KREEKA JUMALAD APHRODITE LAD. VENUS: ILU-, ARMASTUSE- JA VILJAKUSJUMALANNA, ZEUSI TÜTAR , KES SÜNDIS MEREVAHUST KÜPROSE SAARE LÄHEDAL JA OLI VÄGA ILUS. APHRODITE ANNETAB ILU JA OMAENDA ILU PÄRAST OLID SURELIKUD MEHED TEMAST VÕLUTUD NING TÄITSID IGAT TA KÄSKU . APOLLON LAD. APOLLO: KUNSTIDE JA MUUSADE KAITSJA, JAHIJUMALANNA ARTEMISE KAKSIKVEND , ZEUSI POEG. ÜKS TÄHTSAMAID JUMALUSI, KES OLI DELFI ORAAKLI KAITSJA NING KES VALITSES KA KATKU JA NÄRILISTE ÜLE. P EALE SELLA ON TEDA PEETUD EINEVATEL AEGADEL JA PAIKADES ERI JUMALAKS . ARES LAD. MARS - SÕJAJUMAL, ZEUSI NING HERA POEG. OLI JULGE, KUID TALTSUTAMATU JA VÄIKESE ARUGA. APHRODITE KALLIM. TA OLI JULM , HÄVINGUT JA KANNATUSI TOOV JUMAL, KEDA EI ARMASTATUD EGA KUMMARDATUD . ARTEMIS LAD. DIANA: JAHI- JA LOODUSEJUMALANNA , APOLLONI KAKSIKÕDE JA ZEUSI TÜTAR. ÜKS OLÜMPOSE KOLMEST NEITSILIKUST JUMALANNAST . TEDA PEETI KA PARIMAKS KÜTIKS NING NIMETATI KA KUUJUMALAK...
3 Millisteks perioodideks jagatakse Vana-Kreeka ajalugu? Dateerige ja iseloomustage lühidalt. 4 Mille poolest Ateena ja Sparta ühiskonna- ja riigikorraldus sarnanesid ja mille poolest erinesid. Tooge näiteks kaks sarnasust ning kaks eripära nii Ateena kui Sparta kohta. 5 Millised olid Ateena ja Sparta kultuuri ning hariduse eripärad? Tooge nii kultuuri kui hariduse valdkonnast kummagi riigi kohta üks näide. 6 Iseloomustage mõne lausega Kreeka polise elanikkonnakihtide seisundit ühiskonnas. (aristokraadid, vabad talupojad, käsitöölised, orjad) 7 Iseloomustage Kreeka poliste valitsemiskorraldust. 8 Millised kohustused olid polise kodanikul? Nimetage kaks kohustust. 9 Kellele ei laienenud Kreeka polistes kodanikuõigused? Nimetage kolm elanikkonna rühma. 10 Millised valitsemisvormid olid Kreekas esindatud? Iseloomustage neid paari lausega ja tooge näiteks üks Kreeka polis, kus vastav valitsusvorm kehtestati.
Aphrodite Armastus-, ilu- ja viljakusejumalanna Vanakreeka mütoloogiast pärit Aphrodite, kelle eesti keelne nimetus oli varem Afrodite, on armastus-, ilu- ja viljakusejumalanna. Aphroditele on iseloomulik annetada ilu ning ta on ka ise ihaldatud. Aphroditet sümboliseerivateks loomadeks on tuvi, jänes, varblane ning luik ja lilledest roos, mürt, õunapuuõis kui ka ülane, mis viitavad tema looduslähedusele ning võimule selle üle. Tema nimi pärineb sõnast ‘aphros’, mis tähendab eesti keelde tõlgituna merevahtu. Seetõttu usutakse, et tal on ka võim mere üle ning just Aphrodite võib kinkida head mereilma. Aphroditet peetakse üheks suurimaks Trooja sõja põhjustajaks. Antheia lubas Trooja kuninga pojale Parisele maailma kõige kaunima naise armastust, kui too teda kolmest jumalannast kõige ilusamaks nimetab. Kui Paris hoopis selleks Sparta kuninga abikaasat Helenat nimetas ning Aphrodi...
Esiajalugu periood, mille kohta puuduvad kirjalikud allikad. Ajalugu alates tsivilisatsioonide st. kirja tekkimisest. Põhiperioodide nimetused ja ajalised piirid: - Esiaeg ehk muinasaeg kuni kirjalike tekstide ilmumiseni. - Ajalooline aeg muinasaja lõpust alates kuni... on omakorda jagunenud vanaajaks, keskajaks ja uusajaks. * Vanaaeg algas Mesopotaamias ja Egiptuses tsivilisatsiooni tekkimisega. Sellesse perioodi kuulub ka India, Hiina, Kreeka ja Rooma tsivilisatsiooni teke. Antiikaeg Kreeka ja Rooma kujunemis-, õitsengu- ja langusaeg. ~8.sajandist eKr kuni 5. sajandini pKr vanaaja lõpp Euroopas 2. Tsivilisatsioonid Mõiste hästi korraldatud ja kõrge kultuuritasemega ühiskond. (Tuletatud ladina keelsest sõnast civilis kodanikesse puutuv; üldkasulik.) Tunnused: viljelusmajandus, ühiskondlik tööjaotus, kihistunud ühiskond, riiklus, kirja kasutamine. Esimesed tsivilisatsioonid:
Selles kultuuripildis teeb oma kujunemisloo kaasa ka muusika. Kristliku muusika lähtepunktiks olid esimesed kogudused, mis matkisid juutide ohvriteenistusi Jeruusalemma templites arvatakse, et varakristlik laul sarnanes juutide lauluga Apostel Paulus mainib oma kirjades, et kristlaste lauludeks olid psalmis, hümnid ja vaimulikud laulud. Kristlus levis I sajandil peamiselt Süürias. Oika aega oli kristlaste ühiseks keeleks kreeka keel. Stiiliperioodid: 1 Kordamine muusikaajalookontrolltööks 30.09 Tuuli Varik 1. Gooti stiil 13-16 sajand 2. Renessanss 14-17 sajand 3. Barokk 17- 18 sajandi I pool 4. Klassitsism 18 saj II pool 19.sajandi algus 5. Romantism 19.sajand
suurkujude, näiteks Sophoklese, Sokratese ja Protagorase sõber. Aristophanes (445 eKr 385 eKr) oli vanakreeka (Atika) komöödiakirjanik, kes elas Peloponnesose sõja ajal. Ta oli sõja äge vastane ja pilkas oma näidendites poliitikuid, kes ei tahtnud rahu sõlmida."Ahharnlased"," Ratsanikud"," Pilved"," Herilased"," Rahu"," Lysistrate"," Linnud"," Naiste pidu"," Konnad"," Naised rahvakoosolekul"," Plutos". Herodotos(u 484 eKr u 425 eKr) Halikarnassosest oli kreeka ajaloolane. Sõbrer Periklese ja Sophoklesega. Säilinud on Herodotose joonia murdes kirjutatud "Historia". Aleksandria filoloogid jaotasid teose muusade arvu järgi 9 raamatuks ja need said 2. sajandil m.a.j. muusade järgi nimed. Cicero nimetas teda austavalt "ajaloo isaks". Thukydides (umbes 460 eKr 396 eKr) oli Vana-Kreeka klassikalise ajajärgu silmapaistvaim ajaloolane, kelle elutööks oli "Peloponnesose sõja ajaloo" kirjutamine.
