Kordamisteemad ajaloo kontrolltööks 10. Klassile Vana-Kreeka 1. Egeuse ehk Kreeta-Mükeene kultuur: Kreeka geograafiline asend- Lõuna euroopas, vahemer ööres, balkani poolsaarel Kreeta geograafiline asend- asub vahemers ja on saar kreeka juures minoiline kultuur (kestvus, koht, kiri, losside eripära, Knossos). Kestvus:600 aastat Koht:kreekas Kiri:lineaarkiri a Losside eripära:kindlustamatta, meenutavad laburünte, väravad avatud 2. Riik ja ühiskond: Polis- linn riik Rahvakoosolek- turuplatsil arutati tähtsamaid otsuseid Kodanikud- mees, vaba, kreeklane, täiskasvanud Aristokraatia- parimate võim peamised valitsemisvormid: demokraatia - rahva võim aristokraatia - aristokraatide valitsemine türannia- ainuvalitsemine Sparta ja Ateena võrdlus. SPARTA ATEENA Lõuna kreeka Kesk kreeka spartiaadid Kodani...
1. Alkaios - aristokraat Lesbose saarelt. Kirjutas poliitilist võitlusluulet, aga ka armastus-, sõprus- ja veinilaule ning hümne jumalatele. 2. Solon - Atika poeet, kaupmees, rändur ja poliitik. Tema eleegiad ja jambid seostusid seadusandlusega, põhiteemadeks oli poliitika ja moraal. Oli valitud ka riigiametnikuks- arhondiks. 3. Sappho - 1. naisluuletaja. lesbose saarelt. Asutas sinna tütarlastekooli. Luule on naiselik ja kajastab sageli autori enda tundeid ning meeleolu. Paljud tema laulud on pühendatud tütarlastele. 4. Anakreon - Soositud õukonnalaulik. Luuletas veinist, lõbusatest armuseiklustest, kaunitest naistest ja jõudeelust. Eleegiad, epigrammid, hümnid jumalatele. 5. Simonides - Poeet Keoselt. piduliku lüürika tähtsaim esindaja. epigrammizanri looja (värsivormis pealiskiri hauakivil) 6. Pindaros - Teeba poeet. Epiniikioni ( ülistuslaul) tuntuim viljeleja. Välj...
1. Alkaios - aristokraat Lesbose saarelt. Kirjutas poliitilist võitlusluulet, aga ka armastus-, sõprus- ja veinilaule ning hümne jumalatele. 2. Solon - Atika poeet, kaupmees, rändur ja poliitik. Tema eleegiad ja jambid seostusid seadusandlusega, põhiteemadeks oli poliitika ja moraal. Oli valitud ka riigiametnikuks- arhondiks. 3. Sappho - 1. naisluuletaja. lesbose saarelt. Asutas sinna tütarlastekooli. Luule on naiselik ja kajastab sageli autori enda tundeid ning meeleolu. Paljud tema laulud on pühendatud tütarlastele. 4. Anakreon - Soositud õukonnalaulik. Luuletas veinist, lõbusatest armuseiklustest, kaunitest naistest ja jõudeelust. Eleegiad, epigrammid, hümnid jumalatele. 5. Simonides - Poeet Keoselt. piduliku lüürika tähtsaim esindaja. epigrammizanri looja (värsivormis pealiskiri hauakivil) 6. Pindaros - Teeba poeet. Epiniikioni ( ülistuslaul) tuntuim viljeleja. Välj...
Hellenismiperiood Kreekas Hellenismiperioodiks nimetatakse ajajärku, millele pani alguse Aleksander Suure vallutusretk.See periood sai alguse 338 a. eKr ja lõppes 1. sajandil eKr. Just tema juhtimisel allutati Pärsia impeerium. Aleksander on peamiselt tuntud Pärsia Ahhemeniidide impeeriumi purustajana Troonile sai ta isa tapmise tõttu noorelt, vaid 20-aastaselt Sel ajal oli ta juba kogenud väejuht, 18-aastasena oli ta 338 eKr Chaironeia lahingus juhtinud edukalt Makedoonia ratsaväge ning samuti oli isa usaldanud talle vastutavaid riigiameteid. Makedoonia kuningaks saanuna jätkas Aleksander (336 ? 323 eKr) oma isa alustatud ettevalmistusi Pärsia-vastaseks sõjaretkeks koos Phillipose pojaga. Sõja algne eesmärk oli kättemaks pärslastele Kreeka-Pärsia sõdade ning Ateena purustamise eest rohkem kui sada aastat varem. Selle tulemusena vallutati Väike-Aasia, Süüria, Palestiina, Egiptus, Mesopotaamia, Iraan ni...
Millised muutused toimusid Kreekas hellenismi ajal? Hellenismiperiood kestis 4.-1. sajandil eKr. Hellenismi peamised sündmused on seotud Aleksander Suure vallutustega. Kujunes välja maailmaühiskond, kus domineerisid kreeka keel ja kunst. Missugused muutused toimusid Kreekas hellenismiperioodi ajal? Hellenismiperiood sai alguse Aleksander Suure vallutusretketega Pärsiasse. Aleksander Suur oli Kreeka väikese, kuid mõjuvõimsa Makedoonia kuningriigi valitseja kuningas Philippos II poeg. Philippos II mõrvati 336. Aastal eKr ja Aleksander Suur sai võimule, olles vaid 20-aastane. Leian, et ta oli võimuahne valitseja ja suurepärane juht. Tavaliselt oli tal vähem mehi kui vaenlastel, kuid ometi ta võitis, sest tema sõjavägi oli hästi välja õpetatud ja varustatud. Näiteks Issose lahingus 333. aastat eKr purustas Aleksander Suur 36 000 mehega Dareios III 110 000-mehelise väe. See fakt näitab, et Aleksander Suur oli...
1. iseloomusta mükeene kultuuri Keskuseks mükeene loss, kindlustatud (lõvivärav), lineaarkiri B, minoilised traditsioonid, sõjakas kultuur, losside ümber ei ole suuri linnu ( hajutatud ) 2.millal ja mille põhjal kujunes välja kreeka tähestik 800 a eKr, foiniikia tähestiku põhjal. 3.iseloomusta sparta riiki Sparta polis asus L-Kreekas, peloponnesose ps, elanikud olid : spartiaadid, perioigid, heloodid, elanikud doorlaste järeltulijad. 2 kuningat, juhtisid sõjaväge ja täitsid preestrikohuseid muus osas juhtis riiki vanemate nõukogu e.geruusia (üle 60a mehed). Igal aastal valiti kõrgemate riigiametnikena viis efoori, kes kontollisid kuningate ja teiste riigiametnike tööd. Lõplikud otsused langetati kõigi spartiaatide koosolekul 4. kkreekaste iseloomulik riietus ja toit Riietus kitoon, himation, pükse ei kanta, jalas sandaalid, Toit puu ja juurviljad, kala, maitseks küüslauk, mesi, oliivõli, joodi veini ja kitse ja lehmapiima. 5. mill...
