Lõpliku suuruse omandas linnus piiskop Johannes IV Kyveli valitsemisajal (1515-1527), mil valmis tugev tulirelvadele kohandatud sakmelise rinnatisega eellinnuse ringmüür koos võimsate suurtükitornidega. Müüride kõrgus ulatus üle 10 meetri, müüri paksus kõikus erinevatel lõikudel 1,2-1,8 m vahel. Liivi sõda sai tuleprooviks linnuse kaitsevõimele. Sellest ajast pärinevad Pilt nr.1 Haapsalu Piiskoplinnuse linnuse sisemised kraavid ja blindaažid, mis ehitati kahurite paigutamiseks ja kaitseks pommitamise eest. Paraku sai linnus raskelt kannatada, osaliselt purustati Väike linnus ning eellinnuse müürid. 17. sajandi lõpul kanti Haapsalu linnus Rootsi riigi Eestimaa provintsi kaitseehitiste nimekirjast maha. Põhjasõja käigus läks linnusl Vene keisririigi valdusesse ning linnus kaotas oma tähtsuse lõplikult. Nii sai 7 torniga 803 meetri pikkuse ja 8-12 meetri kõrguse ringmüüriga kindlusest varemetepark.
lääneriikide vägede lahkumist Berliinist, USA aga ei taganenud, mõlemad osapooled olid valmis positsioone relva jõul kaitsma. 1961. a Berliini kriisi haripunktiks oli Ameerika ja Vene tankide vastamisi seismine. Üks ainus lask oleks ilmselt vallandanud III MS. Idasakslaste põgenemise takistamiseks suleti lääne ning ida osa eraldavad piirid, sellele järgnevalt ehitati 155km pikkune müür ümber Lääne- Berliini. Samuti ümbritses müüri takistused nagu okastraat ning 3m sügavused kraavid, et vältida igasugust liikumist ühest osast teise. Ajapikku kriis vaibus. 6. Kuuba kriis 1956. a läks rühm revolutsionääre laevaga Kuuba saarele, et alustada diktaator F. Batista vastu partisanisõda, selle tulemusena sai 1959. a võimule Castro (samuti oli ta Batista kukutamise revolutsiooni eestvedaja). Kuuba riik ise oli tegelikult nii mõnestki Euroopa riigist elatustasemelt ja sotsiaalselt ees, kuid riik oli sügavalt korrumpeerunud.
Hiljem näeb ta jalgratturid kui ta hindipalu maale jõuab ja küsib et kas siin põtru ka on mille peale too poiss vastab et ei ole üthki kui laseb maha , kuna muidu teevad seda salakütid. Metsas nägi ta ka veel okastraati ja talle meenud köstri sõnad kes ütles et puult puule viiv okastraad on ilus luule... III Inderk läheb koju ja küsib kus saunamadise labidad on , leiab need ja mõistab et need on ära pehkinud ja nedega pole midagi teha. Indek on võtnud nõuks kaevata vanad kraavid uuesti ja isa läheb perre labidaid küsima ja saab seal ka need sassi käest kes oli ennemalt kiriku puusärgitegija . Indrek rassib peäv otsa ja öösel hakkab selg valutama ja peod veritsevad. Järgmisel hommikul on raske tõusa , kui ta kraavi juude jõuab leiab et keegi on seal käinud ja nendese mättaid sisse viskanud , mille indrek eile ol ivälja loopinud päev otsa rassib jälle tööd
9 2. Ettevalmistustööd 2.1 Tööde kirjeldus 2.1.1 Tööprojekt Enne tööde alustamist koostab töövõtja tööprojekti ja tööde ajakava ning esitab selle Tellijale kinnitamiseks. Tööprojektiga tuleb lahendada olemasoleva kuivenduskraavide süsteemi korrastamine ja täiendav veetõrje uute kraavide näol. Ära peab näitama uued ja puhastatavad kraavid, nende suund, kalle ja nõlvsus. Samuti tuleb lahendada olemasoleva tootmishoone läheduses ja ehitusplatsi piiril asuva olemasoleva lahtise kuivenduskraavi ümberehitamine kinniseks maaaluseks drenaazitoruks ja ühendamine olemasoleva veeärastussüsteemiga. Tööprojektis peab olema näha ka tasandatava ehitusplatsi lõiked ja kalded. Tööprojekt peab olema piisav kaeveloa taotlemiseks Väike-Maarja vallalt. 2.1.2 Lammutus ja koristustööd
100-meetrisi sügavusi. Mehaanilisel loel ripub mõõta.*Süvaujuk koosneb kahest osast: suure mass kilodes vee mahuga liitrites. trossi otsas 15100 kg-ne voolujooneline raskus eritakistusega plastristist ja seda kandvast Vooluhulga määr mõõteülevoolu või mõõteren- ning vintsi küljes on lugemismehhanism. väikese eritakistusega pinnaujukist. Ujuk niga: Väikestes voolusängides (kanalid, kraavid Hüdromeetriavintse kasut nii sügavuste kui ka mõõdab kiirust risti asetussügavusel. jms) mõõd vooluh mõõteülevoolude ja -rennide voolukiir (trossi küljes on siis ka tiivik) Vooluhulk: Vooluh on ristlõiget ajaühikus läbiva abil. Ülevoolude mõõtmistäpsus on hea, kuid nad mõõtmiseks. Töötada saab nii sillalt, ripphällist vee maht: Q=V/t
Ühe kontuuri sees võib kasutada korraga kuni kolme taimkatte liigi märki. Pikkade ja kitsaste kontuuride puhul paigutatakse märgid määda kontuuri telge 5-10 mm vahekaugusega. Aladel, mille sisse ei mahu ala iseloomustavat märki joonestama, võib märgi paigutada osaliselt ala piirile, piiri sellest kohast katkestades. Mõõtkavalised joonobjektid- võib olla kõver või sirgjooneline, looduslik, tehis- või tinglik. Kõverjoonelised on jõed, ojad, jalgrajad jne. Sirgjoonelised on kraavid, tarad, elektriliinid, raudteed jne. Tinglikud joonobjektid on nt administratiivpiirid, mis võivad olla kõverjoonelised, kui nad on ühitatud sirgjoonelise objektiga. Joonobjektide kujutamiseks kasutatavad leppemärgid on harilikult, eriti väiksemates mõõtkavades plaanidel laiemad kui looduses. Punktobjekt- on maastiku objektid, mille mõõtmed on väiksemad mõõtkava kahekordsele täpsusele vastavast suurusest maastikul. Tüüpiliste punktobjektidena on geodeetilised punktid,
Tee on maantee, tänav, metsatee, jalgtee ja jalgrattatee või muu sõidukite või jalakäijate liiklemiseks kasutatav rajatis, mis võib olla riigi või kohaliku omavalitsuse või muu juriidilise isiku või füüsilise isiku omandis. (Teeseadus) Sõidutee ning sellega külgnevale alale sissesõidu ja sealt väljasõidu tee ning kõnnitee; parkla ja puhkekoht; tunnel, sild, truup ja viadukt; liikurmasinarada; liikleja kontrollimiseks ja maksustamiseks mõeldud ala; ühissõiduki peatuseks ettenähtud ala ja ootekoda; piirikontrolli- ja tollikontrollirajatis; teepeenar; kraav, haljasala ning eraldus- või haljasriba; tee äärde liikluskahjustuste kaitseks rajatud kaitseehitis ja müratõke ning keskkonnakaitserajatis; liikluskorraldusvahend; teemärgistus- ja teevalgustusrajatis; tee ääres asetsev muu teehoiurajatis Liigid Maantee on väljaspool linnu, aleveid ja alevikke paiknev tee sõidukite ja jalakäijate liiklemiseks. Põhimaantee -Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa;...
