Majandusarvestus süstemaatiline protsess, mille käigus toimub: · majandusinformatsiooni identifitseerimine · majandusinformatsiooni mõõtmine · majandusinformatsiooni registreerimine · info edastamine kasutajatele Hõlmatavad valdkonnad · finantsarvestus · maksude arvestus · kuluarvestus · finantsanalüüs · · Majandusinfo tarbijad · omanikud · juhtkond · töötajad · kreeditorid · investeerijad · tarnijad · ostjad · · Raamatupidamise seadus (RPS) jõustunud 01.01.2003 · Seaduse eesmärk õiguslike aluste loomise ning põhinõuete kehtestamine rahvusvaheliselt tunnustatud põhimõtetest lähtuva raamatupidamise ja finantsaruandluse korraldamiseks (RPS § 1) Määratleb raamatupidamiskohustuslased, kelledeks on Eesti Vabariik ühe avalik-õigusliku isikuna, kohaliku omavalitsuse üksus, Eesti registreeritud era- j...
heaolukriteeriumid. seadused paljude tööstus- konkurentsireeglid mõnede Üksikhinnangu printsiip poliitiliselt motiveeritud tööstuspoliitiliselt eranditega motiveeritud hälvetega Suuremate riikide TP võrdlus Instrumendid Prantsusmaa Jaapan USA Raha- ja krediidisüsteem Selektiivne krediteerimine, Osaliselt selektiivne Seos tööstuspoliitikaga refinantseerimine ning krediteerimine, eriti puudub ligipääs väärtpaberiturule eriinstitutsioonide poolt Välisinvest.reeglid Selektiivne lubamine Selektiivne lubamine Piirangud puuduvad Riigistamine Võtmeharudes Ei kasutata Ei kasutata
Kordamisküsimused: Raamatupidamise alused 1. Mõistad Varad Põhi- ja käibevarad Kohustis Raamatupidamiskohustlase eksisteeriv kohustus, mis tuleneb mineviku sündmusest ja millest vabanemine eeldavalt vähendab majanduslikult kasulikke ressursse. Omakapital varade ja kohustiste vahe Kasum(kahjum) Aruandeperioodi tulude ja kulude vahe Tulu Majandusliku kasu suurenemine aruandeperioodil vara lisandumise või suurenemise või kohustiste vähenemisena, mille tulemusel omakapital suureneb, välja arvatud omanike sissemaksed omakapitali. Kulu Majandusliku kasu vähenemine aruandeperioodil vara vähenemise, ammendumise või amortisatsioonina või kohustiste tekkimisena, mille tulemusena omakapital väheneb, välja arvatud omakapitali arvel tehtud väljamaksed. Majandustehing tehing, muu toiming, seaduses sätestatud sündmus või õigusvastane tegu, mille tagajärjel muutub raamatupidamiskohustlase vara, kohustiste või omakapit...
Raamatupidamise alused 2/9/2015 Mai Takkis 1 Raamatupidamine Johan Wolfgang Goethe, Saksa XIX sajandi kirjanik ja teadlane:“Kahekordne raamatupidamissüsteem on inimvaimu üks kõige kaunim sünnitis, sest ta põhineb lihtsal algtõel-igal majanduslikul sündmusel on kaks vastandlikku ent võrdväärset poolust.” 2/9/2015 Mai Takkis 2 Mis on raamatupidamine ? Raamatupidamine Võimaldab info Mõõdab äriühingu kasutajatel äritegevust langetada põhjendatud Töötleb sellega seotud otsuseid info aruanneteks Edastab info huvigruppidele 2/9/2015 Mai Takkis 3 1 Raamatupidamise ülesanne Too...
