surnud leina tema puudumisel ja et Mercedes on abielus Fernand Mondego. Enamik masendav, ta saab teada, et nii Danglars ja Mondego muutunud rikkad ja võimsad ja elavad õnnelikult Pariisis. Kuna tasu selle teabe ja Caderousse ilmse kahetsusega üle osa ta mängis Dantès's vihmavaling, Dantès annab Caderousse väärtuslik teemant. Enne lahkumist Marseille, Dantès anonüümselt säästab Morrel rahalist varemed. Kümme aastat hiljem, Dantès selgub Roomas, kutsudes ise krahv Monte Cristo. Ta näib olevat kõik teada ja peatamatu. Roomas Dantès ingratiates ise Albert de Morcerf poeg Fernand Mondego ja Mercedes, päästes teda bandiidid. Vastutasuks kasuks, Albert tutvustab Dantès et Pariisi ühiskonnas. Ükski tema vana kohordid tunnistama salapärane lugeda Edmond Dantès, kuigi Mercédes teeb. Dantès saab seega vihjata ise hõlpsasti igasse elu Danglars, Mondego ja Villefort. Relvastatud
Muusikaretsensioon Ooper Reedel 9. aprillil käisin ma Metreopolitan Opera vahendusel kuulamas ja vaatamas Gioachino Rossisni ooperit Ory Krahv. Kontsert algas kell 20.00 ja kestis umbkaudu 3 tundi. Peaosas mängis Juan Diego Florenz, kaasa tegid ka teised tuntud ooperlauljad: Diana Damrau, Joyce DiDonato, Susanne Resmark, Stephane Degout ja Michele Pertusi. Dirigendiks oli Maurizio Benini ja lavastajaks Bartlett Sher. Juan Diego sündis Limas 13. jaanuaril 1973 aastal. 4. juunil 2007 sai ta oma riigi kõrgeima autasu Gran Cruz de la Orden del Sol del Perú . Juan päris oma isalt head
ANJOU KRAHV HENRY 1133-1189 Anjou krahv Henry sai Henry II nime all 1154. aastal esimeseks Plantageneti soost Inglise kuningaks. Temast sai üks oma aja võimsamaid Euroopa valitsejaid. Anjou krahv Henry oli William Vallutaja lapselaps. Tema ema Matilda oli Püha Rooma riigi keisri Heinrich V lesk, keiser ise oli surnud 1125. aastal. Matilda oli Inglise kuninga Henry I tütar, kelle kuningas oli määranud pärast poegade surma oma pärijaks. Henry I soovis oma võimu Normandias tugevdada ning lasi 1128. aastal Matildal Anjou krahvi Geoffroiga Prantsusmaal abielluda. 1127. aastaks oli Henry sundinud aadlikke Matildat Inglismaa ja
Inglismaa Kuningliku Põllumajandusseltsi liige Soome Põllutööseltsi liige Eesti Loodusuurijate Seltsi liige Riia Loodusuurijate Seltsi liige Preemiad 1889 Pariisi võitis talirukkisordi, kaera ja kartulisortide eest auraha Venemaa Vaba Majandusühingu hõbeauraha talinisusordi ‘Sangaste’ eest Chicago maailmanäituse I auhinna talirukkisordi ‘ Sangaste’ eest Üle venemaalise majandite võistluse võitja – suur kuldmedal Lõpuaastad Krahv Fr. Berg suri 22. märtsil 1938. aastal Maeti Sangaste kalmistule Eesti Sordiparanduse Selts tellis tema kalmule mälestusmärgi Kastutatud kirjandus https://et.wikipedia.org/wiki/Friedrich_Berg http://www.sangasteloss.com/loss/krahv-berg/ http://www.rukkimaja.ee/rukki-majast/ http://www.loodusajakiri.ee/loodusesober/artikkel711_683.html http://www.sangasteloss.com/loss/sangaste-rukki-lugu/ http://www.pria.ee/et/toetused/valdkond/taimekasvatus/kohal
Krahv Georg Magnus Friedrich von Berg-Sangaste"rukkikrahv" 1.Elust *Krahv Friedrich Georg Magnus Berg sündis 16. veebruar 1845 Tartus ja suri 22. märts 1938 Sangastes *Oli baltisakslase päritolu Liivimaa suurpõllumees, sordi- ja tõuaretaja, leidur, krahv (1856), Sangaste mõisa omanik *Berg tegeles rukki aretusega( samuti kirjutas ta teadustöö hariliku kuuse vormidest.[2]) *Sangaste Põllumeeste Seltsi asutajaliige ja auesimees. (Soome suurvürstiriigi krahvina oli Berg Soome kodanik.[3] Krahviseisusesse tõstmise tõttu kadus Bergi perekonna nimest "von".[4])) *Von Bergi onu, kes oli lastetu, adopteeris 1856 aastal Bergi ja pärandas talle mitu mõisat Eestis, Lätis ja Leedus, nende hulgas ka Sangaste.
nime Chteau de Monte Cristo (Monte Cristo loss), mbritseb hiiglaslik park. Sajad tuhanded lugejad saavad vihjest otsekohe aru. Bestseller seisab neil raamatukapis ja nad tunnevad dramaatilist lugu tohutult rikkast krahvist, keda tema looja nd pab jljendada. Nii nagu tema kangelanegi, lebab Dumas diivanipatjadel, teda mbritsevad hommikumaised kaunitarid, kuulsale kirjanikule meeldivad puhtatulised naised ja nad vahelduvad tihti. Aga see eristab teda oluliselt krahv Edmond Dantsist. Krahv armastab ainult ht ja ainukest Mercedest, ja kuna nende hine nn purustatakse, vannub krahv kttemaksu, mille sarnast on kirjanduses tnaseni raske leida. 19-aastane meremees Dants vangistatakse, kui ta peab Mercedesega kihluspidu. Krahvi rivaal, kes taotleb samuti ilusa katalaanlanna soosingut, ja kade ksualune on sepitsenud heskoos vandenu. Dantsi sdistatakse spioneerimises Napoleoni kasuks, kes oli tol ajal, 1815. aasta kevadel, Elba saarel pagenduses
4 saanud täpselt aru, mida surm ja suremine tähendab. Surm aga tabas neid kõiki ühtviisi, nii mõisniku tütart Aurorat kui lihtsat vaest talunaist Madlit. Eduard Vilde novell ,,Musta mantliga mees" aga meenutab meile mingil määral inimelu väärtust ja karistust selle ebaõiglase omavolilise lõpetamise kohta. Näiteks nägi doktor Meding pealt, kuidas krahv laenuandja tappis ning seda varjata püüdis. Mitte kellelgi meist ei ole õigust võtta elu teiselt inimeselt, ükskõik kui raskesse olukorda me satume. Iga inimene on väärtuslik. Doktor Meding sai mõrva pealtnägemisega aga võimu krahvi üle, sest kui mõrv oleks avalikuks tulnud oleks krahv vahistatud, mis näitab inimelu väärust toonases kirjanduses. Õnneks oli doktor Meding õiglane mees ja selle õnnetuse pealtnägemine ja
Krahv, kellele endale meeldib Susanna, proovib teha kõik selleks, et abielu ei sõlmitaks. Nii hakkab ta Susannat võrgutama, kuid naine ei vasta tema armuavaldustele. See tekitab krahvis viha & ta soovib Figarole naiseks anda Marcellina. Samal ajal unustab ta oma abikaasa, kes on õnnetu, et tema mees talle tähelepanu ei pööra. Et paljastada krahvi truudusetus, otsustatakse talle mängida vingerpussi. Selleks muudetakse krahv armukadedaks väites, et krahvinnal on armuke. Samal ajal plaaniti Susanna & krahvi salajast kohtingut, kuhu Susanna asemel ilmuks hoopis krahvinna. Veidi aja möödudes tabas krahvi suur üllatus, kui ta sai teada, et Marcellina on Figaro ema & Bartolo Figaro isa. Nüüd ei saanud krahv enam Susanna & Figaro pulmi takistada. Susannale loori pähe pannes ulatas tüdruk krahvile ,,armastuskirja". Krahvi meelepahaks toimus oodatud pulm, kus pandi paari Susanna & Figaro, ning ka Figaro vanemad.
