Jumalanna Pallas Athena Pärnu 2014 Jumalanna sünd Pelasgide sõnul sündis jumalanna Athena Liibüas Tritonis järve ääres, kust ta leidsid ja enda hoolde võtsid kolm kitsenahkadesse riietatud Liibüa nümfi. Kreeta kaudu Kreekasse tulnud, elas ta alguses Athenai linnas Boiootias Triotoni jõe ääres. Lapseeas tappis ta kogemata oma mängukaaslase Pallase, kui nad odade ja kilpidega relvastatult mängulahingut lõid. Leina märgiks liitis ta enda nime ette Pallas. Teised väidavad, et Athena isaks olnud Pallas, tiivuline kitselaadne hiid ja kelle nime Athena lisas enda omale. Müüt: Ilus noor jumalanna Metis oli rase. Gaia rääkis Zeusile (peajumalale), et kui ta ei taha, et
vallutas ja rüüstas Babüloonia. 15saj eKr - Mitanni riik. 1380-1330 eKr Suppilulima valitsusaeg hetiidi riigis. 1250 eKr Hattusili III sõlmis Ramses II'ga rahulepingu. 9-8 saj eKr Väike-Aasias tugevnes Früügia riik. 7saj - tugevnes Lüüdia riik; Iraanis kujunes Meedia riik. Pärsia suurriik (559-330 eKr) rajati Kyros II poolt. 546 Kambyses II vallutas egiptuse. 522-486 eKr Kuningas Dareios I saavutab pärsia impeeriumi suurima ulatuse. 480-479 ei õnnestunud Xerxes I'l kreekasse tungida. IX aastatuhandel tekkis Jeeriku asula. III aastatuhandel eKr sai tähtsamaks linnaks Byblos. 1918 saj eKr heebrealased asuvad Palestiinasse. 14 saj eKr esimesed tõendid foiniikia tähestiku kohta. 1250 1200 eKr iisraellaste väljarändamine egiptusest Moosese juhtimisel. 12- 11 saj eKr iisraellased vallutasid Kaanaini. Iisraellaste riik (11-10 saj eKr.) 1000-926 eKr Taavet vallutas Jeruusalemma. 962-922 valitses Saalomon ja ta rajas Jahve templi Jeruusalemma.
1.Tume ajajärk 1100-800 a ekr Kreeka oli langenud peaaegu tsivilisatsioonieelsele taselmele,elanikkonna arvukus oli vähenenud,kiri ununenud.Osa kreeklasi läks Väike-Aasia läänerannikule ,lõpuks see muutus nende püsivaks elukohaks,tööristu ja relvi valmistati rauast.Suhted naabermaadega olid nõrgenenud 2.Kreeka -Pärsia sõjad 6 saj teiselpoolel langesid Kreeka linnriigid Väike-Aasia läänerannikul pärsia võimu alla , 490 a ekr korraldas Pärsia kuningas sõjakäigu Kreekasse,kuid sai ateenlastelt Maratoni lahingus lüüa . Mõneaja pärast tungis Kreekasse kuningas Xerxese hiigelvägi.Sõja lõpustõrjuti pärslased Kreekast ja egeuse mere piirkonnast välja. 3.´Makedoonia tõus Kunigas Philippos II tugevdas oma ümberkorraldustega Makedoonia riiki ja armeed ning hakkas sekkuma Kreeka riikide omavahelistesse suhtesse 4.Iseloomusta Kreeka tsivilisatsiooni
elamist, mis tänapäeval on osutunud võltsiks. See oli kuldne võimalus arenemiseks, aga tundub, et see raha raisati lihtsalt ära. Olukord hakkas muutuma 90ndate teisel poolele, muutused rahvusvahelisel ja kohalikul tasandil võimaldasid investeeringuid. Kreeka pangad hakkasid avama filiaale teistes riikides, saavutades märkimisväärse turuosa. Kreeklased muutusid naaberriikides olulisteks investeerijateks, võites kohati tugevamaid riike. Kreekasse hakkas voolama neist investeeringutest tulu. 90ndate lõpus oli euroraha lähenemas, 2004. aasta Olümpiamängud oli eesmärk, mis tuli saavutada, tehti olulisi investeeringuid infrastruktuuri ja algas arenguperiood, mis kestis kuni majanduskriisini. Kuid majanduskriis tõi olulise pöörde. Algul tundus, et Kreeka majandus ei ole tõsiste probleemide ees. Enne 2009. aasta valimisi väideti, et eelarvedefitsiit on umbes 8% SKT-st ja surve majandusele ei ole nii tugev
· Võimsam linnriik - Sparta ( diktaktuuriline riik ) · 594. a. eKr. kehtestas Solon mõõduka riigikorra, lõppes aritrokraatia ülemvõim lihtrahva üle · 507. a. eKr. kehtestati Ateenas demokraatlik riigikord IV. Klassikaline periood u 500-338 a. eKr. · Kreeka.Pärsia sõjad 500-478 a. eKr. 6. saj. 2. poolel langesid Kreeka polised) linnriigid ) A-A läänerannikul Pärsia võimu alla · 480 a. eKr. Pärsia kuningas Darelose sõjakäik Kreekasse, sai lüüa Maratoni lahingus · 480 a. eKr. tungisid Kreekasse Xerxese väed, Salamise merelahingus purustasid Ateena ja Sparta väed Pärsia laevastiku, aasta hiljem ka maaväed · Kreeka hiilgeaeg 480 a. eKr. -431 a. eKr. - Sparta ja Ateena suhted pingelised · Ateenas dem. riigikord . Perikles , lihtrahva osa suurenemine riigi elus · Ateena - tähtsaim maj. ja kult. keskus · Pelopollesose sõda 431 a. eKr. - 404 a. eKr. , Sparta purustas Ateena · Sparta ülemvõim 404 a. eKr
VANA-KREEKA EHITUSKUNST Kreeklaste esivanemad tulid Kreekasse põhja poolt pikema aja vältel. 12. e.Kr tungisid Kesk- ja Lõuna-Kreekasse dooria, Egeuse mere saartele ja Väike-Aasia rannikule joonia hõimud. 11. - 8. sajandil e.Kr. oli kreeklaste elu veel lihtne ja looduslähedane. Oluliseks uuenduseks oli raua lai kasutuselevõtt. Tekkisid eraldiseisvad linnriigid, mis omavahel võistlesid, vahel ka sõdisid. Ühtset Kreeka riiki ei tekkinudki, ometigi tundsid kreeklased ennast ühtse rahvana.
