1.Raha olemus ja areng. Raha funktsioonid. Raha on väärtuse mõõt. Raha on eriline kaup, mis on kaubatootmise ja vahetuse protsessis eraldunud kaupade üldisest massist ning on üldisesks ekvivalendiks kõikidele kaupadele. Raha on hüviste omandiõiguse vabatahtlikku edasiandmist võimaldav üldtunnustanud instrument. Raha areng: 1. Kaupraha 2. Sümbolraha (dekreetraha) 3. arveldusraha Raha omadused: · aktsepteeritavus · homogeensus · jaotatavus · äratuntavus · kaasakantavus · piiratus · säilivus Raha funktsioonid: · maksevahend · väärtuse mõõt · akumulatsioonivahend 2.Rahasüsteemi ajalugu. Kullastandard. Bretton Woods. Raha pakkumine ringluses olev raha. Raha agregaadid: · M1 hõlmab käibel olevat sularaha ja üleööhoiuseid. M1 = sularaha + nõudmiseni hoiused · M2 hõlmab rahaagregaati M1 ning kuni kaheaastase kokkulepitud tähtaega hoiuseid ja kuni kolmekuulise etteteatamistä...
Teised spetsialiseeritud pangaliigid: o Kaubanduspangad o Hüpoteekpangad o Hoiupangad Hoiuseid mitte-vastuvõtvad: Kindlustusseltsid Liisingufirmad Faktooringufirmad Pensioni- ja investeerimisfondid Fondivalitsejaid Väärtpaberibörsid ja reguleerimata turud 2. Eesti finantsturuosalised (Finantsinspektsiooni kodulehekülg) Krediidiasutused Kindlustusseltsid Kindlustusvahendajad Fondivalitsejad Investeerimis- ja pensionifondid Investeerimisühingud Investeerimisnõustajad Väärtpaberituru kutselised osalised Väärtpaberituru kauplemiskohad E-raha asutused Makseasutused 3. Eesti krediidiasutused Eestis tegevusloa alusel
RM16 „Kodukandi raamatupidamise- ja finantsalaseid teenuseid osutavate ettevõtete kaardistamine“ 1. Nimeta oma kodukant – LINN, VALD TARTU LINN ÜL 1: Loetle oma kodu-piirkonna raamatupidamis- ja finantsteenuseid pakkuvaid ettevõtteid klassifitseerides need kui aktsiaseltsid (AS), osaühingud (OÜ), täisühingud(TÜ), usaldusühingud (UÜ) tulundusühistu (TuÜ) ning füüsilisest isikust ettevõtjad (FIE). Nimeta ka mittetulundusühinguid (MTÜ) ja sihtasutusi (SA). Füüsilisest isikust ettevõtjad (FIE): Kersti Gross FIE- Raamatupidamine, maksualane nõustamine. Meelika Siilsalu FIE- Raamatupidamine, maksualane nõustamine. Tarmo Leheste FIE-Auditeerimine-Audiitorkogu on Eesti audiitorite kutseühendus audiitorite kutsetegevuse korraldamiseks ja audiitorite õiguste kaitsmiseks. Audiitorkogu kui avalik- õiguslik juriidiline isik loodi 1999. aastal. Enne seda täitis samu ülesandeid Rahandusministeeriumi juures asuv organ - Audiitortegevuse nõuk...
Rahanduse ja panganduse õppetool Annemar Neiland KREDIIDIASUTUSTEVAHELINE KONKURENTS EESTI TURUL Referaat Dotsent Ilzija Ahmet TTÜ 2015 SISUKORD SISSEJUHATUS.........................................................................................................................3 1EESTIS TEGUTSEVAD KREDIIDIASUTUSED...................................................................4 1.1Swedbank...........................................................................................................................4 1.2SEB Pank...........................................................................................................................4 1.3Nordea Bank AB Eesti filiaal.............................................................................................5 1
........................ 1 SISSEJUHATUS...............................................................................................................2 1. HOIUSE MÕISTE.........................................................................................................3 2. HOIUSTE TAGAMINE JA TAGATISFOND............................................................. 4 3. HÜVITAMISE KORD..................................................................................................5 3.1. Krediidiasutused, kelle hoiused Tagatisfond hüvitab.............................................5 3.2. Hoiuste hüvitamise ulatus.......................................................................................6 3.3. Hüvitamiskohustuse tekkimise päev...................................................................... 7 3.4. Hoiustajate teavitamine.......................................................................................... 7 3.5. Hüvitise määramise kord.....................
Väärtpaberibörsid ja reguleerimata turud; Investeerimisühingud; Järelevalveasutused; Reitinguagentuurid. 2. Eesti finantsturuosalised (Finantsinspektsiooni kodulehekülg) Krediidiasutused; Kindlustusseltsid; Kindlustusvahendajad; Fondivalitsejad; Investeerimis- ja pensionifondid; Investeerimisühingud; Investeerimisnõustajad; Väärtpaberituru kutselised osalised; Väärtpaberituru kauplemiskohad; E-raha asutused; Makseasutused. 3. Eesti krediidiasutused Pangad ja ühistupangad. 4. Hoiu-laenuühistute eripärad kommertspankadega võrreldes a) Hoiused ja laenud: ainult ühistu liikmetele; b)Liikmetel võrdne hääleõigus; c)Seadusandlus: Hoiu-laenuühistu seadus; d)Hoiused ei ole Tagatisfondi kaitse all e) Eraisiku hoiuse intressitulu maksustatakse tulumaksuga; f)Palju kõrgemad hoiuste intressimäärad - kõrgema riski kompenseerimiseks. 5. Kindlustusseltsid ja kindlustusvahendajad
liisingühingud ning väikelaenukontorid. Krediidiasutused Investeerimisnõustajad Kindlustusseltsid Väärtpaberituru kutselised osalised Kindlustusvahendajad Väärtpaberituru kauplemiskohad Fondivalitsejad E-raha asutused Investeerimis- ja pensionifondid Makseasutused Investeerimisühingud 3. Eesti krediidiasutused Eestis tegevusloa alusel tegutsevad krediidiasutused Välisriigi krediidiasutuste filiaalid 1.Swedbank AS 1.Nordea BankFinlandEesti filiaal 2.AS SEB Pank 2.DanskeBankA/S Eesti filiaal 3.BIGBANK AS 3.AS CitadelebankaEesti filiaal 4.AS LHV Pank 4.FolkiaAS Eesti filiaal 5