Bayeux` vaip Sinu nimi Mis see on? See on vanim säilinud piltvaip. Bayeux' vaip on romaani tekstiilikunsti kuulsaim näide. Valmistatud 1076. aastal. Arvatavasti kulus selle valmistamisele 10 aastat. Ligi 68.3 meetrit pikk ja 50 cm kõrge. Jutustab loo ,kuidas Põhja- Prantsusmaal elanud normannid krahv Guillaume'i (hiljem inglise kuningas William I) juhtimisel üle La Manche'i väina purjetasid ja Inglismaa vallutasid 1066.aastal aset leidnud Hastingsi lahinguga. Mis teeb selle nii eriliseks? Annab vägagi täpse ülevaate 11. sajandi igapäevaelust. Ülima täpsusega on tikitud tollane riietus, sõjarelvad, ehted, mööbel, koduloomad jne. Vaibal on kujutatud rohkem kui 600 inimest, 200 hobust,
etendusi, ilmus ühes Viini ajalehes artikkel, kus muuhulgas oli öeldud: ,,Adolf Müller, luues opereti Straussi muusikaga, ehitas endale kivimaja. Kui Strauss oleks kirjutanud opereti Mülleri muusikale, oleks ta nälga surnud." ,,Estonias" lavastati ,,Viini veri" esmakordselt 1965.aastal, lavastaja oli Paul Mägi. 1994.aastal tõi ,,Viini vere" välja Monika Wiesler. Sisu: I vaatus Mademoiselle Cagliari suvevillas Döblingis. Üksi Viinis viibiv krahv Balduin Zedlau otsustab külla minna suvevillasse oma armukesele tantsijanna mademoiselle Franzinska Cagliarile. Kuid tema mõtted on vallutanud hoopis õmblejanna Pepi, kellele ta määras kohtumise rahvapeol Hietzingis. Pepi on aga tegelikult kihlatud krahvi teenija Josefiga. Krahvile teeb veel muret, et ka tema naine krahvinna Gabriele Zedlau on samuti Viini jõudnud. Saabub Pepi, kes toob Cagliari ballikleidi tantsunumbri jaoks krahv Bitowsky ballil
halvasti ning ei olnud sõbralik. Ühel päeval oli kapten Cedric Errol (Cedricu isa) läinud vanaproua juurde ja nägi seal trepist ülesjooksvat neiut, kes oli nii ilus ja armas. Sellest hetkest hakkas arenema nende suhe. Cedricu isal oli kaks vanemat venda ja väga vihane ning rikas isa (krahv Fontleroy) Inglismaal.Cedricu isa oli kena, sõbralik, hea südamega mees. Vennad olid inetud, südametud, lollid ja laisad. Neile ei meeldinud koolis käia vaid meeldis aega ja raha raisata. Vana krahv armastas oma noorimat poega väga ning saatis ta Ameerikasse reisile. Cedric Errol kirjutas oma isale, et leidis endale kena ameeriklasest naise, kellega soovib abielluda. Krahv vihkas ameeriklasi ja kirjutas oma pojale, et ei soovi temast enam midagi kuulda ja varandusest on ilma. Selline kiri tegi Cedric Erroli kurvaks, sest ta armastas oma isa. Kuna teda ei onud kasvatatud töötegemiseks ja tal puudusid ärialased teadmised, oli tal julgust elule vastu minna. Nad elasid
Ooperi sündmustik Ooperi lõpplahendus Krahv Almaviva on absolutismiaja valitseja, kes on abielus noore Ooperi lõpus toimub suur vahetuskomöödia, kus kohtuvad nii krahvinna Rosinaga, kuid on pidevalt armusuhetes toatüdrukutega. tõelised, kui ka valed paarid. Kohal on ka Figaro, kes usub, et pruut Krahvi alluvusse kuulub kammerteener Figaro, kes soovib abielluda võib teda pulmaööl petta. Segastes oludes jooksevad krahvinna kammerneitsi Susannaga
Sisu Mäng hommikuhämaruses Jens Buhl oli parajasti kodus, kui talle ootamatult tuli külla krahv Moritz von Tolnai. Tal oli härra Buhlile pakkuda üks aega nõudev töö. Tegemist oli siis ajaloolise uurimis tööga, millest oli mõõdas 250 aastat. Täpsemalt tahtis krahv Tolnai oma mainet heastada. Mõrv toimus Viinis ja krahv Tolnai esiisa jäi selles süüdi ning nüüd oli vaja ta esiisa süütust tõestada. Krahv Tolnai rääkis ka kahevõitlusest, mis peaks mingi aeg toimuma, aga seda tõde oli vaja enne selle toimumist. Kahevõitlused olid nende maal keelatud. Härra Buhl hakkas järgmisel päeval seda vaikselt uurima, aga midagi selle mõrva kohta leida oli väga keeruline. Ajaloo raamatutes polnud sellest midagi juttu. Ainukeseks allikaks oli Christian Buhli päevik. Üks õhtu käis Jens Buhli otsimas üks naisterahvas, kelle nimi oli Irina Orlova. Härra Buhli