2016 Nädalane kultuurireis. Käime kohtades, kus klassikalise Kreeka vaimu puudutus on eriti selgelt tajutav. Mart Raukase suurepärane jutustamise anne ning tema põhjalikud teadmised Kreeka ajaloost toovad silme ette inimkonna hiilgava perioodi, mil pandi alus Euroopa kultuurile. Õhtused ühisvestlused võimaldavad päeval nähtut paremini mõtestada ning otsida vastuseid kaasaja põletavatele probleemidele. Lendame Kreekasse ja tagasi Aegian Airlinesi mugava otselennuga. Kreekas liigume ringi rendiautodega. Põhjalikum info 5112536
ristleja Graaf Spee 1940 9. aprill Saksamaa 28. Oktoober Itaalia alustas Septembris Itaalia 16. juuli Hitler andis Hitler alustab hõivab Taani ja ründab Sissetungi Kreekasse oodates kiiret alustab Egiptuses Liibüast käsu purustada intensiivset Norrat (alustas võitu rünnakut brittide vastu Luftwaffega allveesõda Antlandi vastupanu, mis kestis 7. dets Britid alustavad Suurbritannia , kuid ookeanil, mis kestab
haiguste sümptoomide ja kulgemise kirjeldusi ja püüab haigusi seletada looduslike põhjustega. e) Herodotos hakkas esimesena uurima ja üles tähendama lähema ajaloo sündmusi. Tal on teos "Historia", mis räägib Kreeka-Pärsia sõdadest ja eelloost. f) Philippos II - Makedoonia kuningas Aleksander Suure isa g) Aleksander Suur h) Dareios I Pärsia kuningas, kes tungis Kreekasse ja sai Maratoni lahingus luau. i) Dareios III - oli Ahhemeniidide Pärsia viimane valitseja. Ta jäi sõjas alla Aleksander Suurele ning tapeti oma alluvate poolt. Aleksander lasi ta suurte auavaldustega maha matta, et nii oma võimu Pärsia impeeriumi üle legitimeerida. j) Xerxes Dareiose poeg, kes tungis pärast oma isa Kreekasse, kuid sai Salamise merelahingus lüüa. 5
Seal elas metsik rahvas, aga ta võeti lahkelt vastu ja siis kuningas Aietes andis oma tütre ka talle naiseks. Ja siis selle jäära, kes Phrixot oli päästnud, ta kinkis selle tänutäheks Aietesele selle tütre eest. Phrixosel oli lell, kes oli õiguse järgi Kreeka kuningas, kuid vennapoeg oli talt (Pelias) selle riigi anastanud. Selle õigusega mehe nimi oli Iason ja sel ajal kui ta kasvas siis ta oli mujale saadetud ja kui täiskasvand oli, siis tuli sinna Kreekasse ja hakkas oma õigust nõudma. Peliasele oli oraakel ennustanud, et ta peaks kartma oma sugulasi ja kõiki neid, kes on ühe sandaaliga. Siis ühel päeval ilmuski Kreekasse mingi ühe sandaaliga mees (Iason) ja inimesed olid temast vaimustunud, arvati, et ta on mingi Apolloni või Poseidoni üks poegadest (sest tal oli võimas keha ja lopsakad juuksed jms). Siis mingi linnas tõusis hull kära ja see Pelias ilmus kohale, et vaadata, mis värk on
Kottpime kuusik Kord kõndis kivisel kruusateel kahvatu kapten. Kapten kõndis koos kirju koeraga, kes käis koguaeg kasside kannul. Kapten kandis kohevat kuube, krasivajat kotti. Kirjule koerale kinkis krasnõise kaelarihma kunksmoori kass. Kunksmoor käis kunagi kapteniga kohtingul. Kahekesi kruiisisid kunksmoor, kapten Kreekasse, Koreasse kui ka Kanadasse. Kreekas kohtas kunksmoor kullakarva kassi, kellega koos koju kõndis. Koreas kohtus kapten kirju koeraga, kelle kohe koju kaasa kutsus. Kunksmoori kodustatud kass käis koguaeg kapteni koeral külas. Keset kohutavat keskööd kadus kass kottpimedusse. Kullakarva kass kartis kurje kiskjaid, kes käisid kuusikus kariloomi küttimas. Kass kohkus kohtudes kollaste kullisilmadega. Kass karjus kõvasti, kuid kuulis kõigest kaja. Korraga kuulis kullakarva kiisu kaugelt koera klähvimist. „Kuhu kadusid, kotik,“ kajas kassini koera klähvimine. „Kaldusin kruusateelt kõrvale, kaotasin kodutee,“ karjus kas...
Geraldil oli suur pere kaks venda Leslie ja Larry, õde Margo ja tema ema. Gerry pere elas Inglismaal, kuid kuna kogu perel olid probleemid tervisega, kolisid nad Kreekasse, Korfu saarele. Nad hakkasid elama maasikaroosas majas, mis oli väike, aga mugav. Nad said sõbraks Spiro ning paljude teiste külaelanikudega. Gerald aga uuris loomi ning tõi neid endale koju. Kuid kuna Geraldi vanem vend kutsub endale liiga palju külalisi kolitakse teisse majja mis on tibukollast värvi. Tänu jahile läheb teine korrrus põlema, ning sellepärast kolitakse teisse majja, mis on juba lumivalget värvi. Siis saab Gerald endale õpetaja Georgi. Georg aitab tal õppida paljusid aineid, kuid kõige rohkem meeldib Geraldile loodusõpetus, samuti hakab Gerry päevikut pidama ning raamatut kirjutama. Sünnipäevaks saab Gerry palju loodusasju ja paadi, mille talle valmistab Leslie. Gerald korraldab nüüd sõite paadiga, ning piknikke. Sünnipäevale tuleb palju inimesi,...
Vana-Kreeka arhitektuur v.a hellenismi periood Dooria stiil Nimetuse sai doorlaste hõimult, kus ta ka välja arenes Vanim kolmest stiilist (tekkis juba arhailisel ajastul) Iseloomulik on tugevus, mehisus ja lihtsus Madalad ja jässakad sambad, mis tõttu ehitis mõjub raske pärasena(eriti vanemad templid) Joonia stiil Tekkis väike-aasias Joonia maakonnas, kus ta levis päris-Kreekasse Hilisem stiil Kuna selle stiili sambad on peenemad ja elegantsemad siis kogu mulje ehitisest on kergem ja rikkalikum. Sambad Sammastele pöörati suurt tähelepanu Sambaid on kokku 3 stiilis Lihtsama stiiliga on Dooria stiili aegsed sambad Keerukama stiiliga on Joonia ja Korintose stiili aegsed sambad Templid Suurim Kreeka ehitukunsti saavutus Vanimad templi jäänused pärinevad arhailisest ajast (6.saj e.K.r) Eesku...
võimsamaks linnriigiks Lõuna-Kreekas. Ateenas kehtesas seaduseandja Solon 594. aastal ekr mõõduka riigikorra, lõpetades aristokraatide ohjeldamatu võimu lihtrahva üle. 507. aastal ekr kehtestati Ateenas demokraatilk riigikord. Klassikaline per. U 500-338 a ekr. Kreeka-Pärsia sõjad 500-478a ekr. 6 sajandi teisel poolel langesid Kreeka linnriigid Väike-aasia läänerannikul Pärsia võimualla. 490. aastal ekr korraldas Pärsia kuningas Dareions sõjakäigu Kreekasse, kuid sai ateenlastelt Maratoni lahingus lüüa. 480. aastal ekr tungis Kreekasse Pärsia kuninga Xerxese hiigelvägi. Kreeka linnriikide väev Spata ja Ateena juhtimisel purustasid Ateena lähedal Salamise merelahingus Pärsia laevastiku ja aasta hiljem ka Pärsia maaväe. Pärslased tõrjuti Kreekast ja Egeuse mere piirkonnast välja. Kreeka hiilgeaeg 480-431 a ekr. Spartast ja Ateenast kujunesid võimsamad riigid Kreekas. Ateenas kujunes demokraatlik riigikord.