Poseidon hakkab Odysseust jälitama, sest ta torkas ta pojal silma välja. Siis sattus ta Aioola saare valitseja Aiolose juurde, kes andis talle pauna, mis hoidis ära tuuli. Odysseus keeldus Kirke joogist. Veel käis ta surnuteriigis ja Sireeni saarel. Odysseus ujus kahe merekoletise vahelt läbi ning sattus Kalypso saarele.Lõpuks jõudis ta koju Ithakale. Võitleb kosilastega, sai tagasi naise ja poja. 3. Kes on Thespis? Kes on Dionysos? Iseloomulikku Kreeka ja Rooma teatrile. Osata neid võrrelda · Thespis ditürambilise koori juht, kes pani aluse teatrile . · Dionysos Kreeka maiste rõõmude, rikkaliku saagi, veini ja lõbususe jumal, kelle pidustustest arenes välja tragöödia . KREEKA ROOMA ehitus Orgudes, orkestra, skeene Lauskmaal, lava, lavasein,
Sissejuhatus Aphrodite on vanakreeka mütoloogias armastuse-, ilu- ja viljakusejumalanna. Isegi kõige targemad alistusid tema võludele. Oma poja Erose nooltega oli Aphrodite võimeline muutma kirglikuks nii surelikud kui ka jumalad. Tema abiliste hulka kuulus noor pulmajumal Hymenaios. Aphrodite oli abielus sepp-jumala Hephaistosega, kuid ta ei olnud truu abikaasa ja sai lapsi veel mitmete teiste jumalatega, näiteks Dionysose ja Aresega. Päritolu Aphroditel on kaks sünnilugu, kuid mõlemal juhul on ta Zeusi tütar. Homerose järgi on ta ema Dione. Luuletaja Hesiodose järgi on ta aga Uranose tütar ja sündis merevahust ilma emata ja pärast isa surma. Armstusjumalanna Kreekas oli Aphrodite ainult armastusjumalanna. Ta oli väga sõjakas, kuid kreeklastele see ei meeldinud. Ainus võimalus, kuidas olla tunnustatud Olüm...
Toimus mingi õnnetus 1450a eKr , kultuur 1100a.eKr hävis õnnetuse tagajärjel suurem osa hävis. , põhjuseks peetakse doorlaste sissetungi. Minose lossil on suur õu, kus on kaev, Minose Mükeene lossil on ümber kaitsemüür, puudub lossi ümber polnud kaitsemüüri, sambad läksid paraadõu, toad ei asetsenud korrapäratult, ülevalt poolt paksemaks. sambad läksid ülevalt saledamaks. 2. Kreeka ajaloo periodiseerimine. Nimeta ja dateeri perioodid. Iseloomusta iga perioodi kolme sisutiheda lausega, mis tooksid välja perioodi kõige iseloomulikumad jooned. Kreeta-Mükeene periood umbes 2000-1100eKr.- 2000a eKr tekkisid Kreeta saarel lossid ja neid ümbritsesid linnad. Kujunes kiri. Alguse sai omanäoline ja kõrgetasemeline minoiline tsivilisatsioon, mille tähtsamask keskuseks kujunes Knossos.
Kui ma oleksin Apollon Vanas-Kreekas olid jumalad väga tähtsad. Nendesse usuti ja loodeti, et nemad aitavad inimest igas olukorras. Jumalaid oli päris palju, et iga eluvaldkond oleks kaitstud ja hoitud. Mina oleksin valguse- ja ennustusjumal Apollo. Mind sümboliseeriks inimeste poolehoid, kuna püüan neid aidata, et tulevik neile halba ei tooks. Oma väe ja oskusega aitaksin ma iga inimest, kes oskaks ilusti küsida abi ja samas usuks minusse. Muudaksin nende elus ette tulevaid olukordi nii, et vaatamata halvale leiavad nad selles ka head. Näiteks, kui inimene saab ette teada kellegi lähedase haigusest või suremisest, siis ma teeksin nii, et vaatamata kurvale olukorrale, oleks nende koos oldud aeg nii hea, et see aitaks üle elada kõik valu, isegi kõige suuremad kaotused ja muudaksin inimest nii, et ta suudaks elada ilma selleta, kelle peale minu võim ei hakka. Ma ei teeks nii, et ükski inimene...
Kuidas kajastub muistete kreeklaste maailmapilt olümpiamängude pidamises? Kreeklased uskusid, et kui jumalatel on hea tuju, hoolitsevad nad selle eest, et ka inimestel hästi läheks. Jumalate meeleheaks korraldati muusika-, poeesia-, draama- ja spordivõistlusi. Suurimad ülekreekalised pidustused olid Olümpiamängud. Viiepäevaseid olümpiamänge Zeusi auks korraldati iga nelja aasta järel augustis ajavahemikus 776 e.K.r - 393 AD. Spordivõistlustest võtsid osa ainult mehed ja poisid. Võisteldi erineva pikkusega jooksudes. Kõige tähtsamaks peeti kõige lühemat. Lisaks jooksudele olid kavas hobukaarikute võidusõit, maadlus, rusikavõitlus ja viievõistlus. Viievõistlus koosnes kaugushüppest, kettaheitest, odaviskest, jooksust ja maadlusest. Poisid võistlesid omaette vanuseklassis. Rusikavõistlusel oli osalejateks kaks meest ja kakeldi seal kuni surmani. Võitlesid nad paljaste kätega, lisa abivahendeid ei olnud. Hobukaarikute võidu...
