inimolevuse ümber. Kreeklastel ei olnud tahtmist luua mingeid fantastilisi kujutusi, nad lõid jumala enda näo järgi. Skulptor jälgis mängudel võistlevaid atleete ja tajus, et miski ei saa olla kaunim kui need jõulised, rühikad, noored kehad. Nii hakatigi nägema jumalaid noorte, ilusate ja veetlevatena. Nagu on Piibli Paulus öelnud, peab nähtamatu saama mõistetavaks nähtava kaudu. "Kreeka ime" tõigi jumalad inimsetele lähemale. Jumalate paigas Olümposel tundsid ka kreeklased end justkui omas kodus. Nad teadsid mida jumalad sõid, mida jõid, kuidas pidutsesid ja kuidas aega viitsid. Kreeka jumalad ei olnud mitte täiuslikud, ka neil olid omad vead ja puudused, sageli tegid nad vigu ja said karistada. See võimaldas inimestel jumalate vigadest õppida ja aidata mõista, et ükski pahategu ei jää karistama, olgu süüdlaseks kasvõi jumal isiklikult. Inimesed õppisid elutarkusi läbi jumalate eksimuste. Nad võisid taevaisade
terveid originaalteoseid. Kreeka skulptorite peamisteks materjalideks olid marmor ja pronks. Klassikalisel ajajärgul toimub suur muutus vabafiguurides, kuna kaob tardunud poos ja hakatakse kujutama keerukamaid poose. Väga kuulsad on Ateena skulptori Myroni teosed, eriti aga "Kettaheitja", kuid seda tunneme ainult koopiate kaudu. Parimad ehitusplastika teosed loodi Ateena Parthenoni templi jaoks, kui 1799. aastal viidi neist suur osa Londonisse Briti muuseumi. Kreeklased hindasid väga kõrgelt oma maalikunsti, kuigi kahjuks pole meieni jõudnud peaaegu üldse arhailise või klassikalise ajajärgu kreeka seina või tahvelmaale. Hoopis paremini tuntakse kreeklaste keraamikat ja vaasimaale. Kreeka kunstiajalugu algabki keraamiliste nõude ja kujukestega. 5. sajandi jooksul eKr kujunesid hellenistlikud riigid, mille kultuuris segunesid kreeka mõjud kohalike traditsioonidega. Hellenistlik kunst on seetõttu väga mitmekesine.
4. Millised on galaktika mõõtmed? Selle ketta läbimõõt on umbes 100 000 valgusaasta ja paksus 12 000 valgusaastaks. 5. Mis on Päikesesüsteem? Päikese ümber tiirlevad kaaslased planeedid, mis kokku moodustavad Päikesesüsteemi 6. Milliseid taevakehasid nimetatakse planeetideks? Maalt vaadates on suurema osa taevakehade asend taevad suhteliselt püsiv, mõned on aga pidevas liikumises. Neid taevakehasid, mis päev-päevalt oma asendit muudavad, hakkasid vanad kreeklased kutsuma planeetideks. 7. Mitmest planeedist koosneb Päikesesüsteem? Päikesesüsteem koosneb 8 planeedist , Pluutot ei loeta enam planeediks, vaid ta on kääbusplaneet. 8. Miks on Maa pöörlemine ümber oma telje tähtis? Maa pöörlemisega ümber oma telje on tingitud öö ja päeva vaheldumisega. 9. Miks on Maa tiirlemine ümber Päikese tähtis? Tiirlemisest ümber Päikesest aga aastaaegade vaheldumisega. 10. Nimeta Maa kaaslane? Maa kaaslane on Kuu 11. Mis on geosfäär
südamikuga, paljast keha kujutav osa kaeti elevandiluust plaatidega, riietus ja relvad aga kulplekiga. Ühtegi selles tehnikas teost säilinud ei ole, kirjelduste põhjal aga olid sellised näiteks Zeusi kuju Olümpias ja Athena kuju Parthenonis. Kreeka skulptuurikunstis moodustavad ühe osa ehititstega seotud skulptuurid, vabafiguuride arengut võib aga jälgida alates 7. sajandist e.Kr. Arhailisel ajastul oli vabafiguurid mõjutatud Egiptusest. Kreeklased lõid aga uue elemendi meesakti. Kourus e. Arhailine Apollon elusuuruses meesakt, seisab sirgelt, jäigalt, üks jalg ette sirutatud. Neid on leitud 50-60 tükki, peamiselt kalmistutelt. Ilmselt kujutati nendega ideaalse sõjakangelase või sportlase stereotüüpi. Levinud Mandri- Kreekas. Kore (Persephone)- riietatud noore naise kuju. Lähtus Väike-Aasiast joonia maakonnast. Mõjub õr a ja sarmikana.
Meri on seal vaikne ja suure hulga sobivate ja ohutute sadamatega. Kreeka lääne- ja lõunarannik on vähe lõhestatud, kaljune ja rohkete leetseljakutega. Sadamate ehitamiseks sobivaid lahti esineb seal harva. Kreeka manner jaguneb oma looduselt kolme ossa: Põhja-, Kesk- ja Lõuna- Kreekaks. Tähtsamad saared asetsevad Kreekast ida pool Egeuse meres. Suuremad neist on: Euboia , Lesbos, Chios, Rhodos ja Kreeta. Väiksemaist saartest paistsid silma Deelos, mida kreeklased pidasid pühaks, ja Paros, mis oli kuulus oma rikkalike lumivalge marmori kihtidega.Vahemerelise kliima iseärasuseks on palav ja kuiv suvi ning pehme ja vihmane talv. Kreeta saarel on mõõdetud Euroopa absoluutne kuumarekord 46 C. Rohkesti on mägijärvi ja mineraalveeallikaid. Taimkate: Kreeka taimkate on kaotanud ammu oma esialgse loodusliku ilme. Metsad katavad umbes 22% riigi pindalast ja enamasti on sinna istutatud (tamm, pöök, mänd, nulg).
paigutamine kõrgendatud alusele. Väga osavad pronksi valamises; Kapitooliumi emahunt, kes toidab Romulust ja Remust. Antiik-Rooma 4.saj. 395 a.pKr. Igas linnas oli 1 või enam paeväljakut ehk foorumit ning vähemalt üks triumfikaar. Roomlased õppisid ehitama tahutud ja üksteisega sobitatud kividest kaarekujulisi arkaade, võlve ja kupleid, sest need suudavad kanda suuremaid raskusi kui kreeka talastikud. Ka kreeklased kasutasid tahutud kive, kuid ilma sideaineta. Roomlased hakkasid laialdaselt kasutama head lubimörti, mis sidus kive. Oli olemas veevärk, kanalisatsioon ja keskküte. Uuendus, mis roomlastelt skulptuurivallas pärineb on portreede valmistamine (büst). Erinevalt kreeklastest püüdsid roomlased sealjuures jääda loomutruuks ning mitte varjata inimese vigu. Ainsad, kelle portreeskulptuure saatis ideaalsustaotlus, olid keisrid. Roomlased valmistasid skulptuuridele ka `parukaid'.
