Tänapäeva inimese jumalad Läbi aegade on inimesed ülistanud erinevaid jumalaid vastavalt uskumustele ja väärtushinnangutele. Sadu aastaid tagasi väärtustasid inimesed loodusjõude, merd, armastust, allilma, ennustusi, tuld jne. Vastavalt usuti ka erinevatesse jumalatesse, kes olid riigiti erinevad. Näiteks Antiik-Kreekas oli kaksteist tähtsat jumalat, keda kutsuti Olümpose jumalateks. Mõned neist olid peajumal Zeus, merejumal Poseidon ja armastuse- ja ilujumalanna Aphrodite. Millised oleks aga tänapäeva inimese Olümpose jumalad? Ajapikku on ühiskond arenenud ning inimeste väärtushinnangud ja mõttemaailm on tunduvalt muutunud. Tänapäeval valitseb tehnoloogia ning inimeste väärtushinnangud keerlevadki tehnoloogia ümber. Inimene väärtustab kõige rohkem raha, sest raha eest saab arvuteid, telefone, autosid, maju, riideid ja muid materjaalseid asju. Raha juhib inimese elu ning soetades kalleid aut...
..... Gümnaasium Referaat ajaloos Vana-Kreeka usundid ... 23.02.2010 Sisukord: 2 Sissejuhatus : Muistsete kreeklaste arvates elasid Vana-Kreeka jumalad Olümpose mäel kuldsetes lossides. Kreeklased uskusid, et jumalad ja jumalannad suudavad muuta tulevikku ja mõjutada elus ja looduses toimuvat. Jumalad olid nii välimuselt kui käitumiselt inimeste sarnased, kuid erinevalt inimestest tarvitasid nad joogiks nektarit ja söögiks ambroosiat, mis andis neile igavese nooruse ja surematuse. Maainimesed austasid aga vähemtähtsaid jumalaid. Järgmiselt on ära toodud tähtsamad jumalad ja jumalannad. 3 Maailma loomine: Alguses oli Kaos ( taeva ja maa korrastamata olek, hiigelsuur tühjus, oli sootu erinevalt teistes jumalatest isikustamata kuid piiritult viljakas. Teda ei kummardatud). Kaos lõi maa Gaia, see kasvasja muutus kauniks. Si...
ALGMÜÜT Kreeka mütoloogias valitses alguses maailmas jumal Kaos (vormitu segadus, pimedus). Ta oli ihuüksi ja tema ümber polnud midagi peale tühjuse ja pimeduse. Kaos elas nii lugematu hulk sajandeid, ja tüdines lõpuks sellest. Siis tuligi talle mõte luua maailm. Kõigepealt lõi ta jumalanna Maa ehk Gaia elu andja ja toitja. See oli sõnulseletamatult kaunis, täis jõudu ja elu; temale rajati meie maailm. Seejärel sündis Sügavus (Erebos), millest sai alguse ka allmaailm Tartaros. See oli lõpmatu ja pilkaselt pime, seal elas ka Öö (Nyx). Seejärel asus looja osasse Gaia, kes tahtis luua midagi ilusat. Tema loomingust sündis Armastus, mis tõi kaasa korra ja ilu. Gaia sünnitas ka Mäed ja Mere ning lõpuks ka Taeva ehk Uranose, kellest sai maailma kõige vägevam jumal. Uranos mähkis maa sinisesse rüüsse, istus oma kuldsel troonil ja valitses kõiki vanema põlve jumalaid. Uranos võttis Gaia naiseks ja see sünnitas talle palju surematud lapsi. Gai...
KREEKA. PERIOODID: 1.) KREETA-MÜKEENE PERIOOD (2000-1100 eKr) -minoiline tsivilisatsioon -Knossose kujunemine -1600 eKr Mükeene kujunemine Mandri-Kreekas -1200 eKr doorlaste sissetung 2.) TUME AJAJÄRK (1100-800 eKr) -allakäik -lossid hüljatud -kiri ununenud -elanikkonna arvukuse langemine -raua kasutamine 3.) ARHAILINE PERIOOD (800-500 eKr) -VIII saj eKr >> linnad, elanikkonna tõus, rikkurid -soojad suhted Idamaadega -u 800 eKr >> kiri uuesti kasutusele -776 eKr Olümpiamängud -VIII saj eKr >> kolonisatsioon -600 eKr raha müntimine -linnriiklik korraldus(Sparta, Korintos, Ateena) -seadused 4.) KLASSIKALINE PERIOOD (500-338 eKr) Pärsia sõjad 500-478 eKr: -VI saj teisel poolel Kreeka linnriigid Pärsiale -490 eKr Maratoni lahing >> Kreeka võit -Salamise merelahing >> Pärsia kaotus Kreeka hiilgeaeg 480-431 eKr: -Sparta ja Ateena võimsus -Ateena > demokraatia -Ateenast tähtsaim majandus- ja ...
Vana-Kreeka Kreeka-Mükeene periood Mükeene ühiskonnas eristusid sõdalasülikud ja lihtrahvas. Eraldi peeti ka orje. Mükeene matmistraditsioonid said olulisi mõjutusi Egiptusest. Mükeenlased võtsid kasutusele alfabeetilise kirja, mida tuntakse lineaarkirjana B. Kirjal on sugulus Minose lineaarkirjaga A. Kirja kasutati enamasti arvepidamises, laoseisude ja kaubatehingute kajastamiseks. Minoiline kultuur kujunes ~2000 aastat e.Kr. Minoiline kultuur oli omanäoline ja kõrgtasemeline. Minose kultuuris olid väga tähtsal kohal lossid ja neid ümbritsevad linnad. Tähtsamad keskused olid Knossos ja Mükeene. Kreeklased domineerisid tol ajal Egeuse merel ja olid tihedates sidemetes nii Egiptuse kui ka Ees-Aasia rahvastega. MINOILISE ja MÜKEENE ERINEVUSED Nii Kreetal kui ka Mükeenes oli kasutusel lineaarkiri. Kreetal kasutatud lineaarkirja A'd ei osata...
Maailma usundid Religiooni kujunemine Religioon on uskumuste, normide ja tavade süsteem, mille keskmes on jumalikeks, pühades ja/või üleloomulikeks peetavad jõud ning inimese ja kõiksuse suhteid reguleerivad põhilised väärtused. Igat religiooni võib vaadelda mitmest aspektist: See on maailmavaade On tugi, mis aitab inimesel eluraskustest üle saada On eetiline süsteem, mis reguleerib inimestevahelist käitumist ning hoiakuid On rituaal nt palverännakud, jumalateenistus, palvetamine, pühade tähistamine Usundid jagunevad jumalate arvu järgi: 1. Monoteistlikud islam, ristiusk, judaism 1 jumal 2. Polüteistlikud - Vana Egiptuse usk, hinduism jumalaid palju Usundid jagunevad leviala järgi: 1. Maailma- /kõrgreligioonid suurim on ristiusk 2. Rahvusreligioonid ja hõimuusundid iseloomulik teatud piirkonnale nt hõimuusundid Aafrikas Veel jagunevad: 1. A...
