Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"kraav" - 279 õppematerjali

kraav on põhjendanud, et laps on televiisorit vaadates sedavõrd keskendunud, et vanema seletused ei pruugi temani jõuda ning samuti ei suuda laps ühtaegu tähelepanu jagada – vaadata pilti ja kuulata vanemat . Teadlane toob näiteks õhtuse telerivaatamise, kui vanem istub teleri ees ja laps mängib tema juures: „Vanemad arvavad, et laps ei näe ega kuule, sest on pühendunud mängule.
kraav

Kasutaja: kraav

Faile: 0
thumbnail
8
pdf

LÄHIS-IDA TIVILISATSIOONID RAUAAJAL

LÄHIS-IDA TIVILISATSIOONID RAUAAJAL (I aastatuhande esimesel poolel ja keskpaiku eKr) XI sajandist alates levis Lähis-Idas ja Vahemeremaades kiiresti rauakasutus. Algas rauaaeg. Egiptus Hilisel perioodil u 1075 ­ 525 eKr oli Egiptus sageli võõramaist päritolu valitsejate võimu all. Sellegipoolest silitas Egiptus oma traditsioonilise ilme. 525 eKr langes Egiptus ligi kaheks sajandiks Pärsia võimu alla. Mesopotaamia impeeriumid Assüüria impeerium 934 ­ 609 eKr Riigi keskus oli Mesopotaamia põhjaosas. Pealinnad Assur ja Niinive paiknesid Tigrise kallastel Mesopotaamiat põhjast piiravate mägede jalamil. Assüüria kuningad olid kõige sõjakamad valitsejad muistse Ees-Aasia ajaloos. Pikka pikka aega hoidsid nad kogu Mesopotaamiat, Süüriat ja Palestiinat oma hirmuvalitsuse all, korraldasid pea igal aastal sõjakäike uute maade või ülestõusnud alamate alistamiseks, hävitasid linnu, röövisid kokku tohutut sõjasaaki ja orja...

Ajalugu → Ajalugu
4 allalaadimist
thumbnail
9
docx

Kunstiajalugu 10. klass

Kunstiajalugu Kunsti liigid: 1. Arhitektuur a. Sakraalarhitektuur ­ kirikud, kabelid, kloostrid, moseed, templid b. Profaanakhitektuur ­ lossid, paleed, linnused, raekojad, elamud 2. Skulptuur a. Reljeefid ­ kõrgreljeef, madalreljeef, süvendreljeef b. Ümarplastika b.i. Vabaplastika b.ii. Monumentaalplastika b.iii. Ehitusplastika 3. Maalikunst a. Seina- ehk monumentaalmaal (fresko- ja sekotehnikas b. Tahvelmaal c. Raamatu- e miniatuurmaal d. Mosaiikmaal (pole loodud pintslite ja värvide abil e. Klaasimaal e vitraazikunst 4. Graafika a. Kõrgtrükk b. Sügavtrükk c. Lametrükk 5. Tarbekunst (jaguneb materjalide järgi) a. Keraamika ­ savist esemed b. Metallehistöö c. Klaasikunst d....

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
19 allalaadimist
thumbnail
14
doc

Lastekirjanduse eksamiküsimuste vastused

1. Lastekirjandus ­ täiskasvanute poolt lastele kirjutatud, illustreeritud ilukirjandus. Piirjoonteks on kuulumine ühelt poolt ilukirjanduse ning ühtlasi eetika valdkonda ja teiselt poolt mitte-ilukirjanduse ning ühtlasi eetikaväliste kultuurinähtuste valdkonda. Nagu kõigil muudelgi klassifikatsioonide puhul, tuleb ka siin arvestada, et alati leidub kirjandusteoseid, mis jäävad piirialadele ning on raskesti määratlevad. Eetilisuse kriteeriumi silmas pidades kuulub lastekirjandusse ka rahva suuline looming. Osa folkloorist on mõeldud eeskätt lapse tarbeks, osa läinud laste kasutusse adapteeritud kujul. Lastekirjanduseks tuleb pidada ka neid algselt täiskasvanutele määratud ilukirjanduslikke teoseid, mis on mitmesugustel põhjustel üle läinud ja kinnistunud laste lugemisvarasse. Lastekirjandus on ilukirjanduse iseseisev haru, millel on kõik belletristikale omased tunnused. On olemas kõik ilukirjanduses esineva...

Kirjandus → Kirjandus
384 allalaadimist
thumbnail
16
docx

Metsaökoloogia ja majandandamine teine KT

Metsa kasvukohatüübid Kasvukohatingimused mõjutavad suurel määral kõiki metsa omadusi (koosseis, alustaimestik, juurdekasv, puidu kvaliteet jne). Mõjutavad oluliselt ka metsade majandamist. Metsad jagatakse kasvukohatüüpideks. Metsanduses kasutatakse E. Lõhmuse poolt 1984. a. avaldatud kasvukohatüüpide klassifikatsiooni. Metsa kasvukohatüüpi defineeritakse kui ühesuguse metsakasvatusliku efektiga (s.o. ühesuguste looduslike, taimestikku mõjutavate tegurite kompleksiga) metsamaade kogumit. Kasvukohatüüp määratakse tunnuste kompleksi alusel! Peamised tunnused, millest juhindutakse on: - muld - veerežiim - alustaimestik - reljeef Enamuspuuliigi järgi eristatakse iga kasvukohatüübi piires ühte või mitut metsatüüpi. Metsa kasvukohatüüp = muld + veerežiim + alustaimestik + reljeef Metsatüüp = muld + veerežiim + alustaimestik + reljeef + puistu. (Metsatüübi nimetus koosneb kasvukohatüübi ja enamuspuuliigi nimetusest nt mustikakuusik, rabamänni...

Metsandus → Metsamajandus
20 allalaadimist
thumbnail
22
docx

Ettevõttepraktika aruanne väikese ehitusfirma näitel

asjaosalisi üldjuhul koheselt ning võetakse tarvitusele vajalikud meetmed. Regulaarselt toimub ehituspäevikute täitmine ja tööde akteerimine. Ehituspäevikusse kantakse sellel päeval planeeritud ja tehtud tööd. Näiteks kui sadas päev läbi vihma ja vundamendikraav oli vett täis, siis tuli planeeritud tegevus edasi lükata ja teha neid töid, mida vihm ei seganud või tuua objektile pinnasevee kraavist välja pumpamiseks pump või kaevata lisaks kraav üleliigse vee ärajuhtimiseks vundamendikraavist. Ehituspäevikule on hea lisada fotosid tehtud töödest ja probleemsetest kohtadest, mis hiljem varjatuks jäävad. Objektikoosolekuid viiakse läbi jooksva töö käigus vastavalt vajadusele. Juhina suhtun töötajatesse lugupidamisega, arvestan nende ettepanekutega tööde paremaks korraldamiseks ning mõistlikke nõudmisi. Ehitustööde organiseerimisel tuleb järgida häid

Majandus → Ettevõtte praktika aruanne
670 allalaadimist
thumbnail
102
docx

Turbatootmise kordamisküsimuste vastused

asetsevad risti peakraaviga ja nendega omakorda risti paiknevad kuivenduskraavid. Kraavivõrgu paigutus sõltub omakorda kasutatavast tehnoloogilisest skeemist. Skeemid: esitatud loengul Ehituseks kuluv aeg Rabade kuivendamisel rajatakse kuivendusvõrk järgukaupa mitme aasta jooksul. Rabaturba väikese veeläbilaskvuse tõttu alaneb põhjaveetase kraavi ääres aeglaselt ning põhjavesi avaldab kraavi nõlvadele hüdrostaatilist survet. Mida sügavam on kraav, seda suurem on ka surve. Et kraavid ei deformeeruks, tuleb nad esialgu kaevata väiksema sügavusega ning süvendada pärast esialgse põhjaveetaseme alanemist. Tavaliselt kaevatakse kraavid kolmes järgus: 1. kõigepealt talvel, kui rabapind kannab, kaevatakse põhivõrgukraavid ja 40 m vahekaugustega eelkuivenduskraavid (tulevaste kuivenduskraavude asukohta) 1.1...1.2 m sügavustena; 2. mõne kuu pärast kraavivõrku tihendatakse ja süvendatakse varem kaevatud kraavid 1.4...1

