kinnitas tema jalgade külge raskused. Athena, tütar, väljus Zeusi peast pärast seda kui too peavalu leevendamiseks oma kolju avas. Apollon ja Artemis olid kaksikud, kelle emaks oli titaanide Koiose ja Phoibe tütre Leto. Ares, kreeka sõjajumal, oli Zeusi ja Hera poeg. Dionysos oli viljakuse, veini ja naudingute jumal ning Zeusi ja Teeba printsessi Semele poeg. Kariidid olid Zeusi ja Eurynome tütred, keda kummardasid väiksemate jumalatena nii kreeklased kui ka roomlased. Kõige levinuma müüdi kohaselt olid nende nimed Aglaia, Euphrosyne ja Thaleia. Helena oli Zeusi ja Leda tütar. Zeus moondas end luigeks ning magas Ledaga, kes oli Sparta kuninga Tyndareose naine. Hephaistos, sepakunsti jumal, oli Zeusi ja jumalanna Hera poeg. Herakles, kreeka kangelane, oli Zeusi ja Teeba kuninganna Alkmene poeg. Hermes, kreeka jumalate käskjalg, oli Zeusi ja Maia poeg.
sajandit kestnud sõdade tulemusena lagunes suurriik kolmeks väiksemaks riigiks: Egiptus, Seleukiidide riik ja Makedoonia. Tingitult Aleksandri vallutustest toimus kreeklaste ja makedoonlaste massiline väljaränne Euroopast Lähis-Idasse kuhu rajati uued linnade , tähtsaimad neist Aleksandria Egiptuses, Antiookia Süürias, Pergamon Väike Aasias. Ka levis kultuur Vahemere idaossa näiteks kreeka arhitektuur, rajati templeid, teatreid ja staadione. Kreeka keelest sai peamine keel ning kreeklased olid sealsetel juhtpositsioonidel. Nii suurel määral muutuski kreeklaste enda elukorraldus ning idamaised mõjud samuti suurenesid korduvalt. Seega hellenism on ajajärk alates Aleksander Suure vallutustestkuni I sajandini eKr, mil kreeklaste ja makedoonlaste kultuur segunes Idamaade kultuuriga. Tollel perioodil oli silmnähtavalt tähtsaim tegelane Aleksander Suur ja tema väed, kuna just tema oli see, kes pani aluse sellele ajastule.
Kõige olulisemad olid aga spordivõistlused. Neist võisid osa võtta ainult mehed ja poisid. Kõige tähtsamaks peeti aga ühe staadioni ehk 192 meetri jooksu. Lisaks jooksudele olid kavas hobukaarikute võidusõit, maadlus, rusikavõistlus, kilbijooks ja viievõistlus. Viievõistlus koosnes kaugushüppest, jooksust, kettaheitest, odaviskest ja maadlusest. Erinevalt teistest aladest oli aga kaarikusõit, sest seal sai auhinna hobuse omanik, aga mitte eluga riskinud kaarikujuht. Kreeklased pidasid väga lugu olümpiavõitjast, neile anti väärtuslike kingitusi ja neist kirjutati luuletusi. Käsitöölised Ateenas Enamus ateena elanikke teenis elatist käsitööga. Eriti tuntud olid Ateena pottsepad, nende tehtud vaase osteti kogu Kreekas. Pottsepp töötas oma väikeses töökojas ja tal olid abilisteks paar orja või palgatöölist. Tavaliselt olid käsitöölised üsna vaesed ja nad pidid päevast päeva tööd rügama. .
lõpust kõnelev usund ning avaldanud märgatavat mõju nii ristiusule kui ka islamile. Kaanani peamiselt semiidi sugu rahvaste omanäolise kultuuri mõju on mitmes valdkonnas tunda kuni tänapäevani. Kaanani territooriumil asusid Foniikia linnriigid. Foniikia kultuuri kõige silmapaistvam saavutus on maailma esimese tähestiku leiutamine II aastatuhandel eKr. See koosnes 22 kaashäälikust. Täishäälikud mõtles lugejad kontekstile vastavalt ise juurde. Juba varakult lõid kreeklased selle põhjal oma alfabeedi. Kõik tänapäeva tähestikud on otseselt või kaudselt tuletatud foiniikia tähestikust. Iisraellaste ajalugu, usku ja kombeid kajastav Vana Testament on oluline Euroopas levinud kristlikule religioonile. 3. sajandil eKr tõlgiti Vana Testament kreeka keelde ja hiljem sai sellest ristiusu pühakirja - Piibli osa. Teine tähtis dokument on Moosese Seadus ja selle osa nn kümme käsku mis võtsid lühidalt kokku peamised religioosed ja eetilised tõekspidamised
Mõtete saamiseks asus Morgan ajalooraamatuid uurima ning leidis kaugest minevikust huvitavaid ideid. Nimelt harrastasid Egiptuse valitsejad juba 4000 aastat tagasi mängu, millest Morgan innustust sai. Seda niinimetatud rusikamängu mängiti hiiglaslikul 90 meetrit pikal ja 20 meetrit laial väljakul, mille poolitas suur kivisein. Mängureeglid olid lihtsalt: nahkkera tuli teisele poole seina toimetada kuni 2 rusikalöögiga. Ka Vana-Kreeka ajaloost leidis Morgan märkmeid samast mängust. Kreeklased olid küll reeglites mõningaid muudatusi teinud, kuid üldjoontes oli mäng sama. Leitud materjalile tuginedes hakkas Morgan uut mängu välja mõtlema ja korraldas juba 1895. aasta juulis esimese näidiskohtumise. Morgan ise nimetas oma väljamõeldist minotetiks Värske mängu olemus seisnes kummipalli löömises üle 2 meetri kõrgusele tõstetud tennisevõrgust. Väljakusuuruseks oli Morgan määranud 20x10 meetrit.