ANTIIK- KREEKA KUNST. Kreeka ajalugu algab doorlaste sissetungiga Kreeka aladele. Peale põlluharimise tegelesid kreeklased ka meresõiduga, seetõttu laiema silmaringiga ja ettevõtlikud. Kreeklaste usund oli polüteistlik nagu Egiptuses ja Mesopotaamias, kuid kreeklastele ei olnud jumalad hirmuäratavad ning neid ei kummardatud mitte pimesi. Kreeklased arvasid, et jumalad on küll vägevad, kuid inimesetaolised niikehalt kui vaimult. Jumalad elasidki nagu inimesed : sõpruses, tülitsedes, vahel üksmeeles jne. Kreeka kunst arenes välja 600 eKr. Kunsti arengut periodiseeritakse järgmiselt: 1.Arhailine e. vana aeg 600-480eKr. 2.Klassikaline e. õitseaeg 480-323eKr. 3.Hiline e. hellenistlik 323-30 pKr. Arhitektuur: Tähtsaim ülesanne oli ehitada templeid. Materjaliks kasutati algul puitu, hiljem kivi sealhulgas ka marmorit. Kivid seoti omavahel metallklambritega. Tempel oli ristkülikukujulise põhiplaaniga. Templi välisvaates võib era...
Vana-Egiptus 1. Kuidas periodiseeritakse vana-egipuse ajalugu?-Vaaraode dünastiate järgi. Egiptuse pikas arengus võib eraldada 3 ajajärku mil keskvõim oli tugev aga nende vahepeal ja järel riigi ühtsus vähenes 2. Millal oli Egiptuse kunsti kõrgaeg?- 2700-1000 a. e.Kr. 3. Mis on palsameerimine, milleks seda tehti?- Palsameerimine on menetlus surnute kaitseks roiskumise vastu seda tehti et muumiad säiliksid. 4. Nimeta 3 kõige kuulsamat püramiidi. Kus need asuvad?- Cheopsi, Chepereni ja Mykerinose: Kairo lähedal Giza väljal 5. Kuidas kujutati inimest egiptuse poosis?- Inimesi kujutati egiptuse pärases poosis-hoogsalt sammudes, jalad küljelt, rind otsevaates, pea ja käed jällegi profiilis, silm otsevaates. 6. Miks võeti kasutusele kaljuhauad? Milline neist on tuntum?- Kuna püramiidid ei suutnud kaitsta hauakambreid varaste eest tuntuim on Tutanhamoni 7. Mille poolest erinevad li...
Hellenism Hellenismiperiood (3-1 saj. Ekr.) algas Aleksander Suure vallutusretkega Väike-Aasiasse, Süüriasse, Palestiinasse, Egiptusesse, Mesopotaamiasse, Iraani (Likvideerides Pärsia impeeriumi). Aleksander Suur sai enda valdusesse terve Kesk-Aasia, ning kaotas alles indiale. Peale vallutusretke pidas ta end maailma valirtsejaks. Hiljem lagunes kahjuks tema hiidriik kolmeks: Egiptus, nn. Seleudide riik ja Makedoonia. Tähtsaim linn, mis tekkis seoses Aleksander Suure vallutustega, oli Aleksandria (Niiluse jõe suudme juures). Sellele lisandus veel Antiookia (Süürias) ja Pergamon (Väike-Aasias). Vahamere idaosa omandas kreekapärase ilme, levis arhidektuur jms. Hellenismiperiood lõppes Roomlaste vallutustega (Terve vahemere idarannik). Riik, Ühiskond: Hellenistlikke riike valitsesid piiramatu võimuga monarhid (ainuvalitseja). Monarhidel olid uhked lossid ja toredad õukonnad. Hellenismiperioodi ...
Rahvuslik ärkamisaeg 19. saj keskpaigast kuni u 70-ndate lõpuni oli kõige intensiivsem aeg. Kuni 19. sajandini domineeris kogukondlik mõtlemine. Napoleoni sdade järel levis natsionalism esimene rahvusriik oli Kreeka. Rahvusriikide teine laine 60.-70.ndail Balkanil (Rumeenia, Bulgaaria, Serbia). Suurim laine 20. sajandil esimese maailmasõja järel (Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola, Austria, Ungari, Tsehhoslovakkia). Viimane laine oli Nõukogude liidu lagunemisel Eestlaste rahvuslik ärkamisaeg langes 19. saj keskpaika. Hakati tunnetama ennast kui rahvust seda soosis eestikeelse kirjanduse levik, pärisorjuse kaotus, majandusliku elu edenemine, eesti soost haritlaste tekkimine, omamoodi võitlus vene keskvõimu ja baltisakslaste vahel. Rahvusliku ärkamisaja tähtsamad ettevõtmised olid: - 1857. hakkas ilmuma Jannseni toimetamisel Perno Postimees, mis pani aluse süstemaatilisele ajakirjandusele Eestis - 1864. Eesti Postimees - 1857. 18...
kirjanduse kt küsimused: 1.ANTIIKKIRJANDUSE EKSISTEERIMISAEG? 2.ANTIIKKIRJANDUSE TÄHTSUS 3.KREEKLASTE MÜTOLOOGIA(jumalad, mõni müüt jne) 4.HOMEROSE ISIK 5.HOMEROSE EEPOSED, EEPOSE TÄHTSUS JA MIS SEAL TOIMUB NING KUI KAUA? 6.ANTIIKLÜÜRIKA(ma ei saa aru mis mul vihikus kirjas on aga vist mingi Sappho ja Akaios)LÜÜRIKA JAGUNEMINE, SÜMPOSIONI MÕISTE, ELEEGIA, EPITALAANION(vist), EPINIIKION(vist) 7.DRAAMA ARENG(ATIKA AJAJÄRK, MIS TÄHENDAB DIONYSOSE KULTUS, MIS ON DIONÜÜSIA, MIS ON DITÜRAMB, TRAGÖÖDIA JA KOMÖÖDIA, SAATÜRDRAAMA) TRAGÖÖDIA ÜLESSEEHITUS JA KIRJANIKUD(SOPHOKLES, EURIPIDES, AISCHYLOS) KOMÖÖDIA AUTOR ARISTOPHARES. NÄITLEJAD, NENDE RIIETUS, TEATER. TEATRI ÜLESSEEHITUS. MIS ON ORKESTRA? 8.mõisted: ACHILLUSE KAND TÜLIÕUN TROOJA HOBUNE DEUS EX MACHINA SKYLLA JA CHARYBD...ei saa aru mis tähed seal lõpus on 9.ROOMA KIRJANDUS, AUTOR VERGILIUS JA TEMA EEPOS "AEREIS", CICERO, CAESAR. ROOMA JA KREEKA TEATRI VÕRDLUS Vastused 1. 8 ...
