vägivaldseid lõbustusi nagu gladiaatorite võistlused. Roomlaste jaoks ei saanud teater kunagi nii populaarseks kui Kreekas. Filosoofias olid mõlemad riigid väga arenenud, kuid siin oli sama asi, kreeklased olid juba varasemalt rohkem uurinud maailma asju ning roomlased lihtsalt täiustasid nende tööd.
Apollon sündis Deelose saarel, kus tema ema Leto Hera vastuseisust hoolimata varjupaiga leidis ja tõi ilmale kaksikud Apolloni ja Artemise. Palm, millele Leto kreeka naiste tava kohaselt sünnitamise ajal toetus, oli mõistagi püha ja selle tänapäevast asendust võib Deelosel näha (praegugi. (Hjortsø, 1999 Apolloni olemuses siiski ei olnud mitte ainult muusikalised jooned. Ta oli ohtlik jumal, tema nimes arvasid kreeklased mõnikord ära tundvat sõnatüve, mis tähendab needust ja allakäiku (ol-). Apollon on niisiis ka elu ja surma isand ja kui teda haavata, tasub ta kätte oma vibu ja noolega. ,,Iliases" saadab just tema oma surmavad nooled üle kreeklaste laagri, kui Agamemnon keeldub tagasi andmast Chryseist, Apolloni preestri tütart. Ta on ka kangelase Achilleuse vaenlane ja määrab tema osaks surma. Apollon nimelt ei kannata, kui keegi surelikest võib end temaga
Egeuse kunst Ajaloost · Juba ligi 5000 aastat tagasi hakkas Egeuse mere saartel ja rannikul tärkama omapärane kultuur, mida mere järgi on nimetatud egeuse, tähtsamate keskuste järgi aga kreeta-mükeene kultuuriks. · Selle kestus oli ligi 2000 aastat, kuni põhjast tulnud kreeklased ta 12. sajandil e.m.a. välja tõrjusid. Haaravad ning üllatavalt peenemaitselised on sellest ajast pärinevad kunstimälestused Müütide otsingul · Kui inglane Arthur Evans 1900. aastal koos oma kaaslastega alustas Kreeka saarel väljakaevamisi, said talle osaks järjest hämmastavamad leiud. · Need tõendasid paljude muistsete müütide ning vanakreeka luuletaja Homerose poeemide paikapidamist. Oli ju neis ülistatud Kreeta paleede toredust ning
Aseta supitaldrikusse hakitud jääsalat, rebitud salatilehed, paprika ja sibul. Laota peale kanafileelõigud ja oliivid ning kalla kergelt üle kastmega. Kaunista basiilikulehtedega. Faktid lollo rosso kohta Salatit mainitakse esimest korda vanades Kreeka ja Rooma ürikutes. Aedsalatit kasvatati juba aastal 4500 eKr, kuigi siis oli peaeesmärk õli saamine seemnetest. Pärslased sõid aedsalatit juba seitse sajandit enne Kristuse sündi. Vanad roomlased ja kreeklased hindasid salatit nii toidu- kui ravimtaimena Aedsalat on 35-80 cm kõrgune taim Lehed õrnad, helerohelised, enamasti lõhestumata, asetsevad tihedalt, enam-vähem rööbiti maapinnaga. Lollo rosso Riik: Taimed Plantae Hõimkond: Õistaimed Magnoliophyta Klass: Kaheidulehelised Magnoliopsida Selts: Astrilaadsed Asterales Sugukond: Korvõielised Asteraceae Triibus: Cichorieae Perekond: Salat Lactuca Liik: Aedsalat Enda jaoks saime... ..., et aedsalati seemnetest on saadud