Antiik-Rooma- Kuigi Rooma kunst pole kunagi olnud eriti originaalne, sest roomlased võtsid palju üle etruskidelt ja kreeklastelt. Küll aga oli roomlastel endil palju tehnilist ja praktilist taipu, mistõttu nendele kuuluvad mitmed tehnilised avastused ning uuendused ilma milleta me kaasaega eriti ette ei kujuta. Roomlased õppisid ehitama tahutud ja üksteisega sobitatud kividest kaarekujulisi arkaade, võlve ja kupleid, sest need suudavad kanda suuremaid raskusi kui kreeka talastikud. Kreeklased kasutasid tahutud kive ilma sideaineta.Ristvõlv,silindervõlv, õlv on kaarekujuline lagi. Juba Mesopotaamias osati ehitada silindervõlve, kus raskus langeb kahele küljele. Roomlased õppisid aga ehitama ristvõlve, mis tekivad kahe silindervõlvi ristumisel. Roomlased hakkasid laialdaselt kasutama head lubimörti, mis sidus kive. Nad segasid Puteoli linna juurest kaevandatud vulkaanilist liiva lubjaga. Saadud mört hangus kivikõvaks ja sai hiljem hüüdnime "Rooma betoon"
KUIDAS HOIAB PÄIKE PLANEETE OMA SÜSTEEMIS PAIGAL NING MIKS KUU MEILE PÄHE EI KUKU? Referaat Juba inimkonna algusest peale on huvi tuntud astronoomiast. Astronoomia sai alguse juba vanaajal. Algul tähendas astronoomia üksnes palja silmaga nähtavate taevakehade liikumise vaatlusi ja ennustusi nende liikumise kohta. Ajapikku on astronoomia mõiste laienenud. Tänapäeval tähendab see mõiste teadusharu, mis uurib kosmilisi objekte ja universumit tervikuna. Astronoomias on hulgaliselt küsimusi, millele inimesed püüavad vastust leida. On üks probleem, millele olen alati mõelnud ning mis tundub pealtnäha isegi üsna lapselik. Nimelt, kuidas Päike hoiab planeete sealhulgas ka Maad oma süsteemis paigal ning miks Kuu meile pähe ei kuku? Kõigepealt Maast. Vanasti kui astronoomiat ega Maa liikumist eriti põhjalikult ei tuntud, levis Maa alla kukkumise kohta erinevaid teooriaid. Kreeklased nimelt üt...
võisteldi ainult staadionijooksus ( 1 staadion = 192, 3 m). Pool sajandit hiljem tuli 2 staadioni pikkune jooks ning sellele lisandus pikamaajooks ( 24 staadioni ehk 4, 7 km). Seejärel maadlus, rusikavõitlus ja pankraation ( maadlus koos rusikatega). 680. Aastal e. m. a. täiendati mängude kava kaarikute võiduajamisega ning mõni aeg hiljem hobuste ja muulade võidukihutamisega. Esimeseks võistlusalaks olid jooksud, kõigepealt pikematel ja siis lühematel distantsidel. Vanad kreeklased pidasid väga oluliseks jooksu, sest just see spordiala võimaldas harmooniliselt arendada kogu keha. Õiged võistlused algasid kolmandal päeva õhtupoolikul, kus toimus maadlus, rusikavõitlus ja pankraation. Maadluses oli väga oluline jõud, osavus ning kiire reageerimine. Võitjaks osutus see, kes suutis vastase 3 korda maha paisata ning jala tahapanek oli lubatud. Rusikavõitlus meenutas tänapäeva poksi. Liivasel staadionirajal võisteldi nii kaua, kuni üks meestest alistus.
seisma näljasena ja janusena vees, mis imbus maasse, kui Tantalos seda juua püüdis ja pea kohal puuviljad, mida ta ei ulatunud sööma. Damoklese mõõk oht, mis on alles ka siis, kui kõik tundub turvaline Dionysios kutus Damoklese pidusöögile ning lasi ta pea kohale riputada mõõga, mis rippus vaid hobusejõhviga. Kui Damokles mõõka märkas, palus ta võimalust pakutud mõnudest loobuda. Trooja hobune kavalusega sisse viidud pahatekitaja seest tühi puuhobune, mille abil kreeklased tungisisd Trooja sõja alal Trooja linna. Prometheuse tegevus - Ikarose lend kui Ikaros ja Daidalos vangist pääsesid, lendasid nad ära vahast ja sulgedest tiibadega ning Daidalos ütles Ikarosele, et ta ei lendaks päikesele liiga lähedale, kuid Ikaros lendas ning vaha tiibadelt sulas ära ja Ikaros kukkus merre. Kuldvillak kullast jääranahk Gordioni sõlm keerukat probleemi kiirelt ja efektiivselt lahendama puntrasseaetud rihmade
pidid oma perekonna toitmiseks päevast päeva tööd rügama. Ateena kõige rikkamad inimesed olid aristokraadid. Aristokraadid pöörasid suurt tähelepanu igakülgsele enesearendamisele. Nad esinesid kõnedega rahvakoosolekul ja kandideerisid kõrgetesse riigiametitesse. Aristokraatide majapidamises töötas palju orje. Orjad tegid kõige raskemaid ja ebameeldivamaid töid. Orje oli väga paljudel ateenlastel. Kõik orjad ei kuulunud eraisikutele ,oli ka riigiorje. Kreeklased pidasid orjapidamist täiesti loomulikuks ja kellegi ei tulnud pähe sellele vastu vaielda. Nagu riigiasjades, nii oli ka perekonnas kogu võim meeste käes. Ateena tüdrukute haridus oli iga perekonna oma asi. Kõik Ateena poisid pidid käima koolis, kus neile õpetati lugemist, kirjutamist ja arvutamist. Tavaliselt õppisid tüdrukud kodus ema käe all majapidamist ja käsitööd. Muistsed hellenid kandsid korraga vaid ühte või kahte rõivast. Tavaline alusrõivas kandis nimetust kitoon
Teaduses: Spetsialiseeriti mitmetesse teadusharudesse · Matemaatik Eukleides sõnastas ning tõestas geomeetria põhialused · Füüsik ja leiutaja Archimedes avastas seaduse kehade veeväljasurvest, leiutas kruvi · Astronoomid usuti kindlalt et Maakera on kerakujuline, arvutati välja Maa ligikaudne ümbermõõt, Ptolemaios koostas maailma kaardi. Religioonis: Ilmus mitmeid uusi jooni, kõik vana jumalad jäid küll alles, kuid nende kõrval hakkasid kreeklased üha enam austama ka paljusid idamaiseid jumalaid Arhitektuuris: Muutus kreekapäraseks, rajati templeid, teatreid, gümnaasiume, sammaskäikudest piiratud väljakuid, staadione linna serval ja muid avalikke ehitisi. Skulptuuris: Muutus hellenismiperioodil varasematest dünaamilisemaks ja dramaatilisemaks, kadus klassikalisele skulptuurile omane sisemine rahu ja tasakaal.