vahel hüdrosfäär. MERKUUR Oma läbimõõdult on Merkuur väiksem Jupiter kaaslasest Ganymedesest ja Saturni kaaslasest Titaanist, kuid massilt suurem. Merkuuri orbiit on piklik ja tema liikumine orbiidil on ebaühtlane, ebaühtlane on ka Päikese liikumine Merkuuri taevas. Merkuur oli Rooma mütoloogias kaubanduse, reisimise ja varaste jumal. Arvatakse, et planeet sai oma nime selle järgi, et ta üle taeva kiiresti liigub. Kreeklased andsid Merkuurile kaks nime: Apollo- tema ilmumise järgi hommikuse tähena ja Hermes kui õhtune täht. Merkuur pöörleb oma kahe aasta jooksul kolm korda. Merkuuril ei ole atmosfääri ega oletatavasti ka laamtektoonikat. Tiheduselt on Merkuur teine keha Päikesesüsteemis pärast Maad. Merkuuril on nõrk magnetväli, mille tugevus on umbes 1 % Maa magnetvälja tugevusest. VEENUS Mõõtmetelt on Veenus Maale väga sarnane ja planeet on kaetud kogu ulatuses läbipaistmatu pilvekihiga
Vana-Kreeka filosoofia ja teadus. Maailma üldiste probleemide üle juurdlemist nimetasid kreeklased filosoofiaks ja sellega tegelevaid inimesi filosoofideks. Filosoofia kasvas välja maailmakorralduse teket ja jumalate põlvnemist puudutavast religioossest arutlusest. Maailma püüdis esimesena seletada Mileetose filosoof Thales, kelle arvates sai kõik alguse veest. Thalese õpilane Anaximandrose meelest ei saanud maailma lähtuda ühest või teisest looduses esinevast ainest, vaid aluseks on apeiron meeltega tajumatu piiritu alge. 5-4. sajandi filosoofidest
Thales maailm tekkinud veest. Anaximandros tajumatu piiriga alge apeiron, seletas maailma abstrakste mõiste alusel. Demokritos- aatomid. 9. millised linnad kujuneisd olulisdteks hellenismi ajastul Aleksandria, Antiookia, Pergamon, Ateena. 10.isel minoilist kultuuri 2000-1400 eKr, lineaarkiri A, Knossose loss kindlustamata, kanalisatsioon, seinamaalid, templid puudusid, loss oli usukeskus. Losside ümber tihe asustus, rahulik elu. 11.miks kreeklased rajasid palju kolooniaid, kus? Itaaliasse, Prantsusmaale, Hispaaniasse ja Põhja-Aafrikasse põllumaade pärast, kaubavahetus, neil leidus vähe metalli (rauda). 12.iseloomusta ateena riiki Atika mk, alguses aristokraatlik, al 5 saj. Demokraatlik. Elanikud kodanikud, metoigid(käsitöölised) ja orjad (200.000), rahvakoosolek - iga 10 päeva tagant kogunesid kõik kodanikud, kodanikel oli õigus esitada enda
saavutused ning arendasid neid edasi vastavalt oma maa tavadele ja kommetele. 8.saj. eKr. võeti kasutusele tähestik ja tekkisid esimesed eeposed ,, Ilias" ja ,,Odüsseia". Vana- Kreeka ühiskonnas oli muusikal erakordselt tähtis koht, tema valdamist peeti vaimse arengu tipuks. Arvati,et muusika mõjutab inimese tahet ja tal on puhastav mõju. Koolis olid kaks tähtsamat õppeainet muusika ja võimlemine, sest kreeklane pidi olema täiuslik nii hingelt kui kehalt. Kreeklased pidasid muusikat jumala anniks. Sõna ,,muusika" on tulnud kreekakeelsest sõnast musiké, mis tähendas lauldes ja tantsides ettekantud luulet. Esimesed muusikanäited, mis meieni on jõudnud, pärinevad Vana- Kreeka hilisest ajajärgust. Viise märgiti üles tähestiku tähtedega, kusjuures oluline oli helide kõrguse märkimine. Rütm tulenes luulevärsist ja seda märgiti ainult erandkorras. Säilinud on umbes kümme suuremat pala ja sama palju katkendeid.
Kunda Ühisgümnaasium BABÜLONI RIPPAIAD Referaat Koostas: Klass: 10 Kunda 2009 Üks ime teise otsa. Babülon avaldas kreeklastele suur muljet. Nende jaoks olid imetabased 3 rajatist Babüloonia kuninga Nebukadnetsar II (605-562 eKr) linnas: esiteks linnamüürd, mille kõrgendikel võisid kaks nelja sõjavankrit teineteisest mööda sõita, siis mitmekorruseline taevasse kõrguv torn tsikuraat ja lõpuks RIPPUVAD AIAD. Kreeklased asutasid need aiad lausa 2. kohale tuntud maailmaimede loetelus, milles oli üldse kokku vaid seitse imet. Müür ja torn olid juba selleks ajakslangenud, kui Aleksander Suur 331. aastal eKr oma sõjaväega Babüloni saabus. Kuna Babüloniga olid Sanheribil pidevad lahkhelid ja ta sõdis selle linnaga alatasa. 689. aastal eKr otsustaski ta Babüloni lõplikult hävitada. Möödus ainult paarsada aastat ja Babülon seisis jälle endises hiilguses ja toreduses.
(algavad väljaspool K.). Taimkate on 600 m kõrguseni vahemereline: igihaljas ja heitlehine põõsastik. Mägedes vahelduvad metsatukad kidurarohuliste niitude või paljaste nõlvadega. Mets (tamm, pöök, mänd, nulg) katab 10% pindalast ja on ulatuslikum Põhja-K-s. Maavarad: boksiit, raua-niklimaak, kromiit, magnesiit, pruunsütt (ligniit), asbesti, smirglit, pliid, vaske ja hõbedat. Egeuse mere põhjast on leitud vähesel määral naftat ja maagaasi. Rahvastik 97% rahvastikust on kreeklased, piirialadel elab makedoonlasi, albaanlasi ja türklasi. Sisserändajaid on palju kuna Kreekl on soodne geograafiline asend. Rahvastiku tihedus on 85.3 in/km2. 90% rahvastikust räägib uuskreeka keelt. Turism Suurimaks turismikohaks on Kreekas Kreeta (saar). Seal käivad puhkamas paljud inimesed, enamasti Euroopast, kuid ka mujalt maailmast. Aastal 2007 oli Kreeka hiinlaste suurimaks reisipunktiks. 4 Haridus 1975
kolme tragöödiaga ja ühe koomilises saatürdraamaga. 2. Filipika kuulsad Demosthenese kõned Philippose vastu, mis häbimärgistavad Makedoonia kuningas Philippos 2. ekspansioonitaotlusi ja kutsuvad kreeklasi ühinema, et kaitsta oma sõltumatust. Neid kolme kõnet tuntakse filipikate nime all. Sealt on sõna ,,filipika" kandunud kõigi ägedate poleemiliste kõnede piltlikuks nimetuseks. 3. TROOJA HOBUNE Puuhobune, millega abiga kreeklased troojalaste üle võidu saavutasid, on küllap kõigi aegade kuulsaim sõjakavalus. Juba kümme aastat oli võitlus Trooja müüride all kulgenud vahelduva eduga. Nii kreeklaste kui ka troojalastel oli olnud kohtavaid kaotusi. Nende suurimad kangelased Achilleus kreeklaste poolel ja Hektor troojalaste poolel olid langenud. Ent sõja lõpp ei paistnud. Üks vangi võetud
KREEKA KUNST Monika Sepp 11A Perioodid · Arhailine ajajärk VII-VI saj. eKr. · Klassikaline ajajärk V-IV saj. eKr. · Hellenistlik ajajärk 330-146. a. eKr. Kreeka arhitektuur 3 Põhi stiili DOORIA JOONIA KORINTOS stiil kujunes stiil kujunes stiil on omane välja arhailisel välja klassikalisel hellenistlikule ajastul ajastul perioodile · Stiilide vahel tehakse vahet eelkõige sambakapiteelide erinevuse kaudu. · 1. abakus 2. ehhiin} kapiteel 3. tüves 5. baas 7. arhitraav 4. kannelüürid 6. stüllobaad · Akropoli mägi oli Ateena kõige olulisem koht, seetõttu ehitas linn oma suurima võimsuse aastail (nn. Periklese kuldajastul) sinna oma võimsuse rõhutamiseks suurejoonelise usukeskuse. Akropolile ehitati ajavahemikus 450-330. a. eKr. kolm olulisemat templit: Parthenon, Erechteion ja Nike tempel, m...
