Põhivarade arvestus Sisukord 1 Teadmised ja oskused 2 Mõisted 3 Materiaalse põhivara esmane arvelevõtmine ja edasine kajastamine bilansis 4 Materiaalse põhivara amortisatsiooni arvestus 5 Materiaalse põhivara mahakandmine ja müük 1 Teadmised ja oskused Selle peatüki läbimise järel: ·tead põhivarade arvestusega seotud mõisteid; ·oskad kajastada põhivarasid bilansis ja tead bilansikirjete sisu; ·oskad arvutada põhivarade soetusmaksumust; ·tead amortisatsiooni arvestamise eesmärke; ·oskad jaotada põhivarasid amortisatsiooni arvestamise seisukohast; ·oskad arvestada amortisatsiooni erinevate meetodite alusel; ·oskad koostada põhivarade arvestusega kaasnevaid lausendeid. 2 Mõisted Varade likviidsuse tasemest lähtuvalt liigitatakse põhivaraks sellised varad, mille maksumus kaetakse eeldatavasti pikema perioodi kui 12 kuu jooksul pärast bilansipäeva. Põhivarasid kajastatakse bilansis järgmistes rühmades: · pikaaj...
105 cost-effective tulus 106 costly kulukas 107 cotenant kaasrentnik 108 covernment tax riigimaks 109 craftsman oskustööline 110 creative accounting loov raamatupidamine 111 credit card krediitkaart 112 credit factoring teguriteks lahutamine 113 credit side kreedit 114 creditor võlausaldaja 115 currency board- valuutakomitee valuutakomitee 116 currency fluctuation valuuta kõikumine 117 current account jooksevkonto 118 curricula vitae of management juhtimise "eluloo"kirjeldus 119 customer ostja, klient 120 cycle majandusstsükkel 121 deadline tähtaeg
Alustatud esmaspäev, 9. jaanuar 2017, 11:03 Olek Valmis Lõpetatud esmaspäev, 9. jaanuar 2017, 12:10 Aega kulus 1 tund 6 minutit Punktid 69/84 Hinne 82 maksimumist 100 Tagasiside Väga hea (4) Küsimus 1 Vale Hinne 0 / 3 Märgista küsimus Küsimuse tekst Ettevõttele laekub SEB panka 6000$. Summa kajastatakse kontol...? Kurss 1 € = 1,25 $ Vali üks: D: pangakonto (USD) 4800€ D: pangakonto (arvestusvaluuta) 4800€ D: pangakonto (arvestusvaluuta) 6000$ D: pangakonto (USD) 6000$ Tagasiside Õige vastus on: D: pangakonto (USD) 4800€ Küsimus 2 Vale Hinne 0 / 3 Märgista küsimus Küsimuse tekst Puidutöötlemisega tegelev ettevõte saab oma põhitoodangu (saematerjal) kõrvalt kõrvaltootena saepuru, mis samuti realiseeritakse. Kuna saadava saepuru turuväärtus on s...
VÄLJAMINEKUORDER nr. Kuupäev Summa Välja anda Alus Direktor Pearaamatupidaja Võttis kr. s. vastu 2009.a. Allkiri Andis välja kassapidaja 3.2 Kassaraamat Kassaraamat 2009 12 Dok.nrKuupäev Kust/kuhu Seletus Deebet Kreedit Päeva algsaldo 0,00 1 01.01.2009 arve nr. 0,00 Päevasaldo 0,00 0,00 kokku Pearaamatupidaja allkiri Päeva lõppsaldo 0,00 3.3 Kassa inventuurileht Denveiss OÜ
1. Mis on makroökonoomika? Makroökonoomika on majandusteaduse üks osa, mis uurib rahvamajandust terviklikult. Makroökonoomik proovib mõista tähtsaid trende majanduses, näiteks nagu inflatsioon,SKP, töötuse määr, investeeringud ja rahvusvaheline kaubandus. Makroökonoomika vastand on mikroökonoomika, mis tegeleb toodete ja hinnaga seotud teemadega, nagupakkumine, nõudlus ja ressursid. 2. Riigi neli peamist makropoliitilist eesmärki - 1) hindade stabiilsus (madal inflatsioon);2) kõrge tööhõive (madal tööpuudus);3) pidev majanduskasv (SKP elaniku kohta);4) stabiilne maksebilanss 3. J.M. Keynes ja Tema roll J.M. Keynes ja Tema roll. J.M.Keynes pōhjendas ja näitas ette kuidas kriisist välja tulla. Tema pōhitees oli :kaasaegne kapitalistlik majandus ei suuda end ise reguleerida. Ainus jōud, kes saab majandust reguleerida on riik, selleks, et tootmist elavdada, peab riik toetama investeeringuid krediitide ja laenudega...