Eksami kordamisküsimused 1) Allokatsioonifunktsioon – mida toodab avalik sektor, millega erasektor toime ei tule.(riik tagab nende teenuste täitmise) ostab teenuseid sisse Jaotusfunktsioon – sissetulekud jaotatakse ümber, jaotatakse maksude kaudu. Majanduse stabiliseerimise funktsioon – hoida inflaktsioonimäära kontrolli all, riigi eelarve poliitika, rahapoliitika. 2) Lorenzi kõver näitab sissetuleku ebavõrdset jaotumist ühiskonnas. Näitab ebavõrdsust ühiskonnas. (näide: mis on ebavõrdsus...) 3) Häiretest turul annavad märku hinnad, kulud ja kasum. Kõiki neid mõjutab pakkumise ja nõudmise vahekorra muutmine. 4) Ühiskondlikud kaubad – konkurentsitu tarbimine (päike,tuul,vihm). 5) SKP – sisemajanduse koguprodukt, toodete mahtu terrotooriumil. RKP – rahvamajanduse koguprodukt, rahvuse poolt toodetud teenused ja hüvised kokku 6) Kulude ja tulude ringkäik – hüviste turg, ressursside tu...
Eesti Mereakadeemia (kutseõppe osakond) Majanduse alused Anastassia Piminova 31 LJ Referaat Õpetaja: Tallinn 2013 MAJANDUSE MÕISTE Majanduslik mõtlemine on majanduslike probleemide asjalik ja loogiliselt järjekindel lahendamine, mille puhul tuginetakse tegelikust majanduselust saadud kogemustele, arvestatakse valitsevale ühiskonnaelule omaseid tavasid ja põhimõtteid ning kasutatakse olemasolevaid teoreetilisi teadmisi. Majandus on kogu ühiskonna ja kõigi selle liikmete püsivaks olemasoluks ja arenguks vajalike aineliste eelduste pidev taastootmise süsteem. Majandus on ülimalt keerukas ja erineval viisil avalduv, mõjutades nii kultuuri, kunsti , poliitikat jt. Majandustegevus toimub: - üksikindiviidi, - ettevõtte, - majandusharu, piirkonna, regiooni või - kogu riigi tasandil. MAJANDUSSÜSTEEMID Majanduse põhiküsimuste lahendamiseks kas...
poolele vastavatelt koondkontodelt. · Saldo tekkimisel kreediti poolele on tegemist kasumiga, deebetsaldo puhul aga kahjumiga. · Lõppsaldo asub alati algsaldo poolel. · Lõppsaldo = algsaldo + sama poole käive-vastaspoole käive · Deebetkäive konto deebetisse kirjendatud summade kokkuvõte · Kreeditkäive konto kreeditisse kirjendatud summade kokkuvõte · Debiteerimine sissekannete tegemine kontode deebetisse · Krediteerimine sissekannete tegemine konto kreeditisse · Peale aktiva ja passiva kontode on veel olemas tulude, kulude ja tulemuskonto Laiendatud bilansivõrrand · Vara + kulu = kohustused + omakapital + tulu Vara kulu · D näitab suurenemist · K näitab vähenemist Kohustused +omakapital +tulu 3 · D näitab vähenemist · K näitab suurenemist Raamatupidamislausend
lõpetada ja tagatisest loobuda. Tagatiseks oleva kinnisvara eest võik pank saada kõigest poole laenatud summa väärtuses, sest käest ära lastud räämas elamuid saab pank ikka hulk, mida viib müügihinnad veelgi alla. Üheks finantskriisi peamiseks põhjuseks ongi see, et liiga palju laenuvõtjaid ei ole suutnud seda maksta ja nad olid sunnitud oma kauaaegse kogu pangale tagastama. USA üldise rahandus- ja panganduskriisi eelkäijaks oli varasemast ajast ületulnud hüpoteetiline krediteerimine 2007. Aastal. See tähendab, et hüpoteetiliselt krediteeriti madala sissetuleku ja halva krediitajalooga inimesi. 20%lise kinnisvara hindade languse tõttu kaotasid Ameerika majaomanikud ligi 5 triljonit. Ameerika finants George Soros nimetas hüpoteetilise seebimulli ainult käivitusmehhanismiks, mis viis veelgi suurema mullu lõhkemiseni. Vene minister Kudrin arvas, et suurel määral oli finantskriis provotseeritud sabpraim laenudega