LOODUSRAHVAD VANAD KÕRGKULTUURID VANA-KREEKA 1. Lindude-ja loomade 1.Rituaalid kaljul ja muudel 1.Muusikal,po keel:muutuvad joonistel,mis on seotud tantsu eesial ja helikõrgused;tämbrid,rütmid, ja muusikaga; tantsul oli ka tants; Muusikud ja poeedid olid tähtis koht Rituaalide keel kõrgemate jumaliku andega prohvetid kreeka jõudude ja vaimumaailmaga kultuuris;kultu suhtlemiseks uri tunutakse põhjalikumalt alates linnriikide
AJALUGU 1) Polis - linnriik 2) Faalanks – raskerelvastusega jalameeste võitlusrivi Vana-Kreekas (sõjamehed olid rivistunud üksteise tahapikkadesse viirgudesse) 3) Spartiaat – Sparta linnriigi täieõiguslik kodanik 4) Perioik 5) Heloot – orjastatud põliselanik Sparta linnriigis 6) Agoraa – koosoleku- ja turuplats Vana-Kreeka linnades 7) Akropol – Vana-Kreeka linnriigi keskele kaljukünkale ehitatud kindlus 8) Strateeg – Vana-Kreeka väepealik 9) Andron (andreion) – meeste ruum (Vana-Kreekas aristokraatliku maja esindusruum, kus võeti vastu külalisi ja peeti sümpioosione) 10) Sümpoosion - aristrokraatlike meeste koosviibimine ja joomapidu Vana-Kreekas 11) Müsteerium – keskaegne Piibli-aineline näidend 12) Lüüra – kilpkonna kilbist valmistatud kõlakastiga keelpill 13) Lüürika – luule, esitati lüüra taustal 14) Sofist – Vana-Kreeka õpetaja (inimkeskse ja sageli traditsioone vaidlustava filosoofia v...
Arutlus: Kas tänapäeva kultuuri on mõjutanud rohkem Kreeka või Rooma kultuur? Kreeka kultuur ja Rooma kultuur mõlemad on mõjutanud tänapäeva kultuuri. Minu arvates on on seda rohkem teinud Kreeka, kuna nende kultuur on mitmekesisem, sest nad on üle võtnud ida kultuuri silmapaistvaid saavutusi. Sammuti on ka Rooma andnud oma panuse tänapäeva kutuuri arengule. Kreeka kultuurist võib jääda mulje, et see on mitmest kultuurist kokku pandud ja ei ole originaalne, aga tegelikult see nii ei ole. Kreeka on küll võtnud asju üle oma naabritelt, kuid ometigi nende kiri pole üle võetud ei Egiptusest ega Mesopotaamiast, vaid on leiutatud kohapeal, ning nende elulaadi rõõmsale rahumeelsusele ei leia vastet kummastki nimetatud tsivilisatsioonist. Kreeklased omakorda võtsid suurel määral üle nii keetalaste materiaalse kultuuri kui ka nende lossimajanduse ja kohandasid se...
Ta oli vanakreeka mütoloogias kitsekarjuste ning lamburite jumal, lõbus ja lärmakas metsavaim. Paani kujutati üsna inetuna: tal olid kitsejalad ning sageli ka kitsepea ja -sarved. Oma äkiliste ja ootamatute ilmumiste ning mitmesuguste helide tekitamisega põhjustas ta segadust, mistõttu on tema järgi nime saanud paanika. Kentaur-Vastab number 5. Olid vanakreeka mütoloogias hobuinimesed. Kentauril oli inimese pea, rindkere ja käed hobuse keha küljes. Sireen-Vastab number 4. On kreeka mütoloogias kolm algselt linnu keha ja naise peaga imeilusat ohtlikku kurja deemonit, kes võlusid ja hukutasid oma peibutava lauluga mööda seilavaid meremehi, kes unustasid laevajuhtimise ja sõitsid karidele. Sireenide elupaigaks oli kaljude ja karide poolt ümbritsetud Sirenum scopuli saared, müüdi teistes ja hilisemates versioonides on nende elupaigaks nimetatud Anthemoessa, Capo Peloro, Sirenuse saari ja Capri saar. Gorgo Medusa-Vastab number 15
Achilleuse kand- inimese ainus n�rk koht. V�ljend on p�rit m��dist, kus Achilleiuse ema, merejumalanna Thetis, kastis poja Styxi j�kke, et poeg oleks haavamatu, kuid ema hoidis poega kandadest kinni ja vesi ei p��snud kannale, nii j�i kand haavatavaks. Ariadne l�ng- juhtn��r, mille abil probleemile lahendusst leida. Augeiase tallid- lohakusest tekkinud korralagedus, mis vajab k�rvaldamist. Danaiidide t��- l�pmatu ja asjatu t��. Erise t�li�un- t�litekitav asjaolu. Ixioni tuleratas- kestev karistus. Lethet �letama-�ra surema. Parise otsus-kergemeelne otsus, mille tagaj�rjed on v�rreldavad s�jaga. Penelope truudus-siiras ustavus. Prokrustese s�ng- sobitamtu v�imalus, talumatu v�i ebasobiv olukord, millega v�givaldselt midagi kohandatakse. Sisyphinse t��- t�iesti m�ttetu t��. Tantalose piinad- l�putu piin ja vaev. Trooja hobune-saadetis, mis toob saajale kahju. Helen Kont, 10.B klass ...
