· kreetalastest sõjakamad · ehitasid müüriga kindlustatud linnuseid · osavad kullassepad · Mükeene linnas säilinud Lõviväravad · Agamemnoni kuldmask Vana-Kreeka kunst · Vana-Kreeka kaart 8-5saj ekr kujunes välja Vana-Kreekale tüüpiline ühiskonnakord-orjanduslik demokraatia.Ühiskondliku turvalisuse tagasid kreek linnriigid ehk polised. Vana-Kreeka tähtsus · Kreeka teadus ja kultuur tõusid mõneks ajaks erakordselt kõrgele asemele. · Kreekas sündisid filosoofia ja paljud teadused tänapäeva mõttes ( Sokrates, Platon, Aristoteles) · Kreeka kirjanduse ja teatrikunsti pärand on sanud aluseks Euroopa Kultuurile.
toimus Tartu Ülikooli avaaktus. Vaatamata raskustele muutus ülikool kiiresti rahvuslikuks. Tuntumad kultuuritegelased ja sportlased: * Fridebert Tuglas ja August Gailit- novellikirjanikud * Heiti Talvik, Betti Alver, Uku Masing- luuletajad * Ants Laikmaa, Konrad Mägi, Kristjan Raud- eesti kunstnikud (vanameistrid) * Nikolai Triik, August Jansen ja Ado Vabbe- uue põlvkonna kunstnikud * Jaan Koort, Anton Starkopf, Voldemar Mellik – skulptorid * Eduard Viiralt-graafik * Juhan Aavik, Cyrillus Kreek, Artur Kapp, Gustav Ernesaks, Eugen Kapp, Riho Päts – heliloojad * Liina Reiman, Aleksander Teetsov, Ruut Tarmo, Mari Möldre-näitlejad * Kristjan Palusalu- maadleja, Paul Keres- maletaja
Tähtsamad teosed: kantaat-"paradiis ja Peri", soololaul-"metsateel", ,,kütkes", ,,pilveel", oreliteos:"Serenade triste", segakoorikandaat"päikesele", oratoosium"hiob" Tegevus pedagoogina: kompositsiooniklassi õpetaja tallinna kõregamas muusikakoolis. Tema õpilased- Evald Aav, Riho Päts, Enn Võrk, Johann Tamverk, eugen Kapp, Eval Brauer, Villem Reimann. 16. Olid esimesed rahvalaulu seadjad, kes püüdsid rahvalaulu olemust tabada ja vastavalt sellele seada. Armastasid vanemaid rahvalaule. Kreek kogus ka rannarootslaste laule ja vaimulikke rahvalaule. Nad püüdsid säilitada rahvalaulu koloriiti. 17. M.Saar- koorilaulud (originaal laulud ja rahvalauluseaded) (Leelo, Põhjavaim-ei ole otseselt tegemist rahvaviisiga), soololaulud (Sügis, Kõver kuuseke), klaveriteosed, orkestriteosed 18. C.Kreek- palju instrumentaalteoseid, folkloorsed teosed, eesti rahvalaulude (ka vaimulike) seaded, rahvamuusika seaded erinevatele orkestritele (sh puhkpillidele), setu sümfoonia.
ühe korra. 3.2.1. Muusika Juunis 2007 toimunud Eesti kunsti näituse avamisele Põhja-Hollandis De Wijkis andsid erilise pidulikkuse Arvo Pärdi teoste "Meie Isa" ja "Peegel peeglis" ettekanded Hollandi Orion Ensemble'i (klaver, tsello, viiul) esituses koos ansamblijuhi Leonard Leutscheri erakordse sissejuhatusega A. Pärdi teostesse. Samuti juunis 2007 toimus Läänemereregiooni koorimuusikale pühendatud kontsert Põhja-Hollandis, Zutphenis. Peamiselt Eesti koorimuusikast (C. Kreek, A. Pärt, U. Sisask) koosneva kavaga "Noordelicht" esines Zutpheni vokaalansambel (meie mõistes harrastuskoor); orelil saatis Eesti orelimängija Toomas Trass. 21. märtsil 2005 sõlmis dirigent Neeme Järvi nelja-aastase koostöölepingu enam kui 100-aastase Haagi sümfooniaorkestri - Residentie Orkester'iga, mida ta 2008. a. pikendas 2011. aastani. 15. juunil 2007 toimus Haagis Residentie Orkester'i Neeme Järvi 70. juubeli galakontsert, osales Eesti president Toomas Hendrik Ilves.7 3.2.2
Selle laulu omalaadsus põhineb silpide kiirel vahendumisel ja sellest tuleneval kõlamuljel. Tormise looming kuulub tuntumate kooride repertuaari: Eesti Filharmoonia Kammerkoor, RAM, tütarlastekoor, Ellerhein, Tartu Ülikooli Naiskoor jne. + Kevade ja Suve filmimuusika. Eesti muusika seminar 1. R. Tobias ,,Joonase lähetamine" , ,,Sanctus" https://www.youtube.com/watch? v=S7HhSdQ5DoA 2. M. Saar ,,Põhjavaim" https://www.youtube.com/watch?v=SCZGJyvO5ls 3. C. Kreek ,,Õnnis on inimene" https://www.youtube.com/watch?v=iOs3nBUJhM4 4. H. Eller ,,Kodumaine viis" https://www.youtube.com/watch?v=Iu_JIEGfNmE 5. G. Ernesaks ,,Mu isamaa on minu arm" https://www.youtube.com/watch? v=OneQRawdLv4&t=92s 6. V. Tormis ,,Eesti kalendrilaulud", ,,Jaanilaulud", ,,Jaani hobu" https://www.youtube.com/watch?v=NfydxY5xkYw 7. V. Tormis ,,Raua needmine" https://www.youtube.com/watch?v=tFFNzWaXWmM 8. A. Pärt ,,Aliinale" https://www.youtube.com/watch?v=t36Vos4WrpM 9. A
ANTIIK-KREEKA. ÜLEVAADE KREEKA TSIVILISATSIOONI AJALOOST Kreeka asub Balkani poolsaarel ja seda piirava Egeuse mere saartel. See on mägine ja geograafiliselt väga liigendatud maa. Suhteliselt väikesi tasandikke eraldavad sageli raskelt läbitavad mäeahelikud või sügavalt maismaasse lõikuvad merelahed. Peamine ühendustee on tuhandeid aastaid olnud meri, mida mööda on peetud sidet ka välismaaiilmaga. Niisugused olud tingisid ühelt poolt avatuse muu maailma suhtes ja teisalt sügava sisemise killustatuse. Tänu oma asukohale Lähis-Ida tsivilisatsioonide ja märksa vähem arenenud Euroopa vahel täitis Kreeka vanal ajal pideva kultuurivahendaja rolli. Antiik-Kreeka ajalugu võib jaotada 5 perioodi: 1) Kreeta-Mükeene periood (u 2000-1100 eKr), 2) nn tume aeg (u 1100-800 eKr), 3) arhailine periood (u 800-500 eKr), 4) klassikaline ajajärk (u 500-338 eKr), 5) hellenismiperiood (338-146 eKr). Kreeta-Mükeene periood sai alguse E...
Schubert- 9 sümfooniat A. Kapp- 5 sümfooniat E. Tubin- 10 sümfooniat Tsaikovski- 6 sümfooniat · Kes on kirjutanud: Esimese eesti ooperi ja esimese ooperi Euroopas- Esimese ooperi Euroopas kirjutas Claudio Monteverdi. Selleks olid 1607.a valiminud ,,Orpheus". 1928 jõudis lavale esimene eesti ooper - Evald Aava "Vikerlased" Esimese eesti oratooriumi - Rudolf Tobias ,,Joonase lähetamine" Eesti esimese klaverikontserdi Rudolf Tobias - Klaverikontsert d-moll Eesimese eesti reekviemi C. Kreek Esimese eesti balleti - 1944 esimene eesti ballett -Eduard Tubina "Kratt" Esimesed eesti keelpillikvartetid- Rudolf Tobias · Iseloomusta W.A. Mozarti loomingut (zanrid, vormid, helikeel) Mozarti looming on Viini klassikutest kõige itaaliapärasem. Kaasaegsed arvasid Mozarti loomingust: "Liiga julge ja järskude kontrastidega, tavalisele kuulajale keeruline ja ülemäära kaunistatud"Üks iseloomulik joon läbib peaaegu kõiki tema kirjutatud kirju ja see on huumor
Schubert- 9 sümfooniat A. Kapp- 5 sümfooniat E. Tubin- 10 sümfooniat Tsaikovski- 6 sümfooniat · Kes on kirjutanud: Esimese eesti ooperi ja esimese ooperi Euroopas- Esimese ooperi Euroopas kirjutas Claudio Monteverdi. Selleks olid 1607.a valiminud ,,Orpheus". 1928 jõudis lavale esimene eesti ooper - Evald Aava "Vikerlased" Esimese eesti oratooriumi - Rudolf Tobias ,,Joonase lähetamine" Eesti esimese klaverikontserdi Rudolf Tobias - Klaverikontsert d-moll Eesimese eesti reekviemi C. Kreek Esimese eesti balleti - 1944 esimene eesti ballett -Eduard Tubina "Kratt" Esimesed eesti keelpillikvartetid- Rudolf Tobias · Iseloomusta W.A. Mozarti loomingut (zanrid, vormid, helikeel) Mozarti looming on Viini klassikutest kõige itaaliapärasem. Kaasaegsed arvasid Mozarti loomingust: "Liiga julge ja järskude kontrastidega, tavalisele kuulajale keeruline ja ülemäära kaunistatud"Üks iseloomulik joon läbib peaaegu kõiki tema kirjutatud kirju ja see on huumor
Uued kõrgkoolid , tallinna tehnika ülikool , kunsti ülikoolid . Teadus: Ülikoolid said teadustööde keskuseks, tuntud on Ernst Öpik astronoom, keemik Paul Kogerman , neurokirurg Ludvig Puusepp arenes arheoloogia ja geograafia .Esimene eesti entsüklopeedia 1930 tel. Kirjandus :Romaani kirjanikud , A.H.Tammsaare ,,Tõde ja õigus" August Gailit ,,Toomas Nipernaadi" A.Kivikas ,,Nimed marmortahvlil" M.Under Muusika : palju koore , Artur Kapp ,,Hiiob", Heino Heller , Cyrillus Kreek , Raimond Valgre , tantsuorkestrid Kunst: Kunstkool Pallas, Eduard Viiralt, Jaan Koort , Anton Starkopf , Nikolai Triik , Teater ja film: filmi tegijad Theodor Luts , vennad Parikad Sport :jalgpall, maadlemine 1936 Kristjan Palusalu berliini olümpial ,korvpalli hakati mängima , spordi seltsis , male teekonda alustas Paul Keres Raadio: raadio saateid hakati edastama 1930 keskpaigas. Vol 5 Õp. teine osa peatükid 17-19 Arenenud tööstusriigid
ÜLERIIGILINE TASEMETÖÖ AJALUGU 6. KLASS 6. MAI 2004 VARIANT A ÕPILASE NIMI __________________________________________________________ POISS TÜDRUK KOOL _____________________________________________________________________ MAAKOND ____________________________ LINN __________________________ 1., 2., 3. ÕPPEVEERANDI HINNE _______________ TASEMETÖÖ PUNKTISUMMA _______________ TASEMETÖÖ HINNE _______________ MÄRKUSED ______________________________________________________________ (on parandusõppel, saab logopeedilist abi, õpib individuaalse õppekava alusel, kodune keel erineb kooli õppekeelest) ...
Raud, K. Mägi, N. Triik, P. Aren jt. Skulptoritest paistsid silma Jaan Koort, Anton Starkopf ja Voldemar Mellik. Peamiseks uueks kunstivoolu eeskujuks sai uusrealism. Muusikaelu Lisaks olemasolevatele laulukooridele ja orkestritele tekkisid uued, kutsuti ellu mitmeid seltse. 1921. loodi Eesti Lauljate Liit, milles oli vähemalt 1000 kohalikku organisatsiooni. Säilisid üldlaulupeo traditsioonid. Need toimusid iga 5 aasta tagant. Tegevust jätkasid heliloojad J. Aavik, H.Eller, A.Kapp, C. Kreek, M. Saar, P. Süda. Valmis esimene ooper, tegeleti sümfooniliste suurvormide loomisega ning viljeleti orelimuusikat. Teatrikunst Teatris tõusis esile realism. Ainuvalitsevaks keskuseks kujunes Tallinn. Seal tegutsesid ,,Estonia", Draamateater ja Töölisteater. Draamateater pühendas erilist tähelepanu eesti algupärandite lavastamisele. Seal tegutsesid L. Reiman, A. Teetsov, R. Tarmo, M. Möldre. Tallinna Töölisteater loodi 1926, lavastajana tegutses seal Priit Põldroos.
Draamateater ja Töölisteater. Tuntumad sõnameistrid olid P. Pinna , E. Villmer, A. Lauter, L. Reiman. Kutselised teatrid töötasid ka Tartus, Narvas, Pärnus ja Viljandis. Muusika o Laienes muusikaga tegelevate isikute ring, tekkisid uued laulukoorid ja orkestrid. Üldlaulupidusid hakkati korraldama ka Leedus. Tegevust jätkasid juba tuntud heliloojad: Eestis J. Aavik , H. Eller, C. Kreek, P. Süda. o Kujutav kunst Leedu o Kerkis esile Lääne-Euroopas kunstihariduse saanud põlvkond, kes astus välja iganenud vormide ja väljendite vastu, propageeris julgelt modernismi. Tuntumad kunstnikud olid: P. Kalpokas, K. Sklerius, A. Galdikas, S. Usinskas. Eesti ja Läti o Valitses väga kirev pilt. Levinud olid nii traditsioonilised impressionism ja ekspressionism kui ka mõnevõrra äärmuslikumad kubism ja konstukrivism
keskkonda ja sageli ka ajaviidet. Restorani mõiste on väga lai. Restoranid võivad olla iseseisvad toitlustusettevõtted või asuda hotellides, laevadel, rongides, firmades jne. Iseseisvad ettevõtted võivad olla esindusrestoranid, lõunasöögirestoranid, konkreetsetele toodetele või köökidele spetsialiseerunud restoranid (pitsarestoranid, kalarestoranid, biifsteegirestoranid, küüslaugurestoranid, prantsuse, vahemere, itaalia, kreek, vene jne köögile spetsialiseerunud jne), ajaviiterestoranid jne. Äriidee võib olla ka kombinatasioon eelnimetatutest jne. Hotelli restoran pakub tavaliselt buffet-lauast või osalise teenindusega hommikusööki hotelli klientidele, lõunasööki nii päevamenüü kui à la carte menüü (à la carte on võimalus valida roogasid menüükaardilt) järgi nii hotelli külalistele kui teistele klientidele, konverentsikeskuse klientidele
sajandi lõpuni kasutati luteri kirikus orelit koguduselaulu saateks väga harva - suurtes kirikutes oli orel põhiliselt kunstmuusika jaoks ja maakirikutes seda sageli polnud üldse. Kogudus laulis tavaliselt eeslaulja (köstri) järgi ning enamasti väga venivas tempos. Koraaliviisidele lisati ohtralt improviseeritud kaunistusi - selliselt laulduna ei kõlanud laul muidugi ühehäälselt vaid heterofooniliselt. Nii kujunes suur hulk rahvalikke koraalivariante, milliseid näiteks Cyrillus Kreek hiljem Läänemaalt hulganisti kirja on pannud. Neid tuntakse ka kui "vaimulikke rahvalaule". Selline koguduselaul toetus peamiselt suulisele traditsioonile ning ametliku lauluraamatu tekste lauldi erinevates kogudustes väga erinevalt. 1825. aastal algatas Liivimaa pastor Punschel koguduselaulu reformi: ta soovis kogudustes kinnistada koraalide lihtsa, kaunistamata ja puhtalt ühehäälse laulmise. Sealjuures pidi samu viise kõikjal ühtmoodi lauldama
.. · ,,Scherzino" orel, sõnadeta 13. Mart Saar · ,,Põhjavaim" segakoor, Mets mühab ümberringi... · ,,Lindude laul" kammerkoor, Tsirr-tsirr... · ,,Perepoeg peab kõrtsinaista" soololaul Tiit Kuusiku esituses, Kõrr-kõrr... 14. Heino Eller · ,,Männid" klaver + viiul · ,,Kodumaine viis" e. ,,Põhjamaa viis" kantud ette sümfooniaorkestriga, kuid pole sümfoonia 15. Cyrillus Kreek · Reekviem ,,Oies irae" sünge, Tõuskem üles... · ,,Meie err" Meie err oli herne rikas... · ,,Mu süda ärka üles" vaimulik rahvalaul, samad sõnad alguses · ,,Sirisege, sirisege sirbikesed" segakoor, algus sama 16. Evald Aav · ,,Sõdalaste koor" ooperist ,,Vikerlased", Läki-läki... · ,,Hommik" koorilaul, Karjane läheb... koll-koll... · ,,Öösse ära kadus vanker vurinal" algus sama 17. Eduard Tubin
1. Muinaseestlaste elukorraldus ja suhted naabritega Põhiperioodid: · Kunda kultuur (9000-5000 eKr) o asulad veekogu ääres o esemed kivist, puust, luust, sarvest (tulekivi ja kvarts) kivikirved, ahingud, nooleotsad, pistodad o elatusaladeks olid kalapüük, jaht ja korilus o surnud maeti asula territooriumile · Kammekeraamika (4000) o asulad jõgede, järvede ääres, mererannal ja väikesaartel o võeti kasutusele savi, samuti merevaik ja moondekivimid o algeline maaviljelus o rahvaste segunemine · Nöörkeraamika (3000) o asulad rohumaade ja viljaka mullaga piirkondades o kive lihtviti hoolsamalt o vene kirves o loomakasvatus (kitsed, lambad, veised, sead), intensiivne maaviljelus - KÕPLAPÕLLUNDUS (oder, nisu, kaer) o surnuid hakati matma asulast eemale kõrgematele küngaste...
Püüti saata laule üles kirjutama kaks inimest, kellest üks oleks muusikalise haridusega ja kirjutaks viise, teine kirjutas sõnu. Paljud kogujad olid Peterburi Konservatooriumi üliõpilased: August Topman 1904–1905, 19 viisi Samuel Lindpere 1904–1905, 131 viisi Juhan Aavik 1904 ja 1906, 219 viisi Mart Saar 1904 ja 1907, 127 viisi Peeter Penna 1904–1905, 1909–1911, 759 viisi Peeter Süda 1905–1907, 1909, 1911–1912, 443 viisi Johannes Kärt (Jaak Karis) 1911, 58 viisi Cyrillus Kreek 1911–1914, 234 viisi Johannes Muda 1914, 46 viisi EÜS-i kogu sisaldab 10 683 noodistust. 4)Rahvapillid ( kirjeldus või joonis) , millest valmistati, kuidas mängiti. www.ema.edu.ee/oppematerjalid/rahva… Laulupidude traditsiooni sünd. sa.laulupidu.ee/laulupeod-1869-2009/ V: Eesti ülemaaliste laulupidude traditsioonile pani aluse esimene üldlaulupidu, mis toimus 18.-20. juunil 1869. aastal Tartus. See oli nii muusikaline kui
1. Muinaseestlaste elukorraldus ja suhted naabritega Põhiperioodid: Kunda kultuur (9000-5000 eKr) o asulad veekogu ääres o esemed kivist, puust, luust, sarvest (tulekivi ja kvarts) – kivikirved, ahingud, nooleotsad, pistodad o elatusaladeks olid kalapüük, jaht ja korilus o surnud maeti asula territooriumile Kammekeraamika (4000) o asulad jõgede, järvede ääres, mererannal ja väikesaartel o võeti kasutusele savi, samuti merevaik ja moondekivimid o algeline maaviljelus o rahvaste segunemine Nöörkeraamika (3000) o asulad rohumaade ja viljaka mullaga piirkondades o kive lihtviti hoolsamalt o vene kirves o loomakasvatus (kitsed, lambad, veised, sead), intensiivne maaviljelus - KÕPLAPÕLLUNDUS (oder, nisu, kaer) o surnuid hakati matma asulast eemale kõrgematele küngaste...
korraga tules koguni kaks meest: Taavi Peetre ja Raigo Toompuu. Just kuulitõuge koos odaviske ja kümnevõistlusega ongi eestlasi senistel EMidel medalitega enim toitnud. Kas nüüd oleks järg kettameeste käes? Eestlaste medalid EM-võistlustelt Arnold Viiding 1934 (kuulitõuge) kuld Gustav Sule 1934 (odavise) pronks Aleksander Kreek 1938 (kuulitõuge) kuld Virve Roolaid 1954 (odavise) hõbe Heino Heinaste 1954 (kuulitõuge) pronks Linda Kepp 1958 (4x100 m) kuld Uno Palu 1958 (kümnevõistlus) hõbe
Rannakülade vaated – Juhan Nõmmik, Richard Uutmaa. 30ndate lõpus loodi mitmeid monumentaalmaale. Taas süngemad noodid- Endel Kõks, Alfred Kongo. Muusika Kõige tugevam seos rahvakultuuriga ja kõige pikem traditsioon, keskused Tallinn (Artur Kapp) ja Tartu (Heino Eller) 1919 Tallinnasse konservatoorium, Tartusse Kõrgem Muusikakool. 1920ndad- mitmekülgne muusika. Ooperid (Artur Lemba, Evald Aav), sümfooniad (Artur Kapp, Juhan Aavik, Heino Eller), oratooriumid (Cyrillus Kreek, Artur Kapp), orelimuusika (Peeter Süda), kammermuusika, operetid jm. Kõrgetasemeline koorilooming (Mart Saar). 1930ndad – Eduard Tubin, Ed. Oja, Eugen Kapp. Riigi toel heliloomingu tutvustamine välismaal. Bariton Tiit Kuusik võitis lauljate konkursi Viinis. Üldrahvalkud üldlaulupeod. Omariiklusaastatel eranditult Tallinnas, kuna nii palju publikut (1923, 1928, 1933, 1938) Üldjuhid Juhan Aavik ja Juhan Simm. Ka kohalikud laulupeod. Avalike kontsertide kõrval Riigi Ringhääling
Kehaosad ebaloomulikult pikaks venitatud. Pannigianino. Tema tuntumaid teoseid on pikakaelaline Madonna. Tintoretto veneetsia kunstnik, maalis usulise sisuga hiigelpilte. On maalinud ka pühaõhtu söömaaja. Tintorette söömalaud läheb diagonaalis üle pildi sügavusse. Esiritta on pannud teenijad. Doodzide paleesse maalis ta lõuendile maali mis oli 7x12 meetrit. Suurimaid lõuendile tehtud töid. Elgreco Tänapäeval peetakse kõige kuulsamaks maneristiks. Pärit on kreek saarelt. Õppinud kunsti veneetsias. Pärast õpingute lõppemist, suundus Toledosse, hispaaniasse. Elas seal elu lõpuni. Sellepärast peetakase teda ka hispaania kunstnikuks. Loomingu lähtekohaks on veneetsia manerism. Tema kehad on ka venitatud, huitavad vormivõtted, seletamatu valgus. Ta muutub ise ka kirglikuks katoliiklikuks. Oma värvivalikult püüab tõusta kõrgemale igapäevasest. Tuntuimaid maale on ,,krahv orgazi hauda panek". Kus on ta kujutanud keskaegset sündmust. Correggio
Rudolf Tobias (1873-1918)oli silmapaistva sümfoonia talendiga helilooja(oratoorium ,,Joonase lähetamine) Artur Kapp (1878-1952) kirjutas sümfoonilist muusikat ja kirjutas ka laule. Mihkel Lüdig (1880-1958) Oli muusika kõrgema muusika kooli üks rajajaid, nimetati 1923.a. ringi Tallinna Konservatoorium 1993.a. Eesti muusikaakateemia (E M A) Rahvusliku koorimuusika rajajad 30.05.07 Mart Saar (1882-1963) Cyrillus Kreek (1889-1963) Kasutasid oma laulude loomisel rahva viise Rahvusliku ooperi looja on Evald Aav (1900-1939) I eesti ooper on ,,Vikerlased" Selle ooperi tuumaks on ajalooline sündmus 12 sajandist, see räägib muistsete eestlaste röövretkest Rootsi ning sealse kaubalinna Sigtuna hävitamisest ja selle taustal areneb peategelaste armastus draama
Eesti muusika Konspekt Tartu 2013 1.Rahvalooming. Vanem Rahvalaul Eesti rahvalaulu areng jaguneb kahte ajajärku. Vanem ehk regivärsiline rahvalaul (regilaul, runolaul) kujunes välja aastasadadega ning püsis ~16. saj - 18. saj lõpuni muutusteta. Regilaulu ettekandjateks olid põhiliselt naised. Rahvalaulus olid esikohal sõnad, seejärel viis, mis ilmestas sõnu. Regilaulu ehituse aluseks on värss, mille põhivorm on 8- silbiline. Igale silbile vastab üks noot. Põhiliselt lauldi eeslaulja ja koori vaheldumise põhimõttel: üks laulis ees ja teised kooris järgi. Regilaulude viisid on väikese ulatusega ja lühikesed. Eesti rahvalaul on valdavalt ühehäälne, va setu rahvalaulud. Regilaululiike on arvukalt. Üks vanematest on töölaul. Need laulud on seotud ühistööga: viljalõikus, künd, heinategu jne. Teine liik on tavandilaulud ehk kombestikulaulud: vastlapäev, mardipäev, jaanipäev, pööripäevad jne, kuid ka pulma- ja leinalaulu...
Aivi Sirp - Päästeameti personali- ja asjaajamise osakonna juhataja Krista Haak - Sisekaitseakadeemia õppeprorektor Ain Karafin - Sisekaitseakadeemia päästekolledži direktor Janek Lass - Sisekaitseakadeemia päästekolledži direktori asetäitja Feliks Angelstok - Sisekaitseakadeemia inseneriainete ja matemaatika õppetooli professor Ülle Jõesaar - Sisekaitseakadeemia päästekorralduse õppetooli juhataja-kutseõpetaja Martin Kreek - Sisekaitseakadeemia päästekolledži õpperühma RS100 üliõpilane Martin Lambing - Siseministeeriumi pääste- ja kriisireguleerimispoliitika osakonna nõunik Janek Laev - Häirekeskuse peadirektor Martin Allikas - Sisekaitseakadeemia päästekolledži õpperühma SP15 õpilane (SKA kodulehelt 04.05 2014) 22 4. KASUTATUD ALLIKATE LOETELU: http://www.rescue.ee/401 välja otsitud 04.05 2014 http://www.rescue.ee/395 välja otsitud 04
Kreeka Vanim Periood Referaat Tallinn 2007 Sisukord Eessõna.......................................................................................................................................3 Article I. Maa ja selle rahvastik..................................................................................................4 Section I.1 Kreeka loodus.....................................................................................................4 Section I.2 Rahvastik............................................................................................................5 Article II. Kreeta-mükeene kultuur.............................................................................................5 Section II.1 Väljakaevamised. Schliemann...........................................................................5 Section II.2 Evans. Knos...
a 6. Mis on nn Punscheli-koraaliraamat? Mille poolest erineb see varasematest koraaliraamatutest? Oli ametlik ja üldkehtiv koraaliraamat, muusikaliselt ühtne. Seade pidi olema mängitav ka ilma pedaalklaviatuurita ja kasutatav segakooriseadena. 7. Kirjelda rahvalike koraalivariantide ehk rahvakoraalide arvatavat tekkimisprotsessi. Kes on eesti tuntum rahvakoraalide koguja? Kogudus laulis eeslaulja järgi peast ja varieeris vabalt meloodiat. Cyrillius Kreek. 8. Millises Eesti kirikus toimus nõukogude ajal vabakirikute tegevus, sh muusikaline tegevus? Suure-Jaani kirikus. 1982 toimus seal vaimulik laulupäev, Andres Põder korraldas 9. Kes on Johann Valentin Meder? Oli organist ning helilooja. Suur ja mahukas looming. 10. Millise Tartu Ülikooliga (TÜ) seotud baltisaksa helilooja teoseid kanti ette I üldlaulupeol? Kuidas oli see helilooja TÜ-ga seotud? Friedrich C.A Brenneri teoseid kanti ette
predilection towards academia. The classical forms were treated in a post-Romantic and monumental manner. The composition of cantatas and oratorios on biblical themes was seen as vitally important. On his sixtieth birthday, the music organisations and institutions designated the concert season 1937/1938 as the Artur Kapp Year. 1 Artur Kapp sõnas ja pildis (Artur Kapp in Word and Picture) (Tallinn: Eesti Raamat, 1968) 109. The composer and musicologist Cyrillus Kreek (1889-1962) rose to prominence in the Twenties, and with Mart Saar is one of the founders of Estonian national vocal music. He can be regarded as the pioneer in Estonian spiritual folk song cultivation. His many achievements include a cappella song production, symphonic suites on folk tunes, a great number of folk song arrangements, and of course his Requiem (1927) that may be regarded as his crowning achievement. Kreek studied composition in 1912-16,
§13 Kreeta-Mükeene kultuur (2000-1100 eKr) Kreeka varaseim periood 2. at eKr Kreeta-Mükeene kultuur, mis jaguneb kaheks: Minose kultuur Kreeta saarel (2000-1400 eKr) ja Mükeene kultuur Kreeka mandril (1600-1100 eKr). TV TABEL LK. 45. Kreeta-Mükeene usundis austati eelköige jumalannasid, neile ohverdati loomi (härjad), korraldati rongkäike ja tantsudega pidustusi. Lineaarkirjas B leidub sanaseid nimesid hilisemate Kreeka jumalatega. Kreetalaste lossimajandus sarnaneb sumerite ja egiplaste eluasemega (kindlustamata), samas ei ole nende kiri üldse sarnane. Kreeklased vötsid arvatavasti kreetalaste materiaalse kultuuri üle, muutes selle kohaseks söjakale kultuurile ja meelelaadile. Kreeta-Mükeene ajastu tähistab Euroopa tsivilisatsiooni algust. Teadmata asjaoludel see kultuur hävis. §14 Tume ajajärk (1100-800 eKr). Peale Egeuse kultuuri löppu hävis köik: lossid, kiri, rahvaarv, välissuhted. Sellest perioodist on väga vähe teada, mistöttu s...
SISUKORD Värvide mõju.................................................................................................................................. 3 1.1 Primaarvärvid.........................................................................................................................3 1.1.1 Punane.............................................................................................................................3 1.1.2 Kollane............................................................................................................................4 1.1.3 Sinine.............................................................................................................................. 4 1.1.4 Roheline.......................................................................................................................... 5 1.2 Sekundaarvärvid .............................................
tõmmata. Vabariigi lõpuks hakkasid setud oma lastele eesti nimesid panema 3) kõigile perekonnanimede panek aastaks 1922 (võeti poeetilisi nimesid nagu Roosileht, Mustimets jne). 8 Kultuurisaavutused Muusika Tippsaavutused Artur Kapp (1878-1952) oratoorium "Hiiob" (1926-1929). Sõnum: truudus (oma isamaale) Cyrillus Kreek (1889-1962) oratoorium ,,Reekviem" tema varalahkunud sõbra Peeter Süda mälestuseks. Esiettekanne 1929. Eevald Aav (1900-1939) Eesti esimene ooper ,,Vikerlased". Esietendus Estonias 1928. Räägib Sigtuna vallutamisest. Muusikaharidus Muusikapedagoogid: Artur Kapp, Heino Eller Populaarsed laulud ja laulude esitajad ,,Armas isamajakene" ehk ,,Vaikne kena kohakene". Loodud arvatavasti 1919. Autor Ferdinand Mühlhausen (1864-1944) sai kuulsaks just selle laulu tõttu.
"Talvemustrid").6 Gustav Ernesaks on Veljo Tormise loomingut tunnustanud nii tema varasel kui kõrgperioodil. Vastates ajalehe ,,Edasi" toimetuses ajakirjanike küsimustele juubelilaulupeo 200. aastapäeva eel, ütleb Ernesaks: ,,Noorte looming? Koorimuusika valdkonnast tõstaksin eriti esile Veljo Tormist. Teised armastavad kirjutada instrumentaalmuusikat. Tormis on aga leidnud toreda seose nende kahe vahel... Cyrillus Kreek ja Mart Saar õppisid omal ajal Peterburis, Veljo 6 http://www.koolielu.edu.ee/eesti_muusika/composers/tormis/looming.htm 6 Tormis Moskvas, see tähendab kodust kaugel. Ometigi on just nemad kõige paremini leidnud tee meie rahvamuusika varasalvede juurde."7 Vastates ajakirjanike küsimusele ,,Millisena kujutate ette juubelilaulupidu 200. aastapäeval?" ütleb Gustav Ernesaks: ,,Mida laulame? Ei oska öelda
Kreeka religioon ja mütoloogia. Kohustuslik kirjandus: Puhvel, J., Võrdlev mütoloogia. Ilmamaa 1996. (8. peatükk: Vana-Kreeka). Vegetti, M., Inimene ja jumalad. Vana-Kreeka inimene (koostanud J.-P. Vernant), lk. 258 289. Avita 2001. Vidal-Naquet, P., Must kütt ja Ateena efeebia. Akadeemia 7, 1995 nr. 2, 355 381. Müüdisüzeed saab eesti keeles hõlpsalt kätte raamatutest: Hamilton, E. Antiikmütoloogia. Eesti Raamat 1975. Hjortso, L., Kreeka jumalad ja kangelased. Tänapäev 2003. Martin, R., Vana-Kreek müüdid. Pegasus. Stephanidis, M. ja Stepanidis, I., Iidsete aegade lood, I II. Eesti Raamat 1991. Muud kirjandust: Bremmer, J. N., Greek Riligion. Ofx. UP 1994. Burkert, W., Greek Religion. Blackwell 1984. Burkert, W., Homo Necans. The Anthropology of Ancient Greek Sacrificial Ritual and Myth. Berkeley, Los Angeles, London 1983. Frazer, J. G., Kuldne oks. Uurimusi maagiast ja religioonist. Varrak 2001. Kerenyi, C., The Gods of ...
tänu tühjale ruumile nende vahel, andmed pärinevad tema õpilaselt Demokritoselt. Atomid erinevad üksteisest(kuju,suurus,asend,temp).At. liiguvad-siis on elu.Determinism igal asjal on põhjus."Parem on olla vaene, dem. ühiskonnas, kui rikas ebadem. üh-s."See, kes tahab valitseda teisi, peab valitsema kõigepealt iseennast".Naine oli pahelisuse kehastus.Naise ilu peitub tema napisõnalisuses.Atomism oli plural. tipp. KLASS. KREEK FIL(4. saj eKr). Sokrates-tõeline fil. algab temast. Antiikaja fil-f (469-399).Teadmiste aluseks on mõiste selgeks tegemine. Oluline enesetunnetus. ,,Tunne iseennast".Keskendu tähtsamale.Elu eesmärk-hinge tõkestamine.Hing ei sure.Myops-parm.Ateena on kui laisk hobune ja tema on tüütu parm, kes hobust kiusab. Kriitiline Ateena demokr. suhtes.P.o. esindusdemokr.Meetodiks on argumentatsioon-pidev,järk järguline küsitlus. Küünikute koolkond. (Kynon-Kaer) tugines tema vaadetele
Aglutinatsioon ja tüvevaheldus Aglutinatsiooniks nimetatakse sõnavormide moodustamise viisi mille puhul sõna tüvele liidetakse tunnused ja lõpud. Ema+de-+e Maga+si+n Tüvevahelduseks nimetatakse sõnavormide moodustamise viisi mille puhul muudetakse sõna tüve. Jõgi jõe jõkke Pada paja patta Käändsõnadel võib nimetavas, omastavas, osastavas olla erinev tüvekuju. ' Võõrsõnade õigekiri Aktsepteerima leppima, heaks kiitma, tunnistama Annulleerima - tühistama Millennium aastatuhat Blankett ametliku paberi vorm Dotatsioon toetus Duplikaat teine koopia Efekt mõju Portfoolio loova isiku tööde mapp Koefitsient tegur kordaja Kompetentne asjatundlik Konfidentsiaalne salajane Konstateerima nentima Korrumpeerunud ära ostetud Taotles revansi võitu taotlema Kotlet söök lihasöök Surfama internetis interneti uurima Totaalne täielik Abonem...
BMW 759CMF 10080 TIINA SAMARÜÜTEL EMT Volkswagen 366ARY 13072 AAVO MARTIN Elisa Mazda 758JGJ 11934 MERLE KÕRGEMÄE Elisa Volkswagen 44SSY 18262 DMITRI TSEREPANOV Elisa BMW 787SBI 9612 KARL-GUSTAV KALLASMAA EMT Ford 365NNO 15534 CARTEN ASSOCIATE EMT Ford 965PFX 12341 AIVAR VENNO Tele2 Toyota 119NBY 16852 LAURI KREEK EMT Honda 804FLX 1193 TEET VERDALE EMT Audi 658IHR 18909 KRISTA UUDLA Tele2 Volkswagen 988TJM 16585 SULEV LUIGA EMT BMW 116ASJ 3566 KARIN TÄLL EMT Ford 189RHL 12969 TIINA LIINAK Tele2 Toyota 258TNI 19132 KERT ALASOO EMT BMW 330QAS 5629 OLEV REI Tele2
Tobias zanriliselt mitmekesine. Esimene klaverikontsert ,,Concertstück". Teerajajaks oratooriumis ,,Joonase lähetamine". Kirjutas ka erinevaid väikevorme, eriti just klaverile, oreliteoseid, kantaate. 1912 kolis Saksamaale. Artur Kapp ,,Kantaat päikesele". Vokaalteosed. Sümfooniline avamäng ,,Don Karlos". Eesti Vabariigi ajal sai temast esimene eestlasest pedagoog (kompositsiooni õppejõud). Nende helikeel oli rohkem rahvusvaheline kui rahvuslik. Mart Saar, Cyriillius Kreek, Artur, Lemba, Heino Ellen kujunes välja rahvuslik muusika. Mart Saar eesti rahvuslik helikeel, kasutas oma teostes rahvuslikke viise ja kogus rahvaviise, teda mõjutas ka impressionism. Valdkonnad: koorilaulud, soololaulud ja klaverimängu väikeviisid. Artur Lemba lõi esimese eesti sümfoonia 1909. Cyrillius Kreek huvitus ja kogus rahvaviise. Avastas enda jaoks vaimulikud rahvaviisid. Heino Ellen äärmiselt mitmekülgne instrumentaalmuusika viljeleja.
03.2013) LHV 2011. Silvano FG (Buy) Update ,,Tugevad kvartalitulemused tõstavad ootusi" (9.03.2011) https://fp.lhv.ee/file?id=3864 [WWW] (24.03.2013) LHV 2011. Silvano FG (Buy) Update ,,Devalveerimine toob rekordilise kasumlikkuse"(16.11.2011) https://fp.lhv.ee/file?id=8984 [WWW] (24.03.2013) LHV 2012. Silvano FG (Buy) Update ,,Alandame 2012. aasta kasvuprognoose" (19.03.2012) https://fp.lhv.ee/file?id=11794 [WWW] (24.03.2013) Äripäev, Romet Kreek. "Evli: vähendasime Silvano soovitust ja hinnasihti" http://www.ap3.ee/article/2012/11/16/evli-vahendasime-silvano-soovitust-ja-hinnasihti [WWW] (24.03.2013)
Tatar keskajal alles Hirss eesti kohta palju ei teata Naeris I Kapsas Porgand- keskaeg olnud juba olemas Rõigas I Peet keskajalolemas juba Pastinaak keskajal olemas Kartul - 19saj kolmandla veerandil ,kogu eestis üldlevinuks. Kaalikas naeri ja kapsa hübriid, vara keskajal Põlduba ja hernes I Petersell all olevad maitseaiend kaasa arvtud, kehvasti kasvnud . Umbes 100a olnud. Seller Aedtill Pirnipuu läänest ja kagust Har. Ploompuu ja kreegipuu kakssisse tueku teed. Kreek on lihtsalt väikesema viljaga. Vahe on kadunud. Haraline ploompuu e. Alõtsa moositaim. Kirsipuu keskajast läänestja kagust. Magus kirsipuu oli kasvuhoone taim. Mirell hapu kirsid. Aroonia loodud liik,kasvataist alustatsi 50. Ja läheb metsa. Sõstrad 19. Saj asi. Punane sõstar Ebaküdoonia algselt ilutaim Pampel Kõrge maasikas aedmaasiaka eelkäia Aedmaasikas tekkis 1860 hübriidina. Eestis ka metsas Pampel aedmurakas,sininiste viljadega vaarikamoodi
Ainekursuse "Folkloristika alused" kordamisküsimused eksamiks (2017) 1. Nimeta vähemalt kolme folkloori tähistavat terminit ja ava nende tausta. Vanavara, ka vana vara termini tõi kasutusele Fr. R. Kreutzwald 1861.a.; propageeris laialt Jakob Hurt (arusaam, et rahvaluule on midagi vana ja väärtuslikku); Rahvamälestused käibesse tõi termini 1870. aastatel Jakob Hurt (käsitles rahvaluulet osana ajaloost) Folkloor < ingl. folklore = folk (ee rahvas) + lore (ee tarkus, pärimus); termini võttis kasutusele William John Thoms 1846.a.; Eestis kasutusel esmalt toorlaenuna; Folkloor = rahvaluule; omakeelne termin avaramas tähenduses laiemalt kasutusel alates M.J.Eiseni töödest 1890. aastatel; Rahvaluule eelmise tõlge (vrd ka sm kansanrunous), termini võttis kasutusele Jaan Bergman 1878.a. artiklis "Sõnakene luuldest", Sakala lisaleht, nr. 3 Pärimus < soome perinne; kasutusel osaliselt rahvaluule sünonüümina, osaliselt kattub traditsi...
1913. aastal valmis Estonia maja– praegune Rahvusooper Estonia (Juhan Liiv annetas oma vana pintsaku). 1919. aastal asutati Tallinna Kõrgem Muusikakool– praegu EMTA– Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia. Uued tuuled- rahvuslikkus Mart Saar: ● Hüpassaarest pärit helilooja; ● Põhiliselt koorimuusika, aga ka klaveriteosed; ● Tuntuim laul –MK - „Põhjavaim“. Cyrillus Kreek: ● Pärit Läänemaalt; ● Kogus vaimulikke rahvaviise; ● Armastas polüfooniat; ● On kirjutanud Eesti esimese reekviemi. MK – Mu süda ärka üles. Heino Eller: ● Tartus temanimeline muusikakool; ● Õpetaja paljudele (Elleri koolkond); ● Armastas viiulit (ise lõpetas kooli samal erialal); ● MK – Kodumaine viis. EESTI KIRJANDUS 20. SAJANDI ALGUSES Noor-Eesti 1905-1915. aasta: ● Esimene kirjanduslik rühmitus Eestis;
paikades olid paremad laulikud manalateele läinud. Peale viisi ja sõnade täpse üleskirjutamise pidid kogujad kirja panema andmed esitaja kohta ning esitusviisi iseärasused. Enamasti käisid kogujad kahekaupa: üks kirjutas üles viisi, teine sõnad. Viiside üleskirjutajaiks olid tulevased eesti heliloojad, tollased Peterburi konservatooriumi tudengid Samuel Lindpere, August Topman, Mart Saar, Juhan Aavik, Peeter Süda, Cyrillus Kreek, Juhan Simm. Viise käis kogumas ka soome folklorist Armas Otto Väisänen, kes tegi 1912. a. esimesed eesti rahvaviiside fonografeeringud. Rohkem kui 11 000 laulu, pillilugu ja tantsu jäädvustati üleskirjutuste või fonogrammidena. EÜS-i kogumistöö oli eesti muusikakultuuri edasise käekäigu suhtes pöördelise tähtsusega. See aitas kaasa eesti rahvusliku muusikastiili
TALLINNA ÜLIKOOL Rakvere kolledz alushariduse pedagoog AP I Sigrid Kaasik KASVATUS ERI KULTUURIDES Juhendaja: magister Lehte Tuuling Rakvere 2008 Sissejuhatus Esimeses raamatu osas on üldistatud iga perioodi ideaaltüüpi: muinasaeg on loodus- inimese kujundamine, Vana-Idamaades kujuneb kirjutaja, juudid on ennekõike ühe jumala ja tema seaduse inimesed, kreeklased kasvatavad kangelast ja roomlased rõhutavad kodanikku. Eri ajastute inimese väärtushinnangud on väga erinevad. Teises osas käsitletakse keskaja homo christianuse kujunemist koos monopedagoogika ja selle aja olulisemate pedagoogiliste subkultuuridega. Selle ajastu inimese puhul oli igal pool tegu kristlasega, kes täitis kristlikke seadusi ja rituaale. Kolmandas osas on vaa...
TALLINNA ÜLIKOOL Rakvere kolledz alushariduse pedagoog AP I Sigrid Kaasik KASVATUS ERI KULTUURIDES Juhendaja: magister Lehte Tuuling Rakvere 2008 Sissejuhatus Esimeses raamatu osas on üldistatud iga perioodi ideaaltüüpi: muinasaeg on loodus- inimese kujundamine, Vana-Idamaades kujuneb kirjutaja, juudid on ennekõike ühe jumala ja tema seaduse inimesed, kreeklased kasvatavad kangelast ja roomlased rõhutavad kodanikku. Eri ajastute inimese väärtushinnangud on väga erinevad. Teises osas käsitletakse keskaja homo christianuse kujunemist koos monopedagoogika ja selle aja olulisemate pedagoogiliste subkultuuridega. Selle ajastu inimese puhul oli igal pool tegu kristlasega, kes täitis kristlikke seadusi ja rituaale. Kolmandas os...
võimusesse. Nikotiin on üks enim sõltuvust tekitavamaid aineid. Enamasti mõeldakse suitsetamisest alguses, kui millestki lühiajalisest ja juhuslikust. Suitsetamisest kujuneb midagi erakordset, omamoodi nädalalõpureis. Enam kui pooltel pühapäevasuitsetajatest tekib aga pikaajaline sõltuvus.. (Tartu Ülikooli Kliinikum, 2014) Suitsetatavad tubakatooted on sigaretid, paberossid, sigarid, sigarillod, piibutubakas, vesipiibutubakas, bidi ja kreek (enam levinud Indias ja Indoneesias). Lisaks on veel üks suitsetamise eriliik, milleks on passiivne suitsetamine. Passiivne suitsetaja on see, kelle juuresolekul suitsetatakse. Näiteks lapsed, kelle juuresolekul teised suitsetavad. Suitsuse ruumi õhutamisel muutub tubaka lõhn minimaalseks, kuid suitsu keemilised komponendid kaovad vaid osaliselt. Õhu kvaliteet ruumis, kus on viibinud suitsetaja, püsib halb veel kaua pärast suitsetaja lahkumist. (Eesti, 2015)
8975326844 HELGE PIKPOOM Elisa 1000 0.8983653212 MAI METTARDI Tele2 300 0.8991805401 ANDRUS RUMM EMT 2000 0.9011503893 IMRE VEETAMM EMT 1700 0.9030171345 ANTI NAULAINEN Elisa 1000 0.9043170015 ANDRES ANNUS Tele2 200 0.9100839286 HELJU MIKITALO Elisa 2400 0.9122966286 RAIN LUIK Tele2 400 0.9134397753 HELEN RAIEND Tele2 2200 0.913512445 MARINA MOKS Tele2 1400 0.9140265232 LAURI KREEK EMT 500 0.9154129891 TAIMI LAUR Tele2 1700 0.9203113781 ASSO LAIDO EMT 1500 0.9229973646 TIINA SAMARÜÜTEL EMT 1100 0.9240389387 TIINA RAIDSALU EMT 400 0.9256033807 JARKO PÕLTSAM Tele2 800 0.9273549256 BRIGITTA SABSAY Tele2 2800 0.941886809 MEELIS MÄGI Elisa 2200 0.9450850536 ANGELA AGUR EMT 1500 0.9492129202 MONIKA TOMBERG EMT 1000 0.9506866595
1930a tõusus esile uusrealism ja skulptorid: A. Bach, E.Ole, J. Vahtra ja graafikutest E. Viiralt. MUUSIKAELU Muusikaelu laienes kiiresti täna olemas olevatele traditsioonidele. 1921 loodi Eesti Lauljate Liit koos 1000 kohaliku organisatsiooniga. Tugevnes laulupeo ja kohalike muusikapäevade traditsioon. Üldlaulupidusid peeti iga 5a tagant. Tuntud heliloojad: J. Aavik, H. Eller, A. Kapp, C. Kreek, M. Saar, P. Süda ja järelkasvust kes koolitati nii Tartus kui Tallinnas E.Aav, G. Hernesaks, E. Kapp, V. Nerep, R. Päts ja E. Võrk. 1928sai lavaküpseks esimene ooper Evald Aava „Vikerlased“, A. Kappi oratoorim „Hiibo“ ja C. Kreegi „Reekviem“ 1930 said kuulsaks filmikunti muusika ja grammofoonplaadid kuid hiljem mängiti orkestites rohkesti filmimuusikat. Algas A. Rinne ja R. Valgre muusikaline tegevus TEATRIKUNST
ja 2. klassi. Ploomid on Eestis puuviljatoodangult teisel kohal. Maailmas jäävad siiski alla kirssidele. Nad on erineva kuju ja värvusega, maitselt hapust magusani, sisaldades 7...13% suhkruid. Võrreldes kirssidega sisaldavad rohkem karotiini ja pektiini. Ploomi liigid on harilik ploom, renklood (ümmarguse kujuga, rohelise või kollase värvusega), haraline ploom ehk alõtsa (kerajas või munakujuline, hapuka maitsega), mirabell (väikeseviljaline, ümmargune, kollakas) ja kreek (sinaka värvusega, hapukas). Kvaliteedilt jagunevad ekstra (ainult suuremaviljalised), 1. ja 2. klassi. Aprikooside suurepärane maitse tuleneb suhkrute ja hapete sobivast vahekorrast. Sisaldavad palju karotiini. C-vitamiini on vähem kui ploomides ja kirssides. Viljad on 27 mahlakad, kollase või punase värvusega. Kivi on võrdlemisi ümar ja sileda pinnaga. Kasutatakse värskelt, kuivatatult, hoidiste, mahlade jm. valmistamiseks.
LUUA METSANDUSKOOL METSABOTAANIKA KOOSTAS: EVELIN SAARVA LUUA 2003 EESSÕNA Käesolev "Metsabotaanika" õpik on mõeldud Luua Metsanduskooli esimeste kursuste õpilastele metsakasvukohatüüpides kasvavate taimede tundmaõppimiseks. Õppevahendi koostamise aluseks olid Jaanus Paali ning Erich Lõhmuse metsatüpoloogiat käsitlevad monograafiad. Metsataimede tutvustamine toimub kasvukohatüüpide järgi, kusjuures lisatud on ka kasvukohatüüpide kirjeldused. Igale taimekirjeldusele on lisatud taime või sambla-sambliku joonis. Teksti olulisematele märksõnadele on joon alla tõmmatud, see hõlbustab informatsiooni kättesaamist. Lühend (K) tähistab antud kasvukoha karakterliiki, (KD) karakter-dominanti ja (D) domineerivat liiki. Metsad jaotatakse vastavalt mullastikule ja veereziimile metsa kasvukohatüüpideks (kkt). Need on enamkasutatavad üksused metsade korraldamisel, sest kasvukohatingimused mää...
Eesti XX sajandi algul Haldus-territoriaalne jaotus: maakonnad (kreis), vallad, linnad, alevid: 20. sajandi alguses jagunes Eesti territoorium kahe kubermangu vahel Eestimaa kubermangu, mis omakorda olid jagatud neljaks maakonnaks: Lääne , Harju, Järva ja Viru kreis. Liivimaa kubermangu, mis jagunes Kuressaare, Pärnu, Viljandi, Tartu, Võru kreisiks. Maakonnad omakorda jagunesid valdadeks, mida 1866. aastal oli 366 tükki ja nad tasapisi vähenesid, kuna neid ühendati. Rahvastikuprotsessid: demograafiline revolutsioon, väljarändamine, linnastumine, vähemusrahvused: Eestis toimus demograafiline üleminek Prantsuse tüübi järgi ehk suremus ja sündimus hakkasid langema peaaegu üheaegselt. Eestis jõudis demograafiline üleminek lõpule enne Teist maailmasõda. Sellel ajal, 18501940 kasvas Eesti rahvaarv ainult 1,6 korda, mis on üks madalamaid näitajaid Euroopas. Rahvaarv 20. saj alguses on umbes 1 000 000, millest 90...
kujutav kunst, Konrad Mägi, Nikolai Triik, Ado Vabbe. 1920 lisandusi ka Eduard Viiralt, Ferdi Sannamees, Jaan Vahtra jne. Skulptoritest Amandus Adamson, Jaan Koort, Anton Starkopf. Rahvusromantikat viljelesid nt graafik Kristjan Raud, maalijatest Anst Laikmaa, August Jansen. Muidugi ka Eduard Viiralt. muusika, Kesksed tegelased Artur Kapp ja Heino Eller. Loodi oopereid, sümfooniaid, orelimuusikat, kammermuusikat jne. Kooriloomingus kõrgel kohal Mart Saar ja Cyrillus Kreek. 1930 kerkisid esile Eduard Tubim, eduard Oja, Eugen Kapp. Kerge muusika koha peal Artur Rinne. Džässist inspireeritud Raimond Valgre. teater ja kino, Näitlejatest Paul Pinna, Erna Villmer, Mari Möldre, Ants Eskola, Liina Reiman. Kinokunstis kaks vendadepaari: Parikad ja Mäskad. Ajakirjandus. Postimees, , Päevaleht, kollane nädalaleht Esmaspäev (kõrge trükiarv), poliitiliskultuurilised ajakirjad nagu Oda, Tänapäev, Akadeemia. Erialased Põllumees, Sõdus, Kaitse Kodu!
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