Konto (it.conto) tähendab "arvet". Igale bilansi- ja kasumiaruande kirjele avatakse konto ja jooksvat arvestust peetakse taolistel üksikarvetel. See võimaldab majandustegevusest tulenevaid tehinguid jooksvalt näidata väljaspool bilanssi. Kirjapildis võib kontot näha mitmeti. Näiteks konto "Kassa" väljavõte kujutab endast tabelivormi ehk raamatupidamisregistri väljavõtet. Kõige lihtsam vorm konto kujutamiseks on konto rist. kontol on kaks poolt DEEBET ja KREEDIT. Bilansi järgi eristatakse aktiva- ja passivakontosid. Kontod, kus registreeritakse varas toimuvaid muudatusi, on aktivakontod. Ettevõtte kohustuste ja omakapitali muutumist kajastatakse passivakontodel 19. Kontode korrespondeerumine See on seos, mis tekib kontode vahel majandustehingute kahekordse kirjendamise tagajärjel. Kontod, mille vahel seos tekkis, on korrespondeeruvad kontod. 20. Töötasu ja maksuarvestus (KP, TK, TM, SM)
475. (11) 2. RAAMATUPIDAMISE KORRALDUS 2.1 Teooria Raamatupidamisse kuulub dokumenteerimine ja investeerimine, kontode pidamine ja kahekordne kirjendamine ning aruannete koostamine. ( 8 lk 38 ) Firma vahendite ja nende allikate rühmitamine toimub kontode alusel. Need omakorda moodustavad kontode nimetuste ja kontonumbrite täieliku süstematiseeritud loetelu ehk kontoplaani. Igal kontoplaanil on kaks poolt deebet ja kreedit. Esimest kajastatakse aktivakontodes ja teist passivakontodes. 7 Kontoplaani kontonumbrid erinevad igas ettevõttes. Tuleb vaid jälgida, et peetakse kinni headest tavadest ja Raamatupidamisseadusest. Ettevõte saab valida, kas palkab omale kohapeale raamatupidaja või ostab antud teenust sisse raamatupidamisteenusi pakkuvalt ettevõttelt
Tegelikus elus see päris nii alati ei toimi. Maksebilanss ja selle kontod. · Maksebilanss on statistiline aruanne, mis summeerib konkreetse riigi teatud ajavahemiku jooksul sooritatud majandustehingud ülejäänud maailmaga. Ajavahemikuks on tav. kuu, kvartal või aasta · Maksebilanss on vooaruanne, mitte jäägiaruanne · Iga rahvusvaheline tehing siseneb maksebilanssi automaatselt kaks korda: kord kreedit kirjena (+) ja kord deebet kirjena (-). (Kahekordse kirjendamise põhimõte) · Maksebilanss kajastab kolme liiki tehinguid · Kaupade ja teenuste eksport ning import · Finantsvarade ost ja müük · Mõningad muud tegevused, mis toovad kaasa jõukuse siirdumise ühest riigist teise · Tavaliselt turuvälised tegevused · Aga ka näiteks kaubamärkide või autoriõigustega seotud tehingud
siire või vahetus. Majandussündmused muudavad korraga alati vähemalt kahte bilansikirjet. Muutuste liigid 1.A+A- 2.P+P- 3.A+P+ 4.A-P- KONTOD JA KAHEKORDNE KIRJENDAMINE Kontod on üheliigiliste varaobjektide, nende finantseerimisallikate ja majandusprotsesside tulemuste rühmitamise ja jooksvas arvestuses kajastamise vahendiks. Vara kohustise liigi kohta arvestuse pidamiseks tehtud tabel. Konto lihtsustatud mudel Konto nimetus Deebet Usaldab Kreedit volgneb Konto debiteerimine rahasumma kandmine konto deebetisse Konto krediteerimine rahasumma kandmine konto kreeditisse KONTODE LIIGITUS BILANSIKONTOD KASUMIARUANDEKONTOD Aktivakontod Passivakontod Tulukontod Kulukontod Kontraaktiva- Kontrapassiva- Kontratulu- Kontrakulu-