voolusängid kitsad, madalad ja looklevad. Vaid seal,kus vooluvesi on kunagi murdnud läbi naaberkünkaid ühendavatest sadulatest, on lühikestel lõikudel kujunenud sälk- või moldorud, kus voolusängi lang on suurem ja vool kiirem. Vooluveekogud on kohanenud nii liustikutekkelise pinnamoe kui vanade orgudega. Otepää valla vooluveestiku teljeks on Väike Emajõgi, mis on ka Eesti keskmise suurusega jõgi. Kuid seal paikneb üksnes jõe ülemjooks. Ülejäänud jõed, ojad ja kraavid on Väikesest Emajõest veelgi väiksemad ning väikese valglaga ja veevaesed, kuid suhteliselt suure põhjaveelise toitumise tõttu ei jää Elva jõgi ega Voki oja kuivaks ka väga veevaesel perioodil. Allikad Otepää territooriumil suurema tootlikkusega allikad puuduvad, kuid väikesi ja ajutisi allikaid on väga palju. Allikaid esineb põhiliselt küngaste jalamil ning jõgede ja ojade orgudes ning suuremate mineraalsest materjalist kallastega järvede veepiiri lähedal
- Nende taastamine on aidanud säilitada paljude ohustatud liikide asurkondi nii Põhja-Ameerikas kui ka Euroopas. - Näiteks harivesiliku elupaiga taastamine Värska vallas Nedsaja külas. Alguses oli veekogu täiesti rohtunud, kuid see taastati. Jõgede, ojade ja soode taastamine - Selleks, et parandada jõgede ja ojade seisundit ning taastada seal sigivate siirdekalade koelmualasid ja ümbritsevaid märgalasid, kõrvaldatakse veetaset reguleerivad tammid ja paisud, suletakse kraavid ning taastatakse ka veekogu looduslik voolusäng. - Üha enam tegeletakse maailmas ka soode taastamisega. Peale selle, et soodes on paju kaitsvaid liike, aitavad soode turbaalad reguleerida süsinikdioksiidi hulka ja seega ka kasvuhooneefekti. Soode veerežiimi taastamiseks suletakse kuivendussüsteeme, eemaldatakse algselt lagedatele aladele kasvama hakanud metsa ning teriti kahjustatud aladel taasasustatakse ka soole omaseid liike ntturbasamblaid.
Leppemärkide paigutuse tihedus sõltub mõõtkavast ja pinna suurusest. Väiksema maa-ala sisse märgitakse sageli ainult üks tingmärk. Joonobjekt kujutatakse joonleppemärkidega Joonmärke kasutatakse objektide puhul, millel pole laiust või mille laius ei väljendu kaardi mõõtkavas. Joonobjektid võivad olla kõver- või sirgjoonelised, looduslik, tehis, või tinglikud. Kõverjoonelised on nt jõed ja ojad, sirgjoonelised on nt kraavid, raudteed, metsasihid. Tihti on joonobjekti laius looduses mõõdistatud ning märgitud plaanile numbriga vastava joonobjekti juurde. Punktobjektid on maastikuobjektid, mida ei ole võimalik plaanil mõõtkavas kujutada ja mis kujutatakse seetõttu mõõtkavatute leppemärkidega. Punktobjekti kujutamiseks kaardil ühitatakse kasutatava leppemärgi tsenter või mõni muu koht tavaliselt selle objekti keskpunktiga. Lähtudes leppemärgi
· Neemiklinnused-püstitati mäeseljaku neemikuna lõppevale otsale. Kahest küljest ja ühest otsast olid nad looduslikult hästi kaitstud. Teisele seljaku poolsele otsale rajati kunstlike vall. Pealt vaates meenutavad nad enamasti kumerate külgedega kolmnurki. Üks tuntuim Rõuge linnamägi. · Kalevipoja sängi tüüpi-rajati voortele, tavaliselt nende kõrgemale keskosale, kuna külgedelt olid nad looduslikult hästi kaitstud, siis vallid ja kraavid tuli rajada vaid otstele. Levinud esmajones Põhja- Tartumaal. Üheks tuntumaks on Alatskivi Kalevipoja sang. · Ringvall-Linnused- isel ümber kogu linnuseõue rajatud kõrge kunstlik vall. Kõige võimsamaid püstitati Saaremaal ja Lääne-Eestis, kus neid tuntakse rahvasuus maalinnadena. Nt: Valjala maalinn. Suhted skandinaavlastega: Viikingiajal suhted skandinaavlastega tihenesd. Eesti asus kaubateede läheduses. Samas on viikingid Eestis
Toitumine Toitub peamiselt kaladest, kelle pikkus ei ületa 6 cm. Sööb ka putukaid ja teisi selgrootuid, põhiliselt veeloomi, eriti kiilivastseid. Võib süüa ka limuseid, pisivähke, usse, õige harva ka väikeseid konni. Pesitsemine Pesitsuspaikadeks liivakivi-, savi- või turbajärsakutesse kraabitud urud. Elupaikadeks järskude kallastega jõed, ojad, järved, kraavid, kanalid ja teised veekogud. Esimene kurn saab täis aprilli keskelt alates, selles on 6...7 muna, need on läikivvalged, peaaegu ümmargused. Soodsatel aegadel on 2...3 kurna. Areng Haudevältus 21 päeva. Pojad on pesahoidjad, neid toidab ainult emalind. Koht - ökosüsteemis 5
Kapillaarveega on seotud mitmesugused probleemid teedeehituses meil ja muldade sooldumisega niisutatavatel kõrbealadel. Kapillaarjõud töötavad pumbana tõstes vett maapinnale kus ta siis külmub või toob sooli maapinnale. Selle vältimiseks on vajalik hoida pinnasevee tase nii sügaval, et kapillaarvesi ei saaks pahandust teha. Paluks mitte segamini ajada termineid pinnavesi ja pinnasevesi. Pinnavee all mõistetakse kõiki veekogusid: jõed, järved , tiigid, kraavid jne. Pinnasevesi on esimene, maapinnalähedane põhjavee kiht, kusjuures tegemist on vabapinnalise põhjavee kihiga (alternatiiviks on surveline põhjavesi). Pinnasevee pealispind ehk pinnasevee peeglit eristab maapinnast aeratsioonivöö, mille kaudu toimub pinnasevee toitumine infiltratsiooni ja ka kondensatsiooni kaudu. Järelikult pinnasevee toiteala ühtib tema levialaga. Surveline ehk arteesiavesi paikneb veepidemete vahel. Tänu veepidemetele tekibki arteesiavee kihis rõhk