tungisig Bakjani poolsaarele kreeklaste esivanemad, hõivamata jäi Kreeta Kreeka ajaloo perioodid : I. Kreeta-Mükeene periood u. 2000-1100 a. eKr. · 2000 eKr. Kreeta saarel lossid ja nende ümber linnad · Kujunes minoiline kultuur, keskus Knossos · Kreeklaste mõjuvõim Egeuse merel, tihedad sidemed Egiptuse ja Ees-Aasiaga · 1600 a. eKr. arenes tsivilisatsioon ka Mandri.Kreekas, keskus Mükeene · U 1500 a. eKr. vallutasid kreeklased Kreeta saare, nende võimu all ka Egeuse meri, kindlustatud losside teke · 1200 a. eKr. kreeka lossid purustati, tsivilisatsiooni langus ( doorlased ) II. Tume ajajärk u. 1100-800 eKr. · Lossid tühjad, kiri ununes, vähenes elanike arv, rännati Egeuse läänerannikule · Relvad ja tööriistad rauast · Suhted naabritega nõrgad III. Arhailine periood u. 800-500 a. eKr. · Uus tõus 8. saj eKr
Dopinguga on vahele jäänud kulturist Argo Ader, kes sai keelatud aine stanozololi tarvitamise eest kaheaastase võistluskeelu. Reklaamiklippides osaledes saavad tuntud sportlased lisaraha teenida ning ühtlasi ka ennast reklaamida. Tänu reklaamimisele kogub sportlane endale rohkem toetajaid, ilma kelleta ei suudaks ükski sportlane tippu jõuda. Tippsportlaseks saamiseks on vaja ka piisavalt kapitali, et maksta varustuse, välislaagrite ning võistluste eest. Sellest ajast saati, kui vanad kreeklased alustasid Olümpiamängude traditsiooni, on spordist saanud suur osa kultuurist. Sport on Eestis väga tähtsal kohal. Noored treenivad igal võimalikul alal ning saavutavad maailmatasemel tulemusi. Juba väiksest peale harjutatakse lapsi spordiga tegelema ning sealt arenevad noored, kes viivad Eesti nime maailmasse. Näiteks saab tuua Kelly Sildaru, kes on juba 16-aastaselt kahekordne juunioride maailmameister ning X- mängude võitja. Kõik
Medusa peata kehast kargas välja Pegasus. Perseuse ainus tütar kandis nime Gorgophone ehk 'gorgohäälne'. Odysseus kohtas Medusat oma reisil allmaailma: nagu teised surelikud, läks Medusagi pärast surma manalasse. Allmaailmas ei muutnud Medusa nägemine kedagi kiviks. Medusa pea - milline jube vaatepilt! Kujutage ette pead, millel lokkide asemel vingerdavad maod. Kes näeb Medusat, see tardub hirmust, muutudes kiviks. Selle õudse deemoni pildi panid kõige vanema aja kreeklased kilpidele, uste kohale ja templite katuseviiludele, et kutsumata külalisi eemale peletada. Nagu teiste kultuuride deemonilõustad, oli ka Medusa (teda nimetati gorgoks) pilt mõeldud tõrjemaagiaks vaenulike jõudude vastu. Ent nagu ikka ei piidru kreeka mütoloogia pelga maagiaga. Nõnda näiteks räägiti, et Medusa olnud kunagi imeilus noor naine, kellesse ei armunud keegi muu, kui merede valitseja ja "maaväristaja" Poseidon. Kergemeelsel kombel lõbutsesid
Säilinud on üksnes pronksist või (mujalt toodud) kivist skulptuurid: valitsejate kujud, reljeefid. Uusbabüloonia kõrgkultuurile tegi lõpu pärslaste kallaletung 6. saj. eKr. 1. Mida tähendab mesopotaamia ja millistel tänapäevaste riikide territooriumil see asus? 2. Sumeritelt pärineb inimkonna suurim tehniline leiutis, milline? 3. Mis liiki ehitised olid mesopotaamia kunsti suurimateks saavutusteks? 4. Milliseid Babüloonia linna rajatisi pidasid vanad kreeklased maailma imeks? 5. Mida tead Paabeli tornist? 6. Miks pole Babüloonlaste ehitistest palju järgi? 7. Millisesse ajajärku paigutad Mesopotaamia kunsti ja mis tegi selle lõpu? 1. Mesopotaamia on ajalooline piirkond Lähis-Idas, Türgis ja Iraanis 2. Ratas 3. Tsirkuraat (astangutega ülespoole ahenev torn. Tipus oli tempel, kus oli jumala elukoht), Lossid( suurim oli Assüüria kuningas Sargon II oma) 4. Rippaed 5. See on peajumala Marduki tempe
rühmadeks. Kesk-Itaalias elasid latiinid . Nendest pärinevad hilisemad roomlased ja nende keelest sai Rooma ametlik keel. Nad tegelesid põlluharimise ja karjakasvatamisega . Nad hindasid kõrgelt vaprust , distsipliini ja muid sõjas tarvilike oskusi , kuna omavahel oldi tihti sõjajalal. Kuna Itaaliat ümbritseb kolmest küljest meri , tekis tal kokkupuuted Vahemere äärde oma kolooniaid rajavate foiniiklaste ja kreeklastega. Kõige suuremat mõju avaldas itaallastele kreeklased , kellest sai Itaalia enamus elanikkonnast . Kreeklased rajasid kolooniad lõunarannikule ja Sitsiiliasse. Itaalias oli suurim koloonia Taras ja Sitsiilias Sürakuusa . Kreeklased olid oma kodumaaga tihedas ühenduses ja kokkupuutes, sellepärast juurutasid nad Itaaliasse viinamarja- ja oliivikasvandused , tõid kaasa linnriikliku ühiskonnakorralduse, tähestiku , rahamüntimise , Homerose eeposed , jumalad, müüdid ja aristokraatliku eluviisi
Rooma paiknes Apeniini poolsaarel ning selle lähedal asuvatel saartel.. Sealse rahvastiku moodustasid algeslt: 1) etruskid (Põhi) 2) indoeurooplased, itaalikud+latiinid (Kesk) 3) kreeklased (Lõuna) Itaalikud harisid põldu ning kasvatasid karja. Nad hindasid kõrgelt vaprust , distsipliini ja muid sõjas tarvilikke omadusi. Kreeklased Itaalias juurutasid viinamarja- ja oliivikasvatust, tõid kaasa linnriikliku ühiskonna korralduse, tähestiku, rahamüntimise, Homerose eeposed, oma jumalad ja müüdid, sammuti ka aristokraatliku elulaadi. Etruskid Etruskide päritolu on tundmatu. Nad käisid tihedasti läbi kreeklaste ning foiniiklastega ning