Metsandus → Metsamajandus
19 allalaadimist
thumbnail
22
doc

Logistika erialane kogumaterjal

Meie lepinguid on võimalik sõlmida kõikides Alfa büroodes, mida on igas maakonnas vähemalt üks. Nõu kindlustamise kohta on tasuta. Sobiva kindlustuskaitse valimisel nõustavad Teid spetsiaalse väljaõppe saanud Alfa eksperdid. Kui Te olete kaubakindlustuslepingu sõlmimisest huvitatud, siis informeerige meid sellest posti teel või ööpäevaringsel kliendiinfo telefonil 12040. Lugupidamisega, Arvo Kraav kliendihaldur www.logistika.ee, www.if.ee põhjal LUGEMINE 234 3. Leidke tekstist firma nimi, registreerimiskood, kuupäev, dokumendi number, klienditeenindaja nimi. SÕNAVARA 4. Leidke tekstist sõnad ja nende tähendused. Täpsustage sõnade tähendused sõnastiku abil. eksper/t, -di, -ti marsruu/t, -di, -ti

Logistika → Logistika
201 allalaadimist
thumbnail
6
docx

Villu võitlused

Kui Villu väriseval häälel kostis, et ta pole Maiet mõnel päeval näinud sai ka Risti Krõõt aru, et ta ei valeta. Nüüd läks ka Villu teda mööda metsa taga otsima, ta tundis lume peal ära Maie jälje ja seal samas kõrval olid ka hobuse jäljed. Nüüd oli Villul selge, Maie röövija oli noorem rüütel Goswin Herike. Sepp saatis kõik teised koju ja hakkas ise Puidu mõisa poole sammuma. Puidu mõis oli aga nagu päris kindlus, kraav ümber ja sinna sai ainult allalaskva värava kaudu. Talupojad hakkasid nüüd mässuks valmistuma. Aga kui Ordurüütlid nägid talupoegade seas mingit liikumist tekkimas suurendasid nad oma sõjaväge ja hirmutasid talupoegi raskete nuhtlustega. Nädal enne jüripäeva tuli saadik Villu juurde ja kuulutas, et mäss jüripäeva ööl tatud viisil pidi algama. Ta kutsus mehed varemetesse kokku ja rääkis neile asjast, nooremad

Kirjandus → Kirjandus
116 allalaadimist
thumbnail
7
docx

Vana Kreeka pillid

ja see rippus mängimise ajal rihmaga üle õla, eriti pimedail muusikuil ja kerjustel. Tsitter Tsitriks nimetatakse keelpille, mis ei kuulu harfide, lautode ega lüürade hulka. Nendel pillidel saab resonaatori keelehoidjat eemaldada ilma pilli lõhkumata. Tsitter on arenenud üle 2000 aasta tagasi mängitud pillidest. Kõige primitiivsem pill sellest perekonnast on maatsitter, mis on lihtsalt 2 maasse löödud posti vahele tõmmatud keel, resonaatoriks on selle all olev puukoorega vooderdatud kraav. Vastu keelt lüüakse puutükkidega ja seda kasutatakse laulusaateks lihtsalt rütmi tugevdamiseks. Maatsitritest on leitud tõendeid juba kiviajast ja neid mängitakse veel praegugi mõnel pool Aafrikas ja Kagu-Aasias. Maatsitrist arenes moldtsitter, mida leidub samuti Aafrikas. Seda harilikult sõrmitsetakse ja see koosneb puupakust, pillikeel on tõmmatud selle kohale edasi-tagasi. Üks tänapäeva Euroopa tsitri esivanemaid on psalteerium, mille eeskujuks oli omakorda 11. sajandil

Muusika → Muusika
27 allalaadimist
thumbnail
62
odt

Teedemasinate juhtimine ja hooldus

ja noole vahel on seatud vastavalt 90° peale, on kõigi töö efektiivsus maksimaalne. Kaevamisel kasutage selle nurga eelist, et töö efektiivsust parandada. Kaevamisel on noole kasulik liikumine 30° ettepoole ja 45° tahapoole. Sõltuvalt kaevasügavusest võivad siin olla väikesed erinevused. Ärge kasutage silindrit kuni selle kolvikäigu lõpuni, vaid selles vahemikus. Kraavikaevamine Paigaldage kaevamiseks õige kopp. Asetage masin selle koha kohale, kuhu kraav tuleb kaevata, et efektiivselt töötada. Laia kraavi puhul kaevake kõigepealt mõlemad servad, seejärel keskmine osa. Töötades ärge Ärge koormake külgnihkemehhanismi Ärge kasutage külgnihkejõudu maapinna roobitsemiseks, ehitiste lõhkumiseks või kopahammaste maapinda surumiseks. See võib kahjustada masinat ja lisaseadmeid. Ärge töötage sõidumootoriga(hüdromootor) Ärge kaevake sõidumootoreid kasutades ja kopahambaid maapinda surudes. See võib masina

Ehitus → Teedeehitus
134 allalaadimist
thumbnail
14
doc

Aasja ja aafrika kultuurid

JORUBAD Riikide kujunemine oli jorubadel pikaajaline protsess ning nähtavasti seotud I aastatuhandel toimunud rahvasterändega Troopilises Aafrikas. Majandus- ja kultuurikeskusteks saanud linnriigid tekkisid põhiliselt 11.- 12. sajandil. Samas eksisteeris jorubade püha linn Ife juba 8. sajandil. Pärimuse kohaselt olevat jumal loonud just seal musta ja valge inimese. 13. sajandil oli Ife tõeline suurlinn ­ linna ümbritsesid muldvall ja kraav, savist majad olid varustatud veevärgiga, peatänavaid katsid keraamilised plaadid, linna keskel asus tervest hoonete kompleksist koosnev valitsejaloss. Tunti rauasulatamist ja rauatöötlemist, kuid valmistati vaid kultusesemeid. Pronksivalu alal olid Ife käsitöömeistrid eriti osavad ­ see keeruline pronksivalutehnika võis pärineda Egiptusest. Nii pronks- kui ka terrakotakujud on ife kuulsamad elemendid.kujutati jumalaid, kuningaid, õukondlasi ning auväärseid esivanemaid.

