KREEKA GEOGRAAFILISED OLUD & NENDE MÕJU KREEKA TSIVILISATSIOONI KUJUNEMISELE Kreeka on vanim kõrgkultuur Euroopas. Kujunes Vana-Ida kultuurriikide äärealal ja seetõttu haaras endasse sealsete rahvaste kultuuri, traditsioone, jäädes sealjuures siiski originaalseks Kreeka kultuuriks. 19.saj läks Euroopa teadusringkondades käib lause:“Euroopa kultuur on tõusnud Egeuse merest.“ Kreeklaste esivanemad olid Indo-Eurooplased, kelle vanim asuala oli palkanipoolsaare põhjaosas. 3.a.t paiku laienesid nad lõunapoole, kus vanemad asukad nendega segunesid. U 2500 võeti kasutusele pronks. Hetiitidelt võeti üle raud. Palkanipoolsaar on tugevasti liigendatud sügavate lahtedega, mis sobivad hästi sadamateks. Lahed ja mäeahelikud jagavad Kreeka kolmeks osaks: 1. Peloponnesose poolsaar 2. Kesk-Kreeka 3. Põhja-Kreeka Kreeklastega on asustatud ka sajad saared Egeuse meres. P...
.......................................................................................................11 1. Sissejuhatus Käesoleva referaadi teemaks on Kreeka. Siin tuleb juttu Kreeka üldiseloomustustusest ja riigi tunnustest ning sealsetest meelelahutustest, näiteks olümipiamängudest. Referaat on geograafia tunni ülesanne. Teemaks on just Kreeka, kuna mulle meeldis see riik valitavatest riikidest kõige rohkem. 1.1 Kiire algülevaade Kreekast Kreeka paikneb Balkani poolsaare lõunaosas Euroopa ja Aasia ristteedel. Talle kuulub üle 2000 Egeuse ja Joonia mere saare, milledest vaid ligikaudu 165 on asustatud. Riigi kõrgeim punkt on Olümpose mägi. Kreeka on Euroopa tsivilisatsiooni häll, kus antiikaja õpetlased arendasid oluliselt nii filosoofiat, meditsiini, matemaatikat kui ka astronoomiat. Sealsed linnriigid juurutasid esimestena demokraatliku valitsusviisi. Kreeka ajaloo- ja kultuuripärand kajastub jätkuvalt
Egeuse kunst Ajaloost · Juba ligi 5000 aastat tagasi hakkas Egeuse mere saartel ja rannikul tärkama omapärane kultuur, mida mere järgi on nimetatud egeuse, tähtsamate keskuste järgi aga kreeta-mükeene kultuuriks. · Selle kestus oli ligi 2000 aastat, kuni põhjast tulnud kreeklased ta 12. sajandil e.m.a. välja tõrjusid. Haaravad ning üllatavalt peenemaitselised on sellest ajast pärinevad kunstimälestused Müütide otsingul · Kui inglane Arthur Evans 1900. aastal koos oma kaaslastega alustas Kreeka saarel väljakaevamisi, said talle osaks järjest hämmastavamad leiud. · Need tõendasid paljude muistsete müütide ning vanakreeka luuletaja Homerose poeemide paikapidamist. Oli ju neis ülistatud Kreeta paleede toredust ning valitseja Minose võimsust. Knossose palee (labürint) · Suurim loss - osaliselt säilinud Knossos - koosneb sadadest suure paraadõue ümber koondatud ruumid...
Vana-Kreeka kunstiajalugu Referaat Autor: Peeter Seppel Juhendaja: Rainer Vilumaa Tallinn, 2009 Sisukord: Sissejuhatus....................................................................3 Kreeta ja Mükeene kultuuride võrdlus...........................4 Kreeka polis ja valitsemisvormid...................................4 Kreeka teater...................................................................5 Vana-Kreeka kunst: skulptuur ja maalikunst..................6 Sissejuhatus Vana-Kreeka jaguneb perioodiliselt viieks: Kreeta-Mükeene periood, tume ajajärk, tsivilisatsiooni uus tõus, klassikaline ajajärk, hellenismiperiood. Kreeta-Mükeene Kujunes umbes 2000 1000 e.Kr. Algselt arenes välja lossikultuur, algas Minoiline kultuur, mis oli ühtlasi vanem Euroopa kõrgkultuur. Tähtsaim kultuurisaavutus oli lineaarkirja A ja B kasutamine. Sellest ajast ...
TASAKAAL VERSUS TUNDETORM Vana-Kreeka ajalugu, mütoloogia ja arhitektuur Laura Saunamets 10. klass 2018 MILLEST JUTTU? klassikaline ajajärk hellenistlik ajajärk mütoloogia Olümpose mägi arhitektuur Athena Nike Olümpieion AJALUGU EI TEE PAHA klassikaline ajajärk 480-323 eKr riigikord Perikles majandus- ja kultuurikeskus Peloponnesose sõda (431-404 eKr) Sparta ülemvõim (404-371 eKr) Makedoonia tõus (359-336 eKr) Chaironeia lahing NATUKENE VEEL hellenistlik ajajärk 323 eKr-30 pKr Aleksander Suur sõjaretked hellenistlikud kuningriigid Rooma võim 146 eKr MÜTOLOOGIA ARHITEKTUUR templid sambad dooria joonia korintos ATHENA NIKE 5. saj eKr Ateena Akropol joonia OLÜMPIEION hellenistlikul ajastul Zeusi auks korintos TÄNAN KUULAMAST!
Kreeka kultuurireisid Mart Raukase juhatusel 2016 Nädalane kultuurireis. Käime kohtades, kus klassikalise Kreeka vaimu puudutus on eriti selgelt tajutav. Mart Raukase suurepärane jutustamise anne ning tema põhjalikud teadmised Kreeka ajaloost toovad silme ette inimkonna hiilgava perioodi, mil pandi alus Euroopa kultuurile. Õhtused ühisvestlused võimaldavad päeval nähtut paremini mõtestada ning otsida vastuseid kaasaja põletavatele probleemidele. Lendame Kreekasse ja tagasi Aegian Airlinesi mugava otselennuga. Kreekas liigume ringi rendiautodega. Põhjalikum info 5112536
Mesopotaamia, Pärsia, India (jõudis välja, kuid ei vallutanud). 324. Aastal jõudis tagasi Mesopotaamiasse. Pärast Aleksander Suure surma tekkisid deadohhide(väepealikud) sõjad. Tekkis neli hellenistliku riiki. Need olid: 1. Pergamon- väike-aasiasse 2. Seleukiidide riik- Kaananimaa, Mesopotaamia ja Pärsia 3. Ptolemaioste riik Egiptus 4. Antigoniidide riik- Kreeka ja Makedoonia Algas kreeklaste väljarääne kreekast. Välja rändas kaupmehi, käsitöölisi ja ka sõdurid. Kreeka polistes oli kõikidel kodanikel kohustus riiki kaitsta, siis hellenistlikus maailmas tekkis palgasõdurid.