Reguleerib aruande koostamise korda Reguleerib arvutitarkvara kasutamist raamatupidamises Reguleerib raamatupidamise korraldamisega ja sellega kaasnevate sisekontrolli meetmete rakendamisega seotud asjaolusid. 16. 17. KONTOD 18. Kontod on üheliigiliste varaobjektide, nende finantseerimisallikate ja majandusprotsesside tulemuste rühmitamise ja jooksvas arvestuses kajastamise vahendiks. 19. Konto debiteerimine – summa kandmine konto deebetisse 20. Konto krediteerimine – summa kandmine konto kreeditisse 21. 22. 23. 24. 25. 26. Tulude ja kulude koondkonto on konto, kus kajastatakse tulude ja kulude lõpptulemi leidmist. Tulukonto sulgemisel: D (vastav) tulukonto; K tulude ja kulude koondkonto. Kulukonto sulgemisel: D tulude ja kulude koondkonto; K(vastav) tulukonto. Tulude ja kulude koondkonto suletakse perioodi lõpul. 27. 28. 29. 30. BILANSI(põhi)KONTO JA KONTRAKONTO 31. 32
D: Kaubad (lõppsaldo) 13 000 K: Ostud 35 000 K: Kaubad (algsaldo) 10 000 Esimese konto debiteerimise vajadus on tingitud tulude ja kulude õige vastandamise vajadusest, teise konto debiteerimise abil fikseeritakse kontole Kaubad lõppsaldo, mis 8 põhineb otseselt inventuuri andmetel. Esimese konto krediteerimine on tingitud vajadusest elimineerida konto Ostud, kuna tegemist on ajutise kontoga, millel ei saa olla saldot. Teise konto krediteerimisega elimineeritakse kontolt Kaubad algsaldo. Lõpetamiskandega nullitakse konto Müüdud kaupade soetusmaksumus. Lõpetamiskanne on järgmine: D: Tulude ja kulude koondkonto 32 000 K: Müüdud kaupade omamaksumus 32 000 [2:174]. Perioodilise süsteemi miinuseks on üksikasjaliku informatsiooni puudumine varu koostise
Tagatisfond on seaduse alusel asutatud avalik-õiguslik juriidiline isik, mis moodustati 2002. aasta 1. juulil. Tagatisfondi eesmärk on tagada krediidi- ja investeerimisasutuse klientide ja kohustusliku pensionifondi osakuomanike paigutatud vahendite kaitse, suurendades seeläbi finantssektori usaldusväärsust ja stabiilsust. Eestis on iga hoiustaja kohta tagatud pangas 100 000 eurot, kusjuures hoiustaja omavastutuse määr puudub. 55. Mida tähendab krediteerimine ja tooge välja krediteerimise peamised reeglid? Krediteerimist võib samastada laenuandmisega. Sõna credit tähendab inglise keeles usaldust ja tuleb ladinakeelsest sõnast credo `ma usun'. Laenuandjat nimetatakse võlausaldajaks ehk kreeditoriks ja laenusaajat võlgnikuks ehk deebitoriks. Krediteerimisega on kaasnenud läbi aegade suur risk. Krediidirisk on tõenäosus,