rahupeod. Muistsed mängud . Esimene ülestähendus olümpiamängudest pärineb aastast 776 eKr , kuid ilmselt said mängud alguse juba sajandeid varem . Olümpiamängud algasid kohaliku sündmusena , kuid võitsid aegamisi popuaarsust ja said tähtsamaks pidustuseks Kreekas . Neid korraldati iga nelja aasta järel vähemalt 1000 aastat ning nad elasid üle lugematud sõjad ja roomlaste sissetungi Kreekasse u aastal 150 pKr . Need mängud muutusid nii tähtsaks , et kreeklased panid ajaloosündmusi kirja olümpiaadina 4-aastase olümpiamängude vahelised ajajärguna . Apolloni austamine . Kõik mängud olid pühendatud jumalatele ja need toimusid pühamutes või nende lähedal . Püütia mängud peeti Delfis Apolloni auks . Isthmose mängudega Korintoses austati Poseidonit . Zeusi austati Nemea mängudel Nemeas ja olümpiamängudel Olümpias Staadion Delfis . Delfi on Apollo pühapaik ja kreeklased arvasid selle olevat maailma keskmes . Nad ehitasid
mõjutanud kõiki euroopalikke kunstivoole, eriti aga tenessanssi ja klassitsismi. 2. Vana-Kreeka ajajärgud ja skulptuur erinevates ajajärkudes võrdlevalt (temaatika, tunnused, autorid, teosed) Arhailine e. vana aeg umbes 600-400 e.m.a., mil kreeklased lõid tagasi suure pärslaste kallaletungi ning välisvallutajatest vabanenuna said edaspidiseks soodsamad tingimused kunstiga tegelemise jaoks. Skulptuur: 7.-5- saj e.m.a. Sirge ja tardunud seisang (Egiptuse mõju). Nägudes ühesugune grimassitaoline naeratus. Sageli ebaloomulikud proportsioonid. Klassikaline e. õitseaeg 480-323 e.,.a. Periklese aeg. Klassikaline skulptuur. Skulptuur: 5.-4. saj e.m.a
saavutada paljudel üksikaladel silmapaistvat edu. Nii koostas matemaatik Eukleides (4. sajandi teisel poolel eKr) mitmeköitelise põhjapaneva teose ,,Elemendid", milles sõnastas elementaar geomeetria põhialused. Sitsiiliast pärit matemaatik, füüsik ja leiutaja Archimedes (3. sajand eKr) aga formuleeris muu hulgas hüdrostaatika (kehade veeväljasurve) seaduse. Muutused religioonis Kõik vanad jumalad jäid püsima ning nende kõrvale andsid kreeklased koha paljudele ida jumalatele. Seejuures leidsid kreeklased oma ja võõrastel jumalatel olulisi ühisjooni ning hakkasid neid sellest tulenevalt sageli samastama. Nii näiteks võis Zeusi samastada Amoniga, Dionysost Osirisega, Aphroditet ja Demeter aga Ištari, Hathori või Isisega. Isis saigi hellenismiperioodil Vahemeremaade kõige populaarsemaks jumaluseks. Tema pühamuid rajati nii Kreekasse kui ka Itaaliasse ning tema auks korraldati müsteeriume
Mered: Vahemeri, Joonia, Egeuse meri. Kreeta saar, linnad: Knossos, Trooja, Mileetos, Sparta, Ateena, Olümpia. Põhjenda, et väide on õige. lk 90-92 1. Kreeta tsivilisatsioon tekkis hiljem, kui Egiptuses. Tsivilisatsioon kujunes Kreeta saarel III ja II aastatuhande vahetusel eKr. Arheoloogilise põhijaotuse järgi jääb Kreeta-Mükeene tsivilisatsioon pronksiaega. 2. Muistsetel kreeklasetel olid sidemed naabermaadega. Kreeta muistsed elanikud ei olnud kreeklased. Saare asend soodustas Eugese mere piirkonna ja Lähis-Ida tsivilisatsioonide vahel kultuurikontakte muu maailmaga. Sidemed Egiptuse ja Ees-Aasia rahvastega. 3. Tähtsamad ehitused olid lossid. Sest lossid ja linnad olid tihedalt kokku kasvanud, nad moodustasid lahutamatu terviku. Tuntuim Knossose loss. Lossid olid usu, majanduse keskused. 4. Kreetal puudus sõjategevus. Kuna lossid ja linnad olid kindlustamata, siis sõjategevus ei mänginud suurt rolli. 5