Pürksi 2014 Sissejuhatus Käesoleva referaadi teemaks on vanakreeka kirjanduse arhailine periood. Selles käsitletakse Antiik-Kreeka kirjanduse arhailise ajajärgu kolme perioodi. Teema valik on tingitud autori huvidest. 1.Vanakreeka kirjanduse arhailine periood 1.1Vanakreeka kirjandusest Vanakreeka kirjandus on Euroopa vanim ja ainus täiesti iseseisvalt arenenud kirjandus, mis ei tugine teiste kirjanduste kogemusele. Kreeka kirjandusloos võib eristada nelja perioodi: 1.Arhailine ajajärk (kuni 5. saj. eKr) 2. Atika ajajärk e klassikaline periood (5.-4. saj. eKr) 3. Hellenismi ajajärk (3.-1. saj.eKr) 4. Rooma impeeriumi ajajärk(1.-6. saj. pKr) Arhailist ajajärku jagatakse omakorda veel kolmeks perioodiks: 1. kirjanduseelne periood ("Homerose-eelne") 2. vanimaid kirjanduslikke mälestisi (Homerose eeposed, Hesiodose looming) 3
500eKr Eeskujuks arhailine kuros, arhailine naeratus ja riides. Tegu massiivse ja maskuliinse ning liikuva kujuga. Loomade anatoomiat tunti paremini. Skulptuure tehti ka pronksist(sõjajumal Mars või võitlev sõdur, pronks 5.saj eKr. Kapitooliumi emahunt, 500eKr) Sidemed olid kreeklaste ja idamaadega. Osavad kullasepad, oskasid seda töödelda (kuldne kinnituspannal). On kasutatud ornamenti ja looma kultuuri. Pronksist tehti ka nõusi. Rooma enim võeti üle kreekalt; visuaalses kunstis suur kreeka mõju; arhitektuur arenes, sest võeti kasutusele ehituses kaar, võlv ja kuppel; võtsid kasutusele lubimördi ehk siduaine. Kaari kasutati erinevate seinas olevate avade jaoks. Silindervõlv annab võimaluse katta nelinurkse ruumi, kus raskus langeb kahele seinale. Veelgi kergemaks tegemisel võeti kasutusele ristvõlv, kus sai ära jätta seinad ja võlvid toetusid piilaritele. Ümmargused ruumid kupliga. Võeti kasutusele ehitusmaterjalid- kruus ja tellis. Mört koosnes kruusa ja tellise
Geograafilised olud ja nende mõju Kreeka tsivilisatsioonile Asukoht: Balkani poolsaar ja Egeuse mere saared Geograafilised olud: · Mägine ja geograafiliselt väga liigendatud maa paljude poolsaarte ning saartega · Tasandikke on vähe ja neid eraldavad sageli raskesti läbitavad mäeahelikud või sügavalt maismaasse lõikuvad merelahed Geograafiliste olude mõju Kreeka tsivilisatsioonile · Kreeka on tugevalt killustunud ja sajandite vältel arvukateks sõltumatuteks riikideks jagunenud · Aastatuhandeid on pemine ühendustee olnud meri · Meritsi suheldi omavahel ja oldi varasest ajast peale tihedas ühenduses ka naabermaadega Kolonisatsioon · Umbes 1500 vallutasid kreeklased Kreeta saare, suur osa Egeuse merest oli nüüd kreeklaste võimu all. · Tumedal ajajärgul rändas osa kreeklasi üle Egeuse mere Väike-Aasia lännerannikule,
Küsimused: 2.Miks nimetatakse kõige vanemat kultuuri Kreekas Kreeta-Mükeene kultuuriks? 3.Iseloomusta iseseisvaid linnriike. 4. Mille poolest erineb hellenismi ajajärk varasematest Kreeka ajajärkudest? 5.Kes oli kreeklaste kõige armastatumad kangelased? 6.Nimeta Kreeka eeposed ja nende autor. 7.Nimeta kreeklaste tähtsamad jumalad ja jumalannad. (8) Anna nende kohta lühike iseloomustus (kirjeldus). 8.Nimeta Kreeka tähtsamad linnriigid. 9.Kuidas valitseti poliseid? 10.Milline oli Sparta riigikord? 11.Mille poolest oli Sparta riigikord aristokraatlik? 12.Kuidas kergendasid Soloni reformid Ateena lihtrahva elu? 13.Mida muutis Solon Ateena riigikorras? 14.Millised olid kreeklaste tähtsamad lahingud pärslaste vastu? 15.Miks kreeklased võitsid Pärsia armee? 16.Seleta mõisted: Strateeg, heloot, faalanks, perioik, spartiaat, polis, akropol, barbarid,
Jaan Pühvel Võrdlev mütoloogia Vana Kreeka Kreeka on võrdlevale mütoloogiale erijuhtum, sest kreeka müüt kipub olema ebavõrdselt kaalukas ükskõik millises võrdluses. Näiteks pigem võrreldakse ,,Orpheuse müüdist Põhja-Ameerika" kui ,,Coyote moodi vembutajast Kreekas". Selles raamatus üritab autor võrrelda Kreeka mütoloogiat tema erandlikust kõrvale jättes. Kreeka lihtsalt juhtus olema keskel, eelajaloo ja ajaloo ristmel, Aasia ja Euroopa piiril, paigas, kus manner ja saarestik, maismaa ja merelisus teineteist mõjustasid, kus Vahemere ürgrahvas, põhja poolt asustaja ja idamaine kaubitseja põimusid keerukasse sümbioosi. Kreeka kultuuris on otsustav mitte samasks jäämine, vaid teiseks saamine, mitte lävimine, vaid sulam, lühidalt uus süntees. On veel teist laadi tsüklilikkust
Mükeene kunstis esineb sõjatemaatikat. Lossi eesotsas olid arvatavasti valitseja ja sõjapealik. Tõenäoliselt olid lossid sõltumatute riikide keskused, mis omavahel pidevalt sõdisid. Umbes 1200 e.Kr. paljud lossid purustati. Tsivilisatsioon kadus lõplikult 1100 e.Kr. alanud sissetungi tagajärjel Religioon Kreetalased austasid eelkõige jumalannasid, kellele ohverdati loomi ja korraldati tantsudega pidustusi. Peamine ohvriloom oli härg. Mükeene perioodist pärinevad mitmed hilisemad Kreeka jumalad. jumalate iseloomu ei tuntud. Tume ajajärk (1100-800 e.Kr) Purustatud losse ei taastatud, kiri unustati ja rahvaarv vähenes. Osa kreeklasi rändas üle mere Väike-Aasiasse. Oluliseks saavutuseks oli raua kasutuselevõtt. Sellel perioodil oli Kreeka vaene ja maha jäänud maa. Tsivilisatsiooni uus tõus (8-6 saj. e.Kr.) Uuteks keskusteks said linnad ja kujunesid linnriigid: Ateena, Sparta, Korintos, Teeba. Foiniikia tähestiku põhjal loodi Kreeka tähestik
