lastele. Aga eesmärk oli temaarust saavutatav ükskõik, mis vahenditega. Tõde ja õigust kätistletud kui rahvuseepos, elujõulisuse sümbol - andreses midagi, mis on meid siia toonud. Kinnised, omaasja ajavad, rügavad, omaette. Ürgeestlases enam tõtt kui me endale tunnistada tahame. Monumentaalne karakter monumentaalsus kaotab inimlikud mõõtmed ja läheb müüdiliseks, monumentaalseks. Inimlik pool hakkab kaduma. Läheb ja keerab sood ja kraavid pahupidi. Töö monomaaniline türann jäägitult tööle põhendumine, inimesi ei pane tähele vaid töö. Arvab et sellest võib kasulõigata mingi põlvkond, aga inimesed rohkem kannatasid sellepärast. Peaaru juures saaks kasutada ka väiteid: oli despoot kui oli purjus monumentaalne kõik mis teeb on õige. Kadeduse uss. Ärapanemine. Ideaaliks oli kogu vargamäe endale saamine, aga ei kasutanu positiivseid vahendeid. Saamine saamise nimel.
riigi territoriaalse ülemvõimu kehtivuse reaalne ulatus ruumis. Riigipiiride tähistamise aluseks on: · looduslike pinnavormide poolt determineeritud piirid (nt kontinendi maismaaosa lõpp vastu merede või ookeanide rannajoont; jõgede ning järvede rannajoon või telgjoon mõlemast kaldast; mäe või mäeaheliku tipud) neid nimetatakse teoorias loomulikud piirid; · inimese poolt rajatud märgistused ehk tähised looduses (sihid, sillutatud piiriribad, kraavid, kupitsad, tarad, lõigud elektrooniliste andurite vahel jne) neid nimetatakse teoorias kunstlikud piirid. Kui riigipiirist seespool mingil osal ei kehti selle riigi jurisdiktsioon, on antud riik oma jurisdiktsiooni teostamisel takistatud, nt teise riigi poolt, kes on tema maa-alast ühe osa annekteerinud. Antud riigi tinglikuks territooriumiks loetakse nt: · antud riigi registrisse kantud õhu- ja kosmosesõidukid;
Madalveeperioodil vett vähem. Majandustegevus: vee-energia tootmine tähendab äravoolu suurt ümberjagamist. Vett kogutakse kevadel suveks või muuks veevaeseks perioodiks reguleerimise tarvis. Kuukeskmine vooluhulk – reguleerimise arenedes järjest ühtlustub ja jääb väiksemaks. Kuivenduse mõju: Kuivenduse mõju äravoolule oleneb kuivendussüsteemi kujundusest. Madalate suure vahekaugusega kraavide mõju on tõenäoliselt väike, sügavamad kraavid aga kiirendavad äravoolu ning suurvesi on kõrgem ja kestab lühemat aega. Kuivendus avaldab äravoolule enamasti vaid kohalikku mõju. Kuivenduse mõjul suureneb maksimaalne äravool, sest tihedama vetevõrgu tõttu valguvad lumesulamisveed kiiremini jõkke ja kiireneb suurvee äravool. Suurveetipp on kõrge ja järsk ning suurveeperiood kestab lühemat aega. Suurvee äravoolu kiirenemise tõttu kuivenduse mõjul väheneb keskmine äravool kevadel ja kevadsuvisel perioodil