Ajalugu → Ajalugu
39 allalaadimist
thumbnail
14
doc

Kunstiajalugu 11 klassi materjal, eksamiks

Stonehenge Inglismaal. Arvatakse, et seal austati päikest ning toodi ohvreid kiviplaadil, mille ümber on 4 võimsatest kiviplokkidest moodustatud ringi. Eriti kõrged on seestpoolt lugedes teine ning välimine ring. Teise ringi 7 meetri kõrgused kivisambad on ülal paarikaupa ühendatud 7 tonni raskuste põikplokkidega. 30 sambaga välisring on samuti ülal kaetud sama arvu põikkividega. · 3500 ekr alustati ehitamist · ringikujuline kraav ümber · kivid on toodud Wales'ist kohale 300 km eemal. · Üks plokk kaalub 26 tonni Otstarve/ eesmärk- 1)observatoorium(astroloogilised vaatlused) 2)ohvripaik, pühakoda 3) 12 ne taevakeha jumalale püstitatud Animism- on hingeusk, usk elusolendite ning elutute esemete (sealhulgas taeva ja maa) ja loodusnähtuste hingestatusesse. Maagia- on loodususundiline või kõrgusundiline riituslik käitumine, millega püütakse oma

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
86 allalaadimist
thumbnail
14
doc

Kunstiajaloo I kursus

Mis on megaliitilised ehitised? koondnimega haudehitis; jaguneb omakorda kolmeks erinevaks haudehitise tüübiks. Too näiteid megaliitilistest ehitistest! Tuntuim megaliitiline monument on Lõuna-Inglismaal asuv Stonehenge. See on ehitatud paar tuhat aastat enne Kristust (3100-1100 e. Kr.). Koosneb kahest suurest kivide ringist. Sisemise ringi (õieti hoburaua) moodustavad dolmenid. On veel kaks väiksemate kivide ringi. Kaugemal ümbritses rajatist kraav ja muldvall. Kiviringide keskel on altar, orienteeritud suvise pööripäeva päikese järgi. Tõenäoliselt ongi paik seotud paganliku päikese kultusega. Kivid on tohutu suured, 7-8 m kõrged, suuremad kaaluvad 25 t. Mesopotaamia kunst (§ 4 Vana-Mesopotaamia kunst, § 5 Assüüria ja Uus-Babüloonia kunst) 1) Millist piirkonda tähistab mõiste Mesopotaamia? Kahejõemaal ehk Tigrise ja Eufrati jõgede vahelisel maal.

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
396 allalaadimist
thumbnail
17
pdf

Puisniidud Eesti seadusandluses

EESTI MAAÜLIKOOL Referaat Puisniidud Eesti seadusandluses Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Puisniitudest................................................................................................................................4 Milline niit on looduse poolest väärtuslik...........................................................................4 Ohud puisniidule........................................................................................................................5 Looduskaitseseaduse ajaloost.............................................................................................5-6 Bioloogilise mitmekesisuse kaitse Eesti õiguses.......................................................6-7-8 Niitude kaitsekorraldus Eestis.....................................................

Loodus → Loodus
1 allalaadimist
thumbnail
10
doc

"Tõde ja õigus" - kokkuvõte

A. H. Tammsaare "Tõde ja õigus" I osa Maarja Käger Eesti Riiklik Kirjastus Tallinn 1964 (leheküljed selle väljaande järgi) I Andrese ja Krõõda teekond Metsakandile. Naabertalud. Lehma soost välja aitamine. II Madis, Krõõt ja Andres maid üle vaatamas. Madise ja Andrese rammu katsumine (kivid). III Lauad lävepaku kõrgendamiseks. Maa täis peidus olevaid kive, mis kiire märaga lõhkusid rauapuu. Mindi sulast ja tüdrukut otsima. Krõõt tutvus Aaseme pereeidega, võttis tüdruku, Andres sai alla 20-se sulase. Pearu ja Andres tutvuvad, Andres ja Krõõt keelduvad jooma minekust. IV (28-35) Perenaine hakkas Pearule järgi minema kui too tuli koju ja sõitis värava lõhki. Pearu hakkas naist abielutruudusetus süüdistama, ähvardas kaevu roojata. Pärast palumist söödi saia, joodi viina. Pearu ei läinud üleaedsete juurde. V (35-4...

Kirjandus → Kirjandus
1356 allalaadimist
thumbnail
5
docx

Eesti muinasajal

läänemeresoomlaste nimetus Venemaal; sageli on sellel mõistel juures negatiivne varjund. sossulid ­ Izjaslavi kroonikas nii nimetud eesti hõimud linnamägi ­ mägi- ja neemiklinnused, kõige enam levinud tüüp Mandri-Eestis maalinn ­ ehk ringvall-linnused, kunstlik vall linnuseõue ümber, Saaremaal ja Lääne-Eestis ruunikivi ­ välismaal langenud viikingite auks püstitatud mälestuskivi kääbas - 11 meetrise läbimõõduga kuni 50 cm kõrgune kühm, mida ümbritseb kraav, põletusmatuste tarbeks adramaa ­ maa suuruse arvestamisühik, tavaliselt oli talul ühe adramaasuurune maalapp, st saadi haritud ühe adraga kaheväljasüsteem ­ kasvatatakse ainult suvivilja kolmeväljasüsteem ­ kasvatatakse nii suvi- kui talivilja (põld: talivili, suvivili, kesa ­ pool puhkab) sumbküla - külatüüp, mille puhul talud paiknesid keset põlde tihedalt koos, levis peamiselt Lääne-, Kesk-, ja Põhja-Eestis ning Saaremaal.

Ajalugu → Ajalugu
70 allalaadimist
thumbnail
14
doc

Eesti kirjandus algusaastatel

põlvest põlve nagu oli tema isa olnud. Andrese tuleviku plaanideks oli rajada kõige pealt maja, hiljem aga laut loodamde jaoks ja sis aedik kus nad saaksid olla. Ta haris oma põlde, tegi maad korda, kaevas kive maast välja ja kasvatas vilja. Lisakarjamaa jaoks tahtis ta rajada kuivenduskraave, kuna maa oli väga märg kuhu nad oma talu rajama hakkasid. Kõige suurem kordaminek vargamäel oli see kui Andres sai oma põllult rohkem vilja kui ta üldse oodanud oli. Ja kaevati ka valmis suur kraav ,et vesi saaks ära voolata. Tänu kraavile said tema heinamaa ja ka põld vett. Esimese osa alguses tuleb Andres Vargamäele täis lootusi ja täis töötahet, teadmisega et kõik on alles ees ja ta saab rajada lõpuks ometi oma pere ja talu. Kui aga Andrese poeg sõjaväkke läheb ja Andres ise minema läheb sealt. Tulles tagasi sinna näeb ta ,et võitlus selle maaga ei lõppe mitte kunagi, ükskõik kui palju vaeva näha seal. Ta igatseb ka väga oma ammu surnud naist Krõõta

Kirjandus → Kirjandus
31 allalaadimist
thumbnail
34
doc

Kuivendus

saame hea kuivendusefekti. Et ka kraavidel peab olema vee äravooluks teatav lang, ei saa neid päris risti suurima langu suunaga (null-languga) asetada, vaid tuleb seda teha täisnurgale lähedase nurga all. Ka oleneb kraavide vahekaugus maapinna langust - mida suurem on lang, seda kiiremini jõuab vesi kraavidesse ja seda suuremad võivad olla kraavide vahekaugused. Ka liigsest põhjavest põhjustatud liigniiskuse korral võib kasutada kraavikuivendust. Kraav (dreen) alandab põhjavee pinda oma vahetus läheduses. Et kraavist kaugemal jääb põhjaveetase endiseks, tekib rõhkude vahe, mille mõjul põhjavesi hakkab liikuma kraavi suunas 38. Millised probleemid toovad kaasa kraavid põllumaal ja linnas? Kraavidrenaazi kasutamisel linnas on puudusteks: transporditakistused, kasuliku pinna vähenemine, ummistumine, ebasanitaarne seisund. Põllumaal on negatiivseks küljeks vähenev looduslik mitmekesisus.