Finantsturgude stabiilsus Intressimäära stabiilsus Välisvaluuta reservide stabiilsus Rahapoliitilised instrumendid ja keskpank 1 Püsivõimalused. Nende eesmärk on... lisada ja absorbeerida üleöölikviidsust kehtestada üleöö turuintressimäärade piirid Avaturuoperatsioonid. Nende abil: juhitakse intressimäärasid juhitakse likviidsust turul väljendatakse rahapoliitilist kurssi Kohustuslik reserv. Krediidiasutused on kohustatud hoidma keskpanga kontol kohustuslikke reserve. Kohustusliku reservi süsteemi eesmärk on stabiliseerida rahaturu intressimäärasid luua/ suurendada struktuurilist likviidsuspuudujääki Püsivõimalused Pakutakse kahte püsivõimalust: Laenamise püsivõimalus võimaldab osapooltel (st finantseerimisasutused, näiteks pangad) saada keskpangalt kõlblike varade vastu üleöölikviidsust
protsenti aastas, kuid mitte vähem kui viis protsenti aastas. Intressimäär fikseeritakse igaks järgmiseks intressiperioodiks kaks pangapäeva enne 1. septembrit. Intressiarvestuse baasiks on tegelik päevade arv kuus ja 360-päevane aasta. Intressiperioodiks loetakse 1. september kuni 31. august. Õppelaenu on õigus võtta igal õppeaastal ühe korra ning igal haridusastmel vaid ühe õppekava nominaalse kestuse jooksul. Õppelaenu andjad on krediidiasutused, kes annavad õppelaenu oma krediidiressursi arvel. Riiklikku õppelaenu saab taodelda viiest pangast: AS Eesti Krediidipank, Swedbank AS, AS SEB Pank, Danske Bank A/S Eesti Filiaal ja Nordea Bank Finland PLC Eesti Filiaal. Õppelaenu taotlemiseks esitab õpilane või üliõpilane krediidiasutusele viimase poolt määratud vormi kohase laenutaotluse, millele lisatakse järgmised dokumendid: 1) isikut tõendav dokument või ametlikult kinnitatud väljavõte selle dokumendi isikuandmetega
kindlustusseltsi emamaa järelvalveasutus. Finantsinspektsiooni järelevalve alla ei kuulu liisingühingud ning väikelaenukontorid. Krediidiasutused Kindlustusseltsid Kindlustusvahendajad Fondivalitsejad Investeerimis- ja pensionifondid Investeerimisühingud Investeerimisnõustajad Väärtpaberituru kutselised osalised Väärtpaberituru kauplemiskohad E-raha asutused Makseasutused 3. Eesti krediidiasutused Eestis tegevusloa alusel tegutsevad krediidiasutused » AS DNB Pank » AS Eesti Krediidipank » AS Inbank » AS LHV Pank » AS SEB Pank » Bigbank AS » Swedbank AS » Tallinna Äripanga AS » Versobank AS Välisriikide krediidiasutuste filiaalid » AS Citadele banka Eesti filiaal » Danske Bank A/S Eesti filiaal » Folkefinans AS Eesti filiaal » Nordea Bank AB Eesti filiaal » Pohjola Bank plc Eesti filiaal » Scania Finans AB Eesti filiaal » Svenska Handelsbanken AB Eesti filiaal 4. Kindlustusseltsid ja kindlustusvahendajad Kindlustusseltsid
vaatamata või menetlustasu tasunud isik loobub taotluse esitamisest. · Krediidiasutuse tegevusloa taotlemine 1500 eurot. · Kindlustusandja, investeerimisühingu, makseasutuse, e-raha asutuse või fondivalitseja tegevusloa taotlemisel 1000 eurot. · Kindlustusmaakleri kindlustusvahendajate registrisse kandmise taotlemisel 150 eurot. · Välisriigi fondi osakute või aktsiate avaliku pakkumise registreerimise taotlemisel 600 eurot. Järelvalvesubjektid · Krediidiasutused · Kindlustusseltsid · Kindlustusvahendajad · Fondivalitseja · Investeerimis- ja penisonifondid · Investeerimisühingud · Investeerimisnõustajad · Väärtpaberituru kutselised osalised · Väärtpaberituru kauplemiskohad · E-raha asutused · Makseasutused Finantsinspektsiooni järelevalve alla ei kuulu liisingühingud ning väikelaenukontorid Rahapesu ·Rahapesu on kuritegeliku tegevuse tulemusel saadud vara või varaga seotud õiguste varjamine või saladuses
puhul 730 000 eurot, vabatahtlike fondide ja kohustuslike fondide puhul 3 000 000 eurot. 6 Fondivalitsemine- fondi osakute või aktsiate väljalaske või tagasiostmise korraldamine, investeerimispoliitika kindlaks määramine, fondivara üle arvestuse pidamine, tulu arvestamine ja jaotamine, sisekontroll. Fondi vara hoiab depositoorium ja selleks depositooriumiks on krediidiasutused või siis investeerimisühing ja nendega sõlmitakse vastav depooleping. Fondiliigitus- strateegia ja investeerimiseesmärgi järgi liigitatakse INVESTEERIMISEESMÄRGI JÄRGI: 1) Likviidsusfondid e rahaturufondid- investeeringud lühiajalised, paigutatakse võlakirjadesse. Raha saab kiiresti fondist kätte. 2) Indeksi- ja intressifondid paigutavad börsiindeksi koosseisu kuuluvatesse väärtpaberitesse. Pikemaajalised investeeringud.
43 Eesti Vabariigi rahandussüsteem riigi rahandussüsteemi moodustab riigis olemasolev rahandusasutuste süsteem, mille tegevust riik kas osaliselt või täielikult reguleerib. 44 Finantsturg - institutsioon, mille kaudu liiguvad finantsvahendid neilt, kellel on vahendeid üle, neile, kellel on vahenditest puudus. 46 Finantsvahendajad ja nende liigid- fin-vah-d. On institutsioonid, mille kaudu laenuandjad ja laenuvõtjad osalevad. krediidiasutused kindlustusseltsid väärtpabervahendajad 47 Rahaasutused Eestis- krediidiasutused, kindlustusseltsid, väärtpaberivahendajad 48 Krediidiasutus- ettevõte, mis võtab vastu rahalisi hoiuseid ja annab välja omal vastutusel laene. (kommerts) pangad ning laenuhoiusteühistud, tegevusloa annab Eesti Pank 49 Kindlustusselts- ettevõte, mis loob kindlustusvõtjatele maksetest fondi, millest hüvitatakse tekkinud kahjud.