TALLINNA NÕMME GÜMNAASIUM Martin Väinsalu VANA-KREEKA ARHIDEKTUUR referaat Juhendaja: Rainer Vilumaa Tallinn 2013 Lühidalt Vana-Kreekast Vana-Kreeka hõlmas Balkani poolsaare lõunaosa, Eugese mere saared ja Väike-Aasia lääneranniku. Tänapäeva kreeklaste esivanemad tulid Kreekasse põhja poolt mitme lainena pika aja jooksul. 13. sajandil e.m.a tungisid Lõuna-ja Kesk-Kreekasse doorlaste hõimud. Doorlased olid madala arengutasemega ja nende vallutamis retked andsid viimase hoobi kreeta-mükeene kultuurile. Sellest ajast hakkabki tõeline Kreeka ajalugu. 11.-8. sajandil e.m.a oli kreekaste elu looduslähedane. Läbimurdeks ostutus raua kasutusele võtmine põllutööriistade ning relvade valmistamisel. See oma järel aitas kaasa majanduse
Euroopa ajaloos on Narvat tuntud kui rahvusvahelise kaubanduse traditsiooniline keskust. Veetee mööda Narva jõge sõideti sisse juba viikingite ajal (V XI saj.) ja kujutas endast ühte kuulsa Balti Vahemere jõetee haru, mida vanavene käsikirjad nimetavad "Teeks Varjaagidest Kreekasse". Hiljem (alates XIII saj.) kasutati aktiivselt ka Narvat läbivat maismaateed Tallinnast Novgorodi. Sellel teel, jõe ülesõidukohal, tekkis XIII sajandil kaubandusasula, mis sai 1345.a. tänu Taani kuninga Valdemar IV Atterdagi privileegile linna staatuse. Nii sai alguse Narva linn. Keskaegsel Narval oli suur osa Balti kaubandussüsteemis, mis tekkis Hansa Liidu ja saksa ordu egiidi all. XV sajandi lõpust (pärast Novgorodi vabariigi Moskvaga ühinemist) kandub Novgorodi endine ajalooline roll Vene Euroopa kaubandussidemete vahendaja roll vahehaaval Narvale üle. XVI saj. teisel poolel, Liivi sõja ajal, vallutasid Narva Vene tsaari Ivan IV Julma ...
4 ·Jäär maandus Kolchises. ·Phrixos jäi Kolchisesse elama ja sealne kuningas Aietes andis talle oma tüte Chalkiope naiseks. ·Phrixos overdas tänutäheks oma jäära Zeusile ning kinkis selle naha(kuldvillaku) Aietesele. ·Jäärast sai jäära tähtkuju 5 ·Lolkose kuningas Pelias käskis pärast seda oma vennapojal Iasonil kuldvillaku Kreekasse tagasi tuua, lubades talle selle eest oma trooni. ·Iason võttis laeva ,,Argo" meeskonna kokku ning asus teele, 6 ·Aietese tütre Medeia abiga sai Iason kuldvillaku kätte ning viis selle Lolkosesse. ·Iason sai kuningaks ja abiellus Medeiaga. 7 Kasutatud allikad: http://en.wikipedia.org/wiki/Golden_Fleece http://et.wikipedia.org/wiki/Kuldvillak http://miksike
Ta korraldas demokraatlikke reforme, et mobiliseerida Kartaagot uueks relvakokkupõrkeks Roomaga. TÄHTSAMAD LAHINGUD Ta võitis Rooma leegione Ticinuse lahingus, Trebia lahingus ( 218 eKr), Trasimenuse lahingus (217 eKr) ja Cannae lahingus(216 eKr) 203 eKr kutsuti ta Aafrikasse tagasi Publius Cornelius Scipio vastu sõdima, kuid sai temalt Zama lahingus aastal 202 eKr otsustavalt lüüa. See lahing aitas Roomal kiiresti maailmariigiks tõusta. ELU PÄRAST KARTAAGO HÄVINGUST Ta läks Kreekasse, osa Roomlaste laevastikku juhtima. Ta sõdis Rooma vaenlase Pergamoni vastu. Kui ta lüüa sai, põgenes ta Bithyniasse. KUIDAS TA SURI 183 eKr Lybissa linnas ta tegi ensetapu. Roomlased tahtsid teda elusalt kätte saada, sest ta sai Pergamonlaste käest lüüa. (Ta tappis end mürgiga). PILDID KUST MA INFOT SAIN https://et.wikipedia.org/wiki/Hannibal http://www.biography.com/ http://www.ancient.eu/hannibal/ täname vaatamast
sügavat kutsumust ning pühitses ta preestriks Olles ise Myra piiskop, muutis ta sealse piiskopkonna oma vagaduse, energia ja imedega peagi edukaks Pühakuks kuulutamine Püha Nikolause kirjutas fiktiivse elulooga viis sajandit hiljem tuntuks Metodius Pühakunime sai ta näljaajal, lubades, et laevadelt leitakse palju vilja. Tõesti leiti last, millest jätkus kaheks aastaks Nikolause säilmed toodi pärast islamiusuliste vallutusi Myrast Kreekasse Barisse, talle ehitati sinna nimekirik Tema matusepaigast Baris leiti korduvalt mannat ja mürri, mistõttu see oli populaarne palverännakute paik Seotus rahvakalendriga ning legendid Püha Nikolaus on seotud nigulapäevaga Temast kujunes Ameerikas Santa Claus ehk meilegi tuntud punakuueline jõuluvana Nikolausega on seotud palju imesid ja legende Number kolm on Nikolause legendides väga sage: olgu siis tegemist kolme tegelasega või
Riistvõimlemine Karl Mändla 10.e Võimlemise ülesanne kehalises kasvatuses on arendada jõudu, painduvust, tasakaalu, koordinatsiooni, osavust, kujundada rühti ja liikumisvilumust ning aktiviseerida mõtlemist. Enamik võimlemisharjutusi on sisult rakenduslikud, nende abil omandatud võimeid ja oskusi vajame ka igapäevaelus. Sportvõimlemine ehk riistvõimlemine on ala, mis koosneb riist - ja vabaharjutustest. Riistvõimlemises sooritatakse peale vabaharjutuse ka harjutusi hobusel, rööbaspuudel, kangil, rõngastel ja poomil Iga harjutuse eest saab sportlane hinde (ühest kümneni). Poom ja rööbaspuud on pea iga kooli kehalise kasvatuse tundide osaks, kuid võistlusi riistvõimlemises pole Eestis korraldatud alates 2000 aastast. Mehed sooritavad harjutusi kangil, rööbaspuudel, rõngastel, sanghobusel, pikihüppe üle hobuse ja vabaharjutusi, naised harjutusi poo...
