Viimane teos, mida kirjutas oli ,,Don Juan", kuid see jäi lõpetamata. ,,Don Juani" kirjutas ta ilma plaanita. Byron haigestus raskesse palvaikku, mis ta tervist väga nõrgendas. Ta valiti Kreeka Komiteesse, et Kreeka Türgi ikkest vabastada. Teda tabasid mitmed haigushood ning viimane tabas teda siis, kui ta ratsutas oliivisaludes 1824. aastal. Suri malaariasse? Surres oli 36 aastat noor. Tema maised jäänused saadeti õe soovil Inglismaale, süda aga jäeti Kreekasse ja maeti Missolonghi. HARIDUS: kaks kodukooliõpetajat, käis kohalikus koolis. Jätkas oma õpinguid Newsteadis ning kolmeteistkümneaastaselt läks Harrow'sse keskkooli. Seitsmeteistkümneaastaselt läks Cambridge'i ülikooli. SUHTED VANEMATEGA: isa suri varakult, ema kohtles liigse hellituse ja liigse karmusega AMETID: Lordide Koda? Drury Lane'i teatri juhatuse liige. Mitmete ülestõusude organiseerija ja aitaja (Itaalia, Kreeka)
Kreeka maastik on seal vaikne ja suure hulga sobivate ja ohutute sadamatega. Kreeklased võisid siit rannikult varakult teostada kaugeid merereise. Kreeka lääne- ja lõunarannik on vähe lõhestatud, kaljune ja rohkete leetseljakutega. Põhja- Kreeka just nagu lõigataks Pindose mäe seljandikuga kaheks suureks piirkonnaks: lääne pool asuvaks Epeiroseks ja idapoolseks Tessaaliaks. Põhja- Kreekast käis tee Kesk- Kreekasse läbi Thermopylai kitsuse. See oli kitsas rajakene kõrgete mägede ja jääraku merekalda vahel. Kesk- Kreeka jaotub mägedest mitmeks iseseisvaks maakonnaks. Tuntuimad neist olid antiikajal Boiootia ja Atika. Mägine Korintose maakitsus ühendab Kesk- Kreekat Lõuna- Kreekaga. Lõuna- Kreekat nimetati Peloponnesoseks. Selles osas asusid viljarikkad maakonnad: Messenia, Lakoonia ja Argolis. Tähtsamad saared asetsevad Kreekast ida pool Egeuse meres. Suuremad neist on:
Filipiinid ja Mehhiko. Kuidas kasutasid inimesed suhkruroo magusat sisu enne, kui arendati välja tänapäevased suhkru tootmise meetodid? Indias pressiti suhkruroost hägusevõitu mahla või limpsiti suhkruroogu nagu pulgakommi see tava on paljudes maades siiani säilinud. Hiljem hakkasid inimesed suhkruroo magusat mahla keetma nii saadi tahke suhkru kristallid. Legendi järgi tõi suhkruroo või vähemalt sellest leviva kumu esimesena Kreekasse Aleksander Suur, naastes sõjaretkelt Indiasse. Umbes aastal 300 e.m.a purjetas Nearchos Pärsia lahest piki Induse jõge üles, jõekaldal lehvisid aga tuules külg külje kõrval kasvavad suhkrurootaimed. Nearchos korjas ühe taime, maitses seda ja teatas: ,,India roog, mis annab suhkrut ilma mesilaste abita." Lääne-Vahemeremaadesse tõid suhkru araablased. Olles okupeerinud Lõuna-Hispaania ja Sitsiilia, kasvatasid nad seal suhkruroogu. Keskajal oli Euroopa peamiseks suhkru
hetiitidele ja Lõuna-Süüria koos Palestiinaga Egiptusele. Impeerium koosnes väiksematest sõltuvatest riigikestest, mida juhtis kuningas koos sõjalise ülikkonnaga. Kultuuris on vähe originaalset, suurem osa võeti üle Mesopotaamia kultuurist. Hetiidi riik on tähtis veel ühe leiutise poolest. Nende riigi ajal u 1300 a eKr hakati Väike-Aasias tööriistade valmistamiseks kasutama rauda. Peagi levis rauatöötlemisoskus Süüriasse, Mesopotaamiasse ja Kreekasse ning seejärel laiemaltki. Algas rauaaeg. Pärsia suurriik. Pärsia tõusis teiste Iraani riikide seast esile u 550 a eKr. Esimene Pärsia riigi kuningas oli Kyros II. Kambyses II vallutab Egiptuse. Dareios II ja Xerxes I valmistasid ette ja viisid läbi sõja Kreeka vastu (499-479 eKr), kuid seda vallutada ei õnnestunud. 330 a eKr vallutas Pärsia riigi Makedoonia Aleksander. Riigil oli neli pealinna: Susa, Persepolis, Ekbatana ja Babülon. Vallutatud rahvastele ei surutud oma usku peale
Olid ju paljude vanade pillide koostisosaks tõesti kas kilpkonna kest või õõnestatud kõrvits. Selline pill oli nt. hindude vina. 7 keelt, mis pandi helisema trillerit meenutava plektroniga. Flööt on pill, mida tundsid kõik rahvad. Mängiti kuni 7 heli. Harfi tundsid egiptlased juba 3-4 tuhat aastat e.m.a. Keeli oli kuni üheksa. Kreekas olid levinumad näppekeelpillid: barbiton, forminks, 7-keelne lüüra, kitara. Lüüra olla toodud Kreekasse kas Egiptusest või Assüüriast. Kilpkonna kilbi mõlemale äärele on kinnitatud antiloobi sarv, mis on ülevalt ühendatud pulgakesega, kuhu kinnitusid keeled (esialgu 4 keelt). Puhkpillimuusikat peeti sageli barbaarseks, mis võib inimeses vastuolulisi tundeid tekitada, vahel isegi hulluseni viia nt. aulos. 3. Kes on leviit? Leviit oli kuningas Salomoni ajaks (965-926 eKr) templiteenistuse tarvis välja kujunenud kutseliste muusikute ehk leviitide seisus. Neil olid oma templikoolid
Ülestõusu algataja Cyloni kohta on arvatud, et ta oli jõudeelaja, keda moraalsetel kaalutlustel keelduti pütaagorlaste hulka vastu võetamast, teiselt poolt kujutas ta endast opositsiooni pütaagorlaste ultrakonservatiivsele poliitikale, mis kuulutas ühiskonna ülemaks üksikisikust. Pütaagorlaste pääs tagasi võimu juurde aga ei kestnud kaua ja juba 5. saj keskel eKr leidis aset järgmine pütaagorlastevastane liikumine, mille käigus järelejäänud liikmed Kreekasse pagendati. Phliuses ja Teebas loodi küll uued keskused ja ideesid levitati mujalgi, kuid koolkond oli üle Lõuna-Itaalia ja Kreeka laiali pillutatud, ühtne struktuur kadunud ja pikkamisi pütaagorlaste liikumine hääbus. Teadmised viidi liikumise liidrite poolt hauda kaasa või pärandati järglastele, kelle poolt neid küll mitu sugupõlve alal hoiti, kuid sisuliselt lagunes koolkond 4. sajandil eKr. RELIGIOOSSED JA EETILISED VAATED