NARVA EESTI GÜMNAASIUM ESSEE VANAKREEKA JUMALATE PÕLVNEMINE AINE: USUNDIÕPETUS NARVA 2008 VANAKREEKA JUMALATE PÕLVNEMINE Usk oli kreeklaste igapäevaelu osa. Inimesed uskusid, et kui nad annavad jumalatele lubadusi, ohverdavad kitsi, lambaid, hobuseid, veiseid jms ning peavad jumalate auks uhkeid pidustusi, siis toovad nood neile tervist, õnne ja ehk isegi jõukust. Muidugi eespool toodud nn jumalate soosingu ärateenimise toimingud ei garanteerinud midagi, sest kõrgkujud võisid meelt muuta. Tõenäoliselt sarnanesid jumalad inimestega nii välimuselt kui olemuselt. Miski inimlik polnud neile võõras: nad võisid olla leebed, andestavad või kättemaksuhimulised, edevad, kadedad, liiderlikud. Võib öelda, et antiikjumalad on loodud inimese n...
Kaksteist olümplast taevalik perekond Kreeka mütoloogias valitsesid maailma pärast titaanide lüüa saamist kaksteist Olümpose jumalat, kellest üksteist pärinesid Kronosest. Enamusest usuti, et nad elasid Olümposel, Kreeka kõige kõrgemal mäel, mille tippud olid pilvedesse mähkinud ja seetõttu surelike pilkude eest varjatud. Olümposel valitsesid Zeus ja tema abikaasa Hera. Koos nendega elas Zeusi vend Poseidon ning õed Demeter ja Hestia. Hades, Zeusi vend ja allilma valitseja,külastas Olümpost haruharva ning seetõttu ei peetud teda olümplaseks. Need koos kuue Zeusi lapsega olidki kaksteist Olümpose jumalat. Zeus on vanakreekas mütoloogias peajumal ning taeva- ja äikesejumal. Atribuut või sümbol: valitsuskepp, piksenool, kotkas. Talle vastab vanarooma mütoloogias jumal Jupiter. Antiikaja sünkretistlikus ettekujutuses seostati teda mitmete teiste jumalustega (Ammon vanaegiptuse mütoloogias, Tinia et...
Ajaloo kordamine 1. Kreeta ja Mükeene kultuurid? Näitaja Kreeta kultuur Mükeene kultuur Sarnasused Aeg 2000-1400 eKr. 1500-1100 eKr. Kiri Lineaarkiri A Lineaarkiri B (piltkiri) · Kasutati piltkirja Keskus Knossose loss Mükeene loss · Lossid on suured (iseloomustus) (kindlustamata olid (kindlustatud kultuuri kanalisatsioonid, müüridega keskpunktid värvilised lossiväravad) · Jumalannade seinamaalid) austamine Nimetus Minoiline kultuur Kreeka...
Vana-Kreeka mütoloogia arvestustöö 1.Vana-Kreeka teater. Teke, ülesehitus, kostüümid. Dionüüsia, saatür, tragöödia 2.Prometheus inimkonna abistaja ja kaitsjana. Prometheuse kannatused ja vabastamine. 3.Inimkonna 5 ajastut kreeka mütoloogia järgi 4.Veeuputus kreeka mütoloogia järgi. Deukalioni laev ja inimsoo taastamine 5.Pandora laegas. Olümpiamängude tekkimine 6.Kreeka jumalad. Zeusi võitlused 7.Maailma loomine kreeka mütoloogia järgi. Kaos, Uranos, Kronos, titaan, kükloop 8.Vanad müüdimotiivid. Oska tuua näiteid õpitud jumalate ja kangelaste järgi 1. Vana-Kreeka teater ehk Atika teater Nüüdisaja teatrile pani aluse Atika ajajärgu Kreeka teater, sest just siis astusid näitlejad esmakordselt rahva ette. Esitati tragöödiaid ja komöödiaid. Etenduste jaoks rajati amfiteatrid. Teatri sünd Kreekas ja näitekirjanduse kujunemine iseseisvaks kirjandusliigiks on seotud viljakusjumal Dionysose kultusega. Tema auks korraldati...
Kreeka 1.Geograafilised olud ja nende mõju Kreeka tsivilisatsioonile Kreeka paiknes Balkani poolsaarel ja Egeuse merel paiknevatel saartel; oli küllaltki mägine ja geograafiliselt väga liigendatud; palju saari; Seetõttu oli Kreeka tugevalt killustunudja saj. Vältel arvukateks sõltumatuteks riikideks jagunenud; peamine ühendustee oli meri; olid teadlikud lähis-ida kõrgkultuuridest Kronoloogia: 1. Kreeta-Mükeene periood u 2000-1100 a ekr(minoiline tsiv ; mükeene) 2. Tume ajajärk u 1100-800 a ekr(kiri ununenud; elanikke vähe) 3. Arhailine periood u 800-500 a ekr[olümpiamängud;linnriiklik korraldus(Sparta,korintos,Ateena jne); Ateena hakkas arenema demokraatia suunas) 4. Klassikaline periood u 500-338 a ekr(Kreeka-pärsia sõjad;Kreeka hiilgeaeg;Peloponnesose sõda; Sparat ülemvõim; Makedoonia sõda ) 5. Hellenismiperiood 338-30 a ekr(uus ajajärk; Aleksander II) 2.Kreeta-Mükeene tsivilisatsioo...
KREEKA TEMPLID Kreeka ehituskunsti suurimaks saavutuseks on templid. Vanimad templijäänused pärinevad arhailisest ajast (6. sajand e.m.a.), kui ehitusmaterjalidena hakati kasutama lubjakivi ja marmorit. Arvatakse, et templiehituses on võetud eeskujuks varasem kreeklaste elamu nelinurkne ehitis, mille otsaküljes seisavad ukse kõrval kaks sammast. Sellisest lihtsast hoonetüübist arendati välja mitmed keerukama põhiplaaniga templitüübid. Templeid ehitati jumalate auks. Näiteks: Zeus Nike Apollon Artemis Athena Poseidon Parthenon Hephaistos Hera Kreeka ehituskunstis valitses kolm stiili (orderid) dooria, joonia ja korintose. Vanim on dooria order, tekkis juba arhailisel ajastul. See on tugev, mehine ja lihtne. Võrreldes dooria stiiliga on joonia sambad saledamad ja enam kaunistatud. Korin...
Kehra Gümnaasium Antiikkirjandus Referaat Õpilane: Pille-Riin Pleer Klass: 10.a Juhendaja: Margarita Kuusmaa Kehra 2012 Sisukord Sisukord........................................................................................................................................2 Sissejuhatus...................................................................................................................................3 Antiikkirjandus..............................................................................................................................4 Vanakreeka kirjandus...............................................................................................................5 Vanarooma kirjandus.....................................................
