1. Finantsõiguse mõiste ja seosed teiste õigusharudega vt õppematerjal ÕIS Finantsõigus- Tegemist on avaliku õiguse haruga, mille objektiks on riigi raharingluse korraldamine, rahandusasutuste süsteem ja ülesehitus, riigieelarve ja kohalike omavalituste eelarvete koostamine ja vastuvõtmine ning täitmise kord. Lisaks reguleerib finantsõigus Eesti vabariigi ja kohalikule omavalitsusele ning avalik-õiguslikule juriidilisele isikule ehk avalikule sektorile rahaliste kohustuste võtmise korda ja mitmete erinevate rahaliste kohustuste võtmise korda, erinevate avalik- õiguslike rahaliste kohustuste võtmise ning nendega seotud tasude (maksud, lõivud, trahvid jne) sätestamise, kehtestamise ja sissenõudmise korda ning rahaliste vahendite kasutamise kontrolli. Konkreetsemalt kuulub finantsõiguse objektide hulka: · riigi keskpangandus, raha emiteerimine, raharingluse korraldamine. · rahandusasutuste süst...
Õigusõpetus Põhiseadus Õiguseks nimetatakse ühiskonnas kehtivaid kokkuleppeid ja tavasid. Algul oli suuline tavaõigus. Seejärel hakati seadusi kirja panema. Kui seadus väga palju tuli, siis tuli vaadata, et nad omavahel haakuksid. Haakuvate seaduste kogu nimetatakse õigussüsteemiks. Esimene õigussüsteem sündis Vana-Roomas 6. saj. pkr. Valdkonnad: 1. Kriminaalasjad 2. Omandiküsimused Mõned tänapäeva õigussüsteemid. 1. Mandri-Euroopa ÕS a) germaani ÕS P-Euroopa, detailne, b) romaani ÕS L-Euroopa, detailne, koodeksid, Pani aluse Napoleon. 2. Anglosaksi ÕS a) Vandekohus b) Põhiseadus puudub c) Pretsedendikohus suur mõju õigussüsteemile. 3. Islami ÕS a) väga tihe seos koraaniga. b) Perekonnaelu on väga detailselt reguleeritud. c) Arhailised karisutsed d) Islami õigus pole seotud territooriumiga ...
Eestis töötanud Proovivalve Inspektuur analüüsis väärismetallide sisaldavust ka tolliorganite poolt rekvireeritud esemetes, samuti andis välja tõendeid ja lubasid väärismetallist esemete välismaale viimiseks. Eesti NSV-s töötanud tolliorganid Vabariigi Rahandusministeeriumile ei allunud omades seega otsealluvuse NSV Liidu Tolli Peavalitsusele. Liidu eelarvesse kanti täielikult ka kõik laekunud tollikulud. II Nõukogude Liidus olid pangad riiklikud krediidiasutused. Pangasüsteemile oli omane panganduse riiklik monopol: ringlusvahendite riiklik emissioon, tsentraliseeritud krediteerimine, kommertskrediidi asendamine otsese pangakrediidiga. Valdav osa lühiajalistest krediiditehingutest oli koondatud riigi ühtsesse krediidi- ja arvelduskeskusesse - NSV Liidu Riigipanka. Eesti NSV-s oli keskseks pangaasutuseks NSV Liidu Riigipanga Eesti Vabariiklik Kontor, kes allus otseselt NSV Liidu Riigipangale. Riigipanga Kontori ülesanneteks olid: 1
• Parkimistasu 33. Suurimad tululiigud ja suurimad kululiigid KOV eelarves Tulud: • Maksud • Toetused • Kaupade-teenuste müük Kulud: • Haridus (~50%) • Majandus • Keskkonnakaitse III osa – Finantssüsteemid 34. Finantssüsteemi ülesehitus Finantssüsteem koosneb finantsinstitutsioonidest ja finantstoodetest. Finantsinstitutsioonid jagunevad finantsasutusteks ja finantsturgudeks. 35. Finantsasutuste liigitused ja selgitused • Krediidiasutused: institutsioon, mis võtab vastu rahalisi hoiuseid ja annab omal vastutusel laenu (hoiustamis-, krediidi-, väärtpaberi- ja arveldusteenused) • Kindlustusseltsid: Võimalike kahjude kandmine. Kindlustustegevus on kindlustuslepingu alusel kindlustusväljavõtja või kindlustatu riskide ülevõtmine kindlustusandja poolt. Kindlustusjuhtumi korral maksab kindlustusselts välja hüvitise. • Väärtpaberivahendajad – Väärtpaberite vahendamine 36. Väärtpaberituru osalised