Berliinis, Lincolni memoriaal Washingtonis, Õigeusu kirik Turus, Soomes. Joonia stiilis : Altes Museumi hoone , Raikküla mõisahoone, Berliini Schauspielhaus (ooperimaja). Korintose stiilis: Austria parlamendihoone, Kapitoolium Ameerika Ühendriikides, Mihhaili lossPeterburis, Peastaabi kaarhoone Peterburis, Senatihoone Helsingis, Suurkirik Helsingis, Virginia Ülikooli hoone Ameerika Ühendriikides. Veel üks leid on Trooja hobune, millega kreeklased troojalaste üle võidu saavutasid. Seda on peetud kõigi aegade kavalamaks sõjakavaluseks.Tänapäeval kasutatakse sama nime tuntud arvutiviirusel ja see nimi õigustab ennast . Olümpiamängud tõenäoliselt 776.a e.Kr. toimusid esimesed olümpiamängud peajumal Zeusi auks.Tänapäeval toimuvad olümpiamängud iga nelja aasta järel ja on üks oodatuimaid sündmusi. Silmapaistev sarnasus on tänapäeva lauluväljakul ja kreeka teatril. Mõlemad
..Balkani ps, mägine. Minoiline kultuur (2000-1400 eKr); Mükeene k (1500-1100 eKr); Tume ajajärk (1100-800) kreeka k langus, kreekalased lahkusid Väike-Aastiasse, õpiti rauda kasutama; Arhailine ajajärk (8-6 saj eKr) linnad, aristokraatia-rikas ülemkiht, linnriigid (polised 30-40 000 in), seadused, tihedad välissidemed Idamaadega, alfabeedi loomine foiniikia põhjal (u 800), kangelaseeposed, suur kolonisatsioon (hõlmas Vahemerd, Musta merd), 10 000 kreeklased lahkusid, 7 saj lõpus münditi hõberaha, hellenid-kreeklased (ühine keel, religioon, kombed), olümpia. Kreeka-Pärsia sõdade aeg k+(490-479); Klassikaline ajajärk (5-4 saj I pool) hiilgeaeg, keskust (Sparta- peloponnesuse Liit, Ateena-mereliit e Deelose liit), võimuvõitlus (ateena, sparta+ 431-404); Makedoonia aeg (4 saj II p), hellenid (kreeklaste sugulased), Philippos II sõjakäigud (kuulutas helleni
Juba ligi 5000 aastat tagasi hakkas Egeuse mere saartel ja rannikul tärkama omapärane kultuur, mida mere järgi on nimetatud egeuse, tähtsamate keskuste järgi aga kreeta-mükeene kultuuriks. Selle kestus oli ligi 2000 aastat, kuni põhjast tulnud kreeklased ta 12. sajandil e.m.a. välja tõrjusid. Haaravad ning üllatavalt peenemaitselised on sellest ajast pärinevad kunstimälestusedKui inglane Arthur Evans 1900. aastal koos oma kaaslastega alustas Kreeka saarel väljakaevamisi, said talle osaks järjest hämmastavamad leiud. Need tõendasid paljude muistsete müütide ning vanakreeka luuletaja Homerose poeemide paikapidamist. Oli ju neis ülistatud Kreeta paleede toredust ning valitseja Minose võimsust.Suurim loss -