Ajaloo kontrolltöö II perioodid: 1) kreeta-mükeene 2000-1100 a ekr 2) tume ajajärk 110-800 a ekr 3) arhailine periood 800-500 a ekr 4) klassikaline periood 500-338 a ekr (kõige tähtsam periood) 5) hellenism 338-30 a ekr 1)Hetiidid: asusid Väike-Aasiasse hiljemalt II aastatuheande esimestel sajanditel. 1700. a ekr kujunes neil tugev riik, mille pealinn oli võimsate müüridega kindlustatud Hattusa. Lühikese ajaga alistasid hetiidid peaaegu kogu Väike-Aasia ning alustasid vallutusretki Süüria ja Mesopotaamia suunas. Riiki juhtis kuningas kelle kõrval seisis mõjus suurte maavaldustega sõjaline aristokraatia. Ülikud ja kaaskondlased moodustasid kiire ja võimsa kaarikuväe.Austasid teiste jumalate kõrval ka mesopotaamia jumalaid Anut, Ead ja Istarit1200 ekr purustasid teadmata sissetungijad pealinna ning riik hävines kiiresti. hetiidid võtsid kasutusele raua ning olid esimesed kes kasutasid hobukaarikuid. 2)Pärsia: vali...
1. Asend. Geograafilised olud. Ajaloo perioodid, lühiiseloomustus. Kreeka kolonisatsioon Kreeka asub Balkani poolsaarel ja seda ida poolt piirava Egeuse mere saartel. See on väga mägine ja geograafiliselt väga liigendatud maa. Suhteliselt väikesi tasandikke eraldavad sageli raskelt läbitavad mäeahelikud või sügavalt maismaasse lõikuvad merelahed. Egeuse ehk Kreeta-Mükeene ajajärk (u 2000-1100 eKr) 2000 eKr algas Minoiline kultuur Tume ajajärk (u 1100-800 eKr) madal tsivilisatsioonitase ja suhteline eraldatus muust maailmast. Kreeklased võtsid kasutusele raua. Arhailine ajajärk (u 800-500 eKr) u 800 eKr võeti kasutusele tähestik ja 776 eKr hakati üles kirjutama olümpiavõitjaid, seega umbes sellel ajal algasid olümpiamängud. Klassikaline ajajärk (u 500-338 eKr) V saj. I pool eKr oli Pindarose ja Aischylose loomeperiood ning V saj. II pool eKr oli Sophoklese loomeperiood. Hellenismiperiood (338-30 eKr) 336-323 eKr oli Makedoonia ...
Sissejuhatus Järgnev referaat räägib meile,Vana-Kreeka Allmaailma jumalast Hadesest ja tema kaaskonnast.Hadese ja tema kaaskonna ülesannetest, tegemistest ja sugulusest. HADES Hades oli kronose ja Rheia poeg. Hadesel oli veel kaks venda kellega ta hakkas maailma jagama peale isa kukkutamist. Hades sai maailma jagamisel endale allmailma ehk surnuteriigi. Sellepärast kanna Allmaailm nime Hades saades selle oma valitseja järgi Troonile asudes sai ta endale nähtamatuks tegeva kiivri.Hadest kujutatakse nähtamatu rikkusejagajana kelle inventaris oli küllusesarv ja skepter. Tundes üksinust Allmaailmas tuli ta maa peale ja röövis endale naise Persephone kellest sai kuninganna põrgukoer Kerberose poolt valvatavas surnute riigis. Linna mida nimetatakse Loid Styx1 on suur sinna viib teekond mürgiste jugapuude varjus mida mööda liiguvad hiljuti surnute vaimud olles vai...
Ajaloo kordamisküsimused Kreeka 1.Mille poolest erines tume ajajärk talle eelnenud perioodist? Tumedal ajajärgu oli Kreeka eelneva perioodiga võrreldes üsna vaene ja mahajäetud maa, ka välissuhte dolid märgatavalt vähenenud. Keeta-Mükeene ajajärgule iseloomulike losse ei ehitatud üles, kiri unustati ja rahvaarv kahanes. Osa kreeklasi rändas üle Egeuse mere Väike-Aasia läänerannikule, mis muutus kreeklaste püsivakas asualaks. Tumedal ajajärgu võeti kasutusele raud. 2.Polis Kreeka linnriik(kreeka keeles linn) oli üsna väike, koosnes kesksest asulast ja selle lähiümbrusest. Elanikkond ei ületanud 30-40 tuhandet inimest. 3.Selgita kuidas valitseti Ateenat. Algselt puudus rahvakoosolekutel reaalne tähtsus, kuid 5. salajandi keskel , kui riiki valitses Preikles kujunes Ateenas demokraatlik kord. Kogu võimutäius kuulus rahvakoosolekule. Kõigil kodanikel täiskasvanud meesoost põliselanikud, sõltumatult nende varan...
KORDAMISKÜSIMUSED Vana-Kreeka kohta Vana-Kreeka geograafiline asend ja olud, sündmuste kronoloogia, Kreeta-Mükeene kultuur ja kangelaseepika (õ lk 85-95) 1.Kirjelda geograafilist asendit ja selle mõju Kreeka tsivilisatsioonile. Õ lk 85 2.Loetle ajalooetapid (märgi ka kestvus) koos oluliste tunnustega ja sündmustega. Õ lk 86-89 3.Millisteks perioodideks jagatakse Egeuse kultuur? Dateeri need. 4.Võrdle Minose (Kreeta saarel) ja Mükeene kultuuri (mandril).Õ lk 90-93 Millest nimetus? Päritolu? Kiri? Losside plaan ja funktsioon? Milline oli kunsti eripära? (maalid, skulptuur vms) 5.Mis ajast sai alguse kangelaseepika? Õ lk 94-95 Nimeta eeposed (kirjelda lühidalt sisu) ja nende arvatav autor. Kes on H. Schliemann ja millega ta läks ajalukku? Arhailise ja klassikalise Kreeka ühiskond ja eluolu (õ lk 96-101) 1.Millal, miks ja kus tekkisid kolooniad? 2.Mis kujundas kreeklaste ühtekuuluvustunnet? 3.Milline oli Kreeka ühiskonna str...
Kordamisteemad 10.klassile 1.Mõisted MÜÜT ja MÜTOLOOGIA. Müüt-lugu jumalatest ja muistse aja kangelastest Mütoloogia-müütide kogum 2.Vanakreeka-rooma jumalad (nimi, valitsemisala, iseloom. Tunnused) Zeus(Jupiter)-valitsemispiirkond-Taevas ja maa, pikne ja kõue,kõikide valitseja. Iseloomulikku:palju armukesi ja järglasi, lits mees. Hera(Juno)-valitsemispiirkond-Taevas ja maa, abielud.Iseloomulikku:Noor, kaunis, aga mitte veetlev.Armukade ja salakaval. Aphrodite(Venus)-valitsemispiirkond-Ilu ja armastus.Iseloomulikku:Trooja sõja põhjustaja, ei olnud truu abikaasa Hephaistosele. Apollon(Apollo)-valitsemispiirkond-valgus ja muusika.Iseloomulikku:talle allusid muusad, sümboliteks vibu ja nool, lüüra. Ares(Mars)-valitsemispiirkond-sõjad.Iseloomulikku:Zeusi ja Hera poeg, sümboliks kilp ja kiiver. Athena(Pallos)-valitsemispiirkond-tarkus, kaunid kunstid ja õiglased sõjad.Iseloomulikku:Ateena kaitsejumalanna, kudu...