uskumatu 100 000 meest. Kui Mardonius sai teada, et spartalased ühinevad väega, lõpetas ta Ateena lõhkumise, kuni kõik oli maatasa ning siis läks Teebasse, kes siiski oli äraandja, ning jäi kreeklasi ootama. Kreeklased läksid Mardoniusele järgi. Peale manööverdusi ning tagaajamisi mägedes jõudsid mõlemad väed Plataia väljadele, kus peeti Kreeka-Pärsia sõdade viimane lahing mille tulemusena kihutati pärslased Kreekast lõplikult välja. Plataia lahing mille tulemusena kihutati Pärslased Kreekast välja. Ateena mereliit ja Perikles (462 429 eKr) Pärast Kreeka Pärsia sõdu jäi osa Kreeka poliseid mis olid Väike Aasia läänerannikul ikka veel pärsia võimu alla. Selleks et vabastada neid poliseid moodustasid Egeuse mere äärsed polised liidu. Polised pidid panema liidu nimel välja sõjalaevu või annetama raha rahakassasse. Rahakassa asus Delose saarel
500-338 Klassikaline periood: Kreeka-Pärsia sõjad (500-478): VI s teisel poolel langes Kreeka Pärsia võimu alla, peale oluliste lahingute võitu tõrjusid kreeklased pärsaled ära. Kreeka hiilgeaeg (480-431): Ateena ja Sparta olid võimsaimad paljude liitlastega riigid Kreekas, kelle suhted olid pingelised. ...
Balkani ps. soodustas tsivilisatsiooni teket see,et peamine ühendustee välismaailmaga on meri.See tingis avatuse muu maailmaga ja sügava sisemise killustatuse.Tänu Lähis-Ida asukohale oli Kreeka kultuurivahendaja ja hiljem võeti seal üle ida kultuuri saavutused.Vana- Kreeka ajalooperioodid:1)2000-1100eKr=Mükeene kultuur.2)1100-800eKr=Tume ajajärk.3)800-500eKr=Arhailine ajajärk.4)500-338eKr=klassikaline ajajärk.5)338-30eKr= Hellenistlik ajajärk.Kultuurisaavutused:3 aastatuhat ekr õpiti pronksi sulatama.Lossidest tuntuim oli Knossose loss.Lineaarkiri A, lineaarkiri B.Tume ajajärk:Tume ajajärk mis kestis u 1100-800 ekr oli kreeklastele vaesem ja nõrgeim ajajärk mis selleks hetkeks toimunud oli.Losse ei taastatud, kiri unustati ja rahvaarv kahanes.Toimus taandareng riikluses ning välissuhetes kuid asustati väike-aasia läänerannik.Võeti kasutusele ka raud,mis oli edasiareng tööriistadele.Kultuuri tähtsus:Õhtumaade kultuuri alus. Euroopa kult...
· Vandaalid rajasid oma riigi põhja-aafrikasse. · Mandri euroopas kujunes feodaalne killustatud ,kuna seal levis ütlus,minu vasall vasall ei ole minu vasall.tänu sellele ei allunud feodaalid kuningale.riik oli toetunud sõjalistele jõududele. · Erinevus bütsantsi keisririigi ja barbarite kuningriigi vahel -bütsantsi keisririigis oli tugev valitseja aga barbarite kuningriigis nõrk. · Karl Martelli valitsusajast kaks sündmust-. Karl Martell lõi araablasi Poitiers' lahingus. See päästis nende riigi ja andis arenguimpulsi. Martelli ajal võeti kasutusele pikem ja raksem mõõk ja sadulajalused, mis võimaldas piigi- või mõõgajõudu mitmekordselt suurendada. · Kuidas tekkis normandis hertsogi riik -viikingid tegid retki erinevatesse paikadesse.prantsusmaale käis oma retki tegemas rollo,kes vallutas suurema osa maast.prantsuse kuningas kinkis ühe osa maast rollole ja seda hakati kutsuma ...
PÄRNU TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM Merilin Viigimäe ARMEENIA JA KREEKA KEELED Referaat Juhendaja Pärnu 2010 SISUKORD: 1. SISSEJUHATUS................................................................................................................... 2. ARMEENIA KEEL.............................................................................................................. 3. KREEKA KEEL................................................................................................................... 3.1 Uus kreeka keel............................................................................................................. 3.2 Vana kreeka keel........................................................................................................... 4. KOKKUVÕTTE.................................................................................
Ariadne lõng müütilise Kreeka kuninga Minose ja Heliose tütre Pasiphae tütar, Theseuse abikaasa, Phaidra õde. Trooja hobune puuhobune, mille ka danaoslasteks nimetatud kreeklased Odysessuse nõudel ehitasid, et kavalusega Troojat vallutada. Achilleuse kand Achilleuse ainuke nõrk koht, kuna teda taheti surematuks muuta siis olid kannad just need millest kinni hoiti ja need ei saanud ,,pühaveega" kokku. Augeiase tallide puhastamine Heraklese viies vägitöö ühe päevaga. lakooniline kõne lühike, tabav, napisõnaline kõne. Kilbiga või kilbil tagasi pöörduma võiduga või lange. Kilbi kaotamist loeti suureks häbiks, lahinus langenud sõdalane aga kanti koju kilbil. Odüsseia Homerosele omistatav vaakreeka eepos, milles kirjeldatakse Odysseuse eksirännakuid pärast Trooja sõda.