kasumiaruandes vahelduvad tulud ja kulud (skeem 2), horisontaalses kasumiaruandes tuuakse ära kõigepealt tulud , seejärel kulud.(skeem 1) Kasumiaruandeid võib jaotada vastavalt kasutajatele: 1) firmasisesteks on kasutusel ainult ettevõttes 2) välistarbijaile- selleks on kindlasti kasumiaruanne, mis kuulub majandusaasta juurde. Kasumiaruande kirjete nimetusi võib täpsustada , samuti võib lisada täiendavaid kirjeid või kirjete alaliigendusi nt. korteriühistud, krediidiasutused jne. Ettevõtte teenitud puhaskasumi suurus ei sõltu valitud kasumiaruande skeemist. Kasumiaruande skeemis 1 on ärikulud liigendatud lähtudes kulude olemusest ( näit. materjalikulud, tööjõukulud jne).mitte nende funktsioonist. Skeemi nr. 1 on lihtsam rakendada , sest siin kajastatakse kõiki aruandeperioodi kulusid kulunimetuste järgi. Seda rakendatakse tihti väiksemates ettevõtetes ja seda võib nimetada kogukulu meetodil koostatud kasumiaruandeks. Kasumiaruande skeemis nr
· hindade stabiilsus; · kõrge tööhõive; · maksebilansi tasakaal 11. Rahapoliitika teostamise instrumendid: · Avaturuoperatsioonid - juhitakse intressimäärasid ja likviidsust rahaturul ning väljendatakse rahapoliitilist hoiakut. Keskpank ostab või müüb rahaturul võlakirju. · Laenu ja hoiustamise püsivõimalused - keskpank pakub pankadele hoiustamise võimalust ja laenu võtmist. · Kohustuslikud reservid - krediidiasutused on kohustatud hoidma teatud osa võõrvahenditest likviidsena Eesti Pangas, 2%. 12. Eesti Panga funktsioonid: · Raharingluse korraldamine · Finantssüsteemi stabiilsuse tagamine · Riigi rahasüsteemi kujundamine ja käigushoidmine 13. Raha pakkumise näitajad: · M0 = sularaha majanduses · M1 = M0 + nõudmiseni hoiused · M2 = M1 + tähtajalised-, säästu- ja muud hoiused · M3 = M2 + aktsiad, võlakirjad 14
Maksesüsteemide osas on plaan üle minna ühisele euromaksete piirkonnale ning ka väärtpaberiturul kehtestatakse ühised nõuded ning eemaldatakse tõkked. Lisaks põhiülesannetele on Euroopa Keskpangal ka hulgaliselt teisi ülesandeid. Põhiülesannete täitmiseks kogutakse pidevalt statistilist teavet ning tehakse koostööd erinevate rahvusvaheliste organisatsioonidega. EKP aitab kaasa ka finantsstabiilsuse tõstmisele ning jälgib, et krediidiasutused täidaksid normatiive. Teostatakse pidevat seiret, et leida süsteemis nõrku kohti. Nõustatakse institutsioone finantseeskirjade loomisel ning arendatakse süsteeme, mille abil stabiilsust tõsta ning hallata efektiivselt majanduskriise. Lisaks sellele on Euroopa Keskpangal ka ainuõigus emiteerida europangatähti, ta vastutab ainsana nii nende kujunduse kui ka ringluses oleva hulga üle, mõjutades nii oluliselt rahanduspoliitikat
pangad võtavad vastu avalikkuse hoiuseid ja annavad välja omal vastutusel laene 2)Kindlustusseltsid saavad kindlustuspreemiat ja annavad välja rahalist kompensatsiooni kahju tekkimisel 3)Väärtpaberivahendajad pakuvad investoritele ostjate leidmist ja esmast väärtpaberi emissiooni, väärtpaberite vahendamist. (Lisaks neile võivad rahaasutusteks olla pensioni-, investeerimis- jm fondid.) 46. Rahaasutused Eestis krediidiasutused, kindlustusseltsid, väärtpaberivahendajad 47. Krediidiasutus on ettevõte, mis võtab vastu avalikkuse rahalisi hoiuseid ja annab välja omal vastutusel laene. Krediidiasutusteks on (kommerts)pangad ning laenu- hoiuühistud. 48. Kindlustusselts on ettevõte, mis loob kindlustusvõtjate (isikud, kes soovivad end kaitsta vastava riski eest) maksetest fondi, millest hüvitatakse tekkinud kahjud. Maksete ja hüvitiste vahe tuuakse finantsturule
anna. Siis investeerimispangad- aitavad ettevõtetel ja valitsusel hankida rahalisi vahendeid teistelt finantsintituitsioonidelt. Kaubanduspangad, mis tekkisid põhiliselt seoses väliskaubandusega. Eestis, nagu kõikjal mujal tsiviliseeritud maailmas kaheastmeline pangasüsteem. 1.aste- keskpank (Eesti Pank). Kantakse hoolt hinna stabiilsuse eest ja juhtitakse mitmesuguste instrumentide abil raha hulka, mis läheb ringlusesse kommertspanga kaudu. 2.aste- krediidiasutused (sh kommertspangad). Tegeldakse panga kliendite teenindamisega. Panga teenused võib jagada 4 suurde rühma: 1. hoiuteenused 2. laenuteenused 3. arveldusteenused 4. lisateenused. Eesti pangal puuduvad muud kliendid peale kommertspankade. Eesti Panga finants- sektori (sh panganduspoliitika) eesmärk on tagada Eesti finantssektori usaldusväärsus. Pankasid kontrollib Eesti Panga juures tegutsev pangainspektsioon. 7. Pankrot
Krediidiasutus on äriühing, mille peamiseks ja püsivaks tegevuseks on avalikkuselt rahaliste hoiuste ja muude tagasimakstavate vahendite kaasamine ning oma arvel ja nimel laenude andmine või muu finantseerimine. Ainult avalikkuselt hoiuste kaasamine annab äriühingule õiguse kasutada nime 'pank'. Hoius Sinu poolt hoiusele paigutatud raha säilib üldjuhul saja protsendi ulatuses ning teenib intressi. Sinu tulu sõltub hoiustatud summa suurusest, hoiustamise ajast, valuutast ning intressimäärast. Suurimaks riskiks hoiuse korral on panga pankrot. Tähtajalise hoiuse puhul annad kokkulepitud summa kokkulepitud ajaks panka hoiule ning see summa teenib selle aja jooksul kindlat intressi. Kasutushoiuse puhul teenib raha võrreldes tavalise arvelduskontoga suuremat intressi. Erinevalt tähtajalisest hoiusest võid raha välja võtta varem kui kokku lepitud, ilma et kaotaksid kogu intressi. Hoiuse võib avada ka ilma igasuguse sissemakseta - minimaalset ...