Vanakreeka kunst 800 30 eKr Oluline · Raua kasutuselevõtt · Ühiskonna kihistumine · Orjadeks olid barbarid · Barbarid olid head meresõitjad Kreeka kunst arenes välja umbes 600 eKr · Arhailine vana aeg 600-480 eKr · Klassikaline õitseaeg 480-323 eKr · Hiline hellenistlik aeg 323 eKr 30 pKr Kreeka kultuur levis ka Väike-Aasiasse (Türgi), Sitsiiliasse, Lõuna-Itaaliasse, Grimmi poolsaarele, Egiptusesse ja P-Aafrikasse. Sinna rajasid kreeklased oma asundused. Arhailise aja alguses olid ehitised puidust ja savist, mistõttu pole neid säilinud. Vanimad templite jäänused on ajast, mil ehitusmaterjaliks oli kivi. Templi välisvaates võib eraldada kolme põhiosa. Tempel seisab alusel, mis on 2, 3 astet maapinnast kõrgemal. Ülemisel astmel kerkib sammastik ning sellele toetub talastik koos katusega. Sammaste juures oli oluline nende arv. Sammas on kõige olulisem detail: baas, tüvi, kapiteel. Tüveks oleks
Kas orjanduslik demokraatia oli täiuslik? Klassikalises Kreekas oli orjanduslik ühiskond. Ateenlased ja teised vabad kreeklased pidasid orjust loomulikuks, jumalate poolt määratud korraks, mis andis vabadele inimestele võimaluse tegeleda mitte füüsilise tööga, vaid pühenduda vaimsetele harrastustele. Inimeste võrdsus tundus isegi filosoofidele loomuvastane, kuna siis variseks kogu orjanduslik kord. Vaid üksikud mehed astusid avalikult välja orjanduse vastu, kuid neid peeti peale seda momentaalselt ebanormaalseteks või veidrikeks. Orjade hulga kohta puuduvad arvandmed, kuid kahtlemata oli neid palju. Orjade hulka kuulusid nii võlgade katteks orjusesse müüdud või linnriikide omavahelistes sõdades vangi langenud kreeklasi kui ka võõrsilt sisseostetud barbareid. Barbarid olidki orjade seas suures enamuses. Pikkamööda kujunes kreeklastel arusaam, et barbarid ongi orjuseks loodud. Siiski oli orjade e...
rausast, see ei toonud kaasa ühiskonna arengu märgatavat kiirenemist. Suhted naabermaadega nõgenenud /// Arhailine periood 800-500a eKr Suurenes elanikkonna arvukus ja hakkasid kujunema linnad ning rikas ja suurgust päritolu ülemkiht. Tihenesid sidemed välismaaga, eriti Idamaadega. 800a eKr võeti kasutusele foiniiklaselt kiri, 776 alustati olümpiamängudega. 8 sajandi sai alguse kreeklaste kolinosatsioon Vahemerel ning Mustal meres, mis tõttu umbes 600a eKr hakkasid kreeklased Väike-Aasia elanike eeskujul raha müntima. Kreeklastel hakkas kujunema linnriiklik koralus, linnriigid kujunesid nii Keeka emamaal kui ka kolooniates, tähtsamdao lid Spata, Ateena ja Korintos. Järgneval ajal kirjutati üles linnriikides seaduseid ning õiguskorrale seati kindlad piirjooned. Suhted linnriikide vahel olid tihti vaenulised ning siseolud olid enamasti samuti rahutud ning ebastabiilsed. Tehti riigipöördeid ja võimuhaaramasi. Spartas oli aristokraatlik
Peamiseks kunstikeskuseks Ateena ja Sparta. Võitlus pärslastega 500 eKr 449 eKr Kreeka-Pärsia sõjad. Kreeka võit, vabastati ka Joonia piirkond. Alustati ehitustöödega, maalikunsti pole säilinud. 3.Hiline e. Hellenistlik periood 323 30 eKr Aleksander Suure vallutused. 30 eKr vallutavad roomlased kreeklaste käest Egiptuse. Kunsti on peetud Kreeka kunsti tipuks. Tohutud skulptuurid, mis mõjutavad ka ümberkaudseid maid. Hellenistlik kunst e. Hellas kui kreeka ja hellenid kui kreeklased. Polüteism peajumalaks Zeus, kes elas Olümposel. Kõige rohkem austati Apollonit. Delfi püütia naissoost ennustaja. Naisi eriti ei austatud, neil polnud majanduslike ega poliitilisi õigusi. Mehe surma korral kasvatas lapsi mehe vend e onu. Nad polnud ka haritud. Sport ja massiline orjastamine. Ajaarvamine algab esimestest OM 776 eKr. Publiku ja võistlejad moodustasid mehed. Mehed võisid sportida paljalt, naised pidid kandma maani ulatuvaid riideid.
Olümpiamängud Kehaline kasvatus Maili Jaaska 8. klass Haapsalu Wiedemanni Gümnaasium Antiikaja olümpiamängud Esimesed Vanas- Kreekas 776. e.m.a. Olümpias. Peeti iga 4 aasta järel peajumal Zeusi auks. Mängud toimusid algul 1, hiljem 3 ja 5 päeva. Osalejad olid vabad kreeklased, naistele keelatud (surmanuhtlus). Kavas algusaastail ainult üks ala staadionijooks (192,27 m), hiljem jooksumaa pikenes. Aegamööda lisandusid maadlus, viievõistlus, rusikavõitlus, võiduajamine hipodroomil, vabavõitlus, kilbijooks. Võitjaid autasustati õlipuuokstest pärjaga. Esimene olümpiavõitja oli Elisest pärit kokk Koroibos. Viimased mängud toimusid 394. aastal. Kokku peeti antiikaja olümpiamänge 293 korda Antiikaja olümpiamängude alad
Kreeta-Mükeene 2000-1100 aastat eKr 2000 aastat eKr tekkisid Kreeta saarel lossid ja neid ümbritsesid linnad, kujunes kiri. Alguses sai omanäoline ja kõrgetasemeline minoiline tsivilisatsioon, mille tähtsamaiks keskuseks kujunes Knossos. Kreetalased olid tihedates sidemetes nii Egiptuse kui ka Ees-Aasia rahvastega. 1600 aastat eKr arenes tsivilisatsioon ka kreeklaste asustatud Mandri-Kreekas. Tähtsamaiks keskuseks kujunes Mükeene. U 1500 a eKr vallutasid kreeklased ka Kreeta saare ja hakkasid selle üle valitsema.1200 eKr lossid purjustati ja järgnes tsivilisatsiooni allakäik. Tume ajajärk 1100-800 eKr Lossid olid hüljatud, kiri ununenud, elanike arvukus vähenes ja Kreeka langenud peaaegu tsivilisatsioonieelsele tasemele. Relvi ja tööriistu hakati valmistama rauast, kuid see ei toonud esialgu kaasa ühiskonna arengu märgatavat muutust. Arhailine periood 800-500 eKr