Kreekast pärit ütlused Ariadne lõng - Ariadne andis Theseusele lõngakera, mille abil see leidis pärast Minotaurose tapmist labürindist väljapääsu. Tänapäeval tähendab see väljend juhtnööri. Trooja hobune – Trooja hobune oli hiiglaslik seest tühi puust hobune, mille abil kreeklased tungisid Trooja sõja ajal Trooja linna. Tänapäeval tähendab see väljend viirust. Achilleuse kand – Thetis kastis noore Achilleuse Styxi jõkke. Kõik, mida jõe püha vesi puudutas, muutus haavamatuks. Aga kuna ema hoidis Achilleust vette kastes kinni tema kannast, jäi see kuivaks ning seetõttu kaitsetuks. Tänapäeval tähendab see väljend nõrkka kohta. Augeiase tallide puhastamine - Augeiase tallide puhastamine ühe päevaga oli Heraklese viies vägitöö. Tänapäeval tähendab see väljend lohakusest tekkinud korralageduse korrastamist. Lakooniline kõne - Sõjaline kord nõudis lühikesi ...
ehk Peloponnesose poolsaar. C)Hellas:Hellas on Vanaajal nimetatud Kreekamaa. D)Väike-Aasia:Lisaks Balkani poolsaarele elasid Hellenid ka Egeuse mere saartel ja V-A läänerannikul. E)Egeuse meri: Väike-Aasia ja Balkani Poolsaare vahel. F)Vahemeri:Hellenid õppisid palju vanadelt Idamaadelt ja lõid kõrgelt arenenud omapärase kultuuri.See levis kogu Vahemere kallastele ja Idamaadesse ning avaldas järeltulevatele põlvedele suurt mõju. G)Kreeta:Kreeta üks osa Kreekast.Asub kõige põhja pool. H)Mükeene:Balkani Poolsaarel elanud Kreeklased jäid oma arengutasemelt esialgu Kreetlastest maha.Ent varsti kerkisid sealgi võimsad lossid.Kõige suurejoonelisem neist oli Mükeene loss. 2) Kreeklaste esivanemad (hellenid, ahailased, doorlased, joonlased) Kreeklaste esvanemad olid : A)Hellenid:Kreeklased, Balkani poolsaarel asunud muistse Kreekamaa ehk Hellase asukad vanaajal
Esiaeg, Egiptus, Mesopotaamia, Vana-Kreeka Inimese kujunemise etapid Australopiteekus kõndis püsti, segatoiduline, suur aju (5-2 mln) Homo habilis tööriistade kasutuselevõtt; kiviaja algus (2,5 mln) Homo erectus tule kasutuselevõtt, rändasid Aafrikast Euroopasse (2 mln) Heidelbergi inimene nüüdisinimese otsene eelkäija (700 000 a) (Neandertallased) inimahvlane, kes eksisteeris homo sapiensiga samal ajal Homo sapiens kujutusvõime, abstraktne mõtlemine, 40 000 a tagasi tormiline intellektuaalne areng (200 000) Inimeste paikseks muutumine 8500 a ekr hakati Lähis-Idas üle minema põlluharimisele jäädi paikseks, kasvas inimeste arvukus, maa valdamine jäädi paikseks, kasvas inimeste arvukus, maa valdamine muutus olulisemaks, kui varem, tekkisid suured asulad, arenes tehnoloogia. Metallid, millist mõju avaldasid? 5000 ekr õpiti töötlema vaske - Sel perioodil toimus kiire are...
Kreeka Tairi Kaarna 11 B-K Sisukord Üldinfo Asend Rahvastik Majandus Maavarad ja eksport Reisimine Vaatamisväärsused Suhted Eestiga Veel huvitavat. Mida kaasa osta Kreekast Kasutatud materjal Üldinfo Asukoht: Balkani poolsaar Pealinn: Ateena, ligikaudu 5 miljonit elanikku Rahvaarv: ligikaudu 12 miljonit inimest Pindala: 131 944 km 2 Riigikord: Kreeka on parlamentaarne vabariik, riigipea president Rannajoone pikkus: 17 500 km Suuremad saared: Kreeta, Euboia, Kerkira, Kefalonia Saari kokku: 760, millest asustatuid 350 Kõrgeim mägi: Olümpos 2917 m Viisa: Eesti passi omanikele viisavaba: punase ja halli
2000. a eKr kreeklaste esivanemad Balkanil Egeuse ehk Kreeta-Mükeene ajajärk - 2000 - 1100 eKr Klassikalise Kreeka tsivilisatsiooni eellugu. Minoilise kultuuri algus - 2000 eKr. Harisid põldu, pidasid ülemeresidemeid (vask). Kreeka kuninga Minose valitsus. Tuntakse arheoloogia kaudu. Lineaarkiri A, mida ei osata lugeda. Tähtsamad lossid (ristkülikukujuline keskõu, ebakorrapäraselt ruumid, kanalisatsioon), tuntum Knossos. Losside ümber linnad. Majanduskeskus, usukeskus, kultuspaik (puudusid eraldi templid), võimu keskus. Lossid kindlustamata, ladudega. Kreeta kultuuris puuduvad sõjakad jooned. Kultusloom härg. Naiste suhteline domineerimine. Mükeene kultuuri algus - 1600 eKr. Kreeklased kasutasid tõenäoliselt hobukaarikuid. Lineaarkir...
Selles referaadis räägin ma Kreekast Kreeka on riik Kagu-Euroopas, Joonia mere ja Egeuse mere ääres. Põhjas asub neli naaberriiki: Albaania, Makedoonia, Bulgaaria ning Türgi. Alates 1952. aastast on Kreeka NATO ja 1981. aastast Euroopa Liidu liikmesriik. Kreeka parlamendi kreekakeelne nimi on Vouli ton Ellinon. Kreeka rannajoon on väga liigestatud, saarte ja poolsaarterohke. Selle pikkus on 14 880 km. Riigi kõrgeim mägi on Olümpos, 2917 meetrit. Riik: Kreeka Vabariik (kreeka k.: Elliniki Dimokratia) Pindala: 131 940 km² (130 800 km² maismaa ja 1140 km² meri) Rahvaarv: 10 722 816 (2008) Rahvastiku tihedus: 81 inimest/ km² Riigikeel: kreeka keel Religioon: Kreeka õigeusk Riigikord: parlamentaarne vabariik Riigipea: president Karolos Papoulias Valitsusjuht: peaminister Costas Karamanlis Pealinn: Ateena (elanikkond 3,8 miljonit, koos eeslinnade ja Piraeus'ga ligi 5 miljonit) Rahaühik: euro; 1 EUR = 15,6466 EEK Maavaradest leidub Kreekas m...