Muutuste liigid 1.A+A- 2.P+P- 3.A+P+ 4.A-P- KONTOD JA KAHEKORDNE KIRJENDAMINE Kontod on üheliigiliste varaobjektide, nende finantseerimisallikate ja majandusprotsesside tulemuste rühmitamise ja jooksvas arvestuses kajastamise vahendiks. Vara kohustise liigi kohta arvestuse pidamiseks tehtud tabel. Konto lihtsustatud mudel Konto nimetus Deebet Usaldab Kreedit volgneb Konto debiteerimine rahasumma kandmine konto deebetisse Konto krediteerimine rahasumma kandmine konto kreeditisse KONTODE LIIGITUS BILANSIKONTOD KASUMIARUANDEKONTOD Aktivakontod Passivakontod Tulukontod Kulukontod Kontraaktiva- Kontrapassiva- Kontratulu- Kontrakulu- Kontod kontod kontod kontod
Turunduse kordamisküsimused 1. Turunduse mõiste, olemus, kontseptsioonid Turunduse olemus – Turundus on kasulike klientide leidmise ja hoidmise ning kasulike kliendisuhete arendamise teadus ja kunst. Turunduse vajadus – valmistada õigele tarbijale õige toode ja viia see õige sõnumiga õigel ajal õigesse kohta; pikaajaliste kliendisuhete loomine ja arendamine; luua tarbijatega pikaajaline vastastikku kasumlik suhe; luua ettevõttes finantsiline edukus. Turunduse funktsioonid – Turulõhede ületamine. Turundus peab tegema kõik, et vahetus oleks võimalikult mugav ja sujuv ning nimetatud lõhed kõrvaldatud: Ruumilõhe: tootja ja tarbija on sageli geograafiliselt eraldatud. Turundustegevus peab tagama kauba pakkumise ja tarbijale sobilikus kohas, luues ostmise kohamugavuse. Ajalõhe: kaupade tootmine ja tarbimine toimuvad erineval ajal (erandiks teenused). Mõnikord on põhjuseks ka tootmise tsüklilisus. Turundu...
Hoiuse saldo määratakse hoiuse muutumise iga korra järel. Pärast saldo muutumist tuleb leida püsiva saldo summa (M): 15 Pangahoiuseriski vähendab oluliselt see, et panga maksejõuetuse korral on hoiustel kindlas osas seaduslik garantii. Näiteks Eestis on võetud sihiks, et hiljemalt 2010. aastal on iga hoiustaja kohta tagatud pangas 20 000 eurot, kusjuures hoiustaja omavastutuse määr on 10%. 17 18 9.3. Krediteerimine 9.3.1. Krediit ja krediteerimise põhireeglid Krediteerimist võib samastada laenuandmisega. Sõna credit tähendab inglise keeles usaldust ja tuleb ladinakeelsest sõnast credo `ma usun'. Laenuandjat nimetatakse võlausaldajaks ehk kreeditoriks ja laenusaajat võlgnikuks ehk deebitoriks. Krediteerimisega on kaasnenud läbi aegade suur risk. Krediidirisk on tõenäosus, et laenusaaja jätab oma kohustused täitamata ning põhjustab sellega laenuandjale raha täieliku või osalise
Nõukogude eesti Tartu Kivilinna gümnaasium Risto Vao 11e 2010 Nõukogude Eesti Kriminaalsed sündmused Eestis aastatel 19401941 1. Eesti Vabariigi kodanike ja elanike süüdimõistmine Eestisse sisenes1940. aasta juunis Eestisse koos Punaarmee üksustega või kohe pärast neid NSVLi Siseasjade Rahvakomissariaadi (edaspidi NKVD) operatiivgrupp, mis juhtis Eesti kodanike ja elanike vangistamist Eesti Vabariigi territooriumil. Esimesed arreteerimised toimusid juba 1940. aasta juunis. NKVD operatiivgrupi poolt olulisemaks peetud isikud viidi mõne päeva jooksul pärast Eestis kinnivõtmist Leningradi või Moskvasse, kus nad formaalselt uuesti arreteeriti. 1940. aasta juunist augustini püüdsid NSVLi okupatsioonivõimud jätta muljet, et Eesti territooriumil kehtivad jätkuvalt Eesti Vabariigi seadused. NKVD operatiivgrupi tegevuse varjamiseks kasutati Eesti poliitilist politseid. 1940. aasta juuni ...