Milliseid erinevaid punkte peaks kaaluma populatsiooni/koosluse taastamise võimalikkuse üle otsustamisel (ehk mida taastamisprojekti planeerimisel peaks arvestama)? Milles seisneb servaefekti negatiivne mõju elurikkusele? Erinevad elupaigalaikudevahelise sidususe suurendamise viisid Erinevad ökoloogiliste koridoride tüübid -joonkoridor on pikk ja kitsas ning sobiv lähadaste alade ühedamiseks liikidele, kes ei karda inimest. Nt kraavid, hekid, aiad, ojad, ökodukt -ribakoridor on laiematest pikkadest ribadest koosnev, kus liigil on võimalik inimese ja seravefekti eest varjuda. Nt jõekallas ja mäenõlv, konnarada- sesoonse rände tarbeks -astmelauad ei ole pidevad, kuid järjestikku olles saavad loomad neid kasutada, et liikuda Näiteid erinevatest kaitsealade võrgustikest: PAN Parks on rahvusparkide võrgustik, tegeletakse
Eesti muinasaeg 1. Muinasaeg, selle periodiseerimine, dateeringud. Muinasaeg ehk esiaeg ajajärk esimeste inimeste saabumisest umbes 9000 aastat eKr kuni ristisõdade alguseni Baltikumis 13.sajandil. Muinasaega periodiseeritakse järgmiselt: 1) Kiviaeg a) vanem kiviaeg ehk paleoliitikum ( - 9001 eKr) b) keskmine kiviaeg ehk mesoliitikum (9000 - 4200 eKr) c) noorem kiviaeg ehk neoliitikum (4200 1800 eKr) 2) Pronksiaeg ( 1800 500 eKr) 3) Rauaaeg a) vanem rauaaeg (500 450 eKr) b) keskmine rauaaeg (450 eKr- 800 pKr) c) noorem rauaaeg (800 1200 pKr) 2. Kiviaja kultuurid: Kunda kultuur, kammkeraamika, venekirves- ehk nöörkeraamikakultuur: dateering, millest tuleneb kultuuri nimi, tuntumad asulad (dateering), nende asukoha ja elamute lühikirjeldus, kooselu vormid, oskused, töö- ja tarberiistad, ela...
hõlma tõstmisest ja tagasikäigust järgmise töötsükli sooritamiseks. Pinnast lõigatakse tavaliselt traktori esimesel käigul ja otseliikumisega. Rasket pinnast tuleb kindlasti eelnevalt kobestada. 3.1 Süvendi kaevamine Süvendi kaevamine buldooseriga koos mulde ehitamisega toimub järgmiselt: kuni kahe meetri sügavused süvendid kaevatakse nn. kraavimeetodil, kus kogu kaevamissügavuses kaevatakse sisse buldooseri hõlma laiused paralleelsed kraavid, jättes nende vahele ajutised 0,4...0,8 m laiused seinakesed. Nii on pinnasekaod väikesed, sest buldooseri hõlma ette kogunenud pinnas ei saa kõrvale libiseda. Pärast kraavide kaevamist lükatakse buldooseriga välja kraavidevahelised seinakesed. Kui süvendi sügavus on üle 2 m, rakendatakse kraavidena kaevamist kõrgusjärkude kaupa. Kogu pinnas kaevatakse ja teisaldatakse buldooserit pööramata, sõites täiskäigul tagurpidi
Geo arvesuse kordamine KLIIMA 1. Millised tegurid kujundavad Euroopa kliimat? Läänetuled, Päikesekiirguse hulk (kliimavöötmed, koha kaugus ekvaatorist), aluspinna iseärasused (koostis, värvitoon, absoluutne kõrgus, kaldenurk päikesekiirte suhtes), õhurõhk (madalrõhuala- tuuline, sajune; kõrgrõhuala- kuiv õhk, soe õhk), Põhja-Atlandi hoovus (soe veemass, sademed ja õhk). 2. Kuidas mõjutab aluspind päikesekiirguse neeldumist? Mida tumedam on aluspind seda paremini neeldub. . 3. MIks õhumassid liiguvad? On vaja temperatuuride erinevust maa (või mere) pinnal. Seal kus temperatuur on kõige kõrgem hakkavad õhumassid tõusma (tekib madala õhurõhuga ala) ning külmematelt aladelt voolab sinna asemele uus õhk, mis taas soojeneb ja tõuseb. Õhk liigub kõrgrõhualalt madalrõhualale. 4. Miks on talvine kliima kogu ...
Ringvall-linnus Lääne-Eestis, kus pole künkaid, seal kuhjati vall ümber kogu linnuseõue. Kalevipoja säng – Ida-Eestis rajati linnuseid voorte kõrgemale osale. Vallid ja kraavid voorele rajatud tehti ainult otstesse. Suur osa rahvast elas siiski avaasulatest. Tol perioodil kujunesid välja külad. Külade kujunemisega muutus ka põllusüsteem – ribapõllud (sest jagatav maa polnud igal pool sama viljakusega). Surnuid maeti vanadesse tarandkalmetesse. Hakkasid levima liivast kuhjatud kääpad,
Esialgne tasuvusuuring näitas, et projekt tasub ennast ära kuni 10. aastaga. Maksumuseks on hinnatud umbes 360 miljonit krooni. Veestik 5 Kogu Pakri poolsaare valgla pindala on 34,87 km 2. Pakri poolsaar on mandrist "ära lõigatud" Pakri lahte suubuva Vasalemma jõe, Klooga järvede ja Tuulna ojaga, mis suubub Lahepere lahte. Pinnavee vooluvõrgu moodustavad lühikesed 1-2 km pikkused ja väikese valglaga (pindala 1-3 km 2) ojad ja kraavid. Vetevõrgu tihedus on väike-0,2-6,0 km/km2 (Eestis keskmiselt 7,2 km/km2). Vetevõrgu väike tihedus on tingitud poosaare aluspõhja ülemist osa moodustavate karbonaat – kivimite tugevast karstumisest ja lõhestumisest. Sademeteveed infiltreeruvad seal kiiresti põhjavette. Sellele on kaasa aidanud ka inimene karjääride rajamisega, pinnakatte eemaldamisega aluspõhjalt, kaevikute ja mitmesuguste kaevete tegemisega. Kuna Pakri poolsaarel pinnakatte paksus ei ületa tavaliselt
Enamasti on need alla 18 promillise soolasisaldusega mered või lahed, kus merevesi seguneb jõgedest tuleva mageveega. Vee liikumise alusel eristatakse seisu- ja vooluveekogusid. Vooluveekogudele on iseloomulik vee pidev ühesuunaline liikumine, seisuveekogudes liigub vesi vastavalt tuule suunale või Kuu mõjule (tõus ja mõõn). Tekke järgi eristatakse looduslikke ja tehisveekogusid. Eestis leidub nii looduslikke (meri, järved, jõed, allikad) kui ka tehisveekogusid (veehoidlad, kanalid, kraavid, tiigid, karjäärid). Soolase veega on Läänemeri, mis tegelikult on riimveeline veekogu. Eestis on ligikaudu 1200 järve, millest umbes 1000 on looduslikud. Vooluveekogusid on Eesti territooriumil üle 7000, neist kümme on vähemalt 100 kilomeetri pikkused. Millised taimed kasvavad veekogudes? Taimede hulgas võime eristada magevee ja soolase vee taimi, vooluvee ja seisuvee taimi. Magevee taimed ei suuda enamasti kasvada soolases vees ja soolase vee taimed magevees.