Põllumajandus → Kuivendus
109 allalaadimist
thumbnail
28
doc

Türgi kultuuriliugu

Sellest ajast ei nimetata seda ala enam I – R imp, vaid Bütsantsi imp´ks. 2 BÜTSANTSI AJAJÄRK: 1) Konst. Piiravate araablaste tagasilöömine – 678 ja 717 piirasid ar-sed Konst´it. Mõlemal korral saatis ebaedu. Eriti raske kaotuse said 717/718 piiramise ajal  alustati 15.08.717, 180 000 meest ja1800 laeva; linna kohe vallutada ei suudetud  kaevati kraav, kraavi taha rajati oma kindlustused; talv oli külm ja lumine; bulgaarlased ohustasid seljatagust, kuna nad mõistsid et oleksid järgmised ohvrid. Salgad langesid vaenlaste ohvriks; nälg  katk  15.08.718 ar-sed olid sunnitud piiramise lõpetama. Taganeva kaliifi laevastiku hävitasid bütsansti väed kreeka tulega. 1800 laevast naasid 5, 180 000 mehest 45 000. 2) Konst. loovutamine ristisõdijatele, Hagari võitmine - järgnevail sajandil

Ajalugu → Ajalugu
4 allalaadimist
thumbnail
120
docx

Kultuuri koolieksami esimene kontrolltöö

● Valmis 15.sajandil; ● 3-lööviline. Tartu toomkirik NB! Ehitusmaterjal Jaani kirik Tartus Apsiid Profaanarhitektuur- ilmaliku otstarbega ehitised (linnused ja linnakindlused) Kuressaare piiskopilinnus ja konvendihoone ● Üks sissepääs, mis oli varustatud ja tugevdatud värava ja trellidega, sageli ümbritses kindlust veega täidetud kraav, mille ületamiseks oli vaja tõsta üles sild; ● Kindlusest väljaspool oli vähe aknaid ja needki väikesed, paiknesid kõrgel; ● Hoovipool olid aknad märksa avaramad. Tallinna linnamüür Toompea linnuse läänekülg Tornid Kiek in de kök Värav Suurtükitorn Paks Margareeta Tallinna raekoda

Kultuur-Kunst → Kultuur
12 allalaadimist
thumbnail
25
doc

Rooma tsivilisatsiooni lühikokkuvõte

Jaotusbasseinist said vett eelkõige avalikud kaevud. Seejärel, kui linna kaevud olid rahuldatud, jaotati vesi eluhoonetesse, termidesse, avalikesse saunadesse, tiikidesse, eramajadesse, aedadesse, purskkaevudesse. 3) Kanalisatsioon Algas drenaazi süsteemi rajamisest juba rooma linna kohale küngaste orgudesse. (madaldatud kohad kogusid sisse vett).Spetsiaalselt loodi reovee ärajuhtimiseks. 3 põhikloaaki. Cloaca Maxima kõige tuntum. On tehtud kindlaks et algselt oli lihtsalt lahtine kraav. See oli vähemalt 3nda saj eKr. Tegelikult on rajatud norm kanalisatsioon alles Augustuse ajal. Paljudes kvartalites ei olnud kanalisatsiooni. Juba kuningate ajal oli foorumi sillutamise käigus rajatud suur äravoolukanal- cloaca maxima. Sajandite jooksul arenes sellest maaalune kanalisatsioonisüsteem. Moraal ja religioon 1) Rooma ideaal: virtus, pietas, fides Peamised moraaliväärtuseed. Esimene neist oli virtus, mis tähendab võimet käituda inimesena, seaduste ja aureeglite kohaselt

Ajalugu → Ajalugu
66 allalaadimist
thumbnail
16
txt

Tutanhamon

Nad olid kuus aastat otsinud midagi, millest nad ei teadnud, kas see ldse olemas on. Kuus aastat, mil neid piinas pevast peva kahtlus, kas kogu kulutatu end ldse ra tasub. Kuus aastat, mille jooksul neid aga midagi sundis edasi minema. Ja siis sndis kik viie peva jooksul. 28. oktoober 1922. Howard Carter tuleb ilma lord Carnarvonita Luksorisse. Ta vrbab vljakaevamisteks tlised. 1. november 1922. Carter alustab Kuningate orus uusi kaevamisi. Ta tmbab kraavi Ramses VI haua kirdenurgast lunasse. Kraav viib tpselt lbi tlishttide tulekivist vundamentide. 4. november 1922. Nagu igal hommikul, tuleb Carter ratsa muula seljas vljakaevamispaika. Teda rabab ebatavaline vaikus. Eestline Rais Ahmed Gurgar jookseb erutatult tema juurde. Sr, me sattusime esimese hti vundamendi all kaljutrepi astmele! 5. november 1922. Prastlunaks on lahti kaevatud neli trepiastet. Pole enam mingit kahtlust: need viivad kaljuhauani. Aga mida see sisaldab? Vaaraod? Vi on see thi? Rstatud

Kategooriata → Vabaaeg
7 allalaadimist
thumbnail
20
doc

Keskaeg

Kõige suurem neist oli Tallinn, kus elas keskajal umbes 7000 ­ 8000 inimest. Tartus oli elanikke 5000 ­ 6000. Üldse oli Eestis keskajal üheksa linna: Tallinn, Tartu, Narva, Rakvere, Paide, Viljandi, Haapsalu, Vana ­ Pärnu ja Uus ­ Pärnu. Tallinn, Tartu, Viljandi ja Pärnu kuulusid Hansa kaubalinnade liitu. 2. Keskaja Tallinna ehitised. Suurematele linnadele ehitati röövrüütlite kallaletungide eest kaitseks kõrge ja tugev müür, mida ümbritses kraav. Linnamüür määras ära linna territooriumi. Väljaspool müüri asusid eeslinnad - agulid, kus elas lihtrahvas, tavaliselt eestlased. Nagu kõiki keskaja linnu, ümbritses ka Tallinna linnamüür ja vallikraavid. Linna pääses kuue müürivärava kaudu, mida kaitsesid väravatornid ja tõstesillad. Keskaja linnade kõige vägevamad ehitised olid kirikud, mille püstitamiseks kulus palju aastaid. Kirikutesse telliti kunstiteoseid parimatelt maalijatelt ja kiviraiduritelt.

Ajalugu → Ajalugu
319 allalaadimist
thumbnail
16
docx

Geofüüsika ja dünaamiline geoloogiaEKSAMI VASTUSED

2) Loomad (zoogeenne) – avaldumisvorm: loomade elutegevus; keskvorm/väikevorm: pseudoterrass; pisivorm: kuhik, urg.Antropogeensed e inimtekkelised. Põhjus: inimene; isel avaldumisvorm: tootmistegevus, melioratsioon, rekultivatsioon, ehitustegevus, looduse ümberkujundus, sõda; tüüp-levila: tööstus-piirkonnad, linnad, melioreeritud reljeef; kesk- või väikevormide rühm: kaevandusalad, teedevõrk; keskvorm: karjäär, kanal, transee, kraav, kaevand, süvend, šaht; väikevorm: linnamägi, kääbas, terrikoonik, teede murded, puistangud, tasand, platoo; pisivorm: kaev, šurf, kaevik, plahvatuslehter, vagu, peenar. 9) Tektoonilised kõikuv- ja kurrutusliikumised, neotektoonilised ja nüüdisliikumised. Kõikuvliikumisteks nim ulatuslikke maakoore piirkondi hõlmavaid aeglasi vertikaalliikumisi – vajumisi või kerkimisi. Praktiliselt ei olegi maakoore kohti, mis püsiksid täielikus liikumatuses

Füüsika → Keskkonnafüüsika
7 allalaadimist
thumbnail
24
doc

"Tõde ja õigus" 1. osa põhjalik kokkuvõte

Nad rääkisid ka põllust ja majapidamisest. Madise käest kuulis A et P saab suure osa oma viljast mõisa maalt- keegi ei tohiks sellest aga midagi teada. See oli ka põhjus miks Pearu istus mõisnikuga ja teistega saksatoas (kõrtsis) istus. Järgmisel päeval kui P Eesperest mööda käis nägi ta et Madis paneb juba kraavi tegemiseks asju valmis. Ta astus sisse ja hakkas kraavist rääkima. Lepiti kokku et teevad kahasse, P tahtsi et kraav oleks tema maal rohkem. Andres leidis et sellel ei ole vahet kus see asub, põhiline et vesi mööda seda ära voolaks. VI Nelipüha- selleks ajaks oli vili juba maas. Toad täideti kaskedega, et parem uni ja toit paremini maitseks. Maja ümbrus tehti korda ja õu oli puhas lõpuks. Saunatädi ja-onu kutsuti tööle teiste asemele selleks päevaks. Peremees ja- naine ja isegi sulane ja tüdruk läksid kirikusse. Karja- Eedi jäi aga tallu sest