ANTIIK- KREEKA KUNST. Kreeka ajalugu algab doorlaste sissetungiga Kreeka aladele. Peale põlluharimise tegelesid kreeklased ka meresõiduga, seetõttu laiema silmaringiga ja ettevõtlikud. Kreeklaste usund oli polüteistlik nagu Egiptuses ja Mesopotaamias, kuid kreeklastele ei olnud jumalad hirmuäratavad ning neid ei kummardatud mitte pimesi. Kreeklased arvasid, et jumalad on küll vägevad, kuid inimesetaolised niikehalt kui vaimult. Jumalad elasidki nagu inimesed : sõpruses, tülitsedes, vahel üksmeeles jne. Kreeka kunst arenes välja 600 eKr. Kunsti arengut periodiseeritakse järgmiselt: 1.Arhailine e. vana aeg 600-480eKr. 2.Klassikaline e. õitseaeg 480-323eKr. 3.Hiline e. hellenistlik 323-30 pKr. Arhitektuur: Tähtsaim ülesanne oli ehitada templeid. Materjaliks kasutati algul puitu, hiljem kivi sealhulgas ka marmorit
Milline oli kõrgeim riigivõimuorgan? Kellele kuulus võim rahvakoosolekute vaheajal? 3.Milles seisnes ametnike määramise omapära Ateenas? a) b) c) 4.Millised elanike kihid olid Spartas? Iseloomusta igaühte. a) b) c) 5.Millised valitsemisvormid esinesid Vana-Kreekas? Selgita nende põhiolemust. a) b) c) 6.Miks on Ateena andnud maailmale hulga andekaid kultuuriinimesi, Sparta samal ajal mitte ühtegi? Kreeka usk ja jumalad ( õ lk 110-115) 1.Millistena kujutasid kreeklased oma jumalaid? 2.Leidke Kreeka jumalate vasteid Mesopotaamia ja Egiptuse panteonist. Kumma maa jumalatega võib leida rohkem sarnasust? Jumala Kreeka Egiptus Mesopotaamia ,,iseloomustus" õ lk 111 õ lk 41 õ lk 59 Jumalate isa Peajumal Tormi-,vihma- ja piksejumal Päikesejumal Viljakuse- ja viljajumal Allmaailma valitseja 3.Kuidas kreeklased jumalatega suhtlesid? 4
oma keha eest. Sport oli aristokraatide seas üks lemmik tegevusi. Tänu kreeklaste spordi lembusele lisati võistlused ka usupidustuste programmidesse. Zeusile korraldatud üle kreekalisest pidustusest arenesgi välja olümpiamängud. Kuigi olümpia mängud olid üle Kreekalised ning kohale tuldi isegi kolooniatest võisid võistlusest osa võtta vaid mees soost hellenid. b. Teatrile alusepanijaid Kreeklased olid väga usklik rahvas ning nad pidasid jumalate austamiseks tihtipeale suuri pidustusi. Kreeka teater saigi alguse veinijumalale pühendatud pidustustest. Näitemängud ning koori laulud mida seal esitati hakkas rahvale väga meeldima. Ajapikku kujunesid välja ka erinevad žanrid, mis on tänapäevanigi kasutuses, tragöödia ja komöödia. c. Mitmete teadusharude algatajaid Kreeka oli üks esimesi tsivilisatsioone kus hakati mõtlema selle üle,
Kreekas? 1.1 Iseloomusta Kreeka ühiskonda 8.saj e.Kr. (96) *Alates 8.saj. e.Kr. ilmnesid Kreekas taas kõik tsivilisatsiooni põhilised tunnused: -kasvas elanikkonna arvukus -kerkis esile ülemkiht -taastusid tihedad sidemed välismaailma, eriti idamaadega. *Kreeka käsitöölised võtsid idast üle mitmeid tehnilisi võtteid ja matkisid sealset kunstistiili. *8.saj alanud kolonisatsiooni käigus lahkusid kümned tuhanded kreeklased oma kodumaalt ja rajasid uusi asulaid esmalt Itaalias ja Sitsiilias ning seejärel ka Musta mere rannikul. -Osaliselt põhjustas vajadus metalli ja raua järele, massilise väljarände põhjustas põlluharimiseks sobiva maa vähesus kodumaal. 1.2 Iseloomusta kreeklaste ühtekuuluvustunnet ühises võitluses pärslaste vastu. (96) *Kokkupuutes teiste rahvastega kujunes kreeklastel rahvuslik ühtekuuluvustunne. Nad austasid jumalaid (ühiseid) ja kõnelesid murdeid.