erinevad naaberalade tunnustest. Näiteks järve, metsa, põllu,jm saame plaanile kanda nende kontuure mõõtkavale vastavalt vähendades, kuid nende kuju jääb sarnaseks looduses olevaga. Pindobjekti minimaalseks suuruseks plaanil on üldjuhul 4mm²(tähtsamad objektid) ja teiste objektide puhul 10-50mm². Joonobjekt võib olla kõver- või sirgjooneline, looduslik, tehislik või tinglik. Kõverjoonelised objektid on jõed, ojad jne; sirgjoonelised on kraavid, tarad elektriliinid jne.Tinglikud joonobjektid on näiteks administratiivpiirid, mis võivad olla nii kõverjoonelised kui ka sirged. Joonobjektide kujutamiseks kasutatavad leppemärgid on harilikult laiemad kui looduses. Punktobjektid on maastiku objektid, mille mõõtmed on väiksemad mõõtkava kahekordsele täpsusele vastavast suurusest maastikul. Seega ei ole võimalik neid kujutada plaani mõõtkavas. Tüüpilised punktobjektid on geodeetilised punktid, elektripostid, üksikud
Metsaökoloogia ja majandamine MI.1771 prof. Veiko Uri Sügissemester 2018/2019 III osa 1. Metsakaitse On metsanduse haru, mis tegeleb kahjustuste vältimisega metsas, kultuurides, taimlas ning kahjustuste tõrjega. Kahjustusi metsas võivad põhjustada: 1) ilmastiku äärmusseisundid - temperatuur, torm, lumi, rahe; 2) loomad (põder, putukad); 3) haigused (peamised mitmesugused seened); 4) inimene (põlengud, saasted). 1.1 Olulisemad seenhaigused (juure- ja tüvemädanikud) Juurepess (Heterobasidion) Juurepess on üks ohtlikumaid ja levinumaid seenhaigusi, mis põhjustab igas vanuses puudel tüve ja juurte mädanikku. Maailmas on teada üle 150 erineva puuliigi, mida juurepess kahjustab. Eestis kahjustab enim kuusikuid ja männikuid. Hinnanguliselt ulatub juurepessu poolt tekitatav kahju ainuüksi Euroopas 790 milj. euroni aastas (Drenkhan & Hanso 2005). Seda seeneliiki peetakse kõige ohtlikumaks Euroopa ...
helofüütidele ja düfrofüütidele. Jõe lang (m/km) jõelähte absoluutne kõrgus ( m )−suudme absoluutne kõrgus(m) jõe pikkus( km) Absoluutseks languseks nimetatakse jõe lähte ja suudme kõrguste vahet. Jõe voolurežiim sõltub: Toitumisest -sademetest -jää- ja lumesulamisveest -põhjaveest Ala kliimast Pinnamoest Eesti jõed -väikesed -üle 7000 voolava veekogu. Enamik neist on lühikesed ojad ja kraavid -veetase kõigub aastas 2-4 meetrit. Meil on kaks veetaseme tõusu ja kaks langust. Eesti neli vesikond -Saarte veekogud -Väinamere-Liivi lahe vesikond -Soome lahe vesikond -Peipsi järve vesikond Eesti jõed on lühikesed, väikese valgalaga, seetõttu ka suhteliselt veevaesed. Jõestik on tihe. Üle 10km pikkuste jõgedevõrgu keskmise tiheduse järgi järjestuvad vesikonnad (kahanevalt): -Liivi lahe vesikond -Soome lahe vesikond -Narva-Peipsi vesikond -Saarte vesikond
Kihelkonnad liituvad maakondadeks. Eestis tuntakse kokku umbes 120et muinaslinnust, mis jagunevad nelja rühma: 1. Mägilinnused. Rajati igast küljest looduslikuslt kaitstud küngastele(Otepää mägilinnus). 2. Neemik linnused. Püstitati mäeseljaku neemikuna lõppevale otsale. Kahest küljest ja ühest otsast oli ta looduslikult kaitstud. Teisele otsale rajati kunstlik vall (Rõuge linnamägi). 3. Kalevipoja sängitüüpi linnused. Otstele tuli rajada vallid ja kraavid, külgedelt olid looduslikult kaitstud kuna rajati voortele (Alatskivi kalevipoja säng). 4. Ring-vall linnused. Ümber kogu linnuse õue rajati kunstlik vall. Põhiliselt püstitati sääraseid Lääne-Eestis Saaremaal. Rahvasuus tunti neid maalinnadena (Valjala maalinn Saaremaal). Muinasaja lõpuks, 12-13 saj. vahetuseks oli enamvähem kogu Eesti ala asustatud. Elanike üldarv ulatus 150 000-200 000 inimeseni.