Kirjandus → Kirjandus
8135 allalaadimist
thumbnail
25
odt

Tõde Ja Õigus 1

tahaks. Nad rääkisid ka põllust ja majapidamisest. Madise käest kuulis A et P saab suure osa oma viljast mõisa maalt- keegi ei tohiks sellest aga midagi teada. See oli ka põhjus miks Pearu istus mõisnikuga ja teistega saksatoas (kõrtsis) istus. Järgmisel päeval kui P Eesperest mööda käis nägi ta et Madis paneb juba kraavi tegemiseks asju valmis. Ta astus sisse ja hakkas kraavist rääkima. Lepiti kokku et teevad kahasse, P tahtsi et kraav oleks tema maal rohkem. Andres leidis et sellel ei ole vahet kus see asub, põhiline et vesi mööda seda ära voolaks. VI Nelipüha Selleks ajaks oli vili juba maas. Toad täideti kaskedega, et parem uni ja toit paremini maitseks. Maja ümbrus tehti korda ja õu oli puhas lõpuks. Saunatädi ja-onu kutsuti tööle teiste asemele selleks päevaks. Peremees ja- naine ja isegi sulane ja tüdruk läksid kirikusse. Karja- Eedi jäi aga tallu sest tal

Eesti keel → Eesti keel
44 allalaadimist
thumbnail
24
doc

Kordamisküsimuste vastused

SÕLTUVUSKÄITUMINE PSP6019 Kordamisküsimused ja vastused sügis 2oo8 1. Uimastite tarbimise ajalugu maailmas... Emotsionaalse seisundi muutmiseks on läbi aastatuhandete kasutatud looduslikke aineid. Looduslike ainete (uimastite) kasutamine kui sotsiaalse suhtlemise traditsiooniline osa. Uimastite kasutamist kontrollisid religioossed rituaalid ja elamistavad. Sotsiaalselt kontrollitud uimasti kasutamine oli kultuuri lahutamatu osa. Vanas Egiptuses unimaguna piimmahl ( oopium) valu vaigistimiseks ja eufooria tekitajamiseks Lõuna-Ameerikas- kokapõõsa lehtede närimine väsimuse peletamiseks ja eufooria saavutamiseks Aafrika ida-osas ja Araabia poolsaarel khati närimine valu vaigistamiseks ja väsimuse peletamiseks Põhja-Ameerika ja Mehhikos indiaanlastel mehhiko kaktuse (peyote kaktuse) ja nö. maagiliste seente (psilo...

Psühholoogia → Sõltuvuskäitumine
135 allalaadimist
thumbnail
27
doc

Teedeehituse eksami vastused

-kõrvalmaanteed 12 444 km -ühendamisteed 50 km E-teed (Euroopa Liidu) 935 · Kohalikud, era 38 489 · Linna tänavad 3 058 km 17. Tee on sõidukite või jalakäijate liiklemiseks kasutatav rajatis, mis võib olla riigi või kohaliku omavalitsuse või muu juriidilise isiku või füüsilise isiku omandis 18. Tee koosseis: · sõidutee; · parkla ja puhkekoht; · tunnel, sild, viadukt; · teepeenar · liikluskorraldusvahend · kraav · liikleja kontrollimiseks mõeldud ala · teemärgistus ja teevalgustusrajatis 19. Teemaa on maa, mis on määratud tee koosseisus olevate rajatiste paigutamiseks ja teehoiu korraldamiseks 20. Maantee on väljaspool linnu, aleveid ja alevikke paiknev tee sõidukite ja jalakäijate liiklemiseks 21. Kohalik maantee on kohaliku liikluse korraldamiseks rajatud maantee. Kohalik tee on kohalikuks liiklemiseks ettenähtud tee (kohalik maantee, tänav ja jalgtee) 22

Ehitus → Ehituskonstruktsioonid
165 allalaadimist
thumbnail
38
doc

Teedeehitus TÖ-le

Toetussummad määratakse iga-aastaselt, mis ei soosi pikaajaliste investeeringute tegemist. 17. Iseloomusta Eesti teedevõrgu olemit (pikkused, jaotus) Riigimaanteid: 16 500 km; teedevõrk 58 000 km; põhi-, tugi-, kõrvalmaanteed, rambid, ühendusteed. 18. Mis on tee Maantee, tänav, jalgtee; rajatis mõeldud sõidukitele, jalakäijatele liiklemiseks. 19. Mis kuulub tee koosseisu (vähemalt 5) Tunnel, sild, teepeenar, kraav, teemärgistus, parkla, 20. Mis on teemaa Maa, mis on määratud tee koosseisus olevate rajatiste paigutamiseks ja teehiu korraldamiseks. 21. Mis on maantee Väljaspool linnu, aleveid, alevikke paiknev tee sõidukitele ja jaakäijatele liiklemiseks. 22. Mis on kohalik maantee ja kohalik tee Kohaliku liikluse korraldamiseks rajatud maantee. 23. Mis on põhimaantee Tähtsaimad teed

Ökoloogia → Ökoloogia ja keskkonnakaitse
81 allalaadimist
thumbnail
145
ppt

Perekonna õpetuse kursus.(slaidiesitlus)

Inimeseõpetuse kursus ,,Perekonnaõpetus" 2011 Õppekirjandus ,,Perekonnaõpetus. Inimeseõpetuse õpik gümnaasiumile." Margit Kagadze, Inger Kraav, Katrin Kullasepp Koolibri 2007 Perekonnaõpetuse teemad Perekond Püsisuhe Abielu Lapsevanemaks olemine Laps Kodu ja argielu Perekonna majanduselu ja õigus Küsimused Mis on perekond? Miks on perekonda vaja? Millised on perekonnatüübid? Perekonna funktsioonid. Perekonna areng muutuvas ühiskonnas. Miks on perekonda vaja? Perekonda kuulumist ja peretunde olemasolu on inimene tähtsustanud läbi sajandite.

Ühiskond → Perekonnaõpetus
108 allalaadimist
thumbnail
292
ppt

Inimeseõpetuse kursus „Perekonnaõpetus“

kursus „Perekonnaõpetu s“ Arma Eensalu 2011 Õppekirjandus „Perekonnaõpetus. Inimeseõpetuse õpik gümnaasiumile.” Margit Kagadze, Inger Kraav, Katrin Kullasepp Koolibri 2007 Perekonnaõpetuse teemad  Perekond  Püsisuhe  Abielu  Lapsevanemaks olemine  Laps  Kodu ja argielu  Perekonna majanduselu ja õigus Hindamine Kursuse (35 ainetundi) jooksul kogub õpilane kolm arvestuslikku hinnet: 1) referaat või essee, 2) õpimapp ehk portfoolio 3) kontrolltöö. PS. jooksvad hinded: tunnikontrollid, ettekanded suuline vastamine. Küsimused

Pedagoogika → Pedagoogika
48 allalaadimist
thumbnail
25
docx

Eesti ajalugu

asula) Leitud rohkesti peiteleide (aarded) Esimesed andmed kroonikates Linnused rajati tavaliselt looduslikult kaitstud kohtadesse, vähem kaitstud küljele kuhajti vall - Lõuna-Eestis valmistati vallid liivast, mida hoidsid kinni palgid - Põhja- ja Lääne-Eestis laoti müürid kivist ilma sideaineta (st kuivmüür) - Linnuse vallile ehitati palkaed ja teisele poole kaevati kaitseks kraav Linnused olid püsivalt asustatud, sõja ja röövretkede oht oli suur (ka ootamatu); relvad ja põlemiskihid kinnitavad võitlust Sellest ajast pärineb u. umbes 50 linnust Noorema rauaaja linnused Eestis (1-varane linnus, 2-3 ajajärgu teisel poolel kasutatud linnus, 4- oletatav linnus (allikas: Eesti muinasornamentika andmebaas) Linnused liigitakse tüüpide järgi: - Mägilinnus (igast küljest looduslikult kaitstud küngas) - Neemiklinnus

