KREEKA KRONOLOOGIA 28.-12.saj.e.Kr Kreeta-Mükeene ajajärk 21.saj. ahhailaste ränne 2000-1600 lineaarkirjade teke 14.-12.saj Mykenai ja Pylose riikide õitseng 12.saj. algul TROOJA SÕDA 12.saj. lõpus doorlaste ränne ___________________________________________________________________________ 11.-9.saj.e.Kr. Homerose ajajärk (10)9.-8.saj. kreeka kirja ja tähestiku teke foiniikia tähestiku alusel ___________________________________________________________________________ 8.-6.saj.e.Kr. arhailine ajajärk 8.-6.saj. Kreeka kolonisatsioon 776 esimesed Olympia mängud 754 Kyme – esimese Kreeka koloonia rajamine 8.saj. Lykourgose reformid Spartas 8.saj. Homerose eeposed, eepiline kyklos 8/7.saj. Hesiodos 8.-7.saj
Kreeka iseseisvumine Eellugu: Türgi võimu all 19.sajandi alguses kuulus Balkani poolsaar Türgi koosseisu. Vallutatud kreeka alasid läänitas sultan feodaalidele. Suurem osa suurmaaomanikest olid türklased, kuid alates 17.-18. sajandist hakkasid pikkamisi taastuma kreeklaste feodaalvaldused. Osa kreeka feodaale, vaimulikke ning fanarioodid tegid koostööd Türgi võimudega. Fanarioodid Konstantinoopolis Fanari linnaosas elavad rikkad kreeklased, tänu jõukuse ja haridusele omasid kõrgeid ametikohti ja eesõigusi Osmanite(Türgi) riigis. Kreeka rahva olukord oli raske, esines nii feodaalne, poliitiline kui ka usuline rõhumine. Rahvas kandis koormisi, millest raskem oli kohustus anda poeglapsi janirsarideks. Janitsarid jalaväelasest palgasõdurid, 14.-17. saj
Vana-Kreeka jaguneb perioodiliselt viieks: Kreeta-Mükeene periood, tume ajajärk, tsivilisatsiooni uus tõus, klassikaline ajajärk, hellenismiperiood. Kreeta-Mükeene Kujunes umbes 2000 1000 e.Kr. Algselt arenes välja lossikultuur, algas Minoiline kultuur, mis oli ühtlasi vanem Euroopa kõrgkultuur. Tume ajajärg Tume ajajärk kujunes umbes 1100 800 e.Kr. Iseloomulik oli eraldatus, madal tsivilisatsioonitase, kiri unustati sootuks ning algasid suured väljaränded Kreeka aladelt. Tumeda ajajärgu alguse põhjuseks võib pidada hiidlainet, mis hävitas tollase ühiskonna. Ainus teadaolev kultuurisaavutus oli raua kasutuselevõtmine. Tsivilisatsiooni uus tõus toimus aastatel 800 500 e.Kr. Sel ajal tekkis varanduslik kihistumine ning riiklus. Taas hakkas aset leidma vaimne tegevus. Iseloomulikud oli kolonisatsioon Vahemerel. Hõberaha hakati kasutama väärtusmõõduna. Tähtsamateks sündmusteks võib lugeda Lykurgose korraldust,
Uranose (taeva). Neil sündisid titaanid, kes häirisid oma isa. Isa plaanis oma lapsed tappa. Aga temast jõudis ette titaan Kronos, kes tappis oma isa ja võttis maailma valitsemise üle. Kronose järglased olid Zeus koos oma õdede vendadega. Kronos kartis oma lapsi ja neelas need kohe pärast sündimist alla, ainult noorima poja Zeusi suutis ema päästa. Täiskasvanuna sai Zeus oma isast ja teistest titaanidest jagu ning asus ise maailma valitsema. Kreeka mütoloogias olid jumalad inimesekujulised. Sellistena olid nad enamvähem muutumatud. Kuigi nad mõnikord paistsid õiglastena, olid nad sageli väiklased ja kättemaksuhimulised. Jumalad olid kui üks suur perekond. Jumalaid oli väga palju, nende täpne arv ei ole teada. Tähtsamad jumalad elasid Olümpose mäel. http://media.advisortravel.netdnacdn.com/657x340px7377920204c35877069413712173528.jpg Jumalatega suhtlemis kohad Templid, mille altaritel toodi ohvreid
loogilistel üldistustel põhinev terviklik süsteem. Nad ei rahuldunud matemaatiliste väidete (teoreemide) sõnastamisega, vaid pidasid vajalikuks kontrollida loogilise tõestamise teel nende üldkehtivust. Seega sai matemaatikast alles Kreekas teoreetiline teadus. Meditsiin See teadusharu oli kõige rohkem seotud vaatlusel põhinevate konkreetsete tähelepanekutega ja igapäevase elu vajadustega. Klassikalise Kreeka meditsiinialased teadmised võtab kokku mahukas teos, mille autoriks oli hiljem peetud 5.-4. sajandil elanud kuulsat arsti Hippokratest. Kui suur osa sellest teosest pärineb tõesti Hippokrateselt ja mis on hiljem lisatud, seda ei saa tänapäeval enam kindlaks teha. Teos sisaldab haiguste sümptoomide ja kulgemise kirjeldusi ja püüab haigusi seletada looduslike, mitte jumalike põhjustega. Määrav olevat nelja ihumahla - vere, lima, musta ja valge sapi vahekord organismis
*Sireenid- ahvatlejad *Skylla ja Charybdis- merekoletised *Greif-kotka pea ja tiivulise lõvi kehaga loom , tarkuse sümbol *Argonaudid- meresõitjad Argo-nimelise laevaga * 2. Antiikkirjandus Antiikkirjanduseks nim Vana-Kreeka ja Vana-Rooma kirjandust, mis on loodud 8 saj eKr kuni 5 saj pKr. Antiik tuleb ladina keelest ja tähendab vanat ja muistset. 3.Kirjanduseelne periood Kirjanduseelne periood hõlmab suulist loomingut, kreeka folkloori-müüdid, muinasjutud, loitsud, vanasõnad, mõistatused. Lauludega pöörduti jumalate poole. Laule esitati enamasti kooris. 4.Jumalad *Zeus-peajumal, kelle sümboliks olid välgunooled *Hera-kõige vägevam jumalanna, Zeusi õde ja abikaasa.Sümbol oli biodeem. *Apollon- kaunite kunstide jumal *Pallas Athena-tark jumalanna, sümbol oli öökull õlal *Aphrodite-armastuse jumalanna ja Erose ema. Sümboliseeris ilu *Hestia-kodukolde jumalanna