vabakslastu teeneid. · Teised, aga saatsid oma pojad ja vahel ka tütred 7- aastaselt kooli. · Koolis omandati kirjatarkuse alused ja enamiku roomlaste haridus sellega piirdus. · Suursugustes peredes, kus poistest püüti kasvatada avaliku ja poliitilise elu tegelasi, jätkus aga hariduse andmine veel pikka aega. · Õpetati neile kreeka ja ladina keelt ning kreeka ja rooma kirjandust, ajalugu ja filosoofiat. · Noormehed suundusid Kreekasse mõne õpetlase juurde kõnekunsti õppima. · Noormehed olid oma isa või mõne vanema sugulase kõrval ohvitserina väeteenistuses ning hakkasid varakult kohtutes kaitsja või süüdistajana oma kõnekunsti ning seaduste alal omandatud oskusi ja teadmisi järele proovima.
maailmas. Eksport ja maavarad Suurimad ekspordiallikad: Toit, joogid. Tööstuskaubad Naftatooted Puuviljad Maavarad: Nafta Marmor Raud Sool Rahvastik Rahvaarv 2010. aasta seisuga 11 305 118. 95,5% Rahvaarvust moodustavad kreeklased. Suurimad vähemusrahvused on makedoonlased (1,5 %), türklased (0,9 %) ja albaanlased (0,6 %). 98,1% kreeklastest on kristlased. Riigijuhid Károlos Papoúlias, president Georgios Papandreou, peaminister Reisimine Eesti kodanikule on Kreekasse reisimine viisavaba. Kui Kreekas viibitakse kauem kui 90 päeva, tuleks pöörduda Kreeka Suursaatkonna poole Tallinnas. Kreeka on turistidele enamasti rahulik ja turvaline reisisiht. Suhted Eestiga Kreeka tunnustas Eestit 19. mail 1922 ning diplomaatilised suhted kahe riigi vahel taastati 2. oktoobril 1991. Kreeka ei ole kunagi tunnustanud Nõukogude okupatsiooni Eestis. Eesti suursaatkond Ateenas alustas tööd aprillis 1997. Eesti Suursaadik Kreekas :Andres Talvik.
pidustusena . Mängude pidamiseks katkestati kuuks ajaks sõjategevus, olümpiamängud olid rahupeod. Muistsed mängud . Esimene ülestähendus olümpiamängudest pärineb aastast 776 eKr , kuid ilmselt said mängud alguse juba sajandeid varem . Olümpiamängud algasid kohaliku sündmusena , kuid võitsid aegamisi popuaarsust ja said tähtsamaks pidustuseks Kreekas . Neid korraldati iga nelja aasta järel vähemalt 1000 aastat ning nad elasid üle lugematud sõjad ja roomlaste sissetungi Kreekasse u aastal 150 pKr . Need mängud muutusid nii tähtsaks , et kreeklased panid ajaloosündmusi kirja olümpiaadina 4-aastase olümpiamängude vahelised ajajärguna . Apolloni austamine . Kõik mängud olid pühendatud jumalatele ja need toimusid pühamutes või nende lähedal . Püütia mängud peeti Delfis Apolloni auks . Isthmose mängudega Korintoses austati Poseidonit . Zeusi austati Nemea mängudel Nemeas ja olümpiamängudel Olümpias Staadion Delfis .
Üks hetk sai Euroopa ülikutel Viikingite laastamis töödest villand ja nad hakkasid vastu võitlema. Linnadesse rajati kaitseehitised, ülikud kasutasid ratsaväge, misvõimaldas ruttu kohale jõuda, samuti hakati kasutama jaluseid ning siissaadi võidelda nii, et ei kukutud hobuse seljast maha. Umbes aastal 1100 viikingite retked lõppesid ning tekkis feodaalkord. 3. Viikingite retked ulatusid kõikjale Euroopasse: Prantsusmaale, Saksamaale, Hispaaniasse, Inglismaale, Itaaliasse, Kreekasse. Ida-Euroopa jõgesid pidi liiguti Mustale ja Kaspia merele. Sagedased külalised olid nad ka Eesti vetes. Nad jõudsid ka Vahemerele ja Põhja-Aafrikasse. 4. Kui barbarid 350.-550. aastatel Euroopasse tungisid, hakkasid mõnedneist ka Skandinaavias elama. Mitmesaja aasta pärast (8. saj) elasid Norras, Rootsis ja Taanis nende järeltulijad, keda nimetati viikingiteks ehk normannideks (Lääne-Euroopa nimetus, tähendab põhjamaa
KREEKA Saskia Sõrmus ja Liis-Beth Teedla Juhendaja- Marika Randma Tallinn, 2016 Kreeka ● Kreeka ajaloos kohtame hiilgavaid tsivilisatsioone juba ajavahemikul 3000-1000 eKr Minose kultuur Kreetal Mükeene kultuur Peloponnesesel ● Kreeka rahvast ühendas keel ja ühised uskumused. ● V sajandil eKr valitses see tsivilisatsioon Vahemere ääres kõigi teiste üle. Kreeka kaart Mükeene ● 2000. a paiku eKr asusid Kreekasse põhja poolt saabunud ahhailased. ● Nad elasid väikeste kuningriikidena. ● Mükeene oli neist kõige rikkam ja võimsam. ● XI sajandil eKr lõppes mükeene ajajärk. Arhailine ajastu ● Arhailine ajastu algab 1100. a eKr ● Alles 800 a eKr hakkasid kreeklased moodustama linnriike. ● Elanike ülerahvastuse tõttu Kreeklased lahkusid oma esialgsetelt maadelt. Klassikaline ajastu ● 490. ja 480. a eKr püüdsid Kreekat vallutada pärslased.