Antiikkirjandus- Vana-Kreeka/Rooma kirjandus 8 saj eKr-5 saj pKr Andropomorfsed-jumalad kes võtavad kuju mida vaja Müüt-jutustus maailma loomisest Mütoloogia- müütide kogum Jumalad toitusid ambroosiast ja nektarist Antiikmaailmale omased muusad- Kleio- ajaloo muusa Urania- astronoomia Melpomene-tragöödia Thaleia-komöödia Terpsichore-tanstu Kalliope-eepiline luule Erato-armastusluule Polyhymneia- jumalatele määratud laulude muusa Euterpe-lüürika Antiikeepos- Ilias ja Odüsseia autor Homeros. Ilias räägib Trooja sõja 50 päevast Odüsseia räägib rännakutest peale Trooja sõda. Theatron-vaatamiskoht Skenee-orkestra taga paiknev ehitis Orkestra-ringi kujuline väljak Proskeenion-skenee taga paiknev riietumiskoht Altar-jumalate kummardamise koht Komöödias kadus koor, laulmine tuli asemele Tragöödias oli dialoog. V-K teater- rajatud mäenõlvale, 2-3 näitleja,kooril oluline roll,templi lähedal, amfiteatrid, dialoog näitleja ja koori vahel. V-R teate...
1.Kuidas periodiseeritake kreeka kunsti? Arhailine= 600-480eKr, Klassikaline= 480-323eKr, Hellenistlik= 323-30pKr 2.Milline oli kreeklaste usund? Polüteistlik 3.Milline ühiskonnakord valitses Kreekas? Demokraatlik 4.Mis on vana-Kreeka arhitekti tähtsaim ülesanne? Ehitada templeid 5.Millised 3 stiili seal olid? Mille järgi need nimetatud on? Dooria, joonia ja korintos( rangema realismi järgi) 6.Milline ehitiste tüüp on templitele aluseks? Kirik, minu arust 7.Templi üksikosad, alates ülevalt? Templi sisemus>viilkatus>talastik>kapiteelid>sambad>alus 8.Miks on vana-kreeka templid avaldanud nii suurt mõju hilisemate aegade arhitektuurile? Sest Kreeka templites avalduvad kõik need jooned,mida tavaliselt omistatakse arhitektuurile 1.Kus asuvad kõige paremini säilinud ja kõige vanemad dooria stiilis templid? Miks seal? Lõuna-Itaalias, sest seal asusid kreeklaste kolooniad 2.Kus arenes välja joonia stiil? Väike-Aasia rannikul 3.Mida tead Efoses...
Kordamine 1. Perikles oli riigimees. Tema ajal oli demokraatia hiigelajas ja tema eestvedamisel ehitati palju templeid ja hooneid. 2. Polis – linnriik Aristokraatia – valitsemise kord, kus võim oli koondunud ülikutest suurmaaomanike kätte. Türannia – valitsemise kord, kus võim oli koondunud ühe (harva ka mitme) aristokraadist ainuvalitseja kätte. Demokraatia – valitsemise kord, kus võim kuulus rahvakoosolekule, kus kõigi kodanike poolt valiti riigiametnikud ja riiki valitseva nõukogu liikmed ning hääletati läbi kõik tähtsamad riigielu küsimused. Kodanik - täisealised (vähemalt 20 aastased) kreeklastest mehed. Hellenid- algselt Põhja-Kreeka hõim, hiljem nimetati nii kõiki Vana-Kreeka linnriikide rahvaid, kes kõnelesid kreeka keelt. Hellenite asuala kandis nimetust Hellas. Barbar- antiikajal kreeklaste ja roomlaste jaoks võõramaalane, kes oli nende meelest vähem aren...
Mõistete töö 10.klassile 1. madlääni kultuur- Lääne-Euroopas ürginimeste tehnilisi ja kunstilisi saavutusi hakati sellel ajal Madeleine järgi nimetama madlääni kultuuriks, 150 saj. tagasi 2. tsikuraat- Massiivne, astangutena ülespoole ahenev torn Eanna tsikuraat Uris. Sumer, u. 2100-2050 e.m.a. Rekonstruktsioon 3. püramiid- hauaehitis vaaraole Esiplaanil Chephreni (142 m kõrge) püramiid, taga Cheopsi (algselt 146 m, praegu 136 m).püramiid. 27.-26. sajand e.m.a. 4. obelisk- Pikk, noole kujuline, ülespoole ahenev neljatahuline kivisammas Cleopatra nõel Londonis 5. sfinks- lõvi keha ja inimese peaga skulptuuri, mis tähistas valitsejat või päikesejumalat (Karnaki templist Luksori templini sfinkside allee, Egiptus) Criosfinkside(oinape...
Egeuse kunst: ARHITEKTUUR: Kreeta saare kunst. Kolm ajajärku: varaminoiline (2600 - 2000 eKr) - losside-eelne aeg. Tuntakse väheste keraamikatoodete põhjal. keskminoiline (2000 -1400 eKr) (nende ajal õitseaeg) ja hilisminoiline (1400 - 1100 eKr) Kreeta kunst vahendas Vana-Idamaade ja Antiik-Kreeka kunsti mõjusid U pärast 2500 aastat e.m.a varaminoiline kultuur- u 2000 esimene õitseng tekib linnakultuur, oluline side Egiptusega: kreeklased osutavad transporditeenust (seeder ja metall)- u 1700 langus (arvatavasti maavärin) - järgneb kuldne ajastu u 1600 - u 1450 kõik lakkab eksisteerimast (arvatavasti vulkaanipurse) vanemat ajajärku tuntakse väheste keraamikatoodete põhjal. Õitseaeg kesk- ja hilisperioodil. Lossid: Tähtsad on losside varemed: ...
Kreeka Vana- Kreeka kunst on andnud järelmaailmale kõige rohkem mõjutusi kui ükski teine ajastu. Selle üheks põhjuseks on antiikkreeka poliitiline areng. Sel ajal tekkisid seal esimesed riigi alged. Muinaskreeka valitsejad ei olnud enam pooljumala seisusesse tõstetud türannid, vaid lihtsalt kõrgemasse seisusesse tõstetud kodanikud, kes pidid arvestama rahva soove, olema populaarsed. Majanduse alustalaks oli orjandus. Orje kasutati kõikideks töödeks ja seetõttu jäi vabadele linnakodanikele palju aega tegeleda meelepäraste tegevustega, nii muutuski huvitavaks filosoofia, kirjandus, kunst, teater. Kreeka religioon oli inimesekeskne. Austati esivanemaid. Jumalad ei olnud nende meelest ülivõimsad, vaid oma vigade ja nõrkustega nagu inimesedki. Valitsejad kasutasid religiooni ära, et rahvast ühendada. Selleks püstitati monumente ja templeid, kuhu erinevatest kreeka piirkondadest tulid inimesed kokku. Ühise keele ja usu läbi süvenes kreeklas...
issejuhatus Kindlasti kõige suuremat mõju järelmaailmale on avaldanud muistse Kreeka kunst. Oma rahuliku, suursuguse ilu, kooskõla ja selgusega on see olnud paljudele hilisematele põlvkondadele vaimustuse ja eeskuju allikas. Kreeka vanaaega nimetatakse antiigiks, lisaks sellele kuulub antiigi alla ka Rooma oma kultuuri, kunsti ja muude elunähtustega. Kulus mitu sajandit, enne kui 12. sajandil e.m.a. põhjast sisserändu alustanud kreeklaste hõimud suutsid umbes aastaks 600 e.m.a. välja arendada oma kunsti. Edasi järgnes kolm ajastut kreeka kunsti arengus: Arhailine ehk vana aeg - umbes 600 - 480 e.m.a., mil kreeklased lõid tagasi suure pärslaste kallaletungi ning välisvallutajatest vabanenuna said edaspidiseks soodsamad tingimused kunstiga tegelemise jaoks; Klassikaline ehk õitseaeg - 480 - 323 e.m.a. (mil suri valitseja Aleksander Suur); Hellenistlik (tuletatud sõnast "hellen'', nii kutsusid kreeklased end ise) ehk hiline - see lõpp...