F. W. Murnau linateos on saksa ekspressionistliku tummfilmi üks tähtteoseid, millest on edaspidi snitti võtnud peaaegu kogu vampiiri- ja Frankensteini-filmide paremik. Filmi tootis stuudio Prana Film ja ,,Nosferatu" oligi nende ainus täispikk film. Stuudio andis pärast filmi linaletoomist ise sisse pankrotiavalduse, et hullemat vältida. Põhjus seisnes selles, et lugu ,,Nosferatu" oli otsene plagiaat Bram Stokeri raamatust ,,Krahv Dracula". Murnau muutis krahv Dracula tegelaskuju filmi jaoks krahv Orlokiks. Mõlemad lood algavad küll Trasnilvaaniast (tänapäeva Rumeeniast), kuid edasine tegevuskoht muudeti originaalloos toimub tegevus 1890. aastal Inglismaal, Murnau aga kujutab filmis tegevuspaigana 1838. aasta Saksamaad. Murnau ei kasutata filmis sõna ,,vampiir", vaid isikunimi Nosferatu tähendabki filmis vampiiri. Erinevalt originaalloost ei loonud krahv Orlok teisi vampiire, ta üksnes tappis neid, seevastu
Figaro pulm 1.Tegelase:abiellujad Susanna ja Figaro, majapidajanna Marcellina, Krahv Almaviva, Doktor Bortolo Macellina austaja, paaz Cherubino, muusikaõpetaja Basilio,Krahvinna ja aednik. 2.Tegevus toimub krahv Almaviva lossis Sevilla lähedal. 3.Toimuma peaks Susanna ja Figaro pulm, kuid seda soovib takistada Krahv ja majapidajanna Marcella, kelle vastutegevus luhtub.Toimub suur sekeldus ja kavaldamine, kuid lõpuks tuleb välja, et Figaro on Marcellina ja Bartolo poeg.Ja ka krahv mõistab, et tema vastutegevus on nüüdseks lõppenud. 4.Tegevus toimub 18.sajandi keskel. Hommikust-Õhtuni välja ehk terve päeva. 5."Figaro pulma" mõtteks on õnne poole püüdlemine. Pulm on järsk suunamuutus elus, uue maailma sündimine asjade senist korda muutes. Aga sära, mis kiirgab
MUSTA MANTLIGA MEES. LUGEMISKONTROLL. 8.klass Eduard Vilde 1.Miks krahv Palmer tappis juudi? 2.Millist ametit oli Palmer pidanud varem? 3.Too kolm näidet krahvinna Palmeri iseloomustamiseks. 4.Mida nõudis juut Palmerilt osaliselt võlgade katteks? 5.Millistel tingimustel oli doktor nõus kuritegu varjama? 6.Millise õnnetuse põhjustas Laura? 7.Mida nõudis doktor preililt poisi heaks? 8.Põhjenda näidetega, miks Laura põlgas doktorit. 9.Mida tead Medingi noorusest? 10.Too 3 näidet, kus krahv astus välja Medingi kaitseks. Miks ta seda tegi? 11
Ta juhatas enam kui 100 000 kuulaja-vaataja ees 20 000 muusikust koosnevast orkestrist, abiks sada dirigenti. Aastatel 1863-1870 juhatas J.Strauss õukonna balliorkestrit. Johann Strauss on kirjutanud 16 operetti. Neist kuulsaimad on "Mustlasparun", "Öö veneetsias", "Viini Veri". Ennekõike on ta loonud orkestrile 168 valssi, nende hulgas "Ilusal sinisel Doonaul", "Roosid lõunast" ja "Kunstniku elu". SISUKOKKUVÕTE Üksi viinis viibiv krahv Balduin Zedlau otsustab külla minna suvevillasse oma armukesele tantsijanna Franziska Cagliarile, kuid tema mõtted on vallutanud hoopis õmblejanna Pepi, kellele ta määras kohtumise rahvapeol Hietzingis. Pepi on tegelikult kihlatud krahvi teenija Josefiga. Krahvile teeb veel muret, et ka tema naine
Giuseppe Verdi ooper„Luisa Miller“ Tegevus toimub XVII sajandi esimesel poolel Tiroolides. Vaatused kannavad pealkirju "Armastus", "Intriig" ja "Mürk". Erusõdur Milleri tütrel Luisal on sünnipäev. Sinna tuleb ka tema armastatu Carlo. Tegelikult on noormees krahv Walteri poeg Rodolfo, kes Luisa eest oma päritolu varjab. Miller ei suuda tütre piiritut õnne uskuda. Tal on halvad aimdused, mis leiavad kinnitust. Luisat ihaldab ka Walteri sekretär krahv Wurm. Ta avaldab Millerile Carlo tegeliku tiitli ja nime ning hoiatab vana sõdurit, et sellest pole midagi head loota. Miller lubab, et teeb kõik, et säästa tütre head nime. Krahv Walter omakorda tahab, et poeg võtaks naiseks lesestunud hertsoginna Federica, kes on koos Rodolfoga üles kasvanud.
Olustvere mõis Mõis rajati juba Orduaja lõpul. Olustvere saksakeelne nimetus on olnud Ollustfer. 16. sajandil kuulus Olustvere mõis Schillingite aadliperekonnale. Sajandi lõpul omandas mõisa Nicolaus Eismont, kes oli mõisnik 1598. aastani. Siis sai Olustvere omanikuks Tartu piiskopi Johann Blankenfeldi sugulane Franz Blankenfeld ja tema abikaasa Catharina Orgies. 1624. aastal läänistati Viljandi lossilään, mille koosseisu Olustvere kuulus, krahv Jakob De la Gardiele (1583–1652). Peagi panditi mõis Valentin Schillingile, kes oli omanik 1640. aastal. Pandilepingu lõppedes siirdus mõis De la Gardie´dele tagasi. Krahv Pontus Fredrik De la Gardie (1630–1692) pantis selle lõplikult ära: 1668. aastal sai pandihärraks Johann von Schlippenbach. Pärast Johann von Schlippenbachi surma siirdus mõis endiselt pandivaldusena edasi tema pärijatele. 1734.