See raamat räägib Tsatsikist , kes elab koos oma mampsi ja nende üürniku Göraniga . Neil on suur korter . Tsatsiki ei tahtnud üldse kooli minna ta arvas , et tänu koolile on terve ta elu mokas .Aga siis lohutas mamps teda et sügisese koolivaheajani on 53 päeva jäänud . Tsatsiki ja Per Hammer arvasid et nende klassijuhata on ahvnaine kuna ta jalad olid karvased . Peale kooli otsustasidki Per Hammer ja Tsatsiki õpetaja järgi luurata . Aga selleks nad pidid pikkapäeva õpetajatele valetama . Kooli kõige ülbem poiss oli Märten . Ta kiusas endast väiksemaid alatihti .Ükskord nad Tsatsikiga isegi kaklesid .Märten käib mampsi juures kittarri õppimas , aga Tsatsiki on armukade . Tsatsiki armus enda klassi kõige ilusamasse tüdrukusse , kelle nimi oli Maria Grynwall . Hommikul läks Tsatsiki koos Gäraniga kooli . Ta jõudis kooli väga vara ja jäi klassi ukse taha pingile pikutama . Järsku aga ta juba magas seal ja õpetaja äratas ta ülesse...
maavarade poolest üsna rikas. Kokku pakuvad majanduslikku huvi 35 maavara. Samas sealsed mullad on isegi tasandikel väheviljakad. Põllumajanduslikku maad on ainult 20%. Seda vähendab ka mägede rohkus. Ligi kolme miljoni inimesega Albaania on Balkani poolsaare kõige mägisem maa. Mägede orud on asustatud tihedalt, kuid umbes pool rahvastikust elab tasasel rannikul. Rahvaarv väheneb hetkel emigratsiooni tõttu, põhiliselt Kreekasse ja Itaaliasse. Mägede vahele on loodud maanteede kogupikkus on 18 000 km, neist kõvakattega 39%. Teede ääres võib märgata betoonist mürakaid ehk sissepääse varjenditesse. Neid rajati kunagi sissetungijate kartuses maale enam kui 700 000 tükki. Sinna pidid kõik albaanlased sõja hirmus ära mahtuma, kuid nüüd seisavad varjendid tühjalt. Kunagi oli suur osa Albaaniast metsane, kuid raie ja karjatamise tagajärjel on algsest taimkattest vähe järele jäänud.
realistlikule kujutamisviisile. Bornhöhe realistlikud teosed ei ole saavutanud ta romantiliste ajalooaineliste raamatutega võrreldavat menu. Tähelepanuväärsemad neist on jutustused 1880-te aastate Tallinna elust “Anni neitsipõlv” ja “Kollid” (1902). Bornhöhe reisikirjad on hoogsad ja kujundlikud. Lugu “Usurändajate radadel” jutustab kirjaniku 1898 sooritatud reisist Palestiinasse ja Egiptusesse, Itaaliasse ja Kreekasse. Bornhöhe on avaldanud tõlkeid saksa ja vene keelest. Bornhöhe looming ei ole kuigi ulatuslik, kuid see on olnud jätkuvalt populaarne, ta ajaloolised jutustused kuuluvad eesti kirjandusklassikasse ja noorsookirjanduse kullafondi.
Klaver versus süntesaator. Klaver on kolmnurkne, tavaliselt must kast, mis seisab kolme jala peal. See on üks tähtsamaid pille, mida kasutavad muusikaõpetajad, koorijuhid ja tehakse ka sooloesinemisi. Tema kauge esiisa oli klavikord, mille juured ulatuvad vana-kreekasse. Klaveri lähim eelkäija on, aga klavessiin. Klavikord ja klavessiin olid kasutusel kuni XVIII sajandi lõpuni. 1709. Aastal valmis frienze pillimeistril B. Cristofori käe all esimene kaasaegne klaveri moodi pill.klaveril on raamile tõmmatud keeled, kõlalaud, klaviatuur ja mehhanism, mille abil pillimees paneb keeled helisema. Klaveril lööb haamrike vastu keelt ja jätab sellest helisema ainult teatava osa. Klaveri musta kasti sees on igasuguseid keerulisi asju. Kõigepealt on seal keeled. Neid on keskmiselt 230 tükki. Keeled on pingutatud tugevale malmraamile. Keelte pinge mõjub sellele jõuga, mis on võrdne umbes 20 tonniga. Keeli pingutat...
Sellele järgnesid mitmed ülestõusud: Kreetal, Makedoonias ja Kesk-Kreekas, mis kõik türklaste poolt maha suruti. Kreekas ülestõusnud laevastik seevastu tegutses Egeuse merel türklaste vastu edukalt ning takistas neil lisajõudude toomist. 1822. ja 1824. rüüstasid türklased ja egiptlased Kreeka saari ning korraldasid elanike vastu tapatalgud. Neid sündmusi loetakse ka Lääne-Euroopa sekkumise ajendiks. 1825. aastal maabus Egiptuse valitseja poolt Kreekasse saadetud väejuht Ibrahim Pasa, kes saavutas kiire sõjalise edu- aasta lõpuks oli suurem osa Peloponnesosest Egiptuse vägede kontrolli all ning tagasi suudeti võita ka Ateena. Peale Ibrahimi võidukat saavutust otsustasid Venemaa, Suurbritannia ja Prantsusmaa sekkuda ja saatsid oma laevastiku Türgi-Egiptuse laevastiku vastu. 1827. aastal 20. oktoobril leidis aset Navarino merelahing, kus liitlased hävitasid Türgi-Egiptuse mereväe ja tagasid Egiptuse vägede lõpliku lahkumise Kreekast.
Xerxes loobus Kyrose ja Dariuse poliitikast ning mõrvatakse 465 eKr. Sündmused 1. 525 aastal eKr vallutasid pärslased Egiptuse. Seega olid kõik Lähis-Ida riigid langenud Pärsia valitsejate võimu alla. (Pärsia riigi piirid ulatusid Egeuse merest Ingiani ja Egiptusest Kesk-Aasiani.) 2.539 eKr. Pärast seda, kui Kyros II vallutab Uus- Babüloonia, kuulub Palestiina Pärsia maailmariigi koosseisu. Juudid naasevad Palestiinasse. 3. 480-479 eKr Xerxese I sõjakäik Kreekasse nurjub. Järgnevad ülestõusud alistatud piirkondades ning atraapidemässud. Seoses võimu allakäiguga suureneb eunuhhide mõju. 4.490 eKr Dareiose I linnade vastu suunatud karistusretk nurjub Maratoni juures. Kreeklastel oli taktikaline üleolek. 5. 334-330 eKr vallutas Makedoonia kuningas Aleksander Suur Pärsia impeeriumi. 330 eKr põletas Aleksander Persepolise.
Xerxes loobus Kyrose ja Dariuse poliitikast ning mõrvatakse 465 eKr. Sündmused 1. 525 aastal eKr vallutasid pärslased Egiptuse. Seega olid kõik Lähis-Ida riigid langenud Pärsia valitsejate võimu alla. (Pärsia riigi piirid ulatusid Egeuse merest Ingiani ja Egiptusest Kesk-Aasiani.) 2.539 eKr. Pärast seda, kui Kyros II vallutab Uus- Babüloonia, kuulub Palestiina Pärsia maailmariigi koosseisu. Juudid naasevad Palestiinasse. 3. 480-479 eKr Xerxese I sõjakäik Kreekasse nurjub. Järgnevad ülestõusud alistatud piirkondades ning atraapidemässud. Seoses võimu allakäiguga suureneb eunuhhide mõju. 4.490 eKr Dareiose I linnade vastu suunatud karistusretk nurjub Maratoni juures. Kreeklastel oli taktikaline üleolek. 5. 334-330 eKr vallutas Makedoonia kuningas Aleksander Suur Pärsia impeeriumi. 330 eKr põletas Aleksander Persepolise.