poolele. Seejärel kirjendatakse kontodel kõik nende suurenemised ja vähenemised. Kontodele kirjendatud summade kokkuvõtteid (ilma jäägi ehk saldota) nimetatakse käiveteks. Konto deebetisse kirjendatud summade kokkuvõtet nimetatakse deebetkäibeks ja konto kreeditisse kirjendatud summade kokkuvõtet nimetatakse kreeditkäibeks. Kõige laiemalt on levinud T- kujuline konto formaat, millest ka nimetus T- konto. Kontol on 2 poolt: deebet ja kreedit, millest deebet paikneb vasakul ja kreedit paremal. Nende tähendus aktivakontodel (bilansi aktivakirjetele avatud kontodel) ja passivakontodel (bilansi passivakirjetele avatud kontodel) on erinev. Deebet Konto Kreedit ----------------------------------------------------------- 1.Vara: suurenemine 1. Vara: vähenemine 2.Kohustused: vähenemine 2.Kohustused: suurenemine 3.Omakapital: vähenemine 3.Omakapital: suurenemine 4
MÕSITED /TEOORIA MAKROÖKONOOMIKA KONTROLLTÖÖ SÜGIS 2010: 1. Mis on makroökonoomika? Makroökonoomika on majandusteaduse haru, mis uurib majandust tervikuna selliste agregaatnäitajate abil nagu koguhõive, sisemajanduse koguprodukt, inflatsioonimäär. 2.Riigi neli peamist makropoliitilist eesmärki. 1) hindade stabiilsus (madal inflatsioon); 2) kõrge tööhõive (madal tööpuudus); 3) pidev majanduskasv (SKP elaniku kohta); 4) stabiilne maksebilanss. 2. J.M. Keynes ja Tema roll. J.M.Keynes phjendas ja näitas ette kuidas kriisist välja tulla. Tema phitees oli :kaasaegne kapitalistlik majandus ei suuda end ise reguleerida. Ainus jud, kes saab majandust reguleerida on riik, selleks, et tootmist elavdada, peab riik toetama investeeringuid krediitide ja laenudega. Et turgu laiendada, tuleb luua sotsiaalhoolekanne, abirahad, kehtestada paindlik maksukorraldus. Eelarve vib olla defitsiitne, ...
Võrumaa Kutsehariduskeskus Ärikoolituse õppetool Marju Oja ÄJ-08 BRASIILIA MAKSEBILANSS Referaat Juhendaja: Avar Daniel Väimela 2010 2 SISUKORD Sissejuhatus........................................................................................................... 4 Maksebilanss......................................................................................................... 5 Brasiilia Liitvabariik .............................................................................................6 Loodus...................................................................................................................8 Majandus............................................................................................................... 9 Väliskaubandus................................................................................................