jumalateenistusi noor ja heasüdamlik preester, ma võrgutasin ta. Ma veensin teda, et ta koos minuga põgeneks ja me saaks rahus koos elada. Meil polnud aga raha ja selleks varastas ta kirikus pühad nõud ja müüd need maha. Enne lahkumist, meid aga võeti kinni. Vangistuses võrgutasin ma aga valvuri poja ja põgenesin. Lille'i timukas aga leidis mu ja põletas mu õlale häbimärgi liiliaõie. Me aga põgenesime koos Berryesse ma esinesin seal preestri õena. Meie krikla isand krahv de la Fere (hiljem esinem Athose nime all) armus minusse ja palus mind endale naiseks. Me põgenesime koos ja minust sai krahvinna de la Fere. Peagi avastas mu abikaasa, et olen häbimärgistatud. See järel otsustas ta mu üles puua. Ma jäin aga ellu ja põgenesin taaskord. Ma abiellusin uuesti, seekord Lord Winter'iga. Peagi sain ma teada, et olen tema pärija, otsustasin ta mürgitada. Peagi pärast seda, kui ma olin põgenenud Prantsusmaale armus minusse noor d'Artagnan
ja Nanal algas suhe Fontaniga. Alguses oli neil kõik tore ja õnnelik, kuid hiljem hakkas Fontan Nanaga jõhkralt käituma. Nana püüdis igati olla mehele meelejärgi. Tegi kõik, kuidas mees soovis. Nana pidi pöörduma jälle tagasi tänava tööle, et ennast ära toita, sest mees võttis kõik nende ühise raha endale. Tänaval kohtas ta oma vana sõbrannat Satini. Ühel õhtul Satiniga tänval politsei eest põgenedes sai Nana aru et tal on vaja leida uus kavaler. Ohvrik saab krahv Muffat, kelle naine petab teda ajakirjanikuga. Nana läks Bordevana teatrisse, et saada osa tükist "Väikene hertsoginna" . Ta tahtis saada seekord ausa naise osa ja kasutas selleks ära krahv Muffatit, kes oli tema järgi hull. Ta ütles talle, et kui ta saab peaosa siis hakkab ta tema armukeseks. Muffat nägi kurja vaeva Bordevana veenimiseks, kuid lõpuks saigi ta Nanale peaosa. Teatri tükk muidugi põrus. Nana sai omale aga uhke villa, kus krahv hakkas teda külastama. Krahv
keskajal. Kuninglikud suguvõsad riietusid kõik uhkelt ja kuninglikult. Maalis on ka ilusasti kasutatud värvi. Michelangelo "Viimne kohtupäev" (Fresco of the Last Judgement) Valisin seda maali enamasti kunstniku järgi, sest Michelangelo oli väga andekas ja tol ajal kuulus kunstnik ja skulptor. Muidugi ka, sest see maal on hästi tuntud. El Greco "Krahv Orgaz`e matus" See maal meeldis mulle selle väljendusrikkuse tõttu. Maalis on kujutatud Krahv Orgaz`e matuseid, kus legendi kohaselt oli krahv viimsele teekonnale puhkama seatud, ja siis juhtunud ime: kaks pühakut olevat laskunud taevast ning asetanud tema keha hauda. Rembrandt "Saskia portree" Rembrandt oli hollandi üks kuulsamaid kunstnikke. Mulle meeldis maal, sest ta on maalis kasutanud mugavaid ja ilusaid toone nagu näiteks sooju kuldpruune toone.
1660. aastal pantis Rootsi kuningas mõisad Narva linnusekrahv ja bürgermeister Lorenz von Numersile ja tema vennale Levin von Numersile. Numersite (ka Nummers, varasemates allikates Numens) pärandis olid Mooste ja Kauksi veel 1686. aastal. 17. sajandi lõpul läks Mooste tagasi riigi omandusse. 1.2 18.sajand Mooste mõis on väga paljude omanike käes olnud ning seega on 18. sajand üpris segane. 8. mail 1717 kinkis Peeter I Mooste ja Kauksi mõisad riiginõunik krahv Paul Jagusinskyle, kes müüs peagi valdused nüüd juba ühendatud Mooste mõisana ülemtallmeister krahv Carl Gustav Löwenwoldele. Tema pojalt, ülemõuemarssal krahv Gustav Reinhold Löwenwoldelt läks mõis Stockholmi Õuekohtu president parun Otto Reinhold Strömfeldile, kes aga müüs selle 1741. aastal koos Luunja mõisaga krahv Ernst Münnichile. Üsna pea pärast mõisate omandamist konfiskeeriti aga krahv Münnichi varandused ning Mooste anti
"Väga keeruline on seda hea huumoriga täita, sest aariad on väga pikad, kordusi on palju ja alati lahendusi leida huumorile on keeruline." Ja kuigi püüdlik naljategemine võib noorte lauljate lavahirmu ehk isegi leevendada on "La finta giardiniera" puhul veel üks tehniline paratamatus. Nimelt kestab ta kokk u kolm tundi. Etenduse kestus 3t 15min 18-aastase Mozarti kirjutatud ooper räägib põneva armastusloo markiis Violantest. Violantet pussitab tüli käigus tema kallim, krahv Belfiore. Krahv põgeneb ja Violante jääb ime läbi ellu. Ta kehastub lihtsaks aednikuneiuks Sandrinaks ning suundub koos oma ustava teenriga krahv Belfiore otsingutele, keda ta oma hinges ikka veel armastab. Muusikanumbrid on itaalia keeles, vahetekstid eesti keeles. 2-vaatuseline EMTA ooperistuudio diplomietendus koostöös EMTA sümfooniaorkestriga. Lavastaja: Thomas Wiedenhofer (Saksamaa) Dirigent: Risto Joost Osades: Arete Teemets, Andrei Valikov, Simo Breede, Aleksander Arder, Kati
4.1 Kuningas George III ajal: 1760-1763 Söör Jeffrey Amherst 1764-1768 James Murray 1768-1778 Söör Guy Carleton 1778-1786 Söör Frederick Haldimand 1786-1791 Söör Guy Carleton 1791-1796 Söör Guy Carleton 1796-1799 Robert Prescott 1799-1805 Söör Robert Shore Milnes 1805-1807 Thomas Dunn 1807-1811 Söör James Henry Craig 1812-1815 Söör George Prevost 1816-1818 Söör John Coape Sherbrooke 1818-1819 Vürst Richmond 4.2 Kuningas George IV ajal: 1820-1828 Dalhousie krahv 1828-1830 Söör James Kempt 4.3 Kuningas William IV ajal: 1830-1835 Isand Aylmer 1835-1837 Gosfordi krahv 4.4 Kuninganna Victoria ajal: 1835-1837 Gosfordi krahv 1837-1838 Söör John Colborne 1838-1839 Durhami krahv 1839-1841 Isand Sydenham 1842-1843 Söör Charles Bagot 1843-1845 Charles Metcalfe 1846-1847 Krahv Cathcart 9 1847-1854 Elgini ja Kincardine krahv 1854-1861 Söör Edmund Walker Head 1861-1867 Vikont Monck 1867-1868 Vikont Monck
Hispaania kuningliku perekonna liikmed asusid elama pärast Hispaania Teist Vabariigi 1931.aastal. Juan Carlos I vanemad on Don Juan de Borbón y Battenberg (Barcelona krahv) ja Doña María de las Mercedes de Borbón Dos-Sicilias y Orleans (mõlema Sitsiilia printsess) . Don Juan de Borbón y Battenberg kohtas María Mercedes´i peol, mis oli organiseeritud Itaalia Victor Emmanuel III poolt. Barcelona krahv abiellus koos printessiga Roomas 12 .oktoobril 1935. Pärast seda María de las Mercedes sai Barcelona krahvinna tiitli. Pisut aega enne Juan Carlos I sündi, Barcelona krahv otsustas minna jahile. Arst rääkis krahvile ja tema naisele, et tulevane kuningas sünnib mõne nädala pärast, kuid sünd tuli palju varem ning kui krahv oli teatatud poja sünnist, ta kohe kiirustas haiglasse. Don Juan de Borbón y Battenberg`il ja María de las Mercedes`il oli 4 last:
ning muusikajuhiks ja dirigendiks Lauri Sirp. Osatäitjateks olid: Atlan Karp või Eduards Cudakovs (Läti), Alla Popova, Kristian Benedikt (Leedu), Valentina Kremen, Karmen Puis, Märt Jakobson, Taisto Noor, Taavi Tampuu, Tõnu Kattai, Jaan Willem Sibul, Merle Jalakas, Alo Kurvits. Ooper on kolmes vaatuses, tegevus toimub XVI sajandil Mantua linnas ja selle ümbruses. Tegelasteks on Mantua hertsog; Rigoletto (hertsogi õuenarr); Gilda (Rigoletto tütar); krahv Monterone; õukondlased: Marullo, Borza, Krahv Ceprano; bandiit Sparafucile; bandiidi õde Maddalena; gilda teenijanna Giovanna. 1. vaatus Õukonnaball Mantua hertsogi lossis. Kergemeelse elunautijana tuntud hertsog jutustab oma sõbrale tundmatust neiust, keda ta on kohanud juba kolmel kuul pühapäevastel palvustel. Ballil on ka hertsogi lahutamatu kaaslane, küürakas õuenarr Rigoletto, keda tema terava keele pärast õukonnas ei sallita
Sisukokkuvõte Itaalia keeles, eestikeelsete subtiitritega. Tegevus toimub 16. sejandil Mantuas ja selle lähiümbruses. 1. vaatus Õukonnaball Mantua hertsogi lossis. Kergemeelse elunautijana tuntud hertsog jutustab oma sõbrale tundmatust neiust, keda ta on kohanud juba kolmel kuul pühapäevastel palvustel. Ballil on ka hertsogi lahutamatu kaaslane, küürakas õuenarr Rigoletto, keda tema terava keele pärast õukonnas ei sallita. Ka sellek ballil teritab Rigoletto oma keelt, pilgates krahv Cepranot. Õukondlane Marullo on teada saanud, et Rigolettol on armuke ning kättemaksuks kõigile õukondlastele langenud solvangute ja Ceprano alandamise eest otsustatakse neiu röövida veel samal ööl. Saabub krahv Monterone, kelle tütre hertsog on rüvetanud. Rigoletto mõnitab teda kogu õukonna ees. Monterone neab nii hertsogit, kui tema öuenarri Rigolettot. Rigoletto varjab oma majakeses meeilma eest oma aaret tütar Gildat. Koduväravas peatab
Keiserliku Vaba Majandusühingu liige (auliige aastast 1888) Eesti Loodusuurijate Seltsi liige Riia Loodusuurijate Seltsi liige (auliige aastast 1910) Õpetatud Eesti Seltsi liige Mälestuskivi rukkisordile 'Sangaste' Kasutatud kirjandus http://www.sordiaretus.ee/files/Nouanded/2005_berg1 60.pdf http://www.sangasteloss.ee/index.php?page=810 http://www.eestirukkiselts.ee/? Tegevused:Krahv_Berg_ja_Sangaste J. Kahk. Sangaste "rukkikrahv" Berg. Tln., 1992 150 aastat krahv Friedrich Bergi sünnist. Trt., 1995 Täname kuulamast!
Ema muretseb Romeo melanhoolia pärast. Vanemad on asjatult Romeod tema kurvameelsuse põhjuse üle küsitlenud. Benvolio üritab ise Romeo mure jälile saada. Romeo pihib, et on armunud, kuid kuna tema armsam on vandunud jääda neitsiks, pole Romeol mingit lootust. Benvolio annab nõu neiu peast visata ja uurida teiste ilu, kuid Romeo usub, et teiste ilu ei suuda iialgi armastatu iluga võistelda. II stseen: Capuletti ja krahv Paris: Paris avaldab lootust, et vaenul on lõpuks lõpp, kuna nii Capuletti kui Montecchi on andnud vürstile sõna, et nad rahu ei riku. Krahv Paris palub vanalt Capulettilt Juliat endale naiseks. Capuletti peab tütart veel liig nooreks, kuid soovitab krahvil ise neiu südant võita. Ta teatab, et korraldab õhtul peo, kuhu ootab hulgaliselt külalisi, ka krahv on teretulnud. Teener, kes peab kutsututele sõna viima, ei oska lugeda. Ta kohtab teel
kuulsaks draamakirjanikuks Sõbra Goethe mõjul hakkas kirjutama näidendeid. 9. mail 1805 suri ta tuberkuloosi, jäädes Saksamaal üheks teatrites mängitavaimaks kirjanikuks Teoseid: "Röövlid"(1781), "Fiesco vandenõu Genuas"(1783), "Salakavalus ja armastus"(1784), "Don Carlos"(1787) Kirjutas ka luuletusi, milles armastas ta headust ja vabadust ning taunis türanniat Tegelased Maximilian, valitsev krahv von Moor Karl tema poeg Franz tema poeg Amalia von Edelreich Spielberg libertiin, hiljem röövel Schweizer libertiin, hiljem röövel Grimm libertiin, hiljem röövel Razmann libertiin, hiljem röövel Schufterle libertiin, hiljem röövel Roller libertiin, hiljem röövel Kosinsky libertiin, hiljem röövel Schwarz libertiin, hiljem röövel Hermann, ühe aadlimehe sohipoeg Daniel, krahv von Moori majateener Pastor Moser Tegelased
Rigoletto Giuseppe Verdi (1813-1901) Ooper on neljas vaatluses, tegevus toimub XVI sajandil Mantua linnas ja selle ümbruses. Tegelasteks on Mantua hertsog; Rigoletto (hertsogi õuenarr); Gilda (Rigoletto tütar); krahv Monterone; õukondlased: Marullo, Borza, Krahv Ceprano; bandiit Sparafucile; bandiidi õde Maddalena; gilda teenijanna Giovanna. I vaatluses toimub õueball Mantua Hertsogi juures. Hertsog on armuseikleja ja kergemeelne elunautija, kellele on silmahakanud võluv tundmatu neiu, keda ta kohtas kirikus. Ballil on hertsogi kaaslaseks tema õuenarr Rigoletto, keda ei armastata ning keda peetakse õelaks, kuna ta on terava keelega ning paljastab õukondlaste pahesid. Rigolettole
V-Pierre läheb Andrei Bolkonski juurde õhtust sööma. Bolkonski kurdab, et pole oma abieluga rahul ja soovib, et ta polekski abielus. Pierre ei mõista sõpra. Andrei veenab Pierrei mitte enam minema Kuragini juurde jooma. Pierre lubab algul, kuid koduteel mõtleb ümber ja läheb ikka. Toimub jooming. Veetakse kihla, kas Dolohhov suudab juua ära pudeli rummi istudes aknalaual ilma kinni hoidmata (õnnestub). VI-XIV Moskvas Rostovite majas tähistatakse Ema ja tütre Natalja nimepäeva. Krahv kutsub kõiki sõbralikult lõunale. Ema on juba külaliste vastuvõtmisest väsinud. Siiski võtab ta vastu viimase külalise, kellega räägitakse viimase aja kuuldustest: krahv Bzuhhovi raske haigus ja tema vallaspoja Pierre laamendamine Peterburis, kust viimane selle eest välja saadeti. Toas tekib piinlik vaikus ja äkki tormavad tuppa mänguhoos maja lapsed ja noorukid. See murrab piinliku vaikuse ja külalised kiidavad lapsi.