Ajalugu Antiik-Kreeka teadused Matemaatika arenes välja filosoofiast. Põhiliselt edendasid seda 6. sajandi teisel poolel Pythagoras ja tema õpilased, kelle arust põhines maailmakorraldus arvulistel suhetel. Ta püüdis mõista arvude olemust ja uuris sellest tulenevaid matemaatilisi probleeme. Kreeka matemaatikud õppisid palju Idamaade, eriti Mesopotaamia teadusest. Kreeklased olid esimesed, kelle jaoks matemaatika polnud lihtsalt praktiliste arvutusalaste näpunäidete kogum, vaid loogilistel üldistustel põhinev terviklik süsteem. Nii ei rahuldunud nad teoreemide sõnastamisega, vaid pidasid vajalikuks kontrollida loogilise tõestamise teel nende üldkehtivust. Meditsiin oli kõige rohkem seotud vaatlustel põhinevate konkreetsete tähelepanekutega ja igapäevase elu vajadustega.
Seetõttu korraldati 24 miili 1500 jardi pikkune jooks Maratonist Ateenasse, kusjuures sündsal kombel võitis selle jooksu kreeklane. Tollest ajast peale on maratoni joostud kõigil olümpiamängudel ja sageli on see jooks olnud ka teiste võistluste kavas. Maratonidistantsi pikkus varieerus varasematel olümpiamängudel olenevalt kohalikest tingimustest, alates 1924. aastast on see standardiseeritud: nüüd jookstakse 26 miili 385 jardi nagu 1908. aasta Londoni olümpiamängudel. Kreeklased ei ole sellist distantsi kunagi jooksnud. Nagu me nägime, oskasid nad hinnata ponos'e väärtust atleetikas, kuid kõigil elualadel järgisid nad oma suurepärast mõtet: "Ei millegagi liialdada."
Sajandi teisel poolel matemaatikat edasi. Ta püüdis mõista nende olemust ja uuris sellest tulenevalt matemaatilisi probleeme. Nii on tema järgi nime saanud teoreem täisnurkse kolmnurga kaatetite ja hüpotenuusi vahekorrast. Pythagorase õpilased arenesid tema õpetust edasi, levitades seda ühtlasi kogu Kreekas. Kreeka matemaatikud õppisid palju Idamaade, eriti Mesopotaamia teadusest. Ka näiteks Pythagorase teoreemis sisalduv väide oli seal juba ammusest ajast tuntud. Kuid kreeklased olid esimesed, kellele matemaatika polnud lihtsalt praktiliste arvutusalaste näpunäidete kogum, vaid loogilistel üldistustel põhinev terviklik süsteem. Nad ei rahuldunud matemaatiliste väidete (teoreemide) sõnastamisega, vaid pidasid vajalikuks kontrollida loogilise tõestamise teel nende üldkehtivust. Seega sai matemaatikast alles Kreekas teoreetiline teadus. Ajaloo sündmusi hakkas esimesena uurima ja üles tähendama Herodotos 5. sajandi keskpaiku
meelelahutuseks Antiik-Kreekas. Ilmekaks näiteks Antiik-Kreeka väljapaistvas kultuuris võib pidada aga antiikseid olümpiamänge. See traditsioon kasvas välja usupidustustest Zeusi auks, toimudes iga nelja aasta järel. Võistlusprogrammis olid alad nagu kettaheide, maadlus, odavise, jooks, kaarikute võidusõit jm. Lisaks olid antiiksed olümpiamängud seotud jumalatele ohverdamisega. See oli nii tähtsaks sündmuseks, et selle järgi hakati arvestama aega. Kreeklased püüdlesid täiuslikkusele igas vallas, sellepärast pidi füüsiline võimekus olema tasakaalus vaimse poolega. Olümpiavõitjad olid aga ühiskonnas suure au sees - neid hinnati kõrgelt ja neile püstitati ausambaid. Antiik-Kreeka rikkalik kultuur ja väljapaistev ühiskond on olnud eeskujuks paljudele hilisemate rahvaste kultuuridele ja ühiskondadele. Arvan, et selle roll ajaloos on väga suur.
Raffael ,,Ateena kool" 16.sajand (1510-1511) Maal- Fresko Filippino Lippi ,,Tarkade imetlemine" 15.sajand Maal- Õlimaal lõuendil Kahe maali võrdlus: Raffaeli ,,Ateena kool" kujutab suurt avatud koda või saali, kus tegutsevad toogades kreeklased. Nad seisavad, räägivad, vestlevad ja vaidlevad omavahel, mõtisklevad, õpetavad, puhkavad ja uurivad. Saal kus nad viibivad, on dekoreeritud skulptuuridega, mis on paigutatud saali seintesse uuristatud avaustega. Sein on samuti kaunistatud, sellesse uuristatud sammastega. Põhiline rahvamass on koondunud keskele, kuid freskol on märgata renessanssiajale omast kolmnurgakujulist paigutust, mida edaspidi nimetan kolmainsuseks: rahvamass on jagunenud kolmeks, millest kaks väiksemat gruppi paiknevad maali allosas; Kaugemal, maali keskosas paikneb aga suur rahvamass. Kuid ka sellest rahvamassist eralduvad kaks inimest, kes on perspektiivilt, paigutatud täpselt keskele. Nad tunduvad olevat ükstei...
Kreeka 1. arhailine aeg 600 - 480 eKr. 2. klassikaline aeg 480 - 323 eKr 3. hellenistlik aeg 323 - 30 eKr kreeklased arvasid, et on kõige tugevamad maalis kuid seda ei saa tegelt väita. Templid · Arhidektuurilised ehitised · templihoone kõrval asus altar o sinna viis kivitee antidega tempel amfiprostüül topeltantidega tempel peripteer sambad(6*13) prostüül Nike tempel (amfi prostüül) Partheon · 69,51 x 30,86 m · Iktinos ja Kallikrates Zeusi tempel Hera tempel Tolos Delfis Sambad Dooria a) stülobaat c) ehhiin d) abaktus e) arhitraav f) triglüüf g) veesüliti Joonia a) krepdidoma korintos b) baas d) kapiteel e) arhitraav f) (relieef)...