Filipiinid ja Mehhiko. Kuidas kasutasid inimesed suhkruroo magusat sisu enne, kui arendati välja tänapäevased suhkru tootmise meetodid? Indias pressiti suhkruroost hägusevõitu mahla või limpsiti suhkruroogu nagu pulgakommi – see tava on paljudes maades siiani säilinud. Hiljem hakkasid inimesed suhkruroo magusat mahla keetma – nii saadi tahke suhkru kristallid. Legendi järgi tõi suhkruroo – või vähemalt sellest leviva kumu – esimesena Kreekasse Aleksander Suur, naastes sõjaretkelt Indiasse. Umbes aastal 300 e.m.a purjetas Nearchos Pärsia lahest piki Induse jõge üles, jõekaldal lehvisid aga tuules külg külje kõrval kasvavad suhkrurootaimed. Nearchos korjas ühe taime, maitses seda ja teatas: „India roog, mis annab suhkrut ilma mesilaste abita.” Lääne-Vahemeremaadesse tõid suhkru araablased. Olles okupeerinud Lõuna-Hispaania ja Sitsiilia, kasvatasid nad seal suhkruroogu. Keskajal oli Euroopa peamiseks suhkru
Päeva ilma heade lõhnadeta peeti kaotsiläinuks. Tina Turner Kleopatrana Kleopatra make up Mari Sarv 3 Eesti Esimene Erakosmeetikakool Jumestuse teooria Rahvusvaheline CIDESCO-kool Jumestuse ajalugu Vana Kreeka Egiptusest levis kosmeetika vahemeremaadesse ja esmalt eriti Kreekasse. Kreeklaste stoiline suhtumine ilusse ja maskuliinsuseihalus siiski aeglustas kosmeetika arengut. Valmistatud lõhnaained, eriti kannikeselõhn ja värvid, läksid enamasti ekspordiks. Kreeka mehe ideaalnaine oli puhas, loomulik ja graatsiline. Endast lugupidaval naisel ja abikaasal ei olnud lubatud end jumestada. Vaid kurtisaanid ehk kergete elukommetega kõrgest soost naisterahvad ja hetäärid ehk kõrgklassi prostituudid meikisid end. Nende
vastuvisiite. Laste kasvatamine pere ülesanne, sõltus rikkusest ja ühiskondlikust positsioonist. Praktiline, poiste puhul sõjalise suunitlusega. Kreeka kultuuri mõjul hakati tähelepanu pöörama vaimsele haridusele: kreeka keel, kultuur, rooma kirjandus, ajalugu. Rikkamatel oli koduõpetaja, kes oli tavaliselt kreeka päritoli ori või vabaksalstu. Koolis käisid ka tüdrukud. Õpetus kestis kaua, eesmärk saada avaliku elu tegelaseks.Sageli saadeti pojad õppima Kreekasse tuntud õpetlaste juurde kõnekunti õppima. Ka sõjaline ettevalmistus. Magistraadid jagunesid : Konsulid ( neid oli 2) , olid kõrgeimad magistraadid. Neile kuulus kõrgeim võim riigis. Sõja ajal juhtisid nad Rooma armeed. Preetorid (neid oli 8) järgnesid tähtsuselt konsulile ja võisid vajadusel asendada. Neile tähtsaim ülesanne oli korraldada õigusemõistmist , kuid nad võisid ka juhtida sõjaväge. Tensorid- valiti endiste konsulite hulgast viieks aastaks
pompeiuslastele. Vastuseks suundus Caesar sama aasta jaanuaris oma leegionidega Rooma peale, mille vägesid kamandas Pompeius. Caesari lahinguis kogenud väed tõrjusid Pompeiuse armee kõikjalt välja ja kõigest kahe kuuga oli Põhja-Itaalia Caesari käes. Pompeius püüdis vähemalt Rooma linna kaitsta, kuid Illerda lähistel toimunud lahingus sai ta täieliku kaotuse osaliseks ning põgenes senaatoritega Brindisi kaudu Kreekasse. Caesarist oli saanud Rooma uus valitseja ning 49.aasta sügisel kuulutasid Roomasse jäänud senaatorid Caesari pidulikult diktaatoriks. Sellest päevast oli ta faktiliselt piiramatu võimuga ainuvalitseja. Seejärel, 9.augustil 48 eKr toimus kuulus Pharsalose lahing. Pompeiusel 50 000 meest, Caesaril 2 korda vähem. Alguses suutsid Pompeiuse ratsaväed vastase taganema sundida, kuid sattusid jälitamisega hoogu, nii et Caesari leegionid ründasid neid ootamatult. Pärast seda Pompeiuse
on patriootlikud ja lihtsad. · Romaan "Bel-Ami". · Novell "Rasvarull". · Novell "Kaks sõpra". Poe Edgar Allan Poe, 1809-1849, USA. Sündis näitlejate peres. Vanemad surid väga noorelt. Edgari lapsendas rikas tubakakaupmees. Lapsepõlve veetis ta Inglismaal, hiljem tuli USAsse tagasi. Varaseim kiindumus oli 12-aastaselt. 16-aastaselt kihlus salaja, aga suhe lõhuti. Saadeti ülikooli. Kaardimängus kaotas $2000. Tahtis minna Kreekasse, selleks pidi raha sõidu jaoks koguma. Seda proovis teha kirjutamise abil. · Luulekogu "Tamerlane and other poems". Ei olnud edu. Veetis 2 aastat sõjaväes. Isa aitas tal pääseda mainekasse sõjaväeakadeemiasse. Kaaslaste toetusel avaldas teise ja ka kolmanda luulekogu. Jättis akadeemia pooleli. Võitis jutu- ja luulevõistluse. Tal oli ajakirjanduses hea vaist, aga iseloomu, distsiplineerimatuse tõttu ei saanud sel alal töötada. Tema ainuke romaan
Kool NIMI 12. B klass SOKRATES Filosoofia referaat Juhendaja: ÕPETAJA 2011 Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................................3 Antiikaeg..............................................................................................................................................4 Elulugu.................................................................................................................................................5 Sokratese surm......................................................................................................................................7 Kust me teame Sokratese vaadetest?..................................................................................................10 Sokratese filosoofia..............................................