Tuntud nimedest osalesid veel Mikk Saar, Nele-Liis Vaiksoo, Andrus Vaarik, Kaire Vilgats, Egon Nuter, Meribel Müürsepp ja Tanja Mihhailova. Õhkkond muusikali eel Linnahallis oli pidulik, väljapeetud ja inimesi oli kohale tulnud palju. Minu ootused muusikalile olid kõrged ning selle avamäng ainult suurendas seda. Loo sisu oli romantiline: Christine ( Hanna-Liina Võsa), imeilusa lauluhäälega tüdruk armastas laulda ning ooperimaja suursponsor krahv de Chandon (Mikk Saar) saatis ta enda sõbra, laulutunde võtma Gerard Garrieri (Tõnis Mägi) juurde, kes oli senini olnud ooperimaja direktor. Kuid Garrier vallandati ning ooperimaja said endale Charlotte ning tema tuhvlialusest mees Alain Cholet (Andus Vaarik), kes tüdruku ainult abiliseks palkasid. Töötades ooperimajas, laulis tüdruk omaette ja seda kuulis eluaeg sealsamas keldris elanud Erik ehk ooperifantoom (Chalice), kes hakkas neiule laulmistunde andma ja ühtlasi armus temasse
Second level Third level Fourth level Fifth level Kasutatud kirjandus http://www.sordiaretus.ee/files/Nouanded/2005_berg160.pdf http://www.sangasteloss.ee/index.php?page=810 http://www.eestirukkiselts.ee/? Tegevused:Krahv_Berg_ja_Sangaste J. Kahk. Sangaste "rukkikrahv" Berg. Tln., 1992 150 aastat krahv Friedrich Bergi sünnist. Trt., 1995 Täname kuulamast!
Eesti- ja Liivimaa baltisaksa aadlikud töötasid Venemaa keisririigi diplomaatilises teenistuses, baltisakslased moodustasid Peeter I valitsusajal umbes 12% Venemaa diplomaatilisest korpusest. Tuntuimatest baltisaksa päritolu Venemaa riigitegelased olid: keisririigi 1. minister krahv Burchard Christoph von Münnich, Sandarmikorpuse looja ja 1. juht Alexander von Benckendorff, riigikantsler Aleksandr Gortšakov. Krahv Burchard Christoph von Münnich sündis 19. mai 1683 Neuenhuntorfi mõis. Ta oli Venemaa keisririigi riigitegelane ja sõjaväelane kindralfeldmarssal (1732), Venemaa keisririigi krahv (1728). Baltisakslased teadlastena • Eesti- ja Liivimaa aadlikud töötasid Venemaa keisririigi Keiserlikus Peterburi Teaduste Akadeemias ning teaduse edendajatena: Fabian Gottlieb von Bellingshausen, Alexander von
Sternberg. 1655. aastal abiellus ta Helene von Zoegega Erastverest. 1666. aastal suri Otto von Ungern-Sternberg ning mõisa päris tema poeg Reinhold von Ungern-Sternberg. 1696-1697 oli ta Eestimaa rüütelkonna peamees. Tema surres läks mõis edasi tema postuumselt sündinud pojale Reinhold Gustav von Ungern-Sternbergile. Peale viimase surma 1787.aastal pärandus mõis hilisemale Tartu Ülikooli asekuraatorile parun Johann Friedrich Emmanuel Ungern-Sternbergile, kes 1802.aastal müüs selle krahv Jacob Pontus Stenbockile. 1878.aastal ostis mõisa krahv Ewald Alexander Andreas Ungern-Sternberg ning liitis selle Ungern-Sternbergide fideikomissiga. 1899. aastal päris isa surma järel mõisa krahv Ewald Adam Gustav Paul Konstantin Ungern-Sternberg. Kui viimane lastetuna suri, läks mõis edasi tema nooremale vennale Klaus Kaspar Alexander Ungern-Sternbergile, kes oli ühtlasi ka mõisa viimane võõrandamiseelne omanik. Ungru mõis asutati 1523
27. novembril 2008. aastal külastasin ,,Rigoletto" etendust Rahvusooperis ,,Estonia". ,,Rigoletto" on Giuseppe Verdi teos, mis kahtlemata kuulub ooperiliteratuuri kullafondi. Giuseppe Verdi elulugu Giuseppe Verdi sündis 10. oktoobril 1813. aastal (suri 1901. aastal). Muusikalise hariduse omandas Verdi eraviisil, sest konservatooriumisse teda vastu ei võetud. Esimesed helitööd kirjutas ta juba 15 16. aastaselt. Verdi esimene ooper ,,Oberto, krahv Bonifacio" esitati ülimenukalt 1839. aastal Milaano kuulsas ooperiteatris ,,La Scala". Järgmised ooperid suurendasid tema kuulsust veelgi. Tellimusi tuli nii kodu kui ka välismaalt. Kuni 1870. aastani, mil Verdi lõpetas ,,Aida", kirjutas ta mõnikord isegi kaks ooperit aastas. Kuid järgmine ooper pärast ,,Aidat" ,,Othello", valmis alles 1887. aastal, seega peale 17 aastast vaheaega. Sellel perioodil lõi Verdi surematu ,,Reekviemi", mille ta kirjutas oma sõbra mälestuseks 1874
alustatavatesse tehingutesse ning Delphine pidi valima, kas võtta välja oma kaasavara ja mees oleks kuulutand end maksujõuetuks või lasta asjal aasta aega seista ning siis saada oma vara tagasi mitmekordselt. Delphine ei leppinud väikese rahaga ning otsustas oodata, samas süüdistas ta isa, et too lasi tal nii väikese kaasavaraga mehele minna. Kui Isa Goriot suri, polnud Delphine´l raha, et maksta oma isa matuste eest ega ilmunud sinna kohalegi. Krahv Maxime de Trailles oli Anastasie de Restaud armuke. Nende armusuhe oli kestnud juba aastaid ning Anastasie kolmest lapsest vaid üks kuulus ta seaduslikule mehele. Krahv de Trailles oli tugev hasartmõngusõltlane ning kasutas julgesti ära proua de Restaud armastust. Anastasie andis talle alati raha ning müüs ka armukese heaks oma Rakvere Gümnaasium Maris Toomel 11B mehe perekonna juveele