VANA-KREEKA EHITUSKUNST Kreeklaste esivanemad tulid Kreekasse põhja poolt pikema aja vältel. 12. e.Kr tungisid Kesk- ja Lõuna-Kreekasse dooria, Egeuse mere saartele ja Väike-Aasia rannikule joonia hõimud. 11. - 8. sajandil e.Kr. oli kreeklaste elu veel lihtne ja looduslähedane. Oluliseks uuenduseks oli raua lai kasutuselevõtt. Tekkisid eraldiseisvad linnriigid, mis omavahel võistlesid, vahel ka sõdisid. Ühtset Kreeka riiki ei tekkinudki, ometigi tundsid kreeklased ennast ühtse rahvana. Kreeklaste usund oli polüteistlik oli mitmeid jumalusi. Jumalaid kujutati nii välimuselt kui käitumiselt inimesesarnasena. Kreekast on ka pärit ka sportimine (esimesed olümpiamängud 776 e.Kr.). Kõrgelt hinnati ka vaimse kultuuriga tegelemist. Kujunes välja filosoofia ja teaduste alged, kirjandus ja teatrikunst. Vana-Kreeka vabaõhuteater oli iseloomulik ehitis. Vaatajate pingiread (theatron) olid raiuti hobuserauakujuliselt looduslikust mäenõlv...
Tänapäeva Euroopa kultuur rajaneb Vana-Kreeka kultuurile. Kultuur on kõik see, millega tegeletakse vabast tahtest ning mis on üldiselt piirkonniti veidi erinev ja konkreetset rahvast iseloomustav. Kultuuri kantakse põlvest-põlve edasi ja seetõttu ta jääb üldjoontes samaks. Loomulikult ta ka areneb, kuna võetakse üle nüansse teistest kultuuridest ja kohandatakse need endale sobivaks. Nõnda võtsid roomlased üle kreeka kultuuri, kui nad vallutasid Kreeka (146.a eKr), ning nii on Kreeka kultuur osaliselt püsinud Euroopas tänapäevani. Kuna Vana-Kreekas oli suhteliselt arenenud ühiskond, oli ka sealne kultuur külluslik ja mitmekesine. Tänu sellele, et kiri oli juba välja kujunenud ja inimestel oli aega, pärinevad sellest ka kirjalikud allikad, näiteks Homerose eeposed ,,Ilias" ja ,,Odüsseia" 8. sajandist eKr. Säilinud on ka joonistusi, kujusid, näidendeid ja palju muud, mille põhjal saab hästi aimu tollesest kultuurist ...
tugev hääl ning hea laulu ja tantsuoskus. DIONYSOS Juba esiaja rahvastel olid kujunenud Sokunahas pidulised kandsid teatrietenduste elemendid, kuid alles Antiik maske ning laulsid kurbi ja Kreekat peetakse tõelise teatri sünnimaaks. rõõmsaid laule vaheldumisi. Siit Näidendid ja teater ilmusid seoses tulid ka nimetused tragöödia viljakusejumala Dionysose austamisega, (tragos -- sokk; ode -- laul) ja keda kreeklased kujutasid soku või härjana. komöödia (rõõmsa rahvahulga Paar korda aastas peeti Dionysose püha laul). Kurvad laulud põhinesid alati kreeka rikkalikul mütoloogial, mida rahvas hästi tundis. 534. aastal eKr etendati kevadisel Dionysose pühal
korraldati alates aastast 776 eKr. Suhted Eestiga Kreeka tunnustas Eestit 19.mail 1922 ning diplomaatilised suhted kahe riigi vahel taastati 2.oktoobril 1991. Kreeka ei ole kunagi tunnustanud Nõukoude okupatsiooni Eestis Eesti suursaatkond Ateenas alustas tööd aprillis 1997 Eesti Suursaadik Kreekas: Andres Talvik Kreeka Suursaadik Eestis: Polydore Kokonas Veel huvitavat Ajavahe: Kreekas ja Eestis on sama aeg Joogivesi: Kraanivesi kõlbab joogiks. Kreeklased ise aga tarbivad tavaliselt pudelisse villitud vett. Jootraha: On tavaliselt arvestatud hinna sisse. Hea teeninduse eest võite siiski mõne euro lauale jätta. Kohvikutes ja restoranides tuuakse alati arve. Keel: Riigikeeleks on kreeka keel (uuskreeka). Turismipiirkondades saab enamasti hakkama inglise keelega. Vähem osatakse saksa, prantsuse ja vene keelt. Kliima: Vahemereline. Peab meeles pidama, et septembris ja oktoobris võivad ööd olla jahedad.
tugev hääl ning hea laulu ja tantsuoskus. DIONYSOS Juba esiaja rahvastel olid kujunenud Sokunahas pidulised kandsid teatrietenduste elemendid, kuid alles Antiik maske ning laulsid kurbi ja Kreekat peetakse tõelise teatri sünnimaaks. rõõmsaid laule vaheldumisi. Siit Näidendid ja teater ilmusid seoses tulid ka nimetused tragöödia viljakusejumala Dionysose austamisega, (tragos — sokk; ode — laul) ja keda kreeklased kujutasid soku või härjana. komöödia (rõõmsa rahvahulga Paar korda aastas peeti Dionysose püha laul). Kurvad laulud põhinesid alati kreeka rikkalikul mütoloogial, mida rahvas hästi tundis. 534. aastal eKr etendati kevadisel Dionysose pühal
Tervislik elu- ja käitumisviis Sport on olnud inimeste elus tähtsal kohal väga pikka aega, juba vanad kreeklased pidasid sportimist võrdväärselt tähtsaks õppimisega. Küll aga ei pea osad noored spordist lugu või ei leia selle jaoks aega. Samas leiavad paljud aega alkoholi ja narkootikumide jaoks. Milline võiks olla tervisliku elu- ja käitumisviisiga noor ning miks paljud sellist elu omaks ei taha võtta? Ideaalis on noorel paigas unereziim. Kuigi on tavaline, et pärast nädalavahetust on jälle öö ja päev sassis, sest tahetakse käia sõpradega väljas või lihsalt kauem üleval olla. Järgmisel päeval magatakse lõunani, mõni ehk isegi õhtuni. Nii kerge ongi unereziimist lahti saada. Teiseks oluliseks kriteeriumiks on tervislik toitumine. See tähendab, et tuleks süüa palju valke, süsivesikuid ja häid rasvu, mida saab näiteks kalast ning vältida tuleks halbu rasvu. Toidukordi võiks olla regulaarsete vah...