AJALOO KONTROLLTÖÖKS KORDAMINE Kronoloogiline ülevaade Kreeta-Mükenee periood (2000-1100 a. eKr) Tekkisid Kreeta saared, mida ümbritsesid linnad. Kujunes kiri. Tekkis omanäoline ja kõrgetasemeline minoiline tsivilisatsioon. Selle keskuseks oli Knossos. Hakkas arenema ka Kreeka. Kreeklased asutasid Mandri-Kreeka, mille keskuseks oli Mükenee. Kreeklased vallutavad Kreeta saared, nüüdseks on kreeklaste valduses peaaegu kogu Egeuse meri. Kreekas kerkisid esile mitmed lossid. Üks kreeklaste hõimudest (doorlased) hävitasid enamus lossid ja linnad Kreekas. Tekkis Kreeka tsivilisatsiooni kiire allakäik. Tume ajajärk (1100-800 a. eKr) Kreeka oli peaaegu tsivilisatsioonieelne piirkond - rahvaarv vähenes, suhted teiste piirkondadega nõrgenesid, kiri ununes ja enamik losse oli hävitatud. Osa kreeklasi rändasid üle Egeuse mere
sajandi õitseng. Mükeene kultuuri ammustel aegadel kõrgus Ateena järsunõlvalistel kaljudel kuninglik linnus. Siis kui võimule tuli demokraati, kujundati Akropol ümber. See tehti avalike mälestussammaste asukohaks ja selle keskele püstitati värviliste skulptuuridega rikkalikult ja eriliselt kaunistatud Hekatompedoni tempel. Sel ajal kui toimusid Pärsia sõjad sai Akropol väga kõvasti kannatada ning ühes keerulises olukorras andsid kreeklased selle vaenlastele, kes kõik seal olevad aarded rüüstasid. Pärast seda kui võideti pärslased, hakkas Akropolis suurejooneline ehitustegevus. Kreeka kunst oli selleks perioodiks juba väga hästi arenenud ja selletõttu oli neil kergem kõike üles ehitada. Esimene põhjus miks neil oli kergem on see, et ehitusmaterjaliks kasutati skulptuure ja kunstiteoseid mis olid pärslaste poolt peaaegu hävitanud. Kreeklased arvasid, et on võimelised oma loominguga ületama eelkäjaid.
Helena, Sparta kuninganna, kes nüüd pidi Parisele kuuluma. Paraku oli aga Helena juba abielus. Aphrodite lasi oma pojal, Erosel lasta Helena pihta kuldse armastusenoole, mis pani Helena Parisesse armuma. Ta põgenes koos Parisega Troojasse. Seepeale kuulutas Helena abikaasa Menelaos Troojale sõja, et oma naist tagasi saada.Sõda kestis kümme aastat ning seal osales palju kangelasi, nagu Achilleus, Paris ja Hektor. Lõpuks otsustasid kreeklased üritada kavaluse abil linna vallutada. Nad ehitasid hiiglasliku puust hobuse, mis oli seest tühi, ning peitsid mõned oma vapraimad mehed selle sisse. Nad jätsid hobuse kaldale ning ise sõitsid laevadega merele, teeseldes lahkumist. Troojalased nägid hobust ja lahkuvaid kreeklasi ning arvasid, et kreeklased olid loobunud linna vallutamisest, naasnud koju ja jätnud neile kingituseks puust hobuse
VANA-KREEKA INIMENE Kuulaja ning vaataja Nägemine, mälestusmärk, mälestus Uudishimulikud ja tähelepanelikud kreeklased on terased vaatlejad ja andekad jutustajad. Mõlemaid omadusi näeme kahe suure jutustaja Homerose ja Herodotose teostest. Neid autoreid võlub maailma detailiderohkus ning neile meeldib käsitleda igapäevast inimtegevust. Samuti iseloomustab autoreid soov näha ja tundma õppida. Herodotos alustab oma teost "Ajalugu" üldistava väitega, et "inimesed usaldavad vähem seda, mida nad kuulevad, ja enam seda, mida näevad." Autorid püüdsid luua inimeste suurtele tegudele verbaalset