Kultuur-Kunst → Kultuurilugu
17 allalaadimist
thumbnail
52
docx

Perekonna ökoloogia ja eetika loeng

Kauplemine-tingimine (ma nüüd olen hea laps, anna mulle mu emme/issi tagasi) 4. Depressioon 5. Leppimine Tartu Ülikooli kursus: https://sisu.ut.ee/leinvanemaseas/avaleht Nende etappide sügavus/kestvus on individuaalne. Oluline on, et inimene läbiks kõik need astmed. Kui miski tuletab sulle lahkunut meelde, siis leinata on okei. Mälestusi tuleks hoida, see on okei. Halb on hakata rääkima oma (leina)kogemusest kui teist lohutad. Ära seda tee!!!! Lein kui kriis inimese elus(Kagadze, Kraav, Kullasepp, 2007) : 1)eitab juhtunut (hirm, segadus, pettumus, protest) 2)igatsus lahkunu järele (ühised mälestused, temaga seotud tunded, enesesüüdistused) 3)vastuolulised tunded (kurbus- kergendus) 4)olukorraga leppimine. Mõnikord oodatakse leinajalt 2 ja 3 punkti ära jätmist. Kui midagi ei toimu nii nagu siin kirjas, see on ka okei. Nt inimene võib tunda end süüdi kui ta sugulase matustel ei tunne igatsust, kuid tegelikult see on ju okei.

Inimeseõpetus → Perekonnaõpetus
27 allalaadimist
thumbnail
61
doc

Kirjanduse eksami materjal

täis. Madalamates kohtades aga ei kandnud maa hobust. Laupäeva õhtuks oli peremees väsinud ja tüdinud. Kuid töö kais aina edasi. Hobune oli päris lõpnud ja nahk verel adra ees olemisest. Võeti abiks ka sulane ja tüdruk. Suur töö oli põllult kivide koristamine, kus kõik abiks olid. Andres tundis aga oma põllulapil töötamisest rõõmu ja oli õnnelik. Andres tahtis kaevata kuivenduskraavi Pearuga kahasse, kuid Pearu oli nõus ainult siis, kui kraav kaevatakse Pearu maa peale. Lõpuks Andres nõustuski sellega. 4. Esimesed pühad uues kodus (VI ptk.) Esimesed pühad uues kodus olid Nelipühad. Selleks toodi tuppa kased. Õuegi pühiti puhtaks. Noored läksid esimesel pühal kirikusse, sest nii oli kombeks. Koduhoidjaks tuleb seniks saunatädi. Koju jääb ka karja-Eedi, kellel ei ole kirikusse jalanõusid jalga panna ega paremaid riideid selga. Kuid peremees ja perenaine kutsusid Eedi oma vankrile ja Eedi sõitis natuke maad kaasa

Kirjandus → Kirjandus
480 allalaadimist
thumbnail
62
docx

Ilutaimede hooldusjuhend

Noori hekitaimi tuleks lõigata tihedamalt, et moodustuksid uued võrsed ja tihe oksastik. Soodsaim aeg tagasilõikuseks on mai ja august ning talvekuud (Vaasa 2003). 4.1.3. Hooldus külvil Kõigepealt tuleks umbes meetrilaiune maariba umbrohtudest puhastada. Eriti hoolikalt on vaja eemaldada mitmeaastased umbrohud nagu nõgesed, oblikad jms. Seda võib teha käsitsi kitkudes või multsimise abil. Heki istutamiseks kaevatakse 40-50 cm laiune ja 30-40 cm sügavune kraav, kuhu tuleks laotada umbes 5 cm paksune kõdusõnniku või kompostikiht ning see maasse kaevata. Need ettevalmistavad tööd võiks teha juba enne istikute hankimist. Paljundatakse seemnetest, külvates neid kas sügisel või kevadel, viimasel juhul tuleb neid eelnevalt stratifitseerida 4.1.4 Elujõulisuse suurendamine Hekkide puhul tuleb korralikult kasta kohe pärast püsivale kasvukohale istutamist. Et kastmisvesi laiali ei valguks, tuleb pärast istutamist mõlemale poole hekirida teha

Botaanika → Ilutaimede kasutamine
66 allalaadimist
thumbnail
25
docx

Kunstiajaloo konspekt 10.klassile

* LasCaux koobas (Prantsusmaa, 15 000 aastat tagasi) MESOLIITIKUM (algus: 10 000 aastat tagasi pärast jääaja lõppu) * inimesed ei elanud enam koobastes, vaid lihtsamates elamutes; jätkatakse küttimist ja korilust Näiteks * Jeeriko (Palestiina, 8 at eKr) ­ vanim kiviasuk. majad: ümmargused väikesed hütid linna ümber kaitsemüürmüür, vahitornid, veega täidetud kraav (portreeskulptuuri tekkimine ­ kipsiga täidetud värvitud inimkolbad) * Katal Hüyük (Türgi, 7 at eKr) majad: ristküliku või ruudukujulise põhiplaaniga majad tihedalt üksteise kõrval, katustel liiklemine, tänavavõrgu puudumine linna ümber kaitsemüür (esimese linnaplaani tekkimine; maalikunsti allakäik ­ ei kujutatud loomi, kujutati matusekombeid) * Euroopa vanimad kiviehitised: templid, hauakambrid (Malta, 5 at eKr)

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
25 allalaadimist
thumbnail
59
doc

Kirjanduse eksami küsimused

Vargamäe koosneb kahest osast - teine talu asub allpool orus, jõgi on seal lähemal ja maagi parem. Uus naaber Oru Pearu on kange mees, enamuse ajast veedab kõrtsis, saksatoas ja on päris kindel et ka selle Mäe peremehe (Andrese siis) sööb vaevata kohast välja, nagu ta eelmisegagi tegi. Andres kuuleb küll siit ja sealt, mis mees on Oru Pearu, ometi ei suuda ta uskuda et keegi nii kiuslik olla võiks. Esimene plaan tema meelest oleks kaevata kraav tema maadelt jõkke, et maid veidigi kuivendada ja sellega viljakamaks muuta. Aga kraaviotsa jõkke saamine tähendab selle Pearuga kahasse kaevamist, sest suur osa kraavist oleks tema maa peal, kusjuures kasu saaks sellest kõige rohkem Andres. See kraav saab esimeseks suureks tüliõunaks Tagapere (Oru) ja Eespere (Mäe) naabrite vahel, Pearu nõustub asjaga alles siis, kui kraav tervenisti tema maa peale tehakse, mis tähendab seda, et

Kirjandus → Kirjandus
69 allalaadimist
thumbnail
70
docx

Tsiviilõiguse üldosa seaduse konspekt

 8küsimust ja 2 kaasust. Perfektne töö C. Ladina keelsed terminid.  A-võrdlus välisriigi õigusega.  Kohustuslik kirjastud: tsiviilseadustiku üldosa seadus  Tsiviilseadustiku üldosa kommenteeritud väljaanne.  Riigikohus.ee riigikohtulahendid I LOENG: Tsiviilõiguse iseloomustus Koht õigussüsteemis Ühinguõiguses tegeletakse juriidiliste isikute asutamise tegevuse ja lõpetamisega. Äriseadustega tegeletakse. Reguleerib juriidiliste isikute asutamist, tegevust, lõpetamist Majandusõiguses tegeletakse: pangandusõigusega, kindlustusõigusega.. Õigus on: Riigi poolt kehtestatud käitumisnormide kogum. (Riik peab sees olema.) Õiglus:seda ei saa defineerida, liigamlai mõiste. Sarnased mõisted õigusele: moraal-märksõna inimene, tava, õiglus, religioon-jumal Moraal-Arusaam õigest käitumisest (hinnanguline), inimeste poolt kehtestatud Tava – Pikemaajaline käitumisharjumus Loomuõigus – (ldn. ...