"Kuningas Oidipust" loetakse autori populaarseimaks draamaks, traagilise ainestiku ülesehituse kõigi aegade ületamatuks eeskujuks. Sophokles näitab oma tragöödias osavalt, kuidas inimesed hukkuvad vahel saatuse poolt ettemääratud põhjustel. Ta näitab ka inimese vabatahet,mis võitleb pimeda saatuse vastu. Kuid sealjuures võidab (Sophoklese järgi) alati jumalate tahe, nende poolt kindlaksmääratud tulevik, millesse uskusid ka vanad kreeklased. Raamatu ainestik on pärit Teeba saagadest, mis jutustavad Kadmose soo (labdaniidide) täielikust hävitamisest nende põlispattude pärast. Teose materjal on pärit Vana-Kreeka müütidest kuningas Oidipuse kohta. Jutt käib noorest kuningast, kellel, hoolimata suurtest püüdlustest, ei õnnestu oma ettekuulutatud saatust muuta. Teose alguses oli Oidipus mässumeelne, täis elutahet ja soovi valitseda omariiki ülihästi. Raamatu
Kaananimaa ja Iisraeli Monoteismi teke. Kaananimaa (akadi k purpurmaa) hulka vanaajal kuulusid: Tänapäeva Süüria, Liibanon, Palestiina peamiselt semiidi suguharu rahvad (juudi esivanemad). Kaanan oli kitsas maariba, maailma vanemaid põllumajanduspiirkondi. Vahemere ja Araabia kõrbe vahel. Mesopotaamia, Egiptuse, Foiniikia linnriikide naabruses. Purpurriie ja seedripuu olid peamised eksportallikad. 9000 eKr Tekkis Palestiina asula Jeeriku, mis on maailma vanim põlluharijate asula. Kaananimaa arengut ja kultuuri mõjutasid Egiptus, Mesopotaamia ja Foiniikia linnriigid nt Byblos (3000 eKr), Siidon, Tüüros. 10-7 saj eKr oli Foiniikia linnriikide õitseng. Jõukus transiitkaubandusest ja kolooniatest nt Kartaago ja Pärsia- Aafrikas Linnriigid langesid assüürlaste , hiljem Uus-Babüloonia ja Pärsia valdustesse. Sisekorralduses sarnanesid sumeri linnadega. Kuningas oli nii valitseja kui sõjaväe juht. Vabadel kodanikel oli võimalus mõjutad...
Armastus, ilu ja viljakusejumalanna Annetab ilu ja on ka ise imeilus ja ihaldatud Sümbolid: viljakad ja ilusad loomad ja ilusad lilled, mis viitavad tema võimule looduse üle Tal on võim mere ülening ta võis kinkida head mereilma. Üks tema lisanimedest on Antheia (sõnast anthos 'õis'). https://encryptedtbn0.gstatic.com/images?q=tbn:ANd9GcQvllfodXcldTv96TrSo1jZGESkvc4gAS_Qv14a3a08sW Oraaklid ehk ennustajad Kreeklased tundsid huvi ennustuste vastu. Laiemalt tuntud oli Delfi oraakel, mis asus Parnassose mäe jalal. Oraaklid tegelikult ei teadnud tulevikku, nad andsid kahemõttelisi vastuseid, mida võis tõlgendada nii või teisiti. Oraaklite poolt antud nõuannete ja ennustuste eest toodi templile andameid. Delfi tempel muutus aegade jooksul määratute rikkuste omanikuks. https://encryptedtbn3.gstatic.com/images?q=tbn:ANd9GcQDxUlEYvr8F5HYHD1QQn
Hades-Zeusi vend Pluto-allmaailmajumal 3) Tüliõun-oli vanakreeka mütoloogias kuldõun, mille tülijumalanna Eris sokutas Peleuse ja Thetise pulmapeole, kuna teda polnud sinna kutsutud. Õunale oli peale kirjutatud: "Kõige ilusamale". Seda tahtsid endale jumalannad Athena, Hera ja Aphrodite. Kellele õun saab pidi otsustama Paris (Trooja kuninga poeg). Trooja hobune-oli hiiglaslik seest tühi puust hobune, mille abil kreeklased tungisid Trooja sõja (1184 eKr) ajal Trooja linna. Selle kavaluse olla välja mõelnud Odysseus. Hobune oli mõeldud kingitusena, kuid selle sees olid varjul kreeka sõdurid, kes öösel väljusid ja avasid linna väravad. Deus ex machina -ehk "jumal masinast" on võte, mida kasutati Vanakreeka teatris. Lavamehhanismi abil laskus tragöödia lõpus alla jumal, kes andis loole tegevuse loogika seisukohast kunstliku, kuid müüdi poolt etteantud lahenduse. Carpe diem- kasuta päeva
KREEKA VABARIIK Asukoht kaardil. Balkani poolsaare lõunapoolseima riigi Kreeka rannikut uhuvad Egeuse, Joonia ja Kreeta meri. Põhjas asub neli naaberriiki: Albaania, Makedoonia, Bulgaaria ning Türgi. Üldandmed. · Pealinn : Ateena · Pindala : 131 940 km² · Riigikeel : kreeka · Rahvaarv : 11 120 000 (2006.a.) · Rahvastikutihedus : 81 in/km² · Rahaühik : Euro (EUR) · Iseseisvus : 25.märsil 1821 Huvitavat Kreeka kohta. · Kreeka omab rohkem kui 2000 saart · Kreeka mandrit ja tema saari valdab mägine pinnamood · Kreeka on maailma suurimaid laevaomanikke · Kreekas on rikkalikult maavarasid,sealhulgas haruldasi metallimaake · Kreeka majanduse ja valuuta allikas on turism · Kreeka tuntuim kaubamärk on riiklik lennukompanii Olympic Airlines Kreeka tuntuimad vaatamisväärsused. Athose mägi Chalkidike poolsaare ühel harul ehk Athose poolsaarel asub kreekakatoliku munkade vabariik Agio Oros,mille pindala on 3...
Miks räägitakse antiikkunstist ülivõrdes Antiikkunsti mõju oli kõige tugevam arhitektuuris, Itaalias leidus palju antiikaja ehitisi, mis enamikus pärinesid Rooma impeeriumi päevilt. Vana-kreeka linna kõrgendikul asetsev kindus on akropol. Kuulsaim on Ateena akropol, mille varemed on säilinud nüüdisajani. Nad on läbielanud mitmeid sõdu ja pommitamisi. Nii nagu see akropol tänapäevani säilinud on , on ka mesopotaamia ehitusstiil. Leiutati erinevaid konstruktsioone. Tekkisid ka kaared ja võlvid. Neid on peamiselt väravatel näha. Muidugi ehitati neid ka suurte ehitiste kaunistamiseks. Neid kaare ja võlvi kasutati erinevates stiilides, mis läbi aegade välja kujunesid. On Dooria, Joonia ja Korintose stiil. Dooria stiil on vanim klassikaline arhitektuuri stiil, mis tekkis umbes 7. Sajandi lõpus enne meie aja. See esinen Kreeka mandri templiehituses. Joonia stiil on ka vana-kreeka klassikaline stiil, see tekkis aga hilj...