Keskmine rauaaeg u 450-800 Linnused Vaenlased, sõjakäikude eest kaitsmine Hilary Karu 8 D 11 EESTI AJALUGU Mägilinnused On, mida peita Neemiklinnused Puust mäeseljakule, kunstlik vall ainult seljakupoolselt osal Kalevipoja sängi tüüpi Voortel, kõrgemal osal, vallid ja kraavid otstel Ringvall-linnused Peit- ja aardeleiud U 600 kuningas Ingvari sõjaretk Sellest räägivad Rootsi sangarilood, Ingvar sõlmis Taaniga rahu ning siis sõitis siia suvel, sõdides kogu suve, kuid kuna Estlandi sõjavägi oli tugev, suri Ingvar. Viikingiaeg u 800-1050 Suhted Skandinaaviaga saagad ja ruunikivid 10. saj Norra kuninganna Astridi ja poeg Olafi vangipõli müüdi orjadeks
Ehitised, konstruktsioonid ja ehituses kasutatavad tooted jagatakse tööea klassidesse C vähemalt 100 aastat D vähemalt 50 aastat E vähemalt 20 aastat F vähemalt 10 aastat G vähemalt 1 aastat Hoonetel on tavaliselt kasutuseaks 50 aastat. (klass D). Õhuliinidel, trosskonstruktsioonidel, maapealsetel ja maaalustel soojatorustikel, kaabelliinidel, mahutitel on kasutusiga 20 aastat. (klass E) Pinnaseehitistel nagu tammid, mulded, teekatte alused kihid, süvendid, kraavid kanalid jne, pinnases või vees paiknevad ehitistel nagu sulundseinad, torustikud, tunnelid, kaid jne. maa ja veepinnast kõrgematel ehitistel nagu sillad, viaduktid tornid punkrid on kasutusiga 50 aastat. Kande- ja kande-piirdetarinditel ning soojusisolatsioonil. Hüdroisolatsioonil, auru- õhu, ja tuuletõkkel, fassaadikattel (va värv) katusekattel on kasutusiga sama kui hoone enda oma. Neid ei õnnestu vahetada ilma hoonet lammutamata.
Pindobjekt on kindla kontuuriga või piirjoonega eraldatud ala, mille iseloomulikud tunnused erinevad naaberalade tunnustest (järv, mets, põld). Pindobjekt märgitakse kaardil nii pikkuselt kui laiuselt mõõtkavaliselt. Pindobjekte määratakse ja kirjeldatakse ala sisse joonestatavate täitemärkidega, kui on mitu, siis valitakse kolm olulisemat. Joonobjekt võib olla kõver- või sirgjooneline, looduslik, tehislik või tinglik. Kõverjoonelised jõed, ojad; sirgjoonelised kraavid, tarad, teed; tinglikud nt administratiivpiirid. Mõõtkavaliselt tähistatakse pikkust, kuid mitte laiust. Punktobjektid on maastiku objektid, mille mõõtmed on väiksemad mõõtkava kahekordsele täpsusele vastavast suurusest maastikul, pole võimalik kujutada mõõtkavaliselt. Nt. geodeetilised punktid, postid, teeviidad, üksikud puud, korstnad jne. Kujutamisel plaanil ühildatakse leppemärk tsenter objekti keskpunktiga.
Riigipiiride tähistamise aluseks on: · looduslike pinnavormide poolt determineeritud piirid (nt kontinendi maismaaosa lõpp vastu merede või ookeanide rannajoont; jõgede ning järvede rannajoon või telgjoon mõlemast kaldast; mäe või mäeaheliku tipud) neid nimetatakse teoorias loomulikud piirid; · inimese poolt rajatud märgistused ehk tähised looduses (sihid, sillutatud piiriribad, kraavid, kupitsad, tarad, lõigud elektrooniliste andurite vahel jne) neid nimetatakse teoorias kunstlikud piirid. Kui riigipiirist seespool mingil osal ei kehti selle riigi jurisdiktsioon, on antud riik oma jurisdiktsiooni teostamisel takistatud, nt teise riigi poolt, kes on tema maa-alast ühe osa annekteerinud. Antud riigi tinglikuks territooriumiks loetakse nt: · antud riigi registrisse kantud õhu- ja kosmosesõidukid;