Prantsuse revolutsiooniga seoses hakkas Balkani poolsaare rahvastel tärkama rahvuslik eneseteadvus. Kreeklaste rahvusliku eneseväärikuse allikaks oli kuulsusrikas minevik. 1814. aastas asustati Venemaal Odesa linnas revolutsiooniline salaselts ,,Philike Hetaireia", juhiks sai 1820. aastal Vene armee kreeklasest kindral Aleksander Ypsilanti(pildil) Isesisvumine 1821.aasta märtsis algas Kreeka ülestõus, millele andis tõuke Venemaa kreekalastest vabadusvõitlejad, kes teel Kreekasse purustati Türgi poolt. 1822. a kutsuti kokku Rahvuskogu, kes kuuluts Kreeka iseseisvaks riigiks ja võttis vastu põhiseaduse.A.Maurokordatos sai presidendiks. 1822.aastal oli tõeline vapustus Chiose veresaun, türgi võimud korraldasid Chiose saarel massilise hukkamise. Türklase julmus kutsus esile protestijaid, nende hulgas filhelleenide liikumise, millega liitusid tuntud kirjanikud ja luuletajad. Moodustati vabatahtlike salku võitluseks türklaste vastu.
Rooma kultuur- kas kreeka kultuur ladina keeles? 3.sajandil eKr. hakkasid Itaalias elavad roomlased oma pärimusi üles kirjutama, kreeklaste mõjul. Roomlased olid tugevalt mõjutatud Kreeka kultuurist. Kirjanduses ja paljuski muuski mugandati kreekapärane roomapäraseks. Kreekast alguse saanud teater levis kiiresti ka Rooma. Need kuulusid Roomas avalike mängude kavasse nagu hobuste võidusõidud ja gladiaatorite võistlusedki. Rahvapärastesse vaatemängudesse sulandati kreeka eeskujusid. Teater oli ka välisilmelt sarnane. Erinevus oli selles, et Rooma teatris puudus koor, näitlejate dialoogid vaheldusid aariatega. Kui Kreekas olid näitlejateks vaid mehed, siis Roomas said ka naised näidelda. Roomas teatris oli rahva lõbustamine olulisel kohal ja näidendid ei olnud nii tõsised kui Kreekas. Enamik näidenditest olidki kreeka komöödiate mugandused. Kõige rohkem on sarnasusi jumalates. Roomlastel oli üks sõjajumal Janus, millele kree...
· Loomsed tooted - 17,1% · Mineraalsed tooted - 13,2% · Muud tööstuskaubad - 7,4% Olulisemad impordiartiklid 2007. a: · Valmistoidukaubad, joogid - 17,7% 16 · Tekstiil ja tekstiilitooted - 16,6% · Plast- ja kummitooted - 16,6% · Keemiatooted - 14,5% · Masinad ja seadmed - 13,2% · Paberimass ja tooted sellest - 6,1% (8) Välisinvesteeringud Välisriikide otseinvesteeringud Kreekasse vähenesid 2007. aastal 64,3% aasta varasemaga võrreldes. Kui 2006.a. oli otseinvesteeringuid summas 5,4 miljardit dollarit, siis 2007. aastal üksnes 1,9 miljardit. Konkurentsivõimelt ning välisriikide otseinvesteeringutelt on Kreeka OECD riikide hulgas viimaste seas. Iga aastaga on Kreeka positsioon halvenenud. Kui 2002. aastal oldi konkurentsivõimelt 40. kohal, siis 2006. aastal 48 ning 2007 juba 53. kohal.
Elukäik Geraldi vanemad olid inglise ja iiri päritolu. Tema isa oli Lawrence Samuel Durrell ja ema Louisa Florence Durrell (neiupõlvenimi Dixie). Kui Durrell oli kolme-aastane, siis tema isa suri. Perekond kolis Inglismaale. Sealne kõle ja külm kliima ei meeldinud Durrelite perele ning 1935-1933. aastal emigreeruti Kreekasse, Korfusaarele. Seal elasid nad viis aastat -- 1933. aastast 1938. aastani, kuid olid siis Teise maailmasõja tõttu sunnitud taas naasma Inglismaale. Need viis aastat olid noore Durrelli jaoks imelised. Oma elust Korfu saarel on ta ka pikalt kirjutanud raamatutes "Minu pere ja muud loomad", "Linnud, loomad ja sugulased" ning "Jumalate aed". Durrel kohtus Kreekas paljude huvitavate inimestega, kellest sügavaima jälje Durrelli ellu jättis tema esimene
pühendatuile hauataguse õnneliku elu. Dionysosel oli meeltult austajaid, kuid need, kes talle vastu hakkasid karistas ta karmilt muutis nad mõrtsukateks ja märatsejadeks. Dionysose elulugu (2. müüt) Tema ema oli Semele, kes suri, kui nägi Zeusi täies hiilguses enese ette ilmuvat. Zeus kandis sündimata lapsukest reies. Pärast sündi viis Hermes lapse Nysa mäele nümfide hoole alla. Suuremaks kasvades saabus Dionyosos idast Kreekasse, levitades teel veini ja kultust. Need, kes kahtlesid tema jumalikkuses, ta karistas karmilt ja moondas. Jõudnud Naxose saarele, tutvus ta Ariadnega, kelle Theseus oli sinna maha jätnud peale seda, kui Ariadne oli tal aidanud võita Minotaurost. Dionysos abiellus Atiadnega ja muutis ta surematuks. Dionysose tähtsus maalikunstis Teda on maalikunstis kujutatud tavaliselt alasti noorukina, kelle pead ehib viinapuu- või luuderohulehtedest pärg (viimane igihaljas taim, mis
11a. klass Riis Kõrreliste sugukonda kuuluv taimede perekond Kasvatatakse üle maailma kultuurtaimena Inimkonna jaoks tähtis teravili Nisu järel kõige enam tarvitatav teravili maailmas Riis Fotol: riisitaim Fotol: Väliskestaga riisiterad Ajalugu Hiinas kasvatatud rohkem kui 6000 aastat Pärineb Kagu-Aasiast Riisi viisid Kreekasse araabia rändurid Indiasse Alexander Hispaaniasse jõudis riis mauride Prantsusmaale viisid riisi ristirüütlid. Ajalugu Kuulub vanimate kultiveeritavate teraviljade hulka Ligi 12 000 aasta vanused kivistunud riisiterad on leitud Hiinast Alguses kultiveeriti seda kuivadel põldudel Botaanilised tunnused Kõrred on püstised ja kasvavad tavaliselt 1–1,8 m kõrguseks Ühel taimel on sageli 18–20 kõrt