kannab nimetust lineaarkiri B (tp. osatakse tõlkida) 8. Ahhailased: Kreeklased nimetavad oma Mükeene kultuuri aegseid esivanemaid ahhailasteks. 9. Doorlased: Üks kreeka hõime. Elasid Dorises (Kesk-Kreekas), Peloponnesosel (Argolis, Messeenia, Lakoonia), Kreetal, Rhodosel ja Kos'i saarel, Väike-Aasia edelaosas, Lõuna-Itaalias ja Sitsiilias. 10. Joonlased: Joonlasi peetakse Kreekasse rännanud hõimudest vanimaks. 11. Labürint: keerdkäikudega rajatis. Daidalos rajas kuningas Minosele labürindi, kuhu peideti härjapeaga koletis Minotaurus. 12. Kükloobilised müürid: Losse ümbritsevad võimsad kaitseehitised massiivsetest kiviplokkidest. Kreeka pärimuse järgi ehitasid need müürid ühesilmsed hiiglased kükloobid. KREEKA KANGELASED Herakles: (ld
juured, rohelised taimeosad, poegadel ka putukad ja teised selgrootud (Jonsson 1992:182). Joonis 3. Jahifaasan (Phasianus colchicus). Allikas: Birding in Taiwan 9 Meile lähimad looduslikud linnu leiukohad on Kaukaasia Musta mere ümbrus ning sellest idas laial alal Aasias. Soositud jahilinnuna on teda Aasia mitmest piirkonnast erineva edukusega toodud peaaegu kõikidesse sobivatesse paikadesse terves maailmas. (Kangur jt 2005) Kreekasse umbes 2000 aastat ja Põhja-Euroopasse umbes 200 aastat tagasi (Jansson 1992). Soome asutati faasanid umbes 1900. aastal. Liigiga seoses kardetakse enam negatiivset mõju omamaistele liikidele, ent näiteks Soome ja Rootsi pikaajalised kogemused ei ole neid kartusi kinnitanud. (Kangur jt 2005:60-61) Meretagune Austraalia on pidanud aastate jooksul omaks võtma mitmeid võõrliike ja läbi nende tundmatuseni muutunud. Küülik ehk kodujänes (Oryctolagus cuniculus) (joonis 4)
Selliseid üksikutest linnadest koosnevaid linnriike kutsutakse polisteks. Poliseid erldasid üksteisest meri ja mäed. Igal polisel oli oma riigikord ja elustiil. Kreeklased valisid jumalatest ühe endale eriliseks kaitsjaks ja ehitasid akropolile tema auks templi. Ateena, jumalanna Athena linn, oli väiksematest polistest kümme korda suurem. Sageli tülitsesid ja sõdisid linnriigid omavahel. Kaks kõige võimsamat polist Ateena ja Sparta olid vihased rtivaalid. Kuid kui Kreekasse tungisid pärslased või teised välisvaenlased, ühinesid linnriigid, et kaitsta oma maad. Linn oli enamasti sirgete, üksteisega ristuvate tänavatega jaotatud täisnurkseteks kvartaliteks. Majad ehitati savitellistest kivist vundamendile. Väiksed aknad paiknesid põrandast kõrgel, et vargad ja palavus majja ei pääseks. Siseõues seisis altar, kus pere jumalaid austas, ning kaev. Majapidamistöid tegid naised ja orjad. Mehed ja naised elasid eri majaosades
Konstantinoopoli väljaehitamine pealinna vääriliseks ning sinna ehitati Hagia Sophia katedraal ehk püha tarkuse katedraal. ,,tsivilisatsiooniseaduste kogu" - mitemköiteline seadustekogu Rooma õiguste ja Justinianuse seadustest. d) Välisvaenlased 6 saj. teisel poolel Balkani poolsaarele lõunaslaavlased ja Itaalia germaani hõim langobardid, mistõttu Itaalia kaotati ja Balkanil säilitati võim raskustega. Kreekasse tunginud slaavlased võtsid vastu ristiusu, kreekastusid ja allusid Bütsantsile. Balkani põhjaosas säilitasid slaavlased oma keele ja püsisid tänaseni lõunaslaavialadena. 7 saj tungisid sinna Aasiast türgi päritolu bulgaarid, kes allutasid Doonau lõunakaldal olevad slaavlased ja rajasid Bulgaaria riigi, mille suhted Bütsantsiga olid vaenulikud. Bulgaaridest vallutajad sulandusid kokku slaavlastega ja võtsid oma slaavi keele. Selle tulemusel kujuneski bulgaaria rahvas
1. Vasegravüür 2. Kuivnõel 3. Metsotinto 4. Kartongtüll Söövitus tehnikad: 1. Ofort 2. Akvatinta 3. Pehmelakk Lametrükk: 1. Lito 2. Siiditrükk 3. Monotüüpia e. klaasitrükk Skulptuur on tahke materjali kolmemõõtmeline vorm. Olenevalt töötlemisviisist ja materjalist, jagatakse skulptuur raidkunstiks ja plastikaks. Põhi zanriteks on portree, figuur, loomaskulptuur ja abstraktskulptuur. Skulptuuri õitseaeg oli vanas Egiptuses. Antiikaja tähtteosed kuuluvad vanasse Kreekasse. Skulptuuri uus tõus on Renessansis. 19. sajandil tekib juurde palju erinevaid stiile. Eesti tuntuimad vanad skulptorid on: A.Weizenberg, J.Koort, L.Annamees, A.Adamson. Arhitektuur Inimüiskonna ajaloolise arengu kõik etapid on kajastunud arhitektruuris.Ta annab mulje linnadele ja küladele. Arhitektuur see on ehtituskunst ja juba vana rooma teoreetikud sõnastasid arhitektuuri kolm omadust. 1) vastupidavus e kontruktiivsus
keskset õue ei ole). Mükeene Lõvivärav. Kullassepakunst (portreelikud surnumaskid, inkrusteeritud relvad), pronkssirbid. Lineaarkiri B silpkiri, ahhaia keele arhailine kihistus, s.t., et Peloponnesosele jõudnud indoeurooplased hakkasid oma keelt kirjutama Egeuse kultuuri kirjamärkidega, pärineb ~ 1300 e. Kr., desifreeriti 1952. Nendes tekstides mainitakse Zeusi ja Herat (juba paarina), Poseidonit, Artemist, Hermest jt. Mükeene kultuuri keskused purustati XII saj. e. Kr. Kreekasse tunginud doorlaste poolt. I 1700-1550 varamükeene II 1550-1400 keskmükeene III 1400-1200 hiline Mükeene Homerose e. tume ajajärk (XI-IX saj.) Doorlased (illüürlased) olid lõunapoolsematest rahvastest kultuuri poolest madalamal tasemel, kuid oskasid juba rauda kasutada ja nende jõud käis seetõttu teistest üle. Tungisid XII saj. e. Kr. lõuna poole, purustasid Mükeene kultuuri keskusi ja lükkasid oma teel liikvele hiljem epeiroslaste nime all