Minu keskkonnaseisundi analüüs tuleb Puurmani valla kohta. Puurmani vald asub Jõgeva maakonna edelaosas. Territooriumi suurus on 292,7 km², kus elab 2010.aasta 01. Jaanuari seisuga 1745 elanikku. Vald piirneb lõunast Tartu maakonna Laeva vallaga, põhjast ja läänest Jõgeva maakonna Põltsamaa vallaga ja idast Jõgeva, Palamuse ja Tabivere valdadega. Ulatus põhjast lõunasse on 23 km, idast läände 14 km. Valla territooriumi läbivad Tallinn-Luhamaa (13,5 km ulatuses) ja Puurmani-Voldi-Uhmardu (18 km ulatuses) riigimaanteed. Valla keskuseks on Puurmani alevik. Valla koosseisus on 12 küla: Altnurga, Jüriküla, Kirikuvalla, Kursi, Laasme, Pikknurme, Tammiku, Tõrve, Härjanurme, Jõune, Pööra, Saduküla. Kõige kaugemal valla keskusest asuvad Härjanurme, Jõune, Pööra ja Saduküla külad, mille seos Puurmani alevikuga on olnud ainult haldussidemete kaudu. Puurmani vallal on üks Gümnaasium (Puurmani Gümnasium), üks algkool (saduküla Lasteaed-Algkoo...
raamatukogu. Termide keskküttesüsteemis lasti kuum õhk põrandaplaatide alla ning seinte ja võlvide vooderduse taha. Roomlaste insenerimõtte üheks tippsaavutuseks oli teedeehitus. Maanteed rajasid nad otsejoones üle soode, orgude ja mägede. Teed olid mitmekihilise täidisega, need kaeti suurte siledate kiviplaatidega, millede vahed jäigastati tsemenditaolise seguga. Vihmavee ärajuhtimiseks kaevati teede kõrvale kraavid. Akvedukt kujutas endast lahtist või kaetud veejuhet, mis oli ehitatud sillataolise kaaristuna ning kandis üht või mitut, üksteise kohal asetsevat veekanalit. Torude kaudu suunati vesi avalikesse kaevudesse, termidesse, eramajadesse. Rooma elumajadest oli levinuim ühekorruseline maja e domus, mis ehitati etruskide eeskujul aatriummajana ühtse skeemi järgi. Laiendades Kreekast pärinevaid kompositsioonilisi võtteid, võtsid roomlased
Tüüpilised lossid on Viljandis, Rakveres, Tallinnas, Narvas; episkopaalsed lossid on Kuressaarel ja Haapsalus. Viljandi ordulinnuse (nüüd varemed) selle suurus ületas kõik tema kaasaegsete lossid Baltikumis. Ta esindas nii ruudu külgedega 55 m. Ansamblis hoonete hulka oli kirik, suur ühine söökla , magamistoad ja eraldi ruumid. Loss seisis kõrge mäe järskudel nõlvadel järve äärde ja oli ümbritsetud nelja tsooni võimsate kivimüüride. Striping seinad, loodusliku orud ja kraavid tehtud vallutamatu kindlus. Võib ette kujutada, mis ripub üle järve ja ähvardav mass lossi taevas ja kõrged müürid, mis on ehitatud kividest ja tellistest, tootma tõeliselt vinge mulje. Arhitektuuris hakkas näitama gooti kunsti omadused. Kuid kõrgem areng gooti kunsti Eestis oli jõudnud keskaegse linna. Mõned linnad olid saavutanud XIV s. kõrge majanduslik areng, olid omandanud teatava sõltumatuse seoses võimu Order ja sai, nagu kõikjal Euroopas, kõige arenenum keskused
Teede paiknemise aluseks olid ikka endised iidsed teid, pikaealisuse huvides rajati kehva pinnasega kohtades paiknevad teed kuhugi mujale. Üldiselt paistsid Rooma teedeehitajad silma kvaliteediga nii teede sihtide sirguses ja tõusude sujuvuses. Sõjateede peateede laius oli 16 jalga mullete kalle nõlvakalle oli 45° h 1,2..1,8m orgudes 3,7m Sõjateedele rajati ka peenrad, et kolonnid pikaks ei veniks ja saaks laiemalt käia. Vihmavee ärajuhtimiseks kaevati teede külgedele kraavid millede vallipeale rajati ka jalgtee. Vihmavesi juhiti sillutiselt ära kallete ja kanalitega. Peenra laius oli ½ teest Sõiduteed eraldas peenrast äärekivi ja vahel oli ka peenar kividega kaetud. Kasutati ka ära loodust, mis hoidis teid korras, nimelt päike mis sulata lume jää, seega püüti ehitada mäe päikeselisemale küljele. Logistiliselt ja tasuvuse seisukohalt kasutati tee paiknemise asukoha ehitusmaterjale peamiselt siiski lubja- ja ränikivi, tardunud laavat, liiva,
sooritus annab väga hea baasi korraliku lõpptulemuse sooritamiseks." (Hobumaailm, 2015). ,,Kross paneb proovile hobuse kiiruse, vastupidavuse ja hüppeosavuse ning määravaks saab, kuidas ratsanik oskab enda ja hobuse jõudu jaotada ning kasutada. Kross koosneb ühest või mitmest osast, kus ajaliimidi ületamine, tõrkumine või kukkumine toovad kaasa karistuspunkte. Tõkked maastikul on niiöelda looduslikke takistusi imiteerivad kraavid, hekid, palgid, künkad, kivimüürid jne." (Hobumaailm, 2015). ,,Kolmanda alana tuleb hobusel ja ratsanikul end panna proovile takistussõidus, 14 näitamaks, et on taastanud oma jõuvarud ja energia. Lõpptulemus selgub kõikidel aladel saadud (karistus)punktide kokkuliitmisel. Kogu