Tervislik elu- ja käitumisviis Sport on olnud inimeste elus tähtsal kohal väga pikka aega, juba vanad kreeklased pidasid sportimist võrdväärselt tähtsaks õppimisega. Küll aga ei pea osad noored spordist lugu või ei leia selle jaoks aega. Samas leiavad paljud aega alkoholi ja narkootikumide jaoks. Milline võiks olla tervisliku elu- ja käitumisviisiga noor ning miks paljud sellist elu omaks ei taha võtta? Ideaalis on noorel paigas unerežiim. Kuigi on tavaline, et pärast nädalavahetust on jälle öö ja päev sassis, sest tahetakse käia sõpradega väljas või lihsalt kauem üleval olla. Järgmisel päeval magatakse lõunani, mõni ehk isegi õhtuni. Nii kerge ongi unerežiimist lahti saada. Teiseks oluliseks kriteeriumiks on tervislik toitumine. See tähendab, et tuleks süüa palju valke, süsivesikuid ja häid rasvu, mida saab näiteks kalast ning vältida tuleks halbu rasvu. Toidukordi võiks olla regulaarsete vah...
Antiikaja teosed on suuresti kujundanud tänapäeva kirjandust. Lisaks sellele on Vana-Kreeka ja Vana-Rooma teosed aidanud areneda Euroopa keeltel ja kultuuril. Seetõttu ongi vajalik teada tähtsamaid antiikaja teoseid ja nende mõju tänapäeva ühiskonnale. Homeros (8.-7. sajand eKr) on väidetavalt kirjutanud Vana-Kreeka eeposed „Ilias“ ja „Odüsseia“. Mõlemad teosed on kirja pandud värsivormis ning just nende järgi õppisid noored kreeklased mitusada aastat oma keelt. Eeposed on oluliseks allikaks Antiik-Kreeka mütoloogia ning eluviisi tundmaõppimisel. Loomulikult on raske lugeda neid teoseid täispikkuses või lausa originaalis, pigem peaksid inimesed teadma just eeposte sisu, et saada paremat ülevaadet selleaegsest Kreeka riigist. Kõrge taseme saavutas kreeka tragöödia. Selle üheks tuntumaks esindajaks on Sophokles, kellelt on meieni jõudnud seitse tragöödiat. Tema on kirjutanud ka antiikaja kuulsaima
Lisaks Parthenonile tõusis esile veel Erechteioni tempel, mis oli Athenale ja Poseidonile pühendatud. Kreeklaste jumalad Zeus- Jumalate valitseja ning taeva-, tormi- ja piksejumal. Jagas oma kahe venna, Hadese ja Poseidoniga, maailma valitsemist nii, et tema sai taeva, Hades allmaailma ja Poseidon mere, kuid kõik maapealne ja Olümpos jäid ühisvaraks. Tänu piksenoolte käsitamisele oli Zeus kõige võimsam ja ülejäänud pidid talle kuuletuma. Kreeklased kutsusid teha tihti isaks, sest tal oli palju lapsi nii jumalate kui ka kangelaste seas. Sümboliteks: kotkas, tamm, piksenooled Hera- Taeva valitsejanna ja abielu kaitsja. Hera oli Zeusi abikaasa ja õde. Herat kujutati tihti väga armukadedana, kes kiusas Zeusi arvukaid lemmikuid ja lapsi. Sümboliteks: granaatõun ja paabulind Poseidon- Zeusi vend ning torme tekitav ja maavärinaid esilekutsuv merejumal. Sümbolid: maavärinad, torme tekitav kolmhark.
1) MÜÜTILINE e. JUMALATE JA MUUSADEGA SEOTUD (küsim. 16) 2) AJALOOLINE, HAKATAKSE VAATLEMA ALATES KREEKA OLÜMPIAMÄNGUDEST 776.a.e.m.a. JA SELLES ERISTATAKSE NELJA AJAJÄRKU (küsim. 17-20) 16. Iseloomusta Vana-Kreeka muusika apollonlikku ja dionysoslikku alget. Kuidas need väljendusid muusikas? Muusika oli kreeklaste jaoks jumaliku päritoluga. Müütilise epohhi ajal arvati, et muusika ja instrumentide teke on jumalate teene. Samuti arvasid vanad kreeklased, et esimesteks muusikuteks olid kaks Zeusi poega - Apollon ja Amphion. Tähtsaimaks muusika kaitsjaks oli valguse- ja tõejumal Apollon, keda kujutati koos harmoonilisi kooskõlasid mängiva lüüraga. Kultusmuusikaga oli seotud ka looduse ürgjõu ja veinijumal Dionysos, kelle pilliks oli eksalteeritud inimhäält matkiv aulos Müüt jutustab võistlusest, milles vastanduvad kaks muusika põhiprintsiipi (alget):
kehastunud needuseks, samuti ka-nii imelik kui see ei ole-argpüksiks, kes röögib valu tundes ja põgeneb kohe, kui haavata saab. Ares esineb müütides vähe. Ühes loos on ta Aphrodite armuke, kelle Aphrodote abikaasa Hephaistos tabab oma naisega armatsemas, ta viib patustajad olümplaste kohtu ette. Enamasti on Ares vaid sõjajumal. Ares ei ole kindlapiiriline isiksus, nagu seda olid Hermes, Hera või Apollon. Temal ei olnud eelistatud linna. Kreeklased mainivad ebamääraselt, et Ares olnud päris Traakiast, Kirde-Kreeka toore, metsiku rahva hulgast. Tema lind oli raisakull. Hephaistos (Vulcanus) 13 Hephaistos oli kreeka tule- ja sepakunstijumal, seppade ja käsitööliste kaitsja. Oli Hera poeg. Väga ilusate surematute hulgas oli Hephaistos ainuke inetu. Pealegi oli ta veel lombakas. Zeus vigastas ta jalad. Hephaistos on kõrge au sees kui surematute
needuseks, samuti ka-nii imelik kui see ei ole-argpüksiks, kes röögib valu tundes ja põgeneb kohe, kui haavata saab. Ares esineb müütides vähe. Ühes loos on ta Aphrodite armuke, kelle Aphrodote abikaasa Hephaistos tabab oma naisega armatsemas, ta viib patustajad olümplaste kohtu ette. Enamasti on Ares vaid sõjajumal. Ares ei ole kindlapiiriline isiksus, nagu seda olid Hermes, Hera või Apollon. Temal ei olnud eelistatud linna. Kreeklased mainivad ebamääraselt, et Ares olnud päris Traakiast, Kirde-Kreeka toore, metsiku rahva hulgast. Tema lind oli raisakull. Hephaistos (Vulcanus) Hephaistos oli kreeka tule- ja sepakunstijumal, seppade ja käsitööliste kaitsja. Oli Hera poeg. Väga ilusate surematute hulgas oli Hephaistos ainuke inetu. Pealegi oli ta veel lombakas. Zeus vigastas ta jalad. Hephaistos on kõrge au sees kui surematute töömees, nende relvameister ja