Edaspidi tuleb juttu kreeka tähtsamatest filosoofidest ja nende õpetustest. 6 3.1 PYTHAGORAS (u 580-500 eKr) oli Samose saarelt pärit kreeka folosoof, pütagoorlaste koolkonna rajaja. Kindlaid teateid on tema kohta vähe. Ta lahkus Samose saarelt, sest pidas vastuvetamatuks türann Polykratese valitsust, ning reisis tõenäoliselt Egiptuses ja Babüloonias. Pärast üle 30 aasta kestnud reisimist tuli Pythagoras tagasi Kreekasse ning asutas Krotoni linnas oma kooli. Välimuselt olevat Pythagoras olnud suursugune ning õpilastele tundunud, nagu oleks ta Apollon ise. Räägitakse, et kord, kui Pythagorast nähti lahti riietumas, olevat märgitud, et tal on kullast puus. Pythagorase filosoofilisest õpetusest on teada, et maailma olemuseks pidas ta arvusid ja nendevahelisi suhteid. Arvud valitsevad kõge üle. Kõiki seaduspärasusi saav väljendada arvude
*Inglise parlament-Suurefeodaalid,Kõrgvaimulikud,Väikerüütlid,Alavaimulikud,Linnade esindajad *Prantsusmaa-Generaalstaadid kutsus kokku kuningas Philippe IV, et saada nõusolekut maksude kogumiseks,Esindatud seisused: -vaimulikud, -aadlikud ja talupojad,Eraldi hääletamine Pilet nr.11 a)Vana-Vene riigi teke ja ristiusu vastuvõtmine(988) *Kuna varjaagid(viikingid) vajasid alati suuri kauba teid, leidsid nad alati midagi olulist.nende jaoks oli oluline ree varjaagide juurest kreekasse seega tegid nad kõik endast oleneva et see hoida vabana enda jaoks.nad rajasid sinna minevate jõgede äärde tugipunkte või asusid juba olemasolevatesse asulatesse.Korratusest väsinud rahvas kutsusid varjaagid endid valitsema. Sellele vastas varjaagi pealk rjurik kes sai 862 võimule novgorodis.rjuriku kaaskondlane vallutas peale tema surma 882 kiievi ja pani aluse vana vene riigile..nii skandinaavlased kui idaslaavlasedolid vana vene riigi tekke ajal paganad
eesmärk oli tõestada oma õigust Kreeka muusikaauhindadele. Kreeklastele anti varakult mõista, et vaid kindlatel aastatel toimuvad võistlused peavad toimuma just siis kui Nero Kreekas on. Otseloomilikult võitis keiser kõigil osaletud võistlustel. Samal ajal kui keiser Kreekas ringi rändas muutus ta pealinnas järjest vajalikumaks. Keisri asendaja Roomas püüdis oma abitust kompenseerida järjest suurema brutaalsusega. 68. aastal, pärast ohtraid kirju keisrile, otsustas asetäitja Kreekasse sõita ja keiser isiklikult tagasi kutsuda. Lõpuks läks nõunikel korda keisrit veenda ja Nero saabus Roomasse tagasi triumfiraatorina. Nero lõpp Tagasiteel Rooma, jõudis Napolis Neroni sõnum, et Gaius Julius Vindex, Gallia Lugduensise valitseja, on keisrist lahti öelnud. Vindexi toetasid Tarraco Hispaania valitseja Servius Sulpicius Galba, Lusitaani ja Aafrika valitsejad ning Germaani hõimud, keda rõhusid üle jõu käivad maksud.
Kuusinen. Nii näib, et Soomes on kodusõda, kus Nõukogude Liit toetab kommunistliku poolt. Moskva edu saabus alles 1940. aasta veebruaris, mil punaarmee ülekaalukad väed Soome rindest läbi murravad. 12. märtsil 1940 sõlmivad Soome ja NSVL Moskvas rahuleppe, kus Karjala maakitsus loovutatakse seal elas 12% rahvast, kes aga suures osas lahkuvad. Lisaks peab Soome lubama Hanko poolsaarele Nõukogude baasi. 1940. aastal tungib Mussolini Kreekasse, olles Saksamaast innustatud. Itaalia on aga vähem edukas, aga kreeklased suudavad Itaalia kaugemale suruda, kui nad olid sõja puhkedes. Ebaedu jätkub ka Aafrikas. Mussolini pöördub abipalvega Saksamaa poole. Saksamaa peab avama uused liinid. On selge, et Saksamaa sai endale nõrga liitlase. Saksamaa alustab sõda Balkanil, purustades aprilli alguses Jugoslaavia ja kuu lõpuks Kreeka. Saksamaa ekspeditsiooniväed Rommeli juhtimisel jõuavad 1941. aasta alguses Põhja-Aafrikasse.
-Verter on tundeküllane noormees ja ta on andekas -Ta kohtab oma eluteel noore Scharlottiga kellesse ta armub, kuid neiu on kihlatud -noor Verter on langenud armastuse unistusse ja unustab reaalsuse -lõpp on draagiline, noor Verter sooritab enesetapu -Goethet süüdistati enesetappude soosimises -1775 astub Goethe Weimari hertsogi teenistusse ja ta peaks seal tegelema hertsogiriigi seadlusandlusega - tänu hertsogile sai ta ka päris palju reisida: loominguline reis Itaaliasse ja Kreekasse ning lühem reis Hispaaniasse TEISED: ,,Wilhelm meisteri õpiaastad" ja ,,Wilhelm meisteri rännuaastad" Peateos: ,,Faust" -teos mille kallal ta töötas 60 aastat -Goeth otsib vastuseid inimliku olemise ja elu mõtte küsimustele oluline on inimese saatuse ja inimelu tähenduse teema -,,Faust" algab eellooga taevas, kus langenud ingel Mefistofles veab Issandaga kihla et ta suudab Fausti hinge hukatada -issand lubab mitte vehele segada, olles kindel, et inimene püüdelb olemust hea mitte kurja
Tartu Ülikool Õigusteaduskond Madli Uutma XII tahvli seadused Allika analüüs Seminarijuhendaja: Maie Ruus Tartu 2012 Sisukord Sissejuhatus........................................................................................................................3 Allika kirjeldus...................................................................................................................4 Õigusallika liik ja selle tähtsus.......................................................................................4 Kaheteistkümne tahvli seaduse liigendus.......................................................................4 Seaduste keel.................................................................................................................. 6 ,,kui on kompromiss, siis väljakuulutamine" Dictionary of ...