karastusjook Jaffa.4.novembril 1949 liideti Yafo Tel Avivi linnaga ning viimase ametlikuks nimeks sai Tel Aviv-Yafo. (lk.70) Niisutuskraav - see on kitsas inimtekkeline süvend (sageli vooluveekogu) maapinnas.Kraave kaevatakse mitmetel põhjustel. Näiteks kuivenduskraave liigvee pinnasest ärajuhtimiseks, niisutuskraave maa-ala niisutamiseks, kaitsekraave sõjanduses jne. Kuivenduskraavidega kuivendatakse madalaid alasid eriti selleks, et teha nad põllupidamiseks sobivamateks. Samuti on kraavid tavalised maanteede ääristajad. Nende eesmärgiks on hoida teetamm kuivana, et vältida külmuva vee põhjustatud teekahjustusi.Paljud kraavid sisaldavad vett vaid suurvee ajal. (lk.75) Obelisk - see on ülespoole ahenev neljatahuline kivisammas. Vana-Egiptuses püstitati neid vaaraotele ja ka jumalatele.(lk.78) Tempel - (ladina sõnast templum) on sakraalehitis ehk pühakoda. Antiikajal oli tempel algselt jumalusele pühendatud eradatud koht (kr.k temenos), hiljem jumaluse hoone (kr
asetsevad risti peakraaviga ja nendega omakorda risti paiknevad kuivenduskraavid. Kraavivõrgu paigutus sõltub omakorda kasutatavast tehnoloogilisest skeemist. Skeemid: esitatud loengul Ehituseks kuluv aeg Rabade kuivendamisel rajatakse kuivendusvõrk järgukaupa mitme aasta jooksul. Rabaturba väikese veeläbilaskvuse tõttu alaneb põhjaveetase kraavi ääres aeglaselt ning põhjavesi avaldab kraavi nõlvadele hüdrostaatilist survet. Mida sügavam on kraav, seda suurem on ka surve. Et kraavid ei deformeeruks, tuleb nad esialgu kaevata väiksema sügavusega ning süvendada pärast esialgse põhjaveetaseme alanemist. Tavaliselt kaevatakse kraavid kolmes järgus: 1. kõigepealt talvel, kui rabapind kannab, kaevatakse põhivõrgukraavid ja 40 m vahekaugustega eelkuivenduskraavid (tulevaste kuivenduskraavude asukohta) 1.1...1.2 m sügavustena; 2. mõne kuu pärast kraavivõrku tihendatakse ja süvendatakse varem kaevatud kraavid 1.4...1.5 m sügavusteks, 3
huvitas meid, kuidas Rõngus ja Viljandis sadanud vihm ja lumi avalduvad ka Võrtsjärve veetasemes. 3 Võrtsjärve iseloomustus Asukoht Võrtsjärv asub Eesti keskosas, Viljandimaa, Tartumaa ja Valgamaa piiril (joonis 1 ja 2). Võrtsjärve toovad vett paljud jõed. Suurim neist on Väike-Emajõgi. Lisaks Emajõele suubuvad järve veel idast Rõngu, läänest Õhne, Tarvastu, Tännasilma jõgi ja veel mitmed kraavid ja ojad (tabel 1). Võrtsjärv kogub vett enda pindalast 12 korda suuremalt alalt. Vesi vahetub keskmiselt korra aasta jooksul (Mäemets 2001). Joonis 1. Jõe suudmeala Võrtsjärves (Foto EPL) 4 Joonis 2. Võrtsjärve alamvesikond Tabel 1. Võrtsjärve suubuvad vooluveekogud Nimi Pikkus, km Valgala, km2 Väike Emajgi 83
väga palju tarvis ei länud, sest tõenäoliselt lasti nooli lihtsalt umbes mingi ala peale, kus nad tabasid vaenlaste tihedas massis ikka kedagi, kuigi vaenlaste ligemale tulles oli sihtimine rohkem võimalik ja kasulikumgi: sai lasta nt. noole otse pähe, hobuse pihta vms. Vibuküttidel oli mitmeid viise end ratsaväelaste eest kaitsta: lüües maasse puust otstest teritatud orgid, mille otsa hobused jooksid, kaevates enda ümber kraavid, mille sisse joostes hobused oma jalad murdsid, lisaks olid nad ka ise varustatud lähivõitlusrelvadega. 2.3.2 Taktika piiramisel Piiramise puhul oli alati eelis kaitseval poolel, kuna keskaja ründevõimalused olid kesised. Piirajatel oli kolm võimalust kindlus vallutada: tormijooks, müüride lõhkumine ja näljutamine. Esimesest oli enamasti kasu siis, kui kindluse vastupanu oli nõrk. Tormijooksuks kasutati redeleid ja piiramistorni ning need olid suhteliselt ohvriterikkad
,,Tõde ja õigus" 1. A.H. Tammsaare Võitlus maaga Sündmustiku aeg hõlmab aastaid 1870-1890. Näide:"See oli läinud aastasaja kolmanda veerandi lõpul. Päike lähenes silmapiirile, seistes sedavõrd madalas, et enam ei ulatunud valgustama ei mäkke ronivat hobust, kes puutelgetega vankrit vedas, ei vankril istuvat noort naist ega ka ligi kolmekümnelist meest, kes kõndis vankri kõrval." 19. sajandi teisel poolel iseloomustab Eestit üldine moderniseerimine, staatilise agraarühiskonna ümberkujunemine moodsa euroopaliku ühiskonna suunas, industrialiseerimine, linnastumine, vasttärganud rahvusluse võidukäik. Teoorjuse kaotamisega (1868) läksid mõisamajapidamised üle raharendile ja palgatöö massilisele kasutamisele. 1866. aasta vallakogukonnaseadus vabastas talurahva omavalitsuskogud mõisniku võimu alt ja andis neile laia otsustuspädevuse...