Trompetid läbi aja Trompetite päritolu ja kasutusala Esimesed trompetid on pärit Vanast Egiptusest, Kreekast ja Lähis Idast ekr. Algselt kasutati neid märguandevahenditena sõjalistel ja religioossetel eesmärkidel Euroopa Päritolu: Lur on pärit Skandinaaviast Konstruktsioon: Lur on S kujuline pill, see koosneb huulikust ja erinevatest viledest. Lur valmistatud puidust või pronksist. Mängimisviis: Puhutakse. Kasutusala: Vanasti hirmutati sellega vaenlasi või peeti väetseremooniaid, tänapäeval tehakse lihtsalt heli
KREEKA. PERIOODID: 1.) KREETA-MÜKEENE PERIOOD (2000-1100 eKr) -minoiline tsivilisatsioon -Knossose kujunemine -1600 eKr Mükeene kujunemine Mandri-Kreekas -1200 eKr doorlaste sissetung 2.) TUME AJAJÄRK (1100-800 eKr) -allakäik -lossid hüljatud -kiri ununenud -elanikkonna arvukuse langemine -raua kasutamine 3.) ARHAILINE PERIOOD (800-500 eKr) -VIII saj eKr >> linnad, elanikkonna tõus, rikkurid -soojad suhted Idamaadega -u 800 eKr >> kiri uuesti kasutusele -776 eKr Olümpiamängud -VIII saj eKr >> kolonisatsioon -600 eKr raha müntimine -linnriiklik korraldus(Sparta, Korintos, Ateena) -seadused 4.) KLASSIKALINE PERIOOD (500-338 eKr) Pärsia sõjad 500-478 eKr: -VI saj teisel poolel Kreeka linnriigid Pärsiale -490 eKr Maratoni lahing >> Kreeka võit -Salamise merelahing >> Pärsia kaotus Kreeka hiilgeaeg 480-431 eKr: -Sparta ja Ateena võimsus -Ateena > demokraatia -Ateenast tähtsaim majandus- ja ...
Väljarännet süvendas ka põlluharimiseks sobiva maa nappus. Kolonisatsioon edendas kaubavahetust, mis tekitas vajaduse luua kindel väärtusmõõt. Nii hakkasidki kreeklased lüüdlaste eeskujul müntima hõberahasid. · Tähtsamad polised: Sparta, Korintos, Ateena, Mileetos, Sürakuusa. · Alates 8. saj eKr hakati olümpias iga 4 aasta tagant korraldama suuri usu- ja spordipidustusi- olümpiamänge. Zeusi auks kogunesid võistlejad nii Kreekast kui ka kolooniatest, barbaritele olid aga mängud keelatud. Olid erinevad võistlused, millest prestiizikam oli staadionijooks. Kehtestati olümpiarahu. Võitjad tõid kuulsust oma linnale, neid hinnati kõrgelt(püstitati ausambaid), linnas ootas neid vääriline tasu ja mõnikord võisid neist saada isegi mõjukad riigimehed. · Klassikaline ajajärk. Pärsia sõdadele järgnes Kreeka tsivilisatsiooni hiilgeaeg. Võit lisas eneseusku
Poliitika definitsioonid Poliitikat on raske defineerida, mõnel juhul isegi võimatu, sest nii palju kui on inimesi on ka erinevaid arvamusi. Henry Adams on võtnud definitsiioni lühidalt kokku ja öelnud, et poliitikud on süstemaatiline vihatud organisatsioon. Esimeseks vaatenurgaks on võetud poliitika kui valitsuse kunst, mis lühidalt tähendab demokraatliku valitsust, kus püütakse riiki kõige paremini valitseda. Selle vaatenurga puhul on tegemist Vana Kreekast võetud definitsiooniga, kus arutleti teemadel mis puudutab linna(osa), siis tänapäeval arutatakse teemadel, mis puudutab riiki kui tervikut. David Easton on öelnud lühidalt, et poliitikute ülesanne on autoriteedi väärtuste jaotamine. Siinkohal on ära jaotatud poliitikised isikud ja mittepoliitilised isikud. Kõik, kes ei kuulu sinna alla ei otsusta valitsuse tegevuse eest ega saa ka seda kuidagi mõjutada. Siiski levib arvamus, et poliitikud on võimu
teatrid, koolid. Skulptuurides hakati näitama inimese tegelikku välimust ja tundeid. Teaduses tegid suuri avastusi mitmed kuulsad teadlased nagu nt. matemaatik Eukleides, kes pani aluse tänapäevasele geomeetriale. Tänu filosoofiast eraldumisele said nad võimaluse kiiremini arenema hakata. Aleksandria oli üks tähtsamatest keskustest. See oli maailma uueks kultuurikeskuseks. Sinna koondusid paljud õpetlased kogu Kreekast. Hellenismiajastu oli väga oluline ajajärk kreeklaste ajaloos. Seda peetakse tänu mitmetele suurtele avastustele ka Kreeka teaduse hiilgeajaks. Vana-Kreeka suured ehitised ning skulptuurid olid ka eeskujuks hilisema aja arhitektidele ning skulptoritele.
Vanakreeka tsivilisatsiooni oli ülistatud ka varem filosoofia, teaduse, kirjanduse ja kunsti emana, kuid selle poliitilist pärandit tavaliselt ignoreeriti. Nüüd aga leiti, et kreeklaste suurimaks saavutuseks oli poliitilise vabaduse rajamine demokraatlikus riigikorras. Euroopa aluseid nähti vabaduses, kristluses ja tsivilisatsioonis. Juured Euroopa samastamiseks demokraatiaga leiti viienda eelkristliku sajandi Kreekast, kristlusega samastati Euroopa 15. sajandil, tsivilisatsiooniga alles valgustusajastul. Kui varem kehtis tsivilisatsiooni mõiste vaid eliidi kohta ja alamklasse peeti barbariteks, siis demokraatia ja sotsiaalsete reformide tulekuga laienes tsivilisatsiooni mõiste ka alamklassidele. Teater sai alguse Kreekast? Ehk Kreeka teater on Euroopa teatri "häll".Kreeka teater kujunes välja veinijumal Dionysosele pühendatud koorilauludest. Esmalt
Platoni tegevusaeg. Aristotelese tegevusaeg. Kreeka-Pärsia sõjad 490 eKr Pärsia kuningas Dareios- Maratoni 500-478 a eKr lahing 480 eKr Pärisa kuningas Xerxes- Salamise merelahing Pärslased tõrjuti Kreekast ja Egeuse mere piirkonnast välja Kreeka hiigelaeg Sparta ja Ateena võimsaimad. Mõlemal 480-431 a eKr liitlased, suhted pingelised. Ateenas demokraatia riigi eesotsas poliitik Perikles, edendas laevastikku, tugevdas riiki. Ateena tähtis majandus- ja kultuurikeskus.