1.Raha olemus ja areng. Raha funktsioonid. Raha on väärtuse mõõt. Raha on eriline kaup, mis on kaubatootmise ja vahetuse protsessis eraldunud kaupade üldisest massist ning on üldisesks ekvivalendiks kõikidele kaupadele. Raha on hüviste omandiõiguse vabatahtlikku edasiandmist võimaldav üldtunnustanud instrument. Raha areng: 1. Kaupraha 2. Sümbolraha (dekreetraha) 3. arveldusraha Raha omadused: · aktsepteeritavus · homogeensus · jaotatavus · äratuntavus · kaasakantavus · piiratus · säilivus Raha funktsioonid: · maksevahend · väärtuse mõõt · akumulatsioonivahend 2.Rahasüsteemi ajalugu. Kullastandard. Bretton Woods. Raha pakkumine ringluses olev raha. Raha agregaadid: · M1 hõlmab käibel olevat sularaha ja üleööhoiuseid. M1 = sularaha + nõudmiseni hoiused · M2 hõlmab rahaagregaati M1 ning kuni kaheaastase kokkulepitud tähtaega hoiuseid ja kuni kolmekuulise etteteatamistä...
aktsiaid tagasi osta. Lähtudes investeerimisobjektist (strateegiast) eristatakse: · rahaturufonde, mis paigutavad vahendeid rahaturuinstrumentidesse · intressifonde, mis paigutavad raha lisaks rahaturuinstrumentidele ka pikema tähtajaga võlainstrumentidesse · aktsiafonde, mis investeerivad peamiselt aktsiatesse · eksisteerib ka segafonde, mis investeerivad nii võlakirjadesse kui ka aktsiatesse. 22. Krediteerimine Krediit võlgu antud (võetud) raha või kaup, mis saajal (deebitoril) tuleb andjale (kreeditorile) kokkulepitud kujul ja tähtjaks tagastada, makstes enamasti intressi. Pankades antakse seda reeglina raha kujul. Krediidi ülesanded: 9 · vahendite tagastuv ümberjaotus · krediidiringlusvahendite loomine · rahaliste tulude ümberjaotamine · kontrolli ülesanne
sobib ühiskonnale. Majandus- ja muu tegevuse välis- või kõrvalmõjud. Need on olukorrad, kus teistele oma tegevusega tekitatud kahju (negatiivsed kõrvalmõjud) ja kasu (positiivsed kõrvalmõjud) jääksid kompenseerimata, kui valitsus ei sekkuks. Valitsuse sekkumine tõstab ühiskonna heaolu. Puudulikud turud. Siia kuuluvad näiteks kindlustusturg (eraturud ei kindlusta paljude tähtsate riskide vastu), kapitaliturg (õppelaenude garanteerimine, eluasemefondid, ekspordi krediteerimine jm.). Infotõrked. Informatsioon on oma olemuselt avalik kaup (üldkasutatav hüvis). Veel ühe inimese informeerimine ei vähenda teiste informeeritust. Eraturg pakub informatsiooni ebapiisavalt, seepärast peab valitsus sekkuma, nõudma informatsiooni avaldamist näiteks kaupade kohta ja ise tootma informatsiooni (ilmateated jmt.). Majanduse tasakaalutus (tööpuudus ja inflatsioon). Tööpuudust peetakse märgiks, et turul on midagi korrast ära
FINANTSJUHTIMINE- JA ANALÜÜS Andres Laar Andres Laar 2008 2007 KURSUSE EESMÄRK JA SISU Kursuse eesmärk- pakkuda juhtimiseks vajalikke minimaalseid rahandusteoreetilisi teadmisi ning kogemusel põhinevaid praktilisi soovitusi. Kursus on enamasti praktilise suunaga. Finantsjuhtimise olemus ja eesmärgid Finantsjuhtimise tegevused finantsanalüüs kapitali juhtimine rahakäibe juhtimine eelarvete süsteem ja prognoosimine raha hankimine ja paigutamine investeeringute analüüs väärtusjuhtimine Andres Laar 2008 2007 Mida Te peale kursust peate oskama? Hinnata ettevõte finantsseisundit Hinnata kapitali hinda ettevõttes ja turgudel Hinnata ettevõtte äriprojekt...