õde. Helena ja Parise suhe tõi endaga kaasa Trooja sõja. Hera oli taevajumalanna, abielu ja abielunaiste kaitsja. Agamemnon on "Iliase" tegelane, Mükeene kuningas. Ta osales sõjakäigus Trooja vastu ja tapeti pärast koju pöördumist oma naise Klytaimnestra poolt. Athena oli Vana-Kreekas tarkusejumalanna ja hoidis ühiskonnas alati õiglust. Aphrodite oli vanakreeka mütoloogias armastus-, ilu- ja viljakusejumalanna. Trooja hobune oli hiiglaslik seest tühi puust hobune, mille abil kreeklased tungisid Trooja sõja (1184 eKr) ajal Trooja linna. Delfi oraakel oli vanakreeka pühamu Delfis Parnassose mäe lõunanõlval, kus inimesed käisid kogu Kreekast ja kaugemaltki saamas Apollonilt vastust küsimustele, mis neid vaevasid. Oraakliks nimetati ka vastust, mis jumalalt saadi. Menelaos oli vanakreeka mütoloogias Sparta kuningas. Olümpos on mäemassiiv Balkani poolsaarel Egeuse mere ranniku lähedal. See on Kreeka kõrgeim mägi (2919 m)
olemuse vastu. Vana- Kreekas toimus mõtterevolutsioon: universumi Homeros ,,Ilias", ,,Odüsseia" keskpunkti asetati INIMENE, mitte Alkaios, sappho, Anakreon antiik 8.saj eKr-5.saj pKr jumal. Aischylos, Sophokles (trag) Kreeklased lõid jumalad oma näo järgi, Plautus, Terentius (kom)' selleni pole inimmõte enne küündinud. Horatius, Vergilius (luule) Tähtsaks usk ja kiriku mõju Inimene on patune olend, keda ootab hukatus või kui ta on puhas, siis
India Vabariik on riik Lõuna- Aasias, rahvaarvu poolest Hiina järel teine riik maailmas. Seal elab üle miljardi inimese, kes kõnelevad rohkem kui 100 keelt. Indial on maismaapiir, Bangladeshi, Birma, Hiina, Bhutani, Nepali ja Pakistaniga ning India ookeanis India ranniku lähedal asuvad Sri Lanka ja Maldiivid. NIMI Nimi India tuleneb Induse jõe nimest, mis pärineb vanapärsia sõnast hindu. Selle allikas on sanskriti Sindhu, Induse jõe ajalooline nimi. Muistsed kreeklased nimetasid indialasi Indoi () ehk "Induse inimesed". India konstitutsioonis ja mitmes India keeles samaväärse ametliku nimena ka nime Bharat (hääldus Mall:IPA-hns).Nimi Bharat tuleneb hindu pühakirjades mainitud legendaarsest kuningast Bharatast. Samuti kasutatakse India kui terviku tähistamiseks nime Hindustan (Mall:IPA-hns). See pärsiakeelne sõna tähendab "hindude maad" ning viitas enne 1947. aastat Põhja-Indiale ja Pakistanile. India lipp India embleem
Tolleaegse tehnika madala taseme juures läks see maksma palju inimjõude ja elusid. Kõige väiksemad haudehitised olid väiksemad, kiviplaatidest moodustatud mastabad. Neile järgnesid suuremad, asmetena tõusvad nn. Astmikpüramiidid, millest vanim asub Sakkarad ja ehitati umbes neli ja pool tuhat aastat tagasi (vaarao Dzoserile). Selle looja, vaarao ülempreester ja peaminister Imhotep on esimene nimeliselt teadaolev arhitekt kunstiajaloos. Juba vanad kreeklased liigitasid nt. Püramiidid maailmaimede hulka kuuluvaks. (Ainsad, mis seitsmest maailmaimest säilinud). Nende kolmnurksete tahkudega võimsad kivimassid jätavad üleva mulje oma suuruse mõõtmete, täpsuse ja tööda, mis nende püstitamiseks on kujutatud. Eriti mõjuvad pidid nad olema aga uuena, kui kodu nende lihvitud välispind ja kullatud tipp säras silmapaistvalt päikese käes. Arhitekt Imhotep (esimene püramiid vaarao Dzosenile) asetas üksteise
Vana-Kreeka armastus ja ilujumalannast Aphroditest (ladina k. Venus). Tänapäeval on iluideaal teistsugune, kui see oli tol ajal. Ilu kujutamine on võetud kaugest antiikajast. Renessanssi ajal võeti palju antiikajast, nii kunstis, kirjanduses kui ka moes, sest antiikaeg näis olevat nii kauge, võluv ja kättesaamatu. Tänapäeva moes on võimalik näha 19sajandist inspiratsiooni saanud jalanõusid. Maailmas toimub koguaeg jäljendamine. Egiptlased tsiteerisid sumereid, kreeklased egiptlasi, roomlased kreeklasi jne.Tegemist on tsivilisatsiooni arenguga, kus ühe kultuuri elemendid on segunenud teise kultuuri elementidega. Näiteks Belgia sürrealist Rene Magritte, kes oma teoses ,,Valmis lillekimp" käsitles Botticelli motiivi (fragmendilt ,,Kevad") omapärasel ja sürrealistlikul viisil. Paljud tänapäeva kunstnikud võtavad aluseks mingi motiivi mõne kuulsa klassiku teosest ja teevad selle ümber, viies mõne tema motiivi teise ümbrusess või lisavad sinna midagi.
nahkesemete töötlemisel. Neid kasutatakse ka mingil määral tehnikas. Paljudest korallidest, eriti punasest vääriskorallist, tehakse ehteid. Sarvja toesega pesukäsnad, mida kasutatakse pesemisel, on levinud soojas madalas vees Vahemeres, Mehhiko rannikul Golfi hoovuse piirkonnas ja Kariibi meres. Käsnu püütakse elusana, seejärel neid klopitakse vabastamaks protoplasmast ning jäetakse päikese kätte kuivama ja kõdunema. Seejärel toes puhastatakse, pleegitakse ja kärbitakse. Vanad kreeklased kasutasid käsnu pesemiseks ning oma soomusrüüde polsterdamiseks. Kuni sünteetiliste käsnade leiutamiseni kasutati käsnu puhastamise tööriistadena, värvimise ja keraamiliste klaaside aplikaatoritena ja diskreetsete rasestumisvastaste vahenditena. Ometi tõi 20. sajandi liigne kalastamine käsnad ja tööstused väljasuremisele lähedale. Paljud käsna moodi tekstuuridega objektid on praegu tehtud erinevatest materjalidest mitte tuletatud Poriferadest.