- 120 muinaslinnust - mägilinnused 8-11 saj rajati üksikutele igas küljest looduslikult kaitstud küngastele nt. Otepääl - neemiklinnused 8-11 saj - püstitati mäeseljaku neemikuna lõppevale otsale, 2 küljest ja 1 otsast olid nad looduslikult kaitstud, teisele otsale rajati kunstlik vall, nt Rõuge linnamägi - Kalevipoja sängi tüüpi linnused 8-11 saj rajati voortele, nende kõrgemale keskosale, külgedelt looduslikult kaitstud, vallid ja kraavid rajati otstele, nt Alatskivi, - Ringvall-linnused 12-13 saj ümber kogu linnuseõue kõrge kunstlik vall, Saaremaal, Lääne - Eestis (maalinnad), nt Valjala Kalmed ja peidetud varandused - Keskmisel rauaajal maeti sageli olemasolevatesse tarandkalmetesse - Uued kivikalmed lihtsamad - Hauapanusteks ka relvad - Al 5-6 saj sagenes ehete, relvade, tööriistade peitmine, ka hõbeaarded - Peiteleiud - Ehted, relvad peideti maasse hädaohu korral
kõikumisest sõltumatu veehaare derivatsioonijaamas. Pais koosneb reeglina kahest osast umb- ja ülevoolupaisust. Viimane peab võimaldama suurvee äravoolu. Eristatakse puit-, muld-, kivi-, betoon- ja raudbetoonpaise. Viimasel ajal on MHEJ-des hakatud kasutama täispuhutavaid paise. Ülevoolu reguleerimine toimub nende puhul õhurõhu muutmisega. Vahel võib vajalikuks osutuda külgtammide rajamine üleujutuste vältimiseks. Juurdevoolukanalid võivad olla lihtsad pinnasesse kaevatud kraavid, tsemendisegu-, savi-, kivi- või tellisvooderdusega kanalid või betoonkanalid. Juurdevoolukanalisse juhitud vesi kannab kaasa liiva, muda jms, mille sattumine turbiini põhjustab selle kiiret kulumist. Selle vältimiseks tuleb juurdevoolukanali alguses ette näha settebassein ja kanali lõpus nn survebassein, kus toimub osakeste väljasettimine. Turbiinidest on madalrõhujaamades sobivaimateks eelkõige propeller- ja pöördlaba- (e
piirivalvekordonid, sõjaväerajatised); - Iseseisvusaeg (1918-1940) (asunduskülad ja talud endistel mõisamaadel; sooasundused; osalt uuendatud teedevõrk; kuivenduskraavid, õgvendatud jõed, allalastud järved; uued koolimajad, kooliaiad); - Nõukogude periood (1940-1991) (majandikeskused ja majandite tootmishooned; hävinud talukohad; uudismaad, kraavid jm maaparanduse jäljed; kalatiigid, veehoidlad, paisjärved; sõjaväe- ja piirivalverajatised; karjäärid, freesturbaväljad, aherainemäed; tööstuslinnad ja asulad; puhkekülad, aianduskrundi- ja suvilapiirkonnad). Nimeta neid konkreetseid silmaga nähtavaid jälgi ja kirjelda/põhjenda lühidalt (pead teadma tausta, oskama seostada neid teatud perioodi ja tegevustega, asustuse
Haigused võisid küll üksikuid kogukondi hävitada, kuid laiaulatusliku haigestumist ei olnud. Kui inimesed hakkasid oma elualasid laiendama ja tekkisid linnad, siis tuli neil kokku puutuda üha rohkemate mikroobidega. Toiduainete säilitamine elamutes meelitas kohale hulgaliselt hiiri, rotte ning muid parasiite, kes kandsid endaga kaasas erinevaid haigusi. Linnade ehituse käigus tekkis hulgaliselt seisva ja roiskuva veega kraave ja kaevusid. Need samad kraavid olid samuti mikroobidele suurepärasteks paljunemise allikateks. Kaasajal aitab nakkushaiguste levikule jõudsasti kaasa ka tihe reisimine maailma erinevatesse paikadesse. 3 1. EPIDEEMIA Epideemia on nakkushaiguse ulatuslik puhang, mis haarab olulise osa antud piirkonna (maakonna, linna) elanikkonnast, kus haigestumine ületab oluliselt antud nakkushaiguse
pojast tuleb tark poiss ja see saab kirikuõpetajaks, pojale ristiisaks sai Hundipalu Tiit XXV - Talus oli 7 last: Krõõda 3 tütart Liisi, Maret, Anna ja poeg Andres; Marilt poeg Indrek ja veel Jussi lapsed Juku ja Kata - Indrekut hoiavad enamjaolt Liisi ja Maret, kes venda vahel näpistavad nii et see nutma hakkab, mis peale tuleb Mari poissi hoidma - kopli-Vargamäel on laste ühine majapidamine, sellest võtab osa ka karja-Atu, lastel omad põllud, kraavid, loomad, kohtud jms, peamine suur töömees, kes enda õlul kõike kannab on Atu, mäng peab alatihti Liisi ja Mareti jaoks pooleli jääma, sest peavad minema last hoidma - Andresel palju tööd, sest nagu on lapsi juurde tulnud, keda toitma peab, on ka loomi ja seega on vaja rohkem heina teha ja põldu harida - Majandus tõusis, viinavabrikud tahtsid järjest rohkem kartuleid, et alkoholi teha, need kes
ning meenutab Throndjemi toomkirikut. · Brede Olsen käib mägedes kiviproove võtmas, kuna leiab, et ei taha ainult talutööga perekonda ülal pidada. · Kaugemaa naabrusesse on tekkinud juba seitse asunikku, Iisakule neist kõige lähemal asub poissmees Aksel Strom, kelle juurde saadetakse teenijaks Brede Barbro. Aksel hoolitseb neiu eest hästi. · Kaugemaad külastab viimaks Geissler, kes annab Iisakule ja Siivertile nõu kaevata põldusele kraavid ninf juhtida kuivadele nurmedele jõest vesi, et viljasaak päästa. · Geissler tundub välimuse järgi laostunud olevat, kuid kingib Leopoliinele hõbedast toosi ning hoiatab Iisakut, et tahab peatselt alustada vasemäel vljakaevamistöid. Endine lensman lubab maa omanikule saadavast tulust suure osa. · Isak arvab end metsas kohtavat saatanat ning Inger keelab tal teinekord metsa üksi minna. · Inger ootab jällegi last, see oli Jumala õnnistus
haldusüksuste kohta. Veeringe (suur ja väike atmosfäärisademed aurustumine ...) lülid: sademed auramine jõgede äravool infiltratsioon Vee jaotus: 1) soolane ja mage vesi 2) hüdrosfäär: a. maailmameri (jaguneb omakorda avatuse järgi (sisemered, ääremered, saartevahelised mered)) b. siseveekogud i. järved, veehoidlad, ehisjärved, tiigid... ii. jõed, ojad, kraavid iii. sood, rabad iv. põhjavesi, allikad v. liustikud ( jõed) Maailmamere keskmine sügavus on 3711 m Suurim sügavus (Mariani süvik) <11 000 m Keskmine soolsus 35 Peamised soolad NaCl, MgCl Kõige soolasem on Punane meri 42 Keskmine temperatuur on 17,5°C Suurim temperatuur on 2729°C Madalaim temperatuur on 1,9°C (poolus) Vesi liigub lainetena, hoovustena ja tõusumõõnana. Merevee omaduse (üldiselt):