o Hellenismi ajajärk keskuseks Aleksandria (3 1 saj eKr) o Rooma ajajärk rooma keisririigi aegne kirjandus ( 1 saj lõpp eKr 6 saj pKr) Kreeka müüdid ja jumalad · Kreeka mütoloogia kujunes Mükeene ajajärgul (1600 1100 eKr) · Müüdid olid mõeldud maailma seletamiseks · Müütide tegelasteks on jumalad kui ka heerosed(jumal + tavainimene = heeros(surelik kangelane)) · Kreeklased inimese universumi keskpunkti ja hakkavad inimest uurima · Vanakreeklaste maailmapilt oli humaanne(inimlik) · Mütoloogia = müütide kogum · Mütoloogiast sai kreeklaste kirjanduse peamine allikas · Näiteks nii ,,Iliase" kui ka ,,Odüsseia" süzee pärines trooja sõdadest Maailma loomine · kõigepealt oli Kaos tohutu sügavik, pimedus · Kaosel sündis laps Öö(Nyx) ja Erebos(sügavik) · Erebosel ja Öö'l sündis Armastus
otsekui müüdis, mille järgi tarkusejumalanna, sõjakunsti, linnade ja teaduste kaitsja Athena sündinud täies elu- ja jõukülluses Zeusi peast. Euroopa vanim kirjandus saavutas kõrge taseme peaaegu iseseisvalt, olulisi mõjutusi vastu võtmata. Näiteks Idamaade vanemate kirjandustega tutvusid kreeklased alles pärast seda, kui nende endi kirjanduse õitseaeg oli juba seljataga. Ometi kujunes sisult ja vormilt rikas kirjandus, mis avaldas tugevat mõju kõigepealt rooma kirjandusele. Alles Rooma kaudu muutus kreeka kultuur esmalt kõigi Vahemeremaade rahvaste ja sealt edasi kogu maailma üldvaraks. Uusaegse Euroopa osasaamine antiikkultuurist on olnud püsiv. Mõnel perioodil
Vana- Rooma Rikkad roomlased teenisid sõjaväes ratsaväelastena, keskmise jõukusega ja vaesemad jalameestena. Kõige vaesemad kodanikud olid enamasti maata ja väeteenistusest vabad 5. Millal toimunud ja millisest sündmusest arvestasid kreeklased aega? Kreeklased arvestasid aega 1. olümpiamängudest aastal 776 eKr. 6. Millal ja millise sündmuse tulemusena kaotasid kreeklased iseseisvuse? Kreeklased kaotasid iseseisvuse 338. eKr, Chaironeia lahingus makedoonlase vastu. 7. Millised on Teie arvates 5 suurimat Vana-Kreeka kultuurisaavutust, põhjendage oma valikut! 1) filosoofia juureldi rohkem inimese probleemide ja hingevajaduste üle, kuidas saavutada õnne ja hingerahu, mitmed tänapäeva teadusharud võrsunud Vana-Kreeka
Kreeka ajaloo- ja kultuuripärand kajastub jätkuvalt tänapäeva maailmas kirjanduses, kunstis, filosoofias ja poliitikas. Tänapäeva Kreeka on 1975. aasta põhiseaduse kohaselt vabariik. 300-liikmeline ühekojaline parlament valitakse neljaks aastaks. Riik on jagatud 13 administratiivringkonnaks. Üle 50 % Kreeka tööstusest paikneb Suur-Ateena piirkonnas. Peamised majandusharud on põllumajandus, turism, ehitus ja laevandus. Tuntuimad tänapäeva kreeklased on rezissöör Kostas Gavras, Nobeli preemia laureaat Odysseus Elitis ning helilooja Mikis Theodorakis. Kreeka köök põhineb kitse- ja lambalihal. Populaarsed on samuti kalatoidud. Oliiviõli toodetakse suures koguses ja see annab kreeka toitudele iseloomuliku maitse Kreeka köök Kreeklastele meeldib hästi süüa ning nad on selles valdkonnas jõudnud nii oivaliste tulemusteni, et Kreeka kööki tuntakse ja tunnustatakse kõikjal maailmas.