Seikluskirjandus Seikluskirjandus on üks vanimaid proosaliike. Seikluskirjandust on kirjutatud juba antiikajast alates. Seikluskirjandus on üks esimesena tekkinud eepikaliike, mis kirjeldab seiklusi ja kõikvõimalikke huvitavaid lugusid kangelastest. Juba antiikeeposed sisaldasid jutustusi kangelaste seiklustest (nt. Homerose eepose "Odüsseia" peategelase Odysseuse eksirännakud Trooja sõjast koju tulles). Seiklustel on oma koht ka rahvaluules, eriti muinasjuttudes. Sealt on need kandunud kunsteepostesse (nt. Fr. R. Kreutzwaldi "Kalevipojas" peategelase käigud põrgusse ja võitlused Sarvikuga). Seikluskirjanduse vanimaid liike on rüütli- ja pastoraalromaanid. Rüütliromaanile andsid ainet mõne õilsa rüütli kangelasteod, mis olid mõeldud teistele eeskujuks. Rüütliromaani paroodiana on tuntud Miguel De Cervantese "Don Quijote". Pastoraalromaanides kujutati idülliliselt karjaste elu. K...
isanda "Kuldse Liilia" võõrastemajja. Öö jooksul olid ka teised teenrid nende juurde jõudnud koos puhatud hobustega. Hommikul läks Athos ööbimis tasu maksama. Kõrtsmiku omanik hakkas kriiskama , et see on vale raha. Athos käskis d'Artagnanil oma ratsu võtta ja teekonda jätkata. Sadamas oli vaja eriluba, sest kardinal oli keelanud Prantsusmaalt lahkumise. Eriloale oli vaja ka sadamaülema juures viseerida. Teekonnal sadamaülema suvemajja kohtas d'Artagnan krahv de Wardesi koos teernri Lubiniga. Noormees võttis mõõga tuppest ja asus võitlusesse krahviga ja Planchet Lubiniga. Krahv surmati ja lubin seoti puu külge. Võttes läbipääsuluba de Wardesi taskus sai ka d'Artagnan mõõga hoobi kõhtu. Õnneks polnud see surmav .Sadamaülema juures tutvustas d'Artagnan ennast kui krahv de Wardesit ja jutustas, et oli kohanud niinimetatud d'Artagnani. Järgmisel päeval saabus isand koos Planchetiga Inglismaa pinnale
otsustanud vallutada. Ballil on ka hertsogi lahutamatu kaaslane, tema küürakas õuenarr Rigoletto. Rigolettot ei armastata. Teda peetakse ta terava, õukondlaste pahesid ja tühisust paljastava keele pärast õelaks. Õukondlased plaanivad Rigolettole kätte maksta: kavatsetakse röövida ta armuke, keda kuulu järgi varjatavat linnaäärses majakeses. Rigoletto, kes midagi ei aima, on taasleidnud pilkealuse; seekord on selleks eakas krahv Monterone, kelle tütre hertsog on võrgutanud. Monterone neab nii hertsogi kui ka narri. Needus viib Rigoletto mõtted tütrele. Koduteel kohtab ta palgamõrtsukas Sparafucilet, kes pakub talle oma teeneid. Teine pilt Rigoletto majakese juures. Maja ümbritseb kõrge müür. Siin varjab Rigoletto kurja maailma ja hertsogi eest oma aaret, tütar Gildat. Gilda on Rigoletto elu mõte. Südametu teistega, avaneb tema hell ja õrn hing suhetes tütrega
(laulumängu) ,,Haaremirööv" (tuntud ka kui ,,Röövimine serailist") Mozarti ooperite paremikku kuuluvad kolm Lorenzo da Ponte libretole komponeeritud ooperit ,,Figaro pulm", ,,Don Giovanni" ja ,,Cosi fan tutte" (,,Nii teevad kõik ,,) Võrreldes barokk-ooperitega, kus tegelasteks on mütoloogilised või ajaloolised kangelased, on paljude Mozarti ooperite tegelased lihtsad, eluliselt usutavad inimesed: näiteks Figaro, Susanna, krahv ja krahvinna"Figaro pulmas", Leporello, Masetto. donna Anna ja Elviira, don Giovanni ,,Dan Giovannis", ka muinasjututegelased kannavad endas inimlikke tundeid Sarastro, Papageno, Papagena ,,Võluflöödis". Ka koomilised tegelastele on tema ooperites omased tõsisedki tunded. Mozart on suurepärane karakterite meister kõik tegelased saavad isikupärase muusikalise iseloomustuse. Mozarti ooperites on väga kaunite meloodiatega, samas ka virtuoosseid aariad ja tegelaste
Luksemburg Juhendas: Maiga Purgats Koostas: Merilin Aardevälja 9b Midagi Luksemburgist Pindala: 2586 km2 Rahvaarv: 463 273 Pealinn: Luxembourg Riigikeeled: saksa, prantsuse, letseburgi Valitsus: suurhertsogiriik, demokraatia Riigikord: konstitutsiooniline monarhia Monarhia Valitseja suurhertsog Seadusandlik võim kuulub ühekojalisele parlamendile- saadikutekojale (64 liiget) Täidesaatva võimu teostavad suurhertsog ja valitsus Valdused Luksemburgis on 12 maakonda Riik on jaotatud 3-ks osaks Asub Lääne- Euroopas Saksamaa, Prantsusmaa ja Belgia vahel Suurhertsog Henri (1955) Täisnimi Henri Albert Gabriel Félix Marie Guillaume Valitseb alates 2000. aastast Päris trooni oma isalt Perekond Abikaasa: suurhertsoginna Maria Teresa Lapsed: prints ...