saatusega leppimise tarviduse, siis roomlased rõhutasid peamiselt inimese kohustust täita endale osakslangevaid ülesandeid. Rooma teatris sulas itaalia rahvapärane naljamäng ühte kreeka teatrikunsti eeskujudega. Samal ajal polnud teater roomlaste silmis kaugeltki nii tähtis kui Kreekas. Näitekirjanikud püüetest hoolimata piirdusid näitemängud peamiselt rahvanaerutamise ja lõbustamisega ega käsitlenud kreeka drama kombel olulisi maailmavaatelisi ja kõlbelisi probleeme. Kreekast erinevalt puudus rooma teatris koor etendus seisnes maske kandvate näitlejate dialoogides, mida ilmestasid elavad ja seejuures sagely siivutud zestid. Kui varasemal ajal olid kõik osatäitjad mehed, siis hiljem hakati mõnes näitemängus kasutama ka naisi, kuid Kreekas olid absoluutselt kõik näitlejad mehed. Ka kõnekunstis võtsid roomlased eeskuju kreeklastelt ning seega oli kõnekunsti areng kreeklaste omaga sarnane.
Vana-Kreeka mõju tänapäeva Euroopale Kreeklaste esivanemate tsivilisatsioon ulatub tagasi peaaegu 2000 aastat eKr. Balkani poolsaar ja Kreeta saar olid asustatud juba 2000 aastat eKr, kuid tõeline kõrgtsivilisatsioon kujunes alles 15. sajandil eKr, siis kui ahhailased vallutasid Kreeta saare. 11.-8. sajand eKr vallutasid doorlased Balkani ning Mükeene kultuur hävitati. Tänapäeva Euroopat on kõige enam mõjutanud just järgnevad Vana-Kreeka ajajärgud: arhailine ajajärk ehk tsivilisatsiooni uus tõus 8.-5. sajand eKr, klassikaline periood 5.-4. sajand eKr ning hellenismiperiood Aleksander Suure vallutustest kuni roomlaste vallutusteni. Vana-Kreekas kujunesid välja valitsemistüübid, mis on laialt tuntud ka tänapäeva Euroopas. Aristokraadid olid suursugust pärisolu suurmaaomanikud. Aristokraatia moodustasid tihtipeale riigimehed ning vaimuinimesed, kelle kätte oli koondunud võim. Tüüpiline nähtus Vana-Kreek...
Seda tunneme me Kreeta- mükeene kultuurina. Edasi levis kultuur ka mandri-Kreekasse, kus hakati ehitama losse ja võeti kasutusele ka kiri. Vana-Kreeka kultuuris võib edaspidi mainida mitut erinevat ajajärku,millest hellenismiperiood 338-30 eKr lõpetab Vanakreeka ajastu. Vanakreeka kultuur on selget mõju avaldanud ka paljudele Euroopa riikide kultuuridele. Mida kõike teame me siis Vanakreeka kultuurist ja mis on säilinud ka tänapäevani? Tänapäeva teater sai alguse just Kreekast. Esialgu toimusid etendused kevadistel dionüüsiatel, mis olid veinijumal Dionysose auks peetavad mängud. Kui tänapäeval toimuvad siiski enamus etendused siseruumides, toimusid Kreekas etendused lageda taeva all ja pealtvaatajaid oli vahel koguni üle kümne tuhande. Peale dionüüsiate toimusid Ateenas ka pantenaiad, millega tähistati uue aasta algust. Ka tänapäeval on levinud uue aasta saabumise tähistamine suursuguste pidustustega
Minu arvates on see tore, kuna tänu sellele on rohkematel riikidel võimalik võtta osa olümpiamängudest. Euroopa kultuur on minu arust selgesti Vana-Kreeka kultuuril põhinev. Seda suuresti tänu sellele, et aegade jooksul on kultuuri põlvest-põlve edasi kantud ja elavana hoitud, mitte unarusse jäätud. Kuna erinevate vallutuste ja rahva ühinemise ja info vahetuse toimel on iga ühiskond saanud teistelt mõjutusi, on kujunenud enam-vähem ühtne Euroopa kultuur, mis on alguse saanud Kreekast ja sealt edasi levinud ja arenenud. Kreeka kultuuri mõjutusi võib märgata erinevates eluvaldkondades, kui seda vaid otsida.
taliolümpiamängudest. Suveolümpiamängud toimuvad iga nelja aasta järel, selle olümpiaadi esimesel aastal, mida pühitsetakse. Taliolümpiamängud toimusid algselt samal aastal suveolümpiamängudega, nüüd aga kaheaastase nihkega iga nelja aasta tagant. olümpiamängud on rahvusvaheline spordi suurvõistlus ja spordipidu, mis on mõeldud jätkama antiikolümpiamängude traditsiooni ning nende õilsat ja rahuarmastavat vaimu. Olümpiamängude idee pärineb siiski Kreekast. Ja ka nime on saanud üritus Kreeka Olümpia mäe järgi. Teater Antiikinimese jaoks oli hinge tervis sama tähtis kui kehaline heaolu ja selle tõttu oli seal ka teater. Epidaurose teater, mis mahutab 14 000 pealtvaatajat, on tänapäevani säilinud peaaegu muutumatuna, senini esitatakse seal antiikkirjanike teoseid. Teater kui meelelahutusasutus tekkis Vana- Kreekas. Teater (kreeka keelest theatron "vaatemängupaik") on sõna-, muusika-, tantsulavastusi esitav kunstiasutus, kus
Vana Kreeka- Euroopa kultuurihäll? Vana- Kreeka ajajärk jääb kusagile 2000 eKr kuni 30 eKr vahele. See ajavahemik on jaotatud mitmeteks ajajärkudeks, mis iseloomustab Kreekas toimuvat sel ajahetkel. Vana- Kreeka on andnud minu arvates tänapäeva maailmale alla korraliku põhja. Seda siis näiteks kirjanduses, spordis, kunstis ja veel paljudes teistes. Võiks öelda isegi, et pole valdkonda, mis poleks algust saanud Vana-Kreekast. Mõeldes Kreekale, meenub mul esmalt sealne mõnus soe kliima, mis soosis seal varajase kultuuri tekkimist. Seal tekkis teater, millest arenesid välja komöödia, tragöödia ja draama ning võtsid kasutusele poolringi kujulise teatriplatsi. Kirjanduses lõi Homeros kuulsad teosed nagu ,,Ilias" ja ,,Odüsseia" ning luulevormidest ehk lüürikast on kujunenud välja lüüra ja kitarri eelkäija kitara. Kuulsad on ka nende templid, sambad, skulptuurid, vaasimaalid ja odakandja kuju. Kõige kuulsam spordiüri...