Vinni-Pajusti Gümnaasium 8.a klass KREEKA referaat Koostaja : Merilin Linsi Rakvere 2010 1 Sisukord Sisukord.........................................................................................................................2 Geograafiline asukoht....................................................................................................3 Üldandmed.................................................................................................................3-4 Rahvastik.......................................................................................................................5 Rahvastiku püramiid......................................................................................................6 Migratsioon................................................................................................................7-8...
Vana Kreeka Vaieldamutlult kõige suuremat mõju on kogu tulevasele kultuurile ja kunstile jätnud Vana-Kreeka. 8.-5. saj. e.Kr. väljakujunenud orjanduslik demokraatia andis vabadele ühiskonnaliikmetele õigused ja võimalused tegeleda vaimsete väärtustega. Kreekas pandi alus filosoofiale (maailma nähtuste üle juurdlemine, võttes aluseks loodust ja inimmõistust) Tuntumad filosoofid Sokrates, Aritoteles ja Platon. Arenes meditsiin ja matemaatika. Näiteks tänapäevalgi on kasutatav arstide tõotus Hippokratese vanne, mis on pärit 5-4. saj eKr. elanud kuulsa arsti Hippokratese arstitedlikust raamatust. Homerose eepos oli tõukeks lähiajaloo sündmuste kirjapanemiseks 5.saj. eKr. ealnud Herodosele (“Historia”), keda ajaloo isaks kutsutakse. Kreekas kujunenud kirjandus ja teatrikunst on tänapäeva Euroopa alustala. Kreeka täiuslikuks peetava kunsti ja arhitektuuri poole on läbi sajandite e...
Antiigipärand Euroopas Küsimused ja teemad kordamiseks 2010.a. Nende teemade alusel tuleb 5 lühivastustega küsimust (4-5 lauset). Pikem analüüsiv vastus valmistada ette 2 teema jaoks. Teemade loetelu ja vastavad teosed on AY loengukavas (ÕIS) ja loengus jagatud materjalides. Iseseisva tööna on osa vastuseid vaja ette valmistada Antiigileksikoni ja Tragöödialeksikoni alusel. Mütoloogia teemade kohta vt. õpikud kirjanduse loetelust. 1. Millises seoses on omavahel mõisted humanism ja antiik (vt. ka Antiigileksikon, HUMANISM, UUSHUMANISM? Humanistid leidsid klassikalisest antiigist absoluutsed standardid, mille järgi hinnata kultuuri ja õigupoolest kõiki inimtegevuse alasid. Saadi aru, et elu ühiskonnas ei kulge mitte ainult Jumalast seatud korra järgi, nagu arvati eelmistel sajanditel. Algas usk inimesesse, tema mõistuse jõusse ja loomingulistesse võimetesse. http://wiki.zzz.ee/index.php/Renessans...
20. sajandi teatrivoole Anglo-iiri kirjanik George Bernard Shaw (1856 – 1950): Intellektuaalne teater, käsitles kalke sotsiaalseid probleeme „Caesar ja Cleopatra“ „Kuradi õpilane“ „Pygmalion“ „Androkles ja lõvi“ „Südamete murdumise maja. Fantaasia vene laadis“ Anton Tšehhovi näidendi „Kirsiaed“ mõjudega „Püha Johanna“ 1923 Shaw’ näidendid paistavad silma teatritehnika hea tundmisega Teatro Intimo Barcelonas Hispaanias José Echegaray (1832 – 1916): „Suur Galeoto“, „Don Juani järglane“ – Henrik Ibseni näidendite („Kummitused“) mõju Jacinto Benavente (Nob. Auhind 1922) „Huvid mängus“ – Shakespeare’i ja itaalia commedia dell’arte mõju Vennad Quinterod Martínez Sierra – sentimentalism Federico García Lorca (1898 – 1936) „Verine pulm“ (1932), „Yerma“ (1934), „Bernarda Alba maja“ (1936) Ramón María del Valle-Inclán (1866 – 1936) nimetas oma näidendeid „esperpentos“ („ehmatisteks“) Teatro Odescalchi Roomas Itaalias Rajajaks 1925. aa...
KONTROLLTÖÖ KREEKA 10. klassile Vasta küsimustele lühijutu vormis, olenevalt teemast ( 3- 10 lauset ) . 1. Tutvusta kreeklasi kui… : a. Olümpiamängude korraldajaid Kreeklaste iluideaaliks oli täiuslik keha, mis tõttu hoolitsesid nad väga oma keha eest. Sport oli aristokraatide seas üks lemmik tegevusi. Tänu kreeklaste spordi lembusele lisati võistlused ka usupidustuste programmidesse. Zeusile korraldatud üle kreekalisest pidustusest arenesgi välja olümpiamängud. Kuigi olümpia mängud olid üle Kreekalised ning kohale tuldi isegi kolooniatest võisid võistlusest osa võtta vaid mees soost hellenid. b. Teatrile alusepanijaid Kreeklased olid väga usklik rahvas ning nad pidasid jumalate austamiseks tihtipeale suuri pidustusi. Kreeka teater saigi alguse veinijumalale pühendatud pidustustest. Näitemängud ning koori laulud mida seal esitati hakkas rahvale väga meeldima. ...
Vana-Kreeka selle kultuur ja mõju tänapäeva maailmale Vana-Kreeka kultuuripõhi oli nii tugev, et see elas kõik vallutajad üle ja kultuuri järjepidevus säilis. Samas võib väita, et Kreeka oli otsekui endasse sulgunud ega püüelnud laienemise poole nagu paljud teised. Riigi arengujoontes võib välja tuua sarnasusi Sumerite omadega, kuid ajaloo läbivaks jooneks on see, et riik oli killustunud paljudeks väiksemateks aladeks – polisteks ehk väikeriikideks. Iga väikeriik paistis silma oma arengu poolest. Näiteks Ateena oli kunsti ja kultuuri sümboliks. Kreeka kui tervik on ikkagi ajalukku läinud tänu oma majanduse, poliitika, kultuuri ja olümpiamängudega. Arhailisel perioodil kujundasid kreeklased foiniiklaste alfabeedi põhjal välja tähestiku, kus igale märgile vastab üksainus kindel häälik. See tõi omakorda kaasa ka raamatute kirjutamise. Arvatavasti on Kreekast pärit ka meil...