RAAMATUPIDAMISARVESTUSE ÜLDISELOOMUSTUS: Arvestuse mõiste ja terminoloogia: Arvestuse abil kajastatakse varade seisukorda ja liikumist. Ehk siis pannakse kirja kust varad tulevad ja kus neid kasutatakse. Arvestust peetakse selleks, et kontrollida ettevõtte tegevust ja suunata arengut. Arvestus on oma olemuselt ärikeel mida peaksid valdama kõik finantsharidust omavad isikud ja finants näitajatest huvitatud isikud. 1. ettevõtte tipp ja keskastme juhid või juhtkond. 2. osanikud/omanikud/ investorid 3. maksuamet/riik/ statistikaamet 4. pangad/laenuandjad 5. töötajad/raamatupidaja 6. kliendid ja hankijad Juhtimine-organisatsiooni tegevuse planeerimine ja operatiivarvestuse alusel juhtimine. Arvestus- majandusliku tehingu registreerimine mille alla kuuluvad ülesmärkimine, liigitamine, summeerimine, tõlgendamine. Mis on arvestus? ühe KT küsimus! Raamatupidamine-üks majandusliku arvestuse liikidest ja kujutab endast pidevate info süstematis...
Tallinna Tehnikaülikool Majandusarvestuse instituut FINANTSARVESTUS Loengukonspekt Koostanud lektor Iivi Maspanov SISUKORD SISUKORD ......................................................................................................................... 2 1. MAJANDUSARVESTUS ................................................................................................... 3 2. RAHVUSVAHELISELT TUNNUSTATUD ARVESTUSE JA ARUANDLUSE PÕHIMÕTTED .......... 5 3. RAAMTUPIDAMISE AASTAARUANDE KOOSTAMISE ALUSPRINTSIIBID (RMPS § 16) ......... 6 4. RAAMATUPIDAMISES KASUTATAVAD MÕISTED ............................................................ 7 5. MAJANDUSTEHINGUTE DOKUMENTEERIMINE JA REGISTREERIMINE ............................. 8 6. RAAMATUPIDAMISE ARVESTUSMEETODID.................................................................. 12 7. RAAMATUPIDAMISE BILANSS ....
koostab kontoplaani (kontode loetelu) majandustehingute ja reguleerimiskannete kirjendamiseks. Riigi- ja omavalitsusasutuse kontoplaani kehtestab rahandusminister. Kontol on kaks poolt parem pool on alati kreedit ja vasak pool on alati deebet. Raamatupidamislausendi kandmist kontole nimetatakse kirjendamiseks. Konto vasakule poolele sissekannete tegemine ehk kirjendamine on antud konto debiteerimine. Konto paremale poolele kirjendamine on antud konto krediteerimine. Heast raamatupidamistavast lähtudes alustatakse lausendite moodustamist alati debiteeritava(te)le kontodele kirjendamisega, alles siis kirjendatakse krediteeritava(d) kontod. Olenevalt sellest, kas on tegemist vara kontoga või kohustuste ja omakapitali kontoga, on kontode käitumine erinev. Seepärast on enne konteerimist (kontodele kirjendamist) vaja mõelda, milliseid bilansikirjeid (selle alusel vastavale bilansikirjele avatud
TURUNDUSE ALUSED Loengukonspekt SISUKORD 1.TURUNDUSE OLEMUS...................................................................................................... 3 1.1 Turunduse määratlused....................................................................................................3 1.2 Turunduse ajalugu........................................................................................................... 4 1.3 Turustuspoliitika..............................................................................................................4 1.4 Turunduse vajadus...........................................................................................................5 1.5 Turunduse juhtimise filosoofiad......................................................................................6 1.5.1 Turunduskontseptsiooni komponendid.................................................................... 6 1.6 Tur...