Pärast paralleelkäibe perioodi on euro ainus seaduslik maksevahend Eestis. Kontorahas toimub -päeval eurole järsk üleminek, st üleminekuperioodi ei ole. Krooni kontoraha konverteeritakse üheaegselt ning täies ulatuses eurodeks. Kõik tehingud, mis on teostatud alates 1. jaanuarist 2011, kajastatakse eurodes. Kus ja kui kaua saab vahetada kroone eurodeks? Euro sularaha lastakse ringlusse ja kroonid kõrvaldatakse käibelt pangakontorite, sularahaautomaatide ning jaekaubanduse kaudu. Krediidiasutused vahetavad vähemalt kuu aega enne ja kuus kuud pärast üleminekupäeva kroone eurodeks keskkursiga ja ilma teenustasuta kõigis pangakontorites ning seejärel veel kuus kuud piiratud kontorivõrguga. Pärast seda vahetab Eesti Pank kroone eurodeks keskkursiga ja teenustasuta tähtajatult. Millal hakkavad sularahaautomaadid väljastama eurosid? Millistes kupüürides sularaha väljastatakse? Sularahaautomaadid püütakse ümber häälestada nii, et alates -päevast väljastavad
Viimaste näiteks on IV periood: keskendus uute, arenevatele turgudele majandusplaanid ja visioonid, informaalsed kokkulepped suunatud tööstussektorite arendamisele. ning konsultatiivorganid. Tulevikutehnoloogia areng, otsene sekkumine subsiidiumid ja maksusoodustused on olulised. tööstuspoliitikasse vähenes. On loodud spetsiaalsed krediidiasutused, mis tegutsevad tööstuspoliitiliselt selektiivselt. USA tööstuspoliitika VANA TP UUS TP Föderaalvalitsuse ülesandeks oli enne Teist Maailmasõda vabakaubanduse printsiip üldiste raamtingimuste kehtestamine. konkurentsivõimetute majandusharude (näiteks
dikteerida. 5. Tarnijate tingimisvõim turusegment ei ole atraktiivne, kui tarnijad on võimelised hindu tõstma või pakutavaid kohuseid vähendama. · Vahendajad: Vahendajateks on: - Edasimüüjad (leiavad tarbijad ja müüvad neile) - Logistikaettevõtted (transpordivad ja ladustavad) - Turundusteenuste osutajad (turu-uuringutega tegelevad eetevõtted, reklaamiagentuurid, meediaettevõtted jne) - Finantsvahendajad (pangad, krediidiasutused, kindlustusfirmad jt) ¤ Turunduslikud vahendajad on ettevõtted, kes aitavad ettevõttel edastada, müüa või jaotada oma tooteid lõpptarbijale. · Huvigrupid: Huvigruppide all mõeldakse rühmitusi, kes tunnevad vahetult või kaudselt huvi ettevõtte tegevuse vastu ja võivad seda märkimisväärselt mõjutada. 1. Huvigr, kelle huvid langevad kokku ettevõtete huvidega ( nt aktsionärid, pangad) 2
M1 koosseisus on MO , millele liidetakse nõudmiseni ja sellega sarnased hoiused. M2 hõlmab finantsvarasid, mis kuuluvad M1 koosseisu ja vähemlikuviidseid säästuhoiuseid ja teatud tingimuslikke hoiuseid. M3 on esitatud mõõtudest kõige mahukam ning seda saab siduda raha laiema definitsiooniga ,mis lisaks eelnevates raha mööötudes sisalduvatele varadele võib hõimata mahukaid tähtajalisi hoiuseid valuutahoiuseid, väärtpabereid jmt. Krediidiasutused · Eestis litsenseeritud krediidiasutused o Eesti Krediidipank AS http://www.krediidipank.ee o Hansapank AS http://www.hansa.ee o SBM Pank AS http://www.sbmbank.ee/ o SEB Eesti Ühispank AS http://www.seb.ee o Sampo Pank AS http://www.sampo.ee o Balti Investeeringute Grupi Pank AS http://www.raha.ee o Tallinna Äripanga AS http://www.tbb.ee
· Alates 1994.a. ei kuulu rahandusminister enam Eesti panga nõukogusse teoreetiliselt suurem sõltumatus. Keskpanga sõltumatus (2) · Eesti panga president määratakse 7 aastaks suurendab sõltumatust. · Eesti Panga president ametiaeg on ühekordne. · Eesti Panga presidenti võib oma kohalt vabastada ainut kohus. 12 Kommertspangandus (1) · Eestis tegevusloa alusel tegutsevad krediidiasutused · AS DNB Pank AS Eesti Krediidipank AS LHV Pank AS SEB Pank BIGBANK AS Swedbank AS Tallinna Äripanga AS Versobank AS Kommertspangandus (2) · Välisriigi krediidiasutuste filiaalid · » AS Citadele banka Eesti filiaal » Danske Bank A/S Eesti filiaal » Folkia AS Eesti filiaal » Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal » Pohjola Bank plc Eesti filiaal » Scania Finans AB Eesti filiaal » Svenska Handelsbanken AB Eesti filiaal
oktoober 1802, mil keiser kinnitas Eestimaa Aadli Krediidikassa ja Liivimaa Aadli Krediidiühistute põhikirjad. Need olid esimestena ühistu põhimõttel loodud pangad (hüpoteegipangad) ja tegutsesid eeskätt põllumeeste (mõisnike) huvides. 1858 tekkis St. Antoni gildi laenukassa Tallinnasse, mis oli peamiselt laenu vajavate käsitööliste ja meistrite ühendus. 1868 asutati Viljandis Laenu-hoiukassa. Liikmeskonda kuulusid ka kaupmehed ja üksikud mõisnikud. Need krediidiasutused olid kõik muulaste (sakslaste, venelaste) loodud. Kuna muulaste pankadest oli eestlastel raske laenu saada, jäi ainsaks võimaluseks oma krediidiasutuse loomine. Eestis tegutses ka mitme tähtsa Venemaa panga osakondasid. 1873 Pärnus, 1896 Tallinnas, 1914 Kuressaares avati Riia Kommertspanga osakondasid. 1875 avati Venemaa Riigipank, mille asemel asutati 1919 Eesti Pank. Eesti esimene rahvuslik krediidiühistu (KRÜ) oli Tartu Eesti Laenuühistu, mille edukas