Aleksander Suur inimese, väejuhi ja valitsejana Minu arvates oli Aleksander Suur igati oma nime väärt, sest oli väga julge ja suursugune, kuid mulle ei meeldinud tema auahnus, sest tahtis alati rohkem maid vallutada. Aleksander sündis Pellas, 356 aastat eKr. Samal ööl, kui Aleksander sündis, põles maha Efose linnas muistse jumalanna Artemise tempel, mida kõik kreeklased pidasid üheks maailmaimeks. Selle järgi et Artemise tempel maha põles ennustati, et Aasiale on tulemas rasked ajad. Sellel samal päeval sai Aleksander Suure isa kaks head uudist: vägede võidust naaberrahva üle ja tema neljahobuserakend tuli olümpiavõitjaks. Selle järgi ennustati Aleksandrile suurt ja vägevat tulevikku. Aleksander Suur oli Aristotelese ja Philippos II õpilane. Aleksander oli inimesena väga usaldusväärne ning tõmbas endale palju sõpru ligi
templeid, turuplatse ja teisi avalikke kohti. Algul valmistasid hellenid savist ja pronksist väikseid kujukesi, kuid hiljem hakati kasutama marmorit. Skulptuurid olid üsna algelised, nendel oli jäik sirge asend, külgedele surutud käed ja otsevaade. Väga kuulus skulptor oli ateenlane Pheidias, kes kaunistas Parthenoni templit. Maalikunst Maalidega kaunistati Kreekas paljude hoonete seinu. Tänaseks on paljud teosed hävinud. Muistest ajast alates kaunistasid kreeklased savinõusid mitmesuguste maalingutega. Vaasidel kujutati nii müütide tegelasi kui ka pilte igapäevasest elust. On olemas nii mustafiguurilisi kui ka punasefiguurilisi vaase. Halikarnassose mausoleum See hauatempel on püstitatud Kaaria kuninga Mausolose jaoks tema naise poolt. Mausolose nime järgi kutsutakse seda mausoleumiks. Mausoleum kerkis kolmeastmeliselt aluselt ligi 50 meetri kõrgusele ning oli piiratud 63 sambaga. Selles mausoleumis oli enam kui 300
Müüt- Pärimuslik kujuteln maailma tekkimisest, muistend; väljamõeldis, tõena esitatav liialdatud ettekujutus. Rituaal- tseremoonia; relogioosne (usuline) kombetalitus, mis ühendab sageli erinevate kunstide elemente- muusika, sõna, tants jne. HERA 1. Millistest kehaosadest koosnes Sfinks? Tal oli naise pea, lõvi keha, kotka tiivad ja mao saba. 2. Kui pikk on Kükloop? Sama pikk kui kahekorruseline maja 3. Kuidas pääsesid Kreeklased ligi Troojale, et seda maatasa teha? 4. Mis oli kõige kuulsama Kükloobi nimi, kellel ei olnud sõpru ja sai läbi vaid oma lammastega? Polyphemos 5. Kuidas suri Narkissos? Ta lõi endale pistoda südamesse. 6. Miks lükkas Dailados Talose kaljult alla? Sest Dailados kui parim meistrimees ei tahtnud kaotada oma kohta parima meistrimehena ja kuna Talos pidavat tõenäoliselt selle troonile tõusma, otsustas Dailadis ta tappa.
Tõepoolest: kui vesi liiga vähe tõusis, jäi saak napiks ja nisu võis sootuks ikalduda, liiga kaugele ulatuv vesi kippus egiptlastele külasid laastama. 2. Vaarao Jumalik kuningas Vaarao oli egiptlaste meelest korraga inimene ja jumal. Ta valitses kuningana Egiptuse riiki ja oli samas kõigi templite ülempreester. Teda peeti ühtviisi nii päikesejumala Ra pojaks kui ka pistrik-jumala Horose kehastuseks. Sõna ,,Vaarao" on pärit kreeka keelest ja tekkis siis, kui kreeklased võtsid egiptuse keelest üle sõna ,,per-aå", mis tähendas ,,suur maja". Sellega ei mõeldud aga kuningalossi, vaid kogu kuningavõimu, mille alla vaarao pidi kõik egiptlased koondama. Uue riigi ajast alates hakkas sõna ,,vaarao" tähistama kuningat ennast. Vaarao viis ellu jumalanna Maati õpetusi. Seda jumalannat kujutati tiivulise naisena, kes kandis peas sulge nõnda sümboliseeris ta tõde ja õiglust. Ta kehastas
ja sõjakamaks. Arhitektuuris on kõige silmapaistvamateks saavutusteks kindlustatud lossid ja linnamüürid. Kuulsaim säilinud linnus on Tirynsi, mille varemed avastati alles 19. ja 20.saj vahetusel. Erilist tähelepanu köidab linnust ümbritsev hiiglaslikest kiviplokkidest laotud ringmüür. Tirynsi linnuse lähedal asub Mükeene linn. Ka seda linna ümbritseb kivipankadest ehitatud linnamüür. Kuna kivide mõõtmed, millest müür on ehitatud on nii hiiglaslikud, siis vanad kreeklased arvasid, et müür on hoopiski ehitatud hiiglaste ehk klükoopide poolt. Seega kutsutakse seda linnamüüri ka klükoopide müüriks. Linna sissepääsu valvavad 2 lõvi, mis on osa suurest Mükeene lõviväravast. Värav koosneb kolmest suurest kivimürakast ja nendele toetuvast kolmnurksest kiviplaadist, millele on tahutud reljeef kahest samba najale nõjatuvast lõvist. Mükeene maalikunst ja reljeef olid sarnased Kreeta kunstile. Väga kõrgele järjele tõusis
Füüsika 1) Kust tuleb sõna aatom ning mida see tähendab? Aatomi nimetus tuleb vanakreeka sõnast (átomos) ehk ,,jagamatu". Esimesena kirjeldas aatomeid 5 saj. eKr. Demokritos. Demokritose ideid arendas 300. aastal eKr. edasi Epikuros. Aatom - jagamatu osa. Kreeklased arvasid, et aine koosneb aatomitest ja jagamatutest osakestest. Pikem: Aatom on väikseim osake, mis säilitab talle vastava keemilise elemendi keemilised omadused. Aatomid võivad aines esineda üksikuna või molekulideks liitununa. 2) Mis asi on ideaalne gaas? Milleks seda vaja on? Ideaalne gaas - gaas, milles molekulidevahelised tõmbejõud puuduvad, tegelikkuses ideaalseid gaase ei ole. Pikem: Ideaalne gaas on gaas, mille osakesed ei ole omavahel mingis vastastikmõjus ning nende mõõtmed
KREEKA Sinu Nimi 0. klass Elukool Juhendaja: Sinu vanaema Põhiandmed Pealinn on Ateena. Riigikeeleks kreeka keel. Rahvaarv 11 325 900 inimest. Pindala 131,967 km². Parlamentaarne vabariik. Iseseisev alates 25. märts 1821. Rahaühik euro. Euroopa Liidu liikmesriik alates 1992. Lipp vapp Asukoht Asub KaguEuroopas Balkani poolsaarel, Euroopa ja Aasia vahel. Joonia ning Egeuse mere ääres. 37º58´N 23º43´E laiuskraadidel. Põhjas asub neli naaberriiki: Albaania, Makedoonia, Bulgaaria ja Türgi. Geoloogiline ehitus Kõrged mäed, mis koosnevad peamiselt liivakivist. Tekkisid 13 miljonit aastat tagasi. Rannajoon moodustab palju suuremaid ja väiksemaid lahtesid. 10 miljonit aastat tagasi rebenes Kreeta saar maa küljest lahti. Santorini saar on vulkaanilise tekkega. ...