Kaksteist olümplast taevalik perekond Hellenite jumalad olid inimese moodi nii välimuselt kui ka iseloomult. Neid kujutleti ühe suure perekonnana, ülikaunis relvastuses ja võimu tunnustega. Zeus ja teda ümbritsevad tähtsamad jumalad (v.a. Zeusi vennad Hades ja Poseidon) elasid Olümpose mäel Põhja- Kreekas, mistõttu hellenid nimetasid neid olümplasteks. Zeus (Jupiter) oli kreeka pea- ja taevajumal, jumalate ja inimeste isa, jumalate kuningas. Ta oli Kronose ja Rhea noorim poeg, haaras isalt võimu ja sundis teda allaneelatud lapsi välja oksendama (Kronos neelas alla oma lapsed, et nad tema asemel võimule ei saaks tulla. Zeus kartis, et tema lapsed võtavad talt samuti võimu, nagu oli seda teinud tema oma isaga). Oli taevaaluses ruumis või mäe tipul trooniv ilmajumal, pilvede koguja, kes laskis sadada vihma ning käsutas välku ja kõue
Kreeka Kreeka on riik Kagu-Euroopas, Joonia mere ja Egeuse mere ääres. Põhjas asub neli naaberriiki: Albaania, Makedoonia, Bulgaaria ning Türgi. Kreeka rannajoon on väga liigestatud, saarte ja poolsaarterohke. Selle pikkus on 14 880 km. Riigi kõrgeim mägi on Olümpos, 2917 meetrit. Kreeka on vabariik. Kreeka parlamendi kreekakeelne nimi on Vouli ton Ellinon. Halduslikult jaguneb Kreeka piirkondadeks ja need omakorda maakondadeks (nómos). Maakonna staatuses on ka Áthose mungavabariik. 1. Atika 2. Ida-Makedoonia ja Traakia 3. Ípeiros 4. Joonia saared 5. Kesk-Kreeka 6. Kesk-Makedoonia 7. Kreeta 8. Lõuna-Egeus 9. Lääne-Kreeka 10. Lääne-Makedoonia 11. Peloponnesos 12. Põhja-Egeus 13
Alumine on ehhiin ja ülem. abakus) entaastüvesel olev keskel väike painutus kannelüüridtüvest liigendavad kitsad püstvaod friis talastiku ülemine osa arhitraavtalastiku alumine osa naossammasterea taga asus risttahukakujuline kivisr seintega ruum Kreeka templites avalduvad kõik need jooned, mida tavaliselt omistatakse antiikkultuurile mõõdukuse, nn. Kuldse kesktee taotlus ja äärmuste ja liialduste vältimine. 11. KREEKA EHITUSMÄLESTISED Akropolkreeklaste püha paik, mida seostati paljude müütidega 6.saj eKr kujunes välja joonia stiil. Poseidoni tempel on üks paremini säilinud aniitkkreeka ehitisi. Mille poolest on erilised Erechtheioni templi koja sambad? Kuidas neid nimetatakse? Templite sambad on joonia stiilis, aga ühe eeskoja tallastikku kannavad sammaste asemel naiste kujud karüatiidid. DooriaParthenoni tempel(Ateenas); Hera tempel(Paestumis); Poseidoni tempel(Paestumis)
Kükloope peeti Mükeene ajastu mitme meetri paksuste müüride ehitajaiks (kükloopilisi müüre leidub näitkes Tirynsis ja Mükeenes, nendeks on nimetatud ka Itaalias, eriti etruski aladel paiknevaid kivirajatisi), müürisüdamikku ümbritsevad hiiglaslikud kiviplokid arvati olevat kükloopide kokku kantud (Antiigileksikon, 1983). Tänapäeval nimetatakse kükloopideks ühe tulega kaevurilampe. Pegasos Pegasos oli kreeka mütoloogias tiivuline võluhobune, kes koos oma venna Chrysaoriga hüppas välja Poseidonist rasestunud Medusa kehast, kui Perseus 1 gorgo pea maha lõi. (Antiigileksikon, 1983). Bellerophon, ka Bellorophonthes, kes oli ühe müüdi kohaselt Korintose kuninga Glaukose poeg, ent keda peeti ka merede valitseja Poseidoni ja targa sureliku Eurynome pojaks, taltsutas Pegasose Athenalt unes saadud kuldsete, ennenägematult ilusate valjastega, saades kuulsa looma peremeheks.
http://www.abiks.pri.ee Mõisted Agoraa - rahvakoosolek, mis hääletas talle esitatud eelnõude poolt või vastu Akropol kaljunukile rajatud kindles, mille jalamil paiknes linn. Seal asusid linna vanimad pühamud Algabeet Kreeka tähestik, mis koosnes 24 märgist ning mis loodi foiniikia tähestiku põhjal. Antropomorfsus inimese moodi nii välimuselt, kui ka iseloomult. Kreeka jumalad olid antropomorfsed Aristokraatia rikas, mõjukas ülemkiht, auväärse päritoluga suuromanikud, kelle põlde harisid orjad ja sõltlased Barbar kõik mittehellenid, st need kes räägivad arusaamatut keelt Demokraatia "rahva võim", mis kujunes 5. sajandil Ateenas
ringkäik, puutumata loodus, apokalüptilised maalid (maailma lõpp) 4. ZANRIMAAL olustiku maal, kujutavad igapäevaelu vaesed, vooruste kujutamine, pahed, toit ja jook, puhkus, reisimine, muusika, loomade maalimine VanaKreeka kunst 600480 ema arhailine e vanaaeg; 480323ema klassikaline e õitseaeg; 32330maj hellenistlik e hiline aeg Akvedukt veejuhe, mille abil vesi mägedest linna juhiti Ateena akropol alustati ehitamist 5.saj, asus künkal, pidi saama Kreeka ideoloogiline keskus, plaane hakkas tegema Perikles, peaarhitektiks sai Pheidias http://www.abiks.pri.ee Bulenterion linnanõukogu koosolekute saal Ehitised: Mnesiklese Propüleed (uhke sissekäik); Nike tempel (võidujumalanna tempel); Ereckteion (templid, sammasteks naised karüatiidid) Athena Parthenon (uhkeim tempel) Eklesiasterion rahvaesinadajate koosoleku saal Fontäär purskkaev linnas
2000-1100 a eKr Kreetalased domineerisid Egeuse merel. 1600 eKr tsivilisatsioon Mandri-Kreekasse, keskus Mükeene. 1500 eKr kreeklased vallutavad Kreeta saare. 1200 eKr doorlaste sissetung. Allakäik. Tume ajajärk(Homerose ajajärk) Kreeka langenud tsivilisatsioonieelsele 1100-800 a eKr tasemele. Rändamine Väike-Aasia läänerannikule. Relvade valmistamine rauast. Arhailine periood Kujunesid linnad ja ülemkiht. 800-500 a eKr Sidemed Idamaadega, ida kultuuri mõju. Foiniiklaste vahendusel loodi alfabeet.