Eksami kordamisküsimused Eksamitöö teooria test annab 25 punkti (testis on 40 küsimust, 45 min. Moodle-i põhine, üks katse). Test hõlmab loengute ja õpikute materjali (vt. Moodle-s iga teema juures kirjas). Eksamitöö ülesanded annavad 20 punkti (4 ülesannet, 50 min. Moodle-i põhine, üks katse). Eksamitöö tüüpülesanded on lahendatud seminarides 7, 8, 10, 11, 12. 1. Peamised põhjused, mis tekitavad ettevõtete poolse finantsteenuste ja –instrumentide nõudluse. Innovatsiooni ning arendustega seotud algsed kulutused Käibe- ning põhivara soetamiseks vajalik kapital Äritegevusi toetavate teenuste rahastamine Riskide juhtimiseks/maandamiseks Ettevõtte kapitalistruktuuri muutmiseks/restruktureerimiseks ning tootluse parandamiseks. 2. Peamised põhjused, mis tekitavad üksikisikute ja kodumajapidamiste poolse finantsteenuste ja –instrumentide nõudluse. Nende eesmärgid, eelistused ja nõudlus erinevate tarbitavate ...
Turgu mitte tundval investeerijal võib tekkida probleeme fondi või tema instrumendi valikul. Projekti juhtimine on küllaltki levinud kaasaja finantsvorm, see ei ole seotud konkreetse ettevõttega, vaid mingi kindla projektiga. Sageli on nad seotud infrastruktuuri parendamisega ning seetõttu maksumuselt olulised ja osalejad projektis võivad olla erinevad subjektid. 11 Näiteks valitsus, omavalitsused, krediidiasutused, ettevõtted. Kuna osalejate ring on väga mitmekesine, siis kasutatakse finantseerimisel erinevaid allikaid. Võlakirja emissioon, laenurahad, liisingu struktuurid, jne. Kasutatakse ka välisabina sihtfinantseerimist. Tööstusfinantseerimine. Seda kasutatakse spetsiifiliste ettevõtlusvormide korral ja eriti suurettevõtluses. Ettevõte püüab tagada finantseerimise endale võimalikult mugavalt ja selleks moodustatakse tema juurde mingi
Tänu massilisele raha väljaviimisele pangast, muutub selle seisukord kriitiliseks, kuna eesti pank ei soovinud järjekordse suure panga pankrotti, otsustatakse panga päästmiseks ühendada ta arengupangaga, kelle seisundit hinnati sel hetkel heaks. Ühendamise käigus selgus, et arengupanga finantsseis osutus veelgi hullemaks, võrreldes Sotsiaalpangaga. VALUUTATURG Valuutaturg on finantsturg, kus üksikisikud, ettevõtted, ning krediidiasutused ostavad ja müüvad valuutat(välisvaluutat). Välisvaluuta vajadus võib tekkida erinevatel põhjustel nagu näiteks : 1)turism, kui tuleb vahetada koduvaluutat 2) kui ettevõte tahab teostada importi 3)kui otsustatakse investeerida välisriiki 4)või tegeltakse spekulatiivsete tehingutega, et kursivahedest teenida. Valuuta vahetamise vajadus võib tekkida ka näiteks eksportival ettevõttel, kes näiteks müüb tooteid
1 Audiitortegevuse olemus 08.11.2010 Audiitortegevus on üks majandusarvestuse liikidest, ja majandus arvestus sisaldab veel järgmisi liike: 1) Finantsarvestus - mis annab infot ettevõtte juhtkonnale ning ettevõtte tegevusest huvitatud välistarbijatele(aktsionär, krediidiasutused, riigiasutused). Välistarbijad saavad infot eelkõige finantsaruannetest. Finantsaruanded on aga minevikulise iseloomuga, ja seetõttu ei pruugi nad hetke olukorda täiesti õigesti kajastada. Finantsaruannete ettevalmistamine koostamine ja analüüs ongi finantsaaruande ülesandeks, ning see on reguleeritud riiklike õigusaktidega. 2) Juhtimisarvestus seisneb raamatupidamisaruannete kasutamises juhtkonna poolt,
TALLINNA MAJANDUSKOOL Majandusarvestuse ja maksunduse osakond Raamatupidamise bilanss. Ainetöö Juhendaja: Tallinn 2009 2 Sisukord. 1. Raamatupidamise bilanss........................................................................................................6 1.1. Raamatupidamise bilansi mõiste. ....................................................................................6 1.2. Seadusandlik reguleerimisbaas. ......................................................................................8 1.3. Majanduslik tähtsus........................................................................................................10 2.Bilansi kostiosad....................................................................................................................12 2.1. Bilansi struktuur. ...............................................
o kajastab ettevõtte majandustegevuse tulemusi aruandeperioodi jooksul o TULUD on varade sissetulek ettevõttesse o KULUD on varade väljaminek või kasutamine o Kasumiaruande koostamisel püütakse vastavusse viia ettevõtte tulud teatud aruande perioodil ja nende saavutamiseks tehtud kulud o Aruandeperioodi pikkuseks on aasta, tavaliselt algab 01.01. ja lõpeb 31.12. o Eesti raamatupidamise seaduse §20 (1) kohaselt on Eesti ettevõtetel lubatud (va krediidiasutused ja kindlustusseltsid) kasutada ühte kahest seaduses ettenähtud kasumiaruande skeemist, kus ärikulud erinevalt klassifitseeritakse: SKEEM 1 jagab kulud gruppidesse nende iseloomu järgi ( tööjõukulud, amortisatsioon jne) SKEEM 2 jagab kulud gruppidesse nende funktsiooni järgi ettevõttes (realiseeritud toodete kulu, turustuskulud, üldhalduskulud)
vahendid. Euroalal kehtivad seadusliku maksevahendina ainult europangatähed ja -mündid. Eurosüsteemi ülesanne on tagada, et majandust varustatakse sujuvalt ja tõhusalt pangatähtedega ning säilitada üldsuse usaldus euro suhtes. Europangatähtede turvalisus saavutatakse turvaelementide uurimis- ja arendustegevuse ning võltsimise ennetamise ja seire abil. Ühtlasi peavad keskpangad, krediidiasutused ja teised sularahakäitlejad (näiteks sularahaveoga tegelevad ettevõtted) järgima pangatähtede käitlemisel ühiseid kvaliteedistandardeid ja ehtsuse kontrollimise nõudeid. Euroopa Keskpangal on ainuõigus otsustada europangatähtede kujunduse, raha ringlusesse laskmise mahu, ringlusesse lastavate nominaalide ja muude sarnaste küsimuste üle. Eurosüsteemi kuuluvad keskpangad viivad need otsused ellu.
23. Finantsasutuste liigitus ja selgitused. Majandusüksused kasutavad finantsvaratehingutes enamasti vahendajate, täpsemalt finantsvahendajate abi. Finantsvahendajatena toimivaid institutsioone nimetatakse rahaasutusteks. Rahaasutuste liigitus sõltub suuresti riigi seadustest, täpsemini sellest, kuidas on erinevate finantsvahendajate tegevusalad piiritletud. Eesti seaduste alusel võib rahaasutused jagada järgmiselt: 1) Krediidiasutused - on ettevõtted, mis võtavad vastu rahalisi hoiuseid ja annavad omal vastutusel laenu. Need on pangad. Tegevuslube annab Eesti Pank. 2) Kindlustusseltsid - on ettevõtted, mis loovad kindlustusvõtjate maksetest fondi, millest hüvitatakse kindlustusvõtjatele tekkinud kahju. Kindlustuse objekti järgi jagatakse kindlstusseltsid elu- ja kahjukindlustusteks. Ettevõtteid, mis vahendavad kindlustusseltside teenuseid nimetatakse kindlustusmaakleriteks.
kõrgekvaliteediga väärtpaberites). Selle eesmärk eelkõige on tagada pankade likviidsus maksevõime. Teatud määral on normatiividel ka rahapoliitilised kaalutlused- Eriti meie rahasüsteemis (valuutakomitee süsteemis), kus rahapakkumist kujundavad pangad. Normatiivide karmistamine piirab pankade rahapakkumist (adekvaatsus, likviidsus, koh. reserv), mida karmimad on normatiivid seda kallim on panga poolt pakutava raha hind ja väiksem kogus. Kommerts- ehk äripangad kui krediidiasutused võivad toimida ainult aktsiaseltsidena (aktsiapankadena). Krediidiasutusel peab tegutsemiseks olema Eesti Panga poolt väljastatud tegevuslitsents. Tegevuslitsentsiks on vaja panga omanikel paigutada panaga aktsiakapitali 5 miljonit Eurot. Usaldusnormatiividest kinnipidamist kontrollib Eestis finantsinspektsioon (Eesti Panga alluvuses, kuigi eraldiseisva eelarvega). Krediidiasutuse (kommertspanga) juhtorganiks on aktsionäride üldkoosolek, nõukogu ja juhatus.
o TULUD on varade sissetulek ettevõttesse o KULUD on varade väljaminek või kasutamine o Kasumiaruande koostamisel püütakse vastavusse viia ettevõtte tulud teatud aruande perioodil ja nende saavutamiseks tehtud kulud o Aruandeperioodi pikkuseks on aasta, tavaliselt algab 01.01. ja lõpeb 31.12. o Eesti raamatupidamise seaduse §20 (1) kohaselt on Eesti ettevõtetel lubatud (va krediidiasutused ja kindlustusseltsid) kasutada ühte kahest seaduses ettenähtud kasumiaruande skeemist, kus ärikulud erinevalt klassifitseeritakse: SKEEM 1 jagab kulud gruppidesse nende iseloomu järgi ( tööjõukulud, amortisatsioon jne) SKEEM 2 jagab kulud gruppidesse nende funktsiooni järgi ettevõttes (realiseeritud toodete kulu, turustuskulud, üldhalduskulud)
o TULUD on varade sissetulek ettevõttesse o KULUD on varade väljaminek või kasutamine o Kasumiaruande koostamisel püütakse vastavusse viia ettevõtte tulud teatud aruande perioodil ja nende saavutamiseks tehtud kulud o Aruandeperioodi pikkuseks on aasta, tavaliselt algab 01.01. ja lõpeb 31.12. o Eesti raamatupidamise seaduse §20 (1) kohaselt on Eesti ettevõtetel lubatud (va krediidiasutused ja kindlustusseltsid) kasutada ühte kahest seaduses ettenähtud kasumiaruande skeemist, kus ärikulud erinevalt klassifitseeritakse: SKEEM 1 jagab kulud gruppidesse nende iseloomu järgi ( tööjõukulud, amortisatsioon jne) SKEEM 2 jagab kulud gruppidesse nende funktsiooni järgi ettevõttes (realiseeritud toodete kulu, turustuskulud, üldhalduskulud)
o TULUD on varade sissetulek ettevõttesse o KULUD on varade väljaminek või kasutamine o Kasumiaruande koostamisel püütakse vastavusse viia ettevõtte tulud teatud aruande perioodil ja nende saavutamiseks tehtud kulud o Aruandeperioodi pikkuseks on aasta, tavaliselt algab 01.01. ja lõpeb 31.12. o Eesti raamatupidamise seaduse §20 (1) kohaselt on Eesti ettevõtetel lubatud (va krediidiasutused ja kindlustusseltsid) kasutada ühte kahest seaduses ettenähtud kasumiaruande skeemist, kus ärikulud erinevalt klassifitseeritakse: SKEEM 1 jagab kulud gruppidesse nende iseloomu järgi ( tööjõukulud, amortisatsioon jne) SKEEM 2 jagab kulud gruppidesse nende funktsiooni järgi ettevõttes (realiseeritud toodete kulu, turustuskulud, üldhalduskulud)
79. Nimetage rahanduse erikursusi. Rahandus kui õppeaine on väga mitmetahuline ja koosneb mitmest erikursusest: ettevõtte rahandus, pangandus, investeeringud, finantsturud, rahateooria, kinnisvara rahndus jms. 80. Millega tegeletakse finantsjuhtimises? Finantsjuhtimises on omavahel põimunud finantsarvestus, mikro- ja makroökonoomika, statistika ning matemaatika. Järjest rohkem on hakatud rõhutama ka õiguslikke aspekte. Seetõttu võib finantsjuhtimist nimetada ka interdisplinaarseks õppeaineks, mis eeldab häid eelteadmisi teistest majandusainetest ja loogilist mõtlemist. 81. Mis on investeerimisotsused ja mis finantseerimisotsused? Tooge ka nende seos bilansiga. Ettevõtte rahandustöö on tihedalt seotud bilansi juhtimisega. Bilansiga seotud otsused võib jagada üldjuhul kaheks: investeerimisotsused ja finantseerimisotsused. Investeerimisotsused on ressursside paigutamisega seotud otsused (ettevõtte varade portfelli koostamine ...
Tallinna Tehnikagümnaasium LOENGUKONSPEKT I OSA FINANTSARVESTUS 1 Tallinna Tehnikagümnaasium Õppeaine eesmärk Anda õpilastele majandusalaseid üldteadmisi ettevõtte majandustegevuse olulisematest külgedest, finantsarvestuse alustest, kontseptsioonidest seostatuna Eesti seadusandluse ja ärikeskkonna ning nendest tulenevate probleemidega. Aine käsitlemisel keskendutakse põhimõistete, struktuuride, reeglite ja protsesside ning metoodiliste võtete selgitamisele ettevõtluse esmatasandil. Loengukonspekti esimene osa sisaldab teoreetilisi aluseid. Teises osas on toodud aine omandamiseks vajalikud praktilised näited probleemsed ülesanded (nn. mini projektid), milledele on vaja anda majanduslik hinnang ja teha õiged otsused probleemide käsitlusel. ...
Tehnikagümnaasium TALLINNA TEHNIKAGÜMNAASIUM AINEKONSPEKT MAJANDUSÕPETUS II OSA FINANTSJUHTIMINE 1 Tehnikagümnaasium Õppeaine eesmärk Anda õpilastele majandusalaseid üldteadmisi ettevõtte majandustegevuse olulisematest külgedest, finantsarvestuse alustest, kontseptsioonidest seostatuna Eesti seadusandluse ja ärikeskkonna ning nendest tulenevate probleemidega. Aine käsitlemisel keskendutakse põhimõistete, struktuuride, reeglite ja protsesside ning metoodiliste võtete selgitamisele ettevõtluse esmatasandil. Loengukonspekt sisaldab teoreetilisi aluseid ja vajalikke praktilised näited probleemsed ülesanded (nn. miniprojektid), milledele on vaja anda majanduslik hinnang ja teha õiged otsused probleemide käsitlusel. Ülesannete kogumiku koostamisel on lähtutud vasta...
Tehnikagümnaasium TALLINNA TEHNIKAGÜMNAASIUM AINEKONSPEKT MAJANDUSÕPETUS II OSA FINANTSJUHTIMINE 1 Tehnikagümnaasium Õppeaine eesmärk Anda õpilastele majandusalaseid üldteadmisi ettevõtte majandustegevuse olulisematest külgedest, finantsarvestuse alustest, kontseptsioonidest seostatuna Eesti seadusandluse ja ärikeskkonna ning nendest tulenevate probleemidega. Aine käsitlemisel keskendutakse põhimõistete, struktuuride, reeglite ja protsesside ning metoodiliste võtete selgitamisele ettevõtluse esmatasandil. Loengukonspekt sisaldab teoreetilisi aluseid ja vajalikke praktilised näited probleemsed ülesanded (nn. miniprojektid), milledele on vaja anda majanduslik hinnang ja teha õiged otsused probleemide käsitlusel. Ülesannete kogumiku koostamisel on lähtutud vasta...
Tehnikagümnaasium TALLINNA TEHNIKAGÜMNAASIUM AINEKONSPEKT MAJANDUSÕPETUS II OSA FINANTSJUHTIMINE 1 Tehnikagümnaasium Õppeaine eesmärk Anda õpilastele majandusalaseid üldteadmisi ettevõtte majandustegevuse olulisematest külgedest, finantsarvestuse alustest, kontseptsioonidest seostatuna Eesti seadusandluse ja ärikeskkonna ning nendest tulenevate probleemidega. Aine käsitlemisel keskendutakse põhimõistete, struktuuride, reeglite ja protsesside ning metoodiliste võtete selgitamisele ettevõtluse esmatasandil. Loengukonspekt sisaldab teoreetilisi aluseid ja vajalikke praktilised näited probleemsed ülesanded (nn. miniprojektid), milledele on vaja anda majanduslik hinnang ja teha õiged otsused probleemide käsitlusel. Ülesannete kogumiku koostamisel on lähtutud vasta...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