Templid:Kreeka pühamu keskpunkt oli altar.See oli madal enamasti kividest laotud alus, millel toodi jumalatele ohvreid.Altar paiknes lageda taeva all.Kõigis tähtsamates pühamutes oli ka jumalakoda ehk tempel.Templid olid enamasti linnriikide kõige silmapaistvamad ehitised.Templis hoiti jumala kuju, väikesel altaril põles jumala koldetuli.Templi sisemus oli vähemoluline kui välimus.Oraaklid:Jumalate tahte selgitamiseks jälgisid kreeklased endeid.Kreekas olid ka spetsiaalsed pühamud kus võis nõu küsida jumalatelt.Neid kohti minetati oraakliteks.Kuulsaim Delfi oraakel.Mitte alati ei küündinud inimlik mõistus jumaliku tõeni.Surmajärgsus:Kreeklased ei pannud suurt rõhku sellele, mis saab neist pärast surma.Inimese saatus pärast surma ei sõltunud oluliselt tema tegudest eluajal.Hakati ka uskuma seda, et siinpoolses elus elades vooruslikult sai mõjutada surmajärgset saatust
Kreeka kolonisatsioon Kreeka asub Balkani poolsaarel ja seda ida poolt piirava Egeuse mere saartel. See on väga mägine ja geograafiliselt väga liigendatud maa. Suhteliselt väikesi tasandikke eraldavad sageli raskelt läbitavad mäeahelikud või sügavalt maismaasse lõikuvad merelahed. Egeuse ehk Kreeta-Mükeene ajajärk (u 2000-1100 eKr) 2000 eKr algas Minoiline kultuur Tume ajajärk (u 1100-800 eKr) madal tsivilisatsioonitase ja suhteline eraldatus muust maailmast. Kreeklased võtsid kasutusele raua. Arhailine ajajärk (u 800-500 eKr) u 800 eKr võeti kasutusele tähestik ja 776 eKr hakati üles kirjutama olümpiavõitjaid, seega umbes sellel ajal algasid olümpiamängud. Klassikaline ajajärk (u 500-338 eKr) V saj. I pool eKr oli Pindarose ja Aischylose loomeperiood ning V saj. II pool eKr oli Sophoklese loomeperiood. Hellenismiperiood (338-30 eKr) 336-323 eKr oli Makedoonia kuninga Aleksander Suure valitsuseaeg. 146 eKr alistus Kreeka Rooma ülemvõimule.
