lahendamisel, mille puhul tajuti kurja jõu olemasolu. Teadaolevalt olid eesti sõdalased korraldanud ohvritoomisi, mille käigus tapeti erinevaid kariloomi. Ohvri langemine vasakule küljele peale tapmist usuti kaasa toovat jumalate viha ja oli üleüldiselt halvaks endeks. Eesti muistendites ilmub kurat tavapäraselt korraliku ja rikka härrasmehena, mis on vastupidine vene kuraditõlgendusest nečistyi. Kuradit kui ebapuhast olendit käsitletakse veel ka kreekakatoliku traditsioonis ja roomakatoliku kiriku demonoloogias. Algselt oli kuradi näol tegu positiivseid funktsioone täitva jumalaga, mida on näha ka eesti regilaulude arhailises keeles, kus on juttu hoopis altmaa/allilma isandaga. Eesti rahvapärimuse järgi pelgas kurat musta kukke, seda oletatavasti tema seostamisest murdja loomusega. Musta kuke hirmu tunneb kurat ka saksa ja iiri muistendites. Samuti on seostatud kuradi hirmu pihlaka oksa ees, millele oli sisse lõigatud kolm või üheksa risti
iseendid romealasteks, rääkisid aga kreeka keeles. Selle riigi koosseisu kuulusid kõige arenenumad alad Rooma riigist, sealhulgas ka Kreeka. Bütsants sai kreeka kunstitraditsioonide säilitajaks ja edasiarendajaks. Peale selle mõjutasid bütsantsi kunsti toredust armastavad Idamaad. Püüd välise hiilguse poole sai Bütsantsi keisrikojale nii omaseks, et väljendus "bütsantslik toredus" püsib tänini. Bütsants oli ristiusuline maa ning ka ta keerulise kombestikuga nn. kreekakatoliku kirik esitas kunstile omad nõuded. Oma 1000-aastase ajaloo jooksul elas Bütsants üle mitmeid tõuse ja langusi. Koos riigiga tegi need muutused ka kunst, mille esimene õitseaeg oli 6.sajandil keiser Justinianus I ajal. Siis loodi ka kuulsaim bütsantsi ehitusmälestis- Hagia Sophia kirik Konstantinoopolis. Peale suuruse ja ilu köidab selle ehitise juures tähelepanu see, et siin on kupliga kaetud piklik nelinurkne ruum - varem osati kupliga katta vaid ümmargust ruumi
Ristimärk 5 sõrmega. Armulaual said kõik nii leiba kui veini. Teenistus ladina keeles. Ristimärk 3 sõrmega. Teenistus lubatud kohalikes keeltes. Suur kirikulõhe 1054: Paavst ja patriarh panid teineteist kirikuvande alla ränk karistus, mis jättis kõnealuse isiku või terve piirkonna ilma kiriku vahendatud jumala armust. Roomakatoliku kirik Kreekakatoliku (õigeusu) kirik Rooma paavsti võim Konstantinoopoli patriarhi võim. Paavstivõimu tõus kõrgkeskajal Paavstide autoriteedi kasv: Varem määrasid paavste Rooma rahvas ja vaimulikud Rooma aadlisuguvõsad eelistasid oma perekonnaliikmeid. Püha Rooma keiser Otto I hakkas ise paavste nimetama (962a). 1059. a. reformiga hakkasid paavste nimetama enda seast kardinalid Rooma piiskopkonna
Teenistus ladina keeles. Ristimärk 3 sõrmega. Teenistus lubatud kohalikes keeltes. Suur kirikulõhe 1054: Paavst ja patriarh panid teineteist kirikuvande alla ränk karistus, mis jättis kõnealuse isiku või terve piirkonna ilma kiriku vahendatud jumala armust. Roomakatoliku kirik Kreekakatoliku (õigeusu) kirik Rooma paavsti võim Konstantinoopoli patriarhi võim. Paavstivõimu tõus kõrgkeskajal Paavstide autoriteedi kasv: Varem määrasid paavste Rooma rahvas ja vaimulikud Rooma aadlisuguvõsad eelistasid oma perekonnaliikmeid. Püha Rooma keiser Otto I hakkas ise paavste nimetama (962a). 1059. a. reformiga hakkasid paavste nimetama enda seast kardinalid Rooma piiskopkonna tähtsamad vaimulikud
Ristimärk 5 sõrmega. Armulaual said kõik nii leiba kui veini. Teenistus ladina keeles. Ristimärk 3 sõrmega. Teenistus lubatud kohalikes keeltes. Suur kirikulõhe 1054: Paavst ja patriarh panid teineteist kirikuvande alla – ränk karistus, mis jättis kõnealuse isiku või terve piirkonna ilma kiriku vahendatud jumala armust. Roomakatoliku kirik Kreekakatoliku (õigeusu) kirik Rooma paavsti võim Konstantinoopoli patriarhi võim. Paavstivõimu tõus kõrgkeskajal Paavstide autoriteedi kasv: Varem määrasid paavste Rooma rahvas ja vaimulikud – Rooma aadlisuguvõsad eelistasid oma perekonnaliikmeid. Püha Rooma keiser Otto I hakkas ise paavste nimetama (962a). 1059. a. reformiga hakkasid paavste nimetama enda seast kardinalid – Rooma piiskopkonna