Õigus → Õigus ja eetika
26 allalaadimist
thumbnail
25
docx

Edise linnus

küllalt loomupärane. Kahe venna legendi variandi, mis otseselt inspireeritud hiiumuistenditest, jutustavad ajaloolise traditsiooni kogujale E.Tensmanile 1931. aasta suvel Jüri Triinberg ja Leenu Loosberg Jõhvi kihelkonnast: "Elanud kord Edisel kaks venda (Taubed). Nad otsustanud omavahel, et üks ehitab Edisele kiriku ja teine Jõhvi lossi. Esiteks teinud lossiehitaja sellele valli ja kraavi ümber, sellest siis ollagi kirikul praegugi vall ja kraav ümber. Vendadel olnud ainult üks haamer, seda visanud nad töötades ikka üksteisele (Edise ja Jõhvi vahet 3 km). Kord sattunud aga vennad omavahel tülli ja Jõhvi vend löönud Edise venna maha. Oma pattu kahetsedes aga ehitanud ta nüüd kavatsetud lossi asemele kiriku, venna mälestuseks. Kohale aga, kus vend langes, olla ta asetanud kivist risti, mis praegugi veel sääl." Lugu on küllalt sarnane põhiversiooniga, välja arvatud haamri viskamise motiiv. Vasara

Ajalugu → Ajalugu
4 allalaadimist
thumbnail
46
docx

Metsatulekahjud Eestis

Mustvee Gümnaasium METSATULEKAHJUDE ÜLEVAADE EESTIS Uurimistöö Evelin Kütt 12. klass Juhendaja: Maili Vaher Mustvee, 2010/2011Sisukord Sissejuhatus Metsatulekahjud on oma õhusaastavuse tõttu ülemaailmne probleem. Alad, mis põlevad Ameerikas või Austraalias ei ole võrreldavad Eesti metsatulekahjudega, kuid siinses mastaabis võib ka paarisaja hektari suurust põlengut nimetada hiigeltulekahjuks. Veel mõned aastakümned tagasi ei suhtutud metsatulekahjudesse sellise tõsidusega nagu seda tehakse nüüd. Metsatulekahjud ei olnud küll haruldased nähtused, kuid nende mõju keskkonnale ei hinnatud nii tõsiseks. Praegu on teada, et metsatulekahjud paiskavad aastas atmosfääri rohkem CO2-te, kui suudab toota kogu maailma transport. Sellega seonduvalt on hakatud rohkem investeerima metsatulekahjude enne...

Loodus → Keskkonnakaitse
36 allalaadimist
thumbnail
258
xlsx

Informaatika 1 - tekstikorpuse analüüs

Toyota 573XWL 6061 KERT KESKPAIK Tele2 Mercedes-Benz 879SNY 19087 MARGE KALLAS EMT Mercedes-Benz 227WGS 4285 SIRJE LUKAS EMT Toyota 97JPO 12806 JARKO PÕLTSAM Tele2 Honda 438EAC 1487 AIVAR PARK EMT Ford 530XHO 3736 TEET TEMPT EMT Honda 838HBW 3901 RIINA KALLIS Elisa Ford 16QUF 10272 MARGE KRAAV Elisa Mercedes-Benz 54UVP 8734 WEINMANN INVEST Tele2 Mazda 779YGM 106 ELISENDA OLÜ EMT Honda 993PHE 19911 RISTO PIHLAKAS Tele2 Audi 987JSK 9833 LILIJA PEETS Elisa Volkswagen 332XDI 15140 VALTER BELJAJEV Elisa Ford 214TNI 10977 MIHKEL LIIVO EMT Audi 932YVJ 9747 PRISCILLA REMMEL Tele2

Informaatika → Informaatika
50 allalaadimist
thumbnail
19
doc

Mullateadus

Taimed lähevad üle oma arengus järgmisesse faasi, kui on saanud teatud soojuskvantumi. Suvinisu ja kaer on suhteliselt pika vegetatsiooniperioodiga. Kui kaer külvata liiga hilja ja kui juhtub olema jahe suvi, siis kaer ei valmi. Et mõjutada muldade soojusreziimi, kasutatakse mitmeid võtteid: maasikaid kasvatatakse mustal kilel (muld soojeneb ruttu üles), kasutatakse katteloori kaitseks külmade eest, kasutatakse turbamultsi, põhumultsi. Kaevata kraav, panna põhja põhk ja ammooniumnitraat, katta kilega, veebruaris kasta sooja veega ja katta uuesti kilega ja nüüd panna peale turvast ja selle peale kartulid. MULLA TOITEREZIIM Selle all mõistetakse kõikide omadust k ja tingimuste kompleksi, millest sõltub taimede varustatus omastatavate toiteainetega. See sõltub mulla keemilisest koostisest, mineraloogilisest koostisest, reziimidest jne. Mulla üldtoitainete sisaldus võib olla vägagi suur, kuid taimede seisukohal on

Maateadus → Mullateadus
269 allalaadimist
thumbnail
42
docx

Üldmetsakasvatuse I kontrolltöö konspekt

Metsandus on majandusharu, mis on seotud metsa ja puiduga ning mille raames tegeletakse metsa uuendamisega, kasvatamisega, kaitsmisega ning puidu varumise ja töötlemisega. Metsandus on teadusharu, mis uurib kõike metsaga seonduvat ja sisaldab endas palju kitsamaid metsanduslikke teadussuundi. Metsanduse sees võib eristada kolme valdkonda e. suunda: 1. Metsakasvatus – bioloogiline suund metsanduses, mida võib defineerida kui tegevust metsas toimuvate bioloogiliste protsesside mõjutamiseks, mille eesmärk on kasvatada majanduslikult väärtuslikke puistuid. (dendroloogia, metsataimekasvatus, hooldusraied, metsakultiveerimine, metsakaitse, metsaselektsioon, puhkemajandus jne). Tegeleb probleemidega, mis on seotud uue metsapõlvkonna rajamisega, olemasolevate metsade hooldamise ning kaitsmisega. 2. Metsakorraldus – ökonoomiline suund metsanduses, mille tegevussuund on metsade inventeerimine ja mõõtmine, metsaressursi arvestamine, metsanduslik...