2. krediidiasutus; fondivalitseja; 3. investeerimisühing; 4. väärtpaberiarveldussüsteemi korraldaja; 5. muu seadusega sätestatud isik. Väärtpaberituru kutselised osalised: Väärtpaberiarveldussüsteemi korraldajaid Eesti Väärtpaberikeskus AS http://www.eregister.ee Börsikorraldajaid Tallinna Börs AS http://www.ee.omxgroup.com/ Reguleeritud turu korraldajaid Tallinna Börs AS http://www.ee.omxgroup.com/ Eestis litsenseeritud krediidiasutused Eesti Krediidipank AS (http://www.krediidipank.ee) Hansapank AS (http://www.hansa.ee) SBM Pank AS (http://www.sbmbank.ee/) SEB Eesti Ühispank AS (http://www.seb.ee) Sampo Pank AS (http://www.sampo.ee) Balti Investeeringute Grupi Pank AS (http://www.raha.ee) Tallinna Äripanga AS (http://www.tbb.ee) Eestis tegutsevad välisriikide krediidiasutuste filiaalid DnB NORD Banka AS Eesti filiaal Parekssbanka AS Eesti filiaal
kliendi soovide rahuldamist. 6.Iseloomustage vahendajate liike. Vahendajateks on: 1)Edasimüüjad (jaotuskanali ettevõtted, kes leiavad ettevõtte toodangule tarbijad ning müüvad ettevõtte tooteid neile) 2)Logistikaettevõtted (ettevõtted, kes transpordivad ja ladustavad ettevõtte toodangut) 3)Turundusteenuste osutajad (turu-uuringutega tegelevad ettevõtted) 4)Finantsvahendajad (pangad, krediidiasutused, kindlustusfirmad, aitavad ettevõttel vähendada kaupade ostmise ja müümisega kaasnevaid riske) (õpik lk 79-80) 1.Defineerige turu mõiste ja iseloomustage turu valest defineerimisest tekkivaid ohte. Turg on ühendatud tarbijate grupp, kellel on sarnased vajadused. (õpik lk 122) 2.Iseloomustage M. Porteri tootmisharu konkurentsimudelit. (pikemalt õpik lk 78-79, joonis) 1)Harusisene konkurents 2)Uute potentsiaalsete sisenejate oht
Dollar muutus maailmarahaks. Bretton Woodsi süsteemi tagamiseks loodi Rahvusvaheline Valuutafond ja Maailmapank. Pärast Bretton Woodsi süsteemi kokkuvarisemist asuti looma oma piirkondlikku rahanduskorraldust. 1979.a. pandi alus Euroopa Valuutasüsteemile. Ühisturu maade tippkohtumisel 1991.a. detsembris sõlmitud Maastrichti lepingud näevad ette liikmesvaluutade asendamise ühtse nn e u r o r a h a g a. Krediidiasutusi on kahte liiki : 1) äri - ehk kommertspangad 2) ühistegelikud krediidiasutused. Rangemad nõuded kehtivad ka krediidiasutuste juhtide ja töötajate kohta. Raha e m i s s i o o n i ( käibelelaskmist) teostavad tänapäeval riikide keskpangad. EESTI PANGA - juhtkond (EP nõukogu ja president) seatakse ametisse Riigikogu ja riigi presidendi poolt viieks aastaks. Eesti Pank on aruandekohustuslik vaid Riigikogu ees. Riigikogu igaks rahandusaastaks nimetab ametisse sõltumatud a u d i i t o r i d. Eesti Panga volitused raharingluse korraldamisel ja Eesti krooni vääringu
andev pank. Üle kolmekuuliste tähtaegadega laenu andev pank oli pikaajalist laenu pakkuv pank. Põhiliselt hüpoteegipangad, kes laenu andsid kinnisvara alusel. Nt pikalaenu pank, Eesti Maapank, eraisikutele: Eesti Hüpoteegipank (Tartus asus), Eesti Maakrediidi Selts (Tln). Mõisnike poolt loodud maakrediidi õigusjärglased. Omakorda jaotatud kolmeks: Lühiajalist laenu pakkusid - kommertspangad: aktsiaseltsid. - Linnapangad algkapitali andis linnavalitsus. - Erinevad ühistegevused krediidiasutused hoiu-ja laenukassad ja ühispangad. Pangandus 1940- 1980 lõpuni. Natsionaliseeriti kõik erapangad. Viidi sisse tsentraliseeritud NSVL riigipanga süsteem. Igas rajoonis oli vastav rajooni osakond. Lisaks sellele oli juriidilistele isikutele tööstus- ehituspank ja välismajanduspank. Nii riigipangaga kui ka nende eelmistega tavainimesel kokkupuudet ei olnud. AGRO pank, hoiukassate süsteem Hoiupangaks ja uue pangana tehti Sotsiaalpank. Põhimõtteliselt oli siis juba 6 panka NSVL-is.
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz Ettevõtlusosakond AÜEP3 VÄIKEETTEVÕTLUST MÕJUTAVAD ÕIGUSAKTID JA NENDE TOIME EESTI VABARIIGIS Referaat Juhendaja: dotsent Matti Raudjärv Pärnu 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS Referaadi teemaks sai valitud ,,Väikeettevõtlust mõjutavad õigusaktid ja nende toime Eesti Vabariigis". Kuna valdav osa Eesti ettevõtetest on väike- ja mikroettevõtted siis on käsitletav teema suhteliselt oluline. Riik osaleb ettevõtlust toetaval ja soodustaval tasandil võrmerollis. Uurimisülesanded millele vastust otsitakse on järgmised: · Väikeettevõtluse osakaal ja selle roll Eesti majanduses · Ettevõtlust takistavad õiguslikud tegurid · Riigi poolt rakendatavad meetmed ettevõtluskeskkonna soodustamiseks Töö on jaotunud kaheks osaks, esimeses osas saab defineeritud m...
Finantsvahendaja on institutsioon, mis ostab ja müüb finantslepinguid ja väärtpabereid. Finantsvahendus ja krediidisüsteem ühendab kapitali ülejäägiga majandussubjekte kapitali puudujäägiga majandussubjektidega. Finantsvahenduse põhisüsteemid on: · nominaalne vahendamine · kestvuslik vahendamine · riski vahendamine · informatsiooniline vahendamine Finantssüsteem koosneb finantsinstitutsioonidest ja finantstoodetest. Finantsinstitutsioonid jagunevad finantsasutusteks ja finantsturgudeks. Finantsasutused on finantsvahendajad ja infrastruktuursed asutused. Finantstooted jaotatakse finantsinstrumentideks ja finantsteenusteks. Finantsturg (financial market) on turg, mille kaudu liigub raha neilt, kelle tulud on ajutiselt suuremad kui kulud ja neile, kellel on eelarve hetkel puudujäägiga finantsvahendite liikumine. Finantsturgudel teostavad tehinguid finantsinstrumentidega · finantsvahendajad · mittefinantsinstitut...