Tallinna Reaalkool Zeus Referaat Koostas: Saiaspetspets 2009 Sissejuhatus 1 Zeus on vanakreeka mütoloogias peajumal ning taeva- ja äikesejumal. Talle vastab vanarooma mütoloogias jumal Jupiter. Antiikaja ettekujutuses seostati teda mitmete teiste jumalustega( Ammon vanaegiptuse mütoloogias, Tinia etruski mütoloogias ja võib olla isegi Dyaus Pitar hinduismis). Zeus oli vanakreeka mütoloogias titaanide Kronose ja Rhea poeg. Kronos tahtis kõik oma vastsündinud lapsed alla neelata. Zeusil õnnestus pääseda seeläbi, et ta ema Rhea andis Kronosele neelamiseks mähkmetesse pandud kivi. Väike Zeus aga saadeti Kreeta saarele ja kasvatati seal üles. Zeusi järglased Apollon ja Artemis olid kaksikud, kelle emaks oli Leto. Ares, kreeka sõjajumal, oli Zeusi ja Hera poeg. Dionysos oli viljakuse, veini ja naudingute ju...
12 Olümpose jumalat, kes moodustasid taevase perekonna. Sulgudes rooma mütoloogiast tuntud nimed. · Zeus (Jupiter) - peajumal, taeva-, vihma-, ja piksejumal · Poseidon (Neptunus) - Zeusi vend, merejumal · Hades (Pluto) - Zeusi vend, allmaailmajumal · Hestia (Vesta) - Zeusi õde, kodukoldejumalanna · Hera (Juno) - Zeusi naine ja õde, taeva- ja abielu jumalanna · Ares (Mars) - Zeusi ja Hera poeg, sõjajumal · Athena (Minerva) - Zeusi tütar, tarkusejumalanna · Apollon (Apollo) - Zeusi poeg, Artemise vend, valguse- ja ennustusjumal · Aphrodite (Venus) - Zeusi tütar, armastus- ja ilujumalanna · Hermes (Mercurius) - Zeusi poeg, teekäijate ja kaupmeeste jumal · Artemis (Diana) - Zeusi tütar, Apolloni õde, jahi-, kuu-, ja nõidusejumalanna · Hephaistos (Vulcanus) - Hera poeg, tule- ja sepatööjumal
Antiikjumalad Kentaur, Paan, Sireenid Ranner Alloja Sander Mäses 10. c klass Tallinna Ühisgümnaasium 2011 Kentaur Müütilised hobuseinimesed, kes olid kurikuulsad tänu oma ohjeldamatusele, joomahimule ja iharusele. Kentauril oli inimese pea, rindkere ja käed hobuse keha küljes. Kentauros, kes käis läbi metsikute hobustega Kreekas Peloni Mäel, pandi paari märaga, tänu millele sündisid uut liiki olendid. Olulisi muutusi Vana- Kreeka ja Rooma perioodidel ei esinenud. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Kentaur ja lapiit Autor: Phedias ...
ANTIIK Kordamisküsimused 1. Mis on kirjandus? - ehk literatuur on (kõige üldisemas tähenduses) kirjutatud tekstid, mis on üldreeglina mõeldud kellelegi lugemiseks, mõistmiseks, kasutamiseks 2. Mis on ilukirjandus? – kirjalik looming : vormid on lüürika, eepika, draama 3. Mis on antiikkirjandus? – all mõeldakse Vana Kreeka ja Vana Rooma kirjandust, mis on loodudu 8. sajandist eKr kuni 5.sajandini pKr 4. Lüürika ja sõna päritolu. - (kreeka lyra - keelpill, mille saatel kanti ette laule-luuletusi) peegeldab elu inimese elamuste, mõtete, tunnete kaudu, tema sisemaailma kaudu. Lüürika iseloomulikuks jooneks on värsivorm. 5. Eepika ja sõna päritolu. - (kreeka sõnast epos - sõna, jutustus, laul) on jutustav kirjanduse põhiliik. Sõna eepika päritolu on seostatav vanakreeka eeposte “Il...
Hellenism Kolm suurt hellenistlikku riiki · Egiptus Ptolemaioste dünastia (Ptolemaios I Soter) · Seleukiidide riik (Seleukos I) · Makedoonia, selle võimu all ka Kreeka linnriigid antigoniidid (Antigonus I) Hellenism · Kreeklaste ja makedoonlaste massiline ümberasumine Lähis-Ida maadesse. · Kreeka keel ja eluviis · Hellenismiperiood ajavahemik Aleksander Suure vallutusest Rooma võimu kehtestamiseni. Hellenistlikud linnad · Aleksandria, Antiookia, Pergamon. · Kreekapärased ehitised: templid, staadionid, gümnaasiumid, teatrid jms. Hellenistlik kirjandus ja religioon · Silmapaistvaim zanr luule · Komöödia · Idamaised jumalad · Taevakehade järgi ennustamine Teadus · Teaduse hiilgaeg · Archimedes kruvi, kehade veeväljasurve ___________________________________________________________________________ _____
Jumalad 1. Zeus - peajumal, taeva ja tuulte jumal 2. Hera - abielunaiste kaitsja 3. Poseidon vetevalitseja 4. Hades allilma jumal, surnute valitseja 5. Demeter maa-ja viljakusejumalanna 6. Apollon kunstide-ja muusade kaitsja 7. Artemis jahijumalanna 8. Athena tarkuse jumalanna 9. Aphrotite ilu-ja armastuse jumalanna 10. Eros armastuse jumal 11. Ares sõjajumal 12. Hephaistos seppade kaitsja 13. Hermes kaupmeeste-ja varaste jumal 14. Dionysos veini-ja viljakusjumal 15. Nike võidujumalanna 16. Helios päikesejumal 17. Selene kuujumalanna 18. Eos koidujumalanna 19. Paan maarahva-ja karjuste jumal 20. Hestia kodukolde jumalanna 21. Herakles Kreeka kangelane HOMEROS ,,Ilias" · Eepos algab arusaamatusega naisvangide pärast · Sõda on...