rannikule.. See maa oli pea eranditult kitsa ülikute ringi käes. 8. saj eKr võeti kasutusele tähestik. 7. saj lõpul eKr hakati müntima hõberaha drahme. Alates 776. a eKr hakati pidama ka olümpiamänge. Klassikaline ajajärk (5. saj-338 eKr). Sel perioodil toimusid Kreeka-Pärsia sõjad ning ka Ateena ja Sparta omavaheline sõda Peloponnesose sõda. Kreeka ja Pärsia sõjad (499-479 eKr). Tähtsam tegevus algas 490. a eKr, kui Pärsia kuningas Dareios I tuli üle Egeuse mere Kreekasse, kuid tema väed said Maratoni lahingus rängalt lüüa ja selle riismed lahkusid Kreekast. 480. a eKr tuli Xerxes I omakorda laevastikuga. Ta suutis vallutada Põhja- ja Kesk-Kreeka, kuid sai Salamise merelahingus Ateena lähedal kreeklaste laevastikult lüüa. Järgmisel aastal purustas kreeklaste maavägi (põhiliselt spartalased) pärslased ka maismaal ja Pärsia vägede riismed kihutati Kreeka territooriumilt välja. Peloponnenose sõda (431-404 eKr)
Samal ajal toimusid lahingud Põhja-Aafrikas, kus Itaalia ja Saksa väed üritasid vallutada Briti asumaid. Hitler valmistas ette plaane kallaletungiks Nõukogude Liidule, tugevdades sidemeid Itaalia ja Jaapaniga ning 1940 sügisel sõlmiti kolme riigi vahel nn Kolmikpakt, millega tõotati üksteist igati toetada. Samal aastal tungis Itaalia kallale Kreekale, kuid kreeklaste ägeda vastupanu tõttu sattusid itaallased hätta ning appi kutsuti Saksamaa. Saksa väed tungisid Kreekasse ja Jugoslaaviasse ning varsti olid riigid alistatud. Jugoslaavia armee Horvaatia diviisid tõstsid Horvaatia iseseisvuse toetuseks mässu ning sakslaste kontrolli all loodi Horvaatia riik. Sloveenia ja Horvaatia andsid Saksamaale Nõukogude Liidu vastaseks sõjaks täiendavat sõjaväge, Relva-SSiga ühines piisaval arvul Bosnia moslemeid, et võimaldada neist omaette diviis moodustada. Serbia oli lõhenenud monarhistlike ja kommunistlike partisanigrupeeringute vahel, kes
Mööda jõgesid tungiti kaugele palgasõduriteks. sisemaale, kus rööviti linnu (nt 846.a. Viikingipealikud etendasid osa ka Pariisis). Vene riigi tekkeloos (varjaagidest Frangi valitseja läänistas normanni Novgorodi ja Kiievi vürstid Rjurik ja pealikule Rollole maad, millest sai Oleg). Normandia hertsogkond. Bütsantsi kaudu jõuti Kreekasse ja Lõuna-Itaalia vallutatud alale tekkis kaubeldi ka araabiamaadega. Sitsiilia kuningriik. e. Uute maade asustamine: · 9. saj. jõudsid Norra viikingid Islandile, kuhu rajati üle 400 asula ja kuningas Althing üldine esinduskogu. · Erik Punane purjetas saaga kohaselt Islandilt läände ja jõudis 10. saj. lõpul Gröönimaale, mille rohumaad sobisid hästi karjakasvatuseks. 4
Vana-Kreeka Geograafilised olud- Balkani ps ja Egeuse mere saartel. Mägine, geograafiliselt liigendatud. Ühendustee naabermaadega meri. Avatud. Eripärad- tugevalt killustunud arvukateks linnriikideks. Tsivilisatsiooni lähtekoht Euroopas. Ajaloo periodiseering: 2500 eKr võeti Kreekas ja Egeuse mere rannikul kasutusele pronks, tekkisid asulad. 2200-2000 eKr Balkani ps kreeklaste esivanemad. Kreeta jäi hõivamata. Kreeta- Mükeene periood Minoiline tsivilisatsioon, keskus Knossos. 2000-1100 a eKr Kreetalased domineerisid Egeuse merel. 1600 eKr tsivilisatsioon Mandri-Kreekasse, keskus Mükeene. 1500 eKr kreeklased vallutavad Kreeta saare. 1200 eKr doorlaste sissetung. Allakäik. T...
Mina valisin filosoof Platoni sellepärast,et mind huvitas tema õpetus idealismist.Tema nägemus,et vaim on primaarne ja kõik materiaalne sekundaarne ning et teadmisi ei saada elus kogemustest ja nende üldistamises,vaid mõtlemisest endast,tundus huvitav,sest tänapäeval on olukord vastupidine.Samuti oli huvitav see,et inimestel on ideed alati olemas ja neid tuleb lihtsalt meenutada,et uusi teadmisi saada. Platon (427-347 e.m.a.) on maailma kultuuriajaloo suurkuju.Ta elas vana-kreeka ühiskonnas,aga filosoofina,õpetlasena ja kirjanikuna kuulub ta kogu ühiskonnale.Ta on üks inimkonna õpetajatest.Platon on põline ateenlane,ta tegevus,välja arvatud eemalviibimine Aafrikas,Sitsiilia ja Lõuna-Itaalia linnades,kulges Ateenas.Üksteist aastat peale Sokratese surma,rajas Platon ,Sokratese õpilane,sealsamas Ateenas oma kooli.Varsti muutus see kool filosoofiliste uuringute-õpingute keskuseks.Andmed Platoni elust on napid,puudulikud ja vasturääkivad.Ta ...
Pärast Kreeka allutamist kasvas tähelepanu pööramine vaimsele haridusele: enamik poistest omandas hariduse tasulistes koolides. Rikaste perekondade pojad õppisid tavaliselt kreeklastest koduõpetajate järelvalve all kreeka keelt ja kultuuri, rooma kirjandust ja ajalugu. Tihti saadeti ülikute järeltulijaud Kreekasse, et nad õpiksid seal mõne tuntud õpetlase juures retoorikat (kõnekunsti), et ette valmistuda riigiteenistuseks. ÜLDAJALUGU. 1. KURSUS. II. Antiik-Rooma. 10 . klass 6 3.5. Rooma õigus:
Kreeka idarannik on maakera üks lõhestatumaid ja laherikkamaid. Meri on seal vaikne ja suure hulga sobivate ja ohutute sadamatega. Kreeklased võisid siit rannikult varakult teostada kaugeid merereise. Kreeka lääne- ja lõunarannik on vähe lõhestatud, kaljune ja rohkete leetseljakutega. Põhja- Kreeka just nagu lõigatakse Pindose mäeseljandikuga kaheks suureks piirkonnaks: lääne pool asuvaks Epeiroseks ja idapoolseks Tessaaliaks. Põhja- Kreekast käis tee Kesk- Kreekasse läbi Thermopylai kitsuse. See oli kitsas rajakene kõrgete mägede ja jääraku merekalda vahel. Kesk- Kreeka jaotub mägedest mitmeks iseseisvaks maakonnaks. Tuntuimad neist olid antiikajal Boiootia ja Atika. Mägine Korintose maakitsus ühendab Kesk- Kreekat Lõuna- Kreekaga. Lõuna- Kreekat nimetati Peloponnesoseks. Selles osas asusid viljarikkad maakonnad: Messenia, Lakoonia ja Argolis. Tähtsamad saared asetsevad Kreekast ida pool Egeuse meres
Filosoofia esitab küsimusi, nagu *Kas universumil on üldse mõtet? *Kuidas peaksime elama? *Kas looduses valitseb korrapära Filosoofia teke Vana-Kreekas: Aksioloogilised probleemid olid ka teistes kultuurides olemas, kuid klassikaline filosoofia tekkis Kreekas – oluliseks peetud demokraatia olemasolu (inimesed vaidlesid), kuid kõige olulisem on see, et Kreeka oli väga müüdirohke maa. Müütide abil seletati maailma ja seal toimuvat. Kaupmehed tõid Kreekasse kaasa oma mütoloogiad, kõik olid erinevad, aga seletasid samu nähtusi. Hakkas tekkima müütide konkurents ja siis arvatakse, et sellises olukorras tekkis alternatiivne seletus. Esimene koolkond – Mileetose koolkond. Thales oli esimene filosoof (u 630 – 570), tema hakkas arvama, et alguses oli lihtsalt vesi ja seda peetaksegi filosoofia tekkeks. Müütide aasemel leiti loodusega seletatav maailma algus. Mileetose koolkonna filosoofid – loodusfilosoofid. 2
Pärast Kreeka allutamist kasvas tähelepanu pööramine vaimsele haridusele: enamik poistest omandas hariduse tasulistes koolides. Rikaste perekondade pojad õppisid tavaliselt kreeklastest koduõpetajate järelvalve Vana-Rooma ANTIIKAEG Koostaja: P.Reimer 10 all kreeka keelt ja kultuuri, rooma kirjandust ja ajalugu. Tihti saadeti ülikute järeltulijaud Kreekasse, et nad õpiksid seal mõne tuntud õpetlase juures retoorikat (kõnekunsti), et ette valmistuda riigiteenistuseks. Vana-Rooma ANTIIKAEG Koostaja: P.Reimer 11 3.5. Rooma õigus: Rooma seadusandlus sai alguse 450 eKr pronkstahvlitele kirja pandud kaheteistkümne tahvli seadustest, millele järgnevate sajandite jooksul
Pärast Kreeka allutamist kasvas tähelepanu pööramine vaimsele haridusele: enamik poistest omandas hariduse tasulistes koolides. Rikaste perekondade pojad õppisid tavaliselt kreeklastest koduõpetajate järelvalve Vana-Rooma ANTIIKAEG 10 all kreeka keelt ja kultuuri, rooma kirjandust ja ajalugu. Tihti saadeti ülikute järeltulijaud Kreekasse, et nad õpiksid seal mõne tuntud õpetlase juures retoorikat (kõnekunsti), et ette valmistuda riigiteenistuseks. Vana-Rooma ANTIIKAEG 11 3.5. Rooma õigus: Rooma seadusandlus sai alguse 450 eKr pronkstahvlitele kirja pandud kaheteistkümne tahvli seadustest, millele järgnevate sajandite jooksul lisandusid uued, rahvakoosolekul või keisrite poolt vastu võetud seadused.
Vana-Kreeka Silver Sepp 6a klass Pärnu Vanalinna Põhikool Varajane Kreeka (2500-750 a eKr). Kreeka asus Lõuna-Euroopas Balkani poolsaarel. Kreeklased nimetasid end helleniteks ja Kreekat Hellaseks. Kõik võõramaalased olid kreeklastele barbarid. Esimesed põllundusasulad Kreekas olid Kreeta saarel. Elanikond koondus suurematesse asulatesse alles 3500 eKr. Neil linnadel olid korrapärased tänavad ning keskel asus väljak või mõni tähtis hoone. Kreeta suurim linn oli Knossos kus oli oma arengu haripunktil umbes 1700-1400 a eKr mitutuhat elanikku ja seega oli üks suuremaid linnu Kreekas. Kreeklaste esivanemad rändasid Balkani poolsaarele umbes 2000 aastat eKr ja asusid elama Balkani poolsaare lõunaossa. Kreeta. Üks Euroopa varasemaid kõrgkultuure oli Kreeta saarel. Seal olid suured ja uhked lossid. Kõiga suurim ja tähsaim loss oli Knossos. Lossid olid kindlustamata ja korrapärau põhiplaaniga. Kivist rennid juhtisid el...
sügavus ületab 200 meetrit ainult süvikuis; Gotlanist põhjaloodes asub 459 meetri sügavune Landsorti, idas 249 meetri sügavune Gotlandi ja Ahvenamaast edelas 300 meetri sügavune Ahvenamaa süvik. Läänemeres leidub seitse saart ja osad neist on päris suured. 2. LÄÄNEMERE AJALOOST Esimene kirjalikud teated Läänemere olemasolu kohta pärinevad vana-kreeka ajaloolaselt Herodotoselt (V saj. e.m.a.), kes märgib, et alates VIII sajandist e.m.a. toodi sealt Kreekasse merevaiku. Läänemeri ei ole olnud alati selline nagu tänapäeval, vaid on pidevalt muutunud maakera geoloogilise arengu vältel. Läänemere praeguse elustiku mõistmiseks on küllaldane tunda selle mere ajalugu pärast viimast jäätumisr, mille suurima ulatuse ajal kogu Läänemere nõgu oli mandrijää all. Läänemere muutumisest ja arenemisest kõneleb kõige paremini selle mere rannajoone nihkumine, Juba ammu märkasid Läänemere teatud alade rannaelanikud, et meri
Laste kasvatamine oli Roomas perekonna ülesanne. Poiste kasvatamine oli praktilise suunitlusega ning neile õpetati palju ka sõjalisi oskuseid. Pärast Kreeka allutamist kasvas tähelepanu pööramine vaimsele haridusele: enamik poistest omandas hariduse tasulistes koolides. Rikaste perekondade pojad õppisid tavaliselt kreeklastest koduõpetajate järelvalve all kreeka keelt ja kultuuri, rooma kirjandust ja ajalugu. Tihti saadeti ülikute järeltulijaud Kreekasse, et nad õpiksid seal mõne tuntud õpetlase juures retoorikat (kõnekunsti), et ette valmistuda riigiteenistuseks. Vana-Rooma ANTIIKAEG Koostaja: P.Reimer 3.5. Rooma õigus: Rooma seadusandlus sai alguse 450 eKr pronkstahvlitele kirja pandud kaheteistkümne tahvli seadustest, millele järgnevate sajandite jooksul lisandusid uued, rahvakoosolekul või keisrite poolt vastu võetud seadused
lähedusse( sealt oli võimalik toitu kergelt saada).I koduloomadeks olid lambad. Hakati kodustama ka kitsi, sigu ja vesiseid. Loomi kasvatati eelkõige liha pärast.Veist kasut ilmselt mingil rituaalsel eesmärgil.Kassid: viljasäilitamine->hiired->kassid->inim head suhted. Viljelusmajandus levis üle Vahemere, Kreeka ja Balkan on I piirkonnad, kuhu on jõudnud oskused ise vilja kasvatada. See oskus on toimunud teatud rahvarännetega. Lähis-Ida inim tulid Balkanile ja Kreekasse ja hakkasid seal vilja kasvatama. Üleminek viljelusmaj-> rohkem lapsi( mehed ei läinud enam nii palju jahile, vähem surdi nälga)-> rahvastiku kasv. Balkan-> Vahemere rannik-> kesk Euroopa. Toimub teatud seisak, põhjapoolsetel aladel toimub viljelusmaj levik kultuurilaenu. Neoliitikum Baltimaades ( Läänemere idakalda maades) Mesoliitikumis oli 1 kultuur, mis oli väga pikaajaline, neoliitikumis levinud kolm . Eristatav eelkõige savinõude ja nende arvu järgi. :
kindluspaleed, keskset õue ei ole). Mükeene Lõvivärav. Kullassepakunst (portreelikud surnumaskid, inkrusteeritud relvad), pronkssirbid. Lineaarkiri B silpkiri, ahhaia keele arhailine kihistus, s.t., et Peloponnesosele jõudnud indoeurooplased hakkasid oma keelt kirjutama Egeuse kultuuri kirjamärkidega, pärineb ~ 1300 e. Kr., desifreeriti 1952. Nendes tekstides mainitakse Zeusi ja Herat (juba paarina), Poseidonit, Artemist, Hermest jt. Mükeene kultuuri keskused purustati XII saj. e. Kr. Kreekasse tunginud doorlaste poolt. I 1700-1550 varamükeene II 1550-1400 keskmükeene III 1400-1200 hiline Mükeene 5. I ahhailaste kolonisatsioon ja selle põhisuunad Ahhailased tulid põhja poolt ja jõudsid Balkani lõunaossa ~2000 e. Kr. Keeleliste andmete põhjal seostatakse ahhailastega hilisemaid Arkaadia ja Küprose asukaid ning Väike-Aasia aioollasi. Homerose eepostes nimetatakse ahhailasteks kõiki Trooja sõjas osalenud kreeklasi.