Hardrada Stamford Bridgei lahing. Hastingsi lahing, William Vallutaja Normandia hertsog William Vallutaja 14.oktoober 1066 toimus Hastingsi lahing Kuningas Haroldi surm Williami kuulutati kuningaks InglismaaNormandia ühisriik Inglismaa eliit kõneles prantsuse keelt kuni 14. sajandini Linnused Riigiaparaat Williami surm William Vallutaja (10661087) Bayeux' Vaip (70 m pikk, ajalooline allikas) Henry II ( 11541189) Click to edit Master text styles Anjou krahv Second level Abiellus 19aastaselt Third level Eleanoriga Fourth level Fifth level Energiline, tahtejõuline ning haritud valitseja Oli rohkem maad kui Prantsuse kuningatel endil Richard I Lõvisüda (11891199)
Kontserdi retsensioon 9. veebruaril käisin Vanemuise kontserdimajas vaatamas balletti “Giselle”. See on Adolphe Adami ballett kahes vaatuses. Lugu vastamata armastusest, hullusest, surmast ja kättemaksust. Kaunis talutüdruk Giselle armub krahv Albertisse, kes murrab tema südame. Adolphe Adam oli prantsuse helilooja, kes elas 19. sajandil. Ta sai tuntuks lavamuusika autorina ja tema kuulsaim teos ongi ballett “Giselle”. Esines sümfooniaorkester ja baleriinid. Külaneiu Giselle’i rollis oli mullu parimaks Vene baleriiniks tunnustatud Natalja Sologub ning krahv Alberti osas astus üles Moskva Suure teatri üks esitantsijaist - Dmitri Gudanov. Minu jaoks tegi kontserdi
1. Millest koosnes vene talupojakultuur? 2. Too viis näidet Peterburi erilisusest 17. saj. Venemaal. 3. Mille algatas 1812. aasta sõda Venemaal? 4. Too viis näidet Moskoovia eripäradest 17. saj. Venemaal. 5. Kirjelda Moskoovia aadliku kodu nelja näitega. 6. Miks ei mängitud Moskoovias instrumentaalmuusikat? 7. Mille poolest sai kuulsaks krahv Seremetev? 8. Mis oli suurim takistus vene rahvuskirjanduse arengule? 9. Nimeta vene klassikalise koolkonna rajaja muusikas ja tema tähtsam loominguzanr. 10. Nimeta Võimsa rühma viis liiget ja nende teine tegevusvaldkond muusika kõrval. 11. Nimeta viis eesti heliloojat, kes on õppinud Peterburi konservatooriumis. 12. Nimeta VÕIMSA RÜHMA viis tegutsemise eesmärki 1. Paljude rahvaste ja rahvuste kultuuride segust 2. Näeb välja, nagu kõik Euroopa linnad ühtekokku
Samuti oli kogu tegevus jälgitav ilma erilise vaevata. Peategelane Mirandolina oli naisena nutikas ja tulvil kirgi, keda valdas kiretu materialism - võttis vastu kõigi austajate kingid, andes meestele lootust, et ta võiks neile mõnel heal päeval kuuluda. Üldiselt perenaist austati ning ta sai oma külalistega suurepäraselt läbi. De Ripafratta oli mees, kes oli enesekindel ja esmapilgul vankumatu. Nimelt oli ta veendunud, et ta vihkab naisi. Tegelasete markii de Forlipopoli ja krahv d’Albafiorita vahel võis tunda konfliktsust, kuna mehed olid mõlemad sama eesmärgiga - saada endale Mirandolina. Markii taskut ei täitnud raske rahakott, kuid sellegipoolest keerles tema peas soov naine võrgutada. Mees oli iseloomult läbinägelik, kuid ilmestas seda peenetundelise naiivsusega. Krahv d’Albafiorita oli enda arvates hoopis teisest puust mees kui markii. Krahvil oli stiili, maitset ja raha, kuid ta ei olnud rahalisi väärtusi ületähtsustav mees
d Jean oli lubanud koos Kristiniga kirikusse minna, nii et minek. Kristin näem kahte joogiklaasi. Uurib, et kas ta oli koos Juliega joonud. Jean uurib, et ega naine armukade ole. Kristin Julie peale armukade ei ole, mõne teise peale aga küll. Uurib, et kas nad ikka abielluvad. Ning tuletab mehele karmilt meelde tema kohustusi nii tema, kui ss ka tulevase lapse ees, kuna mehele loevad ainult oma enda sihid. Kuulevad, et keegi üleval kõnnib. Mõtlevad, et ega see krahv ole, ent üsna pea leiavad, et krahv oleks oma koju tulekust ette teada andnud. Kristin lahkub. Päike on nüüd tõusnud ja valgustab pargipuude latvu; valgus nihkub aeglaselt, kuni langeb aknast sisse. Jean läheb ukse juurde ja annab märku. Preilie Julie siseneb reisikostüümis, käes väike käterätiga kaetud linnupuur, mille ta toolile asetab. Mees peab naist hulluks, et too lindu kaasa tahab võtta. Naine palub tal linnu pigem ära tappa, kui teda üksi siia jätta
Enamuse töö põhines üksnes katse ja eksituse meetodil, nii et uusi teadmisi koguti enda kogemustest. Üsna loogiline on seegi, et lennuhuviliste seas oli palju aadlikke ja tööstureid vähesed võisid endale nii kulukat hobi lubada. Inseneriharidusega Johann Schütte (18731940) jäi selles seltskonnas erandiks, mis kinnitas reeglit. Saksamaal oli konkurents kõikvõimalike lennumasinate leiutajate vahel eriti äge. Krahv Ferdinand von Zeppelinil õnnestus esimesena ehitada töökindel vesinikuga täidetud hiigelsuur dirizaabel, mis suutis ka pikemaid distantse läbida. Samas jäi tema õhulaevade tehniline külg ikkagi nii algelisele tasemele, et need üksteise järel alla kukkusid. Schütte erialaks oli laevakere veealusele osale optimaalse kuju leidmine ja tõenäoliselt tänu sellele avastaski ta konkurendi õhulaevade suurima puuduse need polnud voolujoonelised. Nagu tolleaegsetes
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