On välja arvutatud, et roomas keisririigi 1 kristlikul sajandil, 992 200 m3 päevas tarvitati vett, tunduvalt suurem, kui tänapäeva miljonilinnas, sinna ei ole arvestatud varastatud vett. Kaevud purskaevutaolised, olid kasulikud tulekahju korral. Kanalisatsioon- algselt pärineb trenaaźisüsteemist. Küngaste vahel oli soine, väga varakult pidi kuivendama. Foorum oli soine, jõgi Murcia, sealt juhiti kraavidega vesi ära. Saab alguse esialgne kanalisatsioonissüsteem. Algselt lahtised kraavid, hiljem kan. süsteem, reovesi voolas otse tiberisse. Põhi kan. tunneleid nim cloaca, kõige suurem Cloaca Maxima. Juba antiikajal mõeldi kan. süsteem vanemaks, kuningate ajast pärit. Cloaca Maxima oli lahtine kraav kuni 3. saj ekr. Kuulus suue tiberisse, peetakse erakordselt vanaks, tegelikult augustuse ajast. Paljudes kvartalites ei ole kan-i, reovesi jooksis rentsli kaudu, asusid tänava keskel. Mõned kvartalid olid suhteliselt mustad
Linnus asus lõunapoolsel kõrgemal osak ja madalamal astangul asus asula. o Neemiklinnused- püstitati mäeseljakule neemikuna lõppevale osale. Teisele, sajakupoolsele otsale rajati kunstik vall. Rõuge linnamägi. o Kalevipoja sängi tüüpi linnused rajati voortele, tavaliselt nende kõrgemale keskosale, kuna nad olid looduslikult hästi kaitstud, rajati vallid ja kraavid vaid otstele. Levinud Tartumaal. o Ringvall- linnused iseloomustab ümber kogu linnuse rajatud kõrge kunstlik vall. Kõige võimsamad püstitati Saaremaale ja Lääne-Eestisse kus neid tuntakse maailinnade nimetuse all. o Maeti ikka tarandkalmetsse lisama hakati vaid relvi. o Alates V-VI saj sagenes ehete, relvade ja tööriistade peitmine. Pronksehete kõrval kaevati maasse ka tunduvalt
otsa ei vaadanud. Perekond: mees Üllar; ema; Surmapõhjus: loomulik surm 4.111. Juhan Sarap Sünnikoht: Harala Amet: maaparandaja Olemus: teatrihuviline; Lugu: Tema "Ophelia" küüditati, "Polonius" läks pagulusse, "Horatio" sai laskurkorpuses surma. Ta m oli kunagi nooruspõlves Harala seltsimajas Hamletit mänginud. Hulk aastaid töötas ta maaparanduses, et pensionipõlves näha, kuidas tema higi ja vaevaga parandatud maa lasti jälle võsastuda ja kraavid umbe minna. Surmapõhjus: loomulik surm 4.112. Kalmer Pärnastrov Sünnikoht: Harala Olemus: karsklane; baptist; andestav; sügavalt usklik; Lugu: Ta püüdis maailma muuta, aga see ei läinud õnneks, talle vaadati viltu. Jumal oli tema tugi. Kui Haralas ehitati sovhoosi kontorklubi ja kraanajuht oli purupurjus, siis lömastas Kalmeri sillus. Valguse Aare, brigadir, lausus tema matustel imelikud sõnad: "Puhka rahus, sest sa olid õige mees ega raisanud toorainet!"
Loengukonspekt metsanduse üldkursuse õppeaines 1. Eesti metsad ja metsandus Metsandus on väga lai mõiste, mis koosneb: 1. majandusharudest, mis tegelevad kõigi metsa kasutusviisidega (tähtsal kohal on puidu raiumine ja töötlemine) kui ka metsa uuendamise, kasvatamise ja kaitsega. 2. teadus- ja haridusharust mis uurib ja õpetab kõike metsaga seonduvat ja sisaldab endas palju kitsamaid metsanduslikke teadussuundi. Metsateaduse võib tinglikult jagada kolmeks: 1. Metsakasvatus 2. Metsakorraldus 3. Metsatööstus Metsakasvatus esindab bioloogilist suunda metsanduses. Metsakasvatust võime defineerida kui tegevust metsas toimuvate bioloogiliste protsesside mõjutamisest selleks, et kasvatada majanduslikult väärtuslikke puistuid. Tegeleb selliste ainetega nagu dendroloogia, metsataimekasvatus, hooldusraied, metsakultiveerimine, metsakaitse, puhkemetsandus jne. st. peamiselt probleemidega mis on seotud uue metsapõlvkonna rajamise ja olemasole...