inimpõlve. Tänu türannia olemasolule arenes tihti ka riigikorraldus jõudsalt. Klassikalises Kreekas oli orjanduslik ühiskond. Enamus orju olid barbarid - võõrsilt sisseostetud orjad, kelle kohta öeldi Kreekas, et nad on orjaks loodud. Orju kasutati kõikjal, kuid neile kuulus Kreeka linnriikides tähtis roll, neil oli palju kohustusi mida nad täitma pidid. Kreeka riikide ühiskond oli linnaline, kuigi enamus rahvast elas maal. Kreeklased kandsid vaid paari riidetükki üle keha. (nt. Õlgadest põlvini ulatuv vööga kokku tõmmatud - kitoon. Külmaga kanti ka paksemat ülertiiet - Himationi. Pükse ei kantud - see olevat barbarite komme). Söödi põhiliselt puuvilju ja kala (harva ka liha) ja joodi veini, mida segati suures veinisegamisnõus - kraatris. Ilusat keha hinnati kreekas sama palju, kui edukust poliitikas või vaimuelus. Kreeklased sportisid gümnaasionis - spordiväljak ja riietusruumid - ja alasti
MEANDREID. 8.sajandi lõpus e.Kr hakkas abstraktsete kujundite sekka ilmuma inimeste ja loomade skemaatilisi kujutusi,millest järgmisel sajandil kasvasid välja mütoloogiaainelised paljufiguurilised piltjutustused. Peamiseks teemaks, nii nagu hiljem reljeefkunstiski, oli kreeklaste (või Olümpose jumalate) võitlus koletistega. Kükloobid, kentaurid või Medusa kehastasid võõraid, ähvardavaid barbaarseid jõude, kellelt kreeklased vastandasid oma tsivilistatsiooni. Sõna ,,keraamika" pärineb ateena pottseppade linnajao Keramekose nimest. See asus Diplyoni värava taga. Läheduses asus kalmistu, kust on leitud suuri, kuni 2m kõrguseid hauaanumaid, mida hakati hüüdma düpolonvaasideks. 6.sajandi algses e.Kr asendus eelkirjeldatud laad mustafiguurilise stiiliga. Mustafiguurilisel vaasil on kujutused endiselt mustad ja siluetitaolised, kuid oluloselt suuremad. Geomteeriline ornamentika
Arutlus: Kas tänapäeva kultuuri on mõjutanud rohkem Kreeka või Rooma kultuur? Kreeka kultuur ja Rooma kultuur mõlemad on mõjutanud tänapäeva kultuuri. Minu arvates on on seda rohkem teinud Kreeka, kuna nende kultuur on mitmekesisem, sest nad on üle võtnud ida kultuuri silmapaistvaid saavutusi. Sammuti on ka Rooma andnud oma panuse tänapäeva kutuuri arengule. Kreeka kultuurist võib jääda mulje, et see on mitmest kultuurist kokku pandud ja ei ole originaalne, aga tegelikult see nii ei ole. Kreeka on küll võtnud asju üle oma naabritelt, kuid ometigi nende kiri pole üle võetud ei Egiptusest ega Mesopotaamiast, vaid on leiutatud kohapeal, ning nende elulaadi rõõmsale rahumeelsusele ei leia vastet kummastki nimetatud tsivilisatsioonist. Kreeklased omakorda võtsid suurel määral üle nii keetalaste materiaalse kultuuri kui ka nende lossimajanduse ja kohandasid se...
Merkuur on Päikesele kõige lähem ning kõige väiksem Päikesesüsteemi planeet. Ta asub Päikesele umbes 3 korda lähemal kui Maa. Merkuur teeb tiiru ümber päikese 88 Maa ööpäeva jooksul. Merkuur kuulub Maa-tüüpi planeetide hulka. Iidsed astronoomid Esimesed vaatlused tehti tõenäoliselt assüürlasest astronoomi poolt 14 sajandil. Merkuuri kutsuti "hüppavaks planeediks". Antiik-kreeklased nimetasid Merkuuri "Säravaks". Hilisemal ajal kutsusid kreeklased hommiku Merkuuri Apolloks ja õhtust Merkuuri Hermeseks. 4 saj. enne Kristust said kreeka astronoomid aru, et tegemist on ühe ja sama kehaga. Iidses Hiinas tunti Merkuuri "Tunni tähena". Teleskoobid Esimesed uurimised Merkuurist tegi Galileo 17 saj. Maapealsete teleskoopidega tehtud uuringud näitasid 1962 aasta juunis, et Merkuuri pöörlemisperiood on 59 päeva. Tänapäevaste teleskoopidega uuritakse Merkuuri pinnast ning kraatreid. Kosmoseaparaadid
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