nim. kaudseks finantsseerimiseks. Valdav mass tehinguid toimubki erinevate raha asutuste kaudu, selle finantsvahenduse eesmärgiks on raha ja kapitali ümber jaotamine, säästjate ja laenajate vahel ning uute finantsvarade- ja kohustuste tekitamine. Muuta raha liikumine efektiivseks ja kliendi jaoks võimalikult mugavaks. Raha asutused on liigitatud ajalooliselt kahte suurde gruppi. Ühed hoiuseid vastu võtvad raha asutused sinna kuuluvad pangad ja muud krediidiasutused, teine grupp on mitte hoiuseid vastu võtvad raha asutused sinna hulka on kuulunud kindlustusfirmad, usaldus- ja investeerimisfondid, riskikapitali fondid, investeerimisühingud ja muud väärtpaberite vahendajad. Raha asutuste liigitus sõltub tänapäeval riigi , finantsvahenduste roll riigiti varieerub ning nende olulisus majandussüsteemis sõltub eelkõige sellest, kui hästi nad suudavad rahuldada majandus subjektide nõudmisi ja vajadusi. Palju sõltub ka
· Kõrge tööhõive · Maksebilansi tasakaal 10. Nimetage ja selgitage rahapoliitika teostamise instrumendid. · Avaturuoperatsioonid - nende kaudu juhitakse intressimäärasid ja likviidsust rahaturul ning väljendatakse rahapoliitilist hoiakut. Keskpank ostab või müüb rahaturul võlakirju. · Laenamise ja hoiustamise püsivõimaluste loomine - püsivõimaluste ülesanne on peamiselt likviidsuse suurendamine ja vähendamine eriolukordades. · Kohustuslik reserv - krediidiasutused on kohustatud hoidma teatud osa võõrvahenditest likviidsena Eesti Pangas, 2%. Aitab stabiliseerida rahaturu intressimäärasid ja reguleerida pangandussüsteemi struktuurset likviidsuspuudujääki, suurendades vajadust keskpankadepoolse refinantseerimise järele. 11. Rahapakkumise tegurid. Raha mõõtmise aluseks on likviidsus. Iga järgnev rahahulga osa hõlmab eelnevat ning on väiksema likviidsusastmega. · M0 = sularaha majanduses · M1 = M0 + nõudmiseni hoiused
Kaasaja pank: o raha koondav o raha säilitav o laenu andev o laenu võttev o klientide korraldusel arveldusi ja kassatehinguid sooritav o raha ja väärtpabereid emiteeriv ja nende ringlust korraldav rahaasutus Omandivormi järgi jagunevad pangad: o erapangad o riiklikud pangad o segaomandiga pangad 7 Tegevushaarde ulatuse järgi jagunevad pangad: o suurpangad o keskmised pangad o väikepangad Muud krediidiasutused Krediidiasutus on ettevõte, mis võtab vastu rahalisi hoiuseid ja annab omal vastutusel laene o laenu-hoiuühistud o krediidiühingud o finantseerimisfirmad o faktooringfirmad o krediidigaranteerimisfondid o rahaturu fondid o liisingettevõtted o investeerimisfondid o kindlustusfondid o laenukontorid o pandimajad Muud krediidiasutused vajalikud turu seisukohalt: - pakuvad konkurentsi pankadele, vähendades nende monopolieeliseid finantsteenuste
1. Korraldada raharinglust ja tagada riigi vääringu stabiilsus. Eesti Pangal on Eesti raha emiteerimise ainuõigus; 2. Teostada riiklikku raha ja panganduspoliitikat ning suunata krediidipoliitikat; 3. Teostada järelvalvet kõigi Eesti territooriumil tegutsevate krediidiasutuste üle; 4. Koostada Eesti maksebilanss. Pangasüsteem Eestis nagu kõikjal mujal tsiviliseeritud maailmas on kaheastmeline pangasüsteem. Esimesel astmel keskpank (Eestis Eesti Pank), teisel astmel krediidiasutused, sealhulgas kommertspangad: nt Hansapank, Ühispank, Krediidipank jne). Esimesel astmel kantakse hoolt hinnastabiilsuse eest ja juhitakse mitmesuguste instrumentide abil raha hulka, mis läheb ringlusse kommertspankade kaudu. Teisel astmel tegeldakse pangaklientide teenindamisega. Pangateenused võib jagada 4 suurde rühma: hoiuteenused, laenuteenused, arveldusteenused ja lisateenused. Eesti Pangal puuduvad muud kliendid peale kommertspankade
Reservinõuded Kapitaliadekvaatsuse nõuded Pankade järelevalve Viimase võimaluse laenaja Arenevate riikide tunnused. · Enamikku arenevaid riike iseloomustab vähemalt mõni järgnevatest tunnustest Ajalooliselt ulatuslik otsene riiklik kontroll majanduses Ajalooliselt kõrge inflatsioon, mis peegeldas valitsussektori katseid saada majandusest senjööritulu Nõrgad krediidiasutused ja väljaarenemata kapitaliturg Fikseeritud vahetuskurss ja valuuta- või kapitalikontrollid Sõltuvus teatud toormaterjalide ekspordist Kõrge korruptsioonitase Miks kapital arenevatesse riikidesse voolab? Paljud arenevad riigid on olnud ulatuslike väliste kapitalivoogude sihtriigiks, mistõttu on paljudel neist märkimisväärne välisvõlg
Kulu-kasu võrdlus Kulud millegi saavutamiseks ei tohi ületada saadavat tulu 2/9/2015 Mai Takkis 32 Olulisuse põhimõte Oluline on info, mis võib mõjutada juhtimisotsuseid 2/9/2015 Mai Takkis 33 11 Majandusharu praktika piirang Põllu- ja metsamajandus, krediidiasutused 2/9/2015 Mai Takkis 34 Konservatiivsuse- ettevaatlikkuse põhimõte Aruandeid tuleb koostada ettevaatlikult ja kaalutletult 2/9/2015 Mai Takkis 35 Raamatupidamise aastaaruande koostamise põhimõtted Info õige kasutamise ja võrreldavuse huvides tuleb raamatupidamine organiseerida vastavalt üldtunnustatud põhimõtetele. Need printsiibid on kasutusel valdavas enamuses
o o Finantssusteem (opik lk 145-190) o 36.Finantssüsteemi ülesehitus o Rahaasutused koos nendevaheliste suhetega, kes oma teenuste pakkumisel tegutsevad finantsturgudel o turuosalised o Finantseerimine Riskijuhtimine. Investeerimine o INVESTEERIMISASU o RAHAASUTUSED o KINDLUSTUS TUSED o · Krediidiasutused o · Kindlustusandjad · Krediidiandjad · o · Fondivalitsejad · Kindlustusvahendaj · Investeerimisühingud Krediidivahendajad ad o 37. Rahaasutuste liigitus ja selgitused. o Krediitiasutused o Krediidiandjad o Krediidivahendajad o Votab vastu rahalisi o Annab krediiti o vahendab tarbjate tasu