puudutab teine vanakreeka eepos "Odüsseia". "Ilias" on kirjutatud Trooja sõja muistendi ainetel. Kreeka ja Euroopa kirjanduslugu algab antiikeeposega "Ilias". 2.2 Lühike sisukokkuvõte Mükeene kuningas Agamemnon võtab Achilleuselt tema sõjasaagiks saadud orjatari Briseise. Raevunud ja solvunud Achilleus keeldub kreeklasi võitluses toetamast. Järgmisel päeval puhkeb suur lahing ahhailaste ning troojalaste vahel, ahhailased suruvad troojalased tagasi. Õhtul põletatakse langenud ning kreeklased rajavad oma laevade kaitseks kantsi. Edaspidi suruvad troojalased Hektori juhtimisel kreeklased tagasi, Achilleust ei õnnestu aga ka suurte kingitustega uuesti võitlusse meelitada. Küll saadab ta sõtta oma parima sõbra Patroklose, kes lööb troojalased laevade juurest tagasi, kuid langeb ise Hektori käe läbi. Nüüd asub Achilleus taas võitlusse, tapab Hektori ning lohistab tema surnukeha sõjavankri taga laagrisse. Peetakse Patroklose matused, Hektori
...........................7 Aphrodite ja Hermes..................................................................................................8 Artemis ja Hephaistos...............................................................................................................9,10 Kasutatud kirjandus..................................................................................................11 Sissejuhatus Paljude jumalate kohta on erinevaid arusaamu. Kreeklased uskusid, et jumalad ei olnud need, kes lõid maa vaid vastupidi. Kreeklaste arust ei loonud jumalad maa ega taeva, vaid see oli juba enne neid olemas. Jumalad olid Kreeklastele nagu esivanemad, kuid kõige võimsama olid titaanid ehk vanajumalad, nende võim oli piiramatu. Kaksteist olümplast olid Zeus ehk peajumal; tema kaks venda: Poseidon ja Hades. Hestia, nende õde; Hera -Zeusi naine, Ares nende poeg; Zeusi lapsed: Athena, Apollon, Aphrodite, Hermes ning Artemis ja Hera. Hephaistos, keda
hariduse ja kasvatuse eesmärk oli kasvatada igakülgselt arenenud isikut, kes oleks valmis juhtima ja kaitsma riiki 10. Religiooni osa kreeklaste maailmapildis. Jaotusmaterjal, õpik lk. 114 11. Kreeka jumalad: kaitsealune valdkond, nendega seostatavad atribuudid, loomad-linnud, puud-taimed. Jaotusmaterjal 12. Homeros, “Ilias” ja “Odüsseia”. Õpik lk. 95 Homeros oli pime laulik, keda hilisemad kreeklased pidasid ,,Iliase'' ja ,,Odüseia'' autoriks. ,,Iliase'' – lugu saab alguse Achilleuse ja Agamemnoni tülist sõjasaagi pärast ja lõpeb Hektori tapmisega. Jutustab eelkõige Achilleuse raevust ja selle karmist tagajärjest. ,,Odüseia'' – keskendub ka ühe kangelase raevukale käitumisele. Siin on peakangelane kaval ja vastupidav Odysseus, kes pikkade eksirännakute järel sõjas koju jõudes leiab eest jõugu majas omavolitsevaid ja tema truud naist kosida püüdvaid suursuguseid noormehi
sündmused. Kreeta-Mükeene period u 2000-1100 aastat eKr: o 2000 aastat eKr tekkisid Kreeta saarel lossid ja neid ümbritsesid linnad o kujunes kiri o alguse sai omanäoline minoiline tsivilisatsioon,mille tähtsamaiks keskuseks kujunes Knossos o 1600 a eKr arenes tsivilisatsioon ka kreeklaste asustatud Mandri- Kreekas.Siinseks tähtsamaiks keskuseks tõusis Mükeene o u 1500 eKr vallutasid kreeklased ka Kreeta saare ja hakkasid selle üle valitsema Tume ajajärk u 1100 - 800 aastat ekr o lossid hüljatud, kiri ununenud, elanikkonna arvukus vähenenud o relvi ja tööriistu hakati valmistama rauast, kuid see ei toonud esialgu kaasa ühiskonna arengu märgatavat kiirenemist o suhted naabermaadega nõrgenenud Arhailine period u 800-500 aastat eKr · elanikkonna arvukus hakkas taas kasvama
tingitud koht. Niisuguseks, nagu tunneme kitarri praegu, on see kujunenud sajandite vältel. kitarr on maailmas üks levinumaid pille. Mitmesuguste keelte arvu ja häälestusega kitarridest on poolehoiu võitnud 6keelne e. hispaania kitarr. Egiptuses ja Mesopotaanias 2000 -1500 a. e. kr. oli olemas kitarrile sarnanevate põhimõtetega näpitav pill nefer. Pärsis tunti mitut sellist mänguriista: pika kaelaga tanbur'i ja kaheksakujulist tar'i. Kreeklased kasutasid ühe oma lüüraliigi kohta sõna kithara. Pythagorlaste ordu (roomas) avastas, et mida lühem keel seda kõrgem heli. VII sajandil mauride invasiooni ajal toodi Euroopasse ka lauto ja araabia kitarr. Keskajal oli lauto 4-keelne, seda pilli kasutati rändmuusikute poolt laulude saateks. XVI sajandil algas näpits pillide võidukäik, mindi üle sõrmedega mängule ja see andis võimaluse kasutada neid soolopillidena. 4-keelne kitarr oli lauto kõrval XVII sajandil vähem populaarne
6. saj kirjutas ajaloolane Prokopios kaks kroonikat- "Sõdadest", mis rääkis keiser Justinianust ning tema tegemistest ja "Salalises loos", mis naeruvääristas õukonnaelu. Geograafiateaduses tunti kaugeid idapoolseid alasid (India, Tseilon, Hiina), lõunas aga jõudis see Etioopiani. Lääne-, Põhja- ja Ida-Euroopa kohta teadmised jäid aga pinnapealseteks. Tuntum geograaf oli Kosmas Indiassesõitja. Suhted Lääne-Euroopa ja slaavlastega ei olnud paremate küllast, kuid kreeklased Kyrillos ja Methodios koostasid slaavi tähestiku. Slaavi maades rakendati ka Bütstantsi riikluse elemente, nad pidasid põhiväärtusteks piiramatut monarhiat, kogukonda ning õigeusku.