teemasid. Teda huvitas ennekõike inimene. Talupoja kujutamise valis Tammsaare, kuna maaelus tajus ta intensiivsust ja tõsidust, milleni 20.sajandi esimese poole Eesti linnakultuur polnud veel jõudnud. Kirjanik kujutab Andrese suhet maaga kui armastust ja kui võitlust. Andresel on vananedes raske vaadata naabrimeest Pearut, kuidas tal vähemasti poeg talu peab, aga tema peab ise tööd rügama ja näeb kuidas kraavid uuesti kinni vajuvad. Siiski, ,,Tõe ja õiguse" viiendas osas sureb Andres teadmisega, et Indreku abiga viiakse täide tema unistus, Vargamäe jõe süvendamine. Pearu ja Andrese tülide kaudu tõstatatakse romaanis tõe ja õiguse teema: kohtus otsitakse justkui õigust taga, ent tõde mattub Pearu krutskite alla. Andres näeb nördimusega, et kuigi tema räägib tõtt, jääb õigus Pearule, kuni viimaks õpib ja Andres tõeväänamise ära
Enamasti on sügavus 1,5 ...3,5 m, kuid mõningate masinate kaevesügavus ulatub 6...8 m. Seda tüüpi masinate enamlevinud täiturid on kopakett või rootor. Ketttäiturit kasutatakse kraavide kaevamiseks sügavusel üle 2,5 m, sest rootori konstruktsioon osutuks niisugusel juhul väga kohmakaks. Kuid rootortäitur on tugevam ja pikema eaga, mistõttu võib kaevata ka kiviseid pinnaseid. Kaapidega kaevatakse kitsaid 200 . . . 400 mm laiusi kraave. Taolised kraavid on vajalikud kaablite paigaldamiseks ning samuti torutustöödel. Kaaptäituri puhul on kraavi optimaalne sügavus 1,2 ...2 m, ent on võimalikud ka suuremad sügavused. 62) Tihendamismasinate jaotus ja kasutatavus
noorendikke täiusega 0,1-0,3. Mittemetsamaad on maa-alad, mis ei ole määratud või on kõlbmatud metsa kasvatamiseks või millel on eriotstarve. Selleks on: a) põllumajanduslikud kõlvikud - põllud, heinamaad, karjamaad; b) veekogud - järved, jõed, ojad, tiigid; c) metsa kasvatamiseks kõlbmatud maad - sood, liivikud, perioodiliselt liigniisked alad; d) eriotstarbelised maad - õuemaad, elektri - ja sideliinid, alalised laoplatsid, metsateed, sihid, kraavid. Metsaga metsamaa jaotatakse takseereraldusteks mitmesuguste takseertunnuste järgi. Takseereraldus on osa puistust, mis teatud tunnuste poolest erineb kõrvalolevast puistuosast ja mida on võimalik kui tervikut kirjeldada ja majandada. Erinevusteks võivad olla näiteks puistu tekkeviis, vanus, tagavara, boniteet, täius, kõrgus jne. 1. Tekkeviis - sellest oleneb puistu struktuur, tootlikkus, kasutatavad metsakasvatuslikud võtted. Eraldatakse: a) kultuurpuistud
määral ka mujal. Deluviaalmuldadesse võivad kuhjuda uhutavad taimekaitsevahendid, väetiste ülejäägid jms. Erosiooni tõkestamiseks on vaja rakendada mullakaitselist agrotehnikat. Tehismullad on uusmoodustised, mis on tekkinud kaevandamisest, ehitusest vms tegevusest. Eestis on karbonaatsetel puistangutel paiknevaid tehisrendsiinasid. 136. Siseveed ja põhjavesi. Suurjärved. Väikejärved Siseveed on järved, tiigid, jõed, ojad, kanalid, kraavid, põhjavesi, karstiojad, karstijärved. Eestis on palju siseveekogusid, kuna sademete hulk ületab aurumise kakas korda. Veebilanss on vee juurdetuleku ja veekao vahekord aasta lõikes. Eestis on üle 1200 järve, mis on üle 1 ha suurusega ja u. 20000 rabalaugast. Järved moodustavad 5% Eesti pindalast. Järvede keskm. sügavus on alla 4. m. (max 38 m. Rõuge Suurjärv). Järvederikkaim on Kurtna, kus on 30 km² 40 järve. Järvenõgude liigid on:
Riigipiiride tähistamise aluseks on: 1) looduslike pinnavormide poolt determineeritud piirid (nt kontinendi maismaaosa lõpp vastu merede või ookeanide rannajoont; jõgede ning järvede rannajoon või telgjoon mõlemast kaldast; mäe või mäeaheliku tipud) - neid nimetatakse teoorias loomulikud piirid; 2) inimese poolt rajatud märgistused ehk tähised looduses (sihid, sillutatud piiriribad, kraavid, kupitsad, tarad, valtad, lõigud elektrooniliste andurite vahel jne) - neid nimetatakse teoorias kunstlikud piirid. Kui riigipiiri sees mingil osal ei kehti selle riigi jurisdiktsioon, on antud riik oma jurisdiktsiooni teostamisel takistatud, nt teise riigi poolt, kes on tema maa-alast ühe osa annekteerinud. Antud riigi tinglikuks territooriumiks loetakse nt: - antud riigi registrisse kantud õhu- ja kosmosesõidukid ;
kujutavate või allegooriliste reljeefidega. Triumfisammas püstitati tavaliselt mingi ühe kindla võidu tähiseks, oli kaetud seda sündmust kujutavate reljeefidega. Roomlaste insenerimõtte tippsaavutuseks oli ka teedeehitus. Maanteed rajasid nad otsejoones üle soode, orgude ja mägede. Teed olid mitmekihilise täidisega, need kaeti suurte siledate kiviplaatidega, mille vahed jäigastati tsemenditaolise seguga. Vihmavee ärajuhtimiseks kaevati teede kõrvale kraavid. Rooma elumajadest oli levinuim ühekorruseline maja ( domus ), mis ehitati etruskide eeskujul aatriummajana ühtse skeemi järgi. Sissekäigust pääses aatriumi, kust avanesid uksed freskodega kaetud vastuvõturuumi ( tablinum ), kus asus ka esivanemate altar, sellele järgnevast perstüülõuest pääses söögisaali ( trikliinium ) ning teistesse ruumidesse. Linnakäsitööliste majad olid kahekorruselised, alakorrusel tööruumid ( tabern ), selle peale ehitatud poolkorrusel elati
RIIGIKAITSE õpik gümnaasiumidele ja kutseõppeasutustele Kaitseministeerium Tallinn 2006 Riigikaitseõpik gümnaasiumidele ja kutseõppeasutustele Kaitseministeerium ja autorid: Rein Helme (1. ptk) Teet Lainevee (9. ptk), Hellar Lill (3. ptk), Andres Lumi (6. ptk), Holger Mölder (2. ptk), Taimar Peterkop (3. ptk), Kaja Peterson (11. ptk), Andres Rekker (4. ja 10. ptk), Andris Sprivul (8. ptk), Meelis Säre (4. ja 7. ptk), Peep Tambets (5. ptk), Tõnu Tannberg (1. ptk) Konsulteerinud Margus Kolga Keeletoimetanud Ene Sepp Illustreerinud Toomu Lutter Fotod: Ardi Hallismaa, Boris Mäemets, Andres Lumi, Andres Rekker, Avo Saluste Kaane kujundanud Eesti Ekspressi Kirjastuse AS Küljendanud Eesti Ekspressi Kirjastuse AS Trükkinud Tallinna Raamatutrükikoda Kolmas, parandatud trükk Üleriigilise ajaloo, ühiskonnaõpetuse ja kehalise kasvatuse ainenõukogu ühiskomisjon soovitab kasutada õpikut riigikaitse valikaine õpet...
Seal läksid lihtsalt, muud midagi, läksid ja pöördusid pahemat või paremat, nagu soovisid, aga pöörduma pidid, muidu ei saanud. Linnas on ikkagi nõnda, et kui tahad kuhugi saada, siis pead pöörduma, pead õigel ajal ja kohal pöörduma, sest muidu on sul tingimata midagi põiki ees. See pole see, mis maal. Seal on teisiti. Seal pole muud kui mine, astu toauksest välja ja hakka kohe minema, ikka otsekohe edasi, ehk olgu siis, et sa ise vabal soovil kuhugi pöördud. Tulevad sul vastu kraavid, neil on trummid peal või neist hüppad sa üle. Jõgedel on sillad või voogudel uued ja vanad tõkked, kõik aina selleks, et inimesed pääseksid otseteed edasi. Põldudel on peenrad kui nöörid ja läbi pääseb kartuli- ja rukkivagudestki. Rabaski on laugaste vahel seljandikud, kust inimesed teed leiavad, kui nad aga soovivad, ja mingu nad öösi või päeval, see on nende eneste asi. Ainult kui öösi, siis parem
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