35. Suurimad kulu- ja tululiigid KOV eelarvetes 1) põhitegevuse tulud – maksutulud, riigieelarvelised vahendid, muud tulud 2) põhitegevuse kulud – haridus, tervishoid, kultuur 12 FINANTSSÜSTEEM 36. Finantssüsteemi ülesehitus – rahaasutused koos nendevaheliste suhetega, kes oma teenuste pakkumisel tegutsevad finantsturgudel Finantseerimine (rahaasutused) – krediidiasutused, krediidiandjad, krediidivahendajad, makseasutused Riskijuhtimine (kindlustus) – kindlustusandjad, kindlustusvahendajad Investeerimine (investeerimisasutused) – fondivalitsejad, investeerimisühingud Riiklikku järelvalvet teostab Finantsinspektsioon 37. Rahaasutuste liigitus ja selgitused KREDIIDIASUTUS – institutsioon, mis võtab vastu rahalisi hoiuseid ja annab omal vastutusel laenu (AS LHV Pank, Bigbank AS) 1) hoiustamisteenused 2) krediiditeenused
Sissejuhatus Õpimapp on koostatud väikeettevõtluse eriala, õppeaines ,,Turunduse alused". Töö eesmärk oli leida lahendused probleemidele ja küsimustele, mis tekivad igapäevase turundustegevusega ning mis aitaks paremini omandda turunduse põhialuseid. Ülesannete lahendamisel on tekstitöötlusprogrammi MS World. Turunduse areng Kirjeldage ühe konkreetse ettevõtte turunduseesmärke. Turundus OÜ eesmärgiks on pakkuda kõige parema hinna -ja kvaliteediga teenust- me ei müü õhku! Me näitame, kuhu läheb kliendi poolt investeeritud raha, ehk oleme läbipaistvad. Turundus eesmärgiks on pakkuda kõiki teenuseid ühest kohast, ehk klient ei pea muretsema enam, kas keegi saab õigeks ajaks projektid valmis ja kas need on nii kvaliteetsed, et oleks vastuvõetavad. Meie projekteerime, valmistame, turundame ja analüüsime. Tooge välja tegurid, mis takistavad suhete tekkimist ostjate ja müüjate vahel konkreetses ettevõttes. · Liiga kõrge hind ...
RAHA JA RAHASÜSTEEMID(11-48) 1. Rahanduse mõiste. Majandusüksuste rahaliste fondide moodustamise, jaotamise ja kasutamise protsess ning selle käigus nende vahel kujunevate suhete kompleks. 2. Raha põhifunktsioonid Väärtuse mõõt-mingi kaup on niipalju väärt,kui palju saab teda turul vahetada teiste kaupade vastu Maksevahend-maksete teostamise vahend Akumulatsioonivahned-väärtuse säilitamise vahend 3. Raha liigid Kaupraha-raha,mis on väärtuslik ka muul moel kui raha (nt ehted,relvad,karusnahad,kariloomad e. kõik mis inimesel võiks vaja minna) Metallraha-metallkangid,metallmündid(täisväärtuslik-hõbedast vermitud mündid). Hõbe tuli valdavalt idamaadest, Saksamaalt, vastu anti karusnahku,mesilasvaha, rauda. Vaegväärtuslik metallraha(kaalult kergem,madalama prooviga) metallist raha.Eestis hakati mõnte vermima 1250ndatel. (kuni 1681a) Paberraha-keisril vaja sõ...
TULUD on varade sissetulek ettevõttesse KULUD on varade väljaminek või kasutamine Kasumiaruande koostamisel püütakse vastavusse viia ettevõtte tulud teatudaruande perioodil ja nende saavutamiseks tehtud kulud. Aruandeperioodi pikkuseks on aasta, tavaliselt algab 01.01. ja lõpeb 31.12. Kasumiaruandes on kõik summad ilma käibemaksuta Kasumiaruande SKEEMID Eesti raamatupidamise seaduse kohaselt on Eesti ettevõtetel lubatud (va krediidiasutused ja kindlustusseltsid) kasutada ühte kahest seadusesettenähtud kasumiaruande skeemist, kus ärikulud erinevalt klassifitseeritakse: SKEEM 1 jagab kulud gruppidesse nende iseloomu järgi ( tööjõukulud,amortisatsioon jne) SKEEM 2 jagab kulud gruppidesse nende funktsiooni järgi ettevõttes(realiseeritud toodete kulu, turustuskulud, üldhalduskulud) · Skeem 1 on üldjuhul lihtsam kasutada, sobib väiksematele ettevõtetele
ühtlasi ülevaadet erinevate bilansis kajastavate objektide arvestuspõhimõtete kohta 3 RTJ 2 - Nõuded informatsiooni esitusviisile raamatupidamise aastaaruandes ning viiteid teistele Raamatupidamise Toimkonna juhenditele, kus on põhjalikumalt käsitletud antud objektide arvestust. Spetsiifilised bilansiskeemid 12. Tegevusaladel, kus see on põhjendatud majandustegevuse iseloomu tõttu (näiteks krediidiasutused, kindlustusandjad, investeerimisühingud, fondivalitsejad, mittetulundusühingud ja riigiraamatupidamiskohustuslased), võib raamatupidamiskohustuslane kasutada raamatupidamise seaduse lisas 1 toodust erinevat bilansiskeemi. 13. Raamatupidamise seaduse lisas 1 kirjeldatust erineva bilansikeemi valikul tuleb lähtuda rahvusvaheliselt tunnustatud arvestuse ja aruandluse põhimõtetest, vastavaid valdkondi reguleerivatest Raamatupidamise Toimkonna juhenditest ning
koguseid vähendama. Vahendajad: Turunduslikud vahendid on ettevõtted, kes aitavad ettevõttel edustuda, müüa või jaotada ettevõtte tooteid lõpptarbijale. Vahendajateks on: edasmüüjad, nii hulgi- kui jaemüüjad. Tihtipeale organiseerunud, olulise kauplemisjõuga. logistikaettevõtted, transpordivad, ladustavad turundusteenuste osutajad, aitavad suunata ettevõtte tooteid ja teenuseid õigetele turgudele. aitavad korraldada kommunikatsiooni. Finantsvahendajad pangad, krediidiasutused, aitavad ettevõttel vähendada kaupade ostmise ja müümisega kaasnevaid riske. Huvigrupid: Rühmitused, kes tunnevad ettevõtte tegevuse vastu huvi. Võivad mõjutada. Aktsionärid, ettevõtte juhid, töölised. Finants: pangad, börsimaaklerid. Kellest ettevõte on huvitatud. Massikommunikatsioonikanalid Üldsus, kujundab ühiskondliku arvamuse Kes on ettevõtte tegevusest huvitatud, aga kellest ettevõte ei ole. Riiklikud ja kohalikud võimuorganid
EESTI MAAÜLIKOOL Majandus- ja sotsiaalinstituut JURIIDILISED ISIKUD. JURIIDILISE ISIKU ORGANID JA VASTUTUS. Kodutöö õppeaines "Õigusõpetus" Tartu 2008 SISUKORD SISSEJUHATUS....................................................................................4 1. JURIIDILISED ISIKUD.........................................................................5 1.1 Juriidilise isiku mõiste.......................................................................5 1.2 Eraõiguslik juriidiline isik..................................................................5 1.3 Avalik- õiguslik juriidiline isik.............................................................7 1.4 Juriidilise isiku õigus- ja teovõime........................................................7 1.2 Juriidilise isiku asutamine..............................................................