Linna rajamine Romulus rajas linna 753 a eKr Tiberi jõe äärde 7 künkale. Roomlased arvasid oma aega alates selle linna rajamisest. Kuningriik(753 510 a eKr) Esimene kuningas oli Romulus. Ühtekokku valitses 7 kuningat. Viimane kuningas oli etruski päritolu ja ta kukutati troonilt. Kuningas kinnitati ametisse rahvakoosolekul ja ta valitses koos vanemate nõukogu senatiga. Rooma Vabariik(509-30 a eKr) Senat tegi seadusi, nimetas ametisse tsensoreid(rahvaloendajaid). Riiki valitsesid kaks konsulit. Magistraadid olid ametnikud. Rahvatribuunid(10) kaitsesid lihtrahva huve. Diktaator valiti(konsulite ja senati kokkuleppel) vaid siis, kui riik oli suures ohus. Ta valiti 6-kuuks ja sel ajal oli tal piiramatu võim, kuid pärast pidi oma tegude eest vastutama. Rooma keiserriik(30 a eKr 476 a pKr) Augustus rajas keiserriigi, kuid ametlikult ei lubanud ennast keisriks nimetada, tema tiitel oli imperaator. Caesar, kõige kuulsam väejuht Roomas, oli ...
Ajaloo arvestus. Teemad: 1. Ajaloo põhiteemad. Ajalugu jaguneb esiajalooks ja ajalooks: Esiajalugu periood, mille kohta puuduvad kirjalikud allikad. Ajalugu alates tsivilisatsioonide st. kirja tekkimisest. Põhiperioodide nimetused ja ajalised piirid: - Esiaeg ehk muinasaeg kuni kirjalike tekstide ilmumiseni. - Ajalooline aeg muinasaja lõpust alates kuni... on omakorda jagunenud vanaajaks, keskajaks ja uusajaks. * Vanaaeg algas Mesopotaamias ja Egiptuses tsivilisatsiooni tekkimisega. Sellesse perioodi kuulub ka India, Hiina, Kreeka ja Rooma tsivilisatsiooni teke. Antiikaeg Kreeka ja Rooma kujunemis-, õitsengu- ja langusaeg. ~8.sajandist eKr kuni 5. sajandini pKr vanaaja lõpp Euroopas 2. Tsivilisatsioonid Mõiste hästi korraldatud ja kõrge kultuuritasemega ühiskond. (Tuletatud ladina keelsest sõnast civilis kodanikesse puutuv; üldkasulik.) Tunnused: viljelusmajandus, ühiskondlik tööjaotus, kihistun...
VANAAJA TSIVILISATSIOONID Religioon Muistne Egiptus Egiptuse ühiskonna harituim osa olid preestrid, kes kujundasid nende vaimuelu ja mõttemaailma. Seega tuntaksegi egiptuse religiooni ja maailmapilti eelkõige preesterkonna pilgu läbi. Egiptlased austasid paljusid jumalaid. Neid võis olla üle 800. Osad kehastasid loodusnähtuseid, pajude puhul oli tegu mõne pühaks peetud looma jumalustamisega. Jumalate seast oli tähtsaim päikesejumal Ra, kes oli maailma looja ja esmane valitseja. Teda hakati samastama Teeba jumala Amoniga. Uue riigi ajal sai Amon-Ra tõeliseks peajumalaks. Tema tähtsaim pühamu oli Karnaki tempel Teebas. Järgmiseks valitsejaks sai tema pojapojapoeg Osiris, kes oli viljakuse jumal ja suur inimkonna heategija. Temaga seondub egiptuse mütoloogia tähendusrikkaim lugu. Tema õde ja abikaasa oli jumalanna Isis. Nende kuri vend, viljatu läänetuul Seth tüke...
Zeus Peajumal ning taeva-ja äikesejumal Zeus oli vanakreeka mütoloogias Kronose ja Rhea poeg. Kronos tahtis kõik oma vastsündinud lapsed alla neelata. Zeusil aga vedas kuna tema ema Rhea pani mähkmete sisse kivi ja andis selle Kronosele alla neelata. Kui Zeus oli suuremaks saanud, otsustas ta oma isa kukutada. Ta valmistas võlujoogi, mis pani Kronose kõiki allaneelatud lapsi välja oksendama. Hiljem hakkas Zeus maailma jagama oma vendade Hadese ja Poseidoniga. Zeus sai valitsemiseks taeva , Poseidon mere ja Hades allmaailma ning Olümpos jäi nende ühisvalduseks. Zeus armus paljudesse naistesse ja püüdis oma tuudesetust naise eest varjata. Tähtsalt kohal vanakreeka mütoloogias olidki Zeusi surelikud ja surematud armukesed.Zeus oli oma piksenoolte käsutamisele kõige võimsam ja ülejäänud jumalad pidid talle kuuletuma. Sageli ilmus ta kotkana ja tema meelisohvriloom oli härg. Hera Hera oli vanakreeka mütoloogias kõrgeim jumalanna, ta oli Zeu...
1. Mida tähistavad müüdi ja mütoloogia mõisted? Ava nende mõistete erinevaid tähendusvälju. „Müüt on sakraalne lugu, milles tegutsevad jumalad, vägilased ning teised olendid, kes korraldavad kosmost ja seavad sisse praeguse maailmakorra. Kirjeldatud sündmused toimuvad kauges minevikus algaegadel“ - Ülo Valk (sõnadesse pandud lugu, loomisaja sündmuste vahendamine, kujundlik maailm, vägilased, jumalad) Müüdiks võib nimetada ka laialt levinud olulise tähtsusega irratsionaalset uskumust Müüdid on tähenduslikud lood minevikust, mis toetatavad rühma identiteeti. pärimuslik kujutelm millegi tekkimisest; ratsionaalselt põhjendamata petlik kujutelm Mütoloogia on teadus, mis uurib müüte 2. Missuguste kriteeriumide alusel on võimalik müüte määratleda. Too näiteid! • Vorm – sõnadesse pandud lugu – saab esitada ka vihjeliselt, pildiseeria, rituaalse draamana – võib elustuda unenägu...
Vana-Kreeka ajaloo periodiseering. Kreeta-Mükeene periood u 2000-1100 aastat eKr- Algselt arenes välja lossikultuur, algas Minoiline kultuur, mis oli ühtlasi vanem Euroopa kõrgkultuur. Tähtsaim kultuurisaavutus oli lineaarkirja A ja B kasutamine. Sellest ajast pärineb ,,Trooja sõja" temaatika. Tume ajajärk kujunes umbes 1100 800 e.Kr. Iseloomulik oli eraldatus, madal tsivilisatsioonitase, kiri unustati sootuks ning algasid suured väljaränded Kreeka aladelt. Tumeda ajajärgu alguse põhjuseks võib pidada hiidlainet, mis hävitas tollase ühiskonna. Ainus teadaolev kultuurisaavutus oli raua kasutuselevõtmine. Arhailine periood u 800-500 a. eKr-Sel ajal tekkis varanduslik kihistumine ning riiklus. Taas hakkas aset leidma vaimne tegevus. Iseloomulikud oli kolonisatsioon Vahemerel. Hõberaha hakati kasutama väärtusmõõduna. Tähtsamateks sündmusteks võib lugeda Lykurgose korraldust, Soloni seadusandlust, Kleisthenese reforme. Kasutusele võeti t...
1. Küklaadide tsivilisatsioon 3200-1100a e.m.a. Tegevusalaks põlluharimine, karjakasvatus. Iseloomulikud tunnused - .... . Arheoloogilised leiud Kreeta ehk Minose ehk Minoiline kultuur 2000-1400a e.m.a. Tegevusalaks põlluharimine, karjakasvatus, ülemerekaubandus (keraamika). Iseloomulik sõjaliste joonte puudumine, naiste domineerimine ühiskonnas, härja kultus. Keskusteks lossid, mille otstarve oli majanduskeskus, võimu ja usu keskus. Lossid olid kindlustamata. Lineaarkiri A. Tsivil. lõpp maavärin või vulkaanipurse. Mükeene ehk Hellaadiline kultuur 1600-1100a e.m.a Iseloomulik sõjakus, Kreeka kultuuri matkimine, ühtne riik puudus, Egeuse mere kontrollimine. Linnad puudusid. Valitses valitseja ja sõjapealik. tsvil. lõpp 1200 a. Tume ehk Homerose ajajärk 1100-800a e.m.a. Raua kasutuselevõtt, väljaränne Väike- Aasiasse. Iseloomul...
Küsimused: 2.Miks nimetatakse kõige vanemat kultuuri Kreekas Kreeta-Mükeene kultuuriks? 3.Iseloomusta iseseisvaid linnriike. 4. Mille poolest erineb hellenismi ajajärk varasematest Kreeka ajajärkudest? 5.Kes oli kreeklaste kõige armastatumad kangelased? 6.Nimeta Kreeka eeposed ja nende autor. 7.Nimeta kreeklaste tähtsamad jumalad ja jumalannad. (8) Anna nende kohta lühike iseloomustus (kirjeldus). 8.Nimeta Kreeka tähtsamad linnriigid. 9.Kuidas valitseti poliseid? 10.Milline oli Sparta riigikord? 11.Mille poolest oli Sparta riigikord aristokraatlik? 12.Kuidas kergendasid Soloni reformid Ateena lihtrahva elu? 13.Mida muutis Solon Ateena riigikorras? 14.Millised olid kreeklaste tähtsamad lahingud pärslaste vastu? 15.Miks kreeklased võitsid Pärsia armee? 16.Seleta mõisted: Strateeg, heloot, faalanks, perioik, spartiaat, polis, akropol, barbarid, aristokraatia, akadeemia, hellenism, Museion, Tempel. 17.Kes olid: Solon, Home...
Kreeka mütoloogia ime humaanne maailm, kus inimene on vabastatud hirmust teadmatuse ees. Sageli räägitakse "Kreeka imest", maailma uuest sünnist Kreekas. See oli Kreeka poeetide uus vaatekoht, mille peale varem tulla ei osatud ja mis siiamaani pole kadunud. Uus vaatenurk seisnes selles, et inimesi hakati pidama olulisemaiks teguriks. Inimkond muutus universumi keskpunktiks, tähtsamat olendit inimesest ei olnud. Enne Kreeka jumalaid polnud taevaisadel midagi ühist reaalsusega. Egiptuses olid jumalad ebainimlikuks muudetud inimfiguurid, nagu näiteks naise keha kassi peaga, inimene linnu peaga, lõvi härja peaga, mõlemad kotka tiibadega. Jumalad olid ebareaalsed, hirmuäratavad ja neid tuli karta. Need olendid olid sündinud kunstnike poolt, keda keegi kunagi polnud näinud, isegi loojad mitte, kui vaid oma mõttekujutelmais. Kreeka poeetide uus vaatenurk pani kreeklaste kunsti ja mõtted keskendu...
Antiik-Kreeka - väljapaistev ühiskond ja kultuur Arutlus Antiik-Kreeka põhiperioode on 5: Kreeta-Mükeene periood, tume-, arhailine-, klassikaline ajajärk ja hellenismiperiood. Seega loetakse Antiik-Kreeka ajastu alguseks umbes 2000 aastat eKr, kui algas Kreeta-Mükeene periood. On teada, et Antiik-Kreekat iseloomustavad rikkalik kultuur ja väärikad traditsioonid. Mis on aga täpsemalt see, mis teeb selle perioodi nii eriliseks? Kindlasti on üheks tähtsamaks komponendiks selles ühiskonnas Vana- Kreeka õpetlaste filosoofia. Kuid miks just filosoofia? Aga just filosoofia on see, mis on pannud aluse mitmetele hilisematele teooriatele ja on olnud teejuhiks hilisemate õpetlaste ja teadlaste tõekspidamiste ja arvamuste kujunemisel. Filosoofiaid ei olnud Vana-Kreekas aga mitte ainult üks, vaid rohkem. Üksteise järel väljendasid oma mõtteid õpetlased Thalesest Aristoteleseni. Neist ...
Kreeka ja Idamaade religioonide sarnasused ja erinevused Kreeka ja Idamaade religioonis võib leida palju sarnasusi ja erinevusi. Kuid pean neid siiski pigem sarnasteks, kuna enamasti austati paljusid jumalaid. Erandiks olid vaid iisraellased, kes on alati austanud vaid ühte jumalat- Jahvet. Nii Egiptuses, Mesopotaamias kui ka Kreekas austati paljusid jumalaid. Egiptuses on neid ühes tekstis loetletud lausa 740, kuid ilmselt võiks loetelu olla veelgi pikem. Tihti olid nad omavahel sugulussidemetes. Kreekas ja Mesopotaamias kujutati jumalaid lausa suure perekonnana ning neil oli ka perepea . Mesopotaamias peeti jumalate isaks Anu, Kreekas oli võimsaim jumal Zeus, kellele kuuletusid ülejäänud jumalad. Nii Zeusist kui ka Anust peeti väga lugu ning neist põlvnevad paljud teised jumalad. Jumalaid kujutati tavaliselt inimeste sarnastena ning tihti olid neil ka inimestega sarnased pahed. Nad pe...
Rooma jumalused Ajalugu Jael Kotkas 10 A Tallinna 21. Kool Sisukord Rooma jumalused........................................................................................................................1 Ajalugu........................................................................................................................................1 Jael Kotkas.................................................................................................................................. 1 10 A.............................................................................................................................................1 Tallinna 21. Kool........................................................................................................................ 1 Sisukord..................................................................
Maailmakirjandus - iga rahva kirjanduse parim osa, mis on ületanud rahvuse piirid ning saanud kõikide rahvaste ühisomandiks Rahvuskirjandus - ühe rahvuse kirjandus Antiikkirjandus - vanakreeka ja vanarooma kirjandus, mis on loodud 8saj eKr-5saj pKr, algselt teosed Egiptuse papüürustel, hiljem pärgamentidel Zanrid - eepos, tragöödia, komöödia, ood, hümn, satiir, dialoog, kõne liigid jne Tragöödia - lepitamatu konflikti ja traagilise lahendusega kurbmäng Komöödia - meelelahutuslik naljamäng Müüt - uskumusega seotud pärimuslik jutustus maailma loomisest Maailma teke - usuline, teaduslik, müütiline Kreeka mütoloogia - jumalad inimesega sarnased, maailma lõid jumalad (kõigepealt Kaos, sellest eraldus Maa(Gaia) ja ta abikaasa Taevas(Uranos). Nende lapsed olid titaanid, Kronose lastest said kreeka jumalad. Jumalad elasid Olümposel) Herakles - vanakreeka mütoloogias armastatuim heeros, maskuliinsuse kroon, kuninglike klannide esivanem, tuntud o...