3 elementi Kreeka kultuurist meie kultuuris: 1. Tänapäeva teater sai alguse just Kreekast. Esialgu toimusid etendused kevadistel dionüüsiatel, mis olid veinijumal Dionysose auks peetavad mängud. Kui tänapäeval toimuvad siiski enamus etendused siseruumides, toimusid Kreekas etendused lageda taeva all. Esalgu oli näidend koori ja ühe näitleja vaheline dialoog, hiljem lisandus näitlejaid, kuid koorjäi mängima keskset osa. Peale dionüüsiate toimusid Ateenas ka pantenaiad, millega tähistati uue aasta algust
Näiteks Eukleides ja Pythagoras lõid matemaatilisi valemeid, mida kasutab tänapäeva matemaatika. Üks olulisemaid paralleele Kreeka ja tänapäeva Euroopa kultuuriruumiga on tarkuse armastajate soov panustada hariduse edenemisesse – tagada hariduse ja harituse jätkusuutlikkus. Näiteks on tänaseni kasutusel sokraatiline ehk dialoogil põhinev õpetamise meetod. Haridust väärtustasid ka Platon (Akadeemia) ja Aristoteles (Lykeion). Tänapäeva teatri juured pärinevad arhailisest Kreekast: esimesed etendused toimusid Ateenas 534. aastal eKr türanni Peisitratose ajal. Kreeka teater kasvas välja koorilüürikast – Dionysose auks ette kantud ditürambidest, säilitades seose koorilüürikaga kogu klassikalise perioodi vältel. Etendused olid osa Dionysosele pühendatud rituaalist. Ateenas lavastati etendusi talvistel Dionysose pidustustel. Kreeka teater oli põhiplaanilt hobuserauakujuline, mis koosnes orkestrast, skeneest ja theatron'ist
Enamik roomlasi saatis oma pojad ja vahel ka tütred kooli õppima. Rikkamad võtsid endale koduõpetaja, kelleks oli kreeka päritolu haritud ori või vabakslastu. Õpiti kreeka keelt ja kultuuri ja Rooma ajalugu ja kultuuri. Üsna tavaliseks kujunes noormeeste saatmine Kreekasse mõne õpetlase juurde. Homerose eeskujul hakkasid ka roomlased looma ajalooteemalisi eeposeid, pühendades need peamiselt hiljuti toimunud Puunia sõdadele. Samuti võeti ajalookirjutistes suurel määral eeskuju Kreekast. Esimesed säilinud ajalooteosed on Vabariigi lõpuajast. Teiste seas kirjutas ka ajalugu üles riigimees ja väejuht Caesar. Kõige tuntum ajaloolane oli Titus Livius kes tegutses Augustuse valitsusajal. Rooma kultuur ongi põhimõtteliselt kreeka kultuuri mugandus. Kreeka mõjutusi on kõvasti tunda ja sarnasusi leiab ka palju. Eeskätt kreeka jumalates, mis tõlgiti lihtsalt Rooma keelde ja lisati veel mõned enda jumalad juurde. Need mõjutused võisid tulla ka sellest, et Kreeka ja
a e. Kr. Arvatakse, et just siis toimusid ka esimesed olümpiamängud. Olümpiamängud toimusid ka tol ajal iga nelja aasta tagant. Olümpiamängud toimusid algul ühe, hiljem juba viis päeva. Viimase päeva lõpus autasustati kõiki võitjaid. Alates neljandast saiandist e. Kr. Esinesid olümpiamängudel ka luuletajad, kõnemehed, ajaloolased, näitekirjanikud, moosekandid ja näitlejad. Sportlased ehk atleedid kogunesid Olümpiasse kõikjalt, kus Kreeklased elasid: Balkani- Kreekast, Sitsiiliast ja Itaaliast, Väike-Aasia rannikult ja Musta mere äärsetest linnadest. Barbareid Olümpiasse võistlema ei lubatud. Spordi võistlustest võtsid osa ainult mehed ja poisid. Võisteldi erineva pikkusega jooksudes. Kõige tähtsamaks peeti kõige lühemat, ühe staadioni ehk umbes 192 meetri pikkust jooksu. Lisaks jooksudele olid kavas hobukaarikute võidusõit, maadlus, rusikavõitlus ja viievõistlus. Viievõistlus
Vana-Kreeka kultuuri tähtsus Euroopa kultuuri kujunemisel Kuivõrd oluline on Vana-Kreeka kultuuri tähtsus Euroopa kultuuri arenemisel? Seda oskame me kindlasti öelda, et Euroopa kultuur ei oleks praegu selline, kui poleks olnud mõjutusi mida avaldas Vana-Kreeka kultuur tol ajal Euroopale. Ühtlasi on ka kogu maailma kultuur väga tähtsal määral saanud alguse muistsest Kreekast. Tähtsaimad ajajärgud Euroopa kultuuri loomise ja edasiandmise seisukohalt paiknevad 6.-4. saj. ekr. ja nn. hellenistlik ajajärk. Hellenismiperioodil , kui Vahemere idaranniku linnad täitusid sisserändajatega Kreekast, levis linnades kreekapärane elulaad. Valitsejad nendes riikides soosisid kultuuri mille areng ja levik tänu sellele oli väga kiire. Kreekas sündisid teadus, kirjandus, kunst ja filosoofia. Suured on ka kreeklaste saavutused arhitektuuri alal
KUMKUATS Kumkuats ehk kääbusapelsin Kasvavad kobaratena igihaljastel asteldega põõsastel. Läbimõõt 2-3 cm Koorik on magus, keskosa hapukas Kasvupaigad: Hiina, Lõuna-Aafrika, Jaapan, Iraan, Euroopa (Kreeka) Eestisse imporditakse enamasti Kreekast Eksporditakse sügistalvel Parim kasvutemperatuur +25 Talub kuni -10 Eestis on kõige enam levinud siirupis konserveeritud kääbusapelsinid. Neid kasutatakse ka kätekreemides, moosides, marmelaadis ja kommides.