Sammas koosneb kolmest osast · kapiteel - selle järgi eristatakse samba tüüpe · tüvi - kõige pikem osa · baas - laiend, mis toetub põrandale Kõige levinum samba tüüp Egiptuses on papüüruse sammas. Papüürus on kõrkjas. · Papüürus sambal on kaks varianti: o õitseva papüüruse sammas o kinnise papüüruse sammas Dooria sammas tuleneb samuti Egiptusest (16 tahuline sammas), mida kasutasid Kreeklased. Egipt. sambad on üldiselt kõrgemad, laiemad ja samuti tihedamalt paigutatud ku kreeklastel. Templi sissekäigu juures on 4 kolossi. Koloss - väga suurte mõõtmetega skulptuur. On ka terasstempleid e. mäe nõlvadele ehitatud templid. Kõige suuremad Egiptuse templid asuvad muistse pealinna Teeba lähistel. Karnakis ja Luksoris, mis on pühendatud Amon -Ra'le. Samas piirkonnas on ka vaarao Ramses II matusetempel ja esimese naisvaarao Hatsepsuti matusetempel
varasem kreeklaste elamu-nelinurkne ehitis, mille otsaküljes seisavad ukse kõrval kaks sammast.Sellest hoonest arendati välja mitmed templitüübid.Templid ehitati tavaliselt kõrgematesse kohtadesse. Iga tempel oli pühendatud ühele kindlale jumalale.Kõige tavalisem tempel seisis astmeliselt tõusval alusel.Ta koosnes akendeta ruumist, kus asus jumalakuju,ning hoone ümber seisvaist sammastest.Sambad toetasid talastikku ja viilkatust.Suurimat tähelepanu pöörasid kreeklased templi kaunile ja harmoonilisele välisilmele.Templi ehitamisel kehtisid kindlad reeglid.Sambad ümbritsesid templit tavaliselt igast küljest tiheda reana. Sammas on ka kreeka arhitektuuri kõige iseloomulikum detail.Sammas jaguneb kolmeks osaks: baas,tüves ja kapiteel. Mõõdud, üksikosade suhted ja sammaste arv olid täpselt kindlaks määratud. Sammaste taga asus templi pearuum naos. Kreeka ehituskunstis(samba arhitektuuris) valitses 3 stiili(reeglite ranguse tõttu nim neid
Antiikkirjandus. ''antiquus'' ladina keeles tähendab - vana, muistne. Antiik kirjanduse all mõeldakse Vana-Kreeka ja Vana-Rooma kirjandust, need on vanimad Euroopas tekkinud kirjandused. Kreeta saarele läksid 15 saj eKr. Kreeklased ja võtsid üle sealse kultuuri. Seda vanemat ajajärku nim. Mükeene perioodiks. Umbes 12 saj eKr. Arene Kreeka majanduslikult ja ausse tõusis võistlustlik eluhoiak. Püüd leida sellel ajal elu nähtustele põhjuslikke seletusi. ~8 saj õpiti uuesti lugema ja kirjutama(oskus kadus) foiniiklastelt laenatud tähestiku kasutusele võtt. 4 saj. Hakkas selle põhjal välja kujunema KOINEE Vana-Kreeka esimene ühtne kõnekeel. (Vaata õpikust lk. 11 perioode). Hellenism tekkis umbes 3-1 saj
Eesti NSV meister 1966, 1970, 1972 ja 1975. Parim tulemus kaugushüppes 8.09. 1968. aasta kevadel jagas olümpialootus maailma kõigi aegade edetabelis 15.-18. kohta. Kaugushüppe ajaloost Vana-Kreekas Esimesed olümpiamängud toimusid 776 a. ekr ja sellest ajast on olnud kaugushüpe üks seal olevatest spordialadest, kus võisteldi. 708 a. ekr liideti kaugushüpe koos teiste spordialadega viievõistluseks. Kreeka kaugushüppe üks erinevus meie omast seisneb selles, et kreeklased kasutasid käes hoitavaid raskusi halteere. Mõned neist sarnanevad triikraudadega, mõned telefonitorudega ning üks hiljuti Istmoselt leitud halteer on kivisilinder, milles on sõrmede jaoks õnarad. Halteerid kaalusid tavaliselt 1,638 3,276 kilogrammi. Nende otstarve ei ole veel praegugi päris selge. Käes hoitavad raskused abistavad nii kaugus- kui ka kõrgushüppajat sel juhul, kui ta paiskab nad hüppe ajal tahapoole, kuid pole mingeid tõendeid, et kreeka hüppajad seda tegid
aastasena kooliteed aga tüdrukute kasvatamine oli täiesti iga pere enda asi aga tavaliselt ei ulatunud see kaugemale majapidamis- ja käsitööalasest õpetusest. Enamuse haridus piirdus väheste kooliaastatega. Rikastes peredes: Õpetasid poisse pedagoogid. Hiljem täiendati end kõne- ja vaidluskunsti õpingutel, kuulates tuntud õpetlaste loenguid. kirjanduse vallas: Tähtsal kohal olid kangelaseeposed.Kujunes mitu eepilist teemat, millest tähtsaim oli nn Trooja sõja lugu.Hilisemad kreeklased pidasid mitme eepose autoriks pimetat laulikut Homerost.Eelkõige omistati talle kaks kõige kuulsamat eepost- ,,Ilias" ja ,,Odüsseia" (ainsana meie päevini säilinud).Kangelaseeposed loodi eelkõige aristokraatlikule kuulajaskonnale. Ka tähtsal kohal oli lüürika. Kreeka lüürika avab meile suurepäraselt aristokraatide allusuhtumist ja maailmavaadet. teatri vallas: Kogu klassikalise ajajärgu kuulusid etendused Dionysose auks peetavate pidustuste kavva.etendused
puudutavad sporti, ning millest minu arvates, pole varem päris õigesti aru saadud. Et akadeemilistel ringkondadel on mõningate spordiga seonduvate väidete juures abi tarvis, tuleb ka välja ühe ameerika arheoloogi 1962. aastal avaldatud raamatus. Kus ta oli kirjutanud järgmiselt: <<Üks agoraa raidkiri ülistab thasoslast Theogenest, kes saavutas 1300 Olümpia võitu.>> Aritmeetikas olid kreeklased nõrgemad kui teistes matemaatika valdkondades, kuid iga kreeklane oleks olnud suuteline silmapilkselt arvutama, et kui Theogenes oleks kõigil Olümpia mängudel teinud kaasa igal spordialal ja kõik võistlused võitnud, siis oleks tal eelnimetatud saavutuseni jõudmiseks kulunud 649 aastat. Kirjutades kahe väga ebavõrdse tähtsusega Kreeka linna vahelisest tülist, ütles Dion Chrysostomos meie ajaarvamise esimese sajandi lõpu eel:
Rooma skulptuur ja maalikunst Rooma kunsti on mõjutanud nii kreeklased kui etruskid, samuti on seal oma osa algupärasel või kohalikul kunstil. Siiski on kreeklased need kes ka ise roomlastest kasu saavad. Roomlaste kaudu jõuab kreeka kunst eurooplasteni. Rooma skulptuuris jätkuvad kreeka traditsioonid, seda nii vormi kui sisu poolest, aga ka tööde teostajate poolest. Nimelt on just kreeka meistrid, või meistrite järgijad need, kes roomaaegset plastikat teevad. Kuid kunstnike staatus on roomas erinev kui kreekas, rooma kunstnik on nimetu, ta on pigem tasustatud ülesande täitja kui iseseisev looja, tunnustatud pigem käsitöölisena
Arvatakse et templiehituses on võetud eeskujuks varasem kreeklaste elamu- nelinurkne ehitis, mille otsaküljes seisavad ukse kõrval kaks sammast. Sellisest lihtsast hoonest arendati välja mitmed keerukama põhiplaaniga templitüübid. Kõige tavalisem tempel seisis astmeliselt tõusval alusel. Ta koosnes akendeta ruumist, kus asus jumalakuju, ning hoone ümber ühes või kahes reas seisvaist sammastest. Sambad toetasid talastikku ja viilkatust. Suurimat tähelepanu pöörasid kreeklased templi kaunile ja harmoonilisele välisilmele. Templi ehitamise kehtisid kindlad reeglid. Mõõdud, üksikosade suhted ja sammaste arv olid täpselt kindlaks määratud. Kreeka ehituskunstis valitses kolm stiili (reeglite ranguse tõttu nimetatakse neid orderiteks)- dooria, joonia ja korintose. Vanim neist on dooria order, mis tekkis juba arhailisel ajastul. See on tugev, mehine ja lihtne. Nimetuse sai stiil doorlaste hõimult, kelle juures ta välja arenes
kuuuluvad sinna alla. Tempel- pühakoda. Antiikajal oli tempel algselt jumalusele pühendatud eradatud koht (kr.k temenos), hiljem jumaluse hoone (kr.k naos), mis oli ehitatud sellele pühale alale. Esialgu oli tempel määratud jumaluse raidkuju paigutamiseks; hiljem said eriti roomlaste templeist raidkujude, maalide ja muu sellise aardekambrid, kuid nad ei olnud rahva kogunemiskohad nagu ristiusu kirikud. Vanimad templid olid savi- ja puitehitised. Monumentaalseid kivist templeid hakkasid kreeklased ehitama 7. sajandil e.m.a. Nt. Abu Simbeli kaljutempel paikkond Niiluse läänekaldal, kus asub kaks kaljusse raiutud templit. Suur Ramses II tempel ja väike ehk tema abikaasa Nefetari tempel. Abu Simbeli tempel. Amfora- Vana-Kreekas ja Vana-Roomas kasutatud kitsa kaela ja kahe sangaga savinõu, mida kasutati õli, veini, vee, teravilja jm. säilitamiseks ja transportimiseks. Leidis kasutust ka tuhaurnina.
1) Millised tunnused iseloomustavad Kreeka poliseid? Võrdle Sparta ja Ateena riike ja riigikorda. Perikles. Kreeka poliste ehk linnriikide tunnused: Linnriik asus tavaliselt akropoli ehk kaljunukile rajatud kindluse jalamil. Linnaelu keskus agoraa.Polis oli enamasti väike kogukond. Ateena ja sparta olid ületanud rohkem kui paarsada tuhat inimest. Kõik linnriigi kodanikud olid meessoost täieõiguslikud elanikud. Osalesid valitsemises, moodustasid sõjaväe. Rahvakoosolekutel said osaleda kodanikud. Eksisteeris ka nõukogu-rikkad ja suursugused kodanikud. Memde seast valiti igal aastal riigiametnikke. Sparta Ateena Kodanikeks saadi 20- Meessoost vabad aastaselt(spartiaadid) põliselanikud olid kodanikud Aristokraatia ...
pkeeli kõnelelenudsküüdid hõimud *Kesk-ja Lääne-Euroopas suurim rahvas Jumalaema ja Kristuslaps troonil. 867. keldid. Hagia Sophia katedraal. *Loomastiilis kujutati metsloomi, kuid mitte realistlikult, nagu seda tegid kreeklased või roomlased. *Omapärase peatüki varase keskaja kunstis moodustab pikka aega tervet Euroopat terroriseerinud viikingite kunst. Tuntud on nende laevaninasid kaunistanud nikerdatud San Vitale kirik Ravennas, Itaalias. lohepead. Paljudesse kohtadesse, isegi
tuumade (prootonite) ühinemisest heeliumi tuumadeks. Päikese aktiivsuse tsükkel kestab umbes 11 aastat. Päikese siseehitus: tuumas vabanenud energia levib pinna suunas algul kiirgusena, hiljem ainevoolude konvektsiooni teel. Fakte Päikesest Täppismõõtmised näitavad, et ehkki Päikese kiirgus on stabiilne, võngub tema pind perioodiga umbes 5 minutit ning amplituudiga kümne kilomeetri ringis. Päike on isikustatud paljudes mütoloogiates: kreeklased kutsuvad teda Helioseks ja roomlased kutsusid teda Sol. Päikese mass koosneb praegusel ajal 75% vesinikust ja 25% heeliumist (92.1% vesinikku ja 7.8% heeliumi aatomite arvu järgi); kõik ülejäänud ("metallid") moodustavad ainult 0.1%. Päikese tuuma gaasid on kokku surutud 150 korda tihedamalt kui vesi. Päikese magnetväli on väga tugev (maiste standardite järgi) ja väga komplitseeritud. Tema magnetosfäär, samuti tuntud kui heliosfäär,
mäng". · 13.saj. tõi endaga kaasa näidendid imetegudest ehk miraaklid. · 14. saj. hakati keskaegsetes linnades esitama suuri vabaõhulavastusi müsteeriume · 15.saj. esitati juba puht ilmalikke müsteeriume. · 19. sajandi alguses oligi valitsev romantiline suund · 19. sajandi lõpus seadis naturalism eesmärgiks argise tõetruuduse. Tragöödiavõistlused · Tragöödia mõiste võeti esimesena kasutusele Vana-Kreekas, sõna ennast tõlgendasid kreeklased kui ,,sokulaulu" (kr.k. tragos sokk ja ode laul) . · Tavaliselt esines kolm poeeti, igaüks kandis ette kolm tragöödiat ja lõbusasisulise saatürdraama.. · Viimasest arenes hiljem lõbusasisuline näidend - komöödia. Antiikteater · Teatrile alusepanijaks peetakse ditürambilise* koori juhti Thespist. · Dionysose teater kerkis akropoli nõlval, kus asus hiigelsuur, kuni seitseteist tuhat pealtvaatajatmahutav väljak. · Sissepääsud olid mõlemal pool
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