Eesmärk, meetodid, olulised mõisted, näited. 3 olulist tunnust: ● Eriline veerežiim – vett tuleb juurde rohkem kui seda ära aurab – liigniiskus ● Sootaimkate – kasvavad sootaimed e. helofüüdid ● Sootaimede jäänused ei lagune – säilivad veerohkes anaeroobses keskkonnas lagunemata - turbana Soo on terviklik ökosüsteem, milles kõige olulisem komponent on vesi. Vee hulk, kvaliteet, päritolu. Soo degradeerumist põhjustavad kraavid (kuivendus, veetase alaneb, turvas vajub kokku, O2!). Soo degradeerumist põhjustab toiterežiimi muutus: väetamine, lendtuhk, veega kanduvad lisatoitained. SOOD ON vähesed suuremahuliselt C akumuleerivad ökosüsteemid tänapäeval (500 kg C ha/aastas), lagunev turvas emiteerib (CO2 ja CH4, lisaks leostuv materjal, mis toidab veekogusid jne Põhjused soode kaitseks ja/või taastamiseks ● Eestis on soodes palju (taime)kooslusi, mis on pindalalt väikesed ja piiratud (nt
Kasutusel on nii torujaid kui ka neljakandilise ristlõikega väikeulukitunneleid (läbimõõt 0,4...2,0 m). Sellised tunnelid võivad olla rajatud kas mitme liigi jaoks või spetsiaalselt teatud looma tarvis (nt mägratunnelid) (Keppart, 2006). 16 Joonis 10. Kahala läbipääs (Eluslooduse seire I etapp Tallinn-Narva maanteel. Maanteeamet, 2006). 6.6. Truup Truup, mis viib väiksemad ojad ja kraavid maantee alt läbi; tarvitatakse mõnikord ka väikeulukite tunnelina. Seda aga peamiselt kuiva kliimaga maades, kus truup on enamiku ajast kuiv. Loomad ei läbi ümmargusi vooluveetruupe kuigi meelsasti, sest nad eelistavad neljakandilisi läbipääse (Keppart, 2006). 17 Joonis 11. Kaksiktruup 38. kilomeetriposti juures Tallinn-Tartu mnt (Klein, Rajasaar, 2005). 6.7. Pikendatud maateesild
sealt rebaseid saada. Täiskasvanu tüvepikkus 60-90 cm; kaal 10 (20) kg Üksikjälg: ees 7-11 cm; taga 5-7 cm pikk (mõõdud koos küünistega) Saarmas on kohastunud vee-eluviisiks: saarma keha on sale, lühikeste jäsematega ja voolujooneline. Pea on lai ja madal ning tüürina kasutatav saba on tüve poolt väga jäme. Varvaste vahel on ujulestad. Keha värvus on pruun selja poolt tumedam, kõhupool heledam. Elupaigaks on mitmesugused veekogud: ojad, kraavid, jõed, järved (väga meeldivad kalakasvatustiigid). Võib elada ka kopra elupaigas, kuna saarmas ja kobras pole toidukonkurendid. Saarmas ujub kiiresti ja ühtlaselt jättes veele u-kujulise viiru. Ujumisel ulatuvad veest välja vaid nina ja silmad. Väljaheited jätab, nagu enamik kärplasi, nähtavale kohale tavaliselt veest väljatuleku kohtadele nt. truupide servad, kivid. Saarma ekskremendid on väga kergesti äratuntavad need on värskena mustad
Drenaazkuivendusel täidab reguleeriva võrgu ülesannet maasse paigutatud torustik, vettjuhtiv täidis või maasse rajatud õõned. Torudrenaaz on tänapäeval põhiline, täidis- ja õõsdrenaaz on põhiliselt ajaloolised mõisted. Nii kraavkuivendusel kui ka drenaazil on oma eelised ja puudused. Drenaazi eelised teevad selle kuivendusviisi hästisobivaks põllumajandusmaadel, eeskätt põllul ja kultuurkarjamaal. Kraavkuivenduse eelistest on kõige mõõduandvam asjaolu, et kraavid juhivad hästi ära pinnavee. Pinnavee liikuvaks muutmine ongi metsakuivenduse üks põhieesmärke. Põllumajandusmaadel segavad kraavid põllumajandusmasinate liikumist, kraavide ja pervede alla läheb kaduma (sõltuvalt kraavide vahekaugusest) 10...20 % tootmispinnast, väljakaevatud künnialune mineraalpinnas vähendab põllupinnale laialiaetuna mullaviljakust kraaviäärsel maaribal, kraaviperved on umbrohtude leviku koldeks jne. Metsamaadel ei ole need asjaolud mingiks puuduseks
Mees peatus, heidutatuna baari eest kostvast lärmist, ning pööras siis otsustavalt kõrvaltänavasse. NB! des-, mata-, maks- ja tuna-lühendeid komaga ei eraldata, kui põhisõna asub lühendi lõpus. Teiste kavalust nähes muigas Peeter rahulolevalt. Kedagi tähele panemata jätkas hirmunud laps teed. Baari eest kostvast lärmist heidutatuna mees peatus ja keeras siis otsustavalt kõrvaltänavasse. Pean end kokku võtma paremat tulemust saavutamaks. Pane puuduvad kirjavahemärgid Kõik kraavid ja teerajad ning mätaste vahed on täis sulisevaid niresid mis otsekui ussikesed end küüru ajades ja vingerdades rõõmsalt kallakust alla tormavad ühinedes üksteisega kibedas jooksuhoos haarates teelt kaasa pehkinud lehti oksapuru ja sammalt ning kandes kõike seda oma turjal jõe suurde voolu kui pidutsevasse tantsusaali. Taevas jooksid valged pilvekiud maapind külmunud ja krobeline tundus jalge all kuidagi ebasõbralikuna. Seejärel kuulis ta kuidas aken mille ta oli sulgenud tasase
kultuurmaadele lutserni, ristiku ja mitmeaastase raiheina segud. Eesmärgiks on hea väetamise korral saada vähemalt 3 kõrge proteiini ja ja energiasisaldusega siloniidet. 2.3 Maakasutus 9 Talul on kasutada üle 1500 ha maad, sellest rendimaad 952 ha, väljaostetud maad 548 ha. Haritavat maad on kokku 1292 ha, millest kõlvikute all on 900 ha ja rohumaade all 392 ha. Muu maa all on 21 ha s.o kraavid, sood ning metsamaa all on 187 ha. Allpool joonisel on välja toodud maa kasutamine talus. 187 392 21 Metsamaa ha Muu maa ha Kõlvikud ha
geoloogilistes tingimustes maapinna geoloogilisest ehitusest, sademete jaotusest pikkiprofiilil jn.. Pikkiprofiili kuju on tavaliselt nõgus (sinusoidaalne) ning voolusängi gradient suurem (st. kallakus järsem) ülemjooksul nt 10 m/km ja see väheneb alamjooksu suunas, kus gradient vo. ainult mõni cm/km. Jõgede pikiprofiilid- Ülemjooks, keskjooks, alamjooks. Jõgikonnad, valglad-Igal jõel on oma veekogumisala e valgla mida nimetatakse jõgikonnaks. Valglateks võivad olla kraavid, ojad, väikesed jõekesed, allikad vms, mis kõik üheks suureks jõeks kokku jooksevad. Kaarid e. orvandid on järsuveerelised süvendid mäeahelike nõlvadel, mille põhi on kaldu esiserva suunas, kust väljub liustikukeel. Kaaride vahele jäävad teravad mäetipud karlingud. Karst- nim põhja- ja pinnavee poolt kivimite keemilise lahustamise ja mehhaanilise kulutamise tagajärjel tekkinud pinnavormide ja maasiseste vormide kompleksi ning selle tagajärjel kujunenud veereziimi.