Kosmopolitism Kosmopolitism ─ ideoloogia, mis inimkonna ühtekuuluvuse nimel (sõltumata konkreetsetest tingimustest) mõistab hukka igasuguse rahvuslikkuse ─ maailmakodaniku ideed esindav suundumus, mis peab rahvusi, rahvuskeelt ja -kultuuri väheoluliseks ─ mõtteviis, mille kohaselt ei ole tähtsust isiku rahvusel, usul ega päritolul Kosmopolitismi vastand on natsionalism. Kosmopolitism ei ole kindlapiiriline ideoloogia ega usk, kuid toetab enamasti demokraatlikku globaliseerumist, ühist suhtlemiskeelt, ühisvaluutat, universaalset haridus- ja tervishoiusüsteemi, viisavabadust jne. Kosmopolitismi mõiste pärineb Antiik-Kreekast küünik Diogeeneselt, kes vastas, kui temalt küsiti, kust ta pärit on, et ta on maailmakodanik. Ta elas 5. sajandil enne Kristuse sündmust. Positiivse sisu omistasid kosmopolitismi mõistele stoikud, kes kujuta...
Ka kunsti, eriti just ehituskunsti abil püüti vallutatud rahvastele näidata riigivõimu vankumatut tugevust. Siiski olid roomlased väga vastuvõtlikud teiste rahvaste mõjudele. Riigi südamik praegune Itaalia oli algselt madalamal kultuuritasemel kui mõned vallutatud alad. Palju omandati etruskidelt, kõige enam aga kreeka kultuurist. Sellega puutusid roomlased juba varakult kokku Lõuna- Itaaliasse rajatud kreeka asundustes. Isegi oma usundi ja müüdid laenasid roomlased Kreekast, ainult et nad andsid jumalatele ja kangelastele uued nimed. Veel suuremaks paisus kreeka mõju pärast Kreeka emamaa vallutamist 2. sajandil e.m.a. Roomlaste üks teeneid ajaloos on just kreeka kunstipärandi säilitamine. Roomlased ise olid ennekõike poliitikud ja sõjamehed. Kunstitegemine jäi rohkem muudest rahvastest pärit kunstnike hooleks. Siiski oskasid roomlased olla briljantsed organiseerijad. Ligi 1000 aasta
Osa kreeklasi läks Väike-Aasia läänerannikule ,lõpuks see muutus nende püsivaks elukohaks,tööristu ja relvi valmistati rauast.Suhted naabermaadega olid nõrgenenud 2.Kreeka -Pärsia sõjad 6 saj teiselpoolel langesid Kreeka linnriigid Väike-Aasia läänerannikul pärsia võimu alla , 490 a ekr korraldas Pärsia kuningas sõjakäigu Kreekasse,kuid sai ateenlastelt Maratoni lahingus lüüa . Mõneaja pärast tungis Kreekasse kuningas Xerxese hiigelvägi.Sõja lõpustõrjuti pärslased Kreekast ja egeuse mere piirkonnast välja. 3.´Makedoonia tõus Kunigas Philippos II tugevdas oma ümberkorraldustega Makedoonia riiki ja armeed ning hakkas sekkuma Kreeka riikide omavahelistesse suhtesse 4.Iseloomusta Kreeka tsivilisatsiooni Tsivilisatsioon kujunes Kreeta saarel III ja II aastatuhande vahetusel eKr ja levis sealt edasi hiljem ka Mandri-Kreekasse kus selle kuulsamaks keskuseks sai Mükeen.Kreeka tsivilisatsiooni nim minoiliseks,tsivilisatsiooni näo kujundasid linnad ja eelkõige
Küsimused Õige vastus on tähistatud rohelisega. 1. Mis oli vahatahvlite miinuseks kasutamisel arvepidamisel? · Kerge võltsida · Raske peale kirjutada · Ei saanud taaskasutada · Raske käsitlusviis 2. Kuna kujunes välja tänapäevane raha laekumise ja väljamineku arvestus? · Antiikajal · Keskajal · Uusajal · Kiviajal 3. Kuna leiutasid Sumerid esimese numbrisüsteemi? · 1000a e.m.a · 2000 a e.m.a · 3000 a e.m.a · 4000a e.m.a 4. Mille võtsid kreeklased kasutusele umbes 600 a .e.m.a ? · Paberraha · Mündid · Raamatupidamise mõiste · Kahekorda kirjendamise mõiste 5. Mis riigist on pärit tihti arvepidamise isaks loetud Luca Pacioli? · Prantsusmaalt · Kreekast ...
Nad muutusid vaid kaunistuseks, sest kaared ja võlvid seisid niigi ülal. Väga peetakse lugu ümartemplist, tavaliselt olid need korintose sammastikuga ning madala koonulise katusega. Templiarhitektuuris kujuneb kreeka arhitektuurist sõltumatult välja kuppelehitus - kupliga kaetud silindriline hoone. Ehitustehnikas paistsid roomlased silma oma tähelepanuväärsete insenerioskustega. Laiendades Kreekast pärinevaid kompositsioonilisi võtteid, võtsid roomlased talakonstruktsioonide kõrval kasutusele võlvkonstruktsiooni ja kaaristu. Teistest Roomas levinud ehitistest on tuntuimad basiilikad, amfiteatrid, termid, akveduktid, triumfikaared ja - sambad, teedeehitus: 1) Basiilika algidee pärines samuti Kreekast. Basiilika on tavaliselt pikliku põhiplaaniga, samba või piilariridadega löövideks jaotuv hoone, mille kesklööv on külglöövidest
mis hakkas oma maaalasid laiendama naabrite arvel. See umbes 1000 aastat püsinud maailmariik elas orjade tööst ja võõraste maade vallutamisest. Rooma hiigelaegadel kuulus sellele riigile kogu Vahemere ümbrus nii Euroopas, Aasias kui Aafrikas. Palju omandati etruskidelt, kõige enam aga kreeka kultuurist. (Sellega puutusid roomlased juba varakult kokku Lõuna Itaaliasse rajatud kreeka asundustes. Isegi oma usundi ja müüdid laenasid roomlased Kreekast, ainult et nad andsid jumalatele ja kangelastele uued nimed.) Umbes alates 8. sajndist e.m.a. elasid Itaalias Roomast põhja jäävatel aladel etruskid. (Selle rahva minevikku peidab salapära, sest teadlased ei suuda veel täielikult mõista etruski kirja) Roomlased, olles 100 aastat näinud vaeva etruskite alistamisega, pühkisid 4. sajandil e.m.a. maa pealt nende linnad. Nad jätsid aga puutumata "surnute linnad" kalmistud, mis
TAIMETOITLUS Natalia Krassilnikova PTG XIÕ AJALUGU ● Iidsest indiast ja kreekast ● 6. sajandist eKr. ● Liha peeti räpaseks ja väärituks ● Päästab valla kurjuse ja loomsed instinktid Taimetoitluse peamised põhjused: ● Toituda tervislikult ● Soov mitte olla teise elusolendi surma põhjustaja ● Soov vähendada enesele langevat saastuskoormust ● Religioosed Taimetoilaste liigid: ● Täistaimetoilased e. veeganid ● Munataimetoitlased ● Piimataimetoitlased ● Kalataimetoitlased
Riigi südamik – praegune Itaalia – oli algselt madalamal kultuuritasemel kui mõned vallutatud alad. 2. Palju võeti üle etruskidelt, kõige enam aga kreeka kultuurist. Kreeka mõjud: 1. Väidetakse, et kui roomlased vallutasid Kreeka sõjaliselt, siis kreeklased alistasid Rooma kultuuriliselt. 2. Kreeka kunst- kreeka asundused Lõuna- Itaalias. 3. Usund ja müüdid laenatud kreekast, jumalatele ja kangelastele anti uued nimed. 4. Kreeka mõju suurenemine pärast kreeka emamaa vallutamist 2.sajandil eKr 5. Roomlaste üheks teeneks ajaloos peetakse kreeka kunstipärandi sälitamist. Roomlased ehitasid: 1. Kivist kaari 2. Lihtsaid võlve 3. Kupleid ehitiste katmiseks 4. Hakkasid kasutama mörti kivide sidumiseks 5
● Kreeka on tähtis liige suurtes rahvusvahelistes organisatsioonides. ● Geograafilise asukoha tõttu on riik poliitiliste, kaubanduslike ja diplomaatiliste suhete ristteeks. ● Kreeka välispoliitika on üldiselt vastavuses ELi partneritega ning täielikud diplomaatilised suhted on sõlmitud peaaegu kõikide maailma riikidega. Kreeka toidukultuur ● Tüüpilist Kreeka söögikohta nimetatakse tavern´iks. ● Valge kokamüts on arvatavasti pärit Kreekast. ● Kreeka oli esimene kultuur, kes lõi hautise ehk liha ja aedviljad koos valmistatuna ● Enamus Kreeka toite on aromaatsed ja värvikirevad ning suhteliselt lihtsad valmistada ● Rikkalikus valikus on puu- ja köögivilju ● Tähtsal kohal on mereannid Liha-ja magustoidud ● Tuntud lihatoidud: moussaka (ahjuvorm hakkliha ja baklažaaniga), dolmades (hakkliha ja riisiga täidetud viinamarjalehed), stifado (hautatud
Majandusühendusesse. Kahe aasta pärast aastal 1976 alustatigi läbirääkimisi Kreeka astumisest Euroopa Majandusühendusesse. 1979 sai Kreeka õiguse ühineda Euroopa Majandusühendusega. Ateenas olid inimesed väga õnnelikud, et Kreeka sinna vastu võeti, koguneti tänavatele ja näidati enda õnne. Kuna Kreeka sai nüüd sinna, siis ka Euroopa toetused kerkisid ja Kreekasse hakkasid valmima suured ehitised. Kreeka kasutas oma raha väga ebaotstarbekalt. Kreekast sai järsku riik, kes toetas väga Euroopa liitu. Kreeka kirjutas 1992 alla Maastrichti leppele, millele oli enamus Euroopat vastu, kuna see oli revolutsiooniline lepe. Kreeka oleks teinud, mida iganes, et saada ühisraha, Ateena oli sellest väga kaugel. 1996aastal toimunud kohtumisel nõudis ka Kreeka enda tähe märke ühisele rahale, kuigi nad ei olnud eurotsooni liikmedki. Saksamaa rahandusminister T.Waigel ütles, et
Bioloogilised relvad · Massihävitusrelv, mille kahjustav toime rajaneb haigusttekitavate bioloogiliste ründevahendite kasutamisel · Bioloogilise relvana võidakse kasutada ka näiteks viirusi · Bioloogiline relv on inimestele tuntud juba Egiptusest ja Vana-Kreekast. Juba siis pandi tähele, et on haigusi, mis võivad kanduda ühelt inimeselt teisele Biloogilise relvana kasutatavad: · Viirused: · Bakterid: · rõugete tekitaja · brutselloosi tekitaja · entsefaliidi tekitaja anthraxi tekitaja · ebola (hemorraagilise · katku tekitaja palaviku) tekitaja. · tulareemia tekitaja. Bioloogilise relva ohud: · Odava tootmise korral võimalikud lekked · risk enda elanikkonnale (leke ja levik) · kerge laborist välja toimetada · kerge levitada · haigusetekitaja võib muteeruda ja väljuda täielikult kontrolli alt. Relva tootmine: · Bioloogiliste relvade tootmi...
HIINLASED OLID KA AINSAD, KES TEADSID SUURT SIIDI TEED, MIS KULGES KUNI VAHEMERENI. NENDE SUUR LEIUTIS OLI KA KOMPASS. Vana-kreeka - ARISTOTELES OLI VANA-KREEKA ÜKS ÕPETLASI, KES TÕI VÄLJA 2 HÜPOTEESI: 1) MAA ON UNIVERSUMI KESKPUNKT, MIS EI VASTAND TÕELE (TEGELT ON PÄIKE) 2) MAA ON KERAKUJULINE NING SEDA TA TÕESTAS KUUVARJUTUSEGA. ALEKSANDER SUUR-ANDEKAS SÕJAMEES. TEMA JA TEMA VÄGA SUUR VÄGI LÄBISID PIKIMA SÕJARETKE KREEKAST KUNI INDUSE JÕENI. VANA-KREEKAST ON KA PÄRIT MAAKAARTIDE VORMISTAMINE. Vana-rooma GEOGRAAF STRABON PANI KIRJA TEOSE "GEOGRAAFIKA". 17. KÖITEGA ENTSÜKLOPEEDIA. PTOLEMAIOS VALMISTAS ESIMESE KAARDIVÕRGUSTIKUGA KAARDI. SELLEST AJAST ON KAARDID PALJU TÄPSEMAD. 2) -AL-IDRIS mees, kes kandis 1154. a. kaardile eesti piirkonna. -MARCO POLO rändas 13.sajandil tänapäeva KESK-AASIAS, INDIAS, HIINAS ja jõudis MALAI SAARTELE.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