RAAMATUPIDAMISARVESTUSE ÜLDISELOOMUSTUS: Arvestuse mõiste ja terminoloogia: Arvestuse abil kajastatakse varade seisukorda ja liikumist. Ehk siis pannakse kirja kust varad tulevad ja kus neid kasutatakse. Arvestust peetakse selleks, et kontrollida ettevõtte tegevust ja suunata arengut. Arvestus on oma olemuselt ärikeel mida peaksid valdama kõik finantsharidust omavad isikud ja finants näitajatest huvitatud isikud. 1. ettevõtte tipp ja keskastme juhid või juhtkond. 2. osanikud/omanikud/ investorid 3. maksuamet/riik/ statistikaamet 4. pangad/laenuandjad 5. töötajad/raamatupidaja 6. kliendid ja hankijad Juhtimine-organisatsiooni tegevuse planeerimine ja operatiivarvestuse alusel juhtimine. Arvestus- majandusliku tehingu registreerimine mille alla kuuluvad ülesmärkimine, liigitamine, summeerimine, tõlgendamine. Mis on arvestus? ühe KT küsimus! Raamatupidamine-üks majandusliku arvestuse liikidest ja kujutab endast pidevate info süstematis...
ARUANDLUS Majandustehingute tulemusel toimuvad mimesugused muutused ettevõtte varade, kohustiste, omakapitali hulgas (varad suurenevad, vähenevad jne) Andmeid muutuste kohta saadakse KONTODE süsteemi abil. KONTO NIMI DEEBET KREEDIT Deebetkäive Kreeditkäive debiteerimine krediteerimine Kontode liigid 1. Bilansikontod ehk alalised kontod ehk reaalkontod D AKTIVAKONTO K D PASSIVAKONTO K 1.1. Aktivakontod Algsaldo Algsaldo 1.2 Passivakontod Suurenemine Vähenemine Vähenemine Suurenemine 2. Reguleerimiskontod Lõppsaldo Lõppsaldo 2.1. Kontraaktivakontod 2.2. Kontrapassivakontod 3. Kasumiaruandekontod ehk ajutised kontod 3.1
17 algbilansis: aktivakirjete summa vastavate kontode deebetisse, passivakirjete summad vastavate kontode kreeditisse. Käive on majandustehingutest tulenevate muudatuste summa perioodi jooksul. Deebetkäive DK on konto deebetisse kirjendatud summade kokkuvõte ning kreeditkäive KK on konto kreeditisse kirjendatud summade kokkuvõte. Debiteerimiseks nimetatakse sissekande tegemist konto deebetisse ja krediteerimine sissekande tegemine konto kreeditisse. Konto lõppsaldo S1 ehk lõppjääk asub algsaldo poolel. Kehtib järgmine seos: lõppsaldo = algsaldo + sama poole käive – vastaspoole käive (5) Aktivakonto suurenemine kajastatakse konto deebetis ja vähenemine konto kreeditis. Passivakonto suurenemine kajastatakse konto kreeditis ja vähenemine deebetis. Aktivakonto jäägi ehk lõppsaldo (S1) leidmisel perioodi lõpul liidetakse jäägile perioodi
Tabelist 2 selgub, et kanded on toimunud kasumiaruandes müügitulude kontodel „Teenuste müük kohalikele ostjatele“ summas 319 148,20 eurot, „Teenuste müük EL ostjatele“ 29 summas 35 064,00 eurot ja „Teenuste müük grupi kohalikele ostjatele“ summas 611 887,30 eurot. Kontode kreeditis on kajastatud klientidele esitatud arvete netosumma ja deebetis on kirjendatud kliendile esitatud arve krediteerimine. Esitatud arveid oli krediteeritud, kuna ekslikult oli esialgne arve kinnitatud vales perioodis ning selle tõttu ei olnud järgitud tulude ja kulude vastandamise printsiipi. LOGCU 7 825 1% LOGEX 306 279
TURUNDUS Loengukonspekt Õppejõud Reet Niilus Mõdriku 2011 2 SISUKORD 1.TURUNDUSE OLEMUS...................................................................................................... 4 1.1 Turunduse määratlused....................................................................................................4 1.2 Turunduse ajalugu........................................................................................................... 5 1.3 Turustuspoliitika..............................................................................................................5 1.4 Turunduse vajadus...........................................................................................................6 1.5 Turunduse juhtimise filosoofiad......................................................................................7 1.5.1 Turunduskontseptsiooni komponendid......................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