Vana Kreeka religioon Vana Kreeka jumalad Jumalad Kreeka jumalad on antropomorfsed nii välimusel kui ka iseloomult (sarnased inimesega) Kreeka jumalad olid surematud Nende arvu ei ole võimalik kindlaks teha Kohalikud jumalused Võeti omaks ka võõraid jumalaid Jumalad käsutasid loodusjõude Jumalas seisid ühiskondlike väärtuste ja moraali kaitsel Peamine elupaik oli Olümpose mägi Zeus ( taeva, tormi ja piksejumal. Jumalate valitseja )- Hera ( Zeusi abikaasa ja õde, taeva kuninganna, abielu kaitsja ) Poseidon ( Zeusi vend, merejumal, tekitas tormi ja maavärinaid ) hobune, kolmikhark Hades ( Zeusi vend, allmaailma ja surnute valitseja ) Demeter ( Zeusi õde, viljakuse jumalanna, põllutööde kaitsja ) - viljapea Ares ( sõjajumal, Hera ja Zeusi poeg ) - kiiver Hephaistos ( tulejumal, Hera ja Zeusi poe, üks jalg lühem ) Athena ( sõjajumalanna, tarkusejumalanna, linnade kaitsja, Zeusi tütar ) - öökull Apollon ( luule, muusi...
Vana-Rooma ja Vana-Kreeka kultuur: sarnasused ja erinevused Vana-Rooma ja Vana-Kreeka kultuuris on palju sarnasusi. Enamasti on need tekki- nud seetõttu, et Rooma kultuur võttis palju Kreekast üle. Samas elasid kreeklased ka praeguse Itaalia aladel, kus roomlased võimu haarasid. Kuigi kultuurid on sarnased, on neil ka väga palju erinevusi. Seega millised on kreeka ja rooma kultuuri sarna- sused ja millised nende erinevused. Kuna Vana-Rooma kultuuri arengu tipp oli alles sellel ajal, kui roomlased olid val- lutanud pea kogu Vahemere ümbruse, võib väita, et palju võetigi üle kreeklastelt, kelle kultuur arenes välja juba sajandeid enne roomlaste oma. Vana-Kreeka kultuuri iseloomustavad kõige paremini nende paljud jumalad, kirjandus teater aga ka filosoofia ja kunsti arengu tase. Samuti tegid kreeka teadlased suuri avastusi maailma, matemaatika ja ka meditsiini valdkonnas. Vana-Rooma kultuuris on Vana-Kreekaga palju sarnasusi. Ka room...
Vana-Rooma kunst Vana-Rooma kunst I aastatuhandel eKr ühinesid lähestikku asuvad külad Itaalias Rooma linnriigiks. Aegamisi vallutati endale maid juurde ja lõpuks kuulus neile kogu Vahemere ümbrus nii Euroopas, Aasias kui ka Aafrikas. Roomlaste endi kultuur ja kunst ei olnud nii kaugele arenenud kui osadel vallutatud alade rahvastel, seetõttu võeti palju üle sealsetelt elanikelt. Roomlased võtsid üle ka müüdid ja jumalad Kreeka usundist, kuid panid neile teised nimed. Näiteks Zeusist sai Jupiter ja Aphroditest Venus. Arhitektuur - võlvid Roomlased õppisid etruskidelt kivist kaarte ja võlvide, samuti kuplite ladumist. Nende sidumiseks kasutati lubimörti. Sellised uuendused viisid ehituskunsti täiesti uuele tasemele. Kaared laoti akende ja uste kohale. Nüüd oli võimalik ehitada ka väga suuri neljakandilisi ruume. Silindervõlv Ristvõlv Arhitektuur - ...
Antiikkirjandus. Üldised kordamisküsimused kontrolltööks. 1.Müüt. Müüdi mõiste ja müütide näiteid. -Müüt (kreeka keeles mythos) on jutustav pärimus, mis seletab traditsionaalse kultuuri teadmiste ja kogemuste baasil kujundilisel viisil maailma ja inimese algupära, olemust ja tähendust. Müüdid esinevad lugudena, mille tegelasteks on tihti meie jaoks üleloomulikud olendid jumalad, loom-inimesed, heerosed. 2.Teatri teke Antiik-Kreekas. Kellega seondus, milliseid näidendeid mängiti, kui pika aja jooksul need kestsid? -Teater tekkis Antiik-Kreekas umbes 2500 aastat tagasi seoses pidustustega Dionysose auks. -Antiikteatris lavastati tragöödiaid juba alates 535. a. e.m.a. Alates 480. a. e.m.a lisandusid komöödiad. -Draama kujunemine on seotud viinamarja, veini- ja viljakusjumala Dionysose kultusega. Tema auks peeti kevadeti 5-päevaseid karnevali-tüüpi pidustusi, millest kolmel esimesel ja viimasel päeval toimus teatrietendusi. -Antiik...
Rooma kõnekunst 1.saj ekr hakkas rooma kirjandusest kaduma võõramaine ainestik. Kirjanduses valitsesid proosavormid, kirjanikeks olid sageli poliitika ja riigitegelased. Sellel ajajärgul loodi ka klassikaline kirjanduskeel ehk kuldne ladina keel. Silmapaistvamad kõnemehed olid sellel ajal Caesar ja Cicero. Rooma kirjandus Rooma kirjanduse keeleks oli ladina keel. Roomlaste algupärane kirjandus kasvaas sellel alusel, mille kreeka kirjandus oli rajanud, ja sai ühtlasi vanakreeka ja Lääne- Euroopa kirjanduse vahelüliks. Rooma rahvaluules olid esindatud kõik folkloori põhizanrid. Rooma kirjanduseelses perioodis oli üks levinumaid näidendiliike atellaan. Arhailises ajajärgus võeti rooma poolt üle kreeka jumalad. Kreeka jumalad võeti omaks põhjusel, et rooma usundis polnud jumalad veel kuigi karakteriseeritud. Roomlastele pakkusid 3.saj ekr huvi vanad zanrid nagu eepos, tragöödia ja komöödia Rooma kirjanduse rajajaks oli endisest orjast kirik...
Kiili Gümnaasium Kreeka religioon Referaat Kaija Põder 10.klass Kiili 2012 SISSEJUHATUS Kreeklased olid väga usklik rahvas. Nad uskusid, et jumalad juhivad kogu rahva elu, saates inimestele õnne ja hukatust ning et ükski nähtus ei sünni jumalate tahtmiseta. Kreeka jumalad olid nii välimuselt kui ka iseloomult inimeste sarnased. Neil olid inimestele sarnased vead ja sageli olid nad valelikud, sallimatud ja kadedad. Kuigi nad sõid ja jõid nagu inimesed, neil olid inimestele sarnased vead, olid nad siiski alati surematud, täielikumad ja ilusamad kui inimesed. Jumalad elasid igal pool maal, taevas, jõgedes, allmaailmas, metsades, puudes ja loomulikult mägedes. Kreeklaste tähtsaimad jumalad elasid Olümpuse mäel. Nad uskusi...
Kreeka ja Rooma usundid Minevikus pole olnud ilma religioonita ühiskondi ja ka tänapäeval on neid väga vähe. See on sellepärast nii, et religioon tundub olevat inimelu oluline osa. Ehkki paljud väidavad, et nad ei ole usklikud, on selge, et me oleme usuks ette valmistatud samamoodi, nagu oleme kehaliselt valmis hingamiseks, kõnelemiseks jne. Oma lihtsamal kujul tähendab kreeka usund kaheteistkümne Olümpose jumala kummardamist. Jumalad ei olnud kreeklaste meelest mitte alati maailma valitsenud. Hesiodose müüdi järgi olevat kõigepealt olnud Chaos, kellest sündis kõigi elusolendite ema Gaia, kes sünnitas endale taeva ehk Uranose. Gaia ja Uranose järglased olid vägevad titaanid. Titaanist nimega Kronos põlvnevad kreeka 12 jumalat. Igal jumalal oli mitu erinevat ülesannet. Tegelikult oli kreeka usund aga palju keerulisem, sest lisaks tähtsamatele jumalatele eksisteeris veel tuhandeid kohalikke juma...
Ajalugu : Kreeka KREETA-MÜKEENE KULTUUR Jaguneb Minoiliseks ja Mükeene kultuuriks Minoiline Kreetal : Kreeta tsivilisatsiooni nägu kujundasid eelkõige lossid, millest tähtsaim ja tuntuim on nimega Knossos. Sellest ajast on pärinenud Euroopa vanimad linnad. Nende eetiline päritolu on teadmata. Teada on, et neil olid tihedad sidemed Idamaa kõrgkultuuridega. Samuti pärineb sellest kultuurist Euroopa vanim kiri : lineaarkiri. Kirja märgid on küll tänapäeval loetavad, kuid siiski jääb arusaamatuks, kuna ei tunta keelt, mida kreetalased rääkisid. Lossides valitsesid preester-kuningad . Kuna lossid ja linnad olid kindlustamata, siis võib arvata, et sõjategevusel ei olnud suurt rolli. Kunsti iseloomustab rahumeelne ja elurõõmus temaatika. Tol ajal midagi eriti üles ei kirjutatud – tehti vaid majapidamisaruandeid. Seega pole teada ka palju valitsejatest ning kirjast Kunstis kujutati naisi rohkem Mükeene kultuur : 1500 a. eKr vallutasid kreeklase...
KREEKA KEEL Kreeka keel on Kreekas põhiliseks suhtluskeeleks , seda räägib 99% elanikkonnast.Kuid mitte tingimata esimese keelena ( emakeelena) Kreeka keel on emakeel umbes 12 miljonile inimesele (peamiselt elanikele Kreekas ja Küprosel). Kreekas räägitakse ka inglisekeel , prantsuskeel ,itaaliakeel ja saksa keel.Siiski inimeste koguarv, kes räägivad Kreeka on hinnanguliselt umbes 20 miljonit, kas esimesesvõi teise keelena. Kreekas on püsima jäänud ka mõned iidsed murded.nendeks on : Cappadociani ,Küprose, Grico, Cretan, Pontic, Tsakonian, Yevanic. Yevanic ( keel mis on peaaegu välja surnud, see on juudi murre mida räägivad Romaniotesed.Praegu räägivad seda keelt umbes 50 inimest) Tsakonian ( keel mida räägitakse väga vähe , seda keelt kasutaakse Tsakonia piirkonnas Peloponnesosel.Keel on jagatud kolme murrdesse: Põhja-, Lõuna ja Propontis. Seda keelt räägb ainult 1200 inimest. PontiCretan murre ( seda keelt räägib umbes pool miljonit...
Kreeka ja Idamaade tsivilisatsioonid pigem sarnased või erinevad? Kreeka tsivilisatsiooni alguseks loetakse Kreeta-Mükeene perioodi algust umbes 2000a eKr. Kõige varasem Idamaade tsvilisatsioon on Egiptuse oma, mis sai alguse umbes 3000a eKr. Peale seda tekkisid hetiitide ja pärslaste riik ning Mesopotaamia, Iraani, Kesk-Aasia, India ja Hiina tsivilisatsioonid. Üks sUurimaid erinevusi on valitsemine. Egiptuses oli valitsejaks piiramatu võimuga vaarao, teistes Idamaades enamasti aga kuningas, kes pidi täitma veel mitmeid erinevaid kohustusi - olema näiteks sõjaväejuht ja preester. Kreekas seevastu olid linnriigid ning igal linnriigil oli oma valitseja. Linnriigi Võimu haaras mõni aRistokraatlik ainuvalitseja ehk türann. Hiljem allusid Kreeka linnriigid Makedoonia Kuningale. Pärast Aleksander suure sõjaretki tekkisid vallutatud aladele Idamaadesse kreekapärased linnad. Perioodi, mil kreeklased Valitse...
Rooma kultuur kas Kreeka kultuur ladinakeeles Kultuur on lai mõiste, sinna alla kuuluvad traditsioonid, jumalad, religioon,kunst, haridus, teater ja nii edasi. Palju veetakse paralleele Rooma ja Kreeka vahel. Eks mõjutused tulid eelkõige lähedusest, kuna kaks suurt riiki asusid suhteliselt kõrvuti. Kõige rohkem on sarnasusi jumalates. Roomlastel oli üks eriline jumal, millele kreeka kultuuris vastet ei leitud. See oli sõjajumal Janus. Peale sõjajumala oli ta veel uste ja piiride kaitsja ning lõpu ja alguse kehastus. Teda kujutati kahenäolisena, üks nägu vaatamas ette, teine tahapoole. Seda tõlgendati kui minevikku ja tulevikku vaatamist. Rooma kultuur, kui Kreeka omast hilisem võttis üle kreeka jumalad. Jupiter - peajumal, taeva ja tuulte valiseja oli kreekas Zeus. Zeusi abikaasa oli Hera kuid Kreekas oli ta Juno. Suhteliselt lähedase nimega olid Appollo ladinakeeles ja Appollon Kreeka. Roomalsed austasid veel loodusjõ...
Pärnu Täiskasvanute Gümnaasium 12 Olümplast Referaat Oliver Nahksep 11 AÕ 6 sept 2009 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................4 Olümplaste vanemad...................................................................................................................5 Olümpose mägi...........................................................................................................................6 Taevalikud valitsejad ja nende ülesanded..................................................................................7 Suhted vanakreeka jumalate ja kangelaste vahel .......................................................................9 Peamiste Kreeka jumalate vastsed Rooma mütoloogias.........................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