Metsandus → Metsakasvatus
52 allalaadimist
thumbnail
82
docx

TsÜS küsimused eksamiks

kinnisasja hulka, kui vundamenti pole siis ta püsivalt ühendatud pole. 217. Mis on servituudid? Servituudid on kinnisasja koormatised, mis kohustavad omanikku lubama kellelgi teisel midagi sellel kinnisasjal teha või seda kinnisasja mingil otstarbel kasutada. 218. Nim asjaõigusest, mis tänapäeval lubavad võõrast asja kasutada? Servituudid: nt-Õigus läbi kõndida võõrast asjast. Reaalkoormatis-elektriliin, tehnovõrkerajatis, kraav, et vesi liiguks jõkke vms. Hoonestus õigus on piiratud asjaõigus-võõrale maale ehitatud hoone ei ole maaomaniku hoone. 219. Mis ei ole kinnisasja osa? Kinnisasja osa ei ole võõrale maale asjaõiguse alusel püstitatud ja maaga püsivalt ühendatud ehitis, samuti maaga mööduvaks otstarbeks ühendatud asi. Kinnisasjal paiknev tehnovõrk või -rajatis, mis on ehitatud kinnisasjale asjaõiguse alusel või mille suhtes kehtib seadusest tulenev

Õigus → Tsiviilõiguse üldosa
53 allalaadimist
thumbnail
19
doc

Konspekt I osa

Konspekt I osa Sõltuvuskäitumine- interdistsiplinaarne probleem. Selle erinevad aspektid: - Sotsiaalne - Psühholoogiline - Majanduslik - Meditsiinilis-farmakoloogiline - Kultuurantropoloogiline - Juriidiline Õppeaine seotus inimeseõpetusega: Põhikooli ja gümnaasiumi riikliku õppekava (rõk, 2002) kohustuslikud läbivad teemad: 1. Keskkond ja säästev areng 2. Tööalane karjäär ja selle kujundamine 3. Infotehnoloogia ning meedia 4. Turvalisus a) ohuõpetus b) liiklusohutus c) uimastipreventsioon Turvalisuse teema õppeesmärgiks on: · õpilane kujundab tauniva hoiaku uimastite tarbimise suhtes; · õpilane omandab teadmised ja oskused uimastitega seotud situatsioonides toimetulekuks. Inimeseõpetuse ainekava (1.12. klass) läbiv temaatika: 1. Ealised iseärasused 2. Eetika ja väärtuskasvatus 3. Efektiivsed toimetulekuoskused (suhtlemis- ja sotsiaalsed oskused)...

Psühholoogia → Sõltuvuskäitumine
76 allalaadimist
thumbnail
15
docx

Tõde ja õigus kokkuvõtlik ülevaade

Mari ütles talle et too ei suudaks üle jõe ujuda- Juss läks seda aga kohe tõestama. Õnnetuseks tuli tal kramp kui hakkas tagasi ujuma- peremees pööstis ta. Noori ühendas see aga nüüd rohkem, sest nad olid silmitsi seisnud surmaga. Juss nägi Mari silmis esimest korda lapselikku hirmu. Peremehe arvamus poisist muutus ka sest ta nägi et Juss püüab rohkem tööd teha, ta pidas seda loomulikuks kuna too läks ju vanemaks ja arukamaks. Igapäevane töö edenes väga hästi. Kraav saadi ka valmis, aga siis ku Andres ja Pearu pidid koos vaatama minema kuidas esimene vesi sealt lastakse ei olnud Pearut kodus ja A koos Madisega avastas et tamm oli juba eest ära võetud. Varsti peale seda juhtus et A leidis oma hobused Tp maalt, mitu päeva oli nii järjest kuni sinna maani kui Pearu kutsus A oma hobuste järele. Mees saatis aga Jussi sinna- hobuseid vastu aga ei saanud. Lõpuks läks ta ise kohale ja tõi nad ära, Pearu tahtis näidata millist kahju nad tegid kuid

Kirjandus → Kirjandus
143 allalaadimist
thumbnail
30
doc

Saetööstus

juhul osutada otstarbekamaks laadida koormasse kahte või isegi kolme sortimenti. Tavaliselt on need puuliigilt ja pikkuselt erinevad, et oleks võimalik vahelaos eksimatult õieti virnastada, vältimaks sortimentide segiminekut. Mitme sortimendi üheaegne koormasse tõstmiste vajadus tekib enamasti viimaste koormate veol - ee kokkuveo lõpetamisel. Vaheladudeks võib kasutada raielangi sihiäärset ala. Kui raielangi ääres on kitsam kraav, on võimalik pikkmaterjali ladustamine kraavi kohale. Surve vähendamiseks ja kraa- vipervede vigastamise vältimiseks on soovitav virnade otste alla panna samast sortimendist aluspuud. Ratastraktoritega on võimalik vajaduse korral materjalid vedada ka kaugemale sihiäärsetesse sobivatesse kohtadesse, ka teeäärsetesse kasvava metsa tühemikesse, puude vahele. Sel juhul ei tohi kahjustada kasvavaid puid. Juhul kui raielank pikalt külgneb kvartali sihiga, on võimalik traktorikoorem laadida

Metsandus → Puiduteadus
18 allalaadimist
thumbnail
32
doc

Tallinna ajalugu

TALLINNA AJALUGU EESSÕNA Tallinn paikneb Põhja-Euroopas, Läänemere idakaldal ning kujutab endast praeguse Eesti Vabariigi pealinna. Igaüht, kes on Tallinnas käinud, paelub kindlasti kaunis ning erakordselt hästi säilinud vanalinn. Tallinna põlised hooned ja linnamüür pajatavad selle kunagisest võimsast ajaloost. Tallinn kujutas keskajal endast Põhja-Euroopa ühte suuremat ja võimsamat linna, kuna Lääne- Euroopa hansalinnade ning Vene alade vahelised kaubateed kulgesid tollal eranditult läbi Tallinna. Just see andiski keskajal linnale jõukuse, millega ta paistis silma lähiümbruses, aga ka kaugemalgi. Näiteks asus Tallinnas 16. sajandi algul tolle aja Euroopa üks kõrgmaid ehitisi, tõenäoliselt aga koguni maailma kõrgeim ehitis - Oleviste kirik oma 159 meetri kõrguse torniga. 15. ja 16. sajandit võibki lugeda Tallinna hiilgeajaks. Tallinna eriline väärtus seisneb aga selles, et kogu tollal püstitatu on hoidunud alal suures osas peaaegu pu...

Ajalugu → Ajalugu
146 allalaadimist
thumbnail
27
doc

Majandusajaloo arvestustöö kordamisküsimuste vastused

Võlaorjuse kaudu sattus träälide hulka ka eestlasi. 1424. aasta maapäev otsustas, et ristiinimest ei tohi üle 10 aasta orjuses hoida., pärast seda tuli nad vabaks lasta. Träälidele anti õigus end raha eest vabaks osta ka varem või kui nad abiellusid vanatüdrukuga. Suuremad linnad 14.-16. sajandil, käsitööndus ja kaubandus linnades Suuremad linnad nagu Tallinn, Narva, Uus-Pärnu ja Viljandi olid ümbritsetud kõrge ring- müüriga, väljast piiras müüri kraav. Tänavad olid kitsad ja turuplatsid väiksed. Suurim linn oli Tallinn. Seal elas 16. sajandil 4 000 elanikku. (18. sajandil juba 7000-8000 inimest). Suuruselt teine linn oli Tartu. Tartust kujunes kaubateede ristumiskoht. Ordulinnuste ümber tekkisid Viljandi, Paide ja Uus-Pärnu. Käsitööndus linnades. Linnarahvastiku põhiosa moodustasid käsitöölised, kes koondusid tsunftidesse. Igal tsunftil oli oma põhimäärustik ­ skraa ehk sraag. Eksisteerisid rätsepate,

Majandus → Majandus
156 allalaadimist
thumbnail
24
doc

Ladina eesti alussõnastik

Ladina-eesti alussõnastik (A) (1350 märksõna) Veebruar 2009 Lühendid abl. ­ ablativus (ablatiiv) num. distr. ­ numerale distributivum acc. ­ accusativus (akusatiiv) (distributiivnumeraal, jaotusarvsõna) adi. ­ adiectivum (adjektiiv, omadussõna) part. ­ participium (partitsiip, kesksõna) adv. ­ adverbium (adverb, määrsõna) pass. ­ passivum (passiiv, tehtavik) arh. ­ arhailine (sõna v vorm) perf. ­ perfectum (perfekt, täisminevik) c. abl. ­ cum ablativo (ablatiiviga) pl. ­ pluralis (pluural, mitmus) c. acc. ­ cum accusativo (akusatiiviga) praep. ­ praepositio (prepositsioon, eessõna) c. comp. ­ cum comparativo (komparatiiviga, praes. ­ praesens (preesens, olevik)...

Keeled → Ladina keel
89 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun