ETRUSKI KUNST Etruskid olid oskuslikud insenerid ja linnakujundajad. Nad ehitasid korrapärase planeeringuga ning võimsate müüride ja väravatega linnu, templeid, teid ning veesüsteeme. Kõige tuntumad on nende hauakambrid. Kunstiteoste peamiseks materjaliks oli savi. Ent etruskid olid ka suurepärased metallitöötlejad; meisterlik oli pronksivalu, mille heaks näiteks on "Kapitoolumi emahunt" Ainsad etruskide säilinud arhitektuurimälestised on nende nekropolid (umbes 6. sajand eKr), mis asuvad pemiselt Toscanas, Lazios ja Umbrias. Enamik muid ehitisi oli tõenäoliselt puidust ega ole säilinud. Etruskid said tänu tihedatele kaubandussidemetele eeskuju Kreeka arhitektuurist. Omakorda laenas etruskidelt Rooma arhitektuur. RENESSANSS Renessanss (prantsuse sõnast renaissance 'taassünd') oli Itaaliast alguse saanud ning 14.-17. sajandil väldanud periood Euroopa kultuuriloos. Ajastut iseloomustas eemaldumine religioonikesksetelt väärtustelt ini...
egiptlased lõidki oneiromantia, unenägude tõlgendamise teaduse. Need tsivilisatsioonid pidasid unenägusid jumalate sõnumiteks ja seetõttu niisama reaalseks nagu iga sündmust, mis juhtus ärkveloleku ajal. Jumalikke sõnumeid kutsuti spetsiaalsete võtete abil tahtlikult esile ja püüti ka unenägu näha teatud eesmärgil, et mõnele küsimusele vastust leida mida tehakse ju siiamaani. Unenägude esilekutsumine levis Kreekasse ja Roomasse, kus see jõudis populaarsuse tippu. Unenägude esilekutsumise rituaalid leidsid aset Serapimites ehk unetemplites ja nendesse pöörduti sageli lootuses oma füüsilistele hädadele abi leida. Serapimites tehtud ülestähendused näitavad, et sellistele palvetele sageli ka vastati: mõned abivajajad said terveks, isegi pimedad said mõnikord nägijaks. Esimene dokumenteeritud põhjalik ja süsteemne unenägude analüüs pärineb Daldise Artemidoruselt, kes elas Väike-Aasias 2
eeposed, Aischylose, Sophoklese ja Euripidese tragöödiad, komöödiad ja draamad, ajaloolase Herodotose tööd, Demokrituse, Plaatoni ja Aristotelese tööd muutusid uue Lääne-Euroopa kultuuri nurgakivideks, mis aja jooksul pole kaotsi läinud ja oma väärtust kaotanud nii Vana ja kaasaegne Kreeka on käsikäes jõudnud XXI sajandi Euroopasse. Halkidiki poolsaar asub Makedoonias, Kreeka suurimas provintsis. See on üks ilusamaid ja ökoloogiliselt puhtamaid kohti Kreekas. VIII saj.ema. Kreekasse tulnud etruskid andsid poolsaarele oma saare pealinna Halkidiki nime ning Vana Kreeka ajalooareenile ilmus Halkidiki riik. 348. a.ema. Makedoonia kuningas Philippos II, Makedoonia Aleksandri isa, vallutas Halkidiki ja liitis poolsaare Makedoonia riigiga. Halkidikit nimetatakse ka Poseidoni kolmhargiks. Aastate jooksul on Kreeka muutunud üheks reisihuviliste kultuskohaks, mida ei tasuks kellelgi puhkust planeerides kahe silma vahele jätta. 11
on või temalt on tellitud, ta on võimeline igast situatsioonist kujundama psühholoogiliselt põneva situatsiooni, filmikaadri või teatristseeni. Suurte stseenide kõrval märkab ta alati detaili, pöörab tähelepanu misanstseenidele. 3 Eraldi peatüki kunstniku loomingus moodustavad reisipildid Kesk-Aasia reisidest 1940ndate lõpul kuni 1960ndatel Jaapanisse, Indiasse, Ameerika Ühendriikidesse, Kanadasse, Itaaliasse, Kreekasse, Prantsusmaale jt. Euroopa riikidesse. Reisidel on kunstnikku eelkõige huvitanud kultuur, kunst, linn. XX sajandi suurlinnad on pannud Okast omakorda huvituma modernistlikust arhitektuurist, tuleviku utoopiatest. 1970ndate ja 1980ndate alguse konstruktsioonid ja rütmid on selle suundumuse loogiline väljund. Kõrvale ei saa jätta ka Evald Okase aktimaale: teda on inimese, eelkõige noore naise keha huvitanud läbi kogu loomingu, iseäranis on ta sellele zanrile keskendunud oma
SISSEJUHATUS Otsustasin oma referaadi teha Platonist, kes on antiikfilosoofia üks tähelepanuväärsemaid suurkujusid, kelle teoseid ja saavutusi nii filosoofia, poeetika kui ka kunsti valdkondades on uuritud ning täiustatud läbi aegade. Tema nägemus, et vaim on primaarne ja kõik see on materiaalne ja sekundaarne ning, et teadmisi ei saada elus kogemustest ja nende üldistamises, vaid mõtlemisest endast, tundus huvitav. Samuti oli põnev lugeda sellest, et inimestel on ideed alati olemas ja neid tuleb lihtsalt meenutada, et uusi teadmisi saada. Platonil on ka väga palju huvitekitavaid arusaamu erinevatest asjadest. Elulugu Platon (427-347 e.m.a./eKr) kelle nimi oli tegelikult vanaisa järgi Aristokles, sündis nimekas ja rikkas perekonnas Aigina saarel, Ateena lähedal umbes 427 eKr Ateenas Aristoni ja Periktione pojana. Ta kuulus lugupeetud aristokraatide suguvõssa, mis etendas Ateena poliitikas tähtsat osa. Ta fil...
siia ja paninelu kaalule ainult sellepärast, et üks troojalane, Paris, röövis sinu venna naise! Sa ütlesid, et Menelaosele osaks saanud solvang oli solvang kogu Kreekale, ja me kuulasime sind, tulime Trooja alla võitlema, ja mina olen võidelnud südimalt kui teised! Kas nii tasud sa mulle nüüd?" Kohkunud vaikuses jätkab Achilleus. ,,Pea meeles, Agamemnon, kui sa võtad minu käest Briseise, ei hakka ma enam võitlema. Lähen oma laevade ja sõduritega tagasi Kreekasse!" ,,Mine kui kardad! Võitleme ka ilma sinuta!" Hetkeks näib, et Achilleus ja Agamemnon on teineteisele turja kargamas, aga neid vaigistab kõige vanem ja targem Kreeka vanematest, Nestor. ,,Rahunege!" hüüab ta. ,,Kas te ei taipa, et teie tülist on kasu ainult troojalastele? Agamemnon, jäta Briseis. Achilleus, austa oma juhti!" Nördinult lahkub Achilleus koosolekult ja läheb oma laagrisse. Mõne aja pärast ilmub sinna kaks Agamemnoni saadikut Briseist ära viima. Achilleus ei
moodustised, mis olid tavaliselt väga väikesed, hõlmasid ainult ühe linna ja selle lähema ümbruse. Igal polisel(linnriik) oli oma riigikord ja elustiil. Kreeklased valisid jumalatest ühe endale eriliseks kaitsjaks ja ehitasid akropolile tema auks templi. Ateena, jumalanna Athena linn, oli väiksematest polistest kümme korda suurem. Sageli tülitsesid ja sõdisid linnriigid omavahel. Kaks kõige võimsamat polist Ateena ja Sparta olid vihased rtivaalid. Kuid kui Kreekasse tungisid pärslased või teised välisvaenlased, ühinesid linnriigid, et kaitsta oma maad. Linn oli enamasti sirgete, üksteisega ristuvate tänavatega jaotatud täisnurkseteks kvartaliteks. Majad ehitati savitellistest kivist vundamendile. Väiksed aknad paiknesid põrandast kõrgel, et vargad ja palavus majja ei pääseks. Siseõues seisis altar, kus pere jumalaid austas, ning kaev. Majapidamistöid tegid naised ja orjad. Mehed ja naised elasid eri majaosades
metsastatud metsamaad. Puuliikidest on 34% okaspuu-ja 66% lehtpuud ning metsi on rohkem kõrgematel aladel. Üle poole metsade Bulgaaria asuvad nõlvadel üle 20 °, muutes koristamise ja metsa uuendamise väga keeruliseks. Peamised raiepiirkonnad on Rila ja Lääne Rhodope Mountains edelasse ja Põhja nõlvadel Balkani mägede keskel. Metsandus ja metsatööstus moodustab ligikaudu 2% SKPst. Metsanduse eksport aastal 2000 oli $ 99 100 000, peamiselt Türkki, Kreekasse, Itaaliasse, Makedooniasse ja Egiptusesse. Tähtsal kohal on majanduse seisukohalt ka turismitööstus. Maailma Turismiorganisatsiooni andmetel külastas Bulgaariat 2008 aastal 8,9 miljonit turisti. Turistid kolmest riigist - Kreekast, Rumeeniast ja Türgist - moodustavad 40% külastajatest. Uut tüüpi turism, sealhulgas kultuuri-, arhitektuuri- ja ajaloolise ekskursioonid, ökoturismi ja seiklusturism pakuvad külastajatele järjest laiemat turismiteenust. Mereturism Bulgaarias on kasvanud
8) Vihikus 9) Tragöödiakirjanikud: Thespis, astus kooriga dialoogi. Aischylos, Sphokles, Euripides. *Aischylos – „Oresteia“ on trioloogia ühe suguvõsa traagilisest saatusest. „Aheldatud Prometheus“ on lugu inimkonna vabastamise nimel peetud võitlusest. „Pärslased“ räägib autori kaasajast Pärsia kuninga sõjakäigust Kreekasse. *Sophokles – „Kuningas Oidipus“ on lugu Kadmose suguvõsa hävimisest väärtegude pärast. „Antigone“ räägib inimeste kehtestatud seaduste ning usundi ja moraali kirjutamata seaduste vahelisest konfliktist. *Euripides – „Medeia“ põhineb argonautide müüdil ning räägib tunnete võitlusest, hingelisest lahkhelidest ja kirgede hukatuslikkusest, abielust ja perekonnast
Kreeka idarannik on maakera üks lõhestatumaid ja laherikkamaid. Meri on seal vaikne ja suure hulga sobivate ja ohutute sadamatega. Kreeklased võisid siit rannikult varakult teostada kaugeid merereise. Kreeka lääne- ja lõunarannik on vähe lõhestatud, kaljune ja rohkete leetseljakutega. Põhja- Kreeka just nagu lõigataks Pindose mäe seljandikuga kaheks suureks piirkonnaks: lääne pool asuvaks Epeiroseks ja idapoolseks Tessaaliaks. Põhja- Kreekast käis tee Kesk- Kreekasse läbi Thermopylai kitsuse. See oli kitsas rajakene kõrgete mägede ja jääraku merekalda vahel. Kesk- Kreeka jaotub mägedest mitmeks iseseisvaks maakonnaks. Tuntuimad neist olid antiikajal Boiootia ja Atika. Mägine Korintose maakitsus ühendab Kesk- Kreekat Lõuna- Kreekaga. Lõuna- Kreekat nimetati Peloponnesoseks. Selles osas asusid viljarikkad maakonnad: Messenia, Lakoonia ja Argolis. Tähtsamad saared asetsevad Kreekast ida pool Egeuse meres. Suuremad neist on:
kasulik prantsuse haigus) teadmine laiemates avalikkuse 16. saj humanistidest immigrandid kihtides ega (4): rahvuse väljakujundamisel. Nt vürst Kurbski (1528-1583): Cicero Stoikute 6. 19. SAJANDI KESKPAIK JA II paradoksid IV ja VI raamatu tõlge POOL: REISID vene keelde. ITAALIASSE JA KREEKASSE Tsitaadid erakirjavahetuses: 19. saj II pool: pidev laevaliiklus ...pulsus ego civitate non sum, quae Atlandil nulla erat... Ameeriklaste traditsiooniline tuur (Ma ei ole välja saadetud riigist, mida Itaalias: pole olemaski) ronida Vesuuvi tippu, külastada 3. UKRAINA KAUDU Vesuuvi tuha Ukraina ühendamine Venemaaga 17. all hävinud linnu Herculaneumit ja saj.
Jõuti isegi Aafrikasse. Laastamistöö oli eriti laia ulatusega kuna sõideti mööda jõgesid kaugele sisemaale. Kuna ei suudetud tõrjuda viikingite rünnakuid, hakkasid Frangi riigi valitsejad viikingipealikega lepitust otsima, läänistades neile maid. Aastaks 1071 olid viikingid vallutanud L-Itaalia, tekkis Sitsiilia kuningriik. Idateed liikuvad viikingid sõitsid läbi Venemaa ja pidasid sidet Bütsantsiga. Paljud astusid ka palgasõduritena Bütsantsi keisri teenistusse. Jõuti isegi Kreekasse Bütsantsi kaudu. Kaubavahetuses oldi ka araabiamaadega. Uute maade asutamine Viikingid jõudsid oma retkedel ka asustamata maadele. Jõuti Islandile(874). Ranna ja mägede vahel oli rohkesti metsa, oli võimalusi põllumajanduse arenguks. Saare veed olid kalarikkad, linde võis püüda palja käega. Islandile rajati 430 asulat, mis jagunesid 13 piirkonnaks. Erik Punase saaga kohaselt jõudis selle kangelane Gröönimaale. U aastal 1000 jõudis Erik Punane P-Ameerikasse (nimeks Vinland).
positsioonist. Praktiline, poiste puhul sõjalise suunitlusega. Kreeka kultuuri mõjul hakati tähelepanu pöörama vaimsele haridusele: kreeka keel, kultuur, rooma kirjandus, ajalugu. Rikkamatel oli koduõpetaja, kes oli tavaliselt kreeka päritoli ori või vabaksalstu. Koolis käisid ka tüdrukud. Õpetus kestis kaua, eesmärk saada avaliku elu tegelaseks. Sageli saadeti pojad õppima Kreekasse tuntud õpetlaste juurde kõnekunti õppima. Ka sõjaline ettevalmistus. Ristiusu sünd: · Idamaised ja hellenistlikud usundid Roomas Austati paljusid jumalaid. Erinevate rahvaste uskumused sageli põimunud. Itaalias Bacchuse kultus. Austati Egiptuse Isist, kellest sai Vahemere maades austatuim jumalanna. Teda kujutati sageli Horos-last süles hoidmas, samamoodi nagu hiljem jumalaema Jeesuslapsega. Abikaasa Osiris.
Tallinna Kunstigümnaasium Ladina-Ameerika tantsud Tallinn 2008 SISUKORD Lk. 2 Sisukord 3 Sissejuhatus, Tantsu ajalugu 4 Tants ja muusika, Riietus 5 Tantsuvõtted, Tsa-tsa-tsaa, Samba 6 Salsa 7 Tango, Rumba 9 Kasutatud kirjandus 2 LADINAAMEERIKA TANTSUD Ladina-Ameerika tantsud on Ladina-Ameerika maadest (Brasiilia, Argentiina, Colombia, Boliivia, Kuuba jt) pärinevad tantsud, mis tihti sulatavad endasse erinevate rahvaste kultuurimõjusid. Paljud neist tantsudeks on saanud ülemaailmselt populaarseks seltskonna- ja võistlustantsudena. Tuntumad on bachata, lambada, mambo, merengue, rumba, salsa, samba, tsa-tsa (cha-cha-cha). Vähem tuntud Ladina-Ameerika tantsude hulka kuuluvad näiteks boogaloo, boolero, bossa nova, carimbó, charanga, conga, cumbia, forró, maxixe, pachanga, rueda de casino jpt. SISSEJU...
õpingutest loobuma. Ta töötas vaheldumisi koduõpetajana Venemaal ja Poolas ning ajakirjaniku ja karikaturistina Berliinis. Aastal 1893 asus Bornhöhe lõplikult elama Eestisse. Samal aastal lõpetas ta ka suuremalt jaolt oma kirjanikutegevuse ja hakkas elama rahulikku elu töötades erinevates kohtades riigiametnikuna. Algul leidis ta teenistust Tallinna ringkonnakohtu tõlgina. 1898. aastal reisis ta Palestiiniasse, Egiptusesse, Itaaliasse ja Kreekasse. 1901. aastast töötas ta arhivaarina. 1907. aastal nimetati Bornhöhe Jõhvi ülemtalurahvakohtu eesistujaks. Aastal 1912 kolis ta Narvasse, kuid jätkas sama ametit 1917. aastani. Peale Oktoobrirevolutsiooni valiti ta Narva linnasekretäriks ja hiljem rahvakohtunikuks. 1919. aasta algul asus Bornhöhe elama jälle Tallinna. Peale lühiajalist teenistust Kohtuministeeriumis määrati ta rahukohtunikuks. 1923. aastal 17. novembril suri Eduard Bornhöhe südamerabandusse.
Pariisi ning õpingud ja asus Roueni lädedale Croisset'sse, kus ta elas koos emaga. See mõis, Seine'i kaldal asuv imeilus maja, sai Flaubert'i koduks kogu ülejäänud eluks. 1846. aastast kuni 1854. aastani oli tal armulugu luuletaja Louise Colet'ga; Flaubert'i kirjad naisele on säilinud siiani. Siiski on see vaid väike episood kirjaniku elus, kes kunagi ei abiellunud. Ta tähtsaim sõber sel perioodil oli Maxime Ducamp, kellega Flaubert reisis 1846. aastal Suurbritanniasse ja 1849 Kreekasse ning Egiptusesse. See reis jättis talle sügava mulje. Alates sellest ajast, vältimaks juhuslikke sattumisi Pariisi, ei lahkunud ta enam eriti Croisset'st. 1849. aasta septembris kirjutas Flaubert "Püha Antoniuse kiusatuse", mida peab meistriteoseks, ja luges selle ette Louis Bouilhet'le ja Maxime du Campile, lubamata neil vahele segada või soovitusi anda. Pärast lugemise lõpetamist käskisid nad aga Flaubert'il kirjutatu tulle visata, kuna see olevat lootusetu ja korratu
Vana Kreeka kunst (12.saj eKr) Kreeklased olid väga egoistlikud, sest pidasid jumalaid endaga sarnaseks. Väljaspool Kreekat elasid barbarid (madalama kultuuritasemega inimesed). Kreeka ajalugu ja kunst jagatakse kolmeks Arhailine 600-480 eKr Klassikaline 480.-323. eKr Hellenism lõpeb 30.eKr Kreeka kunstis valitseb kord ja mõistusepärasus, loogika. Arhidektuur- templite tähtsaimaks osaks olid sambad. Põhiplaan on ristkülik, selle peale on ehitatud kivist tempel, ei kasutatud siduainet. Kokku pandud nagu lego või metallklambritega. Templit ümbritsevad sambad, need on täpselt paika pandud, kui lühemas otsa on nt 6 sammast, ss pikemas osas on 6x2+1 ehk 13. Sammaste taga asub siseruum e naos, puuduvad aknad. Seal oli jumala kuju. Naose lagi oli puidust (kasetlagi). Dooria, joonia ja korintose orderid templitel. Nimetused on saadud samba ülemise osa järgi. Tempel koosneb kolmest osast, alus, sambastki ja tala Poseidoni tempel Paestumis-varase...
Enne sõtta minekut oli Agamemnon ohverdanud oma tütre. Kuninganna ei jäänud truuks oma mehele ning ihkas kättemaksu. Peagi peale koju jõudmist tapetigi Agamemnon oma naise ja tolle armukese poolt. Menelaos Maailma ilusaim naine oli Helena, kes anti naiseks Menelaosele. Kui Helena Parise poolt rööviti, kutsus Menelaos kogu Kreeka enesele appi ja läks sõjaretkele Trooja vastu. Ta oli üks sõja keskseid tegelasi. Sõja võitnud viis Menelaos Helena tagasi Kreekasse. Kassandra Kassandra oli tuntud kui ennustaja, keda keegi kunagi ei usu, aga kelle sõnad alati tõeks osutuvad. Kassandra oli sõjaväe kingitus Agamemnonile, kuna neiu oli ilusaim õis vangi võetud naiste hulgas. Kassandra suri täpselt nagu Agamemnongi. Kassiopeia Kassiopeia oli Aethiopia kuninga naine. Ta olevat uhkustanud korduvalt, et on ilusam kui merenümfid. Nad kaebasid merejumalale ja too maksis solvangu eest kätte, saates riiki laastama uputuse ning merekoletise
kreeka tähestik ja vastavad uuringud on tõestanud, et üle 150 000 inglise keelse sõna on Kreeka päritolu. Lisaks sellele on enamik rahvusvaheli teaduslikke terminoloogiad on kreeka keeles. Näiteks sõna "trigonomeetria". Matemaatika põhineb kreeka "tri-go-no-mulle-tri-" (ôñéãùíïìåôñßá). Vanakreeka keele arenguperioodid ja "lingvistiline geograafia". Kreeka keel moodustab indoeuroopa keelkonna iseseisva rühma. II at-nde algusest mitme lainena Kreekasse rännanud hõimude keelena tõrjus ta aja jooksul välja seal enne neid elanud rahvastiku keele, kuid võttis sellest laene oma sõnavara rikastamiseks. Missugune ta oli Mükeene ajajärgul on raske öelda. Kirjanduse alguseks oli kreeka keel jagunenud juba rohkeiks murdeiks. Esimene keele arenguperiood klassikaline (VIII-IV eKr): dialektide (murrete) kooseksisteerimine. Atika, joonia, aioolia ja dooria murre kujunesid kirjakeelteks, neis loodi ka ilukirjandusteoseid
Sultana sai aru, et Maha passi võttis Abdullah kaasa Fayza jaoks. Selle intsidendi pärast tekkisid ka lahkhelid Sultana ja Kareemi vahel. Oodati viis päeva, kuni Abdullah helistas Küproselt. Ta täpsustas olukorda ning et Fayza oli ühendust võtnud ka oma vanematega, kelle viha imekombel hakkas vaibuma. Fouad ja tema abikaasa kartsid, et ei näe oma tütart enam kunagi, mistõttu lepiti väimehega, kes oli neist vaesem ning madalamal astmel. Fouadi pere lendas Kreekasse, kus kohtuti Jaferi ja Fayzaga. Edasi sõideti Kairosse, kus peeti pulmapidu. Sinna lendas ka Sultana oma perega, et kohtuda pojaga. Näinud, kui kiindunult suhtus Fouad Jaferisse, oli Sultana juhtunuga rahul. Otsustati jääda Kairos asuvasse villasse. 10. Fatma Sultana oli oma perega nautinud idüllilist pärastlõunat. Neid teenindas Fatma, kel oli juba aastaid palju kogunenud ning oma tüseduse tõttu liikus vaevaliselt. Kareem kaalus, kas äkki
Tema poeg Thor oli äikese- ja meresõitjate jumal. Jumalatele ohverdati meelehead: toitu, esemeid, vahel toodi ka inimohvreid. Viikingid uskusid, et pärast surma läheb nende hing langenute paradiisi Valhallasse. Surnud viikingid maeti koos relvadega ja haua kohale kuhjati kääbas. Tähtsad isikud maeti sageli koos laevaga või lükati põleva laevaga merele. Retked-Viikingite retked ulatusid kõikjale Euroopasse: Prantsusmaale, Saksamaale, Hispaaniasse, Inglismaale, Itaaliasse, Kreekasse. Ida-Euroopa jõgesid pidi liiguti Mustale ja Kaspia merele. Sagedased külalised olid nad ka Eesti vetes. Nad jõudsid ka Vahemerele ja Põhja-Aafrikasse. Kultuur-kestis 8. saj algusest kuni 11. saj. keskpaigani. Kultuuri algusesks peetakse Lindisfarne'i saare rüüstamist ja lõpuks Hastingsi lahingut. Röövkäikudele, mida hõlbustas 9. ja 10. saj. feodaalvõimu killustatus, tegi lõpu kuningavõimu tugevnemine Inglismaal ja Lääne-Euroopas. 5
Umbes 2000 a. e. Kr. oleks seega Kreekamaale tunginud põhja poolt andekas ja tugev rahvas, kes satub Kreeta kultuuri mõju alla. Sellelt omandab ta palju, suurima osa materjalist kultuurist, nagu näiteks idagoodid Theodorichi ajal Itaalias. Nad tarvitavad Kreeta kunstnikke ja käsitöölisi, kes kasutavad oma tehnilist oskust võõraste, uute peremeestele meeldivate motiivide kujutamises. Need uued rahvad, kes põhja poolt rändasid Kreekasse, ütleme otsekohe - see rahvas, kes pärastpoole esineb kreeklaste ehk hellenite nime all, oli sõdu armastav rahvas, millele neid siin kihutas eriti Kreeta rikkus. Nad on üritanud Kreetasse vallutusretki, hävitades ja põletades (kesk- minoilise aja lõpul, umb. 1600 e. Kr.) kõik Kreeta paleed: Knossose, Faistose, Guria, Pseira jne. Tõsine katastroof käis üle terve saare, kuigi ärkab uuesti kultuur, nagu tõendab teine
Selliseid üksikutest linnadest koosnevaid linnriike kutsutakse polisteks. Poliseid erldasid üksteisest meri ja mäed. Igal polisel oli oma riigikord ja elustiil. Kreeklased valisid jumalatest ühe endale eriliseks kaitsjaks ja ehitasid akropolile tema auks templi. Ateena, jumalanna Athena linn, oli väiksematest polistest kümme korda suurem. Sageli tülitsesid ja sõdisid linnriigid omavahel. Kaks kõige võimsamat polist Ateena ja Sparta olid vihased rtivaalid. Kuid kui Kreekasse tungisid pärslased või teised välisvaenlased, ühinesid linnriigid, et kaitsta oma maad. Linn oli enamasti sirgete, üksteisega ristuvate tänavatega jaotatud täisnurkseteks kvartaliteks. Majad ehitati savitellistest kivist vundamendile. Väiksed aknad paiknesid põrandast kõrgel, et vargad ja palavus majja ei pääseks. Siseõues seisis altar, kus pere jumalaid austas, ning kaev. Majapidamistöid tegid naised ja orjad. Mehed ja naised elasid eri majaosades
"Seelöwe", mis aga jäeti ära, kuna ei suudetud saavutada ülekaalu õhus Suurbritannia kohal. Hitler valmistas ette plaane kallaletungiks Nõukogude Liidule, tugevdades sidemeid Itaalia ja Jaapaniga. 1940 sügisel sõlmiti kolme riigi vahel nn Kolmikpakt, millega tõotati üksteist igati toetada. Samal aastal tungis Itaalia kallale Kreekale, kuid kreeklaste ägeda vastupanu tõttu sattusid itaallased hätta ning appi kutsuti Saksamaa. Saksa väed tungisid Kreekasse ja Jugoslaaviasse ning varsti olid riigid alistatud. 4.HITLERI UNISTUS RASSILISEST PUHTUSEST 8 Hitler asus ellu viima oma ideed puhtast aaria rassist. Juba enne riigipeaks saamist kehtestas ta esimeste seadustena Hitler puuetega naiste sundsteriliseerimise, et ühiskonda “puhastada”. Hiljem lasti füüsilise või vaimse puudega inimesed hukata, kuulutades, et nad “pole väärt elama”. Tema suurimat viha pidid taluma aga juudid
rohkem. Neist kuulsaim on Ateena akropolil asuv jumalanna Athenale pühendatud Parthenon (5. saj e. Kr), mis on ehitatud arhitektide Iktinose ja Kallikratese poolt ning mille cellas asus Phediase loodud Athena kuju. Joonisel on kujutatud dooria orderis templi põhielemendid ja pildil Parthenon. Joonia order tekkis klassikalisel ajastul, 6. sajandil e. Kr Väike-Aasias Joonia piirkonnas, kust levis ka päris Kreekasse. Joonia stiili iseloomustab kergus ja elegants. Sammas toetub baasile ning on sihvakam, kõrgem ja tihedamate kannelüüridega, kui dooria sammas. Samba kapiteelil on stiilile iseloomulik abakus, mis kõverdub spiraalselt, moodustades voluudi, mis meenutab oinasarvi Arhitraav jaguneb pikuti kolmeks võrdseks talaks ja friis kulgeb ühtlase, tavaliselt reljeefidega kaunistatud lindina. Enamik joonia stiilis templeid on kahjuks hävinud.
ja tegid visiite. Oli ka avalikult tuntud ja lugupeetud naisi. Laste kasvatamine ja õpetamine toimus algul kodus isa käe all, ning seisnes praktiliste oskuste õpetamises ja poiste puhul ka sõjalises kasvatuses. Hiljem pöörati kreeklaste eeskujul tähelepanu ka vaimsele harimisele. Rikkamad pered kasutasid selleks kreeka päritolu orja või vabakslastu teeneid. Vaesematele olid ka koolid. Kõrgema seisuse peredes jätkus laste kasvatamine veel pikka aega. Sageli saadeti suursugused noored Kreekasse mõne õpetlase juurde oma teadmisi täiendama ja kõnekunsti õppima, et neist tagasitulles saaksid head riigimehed. Rooma õigus Rooma riik oli õigusriik. Seaduslik ülimus kehtis kõigile, kaasa arvatud valitsejatele. Kedagi ei tohtinud kohtuta süüdi mõista ja neil oli õigus apelleerida keisrile. Keiser oli riigi kõrgeim kohtunik. Rooma seadused lähtusid nn. 12 tahvli seadustest ning pretsedentidest. Arvestati ka Kreeka seadusi ja nende põhimõtteid
See maa oli pea eranditult kitsa ülikute ringi käes. 8. saj eKr võeti kasutusele tähestik. 7. saj lõpul eKr hakati müntima hõberaha drahme. Alates 776. a eKr hakati pidama ka olümpiamänge. Klassikaline ajajärk (5. saj-338 eKr). Sel perioodil toimusid Kreeka-Pärsia sõjad ning ka Ateena ja Sparta omavaheline sõda Peloponnesose sõda. Kreeka ja Pärsia sõjad (499-479 eKr). Tähtsam tegevus algas 490. a eKr, kui Pärsia kuningas Dareios I tuli üle Egeuse mere Kreekasse, kuid tema väed said Maratoni lahingus rängalt lüüa ja selle riismed lahkusid Kreekast. 480. a eKr tuli Xerxes I omakorda laevastikuga. Ta suutis vallutada Põhja- ja Kesk- Kreeka, kuid sai Salamise merelahingus Ateena lähedal kreeklaste laevastikult lüüa (ha-ha-haa). Järgmisel aastal purustas kreeklaste maavägi (põhiliselt spartalased) pärslased ka maismaal ja Pärsia vägede riismed kihutati Kreeka territooriumilt välja. Peloponnenose sõda (431-404 eKr)
vahelist vastuolu kehtiva tavaõiguse üle Vabariigi perioodil. Patriitslikud magistraadid olevat plebeide sõnul õiguse rakendamisel kuritarvitanud tavasid kui suulisi õigusallikaid nende kohaldamisel ja tõlgendamisel. 462. aastal e.Kr. nõudis plebeide tribuun Terentilius Arsa, et sel ajal kehtinud õigus fikseeritaks kirjutatud kujul. Aastatepikkuse vastasseisu järel nõustusid patriitsid seadust kirjakujul välja andma. 3 Selleks saadeti kolmeliikmeline komisjon Kreekasse seadustega tutvuma ning 451. aastal e.Kr. valiti kümneliikmeline komisjon, kes seadused kirja pani. Mõne aasta möödudes koostas komisjon esialgu 10 tahvli seaduse teksti, millega plebeid rahul ei olnud ning hiljem lisati veel kaks tahvlit. 4 1.2. Vaidlused seadustiku olemasolu üle Peale 12 tahvli seaduse koostamist on hiljem selle tekkimise loo vastu vaieldud. On uurijaid, kes peavad seda 4. 3. sajandi e.Kr. koodeksiks ning eitavad täielikult selle seaduslikku iseloomu
enne impeeriumi langemist), siis seisnes viimane show ainult loomade jahtimises. Tagasi konspekti juurde APPIUSE TEE (PEATEE KREEKASSE) Appiuse tee on vanim ja kõige kuulsaim tee, mis ehitati vanade roomlaste poolt. See ehitati aasatl 312 e.Kr. Rooma tsensori Appius Claudius Caesuse poolt. Tee läks Servise müürist Roomast Capuasse. See läbis Appise Foorumi ja Terracina ja lõpus laiendati see Brundisiumi, nüüd kutsutavasse Brindisisesse. Peamine tee (Appiuse tee) Kreekasse oli rohkem kui 560 km pikk. Tee ehitati kuuetahulistest kividest ja sillutis pandi siledale pinnale ning tugevdati mördiga. Roomast Terracinani on tee peaaegu otse ehitatud, hoolimata järskudest kallakutest Albani mäel ja soodest Pontinis. Rooma lähedal oli tee ääristatud haudadega, millest mõned on tänaseni säilinud. Teatud osad sellest teest on siiani kasutusel. Tee on kuulus ka Spartacuse tõttu, kes peale mässu koos teiste orjadega tee äärde risti löödi.
kultuskoht Olümpia. Alates 776 eKr hakati Olümpias iga nelja aasta tagant korraldama olümpiamänge, mis saavutasid ülekreekalise tähtsuse. Kreeka-Pärsia sõjad (500-478 eKr). 6.sajandil tekkis Lähis-Idas enneolematult suur Pärsia riik, mis allutas endale ka Kreeka linnad Väike-Aasias ning võttis siis suuna ka Balkani vallutamiseks. 490 eKr saatis Pärsia kuningas Dareios laevastiku Ateena vastu. Pärslased said Maratoni lahingus rängalt lüüa ja pidid lahkuma. 480 eKr tungis Kreekasse kuningas Xerxes, kellel õnnestus foiniikia laevastiku abiga vallutada Põhja- ja Kesk-Kreeka. Salamise merelahingus Ateena lähistel said aga pärslased jällegi hävitavalt lüüa, järgmisel aastal lõi spartalaste maavägi ka mandril pärslasi. Sõda kandus üle Väike-Aasiasse, kus ka sealsed linnad saavutasid iseseisvuse. Klassikaline ajajärk (500-338 eKr). Pärast võidukaid sõdu pärslastega algas Kreeka tsivilisatsiooni hiilgeaeg. Esile kerkisid Ateena ja Sparta
6. Säilitus tingimused lk 14 7. Kasutatud kirjandus lk 15 1. Riisi minevik Maail ma vani m teadaolev toiduvili, tuntud juba Kristuse e elsest ajast. Riisi on Hiinas kasvatatud rohke m kui 6000 aastat. Riis pärineb KaguAasiast, kus selle algseid m etsikuid liike leidub veel tänapäevalgi. Riisi viisid Kreekasse araabia rändurid, Indiasse aga Aleksander Suur umbes 326. aastal eKr. Hispaaniasse j õudis riis mauride vallutusega 700. aasta paiku, LõunaA m e erikasse aga hispaanlaste vahendusel 17. Sajandi alguses. Prantsus maale viisid riisi ristirüütlid. 2. Riisi tähtsus maailmas Üks enam tarvitatav teravili maail mas ongi riis. Rohke m kui poolele maail ma rahvastikule
Sissejuhatus Thales Mileetosest oli Sokratese-eelne vanakreeka filosoof, kes elas 600 eKr paiku. Teda peetakse esimeseks filosoofiks üldse ja ka esimeseks teadlaseks. Tema arvamuse järgi oli ürgalgeks ehk algaineks vesi, mis on kõige algus ja kõige olemus. Thales püüdis esimesena seletada füüsilist maailma ja selle nähtusi ratsionaalselt mitte mõtoloogiliselt, võtmata appi jumalaid. Thales elas Mileetose linnas Joonias. Tõenäoliselt õppis ta noore mehena Egiptuses. Peaaegu kindlasti oli ta tuttav vanaegiptuse mütoloogia, astronoomia ja matemaatikaga. Just tutvus võõra kultuuriga võis panna teda distantseeruma mütoloogiast. Thales oli sügav mõju hilisematele vanakreeka mõtlejatele. Ta oli joonia koolkonna rajaja; Anaximandrost peetakse tema õpilaseks. Pythagoras olevat noore mehena külastanud Thalest ning see andnud talle nõu õppida Egiptuses. Herodotose teatel oli Thales 585 eKr kuningas...
mõõdukas. 1930. aastail algasid vallutussõjad. Itaalia vallutas Etioopia ning muutis selle oma asumaaks, 1936-1939 sekkus koos fasistliku Saksamaaga Hispaania kodusõtta ja Aprill 1939 okupeeris Albaania. 1936 sõlmisid Saksamaa ja Itaalia poliitilise ja sõjalise liidu (Berliini- Rooma telg). 1938. aastal osales Müncheni kokkuleppes, 22. mai 1939 sõlmis Sksamaaga uue sõjalise liidu, teraspakti ja 11. juunil 1940 astus Saksamaa liitlasena II maailmasõtta. Sõjakäigul Kreekasse sügisel 1940 sai Itaalia lüüa, sama aasta detsembris purustasid inglased Itaalia väekoondised Kürenaikas ja jaanuarist maini 1941 teistes Itaalia Aafrika valdustes. Alates 22.06.1941 osales Itaalia sõjas NSV Liidu vastu. Talvel 1941-1943 sai Itaalia armee (umbes 250 000 meest) Doni keskjooksul purustavalt lüüa. Mais 1943 sundisid USA, Briti ja Prantsusmaa väed Saksa ja Itaalia väekoondised Põhja Aafrikas kapituleeruma, 10.07.1943 tungisid USA ja Briti armee Sitsiiliasse. 25.07
asumaid. Lõpuks britide äge vastupanu sundis hitleri lõetama nende vallutamist, kuid samas hakati S-l töötama välja plaani NSV hävitamiseks. Hitler tugevdas sidemeid Jaapani ja Itaaliaga tehes lepingu kolmikpakt, mille allakirjutajad võtsid endale kohustse üksteist igati aidata. Hiljem liitusid ka mõned teised riigid. 1940 aasta hilisügisel ründas Itaalia Kreekat. Kreeklased panid ägedalt vastu ning itaalia oli kohtstaud abi paluma hitlerilt. Ta väed tungisid kreekasse ja jugosslaaviasse ja varsti olidki mõelmad alistatud. 1941 aasta suveks olid saksamaa ja itaalia kätte langenud 12 riiki , kus kehtestati range okupatsioonireziim. Nendes riikides hakkati teostama juutide hävitamise kava. Miljoneid juute tapeti ja seda nimetatakse holokaustiks. SAKSAMAA TUNGIB KALLALE NSVL-LE Molotov-Ribbetropi paktiga lubasid S ja NSVL kümne aastajooksul üksteist mitte rünnata, kuid kumbki ei kavatsenud seda täita. Mõlemad tegid ettevalmistusi ründamiseks
" See oli Jeesuse hääl, mis käskis tal minna Damaskusesse. Saulus oli kolm päeva pime. Kaaslased viisid ta Damaskusesse, kus Hanania- nimeline kristlane talle käte pealepanemisega nägemise tagasi andis. Saulus lasi end Hananial ristida ja tema kristlikuks nimeks sai Paulus. Siitpeale hakkas Paulus levitama ristiusku, sest tundis, et Jumal on ta isiklikult välja valinud. Paulus võttis osa kolmest misjonireisist: Süüriasse, Väike-Aasiasse ja Kreekasse. Nende reiside käigus pani ta aluse esimestele kristlikele kogukondadele. Apostlitele tutvustas Paulust Barnabas. Kui juutide juhid hakkasid Paulust süüdistama rahutuste põhjustamises Jeruusalemmas ja ähvardasid teda tappa, pöördus Paulus õiguse saamiseks keiser Nero poole. Vastavalt Rooma kodanikuõigusele saadeti ta Rooma, et seal kohut mõista. Laev hukkus Malta rannikul, aga keegi ei uppunud. Reisil hammustas Paulust rästik, ent mürk ei teinud talle midagi. Roomas
Peatükk 22 Vabariik res publica - "avalik asi" -->vabariik patriitsid +plebeid =Rooma rahvas =võrdsed õigused Aristokraatlik riigikord riiki juhtisid magistraadid ja senat (tuntud, jõukad, pühenduvad), seega riiki juhtis kitsas perekondade ring nobiliteet. Magistraadid - igas ametis kaks meest vältimaks ühe ametniku võimu liigset tugevnemist - valiti üheks aastaks - ametnikele palka ei makstud, riigi teenimist peeti kodanike aukohuseks Konsulid (2) kõrgeimad magistraadid, sõja ajal juhtisid armeed Preetorid (8) sõjavägi, õigusemõistmine, konsulite asendajad Tsensorid konsulite hulgast viieks aastaks. Kodanike loenduse korraldamine, senaatorite nimekirja koostamine, vaadati elanike elukombeid. Diktaator määrati konsulite ja senati kokkuleppel pooleks aastaks ohu korral (piiramatu võim) Rahvatribuunid (10) lihtrahva huvide kaitsmine, veto otsusele Senat Riiginõukogu, koosnes 300 liikmest e senaator...
Peatükk 22 Vabariik res publica - "avalik asi" --> vabariik patriitsid + plebeid = Rooma rahvas = võrdsed õigused Aristokraatlik riigikord riiki juhtisid magistraadid ja senat (tuntud, jõukad, pühenduvad), seega riiki juhtis kitsas perekondade ring nobiliteet. Magistraadid - igas ametis kaks meest vältimaks ühe ametniku võimu liigset tugevnemist - valiti üheks aastaks - ametnikele palka ei makstud, riigi teenimist peeti kodanike aukohuseks Konsulid (2) kõrgeimad magistraadid, sõja ajal juhtisid armeed Preetorid (8) sõjavägi, õigusemõistmine, konsulite asendajad Tsensorid konsulite hulgast viieks aastaks. Kodanike loenduse korraldamine, senaatorite nimekirja koostamine, vaadati elanike elukombeid. Diktaator määrati konsulite ja senati kokkuleppel pooleks aastaks ohu korral (piiramatu võim) Rahvatribuunid (10) lihtrahva huvide kaitsmine, veto otsusele Senat Riiginõukogu, koosnes 300 liikmest e senaatorist ...
koodnimega "Seelöwe", mis aga jäeti ära, kuna ei suudetud saavutada ülekaalu õhus Suurbritannia kohal. Hitler valmistas ette plaane kallaletungiks Nõukogude Liidule, tugevdades sidemeid Itaalia ja Jaapaniga. 1940 sügisel sõlmiti kolme riigi vahel nn Kolmikpakt, millega tõotati üksteist igati toetada. Samal aastal tungis Itaalia kallale Kreekale, kuid kreeklaste ägeda vastupanu tõttu sattusid itaallased hätta ning appi kutsuti Saksamaa. Saksa väed tungisid Kreekasse ja Jugoslaaviasse ning varsti olid riigid alistatud. Saksamaa rünnak NSV Liidule MRP-ga lubasid Saksamaa ja Nõukogude Liit teineteist mitte rünnata, kuid kumbki ei kavatsenud tegelikkuses seda sätet täita. Algul puudutas see eelkõige Nõukogude Liitu, kes plaanis oodata ära, mil Saksamaa ja Suurbritannia on omavahelistes lahingutes ehk nõrgestanud ja sekkuda Saksamaa vastu sõtta suure propagandakäraga "Euroopa vabastajana". Kui Nõukogude Liit okupeeris 1940
AJALOOST · 9000-6000 eKr rahaasendajaks kariloomad · 3100 eKr kiri arvepidamisvajadus · 3000-2000 eKr Mesopotaamias panganduse alged · 2250-2150 eKr Kapadookia (tänapäeva Türgi ala) valitseja annab hõbedakangidele garantii - rahaasendaja · 1200 eKr Hiinas käibevahendiks kaurikarbid · 1000-500 eKr Hiinas rahaks miniatuursed tööriistad · 687 eKr Lüüdias tahumata mündid · 600-300 eKr Hiinas algelised ümarmündid · 600-570 eKr mündid levisid Kreekasse · 550 eKr lüüdlased valmistavad hõbe- ja kuldmünte · 336-323 eKr Aleksander Suur kehtestab kulla ja hõbeda suhte 1:10 · 323-30 eKr kasutatakse Egiptuse viljaaitu pankadena. Aleksandrias asub keskpank. Esmakordselt tehakse rahaülekandeid. · 269 eKr roomlased valmistavad ja lasevad käibele hõbemündid · 765 pKr saab Inglismaal hõbepenn peamiseks mündiks · 812 paberraha kasutuselevõtt Hiinas seoses vase puudujäägiga müntide vermimisel · (Bailey, G
vallutaja. Korintoses asuv Aphrodite peatempel paiknes arvatavalt Akrokorintosel, kuid templi varemed on väikesed, nõnda arvati, et püha (templi)prostitutsioon toimus hoopis all-linnas. (Templiprostitutsioon on Uku Masingu arvates mõeldud selleks, et sundida jumalat tulema võõra kujul ja sigitama messia.) Tempel ehitati arvatavasti 6. või 7. saj. e. Kr. Aphroditele oli linnas pühendatud teisigi templeid. Arvatakse, et Aphrodite koos idast laenatud Astarte ja Urania joontega tuli Kreekasse Küproselt, kus Aphroditest kujunes armastuse ja viljakuse jumalanna ning sõjakas linnade kaitsejanna. Astarte (Aštarte) oli Foiniikia ja Süüria muistne viljakusjumalanna, kelle babüloonia vaste oli Ištar. Teda austati kogu Lähis-Idas (Väike-Aasiast läbi Süüria ja Egiptuse Lõuna-Araabiani), mainitud on teda ka Vanas Testamendis (Aštoret). Süüria kaupmeeste vahendusel jõudis Astarte kultus Küprosele, Kreetale, Sitsiiliasse (Eryx) ning Kartaagosse.
materjale ning transportida neid vaid Briti ja Prantsuse laevadega nn. lend-lease. 27. sept. 1940.a. sõlmiti Saksamaa, Itaalia ja Jaapani vahel Kolmikpakt, millega tõotati üksteist igati abistada. Kolmikpaktiga ühinenud riike hakati nimetama teljeriikideks. Sõjategevus 1941 1941.a. esimesel poolel käisid lahingud Vahemerel, kus sakslased ja itaallased üritasid merelt ja õhust hävitada Inglise merejõude. Samal eesmärgil tungisid itaallased Albaaniast Kreekasse, kuid edu nad ei saavutanud. 6. aprillil 1941 algas Belgradi rünnakuga Saksa armee sõjakäik Balkanil. 10. aprillil sisenesid sakslased Zagrebisse, 13. aprillil Belgradi ning 17. aprillil kapituleerus Jugoslaavia armee. Jugoslaaviasse tungisid sakslased koos Itaalia ja Bulgaaria vägedega. Aprillis 1941 kapituleerus Kreeka armee. Mai lõpus sundisid sakslased inglasi Kreekast lahkuma. Peagi sisenesid sakslased Ateenasse ning okupeerisid Kreeka ja kõik Kreeka saared. 1941.a
välismaalaste privileegid. q Bosporuse ja Dardanellide väinad demilitariseeriti, võimaldati vaba läbisõit kõigi maade kauba- ja sõjalaevadele. q Türgi pidi ära andma mittetürklastega asustatud alad. q Kreekale tuli loovutada Egeuse mere saared (välja arvatud Imbros ja Tenedos). q Itaalia sai Dodekaneesi saared, q Suurbritannia Küprose. q Türgi sai Ida-Traakia. Seal elavad kreeklased repatrieerusid Kreekasse, Kreekas elavad türklased Türgimaale. q Lausanne´i rahu lõpetas ka 1919-1922 aastatel kestnud Kreeka-Türgi sõja. Karikatuur "Tagantvaade". Allkiri: "Igavesti kestev rahu." Jaapan kontroll Vaiksel ookeanil. Suurbritannia Briti laevastik, Prantsusmaa franko-ameerika allianss, Itaalia suurem Itaalia, Rahvasteliit (League of Nations) 1920-1946 Asutati Wilsoni jt algatusel Pariisi rahukonverentsil 28.04
8) Osa lauselühendeid: Ukse taga seisis hoolimata, vaatamata, alates ja väike poiss, seenekorv käes. Vili, lõpetades, arvates, võrreldes ei nõua osalt rõukudesse pandud, osalt koma ka lauselühendi algul: koristamata, jäi põllule vedelema. Võrreldes eelmiste aastatega on Teinud päevast päeva ühetoonilist eksamitulemused paranenud. tööd, kavatses ta puhkuse ajaks Kreekasse sõita. Kiri kirjutatud, jäi ema tükiks ajaks mõtlema. Seistes kõrgel peakaldal, ei julgenud tütarlaps alla vaadata. 9) Hüüundid ja kiilud eraldatakse komadega. SIDEKRIIPS 1) Kokkukirjutistes, mille üks osadest on tsitaatsõna, täht, täheühend või sõnaosa: C- vitamiin 2) Liitomadussõnades, mille eesosa on nimi: Läänemere-äärne, Viljandi-poolne, Koidula- aegne 3) Täpsustava täiendosaga nimedes: Lõuna-Eesti
KORDAMISKÜSIMUSED VANAMUUSIKA TÖÖKS 1. Muusika teke. Mis on muusika? Kui vana on muusika? Millistest allikatest pärinevad inimkonna teadmised kaugete aegade muusikast? Millest tekkis muusika? Kuidas me teame vanast muusikast? Kas vanamuusikat on säilinud? Kas kõikidel maailma rahvastel on muusika? 2. Vanimaid teadaolevad muusikainstrumendid ja nende päritolumaad. (pildid konspekti lõpus) Kiviajast tuntakse eelkõige mitmesuguseid löökpille, meso- ja neoliitikumist ka flöödi- ja sarvelaadseid pille ning trompeti eellasi. Esialgu valmistati vile- ja trompetitaolisi pille õõnestatud loomakontidest, sarvedest, mammuti kihvadest. Ühes vanas Egiptuse legendis räägitakse, et üks jumalaist tõuganud juhuslikult kilpkonna kesta. Selle sisemuses olnud aga mõned kuivanud ja pinguletõmbunud sooled, mis hakanud helisema järsust löögist kesta pihta. Olid ju paljude vanade pillide koostisosaks tõesti kas kilpkonna kest või õõnestatud kõrvits. Selline ...
Tema loomingu tipuks peetakse viit teost: ,,Herakles" ( kus Herakles oma lapsed tapab), ,,Alkestis" (Admetose abikaasast, kes end oma mehe eest ohverdas ja kelle Herakles allilmast tagasi tõi), ,,Medeia" (kus Medeia tapab Iasoni abikaasa ja oma lapsed), ,, Hippolytos" ja ,,Bakhandid". ,,Bakhandid" on tähtis teos, sest seal tuleb lavale tragöödia sünniga seotud jumal Dionysus. Tragöödia kujutab Dionysuse kultuse toomist Kreekasse . Lugu on peetud nii religiooni ülistuseks kui ka selle vägivaldsuse näitamiseks . Menandros Mendandros elas hellenismi ajajärgul, kuulus Ateena kõrgklassi ja oli Theophrastose õpilane. Ta on kuulus oma komöödiate poolest, milles on palju muudatusi võrreldes Aristophanese komöödiatega. Tema komöödiates on viis osa, nendevaheline aeg täidetakse koori-interluudiumitega, mille jaoks pole kirjutatud laule ega dialooge. Tegevusaja ja koha ühtsuse printsiibilt sarnaneb ta
Kehra Gümnaasium 11.A klass, humanitaarsuund Maret Luukas KEHRA GÜMNAASIUMI 5.-9. KLASSIDE ÕPILASTE HUVI KÄSIPALLI VASTU Uurimistöö Juhendaja: õp Piret Urmet Kehra 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS.........................................................................................................................3 1.KÄSIPALLI ÜLEVAADE......................................................................................................4 1.1 Käsipall maailmas...........................................................................................................4 1.2 Käsipall Eestis.................................................................................................................5 1.3 Käsipall Kehras......................................................
Hitler ütles oma kindralitele juuli lõpus 1940, et järgmine rünnak on Nõukogude liitu, ning, et, kui see vallutatud siis näevad britid, et nende positsioonid Indias ja Lähis-Idas on kehvad võivad siis leppida rahuga. Tema abilised aga hoiatasid teda Nõukogude talve eest ja ta otsustas Venemaa vallutamise plaani lükata kevadele. Samal ajal oli Mussolini lavastanud ebaõnnestunud rünnaku Itaalia kolooniast Liibüast Egiptusesse (Briti koloonia) ja sama ebaõnnestunud reidi Kreekasse. Vastutasuks olid Britid vallutanud Kreeta ja Kreeka lennuväljad. Hitler aga ei soovinud Briti lennukeid nii lähedale oma põhilistele õliväljadele Rumeenias ja novembris hakkas ta planeerima rünnakut Kreeka invasiooniks. 1941 aasta alguses lükkasid Briti väed itaallased Liibüasse tagasi ja selle tagajärjeks saatis Hitler oma liitlastele appi kindral Erwin Rommeli koos suure tankiväega. Et saada tee Kreekasse ja Nõukogude Liitu tõmbas Hitler Rumeenia ja Ungari teljeriikide
issejuhatus Kindlasti kõige suuremat mõju järelmaailmale on avaldanud muistse Kreeka kunst. Oma rahuliku, suursuguse ilu, kooskõla ja selgusega on see olnud paljudele hilisematele põlvkondadele vaimustuse ja eeskuju allikas. Kreeka vanaaega nimetatakse antiigiks, lisaks sellele kuulub antiigi alla ka Rooma oma kultuuri, kunsti ja muude elunähtustega. Kulus mitu sajandit, enne kui 12. sajandil e.m.a. põhjast sisserändu alustanud kreeklaste hõimud suutsid umbes aastaks 600 e.m.a. välja arendada oma kunsti. Edasi järgnes kolm ajastut kreeka kunsti arengus: Arhailine ehk vana aeg - umbes 600 - 480 e.m.a., mil kreeklased lõid tagasi suure pärslaste kallaletungi ning välisvallutajatest vabanenuna said edaspidiseks soodsamad tingimused kunstiga tegelemise jaoks; Klassikaline ehk õitseaeg - 480 - 323 e.m.a. (mil suri valitseja Aleksander Suur); Hellenistlik (tuletatud sõnast "hellen'', nii kutsusid kreeklased end ise) ehk hiline - see lõpp...
hetiitidele ja Lõuna-Süüria koos Palestiinaga Egiptusele. Impeerium koosnes väiksematest sõltuvatest riigikestest, mida juhtis kuningas koos sõjalise ülikkonnaga. Kultuuris on vähe originaalset, suurem osa võeti üle Mesopotaamia kultuurist. Hetiidi riik on tähtis veel ühe leiutise poolest. Nende riigi ajal u 1300 a eKr hakati Väike-Aasias tööriistade valmistamiseks kasutama rauda. Peagi levis rauatöötlemisoskus Süüriasse, Mesopotaamiasse ja Kreekasse ning seejärel laiemaltki. Algas rauaaeg. Pärsia suurriik. Pärsia tõusis teiste Iraani riikide seast esile u 550 a eKr. Esimene Pärsia riigi kuningas oli Kyros II. Kambyses II vallutab Egiptuse. Dareios II ja Xerxes I valmistasid ette ja viisid läbi sõja Kreeka vastu (499-479 eKr), kuid seda vallutada ei õnnestunud. 330 a eKr vallutas Pärsia riigi Makedoonia Aleksander. Riigil oli neli pealinna: Susa, Persepolis, Ekbatana ja Babülon. Vallutatud rahvastele ei surutud oma usku peale
Selle aja ideaalkujud olid Egiptuse viimane valitsejanna KleopatraVII ja Egiptuse vaarao Ehnatoni naine Nofretete. Joonis 1. KleopatraVII meiginäide Joonis 2. Elizabeth Taylor Kleopatrana 1.3 Muinas-Kreeka Kosmeetika levis edasi Kreekasse. Kreeka kultuuri arhailisel ajajärgul kasutati näo- meiki harva. Naisel kui abikaasal ei olnud lubatud end meikida. Ideaalnaine oli puhas, loomulik ja graatsiline. Sel ajal kasutati valget alusmeiki, mis sisaldas tinavalget ja mis võisnäonahka rikkuda või hoopis kutsuda esile surma raske tinamürgituse läbi. Kinaverist ja adrust või mooruspuumarjadest segati kokku pruunika tooniga põse- puna. Põskede juurde kuulusid tihti ka punased huuled, samas võis värvitud olla ainult suu.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