Kunsti liigid Arhidektuur · Sakraalarhitektuur pühamud(usuga seotud) · Profaanarhitektuur - elamud · Kindlustusarhitektuur - kindlusega ümbrisetud linnad Skulptuur · Raidkunst · Plastikkunst Maalikunst · Monumentaalmaalid - seintel, puhumise meetodil, suuremõõtmelised · Tahvelmaal paberil, tahvlil · Miniatuurmaal käsitisid köidetud raamatusse Graafika · Kõrgtrükk · Sügavtrükk · Lametrükk · Trükimaali all nurgas(20/100) näitas, mitmenda trükiga tegu. Tarbekunst · Tekstiil riidel · Puitehistöö · Keraamika · Klaasikunst värviline klaasi hinnas(värv klaasi sees, mitte pinnal - punane klaasi kalleim) Mesopotaamia kahe jõe vaheline ala. Sumerid elasid algselt seal. Sumerid kiri on vanim maailmas. Kirjutati savi tahvlitele. Nende kirja osatakse tõlkida tänapäeval, kuid ei osata hääldada. 1. SUMERI AKADI 4000-1830 ...
Millised muudatused toimusid hellenismiperioodil järgmistes valdkondades: 1.riigikorraldus- *kujunes kolm hellenistlikku riiki: Egiptus, kus valitsesid ptolemaiose-nimelised kuningad; Seleukiidide riik, kus valitseti Seleukiidide dünastia järgi, riigi tuumikalaks kujunes Süüria; Makedoonia, kus riikide omavahelised suhted olid vaenulikud *linnriigid jäid püsima, kuid olid nüüd vähem sõltumatud; allusid suurriikide valitsejatele 2.sõjaväekorraldus- *sõjavägi ei koosnenud enam kodanikest, vaid palgasõduritest *armee oli professionaalsem *tõusis ratsaväe tähtsus *hakati kasutama sõjaelevante *sõjatehnika arenes: kiviheitemasin, piiramistorn, sõjalaevad kiiremad ja suuremad 3.kirjandus- *luule oli tähtsal kohal *poeedid pöörasid tähelepanu elegantsele stiilile ja eruditsioonile(teaduslikule haritusele) *luule eesmärk oli arutleda phiskonna probleemide üle 4.teater- *sügavamõttelised tragöödiad ei pakkunud enam huvi, eelistati komöödiaid *ee...
KONTROLLTÖÖ: Ajalooperioodid ja ajatelg konspekt Varased tsivilisatsioonid maailmas - lk 24-27, konspekt Tsivilisatsioonid varajased kõrgkultuurid Viljakas poolkuu-linnriigid hakkasid tekkima Mesopotaamia ja Niiluse vahele (oli väga hea põlluharimine Ühed kõige olulisemad varasemad põlluharijate asulad on Jeeriko Palestiinas ja Catal Hüyük Väike-Aasias. Tsivilisatsiooni tekkimise tingimused: 1.üleminek viljevale majandusele ja metalli kasutamine 2.ühiskondlik tööjaotus (ehk mitte kõik ei tegelenud põlluharimise ja karjakasvatusega) ja varanduslik kihistumine 3.riikluse ja valitsejate teke. Et rikkama ülemkihi seast olid esile tõusnud elukutselised valitsejad 4.kirja kasutusele võtmine- aitas kaasa ühiskonna rangemale korrastatusele ja soodustas seega riikluse kujunemist 5.kõrgkultuuri (teaduse ja kirjanduse) teke Vana-Kreeka ülevaade (kaart ja perioodid) - lk 85-89, 96 Kreeta-Mükeene periood u 2000-1100 aastat eKr Kujunes umbe...
Jakob Westholmi Gümnaasium Meelelahutus Vana - Roomas Referaat Jaana Junolainen 11a Tallinn 2009 Sissejuhatus Vabariigiaegses Roomas 5.-1. saj eKr olid meelelahutus, vaatemängud ja võistlused kodanike jaoks väga tähtsal kohal. Töö tegemine oli vabade ja jõukate roomlaste jaoks alandav ning sellega tegelesid ainult orjad, võõramaalased ning vaesemad kodanikud. Rooma keisrid pakkusid rahva lõbustamiseks areenidel väga suurejoonelisi meelelahutusi. Suured inimhulgad tulid kokku, et vaadata näitemängu, sõjavankrite võidukihutamisi või veelgi julmemaid vaatemänge - gladiaatorite surmavõitlusi. Mõnikord lasti metsloomadel surmamõistetud ja relvastamata kurjategijaid pealtvaatajate lustiks lihtsalt lõhki rebida. ...
KARL MENNING 11. MAI 1874 – 5. MÄRTS 1941 Ceilis Keermann Tamsalu Gümnaasium 4/14/16 1 ELUKÄIK • 11. mai 1874 Tartu • Teatrijuht, lavastaja, kriitik • Diplomaat • abielus Irmgard Voigtländeriga (14. veebruaril 1963) • 5. märts 1941 Tartu Tamsalu Gümnaasium 4/14/16 2 HARIDUSTEE • Tartu 2. algkool • 1885–1893 Aleksandri gümnaasium • 1893–1902 Tartu Ülikooli usuteaduskond • 1904 Max Reinhardt ja Otto Brahm Tamsalu Gümnaasium 4/14/16 3 KARJÄÄR • Võru praostkonnas abipastor • 1906 Eesti esimene kutseline teater Vanemuine (teatrijuht ja lavastaja) • 1911–1912 Tartu ajalehe Meie Aastasada toimetajana • 1914–1918 Tallinnas Päevalehe teatri- ja kontserdiarvustaja Tamsalu Gümnaasium 4/14/16 4 • 1918–1921 Eesti esindaja Skandinaavia riikides •...
Rooma kunst 14.12.2016 I aastatuhandel eKr tekkis Itaalias Rooma linna ümbruses riik. Rooma hiigelaegadel kuulus sellele riigile kogu Vahemere ümbrus nii Euroopas, Aasias kui Aafrikas. Roomlased ise olid ennekõike poliitikud ja sõjamehed, briljantsed organiseerijad. Karmid seadused ning tugev sõjavägi. Ligi 1000 aasta jooksul tagasi Rooma impeerium Vahemeremaadele suhtelise rahu ja stabiilsuse. Teiste rahvaste mõjutused: 1. Riigi südamik – praegune Itaalia – oli algselt madalamal kultuuritasemel kui mõned vallutatud alad. 2. Palju võeti üle etruskidelt, kõige enam aga kreeka kultuurist. Kreeka mõjud: 1. Väidetakse, et kui roomlased vallutasid Kreeka sõjaliselt, siis kreeklased alistasid Rooma kultuuriliselt. 2. Kreeka kunst- kreek...
Dramaatika zanriline klassifikatsioon
TRAGÖÖDIA, KOMÖÖDIA, DRAAMA
Komöödia (praegused) alazanrid: farss e jant; vodevill; kõrgkomöödia; intriigi-,
sitatsiooni-, karakterkomöödia, konversatsiooni- e salongikomöödia
Aristoteles draamavormist
Pärast neid määratlusi rääkigem sellest, milline peab olema sündmuste ülesehitus, sest
see on tragöödias esimene ja tähtsaim asi.