Gleistunud rähkmuldadel sõltub kasutamine kõige rohkem kuivendusastmest. Kuivendatud muldade kasutamine sarnaneb pigem parasniiskete muldade kasutamisega aga kuivendamata muldade puhul on kõige tähtsam kõigepealt niiskusrežiim ära reguleerida. Kui gleistunud rähkmuldi pole kuivendatud, siis sobivad need hästi heintaimede kasvatamiseks ( Raimo Kõlli 2012; lk323 ). Karbonaatne gleimuld on seega piiratud harimiskindlusega muld. Antud mulla kaitsmiseks on rajatud ümber mitmed kraavid, paremaks enam pole midagi teha, kuna muld seisab rohumaana. Kui harida tuleks kindlasti jälgida, et mulla struktuuri ei halvendataks, tuleks lisada orgaanilist väetist, et seda parandada. 8.2 Metsamuldade kasutamine ja kaitse : Madalsoomuuldade boniteet on keskmine, kõikudes vahemikus II-IV. Sügavate madalsoomuldade kuivendamisel võib nende boniteet tõusta. Madalsoomuldade põhiliseks puuliigiks on kask, kuid hästi sobib sinna ka must lepp. Kui madalsoomulda
U 600. aasta paiku rootslaste kuningas Ingvar väega Eestimaal, kaotasid lahingu, tema poeg tegi tasuretke. Viikingite sõjaretked Eestisse. LINNUSED Mägilinnus – rajati üksikutele igast küljest looduslikult kaitstud küngastele. Linnus asus mäe lõunapoolsel kõrgemal osal ja madalamal astangul paiknes asula. Kalevipoja sängi tüüpi linnus – rajati voortele, nende kõrgemale keskosale. Külgedelt looduslikult hästi kaitstud, vallid ja kraavid tuli rajada vaid otstele.ˇ Pole kindel, et neid ka vaja teada on Ringvall-linnus – ümber linnuseõue on rajatud kõrge kunstlik vall Neemiklinnus – püstitati mäeseljaku neemikuna lõppevale otsale. 2-st küljest ja 1-st otsast olid nad looduslikult hästi kaitstud. Teisele, seljakupoolsele otsale rajati kunstlik vall. Muinasasulad – tekkisid linnuste vahetusse lähedusse Küla tüübid- ka pole õpikus ega küsimustes, aga äkki-äkki :D
o Rauast esemed o Tarandkalmed o U 2000 aastat tagasi raua sulatamine kohalikust soorauamaagist Rooma rauaaeg (keskmine) 450-800 · Üldine rahuaeg · Linnused o Mägilinnused rajati üksikutele igast küljest kaitstud küngastele. (Otepääl) o Neemlinnused rajati mäeseljaku neemikuna lõppevale otsale. (Rõuge) o Kalevipoja sängi tüüpi rajati voortele, tavaliselt nende kõrgemale keskosale. Vallid ja kraavid rajati ainult otstele, kuna küljed olid tänu voore kujule kaitstud. (Alatskivis) o Ringvalli linnused ümber linnuse rajatud tehisvall. (Saaremaal)(Tuntakse ka maalinnusena) · Peit- ja aardeleiud · Umbes 600a kuningas Ingvari sõjaretk Viikingiaeg 800-1050 · Suhtlemine naabritega · Saagad ja ruunikivid · 10.saj võeti kinni Norra kuninga naine ja poeg, müüdi edasi orjadeks. · Seisti silmitsi idanaabriga Vana-Venega
Kasutatakse draglaini noole otsa riputatavat kuulvasarat ehk pommi kaaluga 2000... 3000 kg, mis purustab ca 0,5 m paksuse külmunud pinnase kihi. Soonimismasin/pinnasefrees töötab mitmekopalise ekskavaatori põhimõttel, freesid on kinnitatud ketile. Nn. lõikehammastega lõigatakse külmunud pinnasesse 10...14 cm laiused ja ca 130 cm sügavused pilukraavid. 40. Nimetage ohutusnoudeid mullatoodel. · Kaevikud ja kraavid peavad olema piiratud; pimedal ajal valgustatud. · Kraavidesse laskumine käsipuudega treppe mööda. Ülekäimiseks sillad. · Ekskavaatori töötsoonis ei tohi viibida inimesi, samuti ekskavaatori ja laaditava veovahendi vahel. · Pinnast laadida kallurile tagant või küljelt, mitte üle juhikabiini. · Mehhanismide toed (roomikud, rattad, tugikäpad) peavad süvendite kaevamisel olema servast ohutus kauguses, väljaspool varisemisprismat. 41
Sõra üksikute lülide vigastamine võib esile kutsuda ülemääraliste e superregeneraatide arengu. Sõra taastamiseks kulub aastaid[1] 7. Jõevähi ohustatuse põhjused Hinnanguliselt on viimase sajandi jooksul jõevähi arvukus vähenenud sadu kordi. Sellel on mitmeid põhjusi, neist kaalukaimad on vähihaigused ja veekogude rikkumine, näiteks reostamine, aga ka nõukogude ajal tehtud maaparandustööd, mille tulemusel tehti looduslikest jõgedest kraavid. Vähil on ka looduses vaenlasi, näiteks ameerika naarits ehk mink. Vähki sööb ka saarmas, kes on Eestis kaitse all. Kaladest ohustab kõige rohkem vähki angerjas. Seepärast ei tohi angerjat asustada nendesse veekogudesse, kus soovime tugevdada vähipopulatsiooni. Muidugi ohustavad vähki ka inimesed, näiteks röövpüüdjad. Jõevähk kuulub Berni konventsiooni III ja EL loodusdirektiivi V lisasse, EL loodusdirektiivi
Suure katku ajal suri Viinis 960 inimest 1 päevaga. Kristlased nägid katkus Jumala karistust. Kirik: nuheldi end 33päeva, 3x päevas. Katku eest süüdistati juute, kiusati neid, pandi põlema. Katku laipu maeti öösel või pandi põlema. Linnas käisid öösel ringi erilises rüüs ametnikud (pikk keep ja linnunoka kujuga mask), kes koristasid laipu. Linnad olid pidevalt psühholoogilise pinge all laibad + laibapõletus hais, hirm. Kalmistud täis kaevati kraavid. Tagajärg: 75 mil. Inimest suri. Euroopas vähenes rahvastik 1/3 võrra. Katku eelne rahvaarv taastati 16 sajandiks. Eestis esines kannibalismi, tihti tapeti imikud. Pidalitõbi e. leepra. Tekitajaks mycobacterium lepra. Haigus hingamisteede kaudu, 3 vormi: lepromotoosne, tuberkuloidne, mitte diferentseerunud. Raviti jäsemete amputeerimisega. Ehitati leprosooriumid haiged viidi sinna. 20.saj. algul oli selline Saaremaal. Liiga lihtsalt diagnoositi leeprat tava nahahaigustega aeti segi
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