Aasia, Lähis-Ida, Taga-Kaukaasia, Sise-Aasia, Uus-Meremaa, Väike-Maarja, Suure-Jaani, Vana-Võidu, Kilingi-Nõmme, Narva-Jõesuu, Uus-Lõuna-Wales, Sauna-Madis, Räpsi-Rein, Torupilli-Juss; Erandid: Valgevene, Suurbritannia. NB! Nimeliitumitest saadud käändumatud omadussõnad kirjutatakse väikese algustähega ja ilma sidekriipsuta: vanaarmeenia kirjakeel, lõunaeesti keel, niisamuti kreekakatoliku kirik, idaslaavi keeled, baltisaksa kirjanik jms. Sidekriipsulistest nimedest saadud tuletised on ilma sidekriipsuta: põhjaeestlane, idasakslane, lõunaeestilik, tagakaukaaslane, kohtlajärvelane, uusmeremaalane. 4. liitsõnade korduva osa asemel (sama ees- või järelosa): sünniaasta, -kuu ja -päev, sünniaeg ja -koht, koolivennad ja -õed; õuna- ja marjaaed, korra- ja heaolukaitse, poolaasta-
eurooplastele peatada. Seetõttu ta kukutati. 16.mail kuulutati välja Ladina keisririik, keisriks sai Flandria krahv Balduin. 1202-04; Pr ja Flaami aadlik-Zaravallutus-Bütsantsigasõda-Konstantinoopol-Ladina keisririik Konstantinoopoli vallutamise põhjused. Bütsantsil oli nii Mustal merel kui ka Vahemerel kaubanduslik ülemvõim. Veneetsia ihkas endale Vahemere kaubanduse monopoli. Ristisõdijaid ahvatles Konstantinoopoli meeletu rikkus. Ettekäändeks toodi ka, et kreekakatoliku kirik ei allunud paavstile. Vaata rohkem keskkooli Keskaja õpikust. V ristisõda (1217-1221) Osalejad: Ungari ja mõned saksa vürstid, lisaks kohalikud jõud Jeruusalemma kuningriigi, Küprose ja Antiookia näol 1217 üritati rünnata Damaskuse, Nabuluse ja Beisani linnu ning Tabori mäe kindlust. 1218 jaanuaris Ungari väed lahkusid 1218 tungiti Egiptusesse 1219 nov. vallutati Egiptuselt Damietta linn. 1221 ristisõdijate väed taandusid Damiettast. 1217-1221;
rõhutati mõistust ja loogilist mõtlemist levis pastorite seas, kes pidasid pietismi võltsvagaduseks selleks, et ühiskonda parandada tuleb tegeleda sotsiaalsete probleemidega, rahvast harida jne (valgustajad Hupel, Merkel, Schwarzenberg jt) ratsionalistide tegevuses oluline rahvavalgustuslik tegevus andsid välja põllumajanduslikke käsiraamatuid ja tegelesid rahvaharidusega Usuvahetusliikumine: 1832. a võeti vastu ülevenemaaline luteri usu seadus ametlikuks riigiusuks sai kreekakatoliku õigeusk, luterlus muutus vaid üheks lubatud sektiks 1845. a levisid rahva seas kuuldused, et kes lähevad keisriusku, vabastatakse teoorjusest ja saavad maad usku vahetas: Saaremaal 30%, LõunaEestis 17% 19. sajandi 1950ndatel aastatel levis prohvet Maltsveti liikumine Hariduskorraldus: kirjaoskus oli saanud üldiseks 17. sajandil tänu Forseliuse tegevusele 1739. s kehtestati Liivimaal korraldus, et 712aastased peavad käima koolis ja õppima lugema 1765
(eriti vanade kirikute rekonstrueerimisel). Saksamaa suur ning modulaarne olemus. See väljendus tohutute suurte tornide näol. Prantsusmaa järgi võeti avatus ja laius. Palju oli ka nn. Hallikirikud, kus oli vähe aknaid (??????). Pilet nr. 19- Reformatsioon REFORMATSIOON. Valitsevast õpetusest lahknevaid usuvoole on kirikus olnud juba selle kujunemisest peale ent reformatsioon on pärast kristlaskonna lõhenemist roomakatoliku ja kreekakatoliku kirikuks suurim vapustus kristluse ajaloos. Reformatsiooni eeldused kujunesid juba keskaja lõpul, nendeks olid: Lääne-Euroopas tekkinud rahvusriikide valitsejad püüdsid vabaneda paavstivõimu kontrolli alt. Vaimulike privilegeeritud seisund tekitas rahulolematust. Tõsiusksetele ei olnud meeltmööda vaimulike mittekristlikud eluviisid. Paavstide huvid muutusid üha ilmalikumaks, nad sekkusid ka päevapoliitikasse.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