Kreeta- Tume ehk Homerose Arhailine ajajärk ehk Klassikaline ajajärk Hellenismiperiood Mükeene ajajärk tsivilisatsiooni uus tõus periood 2000-1100 1100-800 eKr 800-500 eKr 500-338 eKr 338-30 eKr eKr Lineaarkirja Tsivilisatsioon kadus ja Kreeka Pärsia sõjad 500-478 eKr Aleksander Suure vallutused teke, kiri unustati Hakkasid kujunema linnad ning Kujunes kaks võimukeskust: 336-323 eKr- vallutas Pärsia ja lossikultuur, rikas ja suursugust päritolu Lõuna- Kreeka linnriike koondav selle mõjualused piirkonnad. Knossose Hetiitidelt võeti üle Ülemkiht Peloponnesose Liit, juhtriik Vallutused panid aluse
Optika tuleb kreeka keelest. Opsis-nägemine. Optika on füüsikaline kogus, mis uurib ning seletab valgusnähtuseid. Optika jaguneb kaheks kvantusoptika ja laineoptika. Valgusel on duaalne iseloom- ta on nii laine, kui ka osakeste voog. Valguse osakest nim. valgus fandiks e. Kvotondiks. Optika vanemat osa, mis tugineb valgus kiire mõiste all, nim. kiirte optikaks. Valgus on elektromagnetlaine, milles elektriväli ning magnetväli võnguvad teineteisega ristuvates suundades. Valgus on ristlaine. W=2£, f=2 £/T, K= 2£/^. E- elektrivälja tugevus(V/m), E0- amplituut(V/m), w-ringsagedus(rad/s), t-aeg(s), k-laine arv(rad/s), f-sagedus. Laine kiirus näitab kui pika tee läbib laine ajaühikus. /=^f. Laine faasiks nim. lainet. Laine front on pind, mis koosneb ühes faasis võnkuvatest punktidest. Kiir on suunaga joon, mis näitab laine energia leviku suunda. Laine fondi kuju järgi saab laineid jaotada tasalaineteks ja keralaineteks. Laine fondid ja kiired ...
KREEKA KIRJANDUS Antiikaja kirjandus on alates 8. saj. kuni 5. saj. Kreeka kirjanduse aluseks on põhiliselt müüdid. Rituaalsed laulud: pilkavad laulud ehk jambid, pulmalaulud ehk hümenaiosed, nutulaulud ehk treenid, kultuslauludega pöörduti jumalate poole. Aoidid olid laulude loojad ja rapsoodid laulude esitajad. Homeros oli pime laulik (laulikud?) kes tegi kaks kõige kuulsamat eepost: "Iilias"(algab Trooja sõja kümnendast aastast pihta, räägib Achilleuse vihast) ja "Odüsseia"(räägib Odysseuse
2. Mükeene kultuuri tunnused: · lossikultuur · lossid kindlustatud, paksud lossimüürid · linnad losside ümber puudusid · sõjaline kultuur, Peloponnesese lossid omavahel vaenujalal 3. Tumeda ajajärgu tunnused: · hävines Kreeta-Mükeene kultuuril · losse üles ei ehitatud · kiri unustati · vähenes rahvaarv · rände tõttu muutus Eugese meri Kreeka sisemereks · võeti kasutusele raud 4. Arhailise ajajärgu tunnused: · tekkisid linnriigid (Sparta, Ateena) · kujunesid ülekreekalised usukeskused (Delfi, Olümpia) · tekkis Kreeka kolonisatsioon · võeti kasutusele hõberaha · tekkisid kaunid kunstid (arhitektuur, skulptuur) 5. Tunne järgmisi ajalootegelasi: · Perikles Ateena riigitegelane, kes kaotas aristokraatia eesõigused
Paremale 2. Sõnumikandja, kes kandis tiivulisi sandaale 4. Jumalanna, kes sündis Zeusi peast 5. Zeusi ja Hera poeg 6. Kaosest ja veest tekkis ... 7. Sepakunsti jumal 8. Kolmepealine põrguvalvur 9. Zeusi vanem Alla 1. Ta varastas jumalatelt tule ja tõi selle inimestele 3. Vabastas kõik kurja, mis inimesi vaevab 4. Jumalanna, kes sündis merevahust 7. Zeusi vend
Maaliti kas puidule või kivitahvlitele(pole säilinud ühtegi maali). Säilinud vaasimaalid(punase- ja mustafiguurilised). Punasefiguuriliste puhul on kasutatud põletatud savimassi. Kaunistusteks ja mingite lugude jutustamiseks figuurid ja ornamendid(vanim meander). Vaase kasutati erinevateks puhkudeks, nt teravilja või veini hoidmiseks. Rooma Arhitektuur: · eeskujuks etruskide ehitised · valitses lihtne templitüüp, mis meenutas kreeka templit, aga proportsioonid olid teistsugused · võtsid kasutusele ehitamisel sideained · ladusid suurepäraseid võlve · alguses ladusid tavalisi kaari, pärast silindervõlve. Võtsid kasutusele ka ristvõlvi ja poolkerakujulised kuplid · Panteon: seal on üks suur ümar ruum, mis on kaetud suure kupliga. Sees sambad, poolsambad ja pilastrid. Pühendatud kõigile rooma jumalatele. Olemas peasissekäik
Kreeka muusad mütoloogias. Kreeka muusad olid kunstide, hiljem ka teaduste ja üldse vaimse tegevuse kaitsejumalannad. Nad olid Zeusi ja Mnemosyne ehk Mälu tütred. Esialgu arvati neid olevat kolm: · Mneme (kelle nimi tähendab "mälu"), · Melete (tõlkes umbes "keskendumine") · Aiode ("laul") Hesiodos oli see, kes rääkis esimesena üheksast muusast. Hesiodos ise veel ei teinud muusadel vahet, kuid pärastpoole spetsialiseerus iga muusa oma alale. Hiljem, kui kunstid olid eristunud, hakati rääkima üheksast muusast, kellest igaühel oli oma ülesanne, kuigi nende rolle pole kunagi rangelt lahus hoitud. 9 muusat: · Erato oli armastusluule muusa. · Euterpe ('lõbustaja, rõõmustaja') oli lüürika muusa. · Kalliope ('kaunihäälne') oli eepilise luule muusa. · Kleio oli ajaloo muusa. · Melpomene oli tragöödia muusa. · Polyhymnia oli jumalatele määratud laulude muusa. · Terpsichore ('täis ta...
Kreeka nimi Rooma Päritolu ja ülesanne Sümbolid Tegevus nimi Zeus Jupiter Kronose ja Rea noorim poeg. Püha puu: tamm Nõrkus naiste vastu. Ilmajumal (tuule ja tormi Püha lind: kotkas Pani oma isa teisi lapsi jumal) Valitsuskepp; välja oksendama kujutatakse kukutas oma isa. välgukimbuga Hera Juno Zeusi õde, elas Olympose Püha loom: lehm Kiusas Zeusi armukesi; mäel. Taevakuninganna, Püha lind: kägu, vihkas Heraklest; andis abielu ja sünnitusjumalanna. paabulind Parisele kuldse õuna. Väga tülikas, r...