metsasuse tõttu. · Vein on paljulubav ekspordiartikkel ning valitsus on tungivalt soovitanud viinamarjaistanduste omanikel toota kõrgema kvaliteediga veine, et suurendada nende populaarsust rahvusvahelisel turul. · Kitse- ja lambaliha ning piim on populaarsed ning moodustavad umbes 6 protsenti põllumajandustoodangust. Turism · Turismi infrastuktuur on tunduvalt paranenud pärast 2004. aasta Kreeka olümpiamänge. · Enamik turiste tuleb Kreekasse Euroopast, eriti Euroopa Liidu riikidest, kuid ka USA-st. · Kreeka on turistidele enamasti rahulik ja turvaline reisisihtkoht. · Kreeka on kogu maailmas 15. kõige külastatavam riik, sest riigi statistikaameti andmeil külastab Hellast üle 15 miljoni turisti igal aastal, pärast selliseid riike nagu Prantsusmaa, USA, Hiina, Hispaania ja Suurbritannia. Vaatamisväärsused Mükeene Lõvivärav Parthenon Kasutatud materjal · http://et.wikipedia.org/wiki/Kreeka#Eksport
Minu pere ja muud loomad Autor: Gerald Durrell Tegelased: Gerry, Larry, Margo, Leslie, Ema, Roger, Theodores, Peter, Lugaretzia, Spiro, Hermione Ühel päeval oli väljas tormine, vihma kallas nagu oavarrest. Peres olid kõik haiged, isegi ema, kuid vanem poeg oli nakkustest puhas. Kui ema sobras raamatutes, ilmus vanem poeg Larry kohale. Ta hakkas rääkima kolimis juttu. Ema oli pidevalt selle vastu, kuid paari päeva pärast jäi nõusse ning pere sõitis Kreekasse. Pere elas algul väikeses kitsas majas. Kuid seal oli nii kitsas, et ema ja Spiro läks uut maja otsima. Leidsid maasikaroosa maja. Sellel majal oli suur aed, kus Gerry sai väikseid olendeid maa peal jälgida. Kõik olid uues majas sisse saanud elada kui Larry hakkas oma sõpradele kirjutama, et nad meile tuleksid. Larry ei arvestanud sellega, et meile ei mahu kõik külalised ära. Vaevu mahtus pere ära ja nüüd veel külalised ka
Seal püüti jäädvustada hetkelisi muljeid vabalt ja loomulikult. Üks Kreeta kunsti hiilgavamaid osasid on keraamika. Selle arengus võib eraldada mitu etappi, kusjuures neile kõigile on omane värvirõõm ja dekoratiivsus. Ehitusmälestistest on aga kõige silmapaistvamad kindlustatud lossid ja linnamüürid (näiteks Tirynsi linnus, mille jäänused toodi päevavalgele 19. ja 20. sajandi vahetusel). Vanakreeka kunsti kujunemise ajalugu on väga pikk, kuna 12. saj. eKr tungisid Kreekasse dooria ja joonia hõimud, kelle rüüsteretked andsid Kreeka-Mükeene kultuurile lõpliku hoobi. Ometi algab just nendega päris-Kreeka ajalugu. Kreeka arhitektuuris oli tähtsaimaks ülesandeks ehitada templeid, mida esialgu tehti puust ja savist, hiljem kivist. Kreeka arhitektuuri kõige iseloomulikumaks detailiks on sammas, mille 3 põhiosa on baas, tüves ja kapiteel. Kreeka templiarhitektuuris vaimustab eelkõige kõikide üksikosade ja suhete vastastikune sõltuvus ja põhjendatus
vapper Perseus päästis ta. · Antigone- Oidipuse ning tema naise ja ema tütar poos end lõpuks üles, kuna ta tahtis oma venda sümboolselt matta. · Aphrodite- Kreeka armastus-, ilu- ja viljakus jumalanna. · Apollon- Zeusi ja titaanitar Leto poeg, jahijumal Artemise kaksikvend. Ennustus, provetluse, vibulaskmise ja muusikajumal. · Ares- Zeusi ja Hera poeg. Kreeka sõjajumal. · Argonaudid- olid Kreeka maadeavastajad. Tõid Klochisest Kreekasse kuldvillaku. · Artemis- Apolloni kaksikõde, jahijumalanna. · Athena- Kreeka kunstide ja sõjajumalanna. Sündis oma isa Zeusi peast. · Atlas- Oli titaan keda kreeklased pidasid taevavõlvi ülevalhoidjaks. Atlas- ,,see kes kannab" · Kentaurid- olendid, kellel on inimese pea, käed ja rind, kuid hobuse jalad ja alakeha. · Kerberos- kolme peaga koer, kreeka allmaailma valvur · Kronos- taevajumala ja maaema poeg, Zeusi isa · Demeter-Kreeka taimede-ja viljakusjumalanna
aariatega. Näitlejate ühiskondlik positsioon oli Roomas madal ja nende hulgas oli isegi orje, kes rääkisid igapäevast lopsakat kõnekeelt, milles esines sageli sündsusetut sõnapruuki. Seega mängis suuresti Rooma teatri kujunemisel ka Kreeka teater. Kõnekunstile hakati aja jooksul rohkem tähelepanu pöörama eeskätt Kreeka kultuuri mõjul. Enamik roomlasi saatis oma pojad kooli kirjatarkust õppima. Üsna tavaline oli saata noored Rooma aristokraadid Kreekasse mõne tuntud õpetlase juurde ennast täiendama ja kõnekunsti õppima. Rooma oraatorite seast tõuseb suurkujuna esile Cicero , kes saavutas oma kuulsuse hiilgavate kohtukõnedega, kus ta paistis silma oma meisterliku keele-kasutusega. Ta polnud üksnes oraator. Temalt on säilinud ka hulk mõttetihedaid erakirju, kus ta kirjeldab, milline oli Rooma ühiskondlik ja poliitiline elu Rooma vabariigi lõpukümnenditel. Rooma kõnemehed õppisid Kreeka kõnemeestelt ja
tagasi ning tänaseks on see välja surnud. Keskajal oli Euroopa peamiseks suhkru importijaks-eksportijaks Veneetsia. Toorest roosuhkrut imporditi Indiast ja rafineeriti Veneetsias. Suhkur oli äärmiselt kallis Suhkur jõudis Euroopasse umbes 1100. aastal, kuid jõudis laialdasse kasutusse alles 16. sajandil. Seni oli suhkur rikaste privileeg, mida kasutati nii toidu maitsestamiseks kui ka ravimina. Legendi järgi tõi suhkruroo esimesena Kreekasse Aleksander Suur, tulles sõjaretkelt Indiast. Kolumbus viis suhkruroo Ameerikasse ja Lääne-India saartele Suhkruroog kasvab troopilises ja subtroopilises kliimas Nõuab: · palju vett, sademete hulk ei tohi olla alla 1500-2500 mm/a · soojust, nõutav temperatuur on 25-30° · viljakat pinnast või rohket väetamist Pinnase soolsus pole suhkruroo kasvuks väga tähtis Kasvab peamiselt Hiinas, Indias ja Lõuna-Ameerikas