laenud. Fondide kasutamine on import, välismaale makstud investeeringutulu, ülekanded välimaale, Lühiajaline ja pikaajaline laenamine või investeerimine välismaale ja samuti ametlike reservide kasv. 4 Maksebilansi koostamise põhimõtted Maksebilanss koostatakse kahekordse kirjendamise printsiibil. Igal tehingul ja toimingul on kaks võrdset poolt. Nendeks poolteks on deebet ja kreedit. Iga tehing ehk transaktsioon, mis tõstab laekumisi muust maailmast või meie nõudeid välismaa suhtes, kirjendatakse kreeditis. Makse saamine (inglise keeles ,,receipt") registreeritakse deebetis. Seega vastupidiselt, iga tehing, millega tekib maksekohustus muu maailma vastu, võlakohustus välismaa ees, kirjendatakse deebetina; makse (inglise keelse väljendina ,,payment") aga kreeditina. Maksebilansi koostamisel lähtutakse tekkepõhisuse printsiibist, see tähendab, et kõik
raha laekumine ja kreeditis raha väljamaksed. Pangakontol olev raha teenib intressi. Pangakontosid tuleb inventeerida. Pangakonto väljavõte Pangatehingute sooritamist kinnitab pangakonto väljavõte, mille põhjal kajastatakse ka tehingud raamatupidamises. Pangakonto väljavõttel on näidatud raha jääk perioodi alguses, kõik sissetuleku-ja väljaminekutehingud ajalises järjekorras ning raha jääk perioodi lõpuks. Firma jaoks tähendab deebet konto seisu vähenemist ja kreedit konto seisu suurenemist. Pangakontoga seotud tulud ja kulud Maksete sooritamise ja muude pangateenuste eest võtab pank teenustasu, mis kajastatakse deebetis mitmesuguste tegevuskuludena. Kui pangas hoitav raha teenib intressi, siis kajastatakse see kreeditis intressituluna. Välisvaluuta ümberhindlus Kui pangakonto on avatud välisvaluutas, siis aruandeaasta viimase päeva seisuga hinnatakse välisvaluuta jääk kehtiva Euroopa Keskpanga valuutakursi alusel. Kursimuutused kajastatakse:
1. Ettevõtluse definitsioon. Ettevõtlus on majandusliku tegevuse vorm, mille eesmärgiks on tulu saamine kauba tootmisest, müümisest või vahendamisest, teenuse osutamisest või muust tegevusest. On seaotud riskiga, ettevõtja kannab majanduslikku vastutust oma tegevuse tulemuste eest. 2. Ettevõtte (käitise definitsioon). Ettevõtte edukuse näitajad. Tööjõu ja tootmisvahenditega varustatud iseseisev majandusüksus. Ettevtte edukus: vit konkurentide üle, firma nime tuntus, turu situatsiooni ige hinnang, juhtimise kaudu muutuste järgimine. 3. Ettevõtte välis- ja sisekeskkond. Ehitusettevõtte eesmärgid. Sisemine keskkond eesmärgid, struktuur, ülesanded, tehnoloogia ja inimesed. Väliskeskkond tarbijad, konkurendid, tarnijad, seadusandlus, rahandus ja pangangandusorganisatsioonid, tehnoloogilised muudatused, majandamise tingimused, tööturg ja sotsiaalsed tingimused. Ehitusettevõtte eesmärgid: tulukus, kasumi saamine, ettevõtte suu...
ametlikult ostab. Reservkonto tehingud erinevad finantskonto tehingutest sellepoolest, et neid teostab keskpank. Maksebilansi koostamisel kasutatakse kahekordset raamatupidamist: DEEBETIS kajastuvad tehingud, mille tulemusena liiguvad rahavood riigist välja (N.: import ja välismaiste väärtpaberite ost); KREEDITIS kajastuvad tehingud, mille tulemusena liiguvad rahavood antud riiki (N.: eksport, intresside ja dividendide saamine ning kodumaiste finantsvahendite ost väliskodanike poolt). Kui KREEDIT >DEEBET, on riigil tegemist maksebilansi ülejäägiga; kui DEEBET >KREEDIT, on riigil tegemist maksebilansi puudujäägiga. 13.2 VAHETUSKURSS Välisvaluutaturg on turg, kus ostetakse üht rahvuslikku valuutat teise rahvusliku valuuta eest. Vahetuskurss on ühe valuuta hind, väljendatuna mõnes teises valuutas. Vahetuskurss võib olla: 1. UJUV so. vahetuskurss, mis on jäetud vabaks ning määratakse nõudluse ja pakkumise
· Äriplaani hindamine, tulevikuprojektsioonide hindamine, arengutendentsid · Tagatise hindamine · Laenukommitee poolse laenuotsuse tegemine 11. Sularahata arveldamine. Dokumentaalmaksed. Arveldused Maksejuhis krediidiasutusele antud makse algataja korraldus, mis sisaldab kõiki krediidiasutuse jaoks makse algataja tahte ühemõtteliseks kindlakstegemiseks vajalikke andmeid. Maksejuhis võib olla · deebet tüüpi maksu algataja on saaja · kreedit tüüpi . maksu algataja on maksja Pangapäev kalendripäev, mis ei ole laupäev, pühapäev, rahvuspüha ega riigipüha. Kui ei ole pangapäev, raha ei liigu. SWIFT standardiseeturd rahvusvaheline pangavaheline infovahetusvõrk, mille kaudu saab edastada tehingukorraldusi eri riikides asuvatele pankadele. Maksete arveldamise eeskiri maksete teostamise kord ja tähtajad. Arveldussüsteemid töötavad arvelduspäevadel. Korraldused Maksekorraldused kõige tavalisem
d) uue raamatupidamislausendiga 15. Kui raamatupidamislausendis on a) korrigeerimislausendist rohkem kui kaks kontot, siis on see näide b) ebaharilikust raamatupidamislausendist c) liitlausendist d) tavalisest raamatupidamislausendist 16. Näidata, millist konto poolt mõjutab Deebet Kreedit iga järgnev muudatus: omakapital suureneb pangakonto väheneb firma poolt tasumata arved suurenevad rendikulu suureneb teenustulu suureneb põhivara suureneb kasum suureneb ostjate debitoorne lühivõlg väheneb kaubavaru suureneb kulud suurenevad kreditoorne lühivõlg suureneb 17. Proovibilanss ei ole tasakaalus. Kirje Aktiva Passiva Koosta uus. A P pangakonto 260 000 ostjate arved 140 000 varud 60 000
mida välismaalased on laenanud meile. 3. Kui S–I ja NX on positiivsed on meil jooksevkonto ülejääk. Sellisel juhul oleme maailma finantsturgudel netolaenuandjad ja me ekspordime rohkem hüviseid kui impordime. 4. Maksebilanss koosneb jooksevkontost, mis kajastab välismajandustegevusest saadavate tulude kujunemist ning kapitali- ja finantskontost 5. Maksebilansi tehinguid, mille tulemuseks on raha sissevoog riiki, käsitletakse kui kreedit tehinguid. Tehingud, mis tingivad raha väljavoo, on deebet tehingud. 6. Väikese avatud majanduse intressimäär on võrdne maailma reaalse, intressimääraga, mis tähendab, et väikese avatud majanduse jaoks on eelduseks ka täielik kapitali mobiilsus 7. Maailma intressimäära tõus põhjustab investeeringute vähenemist meie väikeses riigis. Kuna NX = S–I, siis I vähenemine põhjustab ekspordi suurenemise. Seega säästude vähenemine välismaal viib jooksevkonto ülejäägile kodumaal
· maksufaktooring hulgikaubandusfirmadel käibemaksu tagastamiseks. Käibemaksu saab faktooringufirmast ennem tagasi, hiljem maksuamet tagastab käibemaksu faktooringfirmale. 28. Sularahata arveldamine Maksete arveldamise eeskiri maksete teostamise kord ja tähtajad. Maksejuhis krediidiasutusele antud makse algataja korraldus, mis sisaldab kõiki krediidiasutuse jaoks makse algataja tahte ühemõtteliseks kindlakstegemiseks vajalikke andmeid. Maksejuhis võib olla kahte tüüpi: · kreedit tüüpi makse algatajaks on maksja · deebet tüüpi makse algatajaks on see, kes raha saab. Siseriiklik kontonumbri standard: · kontonumbris on lubatud kasutada ainult numbrilisi märke · kontonumbri maksimaalne pikkus on 14 märki, minimaalne 4 märki · kontonumbri pikkus on iga panga enese määrata. IBAN on tähtedest ja numbritest koosnev kombinatsioon, mis võimaldab identifitseerida kliendi konto mistahes riigi mistahes pangas kui selles riigis on kasutusel IBAN standard
Vähendatakse avaliku sektori kulutusi või suurendades makse. Eelarve puudujääk, tulemus : erainvesteeringute väljatõrjumine. Monetaarpoliitika taotleb kogunõudluse kontrolli kas vahetult raha pakkumise või laenuprotsenti muutmisega. LOENG 16 MAKSEBILANSS Tehingud, mis toovad kaasa raha väljavoolu riigist, on deebetsisendid. Import annab tulemuseks maksebilansi deebetsisendi. Tehingud, mille tulemuseks on raha sissevool riiki on maksebilansi kreedit poolel. Kaupade, teenuste ja väärtpaberite eksport on peamine kreeditsisend. kaubanduskonto on jooksva konto allkonto, nimetatakse kaubandusbilansiks, on ekspordi ja impordi vahe. Jooksevkonto defitsiiti põhjustab reeglina just väliskaubanduse puudujääk Sisuliselt on tähendab jooksevkonto defitsiit võlgu elamist ja iga võlg tuleb kunagi tagasi maksta. Eesti liitus Euroopa Liiduga 01.mai 2004. Eesti liitus Eurotsooniga 01.jaanuar 2011
Mikro- ja makroökonoomika uurib, kuidas ühiskond jaotab oma piiratud ressursse inimvajaduste rahuldamiseks. Need on kaks lähenemisviisi sama uurimisobjekti teaduslikuks käsitlemiseks. Majandusteooria tundmaõppimist alustatakse tavaliselt mikroökonoomilise majanduskäsitusega tutvumisest. Mikroökonoomika on teoreetiline majandusteaduslik distsipliin, mida iseloomustab rangetel eeldustel põhinev, üksiksubjektist lähtuv käsitlusviis. Mikroökonoomikas esile tulevaid seaduspärasusi on empiiriliselt rakse kontrollida. Makroökonoomika lähtepunktiks on rahvamajanduse kui terviku tulemuslikkuse mõõtmise ja majandussektorite seoste problemaatika. Kui majanduspoliitilised otsused põhinevad enamasti makroökonoomilistel järeldustel, siis makroökonoomilised seosed ise on sageli tuletatud mikroökonoomikast. Teoreetilise kontseptsiooni loomisel jääb kõrvale osa uurija poolt ebaoluliseks peetavaid üksikas...
otseinvesteeringute, väärtpaberite ostu-müügi, laenude andmise-võtmise jms. vormis; Reservkonto ( R) ametlik rahvusvaheliste reservide konto: tehingud monetaarse kulla ja teiste reservvaluutadega, nagu konverteeritavad valuutad, riigi "reserve tranche" IMF-is ja tema osa SDR-ides sealsamas. Maksebilansi koostamise põhimõtted · Maksebilanss koostatakse kahekordse kirjendamise printsiibil; igal tehingul on kaks võrdset poolt: deebet ja kreedit. Iga tehing (transaktsioon), mis tõstab laekumisi muust maailmast või meie nõudeid välismaa suhtes, kirjendatakse kreeditis. Makse saamine (receipt) registreeritakse deebetis. Vastupidiselt, iga tehing, millega tekib maksekohustus muu maailma vastu, võlakohustus välismaa ees, kirjendatakse deebetina; makse (payment) aga kreeditina. · Maksebilansi koostamisel lähtutakse tekkepõhisuse printsiibist, st. kõik tehingud kajastatakse toimumise hetkel
sajandil. Põhjuseks majanduslikus mõttes oli Madalmaade ja Itaalia kaubandusbilansi tasakaalustamatus. Kuid ka Itaalia sõdade algus ja Prantsusmaa kuninga sissetung. Vekslid Kui taheti võõramaist raha, siis vahetati kohalik raha vekslite vastu. Dokument, mis kohustab selle andjat kas kindlaksmääratud kuupäeval või ettenäitamisel maksma märgitud rahasumma. Kahekordne raamatupidamine Hiliskeskaja leiutis on ka kahekordne raamatupidamine deebet ja kreedit. Selle eelkäijaks oli arveraamat. Kahekordset raamatupidamissüsteemi kasutades on tagatud arvestusandmete sisemise kontrolli võimalus, samuti saab koheselt selgitada majandustegevuse lõpptulemuse, ilma et oleks vaja ettevõtte varad täiendavalt üle lugeda. Kahekordse kirjendamise meetodit kasutades kirjendatakse toimunud majandustehing vähemalt kahele kontole, ühe konto deebetisse ja teise konto kreeditisse (lihtkirjend). Hiliskeskaja kaubandus 13. sajand ja 14
Materiaalse põhivara amortisatsiooni tuleb kajastada jooksva perioodi kuluna: D Põhivara kulum (kasumiaruandesse), K Akumuleeritud põhivara kulum (bilanssi). Konto Akumuleeritud põhivara kulum on kontraaktiva konto. See võimaldab bilansis näidata põhivara jääkmaksumuses, mis saadakse kui põhivara soetusmaksumusest lahutatakse tema akumuleeritud kulum. Põhivara akumuleeritud kulum Deebet kreedit algsaldo näitab perioodi alguses olemasolevalt põhivaralt arvestatud kulumi kogusummat deebetkäive näitab aasta jooksul kreeditkäive näitab aasta jooksul põhivaralt väljalangenud põhivaralt arvestatud kulumi arvestatud kulumi kogusummat kogusummat lõppsaldo näitab perioodi lõpul
ETTEVÕTTE RAHANDUSE KORDAMINE I KT-ks Ettevõtte rahanduse 1. loengu teemadel koostatud valed väited (tavalises kirjas) ja neile antud õiged väited (kursiivis) 1. Rahandus ühendab endas raha, kohustuste ja aja kontseptsioone. Rahandus ühendab endas raha, riskide ja aja kontseptsioone. 2. Finantsjuhtimise eesmärgiks on kasumi maksimeerimine. Finantsjuhtimise eesmärgiks on olemasoleva omakapitali turuväärtuse viimine maksimumini. 3. Võlakordaja arvutamiseks jagatakse kohustused passivaga. Konspektis esitatud valemist lähtuvalt on korrektne väide Võlakordaja arvutamiseks jagatakse kohustused aktivaga, ehkki sama tulemus saadakse väites toodud tehet kasutades. 4. Finantssüsteem koosneb finantsinstitutsioonidest ja pakutavatest finantsarvestustest. Finantssüsteem koosneb finantsinstitutsioonidest ja pakutavatest finantsteenustest. 5. Horisontaalanalüüsi tehes võrreldakse ühte vaadeldava aasta näitajat baasiga samast aasta...
MAJANDUSTEADUSE ALUSED 55 10. Maksebilanss Varasemates peatükkides käsitleti rahvusvahelist majandust mikroökonoomilisest vaatenurgast, kus tähelepanu oli pööratud eelkõige ressursside jaotusele. Alternatiivseks võimaluseks oleks makroökonoomiline rahvusvahelise majanduse käsitlemine, pöörates tähelepanu sellistele agregeeritud suurustele nagu kogutoodang, tarbimine investeerimine, inflatsiooni määr jne. Maksebilanss ja rahvusvaheline võlgnevus Maksebilanss on statistiline kokkuvõte, mis summeerib konkreetse riigi poolt teatud perioodi jooksul sooritatud majandustehingud ülejäänud maailmaga. Maksebilanss: · kirjeldab välismajandustegevusest saadava sisemajanduse koguprodukti (SKP ingl. GDP), · rahvusliku koguprodukti (RKP ingl. GNP) ning majanduses kasutada oleva tulu (ingl. GDI) kujunemist; · näitab välisfinantseerimisallikate struktu...
⇒ 足 ⇒裏 1 o˜ ige, otse, sirge 8 Hiina kuukalendri alguskuu 2 parandama, o˜ igeks tegema, heastama 9 t¨appi, otse s¨udamesse, otse m¨arklaua 3 otsekohene, vooruslik, o˜ iglane keskele 4 t˜oeline, o˜ ige, puhas 10 t¨apselt (m¨aa¨ rs˜ona) 5 5:peamine, p˜ohiline 11 1positiivsed arvud, kreedit 6 juhataja v u¨ lemus 12 1ametinimetus [司・監の第一位] 7 t¨apne, t¨apselt (kellaaja suhtes) 有 ¨ OKE LO ¨ SAGEDUS B . KANJI SHOHO 6 283 172 196 卜文 ✄ ✂会意 ✁Koosneb k¨aest 又 ja lihast 肉
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