IV. Kreeka maal ja tarbekunst · Kreeklased ise hindasid oma maalikunsti teistest kunstiliikidest kõige kõrgemalt · Naaberrahvad tundsid ainult seinamaali · Kreeklased leiutasid tahvelmaali maaliti suurtele puutahvlitele (6.-5. saj eKr) · Kahjuks ei ole ükski Kreeka tahvelmaal säilinud · On säilinud natuke seinamaale · Eelkõige võib otsustada kreeka maalide üle hilisemate roomaaegsete seinamaalide järgi · Ka seinamaale on säilinud vähe ja need on halvas seisundis · Need olid kaasa pandud muumiatele muumiaportreed · Kreeka maalikunstnikud kasutasid peamiselt looduslikke temperavärve · Mõnikord segati neid mesilasvahaga enkaustika · Faijumi muumiaportreed olid tehtud enkaustikavärvidega · Kreeka maalikunst oli realistlik ja värvikirev
Kreeka köök Piret Tillart Kreeka üldinfo Kreeka ELiga ühinemise aasta: Click to edit Master text 1981 styles Poliitiline süsteem: Second level Third level vabariik Fourth level Pealinn: Ateena Fifth level Üldpindala: 131 957 km²
Kreeka jumalad Zeus Taevajumal. Kõikidest kõige võimsam. Ta kogus pilvi, saatis vihma ja tormi. Relvadeks aga piksenooled. Kotkas oli tema sümbol. Hera Abielu kaitsja. Oli Zeusi õde ja abikaasa. Ta oli väga armukade nende jumalannade peale keda Zeus lisaks temale veel armastas aga ta kaitses abielus naisi. Tema sümboliteks olid siis granaatõun ja paabulind. Poseidon Merede valitseja. Kui tal oli hea tuju, hoidis ta veed vaiksed aga kui vastupidi, siis võis ta uputada laevu ja võis esile kutsuda ka maavärinaid. Tema oli Zeusi vend. Sümboliks oli kolmikhark. Hades Surnuteriigi valitseja. Oli karm kuid õiglane. Zeusi teine vend. Hestia Kolde ja ohvritule jumalanna. Athena Sõjajumalanna. Kangelaste hea abiline, käsitöö ja tarkuse edendaja. Tema truukaaslane oli öökull. Apollon Valguse, tõe ja ennustuskunsti jumal. Oskas väga hästi pilli mängida. Hoole all olid...
Kolonisatsiooni tekkega hakkasid kreeklased kodumaalt v�lja r�ndama ja rajama uusi asualid Sitsiiliasse ja Itaaliasse. V�ljar�nne on tingitud sellest, et p�lluharimismaad j�i v�heseks, aga ka vajadus raua j�rele. Kolooniatest said rahvarohked ja rikkad linnad. �htekuuluvustunne: austati �htseid jumalaid ja k�neldi samasid murdeid. Kreeklased nimetasid end helleniteks, k�iki teisi rahvaid aga barbariteks. Vanimad t�endid Kreeka t�hestiku e. alfabeedi kohta, mis kujunes foiniikia t�hestiku p�hjal. T�hestik koosnes 24 t�hem�rgist. Enamik rahvast teenis elatist p�lluharimisega. Suuremates linnades olid �lekaalus k�sit��lised. Akropol e. m�gilinn. Koosoleku- ja turuplats e. agoraa. Kreeka �hiskonna �lemkihi moodustasid suurmaaomanikud e. aristokraadid. Nende p�lde harisid orjad ja s�ltlased. Aristokraadid harisid ennast. Aristokraatia seas kujunesid v�lja s�pruskonnad
Porose lahing 326. Indias, viimane lahing Indiast pöördub tagasi, sest sõjavägi on väsinud, kõrbeteekonnal sureb Hephaistion. 323 jõuab Babüloni, kus ta sureb või tapetakse. Poeg on alles väike, Aleksander ei ütle oma järglast, pillab sõrmuse ja ütleb ,,kõige väärikamale". Järgneb sõda trooni pärast diadohhide sõjad. Aleksandri maailmariik jaguneb: 1. Egiptus Ptolemaiosed 2. Babüloonia, Süüria, Pärsia Seleukiidide riik 3. Makedoonia + Kreeka Antigoniidid 4. Bergamoni kuningriik Lysimachos Riigid pole enam polised, vaid kuningriigid. Hellenism Hellenism on kreeka kultuur idamaiste mõjutustega. Kreeka kultuur ja keel säilivad läbi hellenismiajastu. Muutused ühiskonnas: · Valitsemisvorm monarhia (monarhid loovad enda ümber idamaised õukonnad) · Kaob mõiste ,,kodanik", selle asemel kujuned ,,riigi alam"
raevunud ema hülgas nii oma mehe kui ka poja. Peleus andis Achilleuse kentaur Cheironi kasvatada ja õpetada. Hilisema versiooni kohaselt kastis Thetis noore Achilleuse Styxi jõkke. Kõik, mida jõe püha vesi puudutas, muutus haavamatuks. Et aga ema hoidis Achilleust vette kastes kinni tema kandadest, jäid need kuivaks ning seetõttu kaitsetuks. Sellest ka väljend "Achilleuse kand" ainus nõrk koht. Achilleus, kuulsaim Trooja vastu võidelnud kreeka kangelastest, ei olnud tavaline surelik: tema vanemad olid merejumalanna Thetis ja surelik kuningas Peleus. Isa järgi hüütakse Achilleust ka Pelideseks. Talle oli ennustatud enneaegset surma lahingus, ja kuigi tema ema, kes oli jumalanna, teadis väga hästi, et saatuse eest pole pääsu, tegi ta ometi kõik, et poja saatust pöörata. Enne kui Achilleus uuesti lahingusse läks, oli Thetis lasknud sepakunstijumalal Hephaistosel valmistada talle uue turvistiku, mis pidi eriti kindlat kaitset
Artikkel Mida arvate Kreeka võlakriisist? Küsitlesime inimesi meie kooli lähedalt, et teada saada nende arvamust tänase päeva aktuaalsest teemast - Kreeka võlakriisist. Üks lahke vanaproua, kes oma lapselapsega kooli tiigi ääres parte toitis arvas, et Kreekale ei peaks enam laenu andma. ,,Kreeka teguviis on ülekohtune teiste EL riikide suhtes. Lõuna-Euroopa riigid on rikkamad kui Eesti ja meil on endalgi kitsas käes. Kui siiski viimane häda käes, siis tuleb ikka midagi loovutada ja neid aidata," lisas ta. Töökas ehitaja, kes meie koolimaja juures asuvat alajaama krohvis ütles,
3. Polis - oli Vana-Kreeka linnriik, mis koosnes kesksest asulast ja selle lähiümbrusest. 4. Heloot - Spartiaadi maaori (enamasti alistatud messeenlased ja ka Lakoonika pärisrahvas). 5. Demokraatia - rahvavõim, kõige varasem oli Ateena demokraatia. 6. Pedagoog - usaldusväärne, vanem ja kogenenum ori, kellele usaldati laste saatmine kooli ja nende tagasitoomine. 7. Barbar - kreeklastele võõramaalased, kes rääkisid neile tundmatut keelt. 8. Ateena Mereliit - pärslaste kätte langenud Kreeka linnriikide vabastamiseks loodi Ateena mereliit. 9. Peloponnesose Liit - kui Sparta riigi jõud hakkas tõusma, otsisid teised Peloponnesose ps. riigid temaga liitu. Sinna kuulusid peaaegu kõik Peloponnesose riigid. 10. Peloponnesose sõda - sõda spartalaste (ja liitlaste) ja ateenlaste (ja liitlaste) vahel. 460 - 445 e.Kr. 11. Strateeg - väejuht. 12. Akropol - kaljunukile rajatud kindlus. Linna keskne, kõrgem kindlustatud koht. 13. Agoraa - linnasüda, koosolekuplats. 14
Iseseisev töö "Põllumajandus" Millised on looduslikud eeldused põllumajanduse arenguks selles riigis? 1) Põllumajanduslikult kasutatava maa suurus - Kreeka põllumajandussektori arenemist hoiab tagasi loodusressursside puudulikkus. Umbes 70 protsenti maast on harimiseks kõlbmatu mägisuse või metsasuse tõttu (ligikaudu 30% riigist on metsadega kaetud, mägisus 80%). Põllumaa hõlmab 63,60745% riigi territooriumist, sellest 10,8% on kunstliku niisutusega maa ja haritav maa on 19,8%. Mitmeaastased põllukultuurid on 8,9%. Rohumaad hõlmavad 34,9% Kreeka territooriumist, siseveekogud on 2,4% ja muud maad - 1,5%.