Oleme öelnud, et tragöödia on lõpetatud ja tervikliku tegevuse jäljendus, sellise, millel
on mingi suurus, sest on olemas tervikuid, millel pole mingit
November 2010 1) ARHAILINE e vana aeg 600480 eKr 2) KLASSIKALINE e õitseaeg 480 323 eKr 3) hiline e HELLENISTLIK aeg 323 e.m.a.30 a eKr Maaliti vahavärvidega, mis saavutas täiuslikkuse IV sajandil. Levinud oli tempera. Maalipinnana kasutati marmorit ja puud. Levinud oli vaasimaalid. 540530 eKr võeti kasutusele punasefiguuriline vaasimaal. V sajandi lõpul kaotab vaasimaal tähtsuse. Maaliti vahavärvidega, mis saavutas täiuslikkuse IV sajandil. Levinud oli tempera. Maalipinnana kasutati marmorit ja puud. Levinud oli vaasimaalid. 540 530 eKr võeti kasutusele punasefiguuriline vaasimaal. V sajandi lõpul kaotab vaasimaal tähtsuse. · Kunstnik hakkas lähtuma maali puhul vaid sellest, mida ta nägi. Võeti kasutusele perspektiivvõte. 500 eKr hakati jalalaba kujutama otsevaates. Pronkskunst V sajandiks ...
Vana-Rooma Täida tööleht arvutis ning saada [email protected] või prindi välja ning esita paberkandjal! 1. Täitke tabel Rooma provintside kohta.10p Lääneprovintsid Idaprovintsid Asukoht Gallia,Britannia,Hispaania,Põhja- Kreeka,Väike-Aasia,Süüria,Egiptus Aafrika Keel Ladina keel Kreeka keel Arengutase Arengutase jäi Roomale alla Arenenud majandusega maad, jõukad linnad ja muistse kultuur Linnad Kartaago, Aleksandria, Jeruusalemm Rooma, Ateena, Efesos Põllumajandus Ülekaalukas põllumajanduslik Ei olnud nii hea põllumajandus ...
Kreeka ajalugu Kreeka · Balkani poolsaarel ja Egeuse mere saartel paiknev Kreeka on mägine ja paljude saartega ning poolsaartega. · Peamine ühendustee oli meri. · Tsivilisatsiooni lähtekoht Euroopas. · Kreeklased nimetasid end hellenidideks. Kreeta- Mükeene tsivilisatsioon.(2000-1100 ekr) · Kreeka ajaloo varaseim ajajärk. · Kreeka tsivilisatsioon sai alguse kreeta saarelt. · Kreeta tsivilisatsiooni näo kujundasid linnad. Linnades paiknesid keerulised lossid, mis olid kindlustamata, sellest võib järeldada, et sõjategevus ei mänginud Kreetal olulist rolli. · Tuntuim linn oli Knossos. · Templeid minoilises Kreetas polnud, usutalitused toimusid losside keskhoovides. · Kreetalased arendasid välja lineaarkirja. · Lossides valitsesid arvatavasti preester-kuningad. · Ei ole teada, kas lossid olid iseseisvad või moodustasid tervet saart hõlmava riigi. ...
KORDAMINE ÜLDAJALOO ARVESTUSTÖÖKS. VANAAEG. I. Vana-Kreeka. 1. Mõisted: polis Kreeka linnriik Kodanik riigi täieõiguslik elanik, kes sai osaleda riigivalitsemises ja riigikaitses poliitika linnriigi asjadega tegelemine agoraa linna keskväljak, kasutati kogunemispaiga ja turuplatsina akropol kindlus kõrgemal künkal aristokraatia võim on koondunud rikaste ja suursuguste inimeste kätte (Sparta) demokraatia võim on koondunud rahva kätte (Ateena) (Demos-lihtrahvas;Kratos- võim) faalanks lahingurivi, kus mehed pikkades rivides üksteise seljataga hellen kõigi kreeklaste üldnimetus (emamaal, kolooniates) barbar - mittekreeklane hellenism ajajärk Aleksander Suure vallutustest Rooma võimu kehtestamiseni, idamaades levis kreeka keel ja kultuur Museion muusade tempel, kultuuri- ja teaduskeskus 2. Kes oli, mida tegi: Homeros Pim...
Vana-Kreeka Kordamine 10. klassile 1. Mõisted 1) Polis vana-kreeka linnriik, mis koosnes kesksest asulast ja selle lähiümbrusest. 2) Alfabeet-kreeka tähestik, tuleneb alfast ja beetast 3) Hellen-kreeklane. 4) Barbar-vanaaja kreeklastel ja hiljem ka roomlastel võõramaalased, kes kõnelesid arusaamatut keelt. 5) faalanks-tüüpiline kreeka lahingurivi, ruudu kujuline. 6) aristokraatia-rikas ja mõjukas ülemkiht. 7) Demokraatia-rahva võim 8) Demos- rahvas 9) rahvakoosolek-kodanikest koosnev, põhiliseks ülesandeks oli polise juhtimine.Kogunes regulaarselt iga 10 päeva tagant 10) Türannia-ise hakanud valitseja võim 11) Spartiaat-sparta kodanikkond 12) Heloot-spartiaatide maaorjad 13) Perioik-lakoonika asunik 14) akropol-kalju nukile rajatud kindlus, kus jalamil paiknes tavali...
Arhitektuur Arhitektuur ehk ehituskunst on hoonete ja neid ümbritseva keskkonna kujundamine. Esiaja arhitektuur ja vanimad kõrgkultuurid Egiptuses ja Mesopotaamias Esiaja arhitektuur · Pronksiaeg (2000 eKr) · Tekkisid esimesed kiviarhitektuuri näited: · Kindlused · Kultusliku tähendusega monumendid: · Menhir vertikaalne maasse püstitatud hiigelkivi · Dolmen kõrvuti püstised kivid, mida katab kiviplaat ( enamasti kalmeehitis) · Kromlehh koosneb menhirist ja dolmenist Näited · Carnaci menhir Prantsusmaal · Poulnabrone dolmen · Iirimaal · Klomehh Stonehenge Suurbritannias Mesopotaamia · 5000 aastat tagasi · Sumerid · Tähtsaim keskus Babüloni linn · Ehitusmaterjalid: päikese käes kuivatatud savitellised Ehitised · Tsikuraadid suured astmelised tornid, mille ülemisel tasandil asus tempel jumalakujuga · Tempel pühamu, kogu elu keskus, töökojad, laod j...
TEATRITEADUSE ALUSED, MÕISTED 1. Theatron – Vana-Kreeka keeles vaatemängu koht, vaatamise viis Etenduskunstid – performing arts – laiem valdkond kui teater, hõlmab tantsu, tsirkust, muusikat jne Näidend – draamavormis kirjanduslik tekst, teatris edastamiseks mõeldud Lavastus – koostöös kirjaniku, lavastaja, näitlejate, helilooja jne loodud teos, mida esitatakse teatris Etendus – lavastuse ühekordne esitamine, variant Näitleja – reaalne inimene, kes kehastab tegelast Tegelane – fiktsionaalne olend draamatekstis Roll – tegelane näitlejana kehastatuna, näitleja + tegelane = roll 2. Teatriuurimise perspektiivid (kuidas uuritakse): Ajalooline teatriuurimise perspektiiv – alates Vana-Kreekast, kuidas teater kultuurides välja kasvas, Roomas, Euroopas jne Esteetiline ja teoreetiline teatriuurimise perspektiiv – kunstiküsimused, mis toimub laval, publikus, erinevad vaatepunktid Sotsiaalne ja kultuuriline teatriuurimise perspekt...
HELLENISMIPERIOOD(lõppes 1. saj eKr) · Aleksander Suur korraldas makedoonlaste ja kreeklaste ühisretke Aasiasse pärslaste vastu ja mõne aastaga vallutas Väike- Aasia,Kesk-Aasia, Süüria, Palestiina, Egiptuse, Mesopotaamia, Iraani ning likvideeris Pärsia impeeriumi. · Aleksander Suur suri ja ta väepealikud tülitsesid ning riik lagunes kolmeks: Egiptus(tähtsaim uus linn Aleksandria), nn Seleukiidide riik(Süüria piires)(tähtsad uued linnad Antiookia ja Pergamon), Makedoonia(Kreeka polised). · Vahemere ümbrus muutus kreekapäraseks, kuna Aleksander Suure vallutusretkedele järgnenud paljude sõdadega rändasid kreekalased sinna elama. · polis kaotas oma senise tähtsuse · hellenistlikke suurriike valitsesid kreeka-makedoonia päristolu ainuvalitsejad- monarhid(praktiliselt piiramatu võim, ainult makedoonias pidid arvestama kohalike aristokraatide soove ja nõudmisi) · monarhid võtsid ...
Kirjandus ARVESTUSTÖÖ III PIIBEL 1. Millest koosneb piibel? Piibel koosneb kahest põhiosast : Vanast Testamendist (39 raamatut) ja Uuest Testamendist (27 raamatut) 2. Missuguse osa hõlmab piibli I osa, missuguse II osa? I osa 12. sajand Kristuse sünnini. II osa Kristuse sünnist 2. sajand pKr 3. Missuguseid kirjandusliike on piiblis esindatud? .................................................................................................................................................... .................................................................................................................................................... ................................................................................................................................................... 4. Millal tõlgiti eesti ...
Vana-Kreeka Kreeka kunst Eristatakse kolme perioodi: Arhailine e. varajane ajajärk 8-6 saj. eKr. Klassikaline e. kõrgaeg 5-4 saj. eKr. Hellenistlik e. hiline ajajärk 323-33 a. eKr. Kreeka kultuur Idamaade kunsti langusega kerkis esile elujõuline Kreeka kultuur. Kreeklased pidasid oma jumalaid endasarnasteks, sellest tulenevalt on ka nende kultuur ja kunst väga inimesekeskne. Kreeka kultuur Kunsti kiiret arengut soodustas ka demokraatlik ühiskonnakord. Samuti tuli Kreeka geograafiline asend kunsti õitsengule kasuks. Kreeklased olid meresõitjad ja neil oli sellest tulenevalt ka tunduvalt laiem silmaring, kui paiksetel põlluharijatel. Arhitektuur Esimesed suuremad ehitised templid. Ehitati kivist (marmorist), sidumiseks klambrid. Rahvas nägi pühakoda ainult väljast. Templi väliskülje kujundamisele pöörati suurt tähelepanu. Tähtis ilu ja harm...
KIRJANDUS MODERNISMI II POOL Futurism Tekkis 20 saj alguses Itaalias. Algatajaks oli itaallane Filippo Marinetti, kes oli ka peamine teoreetik. Futurism eitas traditsioonilist kultuuri, kirjandust ja keelekasutust. Futurism oli agresiivne. Futuristid olid kogu vana vaimse maailma vastu (muuseumid, raamatukogud). Nende eesmärk oli kirjanduse toomine tänavale. Teemad tööstus, tööline, hulkurlus, masinakultus, linnaülistus, patriatism, sõja, vägivalla tegevuse ülistamine. Inimene jäi tagaplaanile ja tundeid peeti nõrkuseks. Futuristid püüdsid luua uut keelt ja stiili, nad tõid luulesse tänavakeele ja ignoreerisid kirjavahemärke. Oluline oli luuletuse greaafiline pilt. Esindajad Majakovski, Marinetti, A.Kivikas, H.Visnapu. Kubism Tuleneb kreeka keelest, tähendab ,,kuup". Tekkis 20 saj alguses Prantsuse maalikunstis, hiljem arenes ka kirjanduses, kuid ei arenenud omaette kirjandusvooluks. Kubistid ei püüdnud tegelikkust jäädvustada, va...
Vanakreeka kultuur Kreeka asub Balkani poolsaarel, Egeuse mere saartel.Praeguste kreeklaste esivanemad tulid Kreekasse põhja poolt.1312 sajand eKr tulid Kesk ja LõunaKreekasse dooria hõimud ning Egeuse mere saartele ja VäikeAasia rannikule joonia hõimud. Tähtsamad maakonnad Lakoonia (keskus Sparta) ja Atika (keskus Ateena) Akropol ülalinn, mis asus künkal Agoraa turuplats, keskväljak käsitöölistele ja kaupmeestele Polis linnriik Kitoon kreeklaste mähitav rõivas Jumalate erinevus inimestest: · Igavene noorus · Surematus · Võim inimsaatuse üle TAEVAS (Uranos) + MAA (Gaia) Titaanid Jumalad (Zeus,Hera jne) Jumalaid oli kokku 12: · Zeus taeva jumal, peajumal · Hera abielu kaitsja · Hestia Zeusi õde, kodukolde ja ohvritule jumalanna · Hades allmaailma jumal · Poseidon mere, tuulte jumal · Demeter maa ja viljakusejumalanna · Apollon kunstide ja muusade kaitsja · Artemis jahi...
Uurimistöö: ATEENA Ateena, mis on saanud nime jumalanna Athena järgi, asub suure mägedevahelise tasandiku keskel, 5 kilomeetrit merest. Pireusega ühendasid teda antiikajal 8 kilomeetri kaugusel oleva peasadama 461- 456 ehitatud Pikad Müürid. Linna süda oli loomulikult akropol. See asus 156 meetri kõrgusel kus paiknes tugevasti kindlustatud kuningaresidents. Samuti ehitati Ateena akropolile juurde mitmeid pühamuid näiteks Athena tempel Parthenon. Lisaks kaunistasid akropoli rohked kujud. Ateena oli suur linn. Seal elas kümneid tuhandeid inimesi: nii Ateena elanikke, orje kui ka võõramaalasi. Kõige rahvarohkem oli tavaliselt agoraa ehk turuplats, mis asus akropoli jalamil. Selle läheduses peeti ka rahvakoosolekuid. Pireuses elasid peamiselt meremehed, kalurid ja laevaehitajad. Kogu linnuseplatool asus hajusalt pühapaiku, mida iseloomustavad sammaskojad, altari...
Antiikmütoloogia Antiikaeg (aastatuhat eKr 5 saj pKr) - Vana-Kreeka ja Vana-Rooma orjandusliku korra ajajärk (1 aastatuhat eKr kuni 5. sajandini pKr) Antiikmütoloogia on vanakreeka ja vanarooma müütide kogum ja selles sisalduv maailmavaade. · Näitab, millised mõtted ja tunded valdasid inimest aegade hämaruses ja kuidas loodusega tihedas kontaktis elanud inimesest sai loodusest eemaldunud tsiviliseeritud inimene. (NB! Inimese maailmapilt sõltub paljuski sellest, mida ta usub.) · Kreeka mütoloogia kui "Kreeka ime" inimene sai universumi keskpunktiks, universum muutus mõistusepäraseks. Kreeklased lõid jumalad enda näo järgi. Kreeka ime on humaanne maailm, kus inimene on vabastatud halvavast hirmust kõikvõimsa teadmatuse ees. · Kreeka müüdid on pigem algaegade teadus kui religioon. · Kreeka mütoloogia järgi loodi enne maailm ja alles siis ilmusid jumalad. Kreeka kirjandusloo...
a) Matemaatika õpetaja Leen Väränen 15.10.2012 16:29 Ül 143, 144. (Muuda) 16.10.2012Keemia õpetaja Luule Nikopensius 12.10.2012 14:54 Lahenda tv.lk.19- 1,2 ja lk.20 - 3-5 ül. lahendada vihikusse. KORDAMISKÜSIMUSED Vana-Kreeka kohta Vana-Kreeka geograafiline asend ja olud, sündmuste kronoloogia, Kreeta-Mükeene kultuur ja kangelaseepika (õ lk 85-95) Loetle ajalooetapid (märgi ka kestvus) koos oluliste tunnustega ja sündmustega. Õ lk 86-89 Võrdle Minose (Kreeta saarel) ja Mükeene kultuuri (mandril).Õ lk 90-93 Nimeta eeposed (kirjelda lühidalt sisu) ja nende arvatav autor. Arhailise ja klassikalise Kreeka ühiskond ja eluolu (õ lk 96-101) Millal, miks ja kus tekkisid kolooniad?8.sajandil eKr. Vajadus metalli, eriti raua vastu. Esmalt Itaalias, Sitsiilias ja ka Musta mere rannikul Milline oli Kreeka ühiskonna struktuur? Talupojad, käsitöölised, orjad, aristokraadid, karjused...
VANA-KREEKA KULTUUR Vana- Kreeka ühiskond kujunes pronksiajal, ajavahemikus 3200-1100 a e Kr. Sel ajal hakkasid inimesed valmistama vase ja tina sulamit - pronksi. Küklaadidel (saared) ja Kreetal elasid erinevad saarerahvad, mägisel Kreeka mandrilalal kujunes Mükeene tsivilisatsioon. Esimesed kreeklased olid põlluharijad, kes asustasid kitsaid orge ja rannikuäärseid tasandikke ning harisid maad kõikjal, kus leidus head pinnast ja värskendavat vett. Sajandeid langetasid nad puid, et teha tuld ja ehitada laevu. Laevad olid nende peamised sõiduvahendid. Meritsi sõideti sõtta, kaubareisile ja uusi maid avastama. Nimetuse kreeklased võtsid kasutusele roomlased. Ise kutsusid kreeklased oma maad Hellaseks ja endid helleniteks. 11.-8. sajandil e.m.a. oli kreeklaste elu veel väga looduslähedane. Suureks uuenduseks oli raua kasutuselevõtt nii põllutööriistade kui ka relvade valmistamisel. Kujunesid esimesed riikli...
I. ANTIIKAEG: VANA-KREEKA AJALOOPERIOODID: PERIOODI AEG ISELOOMULIKUD TUNNUSED NIMETUS Kreeta- 2000 1100 Mükeene eKr kultuur Kreeta e 2000 1400 · Tsivilisatsiooni esmakordne tekkimine Kreeta Minoiline eKr saarel. kultuur · Rahumeelne lossidekultuur. Mükeene 1600 1100 · Sõjaline lossidekultuur Mandri-Kreekas ja Egeuse kultuur eKr mere saartel. · Minoilise kultuuri allakäigu järel allutatiKreeta saar. · Mükeene kultuuri allakäik uute kreeka hõimude- doorlaste sissetungi järel. Tume e 1100 800 · Tsivilisatsiooni allakäik: kirja unustamine, losside Homerose eKr purustamine ja ühiskonna langemine ajajärk tsivilisatsioonieelsele tasemele. · Kreeklaste kolonisatsiooni algus ja ...
I. ANTIIKAEG: VANA-KREEKA AJALOOPERIOODID: PERIOODI AEG ISELOOMULIKUD TUNNUSED NIMETUS Kreeta- 2000 1100 Mükeene eKr kultuur Kreeta e 2000 1400 · Tsivilisatsiooni esmakordne tekkimine Kreeta Minoiline eKr saarel. kultuur · Rahumeelne lossidekultuur. Mükeene 1600 1100 · Sõjaline lossidekultuur Mandri-Kreekas ja Egeuse kultuur eKr mere saartel. · Minoilise kultuuri allakäigu järel allutatiKreeta saar. · Mükeene kultuuri allakäik uute kreeka hõimude- doorlaste sissetungi järel. Tume e 1100 800 · Tsivilisatsiooni allakäik: kirja unustamine, losside Homerose eKr purustamine ja ühiskonna langemine ajajärk tsivilisatsioonieelsele tasemele. · Kreeklaste kolonisatsiooni algus ja ...
Maailmakirjanduse mõiste. Antiikkirjandus. Maailmakirjandus-erinevate rahvuskirjanduste kõige väärtuslikum osa, mis ületab rahvuspiirid ja mida kõikjal maailmas tunnustatakse. Antiikkirjandus-vana, muistne. Antiikkirjanduse all mõeldakse vanakreeka ja vanarooma kirjandust, mis on vanimad Euroopas tekkinud kirjandused. Nad on mõjutanud kogu maailma kirjanduse kujunemist. 8.saj eKr-5.saj.pKr. Euroopa vanim kirjandus on vanakreeka kirjandus. Selle kirjanduse algust tähistavad Homerose eeposed ,,Ilias" ja ,,Odüsseia". Vanakreeka kirjanduse perioodid: 1. Arhailine periood kuni V sajand eKr. 2. Klassikaline ajastu V-IV sajand eKr. 3. Hellenistlik ajastu III-I sajand eKr. 4. Rooma impeeriumi periood I-VI sajand eKr. Arhailine ajastu Kreeka mütoloogia Kreeka kirjandus tugineb lauludele, müütidele, vanasõnadele jne. Kreeka müütide tegelasteks on jumalad, kes sarnanevad surelike inimestega. Kreeka folkloor...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