Aristoteles Platoni õpilane idee on kõige olemus ei pidanud õigeiks Platoni ideeõpetust Ideaalriik riik , kus kodanikuõigused kuuluvad keskmise jõukusega elanikkonnale tuleb hoiduda rangest aristrokraatiast ja ülemäärasest demokraatiast HELLENISMIPERIOOD Õp. Lk 128-133 MIS ON HELLENISM? Ajajärk , mida iseloomustab kreeka kultuuri ja keele levik Idamaadesse ning Idamaade mõju kandumine ühtlasi ka Kreekasse DATEERI HELLENISMIPERIOOD u. 338 30 eKr (IV saj. - I saj eKr) KUIDAS ON ALEKSANDER SUURE VALLUTUSED SEOTUD HELLENISMI TEKKEGA? Aleksandri vallutusretke ja järgnenud sõdadega kaasnesid kreeklaste ja makedoonlaste massiline ümberasumine Lähis-Ida maadesse, tänu millele hakkas levima kreeka kultuur ja keel. KUIDAS JAGATI ALEKSANDER SUURE IMPEERIUM PEALE TEMA SURMA TOIMUNUD KODUSÕDASID? 1) Egiptus 2) nn Seleukeedide riik 3) Makedoonia
Korintos. Järgneval ajal kirjutati üles linnriikides seaduseid ning õiguskorrale seati kindlad piirjooned. Suhted linnriikide vahel olid tihti vaenulised ning siseolud olid enamasti samuti rahutud ning ebastabiilsed. Tehti riigipöördeid ja võimuhaaramasi. Spartas oli aristokraatlik kord, Ateenas tuli demokraatia võimule. /// Klassikaline periood 500-338 eKr Kreeka-Pärsia sõjad 500-478: 490 aastal koraldas Pärsia kuningas sõjakäigu Kreekasse, said ateenlastelt Maratoni lahingus lüüa, 480 a tungis uuesti Pärsia ning sai Ateena ja Sparta juhtimisel lutti. Pärslased tõrjuti välja Keeka hiilgeaeg 480-431: Ateenas kujunes välja demokraatlik riigikord. Riigi eesotsas seisis rahva seas populaarne Perikles. Siseoludes tugevdati lihtrahva osalemist riigiasjades. Ateenast kujunes Kreeka tähtsaim majandus- ja kultuurikeskus. Peloponnesose sõda 431-404: Vastuolud Ateena ja Sparta vahel olid nii suured, et puhkes sõda
Peagi tõukas ta isa troonilt, nagu oli teinud Kronos oma isaga .Zeusist sai peajumal Olümposel. Pealeselle on ka teada ,et Zeus sekkus meeste ja naiste ellu .Ning tal endal oli tohutu seksuaaliha ,sellega kaasnes palju petmist .Ja sellele omakorda järgnes rohkelt lapsi .Teadaolevalt on Zeusil 25 last. Aphrodite sündis merre kukkunud Uranuse tükist ja merevahust .Temast kasvas armastuse ilu ja viljakusejumal. Arvatavasti on Aphrodite idamaise päritoluga ja ta tuli Kreekasse mere tagant ja asus elama Olümpose mäele .Aphrodite abiellus Hephaistosega ja nad said poja Erose .Aphrodite oli sammuti palju armukesi nagu Zeusil ,ning nad olid ka omavahel armukesed . Poseidon oli Kronose ja Rhea poeg kes sündis Olümposel . Ning temast sai merejumal .Ta oli ka üks kolmest peajumalast koos Zeusi ja Hadesega.Pealeselle kutsuti teda ka hobuste jumalaks . Tema elukohaks said Kreeka meresügavused.
ühiskondlikust positsioonist, kuid üldiselt oli oluline laste suhtes sõjaline suunitlus. Vaimsele haridusele pöörati tähelepanu just tänu kreeklastele. Enamik roomlasi saatis oma pojad ja vahel ka tütred kooli kirjatarkusi õppima. Rikkamad võtsid endale koju koduõpetaja kelleks oli kreeka päritolu haritud ori või vabakslastu. Õpiti kreeka keelt ja kultuuri, mille tundmist peeti enesestmõistetavaks, sammuti Rooma kultuuri ja ajalugu. Üsna tavaliseks kujunes noormeeste saatmine Kreekasse mõne õpetlase juurde. Palju võtsid mõõtu Roomlased kreeklastest. Eks äkki sellepärast, et Kreeka kultuur oli selleks ajaks, kui Roomlased alustasid juba suuresti väljaarenenud. Igalpool rooma kultuuris on tunda Kreeka mõjutusi. Eeskätt kreeka jumalates, mis tõlgiti lihtsalt Rooma keelde ja lisati veel mõned enda jumalad juurde. Üldiselt on alati lihtsam kellegi pealt maha teha kui ise midagi välja mõelda, seda mõtet kasutasid ka Roomlased Kreeklaste suhtes.
Antiikaja Tehnika Antiikaeg on Vana-Kreeka ja Vana-Rooma antiikkultuuri ajastu. Antiikaja ajalised piirid on umbes 800 eKr kuni 500 pKr ning see hõlmab eelkõige Vahemeremaid. Teadus on käinud sama teed kui kaubandus ja tööstus Egiptusest ja Mesopotaamiast Kreekasse, Hispaaniast renessaansi ajastu Itaaliasse, sealt Madalmaadele ja Prantsusmaale. Tehnika on inimese poolt omaks võetud moodus millegi tegemiseks. Puidusöega kuuumutamine ja tagumine võimaldas raua pinnal saada terasekihti. Teraskiht lubas hakata valmistama teravaservalisi töö ja sõjariistu. Kreeklased haniksid rauast sõjariitstu Väike-Aasiast. Põllunduses tõusis tänu rauast tööriistadele tootlikkus, alates aastast 700 eKr hakati raudkirvestega metsi maha raiuma Europpas. Varsti kasutasid kreeka ja rooma talupojad rauast kühvleid, labidaid, krikasid, kõplaid, vikateid, kõverteralisi aednikunuge. Lambarauad leiutati aastal 500 eKr. Samal ilmusd puuseppade raam- ja põi...
Spartacus Spartacus pärines Traakiast ( tänapäeva Bulgaariast ) . Ta pandi gladiaatorite kooli , kus ta sai gladiaatorite treeneriks ning temast peeti väga lugu . Aastal 73 eKr põgenes Spartacus koos mitme gladiaatoriga koolist . Nad varjasid ennast Vesuuvi mäel . Peagi piirasid roomlased Vesuuvi ümber ning ootasid lootes , et põgenike leeris saab toit otsa ning nad on sunnitud alla tulema . Kuid gladiaatorid olid olid kavalad ning valmistasid endale metsviinapuu väätidest redelid ning ronisid mööda järsku kaljuseina alla ja ründasid roomlaste väge ja lõid selle puruks . Pärast seda põgenes kõikjalt orje Spartacuse juurde ning varsti oli neid seal juba kümneid tuhandeid . Spartacus organiseeris nendest suure ning tugeva sõjaväe ning nad põgenesid Itaalia põhjaossa . Rooma konsulid said ülestõusnutelt lahingus lüüa . Äkki pöördus Spartacus tagasi lõunasse. Ilmselt polnud orjad oma sihtides kuigi üksm...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