vahelised kodusõjad ja riigipöörded. Olümpiamängud- peeti iga 4 aasta tagant Zeusi pühamus Olümpias Lõuna-Kreekas. Osaleda said ainult hellenid. Naistele oli pääs olümpiale keelatud. Kõige varasem võistlusala oli kiirjooks. Olümpiamänge peeti enamasti Zeusi auks. Võisteldi ka pillimängus, luules. Olümpiavõitu hinnati väga kõrgelt. See tõi kuulsust nii võitjale, perele kui ka kodulinnale. Klassikaline periood Klassikalike Kreeka tsivilisatsiooni ajajärk oli 500-338 e.Kr. Seda iseloomustasid Kreeka-Pärsia sõjad, Sparta ja Ateena esiletõus, Ateena teatri areng, filosoofia areng, Ateena demokraatia, Peloponnesose sõda Makedoonia esiletõus. Kreeka-Pärsia sõjad. Sõdadel oli Antiik-Kreekas suur osatähtsus. Sealsed alad vahetasid võimu väga tihedalt, sõditi maade ja kaubandusteede pärast jne. o Ateenas pöörati tähelepanu haridusele ning sõjaliselt oli nende trump
foiniikia linnad ja egiptuse(rajab vimmasesse ka aleksandria linna). Gaugamela lahing- pärslaste eesotsas oli kuningas dareiois 3, lõppes aleksander suure võiduga. Vallutab pärsia. Edasi suundutakse kesk-aasiasse. Hävitatakse seal kõik vaenlased, tahab edasi minna veel indiasse, kuid tema sõjavägi on väsinud ja nii päärdutakse tagasi. Uue maailariigi pealinnaks saab babülon.pärast aleksandri surma laguneb riik. Hellenism- kreeka tsilivatsiooni levimine lähis-ida maades, mille kultuur omakorda mõjutab kreeka kultuuri. Egiptuses, väike aasias ja mesopotaanias tekkisid kreekapärased linnad. Nii segunes kreeka ja idamaade kultuur.aleksandriasse rajati muusade tempel ja sinna juurde rammatukogu, mis sisaldas peagi enam-vähem kogu kreeka kirjasõna. Teater asemel tõusis tähtsale kohale luule. Hellenismi periood ,-osa 2 Ka filosoofia elas läbi muutusi.nüüd juurdlesid filosoofid selle üle, kuidas võiks
Tööleht nr. 2 Kreeka kunst Õpilase nimi: Kaisa Kotter Rühma nr: K-10b 1. Kreeklased uskusid, et nende elu mõjtavad jumalad. 2. Jumalate auks ehitati templeid, tehti skluptuure. 3. Templi osad on · Astmeline alus · 1 või 2 rida sambaid · Lame viilkatus · Kinnine ruum 4. Kreeka arhitektuuris eristatakse kolme stiili · Dooria · Joonia · Korintose 5. Kirjuta pildi alla samba stiilid-orderid Dooria Korintose Joonia 6. Kirjelda ahailist skulptuuri: Kore rüüdes neiu Kouros alasti nooremehe kuju Koostas: Malle Raudoja 7. Kirjelda klassikalist skulptuuri. Pane töödele nimed. 1. 2
Türklaste ajal kanti tempel laiali, aga saksa arheoloogid ehitasid selle uuesti üles. Artemise tempel Üks seitsmest maailmaimest. On pühendatud jumalanna Athenale. Rajatud 550 e.m.a. 365 e.m.a. põletas selle templi maha Herostratos. Templist on alles selle varemed On loodud mudel Türgis, Istanbulis. Artemise templi varemed Artemise templi mudel Türgis Apolloni tempel Dooria stiilis. Tempel asub Deloses, mida peeti mitmete kreeka jumalate sünnikohaks. Ehitatud lubjakivist, otstes kuus ja külgedel viisteist sammast (säilinud vaid seitse) Zeusi tempel, asub Olümpias Hera templid Paestumis Herale ehitati mitmeid templeid. Kõige paremini säilinud templid asuvad Itaalias, tolleaegses Paestumi linnas. Hera oli Zeusi naine. Erechteioni tempel Athenale ja Poseidonile pühendatud tempel, 421 e.m.a. Poseidoni tempel Asub Paestumis (Lõuna- Itaalia) 450 e.m.a.
Vana-Kreeka 1. Polis, selle kodanikud ja mittekodanikud, polise valitsemisvormid. Polis - Vana Kreeka linnriik, mille koosseisu kuulus linn ja selle ümber asuv maapiirkond. Valitsemisvormilt võis polis olla: 1) aristokraatia võim on koondunud aristokraatide kätte. Nõukogu ja ametnikud valitakse aristokraatide hulgast, keskne roll valitsemises on nõukogul ja riigiametnikel. (nt. Spartas valitses selline kord) 2) demokraatia rahvavõim, nõukogu ja ametnikud valitakse rahva hulgast, keskne roll valitsemisel on rahvakoosolekul
Enamik linnriigi kodanikke olid talupojad. Oli ka vaeseid talupoegi, kes tihti peale muutusid maaomanikest rentlikeks,võtsid võlgu. See nõrgestas riigi kaitse võimet,sest vaene talupoeg ei suutnud sõjaväe kohustust täita. Linnades elasid enamasti käsitöölised,staatus oli küllaltki madal ja mitmel pool polnud neil kodanikuõigusi. Kõige rikkamad olid aristokraadid nad olid suurmaa omanikud ja kaupmehed ja nende põlde harisid sõltlased. Kreeka oli orjanduslik ühiskond orja saadi sõdadest ja võlgadekatteks. Orje kasutati kõikjal põllul,käsitöö kojas,iga kreekas võis ori olla. Ori tegi ära lihtsamad ja ebameeldivad tööd,nt:kaevandused. Kreeka polises oli kaks tähtsat objekti akrobol,künka otsas kindlus ja agoraa ehk koosoleku ja turuplats. Polist ilmastasid ka templid. Majad olid põletamatta tellisest siseõuega. Riietuseks olid valdavad riidetükk kitoon. Külmailmaga tõmmati peale
Muinas - Kreeka MARI PRESS 11C Naise rõivastus: Põhielemendiks Peplos, mille laius oli 180 cm ja pikkus u pool kandja pikkusest Riidetükk keerati ümber keha ja kinnitati õlal fibula abil Peplost kasutati peamiselt vöötatult, mis tekitas ka pluusi ja seeliku mulje Kitoon: nelinurkne villast kangatükk, dapeeriti keha ümber nii et vasak õlavars oli kaetud, parem katmata; koos hoidis fibula Rõivas ulatus põlvini või pahkluuni; sõltus seisusest Himationi kanti kitooni peal kaitseks külma eest;värvus varieerus klassikalisest valgest kuni punaseni Himation muinasajal: Mõjutus tänapäevale: Meeste rõivastus: Meeste kitoonid olid naiste omadest palju avaramad Osa kanga laiusest võis pruukida käsivartele langevate varrukate moodustamiseks Et jätta muljet et tegu oleks pluusi ja seelikuga, kasutati kahte vöörihma, üht vöökohal ja teist puusadel Teine asendamatu rõivatükk oli Himaton, õlgadel kantav nelinurkn...
Kreeka teater Kreeka teater · Kujunes välja veinijumal Dionysosele pühendatud koorilauludest · Tähtis osa kuulus muusikale · Näitlejateks olid vaid mehed · Kehtis kolme ühtsuse reegel: aja-, koha- ja tegevusühtsus · Kreeka teater on alus kogu maailma teatrile Teatrihoone · Oli lahtise taeva all · Koosnes kolmest osast: orkestra, skeene ja theatron Orkestra · Siin esinesid näitlejad ja koor · Väga hea akustikaga · Heli levis ringikujuliselt Skeene · Täitis dekoratsiooni ülesannet · Varjas lavaefektide loomiseks vajalikke seadeldisi · Dekoratsioonid maaliti kangale ja riputati skeene külge · Seal mängisid näitlejad
ekr(Kreeka-pärsia sõjad;Kreeka hiilgeaeg; Peloponnesose sõda; Sparta ülemvõim; Makedoonia sõda ) Hellenismiperiood 338-30 ekr(uus ajajärk; Aleksander II). ||Minoiline- lossid; Knossos; lineaarkiri; lossid linnad kindlustamata; Sõjakate joonte puudumine;härg oli religioonis olulisel kohal. ||Mükeene- sõjaline üleolek (hobused&kaarikud), Kreeta saare vallutus, mionoilisest võeti omaks lossikultuur, lineaarkiri, kreetane olme. Kreeka Homerose Ilias (lugu Achilleuse raevust ja selle tagajärgedest), Odüsseia(eksirännakutel mehe naist kositakse, tapab kõik). Usupidustused- pillimängu, laulu või spordivõstlused. Delfi oraakel- Püütia istus templi tagumises ruumis(adyton), ja oli jumalast täidetud e entusiastlik, kuulutuste tõesuses ei kaheldud. Naised: pere patriarhaalne, naise koht kodus, lapsed ja majapidamine. Heträärid- sõbratarid, armukesed. Perikles- Ateena riigimees, demokraatilised reformid,
Nii oli Pärsia riigi sõjaline oht Kreekale likvideeritud. 6. Aastal 431 eKr puhkes Ateena ja Sparta vahel pikk ning kurnav Peloponnesose sõda, mis osutus Ateenale hukatuslikuks. Sparta tegi koostööd Pärsiaga ning sai tänu ateenlaste eksisammudele nende laevad enda valdusesse. Ateena piirati sisse nii maalt kui ka merelt ning nii sai Ateenast mõneks ajaks Sparta sõltlane. Järgnes Sparta ülemvõimu aeg, Spartat toetas Pärisa, kes sai seeläbi sekkuda Kreeka riikide suhetesse. Sel ajal kui Pärsia koos spartalastega vallutas kreeka linnu, tugevnes teiste Kreeka linnade vastupanu ning aastal 371 eKr tegi teebalased Sparta ülemvõimule lõpu. 7. Muistsete kreeklaste kõige tavalisem riideese oli napilt põlvini ulatuv õlgadelt kinnitatud ja sageli vööga kokkutõmmatud kitoon, mida kandsid nii mehed kui ka naised. Külmema ilma puhul tõmmati sellele peale paksem üleriie himation. Pükse
Vana Kreeka kontrolltöö 1)Geograafiline asend Kreeka asub Balkani poolsaarel ja Egeuse mere saartel. 2)Kuidas loodus mõjutas kreeklaste elu? Kreeka on mägine ja väga liigendatud maa paljude ps-te ja saartega. Tasandikke on vähe ja neid eraldavad raskesti läbitavad mäeahlikud. St oli Kreeka tugevalt killustunud ja väiksemateks sõltumatuteks riikideks jagunenud. Meritsi suheldi omavahel ja oldi suhtes ka naabermaadega. Maakonnad kaitsesid oma iseseisvust, püüdes aga samal ajal välissuhetest kasu lõigata. Kreeka täitis pideva kultuurivahendaja rolli Euroopa ja Lähis-Ida vahel. 3) Vana Kreeka ajalooperioodid · Tume ajajärk(1100-800 eKr) Kreeta-Mükeene kultuuri häving oli täielik. Losse ei ehitatud üles. Kiri unustati, rahvaarv kahanes
Riin Magnus (44, 48, 51, 53) Maarja Põld (49, 50, 52, 58) Vastutav toimetaja: Eva Lepik Tehniline toimetus ja kujundus: Auli Kütt ja Janno Loide 3 KULTUURILUGU I (VANA-KREEKA KULTUUR) 1. Vana-Kreeka eelajalugu (eelkreeka, varahellase ajajärk) a) Mandri-Kreeka. Elanike etniline kuuluvus ebaselge, neid on nimetatud pelasgideks, kaarialasteks ja lelegiteks. Migratsiooniteooria j. ei olnud praeguse Kreeka territooriumil elavad hõimud indogermaanlased. Teise teooria j. elasid IV-III at. e. Kr. Kreekas kreeklastele lähedased sugulashõimud, kreeklased ise aga paiknesid põhja pool, Illüürias või Makedoonias. Herodotos on kreeklasi nimetanud pelasgide hõimu üheks haruks. Kindlustatud asulad rannikul, mitte ainult põllumajandus- vaid ka käsitöönduskeskused. ~XXII saj. pronksivalu. b) Egeuse kultuur, jaguneb a. Kreeta ajajärk III-II at e. Kr. b
Vana-Kreeka Silver Sepp 6a klass Pärnu Vanalinna Põhikool Varajane Kreeka (2500-750 a eKr). Kreeka asus Lõuna-Euroopas Balkani poolsaarel. Kreeklased nimetasid end helleniteks ja Kreekat Hellaseks. Kõik võõramaalased olid kreeklastele barbarid. Esimesed põllundusasulad Kreekas olid Kreeta saarel. Elanikond koondus suurematesse asulatesse alles 3500 eKr. Neil linnadel olid korrapärased tänavad ning keskel asus väljak või mõni tähtis hoone. Kreeta suurim linn oli Knossos kus oli oma arengu haripunktil umbes 1700-1400 a eKr
Tartu Täiskasvanute Gümnaasium Vana - Kreeka Uurimustöö Tartu 2008 Sisukord Sissejuhatus................................................................. 3 Ülevaade Vana Kreeka perioodidest.............................. 4 Elust olust ....................................................................... 5 Kunst 1) Arhitektuur.............................................................. 6 2) Skulptuur................................................................7 3) Vaasimaal...............................................................9 Tänapäevast leitud sarnasused.......................................10
Athena relvastatud sõjajumalanna, linnade ja tsivilisatsiooni kaitsja, tarkusejumalanna. Zeusi tütar, ema puudus. Hephaistos lonkur tulejumal, jumalate sepp.Arese vend. Apollon kuldjuukseline noormees.Luule, muusika, terve mõistuse eestseisja. Hermes teekäijate kaitsja, jumalate käskjalg, hingede juht allmaailma.Ka loomakarjade sigivuse edendaja. Aphrodite ilu, armastuse, seksuaalsuse ja viljakuse jumalanna. Dionysos veini ja viinamarjakasvatuse jumal.Ainus Kreeka jumal, kelle ema oli inimene. Nike võidujumalanna. Titaanid 12 tükki (Kronos, Prometheus...) 5. Mõisted, nimed. Polis-linnriik, ahhailased-muistsed kreeklased, doorlased-Põhja-Kreekast sisse tulnud hõimud, joonlased-ahhailased, kes lahkusid seoses doorlaste sissetulekuga, hellenid-kõik kreeklased kokku, barbarid-mittekreeklased,
Kreeka Vahemerelised alad .Klass Koostas 2011 Kreeka asukoht Kreekast · Kreeka paikneb Balkani poolsaare lõunaosas Kreeka lipp Euroopa ja Aasia ristteedel. · Kreeka pealinn on Ateena. · Kreeka pindala on 131 940 km². · Riigi kõrgeim punkt on Olümpose mägi, selle kõrgus on 2917 m. Pinnamood · Hästi liigestatud · Esineb mäestikke, kiltmaid ja madalikke. · Välistegurite (õhutemperatuur, vooluvesi, tuuled jt.) mõjul ümber kujunenud. Kliima · Kreeka kliima on suvel kuum ja niiske, talvel aga soe ja niiske. Mullastik · Mullad on üldiselt kehvad, välja arvatud tasandikel, kus
KREEKA Sümboolika Lipp: Vapp: Üldandmed Riiginimi: Kreeka Vabariik Pealinn: Ateena Pindala: 131 940 km2 Rahvaarv: 11 306 200 (2010) Rahvastiku tihedus: 85,3 in/km2 Rahaühik: euro (EUR/ ) Riigikeel: kreeka keel Jaotatud piirkondadeks ja 13 maakonnaks Geograafiline asend Kagu-Euroopas Balkani poolsaarel Naaberriigid: Albaania, Makedoonia, Bulgaaria ning Türgi Ümbritsevad veekogud: Joonia meri, Egeuse meri, Vahemeri Loodus Kliima jaotatakse 3: Vahemere, Alpide ja parasvöötme Suvi: 20-40 kraadi Talv: 10-20 Aasta sademete hulk: 400-1000 mm Kõrgeim tipp: Mytikas (Olümpose mägi); 2917m
Vana-Kreeka VAASIMAAL Vaasimal Eriline osa kreeka maalikunstis on vaasimaalil. Vaasimaalidelt saab näha muistsete kreeklaste elu, nende välimust, rõivaid, tarbeesemeid, kombeid ning palju muud. Selles mõttes pakuvad nad enam kui skulptuurid. Geomeetrilise mustriga maalid 8. sajandist eKr Vana- Kreekast pärinevad ka mitmed ornamendid, mida siis ja ka hilisematel aegadel on palju kasutatud ehitiste, tarbekunstiteoste jms. kaunistamiseks. Oranmendid vaasidel paiknevad ribadena.
PIRITA MAJANDUSGÜMNAASIUM KREEKA VAASID Referaat Tallinn 2012 Referaat räägib Vana-Kreeka vaasidest, nende stiilidest, ajaloost ja tuntuimatest keraamikutest sel ajal. Eelgeomeetriline stiil: Seda stiili hakati kasutama pärast Mükeene kultuuri kokkuvarisemist 10 saj. eKr. See kujunes välja ühtse stiilina ning seda kaunistati lihtsate joontega. Selle stiili õitseag oli vahemikus 1050-900 a eKr. Geomeetriline stiil:
PIRITA MAJANDUSGÜMNAASIUM KREEKA VAASID Referaat Tallinn 2012 Referaat räägib Vana-Kreeka vaasidest, nende stiilidest, ajaloost ja tuntuimatest keraamikutest sel ajal. Eelgeomeetriline stiil: Seda stiili hakati kasutama pärast Mükeene kultuuri kokkuvarisemist 10 saj. eKr. See kujunes välja ühtse stiilina ning seda kaunistati lihtsate joontega. Selle stiili õitseag oli vahemikus 1050-900 a eKr. Geomeetriline stiil:
docstxt/15099873242019.txt
Kreeka ajaloo periodiseerimine: 1. Tume ajajärk( u 1100-800 eKr) * Kreeta-Mükeene kultuuri põhjalik häving. * Osa kreeklasi rändasid segasel ajal üle Egeuse mere Väike-Aasia läänerannikule. Ja see piirkond muutus siis püsivaks asulaks ja Egeuse meri muutus Kreeka sisemereks * Samal ajal võeti seal ka raud kasutusele. * Kreeka oli tol perioodil nii Idamaade kui ka eelnenud Kreeta-Mükeene ajajärguga võrreldes üsna vaene ja mahajäätud maa. Ka välissuhted olid 2. Tsivilisatsiooni uus tõus ( u 8.-6. Saj eKr) * Uuteks keskusteks said linnad * Kerkis esile aristokraatia- rikas ja mõjukas ülemkiht * Hakati seadusi üleskirjutama * Tekkisid taas tihedad välissidemed, eriti Idamaadega. Eelkõige foiniiklastega. * U 800 eKr loodi tähestik foiniikia tähestiku põhjal * Iilias ja Odüsseia
TASAKAAL VERSUS TUNDETORM Vana-Kreeka ajalugu, mütoloogia ja arhitektuur Laura Saunamets 10. klass 2018 MILLEST JUTTU? klassikaline ajajärk hellenistlik ajajärk mütoloogia Olümpose mägi arhitektuur Athena Nike Olümpieion AJALUGU EI TEE PAHA klassikaline ajajärk 480-323 eKr riigikord Perikles majandus- ja kultuurikeskus Peloponnesose sõda (431-404 eKr) Sparta ülemvõim (404-371 eKr) Makedoonia tõus (359-336 eKr) Chaironeia lahing NATUKENE VEEL hellenistlik ajajärk 323 eKr-30 pKr Aleksander Suur sõjaretked hellenistlikud kuningriigid Rooma võim 146 eKr MÜTOLOOGIA ARHITEKTUUR templid sambad dooria joonia korintos ATHENA NIKE 5. saj eKr Ateena Akropol joonia OLÜMPIEION hellenistlikul ajastul Zeusi auks korintos TÄNAN KUULAMAST!
Need olid ümbritsetud võimsate ringmüüridega, mis olid ehitatud nii suurtest kividest, et arvati, et see pole inimeste vaid kükloopide töö. Linnad Mükeene, Hagija jms, need kõik olid kükloopilised linnad. Linnad on hävitatud, aga alles on jäänud kuningate hauad, mille järgi on teada saadud, millise kunstiga seal tegeldi, haudadest on leitud metallesemeid, kujukesi jms. Veel on säilinud Mükeene lõvivärav, mis on väga märkimisväärne. See periood on jätnud jälje ka Kreeka kunstile, oli selle jaoks mõjuavaldav periood. Sealt on pärit metall. Vana-Kreeka kunst. Praegused kreeklased tulid Kreekasse põhja poolt, nende elulaad oli looduslähedane. Suur mõju nende kunstile ja kultuurile oli Kreeta-Mükeene kunstil. Kreeklased võtsid kasutusele raua. Ühiskond kihistus, eraldus ülikkond. 8.-5. saj eKr valitses orjanduslik demokraatia. Vabadel ühiskonnaliikmetel oli palju võimalusi tegelda vaimse kultuuriga
Tüdrukuid kooli ei saadetud.Neile õpetati kodus õmblemist, ketramist, leiva küpsetamist jne. Naised allusid isale või abikaasale. Hellenitel olid üle keha heidetud riidetükid, jalas sandaalid. Söödi puu- ja köögivilju, kala, küüslauku, liha söödi harva. 3.Mütoloogia ja religioon. Homerose eeposed. Ajalookirjutuse algus. Kõnekunst. Teater. Olümpiamängud. -*Mütoloogia e. müütide kogum. Platon mõtles välja sõna mythologia. Kreeka mütoloogia on täis koletisi, sõdu, jumalate sekkumisi jne. Kreeklastel oli polüteism, ehk usk mitme jumala vastu. Inimeste käekäik sõltus kreeklaste arvates jumalate heatahtlikkusest ning inimeste läbisaamisest jumalatega. Usuti ka, et riik on jumalate võimu all. Kreeka jumalad olid inimeste moodi. *Homeros oli pime laulik. Teda peeti ’’illiase’’ ja ’’odüsseia’’ autoriks. Hiljem omistati talle veel palju teoseid
Vana-Kreeka Kreeta: U. 2000 aastat ekr. Jõudsid Kreeta saarel teadmata etnilise päritoluga rahvad tivilisatsiooni tasemele. (sama rahvas on ka kreeka põlisasukad). Tsivilisatsiooni tekke ajal valitses Kreeta saarel kuningas nimega Minos. Seetõttu nimetatakse Kreeta saarel tekkinud kultuuri tihti ka Minoliliseks (e. Minose) kultuuriks (2000-1400 a ekr). Kreetal oli kasutusel lineaarkiri A. Seda ei osata tänapäeval lugeda. Kreeta tsivilisatsiooni kujundasid eelkõige kindlustamata lossid, mille eesotsas seisid preesterkuningad. Lossid olid ka peamised usukeskused ja poliitilise võimu keskus. Kõige tuntum loss Kreetal on Knossos. Losside
ARHAILINE AJAJÄRK: Maa oli kirjaoskamatu, kuni u 800 eKr võeti kasutusele foiniikia tähestikust tuletatud uus kiri. Arenenud oli nn protogeomeetriline keraamika kaunistati ribade ja mustritega: ribad ja jooned saadi, hoides pintslit vastu kedral tiirlevat nõud. Seotud haudadega. 8 saj eKr kujunes välja geomeetriline keraamika. Kohati kohtab lähis-ida motiive. Kreeka kunsti erijooned hakkavad ilmet võtma umbes samal ajal, kui kujuneb polis ehk iseseisev linnriik. Ateena polis oli kaasaegses mõistes väikeriik linnriikide paljusus mõjus kunstide arengule soodsalt. Igal polisel olid oma templid, mida ehiti skulptuuride ja maalingutega, igal polisel oli oma suhteliselt jõukas ülemklass. Kunstnikud võisid patroonide otsingul vabalt ühest polisest teise rännata. Suurejoonelisi tellimusi tuli küll harva ette
Antiikkirjanduseks nimetatakse Vana-Kreeka ja Vana-Rooma kirjandust. -vanim ja ainus täiesti iseseisvalt arenenud kirjandus. Antiikkirjanduses saavutati kunstiliste kujundite ja stilistiliste võtete suur mitmekesisus. eksisteerisid juba peaaegu kõik uusaja kirjanduse zanrid. suurel määral mõjutanud ka hilisema euroopa ning tänapäeva seisukohast kogu maailma kirjanduse kujunemist. Zeus-kõrgeim kreeka jumala (Jupiter Roomas) Poseidon- merejumal Hades surnuteriigi valitseja Hera-abielukaitsja Ateena-tarkus,puhtus Aphrodite-armastus ilu jumal. Peale Olümpose ringi austati palju erinevaid loodusjumalusi e. nümfe. Kujundid härg ja kaksikkirves, mis olid kultussümbolid. Ulatuslikku luulevormilist jutustavat teost nim. eepos "Ilias" on vanakreeka eepos, mille autoriks peetakse traditsiooniliselt pimedat Joonia laulikut Homerost(ka Odüsseia autor). Iliase tegevus toimub Trooja sõja 10
RÕNGU KESKKOOL KREEKA Referaat Koostaja: Kati Kõiv 8.a klass Juhendaja: Mare Tina Rõngu 2009 Sisukord · Asukoht ja ülevaade · Taimed · Loomad · Vahemereline kliima · Saidid Asukoht ja ülevaade Kreeka pinnamood on kohati väga erinev. Näiteks tasandikud, kivised kõrgendikud ja mägised kallakud. Temperatuuri poolest on talv väga leebe ja tavaliselt umbes 10 kraadi. Ning siis on suvi. Suvi Kreekas on väga kuum ja kuiv, umbes 40 kraadi. Õnneks on taimed ja loomad kohastunud selliste tingimustega. Enamusel taimedel on väikesed, rasked lehed, mis hoiavad niiskust. Loomad on põhiliselt rohumaa ja kõrbe tüüpi, kohastunud kuumale ja väga kuivale kliimale. Mõned näited: koiotid, muulad, hirved, alligaatorid, sisalikud, sarviline konn, mesilased ja lepatriinud. Kreeka moodustub kahest osast: Vahemerelisest ja heitlehelisest metsast ja kliimas...
neile kõigile on omane värvirõõm ja dekoratiivsus. Ehitusmälestistest on aga kõige silmapaistvamad kindlustatud lossid ja linnamüürid (näiteks Tirynsi linnus, mille jäänused toodi päevavalgele 19. ja 20. sajandi vahetusel). Vanakreeka kunsti kujunemise ajalugu on väga pikk, kuna 12. saj. eKr tungisid Kreekasse dooria ja joonia hõimud, kelle rüüsteretked andsid Kreeka-Mükeene kultuurile lõpliku hoobi. Ometi algab just nendega päris-Kreeka ajalugu. Kreeka arhitektuuris oli tähtsaimaks ülesandeks ehitada templeid, mida esialgu tehti puust ja savist, hiljem kivist. Kreeka arhitektuuri kõige iseloomulikumaks detailiks on sammas, mille 3 põhiosa on baas, tüves ja kapiteel. Kreeka templiarhitektuuris vaimustab eelkõige kõikide üksikosade ja suhete vastastikune sõltuvus ja põhjendatus. Üks vanimaid ja paremini säilinud dooria stiilis templeid, mida võib ka nimetada Kreeka üheks vanimaks ehitusmälestiseks, on Hera tempel, mis ehitati
Kreeka 1. arhailine aeg 600 - 480 eKr. 2. klassikaline aeg 480 - 323 eKr 3. hellenistlik aeg 323 - 30 eKr kreeklased arvasid, et on kõige tugevamad maalis kuid seda ei saa tegelt väita. Templid · Arhidektuurilised ehitised · templihoone kõrval asus altar o sinna viis kivitee antidega tempel amfiprostüül topeltantidega tempel peripteer sambad(6*13) prostüül Nike tempel (amfi prostüül) Partheon · 69,51 x 30,86 m · Iktinos ja Kallikrates Zeusi tempel Hera tempel Tolos Delfis Sambad Dooria a) stülobaat c) ehhiin d) abaktus e) arhitraav f) triglüüf g) veesüliti Joonia a) krepdidoma korintos b) baas d) kapiteel e) arhitraav f) (relieef)...
Nike tempel Võiduka Athena tempel. - Amfiprostüül (4 joonia stiilis sammast mõlemas otsas) Erechtoni tempel (3 templit koos) on restaureeritud. - Omapäraselt keeruka põhiplaani ja ülesehitusega. - Templi sambad on joonia stiilis, aga ühe eeskoja sammastik on karüatiitidest. Karüatiitide koda naiste kujulised sambad Poolalasti meeste kujulised sambad atlandid Klassikalise ajajärgu kreeka kunst ja eriti templid on avaldanud suur mõju hilisemale lääne kunstile. Orgaaniline tervik kõik üksikosad on vältimatud ja vastastikku üksteisest sõltuvad. Klassikaline iliu on tervik, millest ei saa midagi ära võtta ega juurde lisada tervikut kahjustamata.
kasutati neid ka laoruumideks ning käsitöökodadeks. Kreetalaste rahumeelsus väljendus ka kunstis nende loomingus puudusid igasugusedki sõjaelemendid. Enamasti kujutati naisi, aga ka pidustusi ning härga ja härjasarvi. Tugevalt esines egiptuse poosi mõju. Mükeene kultuuri kunstnikud kujutasid aga just sõda ja võitlusi. Kreetal oli kultusloomaks härg, samuti austati jumalannasid. Mükeene kultuuri rahva uskumustest aga teame vähe, vaid üksikuid jumalate ja jumalannade nimesid. Kreeka polis ja valitsemisvormid.Polis oli sõltumatu, omavalitsusel ja omakaitsel põhinev Kreeka linnriik, kus moodustati nõukogu ning poliitikaga tegeleti rahvakoosolekutel. Polise elanikud jagunesid kaheks: kodanikud ja mittekodanikud. Esimeste hulka kuulusid täisealised vabad mehed, kellel oli kohus riiki kaitsta.Mittekodanikud olid naised, orjad ning võõramaalased.Valitsemisvormid jagunesid Kreekas kolmeks: aristokraatia, demokraatia ning türannia
KREEKA KEEL Kreeka keel on Kreekas põhiliseks suhtluskeeleks , seda räägib 99% elanikkonnast.Kuid mitte tingimata esimese keelena ( emakeelena) Kreeka keel on emakeel umbes 12 miljonile inimesele (peamiselt elanikele Kreekas ja Küprosel). Kreekas räägitakse ka inglisekeel , prantsuskeel ,itaaliakeel ja saksa keel.Siiski inimeste koguarv, kes räägivad Kreeka on hinnanguliselt umbes 20 miljonit, kas esimesesvõi teise keelena. Kreekas on püsima jäänud ka mõned iidsed murded.nendeks on : Cappadociani ,Küprose, Grico, Cretan, Pontic, Tsakonian, Yevanic. Yevanic ( keel mis on peaaegu välja surnud, see on juudi murre mida räägivad Romaniotesed.Praegu räägivad seda keelt umbes 50 inimest) Tsakonian ( keel mida räägitakse väga vähe , seda keelt kasutaakse Tsakonia piirkonnas Peloponnesosel
Kreeka geograafilised olud ja nende mõju tsivilisatsioonile Geograafilised olud: Mägine pind ja väga liigendatud maa koos paljude poolsaarte ning saartega Vähe tasandikke, mida eraldasid raskesti läbitavad mäeahelikud Maismaasse sügavalt lõikuvad lahed Geograafiliste olude mõju tsivilisatsioonile: Mägine pinnamood killustas Kreeka sajandite vältel arvukateks sõltumatuteks riikideks Väheste tasandike ja paljude mäeahelike tõttu oli vähe maismaalisi ühendusteid Kreekat ümbritsevad lahed ja mered muutusid peamiseks ühendusteedeks naabermaadega
Võim: riigiametnikud ja nõukogud (aristokraadid), 594 Salon andis lihtrahvale võimalusi, 5 saj Periklese ajal demokraatlik kord. Elanikud: kodanikkond (mehed 20.a), orjastamine keelatud (vabad-metoigid), rahvakoosolek iga 10 päeva tagant (Ekleesia), 500-liikmeline nõukogu (liisk, Bulee), 10 strateegi (väejuhti, hääletus), 6000 kohtunikku (liisu teel, Heliaia), mittekodanikud-välismaalised maksud. Raha saadi liitlastelt iga-aastaselt, sadamatollidest, rikastelt kodanikelt. Kreeka elu: Akropol-mäeküngas, kus linn. Agoraa-turuplats, Rahvas savimajades, Andreion- külalistetuba (meestele), organ sümpoosione. Toit: küüslaauk, kala, liha (peol), oliiviõli, mesi, kitse-lehmapiim, vein (kraater nõu). Riided: kitoon- nööriga valge lina, himation-soojem, pole pükse, sandaalid. Sport: lihaselised, alasti, gümnaasion, al 776 Zeuzile Olümpia: maadlus, jooks (192m), rusikavõitlus, 5evõitlus, hobukaariukud.
Zeus Zeus ehk Dias on vanakreeka mütoloogias peajumal ning taeva- ja äikesejumal. Atribuut või sümbol: valitsuskepp, piksenool, kotkas. Talle vastab vanarooma mütoloogias jumal Jupiter. Antiikaja sünkretistlikus ettekujutuses seostati teda mitmete teiste jumalustega (Ammon vanaegiptuse mütoloogias, Tinia etruski mütoloogias ja võib-olla isegi Dyaus Pitar hinduismis).Zeus oli vanakreeka mütoloogias titaanide Kronose ja Rhea poeg. Kronos tahtis kõik oma vastsündinud lapsed alla neelata. Zeusil õnnestus pääseda seeläbi, et ta ema Rhea andis Kronosele neelamiseks mähkmetesse pandud kivi. Väike Zeus aga saadeti Kreeta saarele ja kasvatati seal üles. Kui Zeus vanemaks sai, otsustas ta oma isa kukutada. Zeus valmistas võlujoogi, mis pani ta isa kõiki allaneelatud lapsi välja oksendama.Pärast Kronose kukutamist jagas Zeus maailma oma vendade Hadese ja Poseidoniga. Zeus sai valitsemiseks taeva, Poseidon m...
Elea Koolkond 10:23 Traditsiooniline p6lluharijate maakond vanakreekas. Traditsioonilisus leidis v2ljenduse ka m6tteavalduses. Filosoofide t2helepanu oli suunatud k6igele pysivale siin maailmas. Iseloomulik kaldumine mystikasse ja religiooni. J6udsid j2rgmiste kysimusteni: Kuidas algaine muutub mitmekesiseks maailmaks? Kuidas yhendada muutuv ja muutumatu? Nad vastandasid materiaalse maailma ja filosoofilised ettekujutused sellest. Eleaatide t2htsus: Nad avastasid erinevuse olemuse ja n2htumuse vahel Nad formuleerisid vastuolud mateeria, ruumi ja aja vahel, yksiku ja yldise vahel. Nad n2itasid et olemine pole seesama mis konkreetsed esemed. Ja sellekaudu j6uavad nad esimesena filosoofilise enesem22ratluseni. Dialektiline loodus asendati metafyysilise olemisega (loodus muutub m6ttetasemeliseks m22ratlemiseks) Pa...
Pythagoras 570500eKr 11.03.09 8:08 P2rit Samose saarelt Rajas omaette koolkonna, eksisteeris 6 kuni 4 saj eKr Loetakse suureks mystikuks Algul elas Egiptuses hiljem r2ndas Itaaliasse. Matemaatika oli tema p6hiliseks uurimisallikaks ja filosofeerimise aluseks Itaalias rajas poliitilisreligioosse yhingu, ordu. Yhendas sendas aristokraate ja eesm2rgiks oli vaimne yleolek, omamoodi vaimne aristokraatia. Eesm2rgiks elusagimisest vabanemine. Seda t6estati pikaajamise vaikimisega, r22kimise keeld, kehtis liha kala ja ubade s66miskeeld. P jagas inimesed kolme sorti: a) jumalad b) inimesed c) tema sarnased filosoofid `Hullem on orjata kirgi, kui tyranne' `K6igile ei saa k6ike selgeks teha' `2ra ytle v2he paljude s6nadega vaid palju v2hestega' `See kes ei suuda valitseda iseennast, ei ole vaba' Pythagorase 6petus: teoreem andis suure panuse teaduse ja aritmeetika arendusse. Pyydsid...
herakleitos ( 6.saj e.Kr) Y ei kuulu koolkondadesse Y sündinud Ephesos'es Y eelsokraatik Y pidas sündi tule ja sõja elemendi vahelise võituse tulemuseks Y seisukohad ': elu tekib üksnes tulest Y muutlikuses ja muutuvuses seisneb põhiline maailaseadus -midagi ei püsi ja miski ei kordu ,, me ei saa kaks korda astuda ühte ja samasse jõkke'' - ''panta rhei ''(kõik voolab) Y ''ka inimese hing on osa jumalikust tulest , mida puhtam on tuli seda täiuslikum on hing'' , ''kuiv hiing on kõie targem , joobunul on niiske hing , sest tal pole mõistust'' , ''õnn seisneb mõtisklustes ja oskuses väljendada tõde ning tegutseda loodusega vastavuse'' Y tsitaadid : ''kõigest üks ja ühest kõik '' , ''üles mäge ja alla mäe viib sama tee'' , '' sõda on kõige isa ja valitseja ''
terviklikud jutustused Trooja sõjast, vaid refereerisid vaid osa sellest sündmusest (kokku moodustus tervik). (Lugeda ja õppida ära Trooja sõja sündmused õpik lk 13) 6 eepost pole säilinud neid ei peetud nii olulisteks, et pidevalt ümber kirjutada (nii säilitati raamatuid). Peale selle oli üks tähtsamaid Teebai tsükkel, milles leidub muuhulgas ka tuntud lugu kuningas Oidipusest, samuti on selles lugusid jumalate sünnist, elust ja võitlustest. Üldse elas kreeka kirjandus sel ajal eeposte-uputuse tähe all. Eeposte kirjutajaid nimetati homeriidideks. Teine suurem kirjanik Homerose kõrval oli Hesiodos, nn didaktilise (st õpetliku) eepose looja. Tema tähtsamad tööd on "Jumalate põlvnemine" ning "Tööd ja päevad". Homeros ja Hesiodos olid kaks suurimat kirjanikku, kes võistlesid pidevalt parima poeedi staatuse pärast. Rahvas eelistas kord üht, kord teist. Veidi hiljem lõi Xenophanes filosoofilise eepose, mis kõneleb metafüüsilistest ja
RIIETUS Kreeka näidendeist võisid osa võtta ainult mehed, kes mängisid tavaliselt mitut rolli. Lisaks kohustusid nad asendama ka naisosi. Et taolise ülesandega toime tulla, kandsid mehed puust või lõuendist maske, mis varjasid esinejate palesid. Maskidele kinnitusid parukad ning vajaduse korral ka habemed. Maskide värvus sõltus enamasti täitvast rollist ning tegelase karakterist. Naismaskid olid eredates ja heledates toonides võõbatud, vastassoo näokatted enamasti tumedates. Lisaks rõhutasid teatud värvid isiksuse iseloomujooni. Purpurpunane tähendas närvilisust ja ärrituvust, oranz kavalust, kollane põdurust jms. Maskikuju olenes näidendiliikidest. Komöödiates kasutati koomilist väljendust, mis kutsus esile naeru. Tagöödiate puhul kujutati melanhoolsust (kurbust) lauba kohale vormitud eendidega (etteulatuva osaga). Mõned maskid oli aga kahepoolsed ühelt poolt rahuliku, teiselt poolt vihase ilmega....
Samuti oli ta Ateenale kui kaitsejumalanna. Kuna Zeus oli Athena enda peast välja mõelnud , oli ta Zeusile kui lemmiklaps. Athena oli ka hea sõdalane ja tuntud linnamüüride valvurina. Lisaks kõigele oli ta ka kudumise jumalanna ja õpetas seda ka esimesele naisele Pandorale. Apollon Vanakreeka mütoloogias oli Apollon Zeusi ja Leto poeg ja Artemise kaksikvend. Ta oli jumal kes võib armastada aga ka vihata. Apollon oli Kreeka religiooni üks tähtsamaid jumalaid, kellele allusid muusad ja ta oli ühtlasi ka valguse-, ennustamise- ja muusika kaitsja. Tema sümboliteks oli vibu , nool ja lüüra. Apollon tappis delfi lähedal draakon Pythoni, kes elas Parnassose koopas ja valvas sealset oraaklit. Hiljem rajas Apollon sinna oma pühamu. Apollon oli jumal, kes esimesena õpetas inimesele tohterdamist. Aphrodite Aphrodite oli vanakreeka mütoloogias armastuse-, ilu- ja viljakuse jumalanna
Lisa tähendused järgmistele mõistetele: polis- oli tüüpiline Vana-Kreeka linnriik, mis koosnes kesksest asulast ja selle lähiümbruses akropol-Vana-Kreeka linnriigi keskele kaljukünkale ehitatud kindlus agoraa-koosoleku-ja turuplats aristokraat-parimate võimude pooldaja , tähendab ka suursugust inimest aristokraatia ( riigikord)-ehk parimate võim on valitsemise kord, kus võim kuulub päritavate eesõigustega üliklikule vähemusele demokraatia- valitsemisvorm, mille puhul rahvas teostab võimu, kas vahetult või valitud esindajate ja esinduskogude vahendusel. gümnaasium- on üldhariduskooli kõrgeim kooliaste, kus asuvad 10-12 klass. sümpoosion-oli Vana-Kreekas ritualiseeritud koosviibimine veinijoomisega ja intellektuaalse vestlusega. hetäär-haritud ja sotsiaalselt tunnustatud prostituudid Vana-Kreekas. metoik-vaba isik, kes polnud sündinud polise kodanike järglasena, vaid oli mujalt sissesõitnu. Puudus kodanikeõigus. Käsitöölised,ka...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