sibülli, kes rippus pudelikeses oma koopa laes. "Sibüll, mis sa tahad?" küsisid temalt inimesed, ning tema vastas: "Surra tahan ma!" Kuid oma kõrge vanuse ja suure usaldusväärsuse aupaiste varjus seadsid sibüllid endale oma aja sündmustest salapäraselt ja ebamääraselt tulevikuvormis rääkides sageli apologeetilisi või usulisi sihte. Vahetevahel arvustasid nad ka ühiskondlikke olusid ja valitsust (roomlaste ülemvõimu). Sibüllioraaklite vahendusel jõudis Kreekasse ja Rooma rohkesti idamaiste õpetuste sugemeid. Viimasele Rooma kuningale Tarquinius Priscusele olevat üks sibüll pakkunud üheksat ettekuulutustega raamatut tohutult kõrge hinna eest. Kui kuningas tänades keeldus, põletas sibüll kolm raamaturulli ning küsis, kas kuningas tahaks osta ülejäänud sama hinna eest. Küsitu naeris põlastavalt ning pidas vanamoori segaseks. See aga põletas rahulikult järgmised kolm raamatut ning esitas sama küsimuse nagu ennegi
andes meile arheloogilist tõendusmaterjali. Samuti on säilinud kirjalikke andmeid nii näidendite kui ehitiste kohta, kusjuures mõlemate mõju võib näidendite kui ehitiste kohta,kusjuures mõlemate mõju võib Euroopa ja Ameerika teatris jälgida kuni tänapäevani. Kaasaegse teatri alget võib leida ditürambis (ehk unisoonses hümnis), mida viljakus- ja veinijumal Dionysose altari ümber laulis 50- meheline koor, viis meest igast Atika kümnest hõimust. Kreekasse levis Dionysose kultus Lähis- Idast. Lihtsa jumalakummardamise arenemine täismõõtmeliseks kreeka tragöödiaks, nagu seda tunneme antiiksest Ateenast,pidi olema aeglane ja erinevaid etappe pole võimalik täpselt fikseerida. 3 Antiikteater Antiik-Kreeka põhiperioode on 5: Kreeta-Mükeene periood, tume-, arhailine-, klassikaline ajajärk ja hellenismiperiood. Seega loetakse Antiik-Kreeka ajastu alguseks umbes 2000 aastat eKr, kui
Haridus Laste kasvatamine oli Roomas perekonna ülesanne. Loomulikult sõltus kasvatus perekonna rikkusest ja ühiskondlukust positsioonist, kuid üldiselt oli sel praktiline ja poiste puhul ja sõjaline suunitlus. Suursugustel peredel oli eesmärk poistest avaliku elu silmapaistvad tegelased kasvatada ning seetõttu kestis õpetamine kaua. Õpiti kreeka keelt ja kultuuri, mille tundmist peeti enesestmõistetavaks, samuti kirjandust ja ajalugu. Üsna tavaline oli saata noormehed Kreekasse mõne tuntud õpetlase juurde kõnekunsti õppima ja ennast täiendama. Teater Samuti kuulusid avalike mängude kavva ka teatrietendused. Selleski valdkonnas olid tugevad Kreeka mõjud. Näitlejate ühiskondlik positsioon oli madal ja nende hulgas oli isegi orje. Algul olid kõik osatäitjad mehed, hiljem kaasati ka naisi. Rooma teatrietendused jäid lõbustamise vahendiks, ega polnud tõsised nagu Kreekas. Kultuuri õitseng keiser Augustuse ajal
Mooses juhatas oma rahva Kaananimaale. Samal ajal ilmutas jumal end Moosesele ja andis talle juhiseid (nt 10 käsku), kõik need on kirja pandud Tooras Judaismile on iseloomulik uskumus, et Jumal valis välja isikud ja perekonnad, kellest sai alguse rahvas, religioon ja lõpuks rahvus Kuidas jõudsid juudid Euroopasse? Diasporaa - juutide laialiränne Juudid asusid kõikjale Euroopas Peamiselt suundusid juudid Hispaaniasse, Kreekasse ja Itaalia aladele Peale pagendamist liikusid nad Hispaaniast mujale Euroopasse, eriti Hollandisse ja Kesk-Euroopasse 10 Elati pidevas pagenduses Tolerantsed kohalikud võimaldasid juudi religiooni ja kultuuri arengut (eriti Poolas) Getod Juutidevastaste repressioonide ajal kasutati juutide ühiskonnast
kirjutas teose, kus ta püüdis ühendada Kreeka ja Rooma pärimusi. Olulisim Kreeka autor on Polybios, tema eluaastaid pole teada aga ta elas vahemikus 200- 120eKr.Ta oli pärit Arkaadiast, tema isa oli sõjaväelane, ise tegi ta ka sõjaväelist karjääri. Ta osales III Rooma-Makedoonia sõjas ja pärast seda aastal 166eKr sattus ta roomlaste kätte vangi. Vangina sattus ta Rooma linna, siin toimub sündmus, mida nim tema poliitiliseks ümbersünniks. Naastes Kreekasse teda soojalt vastu ei võetud ja ta hakkas maad rändama. Ta kirjutas teose ,,Maailma ajalugu", kus olevat kokku 40 raamatut millest säilinud 5. Ta käsitleb sündmusi vahemikus _______ eKr. Ta ei olnud vaid ajaloolane vaid oli ka ajaloo filosoof. Ta oli üks esimesi autoreid, kes väitis et ajaloos on kindlad seaduspärasused. Nendena ta tõi välja nt: vastandite pidev vaheldumine (valitsemisvormid demokraatia ja
pereliikme surma mõista. Naistel puudusid poliitilised õigused ja ka kohtuasjades esinesid nad mehe eeskoste all. See tähendas, et naisel abielu tähendas isa eeskoste alt üleminekut oma abikaasa eeskoste alla. Võrreldes Kreekaga suhtuti Roomas naistesse rohkem vabamalt ja nad polnud avalikus elus täiesti kõrvale tõrjutud. Ka lastekasvatamine ja õpetamine toimus pereisa kaudu. Hiljem hakkasid roomlased ka suuremat tähelepanu pöörama laste vaimsele harimisele ja saatsid nad näiteks Kreekasse mõne kuulsa filosoofi juurde õppima. Kalender Kuni vabariigi lõpuperioodini kehtis Roomas kuukalender. Lõplikult korraldas kalendri ümber Caesari ja see oli sarnane egitplaste päikesekalendrile, mille põhimõtted kehtivad tänapäevani. Selle järgi on aastas 365 päeva ja iga neljandal aastal üks lisapäev. Uut kalendrit hakati nimetama juuliuse kalendriks Caesari sugukonnanime Juliuse järgi. Rõivastus
Ühiskonna- ja riigikorraldus oli vähem reglementeeritud ja tsentraliseeritud. Võim oli küll aristokraatide käes kui ka lihtkogukondlastel oli võimalus sõna sekka öelda. Kirja kasutati riigiasjades palju vähem. Kreeka-Pärsia sõjad 6. sajandil kujunes ülisuur Pärsia riik, mis alistas Kreeka äärealad. 490 eKr saatis ta laevastiku koos sõjaväega Ateena vastu, kuidas sai Maratoni lahingus lüüa ja oli sunnitud Kreekast lahkuma. 480 eKr tungisid pärsia väed uuesti Kreekasse ning vallutasid Põhja- ning Kesk-Kreeka. Salamise merelahingus Ateena lähedal saavutas aga kreeka laevastik pärslaste üle otsustava võidu ning aasta hiljem purustas spartalaste juhitud maavägi pärslased ka maismaal ning kihutas nad maalt välja. Klassikaline ajajärk (5. sajand 4. sajandi esimene pool eKr) Järgnes hiilgaeg. Kerkisid esile Sparta ja Ateena. Spartas oli väga range sõjaline sisekorraldus ning see oli tõusnud Lõuna-Kreeka võimsaimaks riigiks
ja saab oma hirmudest võitu. teadus-Eratosthenes arvutas välja Maa ligikaudse ümbermõõdu, koostas kogu Kreeka ajalugu hõlmava kronoloogilise süsteemi;matem. Eukleides koostas teose ,,Elemendia", Archimedes-kehade veeväljasurve seadus,astronoom Aristarchos;hakati koostama horoskoope. religioon-vanad jumalad jäid püsima, kuid nende kõrvale tulid ka paljud ida jumalad, jumalate samastamine, Isis oli Vahemere kõige populaarsem jumalus, Isise pühamud rajati Kreekasse, It-sse, religioon oli seega Kreeka ja Idamaade sulam.
amulettsilmadega. Lauvärve hakati kandma templikujudele, et need näha saaksid ja isegi surnuid hakati grimeerima, et nende välimust elulähedasemaks muuta. (Fagan, 2007, lk 284) 5 1.1.2 Kosmeetika kandumine naaberriikidesse Egiptlaste preester üritas küll ära hoida kosmeetika retseptide levimist teistesse riikidesse, kuid see juhtus siiski tänu Vahemere kaubandusele esimestel aastatuhandetel eKr, Kreekasse ja Rooma. Seal elavatele rikastele inimestele oli kõrgmood saanud elus väga oluliseks. Kanti parukaid, punast huulepulka ja ka valget puudrit. Roomas oli viidud asi selleni, et naisi ei peetud enam ilusaks, kui nad ei kandnud meiki. Naistele õnneks, kasutati sellel ajal kosmeetikas looduslikke aineid, näiteks huulepulkasid ja kreeme tehti taruvaigust, oliiviõlist ning roosiveest. (History of Cosmetics)
Selleks võeti kasutusele okse kohal kolmnurk, mis pidi koormust, mis uksele edasi kandub, vähendama. Kõik Muukene linnad olid kaitstud võimsate müüridega ning need laoti ülisuurtest ainult väga vähe taotud kividest. Märkimisväärseks teeb selle see, et sideainet jätkuvalt ei kasutatud ning seega olid kivid omavahel väga hästi sobitatud. Vaid mõnes üksikus kohas kasutati avade täiteks ka väiksemaid kive. 6 Antiik Kreeka Inimesed jõuavad Kreekasse 12ndal sajandil. Arhaika periood algab kuues sajand eKr. Kreeklased inimestena on elujaatavad ja lihtsad ning loomulikud. Ka jumalad on väljanägemiselt tavalised inimesed. Peajumal on Zeus ja Heera (ta naine) ning nad on kõik inimesed. Jumalatele tuuakse ohvreid. Tähtsaks saab inimene, kes on kõikide asjade mõõt. Kreeklased ehitavad nii, et harmoonilisus ja proportsioon on kõige olulisemad. Hästi oluline on siiski veel templite ehitamine
Seal omandati kirjatarkuse alused ja enamiku roomlaste haridus sellega piirduski. Suursugustes peredes, kus poistest püüti kasvatada avaliku ja poliitilise elu tegelasi, jätkus atga hariduse andmine veel pikka aega. Õpetati kreeka ja ladina keelt ning kreeka ja rooma kirjandust, ajalugu ja filosoofiat. Kreeka keele ja kultuuri põhjalikku tundmist pidasid suursugused roomlased enesestmõistetavaks. Sageli suundusid noormehed Kreekasse mõne õpetlase juurde kõnekunsti õppima. Kuid rooma aristokraadid ei jätnud unarusse ka praktiliseks riigi- ja sõjamehekarjääriks valmistumist. Noormehed olid oma isa või mõne teise sugulase kõrval ohvitserina väeteenistuses ning hakkasid varakult kohtutes kaitsja või süüdistajana oma kõnekunsti ning seaduste alal omandatud oskusi ja teadmisi järele proovima. Hilisemal perioodil muutub ka laste õiguslik seisund, vabanemisel järkjärgult isa võimu alt. Abielu
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
