20. ROOMA. Geograafiline: Apenniini ps, paljud piirkonnad mägised, põlluharimiseks kõlblik, paremad eeldused ühtseks riigiks, itaallased foiniiklaste ja kreeklaste kultuurimõju all, 8-6saj eKr rajasid kreeklased palju linnu: nt Tarentum itaalias ja Sürakuusa sitsiilias. Itaalia keskosas Lakoonia maakonnas 8saj Rooma linn-latiinid,rääkisid ladina keeles. Roomlased alistasid Vahemere maad, ld keel üle maa, kultuur kreekast. Kronoloogiline: 2at-indoeuroopa itaalikud-roomlaste esivanemad. 1at eKr-Rooma asula- 8-5saj-etruskide linnriigid. 1.Kuningate aeg Roomas 753-509eKr : *753a Rooma linna asutamine * Essa kuningas Romulus* kokku 7 kuningat, viimased 3 etruskid* 510a kukutati viimane etruski kunn* kehtestati vabariik. 2.Varane vabariik 509-265eKr: *senat ja 2 konsulit riigiametnike seast* 5saj sõjad etruskidega* 390a gallid tungisid Rooma* roomlased
jumalate, kõnemeeste, olümpia võitjate kujusid. Viimased raiuti marmorist või valati pronksist. Arhailise ajastu skulptuurid seisavad jäigalt ja sirgelt. Klassikalise ajastu skulptuurid kujutati liikumises. Hellenistliku ajastu skulptuuris rõhutati tugevaid tundeid. Maalikunsti saame imetleda üksnes vaasimaalidelt. Vaaside värvid olid must punasega või punane mustaga. Ainest saadi Homerose eeposest ,,Ilias ja Odysseia''. Kui Kreekast sai I sajandil eKr roomakoloonia, sulandus kreeka kunst Rooma kultuuri Romaani kunst Peale antiikkultuuri kokkuvarisemist läks 500 aastat enne kui euroopa kultuur hakkas üle saama madalseisust. Alates 10.sajandist võib rääkida nn. Romaani kunstist. Nimetus tuli kasutusele 19.sajandil ja tuletati ehituskunstide motiivide nagu ümarkaare ja samba kasutamisest. Romaani stiil on saanud mõjutusi antiik ja varakristlikust kunstist, bütsantsi kunstist ja vähesel määral islami kunstist.
Võeti kasutusele kaari, võlve,kupleid. Tähtsamad objektid: arkaadid, termid, amfiteatrid. Colosseum. Triumfikaar, atika-poolkorrus. Lammutati vanu, ehitati uusi sümmeetrilisi foorumeid (väljakud). Trajanuse foorum. Ühiskondlikud hooned. Basiilika-ehitustüüp, sambad jaotasid hoone 3ks lööviks, keskmine oli kõrgem. Monumendikunst. Marcus Aureliuse ratsamonument. Panteon-üks täiuslikumaid kuppelehitisi maailmas. 8.ROOMA-KREEKA SKULP: Rooma oli mõjutatud kreekast. Kreekas idealiseeriti, Roomas kujutati realistlikult. Paljud kreeka kuulsate skulptorite tööd on säilinud ainult roomaaegsete koopiatena. Roomlastel oli ratsamonument, Kreeklastel mitte. Rooma skulptorid on teinud palju ajaloolist reljeefi, mis kreeklasi ei huvitanud. 9.KRISTLUSE LEVIK: Jeesuse kannatusterohke elu pidi olema ideaaliks. Pärgament. Raamatumaal e miniatuurmaal. Maa-alused koopad- katakombid-matmiskoht, sellest sai alguse keeruline kristlik sümboolika. Sarkofaagid
Union). Euroopa ühenduste järkjärguline laienemine Ühendkuningriigid soovisid ühendustega liituda nii 1963 kui ka 1967.aastal ja mõlemal juhul pani Pr neile avaldustele veto peale. 1969.a esitasid liitumisavalduse 3 riiki: ühendkuningriigid, Iirimaa ja Taani. Liitusid Euroopa ühendustega 1973.aastal. Avalduse esitas lõpuks ka Norra, rahvas ütles ei. 1970del soovisid EÜga liituda: Kreeka, Hispaania ja Portugal. Kreekast sai liige 1981 ja Hispaaniast ja Portugalist 1986. 1982.aastal otsustas EÜst lahkuda 1 maa: Gröönimaa. 1980date lõpul otsustai , et järgmiste aastatate jooksul uusi liikmeid ei võeta. Põhjuseks viia liidu kui ühenduse koostöö uuele tasandile. Selleks sõlmiti 1985 aastal ühtne Euroopa akt, jõustus pärast mitmeid ratifitseerimisprobleeme 1987.aastal. Tänane Euroopa Liit Euroopa Liidu leping ehk Maastrichti leping ehk treaty of European Unioin allkirjastati 07.02.1992
India kunst on olnud tihedas seoses mütoloogia, brahmanismi, budismi ja dzainismiga. Vanimad mälestised pärinevad III-II aastatuhandest e.Kr Induse kultuurist. Kunst hakkas hoogsasti arenema Maurjate dünastia ajal I aastatuhande II poolel e.Kr, kui maa ühendati ja levis budism. India kunsti valdkonda kuulub peale India enda ka suur osa Indoneesiast ja Indo- Hiinast. India on vastu võtnud ja enesesse sulatanud palju võõraid mõjutusi nii vanast Mesopotaamiast kui ka Vana Kreekast. India rikkalikust kunstiajaloost saab esile tuua ainult mõningaid üldisi jooni ja mõhimõtteid, mis eraldavad india kunsti Euroopa omast. Varajane India kunst hõlmab eelkõige skulptuuri ja arhitektuuri aga ka tarbeesemeid nagu nõud, matuseurnid, ehted jm. Arhitektuur Indias on arhitektuur ja skulptuur sulandunud omapäraseks tervikuks. 3. saj e.Kr valitses suurt osa Indiast rahuarmastav kuningas Asoka, kes levitas budismi. Ta lasi
Roomlased kasutasid niisiis stotsismi traditsiooniliste rooma väärtuste patriotismi ja riigitruudese põhendamiseks. Teater Rooma teatris sulas itaalia rahvapärane naljamäng ühte kreeka teatrikunsti eeskujudega. Roomlastele polnud teater nõnda tähtis kui kreeklastele. Hoopis populaarsemad olid gladiaatorite võitlused ja hobuste võiduajamised. Etendati lõbusaid teoseid, pööramata tähelepanu probleemidele ega filosoofiale. Etendused toimusid vabas õhus. Kreekast erinevalt puudus roomlastel koor. Näidend koosnes näitlejate dialoogidel, maskidel ning zestidel, mida täiendasid laulupartiid (aariad). Näitlejad ei olnud kuulsad ning Rooma hilisemal ajal hakati etendustes kasutama ka naisnäitlejaid. Mida aeg edasi, seda labasemaks ja lihtsamaks etendused läksid. Kõige kuulsam rooma näitekirjanik oli Plautus. Tema näidendid kujutasid endast kreeka hellenismiperioodi komöödiate mugandausi. Ka näideindite tegelased olid
Perthi ümbruses. RAHVASTIK Austraalia rahvastiku praeguses koosseisus väljendub ilmekalt kunagine massiline immigratsioon Euroopast: umbes 92% rahvastikust on euroopa ja 7% aasia päritolu ning 2,4 % on pärismaalased. 85 % valgetest on kas briti või iiri päritolu, palju on ka sisserändajaid endistest Jugoslaavia maadest, näiteks Horvaatiast (800 000), aga ka Kreekast (600 000), Itaaliast (600 000) ja Poolast (200 000), kes moodustavad Austraalia vähemusrahvuse. Enim räägitud keel on austraalia inglise keel, mida räägib umbes 79% elanikest, vähemused räägivad erinevaid hiina dialekte või itaalia keelt. AJALUGU Esimesed asukad (protoaustraallased) tulid Austraaliasse arvatavasti vähemalt 30 000 aasta eest Kagu-Aasiast, mida Austraaliast lahutas saarterohke väin. Vanimast leiukohast on avastatud
96, 97, 98 ja 100. • Normaaltingimustel on molübdeeni tihedus 10,22-10.28 g/cm3. • Tema sulamistemperatuur on 2623 Celsiuse kraadi. Materjali avastamise ajalugu • Molübdeeni avastas Carl Wilhelm Scheele 1778. aastal aga esimesena tootis puhast molübdeeni Peter Jacob Hjelm, kuna Carlil polnud selleks piisavalt kõrge temperatuuriga ahju. • Carl Wilhelm Scheele Nimetuse legend (1) • Nimi tuleb ladina keelsest sõnast molybdaenum Vana- Kreekast Μόλυβδος molybdos, mis tähendab pliid, kuna selle osakesed meenutasid plii osakesi. Nimetuse legend (2) Plii Molübdeen Aine omadused (1) • Molübdeen on hallikasvalge, rasksulav ja toatemperatuuril keemiliselt püsiv. • Ta juhib hästi elektrit. • Väikse soojuspaisumisteguriga, tänu millele saab teda paljudes seadmetes kasutada. • Venitatav ja sepistatav on ta vaid kõrgel temperatuuril. • Ei ole väga toksiline Aine levik maal (1)
Nimetus kosmoloogia pärineb Vana-Kreekast ja tähendab korraõpetust. See uurib universumit, mille all mõistame kõike olemasolevat. Primitiivsete kultuuride arvates oli Maa lame ja taevas kuplikujuline. Tähtkujude kohta usuti, et tegu on jumalatega seotud märkidega, mis suunasid inimeste maapealseid tegemisi. Väljapoole jäi maailmalõpp. Vana-Kreekas oli kera ideaalsemaks vormiks ning tähtkujult tähtkujule liikudes sai taevale mistahes suunas ringi peale teha. Sellise tähistaeva kandjaks sobis hästi katkematu sfäär. 1515. aastal esitas Mikolaj Kopernikus esimese heliotsentrilise maailmapildi, kus Maa koos teiste planeetidega tiirles ümber maailma keskmes asuva Päikese. 1. Mida on teada maa siseehituse kohta? Maa siseehituse kohta tuleb leppida kaudsete andmetega. a. Maakoor (30-100 km) b. Vahevöö (2900 km, rauast ja magneesiumist) c. Välistuum (5900 km, vedel, rauast ja niklist) d. Sisetuu...
protsendil inimestel ning on muidu täiesti ohutu, kui aga millegi tõttu organismi vastupanuvõime väheneb, võib see muutuda hävitavaks. Ning kuna bakter on omandanud vastupanuvõime antibiootikumidele, siis saab ravi olla vaid kirurgiline. Lihasööjabakter on levinud haiglates ja selle või saada pärast haiglasse sattumist. Bakter satub kiiresti vereringesse. Euroopas on sellesse nakatumise tõenäosus 22%, eestis aga 5-9%. Tasub hoiduda Maltast, Portugalist, Kreekast ning hispaaniast, kus on tõenäosus 40%. Kõige efektiivsem viis nakatumisest hoidumisest on pesta käsi vee ja seebiga. KOPSUPÕLETIK Kopsupõletiku põhjuseks on enamasti inflektsioon. Haigus kulgeb tavaliselt köha, palaviku ja rögaeritusega. Kopsupõletiku võivad tekitada nii bakterid, seened kui viirused. Suremus varieerub 5-15% piires sõltuvalt vanusest. Kopsupõletiku puhul esineb enamasti palavik, köha, koos röga eritusega, nõrkus, hingeldus, valutorked
MUST MERI Must meri Must meri asub Atlandi ookeanist idas. Must meri on Atlandi ookeani ja Vahemere basseini kuuluv Kagu-Euroopa ja Väike-Aasia vahele jääv sisemeri. Kuna nime päritolu on teadmata, siis pole ka kindlat teadmist selle tähenduse kohta, levinum on aga oletus, et sellel merel võivad sinu kohale ilmuda äkitselt ülitumedad äikesepilved, värvides merepinna mustaks. Ägedate tormide ja tiheda udu tõttu on Mustal merel sageli ohtlik. Sõna "must" võib tähendada 'ähvardav, ohtlik'. Seda seostatakse ka Noa laeva aegse veeuputusega. Türgi legendi järgi lebab Musta mere põhjas vägilasemõõk, mis visati sinna sureva võluri Ali palvel. Seetõttu meri lainetab ja püüab mõõka kaldale visata ning vee värvus muutub mustaks. Tegelikkuses Musta mere mikrovetikad muudavad vee tumedaks ja väheläbipaistvaks. Kõige vanemates iraani tekstides nimetati merd "tume, mitteläbipaistev, must". On kasutatud eirinev...
Seda ei ole võimalik teha. Võtame kasvõi ühe täiesti tavalise näite, kuidas meil on ikkagi nii oluline eksponeerida oma ,,tähtsaid ja ilusaid" asju riiulite, et kõik seda ilu ja au näha saaksid, meid kiidaksid ja tunnustaksid. See on ju nii inimlik! Aga kui minna ajalukku (ikka ei saa ilma ajaloota), siis see komme tuleb meile läbi sajandite kust? Ei kuskilt mujalt kui antiik Roomast (kes kindlasti võtsid selle kombe Kreekast ja nii tagasi, ikka mööda ajaloo skaalat), kus tähtsad isikud paigutasid oma autasud ja hinnalised esemed avariiulitele, kus neid valvas usaldusväärne ori, et siis külalised neid imetleda saaksid ja maja peremees ikka rohkem austusesse tõuseks. Ja kuude nimetused, kõik ikka antiigipärand. Muidugi võib ju vaielda, et on kaks ise asja, kas multikultuursus on meile imbunud nn salaja, läbi sajandite või on see meil kohe akna all koos vägivalla ja raevuga. Aga me sageli
varjata oli kõigi põhiline naerualune. Hera oli komöödia põhitegelane, tüüpiline armukade abikaasa, kelle leidlikus abikaasa paljastamisel ja rivaalide karistamisel pakkus kreekalstele ohtralt nalja ja lahutas nende meelt. See ongi kreeka mütoloogia ime- humaanne maailm, kus inimene on vabastatud halvavast hirmust kõikvõimsa teadmatuse ees. Hirmuäratavad salapärasused, mida kummardati kõikjal mujal , ja kohutavad vaimud , kellest kubisesid maa, õhk ja veed , olid Kreekast välja kihutatud. Inimesed kes lõid müüte, ei sallinud irratsionaalsust ja armastasid fakte, see on tõsi, olgu mõned neist lugudest nii pööraselt fantastilised kui tahes. Herakles , kelle elu kujutas endast pikka võitlust pööraste koletistega , on kõikide lugude järgi Teeba linnast. Paika, kus Aphrodite merevahust sündis, võis külastada iga antiikaja turist. Tuntud paigad andsid kõigile müütilistele olevustele reaalsuse rüü.
4. ujumisbassein. kannikesed, adoonised apelsin, dattel, mandel, pähkel. Hiljem ka eraaiad, piiratud õueaiad. Ümber puiestikud skulptuuridega, Köögiviljapeenrad. Katusaiad. Lilled pottides. geomeetriliselt korrapärased. Nümfeionid, grotid. Antiik-Rooma Aiakunst tuleb Kreekast ja levib Maavilla iluaiaga. Aatrium ja Plaatanid, küpressid, palmid, Väetamine, niisutustööd: kuni 476. a e.Kr hoogsalt. Suured mastaabid. peristüül; aia keskel bassein. jugapuu, loorber, mirt. akveduktid. Rahvapargid, lossiaiad, villaaiad, Siseaed-välisaed, sammas- Kasvuhooned (vilgukivist). Viridariumid: viljapuud ja
Etruskid-muistne roomlaste-eelne rahvas, pärinevad nad Itaalia muistsetest, indoeurooplaste-eelsetest asukatest, etruskide kohta pärineb hauakambrite seinamaalingutelt ning hauapanustest. Etruskid tegelesid maaharimise, metallitöötluse, meresõidu ja kaubandusega ning armastasid muusikat ja mänge, sealhulgas hasartmänge. Tugevasti mõjutasid etruske kreeklased: etruskid võtsid üle kreeka tähestiku ja austasid kreeklaste jumalaid. Rooma linna tekkimine-Tiberi jõu alamjooksul, asub seitsmel künkal(Palatinuse künkal varem, hiljem ka teised künkad) ajajooksul koondus rahvas linnataolistesse asulatesse. Kuningate aeg Roomas-Seitse kuningat, viimased kolm etruskid, orgu rajati turu ja koosoleku plats, Kapitooliumi künkale kindlus, templid, ühiskondlikud hooned, müür. Kuningas kinnitati rahvakoosolekul ja ta valitses koos senatiga. Kuningate ajal kujunesid välja rooma ühiskonna põhijooned. Varane rooma ühiskond-Talupojaühiskond, proletaarid-maat...
lahkub sõjast). Vallutatakse Poola. · Saksalt lüüakse üle Rumeenia, Bulgaaria ja Jugoslaavia. · Ungari üritab sõjast väljuda, kuid Saksa okupeerib. Normandia dessant... · 6.juuni 1944 maabusid liitlasvägede sõjajõud Põhja-Prantsusmaal Normandias. Teise rinde avamine. · 20.juuli 1944 atentaadikatse Hitlerile. · 25.august 1944 vabastavad liitlasväed Pariisi ja Loode-Prantsusmaa. · Saksa üksused lahkuvad Kreekast, Albaaniast ja Jugoslaaviast. 1945... · Jaanuaris jõudis Punaarmee Saksamaale. · Veebruaris Jalta konverents (Stalin, Churchill ja Roosevelt): kevadel asutatakse Ühinenud Rahvaste organisatsioon, NSVL-i okupeeritud Euroopa jäeti temale. · Vastupanuvõitlejad hukkasid Mussolini. · Algab Berliini piiramine Punaarmee poolt. · 30.aprill teeb Hitler enesetapu (lootusetu olukord Punaarmeega), järglaseks Göring. · 2
Kirjanduse suunad ja voolud. · Antiikkirjandus Euroopa vanim kultuur, mis kujunes välja Vana- Kreekas 5. sajand enne meie aega. Maailma kirjandusele on aluse pannud kreeka mütoloogia. Vana-Kreekast on pärit teater, olümpiamängud, eeposed ja kirjanduse põhiliigid eepika (jutustav), lüürika (luule), dramaatika (näitekirjandus). Jumalad: Olympos- Kreeka kõrgeim mäetipp, jumalate eluase. Seal nautisid na elu ja positiivseid asju. Surelikke sinna ei lastud. Zeus- peajumal, taevajumal, kõrgeim jumal, jumalate ja inimeste isa, sündis Kreetal. Hera- Zeusi naine, kõrgeim jumalanna, taevajumalanna, abielujumalanna. Poseidon- Kreeka merede ja vete jumal, maa hoidja, tekitas torme ja maavärinaid Hades- allilma jumal, kardeti ja vihati Ares- sõjajumal, julm, isegi jumalate poolt vihatud Apollon- päikese ja valguse jumal, muusika kaitsejumal Hephaistos- tule ja ...
Tähtsaim hipodroom oli Circus Maximus. Korraldati ka veriseid võitlusi amfiteatrites. Võitlejad gladiaatorid võitlesid kas omavahel või loomadega. Suurim amfiteater oli Colosseum. Teater polnud roomlaste silmis kaugeltki nii tähtis nagu see oli olnud kreeklaste puhul. Oma populaarsuselt jäi teater alla gladiaatorite võitlustele ja hipodroomisõidule. Rooma teatri etendused olid peamiselt komöödiad. Etendus toimus vabas õhus nagu ka Kreekas. Erinevalt Kreekast puudus rooma teatris koor. Alguses olid näitlejad mehed, hilisemal ajal hakati kasutama ka naisnäitlejaid. Kokkuvõtteks Rooma elu ja olustik oli minu jaoks enne väga kauge teema ning ei osand arvata, et see võib olla nii põnev. Pole küll ise kahjuks Itaalias käinud, kuid tahaks väga näha tänavaid, külasi, kus vanad roomlased kunagi elasid. Võibolla veedaksin ka selles ajas ühe päeva, et saada kinnitust raamatute ning interneti jutule ning faktidele.
Mairo Küünarpuu 1LOK (e)g 22.09.16 Nägemus logistika valdkonna arengus. Logistika – selle sõna päritolu koha üle vaieldakse Vikipeedias siiani. Küll on pakkumistes, et Roomast, kus see tähendas toodete jaotust, kui ka Kreekast, kus hoopis arvutamist, mõtlemist ja otstarbekust. Lugedes ja mõeldes selle üle tunduvad mõlemad tähendavat osa vähemalt tänapäevast logistikast. Kuni 20 sajandini võis mõista logistikast, kui ühest osast kaitseväe üksusest, kes pidi korraldama sõjategevuse mitmekülgset varustamist. Eesti logistika suuremaks sünniks võib lugeda sajandi vahetuse aegu, kui vene rubla devalveerimine viis ka osa meie ekspordi turust. Antud olukord sundis meid otsima
Ehituse põhitõed võeti üle kreeklastelt. Tähtsaks peeti ehitise vastupidavust, ilu oli teisejärguline. Võeti kasutusele nö Rooma betoon lubi, kruus ja vulkaaniline tuhk. See võimaldas ehitada kaari, võlve ja kupleid, suudeti teha ka palju sildu ja viadukte. Tavaliselt ehitati põletatud tellistest, vahel ka kivist. Ehitised kaunistati õhukeste marmorplaatidega. Hoonete ehitamisel kasutati sambaid. Linnades olid sillutatud tänavad. Skulptuur ja maal Põhimõtted pärinesid Kreekast. Sageli tehti koopiaid Kreeka skulptuuridest. Roomlased täiustasid just portreekunsti need on isikupärased. Hoiti alles esivanemate portreesid. Tehakse väga palju keisrite ja ratsanike skulptuure. Kimäär elukas, kes koosneb 3-st loomast(lõvi, madu, kits) Tahvelmaal puitlauale joonistatud maal Askees liha suretamine Presbüter ristiusu koguduse vanem Ariaanus ristiusu kool, peab Jeesust inimeseks Sinod ristiusu kiriku kõrgeim organ(kohus)
töötasid sõltlastest või orjadest käsitöölised. Losse ümbritsesid massiivsetest kiviplokkidest nn kükloopilised müürid. Sellel ajastul olnud kreekakeelne kiri kannab nimetust lineaarkiri B ning seda osatakse ka tänapäeval lugeda. 5. Aastal 490 eKr saatis Pärsia kuningas Dareios laevastiku koos sõjaväega Ateena vastu, kuid see väekoondis sai ateenlastelt Maratoni lahingus rängalt lüüa, mispeale oli sunnitud Kreekast lahkuma. 490 eKr aga tungis Kreekasse Dareiose järglane kuningas Xerxes, kes oma tohutu väega suutis vallutada Põhja- ja Kesk-Kreeka. Salamise merelahingus Ateena lähedal aga saavutas kreeklaste laevastik vaenlase üle otsustava võidu ning pärslased aeti ka maismaalt minema. Nii oli Pärsia riigi sõjaline oht Kreekale likvideeritud. 6. Aastal 431 eKr puhkes Ateena ja Sparta vahel pikk ning kurnav Peloponnesose sõda, mis osutus Ateenale hukatuslikuks
,,VIINAMARI" Anna-Maria Tomsen 10. kl K1K, 2017 Kasvatus Metsikult kasvavad primitiivsed viinamarja vormid pärinevad maakera taimestiku algaegadest. Päritolu maadeks tuleb pidada Kaukaasiat ja Kesk-Aasiat. On säilinud vanu Egiptuse jooniseid, millel kujutatakse viinamarjakasvatust 5000-6000 aastat tagasi. Esimesed viinamarjaseemnete leiud pärinevad Kreekast Trooja sõdade ajast (3000- 4000 aastat tagasi). Tänapäeval kasvatatakse viinamarju Kasvatus peaaegu kõikides maakera piirkondades, kus loodus seda võimaldab. Peamised viinamarjaistandused laiuvad Euroopas: Itaalias, Prantsusmaal, Hispaanias, Saksamaal, Balkani poolsaarel ja endise N Liidu aladel, kus toodetakse kokku 2/3 maailma viinamarjasaagist. Kasvatatakse samuti Ameerikas, Aafrikas ja Austraalias. Kasvatus Viinamarjad kuuluvad
Maarja Janson EETIKA Iseseisev töö Tartu 2009 EETIKA JA MORAALIFILOSOOFIA Eetika mõiste Eetikal on mitmeid tähendusi. Laiemas tähenduses on ,,eetika" ja ,,moraal" sünonüümid. Mores ( ladina k.) ja ethos ( kreeka k.) on algselt samatähenduslik: kombed, harjunud eluviis. Kitsamas tähenduses ,,eetika" ja ,,moraal" pole moraalifilosoofide arvates sama. Moraali all mõistetakse ühiskonnas kehtivaid väärtushinnanguid ja norme. Mõiste ,,eetika" on pigem uurimus nende normide kohta e. uuurimus moraalist (moraalifilosoofia). Mis on moraalifilosoofia? Moraalifilosoofia uurib, kuidas me elama peaksime. Kuigi meil ei tule igapäevaselt langetada tõsiseid moraaliotsuseid ja eetilised valikud tulevad loomulikust intuitsioonist, võib tulla elus ette olukordi, kus peab vastutama oma tegude eest ja põhjendama, miks ühtmoodi käituda on õigem kui teistmoodi. Eetika tunnused: · Universaliseeritavus: mo...
Kaubamärgiks ei sobi tähised, millel puudub olemuslik võime eristada tarbija jaoks eri ettevõtte kaupu või teenuseid. Samuti tähised, mis on vastuolus avaliku korra ja 4 heade tavadega. Kaubamärgiks ei loeta tava- ja tõepäraste toodete või pakendite kujutisi ning tarbija jaoks eksitavat teavet andvaid tähiseid. (Ibid) 1.2 Kaubamärgi ajalooline areng ,,Kaubamärgiga sarnanevate märkide olemasolust on andmeid muistsest Egiptusest ja Kreekast, kus käsitöölised ning kunstnikud oma tooteid kindlale valmistajale osutavate lipikutega tähistasid. Nüüdisaegsete kaubamärkidega sarnanevaid märke on leitud näiteks Pompeji varemetest." (Pihla,K.2006) Varasel keskajal kasutasid feodaalid sõjas ja ka oma maavalduste liitlaste vaenlastest eristamiseks kõikvõimalike märke sh. erikujundusega kilpe. On leitud 11. sajandist pärinevaid kaubamärke kandvaid mõõku. Esimesed paberivalmistajate vesimärgid on pärit 13. sajandist. 19
India kunst India kunsti valdkonda kuulub peale India enda ka suur osa Indoneesiast ja Indo-Hiinast. India on vastu võtnud ja enesesse sulatanud palju võõraid mõjutusi nii vanast Mesopotaamiast kui ka Vana Kreekast. India rikkalikust kunstiajaloost saab esile tuua ainult mõningaid üldisi jooni ja mõhimõtteid, mis eraldavad india kunsti Euroopa omast. Indose jõe orus (tänapäeva Pakistanis) hakkas 3. aastatuhandel e.Kr. välja kujunema üks inimkonna vanemaid kõrgkultuure. Selle tähtsaimad linnad olid Harappa ja Mohenjo-Daro. Sealsed linnad olid 2-3 korruselised põletatud tellistest majad. Keraamilised ja pronksist esemed olid nappide kaunistuste, kuid otstarbeka vormiga.
Byzantion järgi hakati Ida-Roomat keskajal nimetama Bütsantsiks. Ametlikult oli riik aga jätkuvalt Rooma keisririik ja selle elanikudki nimetasid end roomlasteks. Kuid enamik neist rääkis kreeka keelt, millest sai VII sajandil varasema ladina keele asemel ka Bütsantsi riigikeel. Lääne-Euroopas nimetati bütsantslasi sageli lihtsalt kreeklasteks. Nii võib Bütsantsi pidada keskaegseks Kreeka riigiks. Kuid selle valdused ulatusid pikka aega Kreekast palju kaugemale: riigi tuumikaladeks kujunesid Balkani poolsaar ja Väike-Aasia. VI sajandi teiselpoolel tungisid Balkani poolsaarele lõunaslaavlased ja Itaaliasse germaani hõim langobardid, mistõttu Itaalia kaotati ja Balkanil säilitati võim raskustega. VII sajandil tungisid sinna Aasiast türgi päritolu bulgaarid. Nad allutasid Doonau lõunakaldal asuvad slaavlased ja rajasid Bulgaaria riigi, mille suhted Bütsantsiga olid enamjaolt vaenulikud
taevast. Nendele jäid aga tähed ja planeedid liiga kaugele, alles 17.sajandil leiutas üks riidepoe töötaja teleskoobi. Nüüd nähti kaugemale ja oli võimalik universumi lähemalt tundma õppida. Praegustel astronoomidel on maailma uurimiseks juba palju erinevat varustust. Astronoomid vaatlevad planeete, tähti ja muid taevakehasid. Nad lennutavad ka kosmoseaparaate ja saadavad need teistele Päikesesüsteemi planeetidele. Astronoomia ajalugu: 3. sajandil enne Kristust oletas Kreekast pärit teadlane, et kõik planeedid, kaasaarvatud Maa, tiirlevad ümber Päikese. See teadlane oli Aristarchos. Algul seda muidugi ei usutud. Alles peale teleskoobi leiutamist tõestas seda itaalia teadlane Galileo Galilei. Aastal 1920 avastas teadlane nimega Edwin Hubble, et tähed moodustavad suuri rühmi ehk galaktikaid ja et universum laieneb. Kosmoseteleskoop: Astronoomi põhiline tööriist on teleskoop. Enamik teleskoopidest koondab kaugetelt
Demokraatia. Demokraatia kujunemine. * algus Vana-Kreekast. Täpselt ei teata kes aluse pani. * tähendab Rahva võimu või rahvavalitsust. * Demos- Rahvas, Kratos-võim * Otsest loojat ei ole, alguse tegi filosoof Solon, kes 594 eKr andis välja esimesed võimu piiravad seadused * Hiigelaeg Periklese ajal 4. saj. eKr. Ta arvas et ateena riigiasjade kontrollimiseks on vaja natuke rohkem inimjõudu kui 1 või 2 inimest. Demokraatia vormid. *Otsene ehk vahetu demokraatia. Seda tunti ja kasutati ainult antiik-kreekas. *Esindus ehkj kaudne demokraatia. Selle ümber keerleb kõik tänapäeval. * lisaks on tänaseks loodud ka mitmeid alavorm, mdia kasutatakse organisatsioonides. * tänane demokraatia- polüarhia( R. Dahl). Selline demokraatia kus on õigusriik. Otsene demokraatia: * aretati välja ateenas riigimees periklese poolt. * otsutajateks- täiskasvanud ateenas syndinud mehed. (sel ajal mehed valitsesid, j...
· Suhkruline taigen- piim, muna, suhkur, jahu(pannkook) · Mandli( või pähkli) taigen- munavalge, suhkur, mandel(biskviidi vahele krõbeda kihina) · Piparkoogitaigen- rasvaine, siirup, jahu, küpsetuspulber(tordipõhjad,piparkoogid) · Präänikutaigen- mesi,karamellsiirup,suhkur,vesi,muna,sooda,rasvaine,jahu · Keedutaigen- rasv,vesi,sool,jahu,muna · Lehttaigen- jahu, margariin, vesi, sool, muna- koosneb 256 kihist · Filotaigen- Kreekast pärit paberõhuke taigen, mis vahustatakse veest,jahust,lehtede vahel õli · Pärmitaigen- piim, pärm,suhkur,jahu,muna,margariin KREEMID · Võikreem-või, suhkur, kondentspiim +lisandid · Munavalgekreem(sefiir)- munavalge, suhkur kuumutatakse · Koorekreem-taimsest või loomsest koorest kreem( vahukreem ja vahukoorekreem) · Keedukreem- piim, muna, suhkur, jahu · Toorjuustukreem · Kohupiimakreem Vahukreem on taimne
Kuppelehitis, kus tähtsaim ei olnud mitte välis-, vaid sisevaade. Panteoni ringikujulise siseruumi läbimõõt on 43,5 ja sama kõrgusega kupli laes on 9-meetrise läbimõõduga ava ruumi valgustamiseks. Välisseinad on liigendamata, sissekäiku ilmestab sügav sammasportikus. Algidee pärines samuti Kreekast. Roomas saavutas see oma täiuslikkuse. Eest vaade Basiilika on tavaliselt pikliku põhiplaaniga, samba või piilariridadega löövideks jaotuv hoone, mille kesklööv on külglöövidest tunduvalt laiem ja nii palju kõrgem, et saab valgust külglöövide katusest kõrgemal olevaist aknaist (nn valgmikust). Antiikbasiilika ühes otsas oli sammaskoda e portikus. Teises otsas apsiid (poolringi või hulknurkse põhiplaaniga eendehitis), kus paiknes kohtuniku iste
MUUSEUM KAS VANAKRAAMI LADU VÕI AVATUD ÕPIKESKKOND SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................2 1. MUUSEUM............................................................................................................................ 2 1.1. Muuseum kui mõiste....................................................................................................2 1.2. Ajalugu.........................................................................................................................3 2. MUUSEUM KUI ÕPIKESKKOND.......................................................................................4 3. MINU ARVAMUS JA KOGEMUS.......................................................................................6 KASUTATUD ALLIKMATERJALID............................................................................
Skulptuur: Terrakota Riides Näol irve Loomi kujutatakse inimestest paremini Pronks Staatilisem (pole hoogsust) On tunda ka idamaade mõjutusi Kullasepatöö (kinnistuspandlad, mõõgad, ehted) Arhidektuur Templid – pole üleni sammastega piiratud, katusel olid terrakota kujud ROOMA Skulptuure toodi Kreekast Ehitamiseks kasutasid lubimörti Kopeeriti Marcus Aureliuse ratsamonument Loodi 2 iseseisvat ja kõrgtasemelist ala rooma skulptuuri: Portreed – realistlik portree oli oluline ajaloolsed relieefid Esivanemate portreed Skulptuurid realistlikud, loomulikud (Kreekas idealiseeritud) Realistlikumaks tegemiseks võeti surimaske Portree, kui võimu tunnus Psüholoogiline Isikupärane Oluline
TAIMETOIT Esimesed märkmed taimetoidu kohta pärinevad iidsest Indiast ja Kreekast 6. sajandist eKr. Mõlemal juhul oli taimetoitlus tihedalt seotud loomade kaitsmisega vägivalla vastu. Vahepeal jäi taimetoitlus Euroopas unarusse, kuid muutus jälle populaarseks 18. ja 19. sajandil. Tänapäeval võivad taimetoitluse põhjusteks olla religioon, tervislikud kaalutlused, eetilised ja filosoofilised tõekspidamised, keskkonnasäästlikkus või majanduslik toimetulek. Põhjuseks
Vana-Kreeka Kreeta-Mükeenest hellenismini Sissejuhatus • Väga rikkaliku ja legendiderohke ajalooga • Kutsutakse Euroopa tsivilisatsiooni hälliks • Paljud teadused ja mõtted pärinevad Vana-Kreekast • Ajalugu • Matemaatika • Filosoofia • Füüsika • Loodusteadused • Ideid saadi ümberkaudsetelt rahvastelt ja kultuuridelt • Asetseb Balkani poolsaarel Egeuse mere ääres • Eraldi väiksem Peloponnesose poolsaar • Hellas ja hellenid • Iidne nimetus Kreekale ja kreeklastele • Kasutusel tänasepäevani • Rahvas ise on pärit Mesopotaamia ja India aladelt Kreeta-Mükeene kultuur • Vanim Kreeka (ja Euroopa) aladel tekkinud kultuur • Kujunes välja umbes 2000 e. Kr • Tekkis samal ajal nii Kreeta saarel kui Kreekas Mükeene linnriigis • Mükeene ajastu kreeklasi nimetati hiljem ahhailasteks • Nimetatakse teisiti lossidekultuuriks • Lossides oli olemas näiteks: • Algeline kanalisatsioon • Värv...
ajal ka niiske. Mõõdukas kliima valitseb ainult ida- ja kaguosa 400 km laiusel rannikuribal ja edelaosas. [1] 5. Rahvastik Austraalia rahvastiku koosseis peegeldab maa sisserändeid: umbes 92% rahvastikust on euroopa ja 7% aasia päritolu ning 2,4 % on pärismaalased. 85 % valgetest on kas briti või iiri päritolu, palju on ka sisserändajaid endistest Jugoslaavia maadest, näiteks Horvaatiast 800 000, aga ka Kreekast 600 000, Itaaliast 600 000 ja Poolast 200 000, kes moodustavad Austraalia vähemusrahvuse. Enim räägitud keel on austraalia inglise keel, mida räägib umbes 79% elanikest, vähemus räägib erinevaid hiina dialekte või itaalia keelt. [1] 6. Ajalugu Esimesed asukad protoaustraallased tulid Austraaliasse arvatavasti vähemalt 30 000 aasta eest Kagu-Aasiast, mida Austraaliast lahutas saarterohke väin. Vanimast leiukohast on saadud algelisi
Strateegilise juhtimise olemus ja terminoloogia Mõisted Strateegia - üldine teostustee eesmärkide saavutamiseks reaktsioonina keskkonnale Strateegiline juhtimine - strateegia väljatöötamine, elluviimine, kontrollimine ja hindamine ning sellele eelnev keskkonna analüüs Strateegiline planeerimine/kavandamine - tegevusprotsess strateegiate ettevalmistamiseks (eelnev analüüs) ning elluviimise kavandamiseks (tegevusplaan) Strateegia seisneb püüdes mõista, kus sa paikned tänases maailmas. Mitte selles, kus sa sooviksid olla või kus sa loodaksid olla, vaid kus sa oled. Ta seisab ka püüdes mõista, kus sa tahaksid olla. Veel seisneb ta nende konkurentsi- ja turutingimuste muutuste hindamises, mida sa saad ära kasutada või mille mõju peaks vältima, liikudes siit sinna. Ta seisneb realistlike võimaluste hindamises, kuidas siit sinna saab. Jack Welch Strateegia ... ......
lagune aga taimeosad rabas täielikult ja ei teki mitte muld, vaid just turvas. See koosneb poollagunenud taimeosadest. Nii muudkui turbakihid pakseneb aastast aastasse. Eesti rabades kasvab turbakiht enamasti kuni 1 mm aastas, kuid aastatuhandete jooksul on ta päris tüsedaks saanud. Meie kõige paksema turbakihi paksuseks hinnatakse 16,6 meetrit, keskmiselt on see siiski kolm kuni neli meetrit. Võrdluseks olgu öeldud, et maailma kõige paksem turbakiht on teada Kreekast, kus selle paksuseks on mõõdetud umbes kakssada meetrit. Eesti märgalad sood ja rabad Kuna Eesti maastik on tasane, tungivad märgalad kõikjale. Eestis on enam kui 165 000 sood, mille suurus ületab ühe hektari. 132 neist on enam kui 1000 hektarised turbamaad. Ligikaudu 7000 raba katavad 22,3% Eesti maismaast. Vaid Soomes on suurem osa turbamaid. Mõned rabad on enam kui 10 000 aastat vanad. Enamik Eesti rabadest sai alguse järvedest
rünnati kõige rängemalt islamimaid. Vallutati Kesk-Aasia ja rüüstati Iraani ning Kaukaasiat. Rünnati Vene vürstiriike, alistati need ja jõuti Kesk-Euroopasse ning Vahemereni. Veel vallutati Bagdadi ja Damaskus ja alistati suur osa islamimaadest. 6.Kuidas leidis lõpu Bütsantsi keisririik? 1453. aastal piirasid sultan Mehmedi väed Konstantinoopoli ümber ja vallutasid linna. 7.Millal valitses ja kuidas jaguneb Bütsantsi keisririik? XV sajand XIV sajand. Valdused ulatusid Kreekast palju kaugemale: riigi tuumikaladeks kujunesid Balkani poolsaar ja Väike-Aasia. 8.Iseloomusta Frangi riiki. Tekkis 5. Sajandi lõpul. Purustas 732 Poitiers' lahingus araablased. Frangi riik jaotati 843 Verduni lepinguga kolmeks. 9.Iseloomusta feodaalkorda. Feodaalkord arenes järk-järgult ning enam-vähem lõplikult kujunes välja kõrgkeskaja alguseks XI sajandil. Naturaalmajanduse tingimustes oli maatükkide jagamine sobivaim viis tasuda sõjameestele teenistuse eest ja tagada nende ustavus
Enamasti olid need tuntud müüdisüzeede uudsed õpetlikud tõlgendused. Tragöödiad panid inimesi mõtlema üksikisiku ja riigi seisukohalt sobiva käitumise üle. Komöödiad ehk lõbusa sisuga näitemängud ammutasid ained igapäevasest poliitikast. Näitlejad kandsid sageli tuntud riigimehi kujutavaid maske ja heitsid poliitikute üle vägagi robustset nalja. 14.Olümpiamänge peeti iga nelja aasta tagant Zeusi pühamus Olümpias. Lõuna Kreekas. Sinna kogunes pealtvaatajaid nii Kreekast kui ka selle kolooniatest. Võistlused toimusid nii meeste kui ka poiste arvestuses. Olümpiavõitjate nimed märgiti varasest ajast peale üles. Seda nimekirja hakati kasutama aja arvestamiseks. Olümpiavõitu hinnati väga kõrgelt. 15.Sokrates- ei kirjutanud ühtegi teost. Ta veendumuse kohaselt olid voorus ja hüve midagi püsivat, reaalset ja inimeste omavahelisest kokkuleppest sõltumatut. Sokratese meelest oli vaja filosofeerida selleks, et mõista, mis on see, mis on olemuselt hea
rahvuslikel pidudel (jaanipäeval) ja ka meelelahutusvõistlustena spordiklubide aastapäevadel. (http://blog.maaleht.ee/parnumaa/?p=13538) Samuti kasutatakse noorte poiste rammumeeste võistlusel sangpommi tõstmist. (http://www.rammumees.ee/uudised/160) On loodud rahvusvaheline sangpommitõstmise liit (IUKL), mis tegeleb sangpommi tõstmise võistluste korraldamisega. Liidul on juhatuses 19 liiget Lätist, Venemaalt , Leedust, Inglismaalt, Eestist, Soomest, Norrast, Austraaliast, Kreekast , Rumeeniast, Poolast, Türgist, Rootsist, Itaaliast, Ukrainast ja Taanist. Liidu presidendiks on lätlane Imantis Lochmelis. 2010. aastal toimuvate sangpommi tõstmise võistluste ajaline graafik on toodud joonisel 1. The Name of Structure of a Date of Place of Nr. Age competitions team carrying carrying
Lihtsa lõikega riiete kõrval eksisteerisid ka keerulisemalt tehtud. Etruski freskodel on kujutatud tantsijaid, tantsijannasid ja muusikamehi, kes kannavad eriti kirevaid rüüsid, mis hämmastavad oma lõike ja vormiga. Kuid on täiesti võimalik, et siin on tegemist erakordsete ning pidulikkude sündmuste puhuks valmistatud kostüümidega. Levinumad tüübid jalanõudest olid kõrged sandaalid, pahkluusaapad ja ülespoole keerduva ninaotsaga kingad, mis võisid pärit olla Kreekast või Idamaadest. Jalanõusid oli etruskidel suhteliselt suures valikus. Nad võisid kanda kas terava ninaga nahkkingi, millel olid horisontaalselt peal rihmakesed, või nahast - vajaduse korral ka riidest ja tikandiga kaunistatud terava ninaga tuhvleid, mis jalalaba kohalt rihmakestega kinni nööriti, või madalaid sandaale, millel oli vahel puust tald, ent alati kullatud kinnitusrihmakesed, või seda tüüpi jalanõusid, milliseid näeme Oraatori puuskulpuuril jalas.
KREEKA TEST Arvestuslik töö nr.5 I osa Õpilane: Imre Millert klass: 11K2 Kreeka asukoht on tinginud avatuse muu maailma suhtes. Nimelt asub Kreeka Balkani poolsaarel ja Egeuse mere saartel. Kuna ta on mägine ja liigendatud, oli Kreeka sisemiselt killustatud. Kreeka ülesandeks vanaaja perioodil oli oma asukoha tõttu täitis pideva kultuurivahendaja rolli, kuna asus Lähis-Ida tsivilisatsioonide ja märksa vähem arenenud Euroopa vahel. Kreeka tsivilisatsioon on loonud oma originaalse kultuuri, kuid selle üheks osaks on omakorda otsustavalt mõjutanud kogu Euroopa hilisemat ajalugu ja kultuuri. Põlluharimise alguseks Balkani poolsaarel loetakse VII A. eKr., kuid kreeklaste esivanemate arvatav sissetung Balkanile toimus tunduvalt hiljem umbes 2200-2000 a. eKr. Kreeka ajaloo varasem periood kannab nime Kreeta-Mükeene ajajärk. See eksisteeris aastatel u 2000-1100 eKr. Antud kultuuri käsitletakse eristades ...
mitte muld, vaid just turvas. See koosneb poollagunenud taimeosadest. Nii muudkui turbakihid paksenevad aastast aastasse. Eesti rabades kasvab turbakiht enamasti kuni 1 mm aastas, kuid aastatuhandete jooksul on ta päris tüsedaks saanud. Meie kõige paksema turbakihi paksuseks hinnatakse 16,6 meetrit, keskmiselt on see siiski kolm kuni neli meetrit. Võrdluseks olgu öeldud, et maailma pakseim turbakiht on teada Kreekast, kus selle paksuseks on mõõdetud umbes kakssada meetrit. KANARBIK Kanarbikku tuntakse kui lagedate nõmmede ja valgusküllaste nõmmemetsade asukat ja nende kasvukohtade peamist iseloomustajat. Ilma kanarbikuta ei kujuta ühte nõmme ettegi. Teistel seostub jälle kanarbiku nimega kanarbikumesi. Kanarbik on meie taimedest üks suurema nektarihulgaga. Tähtis on ka see, et õitsvad kanarbikud kasvavad massiliselt koos, igal puhmal sajad õied
KLASSIKALINE PERIOOD 1. Üldiseloomustus: Pärast Pärsia impeeriumi rünnakuid, mille vastu kreeklased kaitsesid ennast edukalt , järgnes klassikaline periood, 5-4 sajand tähistab kreeka tsivilisatsiooni hiigelaega. Kujunes välja orjanduslik ühiskond ja Ateenas võttis ilmet demokraatlik riik. Kuigi linnriikide omavahelistes suhetes saavutati rahu ja tasakaal vaid lühikeseks ajaks, ei pärssinud pidevad konfliktid kultuuri arengut. Orjanduse osatähtsus: Pärsia sõjad suurendasid orjade hulka ja Kreekas kujunes välja suuresti orjandusel põhinev majandus. Orjade ligikaudne arv ei ole teada, kuid neid kasutati palju, orje oli ka keskmise jõukusega ja vaesematel vabadel inimestel. Enamus orjad olid barbarid, kuid aja jooksul kasvas ka kreeklaste omavahelistes konfliktides orjastatute hulk. 2. Demokraatlik Ateena: U 462/461 viis demokraatlik riigimees Ephialtes läbi reformi...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Materjaliuuringute teaduskeskus Optilised läätsed Referaat Koostaja: X Juhendaja: Urve Kallavus Tallinn 2012 Sisukord Sissejuhatus Lühidalt öeldes on lääts läbipaistvast ainest keha, mis koondab või hajutab valgust. Esimesed teadaolevad kirjapanekud läätsedest on pärit Antiik-Kreekast ja siis kirjeldati läätsi kui vahendeid, mille abil on võimalik lõket süüdata. Tuld on võimalik teha kumerläätse abil ning järgnevalt tulebki juttu erinevatest läätsedest, nende valmistamisest ja rakendamisest. 1. Kumer- ja nõguslääts Lääts on läbipaistev optiline seade, millel on ideaalne või ligilähedane aksiaalne sümmeetria ning koondab või hajutab valgusallikast tulevaid kiiri. Eristatakse kahte erin...
varases eas, isegi enne sündi. Samas võib tegemist olla ka geneetilise eelsoodumusega. Kindlasti on häire seotud meessuguhormoonidega (androgeenidega), kuigi pedofiilidel ei ole leitud püsivat hormonaalse tasakaalu häiret. 2 AJALUGU (MINEVIKUST TÄNAPÄEVANI) Läbi ajaloo on teada palju juhtumeid, kus täsikasvanu võtab omale seksuaalpartnerik alaealisi. Alustades kasvõi Vana- Kreekast, kus oli kombeks meesõpetlastel võtta omale partneriks noori poisse. Õpipoisid viibisid oma ,,õpetaja" juures kuni täisealiseks saamiseni. Selle õpiperioodi jooksul jagas õpetaja oma voodit õpipoisiga. Teadaolevalt noorim õpipoiss oli 5- aastane. Koraanis mainitakse, et porhvet Muhammed võttis omale naiseks 6-aastase tüdruku, olles ise juba sel ajal küpses eas. Orjapidamise ajast oli levinud noorte tütarlaste ostmine toateenijateks ning on teada, et
1ÜHISKONNAÕPETUS Demokraatia Demokraatia on rahva valitsemine, mida teostab rahvas rahva enese huvides. Demokraatia on alguse saanud Vana-Kreekast. Antiikdemokraatia kõrgaeg oli Periklese aeg. Demokraatia jaguneb otseseks demokraatiaks ja esindusdemokraatiaks. Otsene ehk vahetu demokraatia Esindus- ehk vahendatud demokraatia Kodanikud osalevad vahetult võimu teostamises. Kodanikud teostavad võimud läbi valitud Referendumite korraldamine. esindajate. Teine võimalus demokraatia jagamiseks: demokraatia jaguneb elitaardemokraatiaks ja osalusdemokraatiaks. Elitaardemokraatia Osalusdemokraatia Rahva osalus poliitikas väike, põhirõhk Rahvas sekkub aktiivselt poliitikasse, võimalus rahvaesindajatel osaleda ka küsimuste arutamisel. Demokraatia tunnusjooned vabad valimised, kodanikuvabaduste tunnustamine, kõigi võrdsus seaduste ees, kohtusüsteemi ja tei...
Taimed Raba taimestik on võrreldes madalsoo ja siirdesoo taimestikuga kõige liigivaesem. Siinsed taimed peavad elus püsima äärmuslikes oludes. Mõned neist hangivad endale toitaineid juurde õige haruldasel viisil, turbasamblad näiteks vihma- ja lumeveest. Huulheinad aga hangivad endale toitaineid putukatest, keda nad püüavad ja söövad. Soos on ka marjataimi: rabamurakas, sinikas ja jõhvikas. Soo taimed on veel sookail ja villpead, kanarbik, huulhein, kollane võhumõõk, küüvits, soopihl, soovõhk, turbasammal, ubaleht. Soos kasvavad puud: Sookask, vaevakask, paju, mänd Sookail (Ledum palustre) Sookailu tunneb ilmselt iga inimene tal on niivõrd iseloomulik tugev ja vänge lõhn. Sookailu iseloomulikemateks tunnusteks on suured valged õiekännased varre ja selle rohkete harude tippudes ning kogu taime katvad roostepruunid näärmekarvad. Kuna sookailu lõhn paneb kergesti pea valutama, ongi ta rahva seas...
loobusid reglemendist. Teine uudne leiutis tuleb sisse araabiast. Nimelt pärinevad sealt nööbid, aga neid pole palju esialgu. 12 sajandin lõike arengus toimub samuti üks suur pööre. Nimelt õmmeldakse esimest korda püksisääred omavahel kokku. Aga tekib probleem istudes... midagi käriseb. Asi lahendatakse jalgade vahele kiilu (rombi või ruudu) õmblemisega. Ülalt hoiab pükse endiselt nöör. Kokkuvõte Roomas on väga palju asju, mis on mingil määral pärit Kreekast. Rooma riietus oli omapärane selle riiete selga panemisel ja väga palju rooma ja kreeka keelest tulnud riiete nimed.
Mitmed Kreeka piirkonnad on saanud kuulsaks kohalike saadustega Kalamata oma oliivide, Argos mesimelonite ja Kreeta viinamarjadega. Tavaline lisand kreeklase söögilaual on alkohoolne jook, mida peetakse söögirõõmude oluliseks osaks; joomisse väljaspool söögiaega suhtuvad kreeklased halvakspanuga. Arvatavasti kõige kuulsam kreeka jookidest on ouzo, aniisiga maitsestatud piiritusjook, mis vee lisamisel muutub piimjaks. Kreekast on pärit ka ainulaadne vein nimega retsina, millel on selgesti tuntav vaigumaitse. 5 Hommikulaual võib näha Türgi kohvi põhimõttel valmistatud kanget jooki, mille kõrvale võetakse vaid viil lauasaia või mõni kuivik. Päevane söögiaeg algab kella kahe paiku ja kestab umbes tunni, õhtune algab umbes kell kümme ning võib venida hiliste öötundideni. Laual on aastaajale vastavad puuviljad, rikkalikult on
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