72) Selgita intressi mõistet. Intress tasu krediteerimuse eest. 73) Loetle krediteerimisvõimalusi · Laenud o kõige levinumad o tagatis · Muud krediteerimisvõimalused o Võlakirjad o Liising o Krediitkaardid 74)Loetle kinnisvara soetamiseks pakutavaid laenutooteid · Erakliendile o Tarbimislaen o eluasemelaen/liising o hüpoteeklaen · Ärikliendile o Investeerimislaen o Hüpoteeklaen o Liising 75)Milliseid tagatisi aksepteerivad krediidiasutused? · Isikulised e. personaalsed o Käendus o garantii · Varalised tagatised o Vallaspant o kinnispant Varalised tagatised tuleb alati kindlustada! 76) Selgita hüpoteeklaenu mõistet Hüpoteeklaen on pikaajaline laen, tavaliselt eluaseme soetamiseks, mille tagatiseks on kinnisasja pant. Vastavalt seadusele peab tagatise väärtus ületama laenusumma vähemalt 1,3 korda. 77) Loetle olulisemaid finantssuhtarve · ROI investeeringu tulusus · ROE omakapitali tulusus
4. Arveldussüsteemide õigusraamistiku kujundamises ja rakendamises osalemine koos Eesti ja Euroopa Liidu koostööpartneritega. Juba ülesande täitmiseks planeeritavate tegevuste rohkuse järgi võib otsustada ülesande olulisust majanduselus. Majanduses heaks toimimiseks on hea omada ühesuguseid standardeid ja õigusraamistikku. 4.4 Sularaharingluse korraldamine Eestis ja osalemine euroala sularaharingluse korraldamises Keskpangad, krediidiasutused ja teised sularahakäitlejad (nt sularahaveoga tegelevad ettevõtted) peavad pangatähtede töötlemisel järgima ühiseid kvaliteedistandardeid ja ehtsuse kontrollimise nõudeid, mida keskpank on kinnitanud. Erinevalt pangatähtedest kuulub euromüntide kujundus liikmesriikide, mitte EKP pädevusse. Kui liikmesriik soovib käibele lasta uue motiiviga mündi, peab ta sellest eelnevalt teavitama Euroopa Komisjoni ja teisi Euroopa Liidu riike. Komisjon
kasumit või kahjumit). Raamatupidamiskohustuslane peab oma raamatupidamise aastaaruandes jätkuvalt kasutama käesoleva seaduse lisas 1 toodud bilansiskeemi ja ühte lisas 2 toodud kasumiaruande skeemidest. Bilansi ja kasumiaruande skeemide kirjeid võib täiendavalt liigendada ning lisada uusi kirjeid, kui see suurendab aruande informatiivsust. Tegevusaladel, kus see on põhjendatud majandustegevuse iseloomu tõttu, võib raamatupidamiskohustuslane (sealhulgas krediidiasutused, kindlustusandjad, investeerimisühingud, fondivalitsejad, mittetulundusühingud, riik ja riigiraamatupidamiskohustuslased) kasutada erinevaid bilansi- ja kasumiaruande skeeme. Rahavoogude aruanne Rahavoogude aruanne on raamatupidamisaruanne, mis kajastab raamatupidamiskohustuslase aruandeperioodi rahavoogusid (raha ja raha ekvivalentide laekumisi ning väljamakseid). Rahavoogude aruandes kajastatakse raamatupidamiskohustuslase aruandeperioodi laekumisi ja väljamakseid rühmitatuna
TALLINNA MAJANDUSKOOL Majandusarvestuse ja maksunduse osakond xxxxx xxxxx Raamatupidamise praktika II ,,Tulutee OÜ" Juhendaja: xxxxxx Tallinn 2009 Sisukord Sisukord..........................................................................................................................................................................2 Sissejuhatus....................................................................................................................................................................3 1.Ettevõtte struktuur, ajalugu ja tegevusvaldkonnad................................................................................................4 2.Tuha Talu OÜ personalitöö, raamatupidamise töökorraldus ja tööjaotus...........................................
Raha ajalugu ja rahasüsteemid 1.Millised on rahanduse tekkimise eeltingimused? Peab olema riik; Kaubalised-rahalised suhted peavad olema valitsevad. 2.Rahanduse mõiste. Majandusüksuste rahaliste fondide moodustamise, jaotamise ja kasutamise protsess ning selle käigus nende vahel kujunevate suhete kompleks. 3. Nimetage rahanduse valdkonnad Riigi rahandus, Ettevõtete rahandus, Üksikisikute ja perede ehk kodumajapidamiste rahandus. 4.Raha põhifunktsioonid. Vahetusvahend/maksevahend, Arvestusühik/väärtuse mõõt, Akumulatsioonivahend 5. Raha liigid. Kaupraha Metallraha Paberraha Krediitraha 6.Raha omadused Stabiilsus, Kaasaskantavus, Kulumiskindlus, Ühtlus, Jagatavus, Äratuntavus 7.Raha likviidsuse püramiid Sularaha Krediitkaart Jooksevkonto Lühiajalised võlakirjad Pikaajalised võlakirjad Aktsiad Materiaalne vallas- ja kinnisvara 8.Raha ajalugu Eestis. 1250 müntide vermimine...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