Selles referaadis räägin ma Kreekast Kreeka on riik Kagu-Euroopas, Joonia mere ja Egeuse mere ääres. Põhjas asub neli naaberriiki: Albaania, Makedoonia, Bulgaaria ning Türgi. Alates 1952. aastast on Kreeka NATO ja 1981. aastast Euroopa Liidu liikmesriik. Kreeka parlamendi kreekakeelne nimi on Vouli ton Ellinon. Kreeka rannajoon on väga liigestatud, saarte ja poolsaarterohke. Selle pikkus on 14 880 km. Riigi kõrgeim mägi on Olümpos, 2917 meetrit. Riik: Kreeka Vabariik (kreeka k.: Elliniki Dimokratia) Pindala: 131 940 km² (130 800 km² maismaa ja 1140 km² meri) Rahvaarv: 10 722 816 (2008) Rahvastiku tihedus: 81 inimest/ km² Riigikeel: kreeka keel Religioon: Kreeka õigeusk Riigikord: parlamentaarne vabariik Riigipea: president Karolos Papoulias Valitsusjuht: peaminister Costas Karamanlis Pealinn: Ateena (elanikkond 3,8 miljonit, koos eeslinnade ja Piraeus'ga ligi 5 miljonit) Rahaühik: euro; 1 EUR = 15,6466 EEK
1)geograafilised ja looduslikud olud Vana-Kreeka ja Vana-Rooma Geograafiliselt paiknes Vana-Kreeka aladel mis olid vga knkalised ning liigendatud paljude saarte ja poolsaartega mis tttu on kreeka tugevalt killustunud ning sajanditega srvukateks sltumatuteks riikideks jagunenud . Kreeklasi peeti tsivilisatsiooni lhtekohaks euroopas . Mere tee oli siiski levinud ning sellekoudu suhelid teiste maadega . Vana-Rooma oluliselt tasapinnalisem maaala kui Vana-Kreekas , mullastik oli neil aladel suhteliselt hea seega tegeleti enamasti plluharimisega . Rannajoont oli oliliselt vhem kui Kreekas seega suheldi mere teedpidi teiste riikidega vhem
hoiduda stiliseerimisest ja sümmeetriataotlusest.. Üheks populaarsemaks motiiviks, mida armastati kujutada oli viljakust ja elujõudu kujutav sõnn, kellest noormehed ja neiud üle hüppavad. Kreeta kunsti üheks hiilgavamaks osaks on keraamika millest kuulsamad on vaasid, kus on kujutatud mereloomi ning neid vaase võrreldakse lausa akvaariumitega. Kreeta kunsti põhiliseks sisuks oli pulbitsev elurõõm, muretu kergus ning kiidulaul ilule ja kogu loodusele. TÖÖLEHT NR. 3. KREEKA SKULPTUUR Kreeka skulptuurikunstis on säilinud väga vähe täiesti terveid teoseid. Kreeka skulptor tegi skulptuure peamiselt marmorist ja pronksist . Enamiku originaal marmorkujude küljest on tükke murdunud, mille tulemusena on nad kahjustatud. Ning pronkskujud, mis peavad paremini vastu küll looduslikes tingimustes on enamasti ümber sulatatud . Seetõttu tunneme enamikke kuulsamaid kreeka skulptuure tänu roomlaste (kelle?) jaoks valmistaud koopiate järgi.
Vana-Kreeka ajaloo perioodid: 1) Kreeta-Mükeene periood a) Kreeta periood (Minoiline kultuur, Egeuse kultuur ehk Minose kultuur) [2000-1500 eKr] Kiri: lineaarkiri A (tänapäeval ei osata seda lugeda) b) Mükeene periood [u. 1500-1100 eKr] Kiri: lineaarkiri B u. 1200 a eKr toimus Trooja sõda, sel ajal ilmusid Homerose ,,Ilios" ja ,,Odüsseia" 2) Tume ajajärk [1100-800a eKr] Võetakse kasutusele raud 3) Arhailine ajajärk [800-500a eKr] Kreeka kultuuri taassünd, Kreeka tähestiku sünd Delfi (usukoht), Delfi oraakel Olümpia, algavad olümpiamängud (I toimub 776 eKr) Tekivad linnriigid (polised) [nt: Ateena, Sparta, Teeba] Tekivad Kreeka kolooniad, algab koloniseerimine Itaalias Napoli, Lõuna-Prantsusmaal Marseilles Türgi (Väike-Aasia) Jõuavad Musta mere rannikule Kreeka teaduse sünd, filosoofia Thales (filosoof) 4) Klassikaline periood [500-338(323) eKr] Tekib demokraatia (sünnikoht on Ateena) 5) Hellenismi ajajärk
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