KUNSTIAJALUGU 2 VI. Etruski kultuur ja kunst · ETRUSKID ON LOONUD ITAALIA KÕIGE VARASEMA KÕRGKULTUURI · SEE RAHVAS ELAS KESK-ITAALIAS, TÄNAPÄEVA TOSKANAS, MIDA VANASTI KUTSUTI ETRUURIAKS · KREEKLASED KUTSUSID ETRUSKE TÜRREENIDEKS · ETRUSKIDE PÄRITOLU ON SEGANE, NAD ISE ON VÄITNUD, ET NAD TULID ITAALIASSE MERD MÖÖDA · NEID ON PEETUD EGEUSE KULTUURIGA SEOTUD RAHVAKS, MÕNIKORD KA ITAALIA PÕLISELANIKEKS · ITAALIASSE ASUSID ETRUSKID ELAMA U. 10. SAJ EKR · ETRUSKI KULTUURI KÕRGAJAKS ON 6-5 SAJ EKR · ETRUSKID EI SUUTNUD LUUA ÜHTSET RIIKI, AINULT SÕDADE KORRAL
külitasid naised nagu mehedki. Toitu võeti näppudega. Sageli tegid sööjad endale toiduga liiga ja et uutele roogadele ruumi teha, tuli varasem lihtsalt välja oksendada. Rahvale pakuti üha suurejoonelisemaid vaatemänge ja laiendati viljajagamist. Et inimesi lõbustada, korraldati tsirkuses mänge, kus gladiaatorid võitlesid omavahel või metsloomadega. See poliitika sai tuntuks loosungi "Leiba ja tsirkust" all. Kui kreeklased tegelesid vabal ajal enesetäiendusega,siis roomlased kasutavad vaba aega lõdvestuseks, kui ei ole tsirkust või kui ei ole leiba siis kukub keiser. Roomlane ei tööta, kuid nõuab endale leiba. Leiva jagamine oli oluline osa rooma riigipoliitikast, sama oluline ja nõutav roomlase elus oli sagedane võimalus näha vaatemängu. Siit tulenebki loosungi "Leiba ja tsirkust" tähendus ja miks seda tehti. Kasutatud kirjandus: 1)Ajaloo õpik 2)Internet
See avas lavakarakteri soo, ea, sotsiaalse ja majandusliku seisundi. Kreeka tragöödiat nimetatakse tekkekoha järgi tavaliselt atika tragöödiaks. Atika tragöödia saavutas oma suure populaarsuse juba 5. sajandil eKr ning 4. s. eKr levis juba üle kogu Kreeka. Esimesel pilgul paistab, et on olemas ka teooriaid, kus seostati tragöödiat saatürdraamaga, kuid jumal Dionysose saatkonna moodustanud ülemeelikud saatürid ei olnud üldsegi sarnased sokuga. Samas ei ole ka välistatud, et kreeklased võtsid selle sõna üle mõnelt teiselt rahvalt, kuid siiski on dialoogi tekkimine jälgitav meieni jõudnud koorilaulus. Arisoteteles aga sidus tragöödia tekke eeslaulja eraldumisega ditürambe laulvast koorist. Ditüramb algselt oli ülistuslaul Dionysose auks, kes oli viljakuse- ja veinijumal. Etendused Kreekas kuulusidki kõigepealt kevadpidustuste, suurte dionüüsiate kavva ning alles hiljem said nad tavapärasteks muudelgi pidustustel.
pallis. Turundusvahendite abil on hakatud edendama nii sportlaste kui ka spordiürituste müüki ja spordialade populaarsuse tõstmist. Spordi ja äri vahe on selles, et spordis lehvib riigilipp kõrgemal kui äris. Sport on tähtis kultuuri osa, mida tuleb säilitada. Sport on kahtlemata omaette kultuur nagu väidab ka Paavo Kivine EOK olümpialiikumise divisjoni juht. On olnud seda juba neist aegadest alates, kui vanad kreeklased oma areaali laiendades ehitasid esimeste objektidena nii amfiteatri kui staadioni. Seal arenesid välja ka mitmed spordivõistlused, kaasa arvatud olümpiamängud. Nende võitjaid autasustati ning edu ja kuulsus oli tippsportlastele alati garanteeritud. Näiteks omavad kultuurilist tähtsust ka olümpiamängude ava ja lõputseremooniad kui unikaalsed kunstilised etendused. Ajas on sportlase staatus ja saatus muutunud. Tippsportlaseks saamine on väga raske katsumus
koosneb PROBLEEMI PÜSTITAMISEST (olemasolevad teooriad + praktiline vajadus), HÜPOTEESI SÕNASTAMISEST ja KONTROLLIMISEST (taustinfo kogumine, katsed ), TULEMUSTE PUBLITSEERIMISEST. Kokkuvõtteks UUS TEOORIA. * geograafia areng- kasvas välja Maa looduslike tingimuste, paikade, maade, piirkondade iseärasuste, looduse, rahvaste, majandustegevuse ja kommete uurimisest ja kirjeldamises. uurimismeetodina kasutati kaardistamist. (esmalt idamaade tsivilisatsioonides, kreeklased töötasid välja. )arengu käigus toimus spetsialiseerumine. hüdroloogia, geoloogia jne muutusid eraldi loodusteadusteks. ühiskonnateadustes tekkis esimene fundamentaalteadus- majandusteadus, tekkisid ka demograafia, rahvastikugeograafia, etnograafia jne. toimus ka lõimumine, koostöö eri teaduste vahel, et luua seoseid. kujunes süsteemkäsitlus. üldmaateadus-uurib Maa kui terviku ehitust, koostist, arenemist ja jagunemist * 3 maailma tasandit: 1. tasand teadmiste tasand (teadus) 2
Vana-Kreeka ja Vana-Rooma võrdlus Vana-Kreeka mõju Roomale oli väga suur. Kreeklased mõjutasid roomlaste kultuuris ja olustikus enamasti kõiki valdkondi. Kõige suurem ja tähtsaim , mis sel ajal inimeste elus oli usk. Algselt olid Roomas omad jumalad kuid nad omasid väga väikest tegevusvälja(näiteks väravate ja uste jumalaks oli Janus jne.).Isegi künnil, külvil ja lõikusel olid oma jumalad. Uue riigi tekkimisega kaasnes ka jumalte funktsioonide, ja ka religiooni muutumine . Võeti omaks nii etruskite kuid ka teiste väikerahvase kultusi
.........................................................................................................5 2 Ajalugu Kurk on üks vanemaid köögiviljakultuure. Tõenäoliselt pärineb tänapäeval viljeletav (harilik) kurk troopilisest Ida-Indiast, kus teda kasvatati juba rohkem kui 5000 aastat tagasi. Ka Egiptuses kasvatati kurki juba vähemalt 4000 aasta eest. Siit levis kurk Vahemeremaadesse, kus teda juba antiikajal kreeklased ja roomlased usinasti viljelesid ja kust ta keskajal slaavlastega asustatud aladele levis. Kesk- ja Põhja-Euroopasse jõudis kurgi kasvatamine slaavlaste kaudu alles 17. saj lõpul. Sellest ajast pärinevad ka esimesed kirjalikud viited kurgi kasvatamise kohta Eesti aladel. Kasvuhoonekurgi viljelemine sai alguse alles 19. sajandil Inglismaalt. Maailm ja Eesti Nüüdisajal viljeletakse kurki laialdaselt kogu maailmas nii avamaal kui katmikalal ning ta on
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
