Siis tehakse põhjatäide,see tambitakse kompressoriga kinni et liiv oleks tihedam.Liiva võib ka märgata veega üle et parem trampida oleks.Täide paigaldatakse kõrgusmärkide järgi (Tokid millel on märgid peal).Mis annab kalde isevoolsele kaldele 5-7 Suure läbimõõduga torud lükatakse kokku raudkangi ja laua abil. Edasi paigaldatakse külgtäide.Külgtäide trambitakse samamoodi nagu põhjatäide.Pealistäide,ja siis lükatakse olamas olev pinnas peale tagasi.Kui kraav on suletud tehakse kontroll pildistamine,selle tulemusena on nähe kui palju on toru deformeerunud,Lubatud on 8-12%. Ohutustehnika paigaldusel-Üks mees peab olema koguaeg väljas kes jälgib töötegijat,jälgib et ei tekiks varingut.Kui juhtub õnnetus siis ta teab täpselt kust kohast kaevata et öötegijat kätte saada.Ohutustehnika on nõue vastavalt keavetöödeks kui on liivane pinnas varisemis ohtlik sellisel juhul kaevatakse kaeviku kraav külgedelt suurema kaldega.
Hall, Christopher; Juhila, Kirsi; Parton, Nigel; Pösö. Tarja (toim.) Constructing Clienthood in Social Work and Human Services. Interaction, Identities and Practices. London and New York: Jessica Kingsley Publishers, 11–24 7. Kadajas, T. Sotsiaalkonstruktsionistlikule õppimisteooriale baseeruv autoetnograafiline reflektsioon: koolisotsiaaltöö ja koolisotsiaalpedagoogika kui reaktsioon Eesti kooli kommunikatsiooniprobleemidele (doktoritöö). 8. Kraav, I., Kõiv, K. 2001. Sotsiaalpedagoogilised probleemid üldhariduskoolis. 9. Leijen, Ä., Kullasepp, K. (2013). Õpetaja professionaalse identiteedi kujunemine õpetajakoolituse esmaõppes. Rmt. Krull, Leijen, Lepik, Mikk, Talts, Õun (Toim.). Õpetajate professionaalne areng ja selle toetamine. Tartu: Eesti Ülikoolide Kirjastus, 19-41 10. Lorenz, W. 1994. Social Work in a changing Europe. London; New York: Routledge, Chapman & Hall, Incorporated. 11
Kuna Käsitöölistel polnud ühe mõisa territooriumil tavaliselt äraelamiseks piisavalt tööd, pidid nad rändama ja otsima tellimusi, nad rändasid külast külla. See oli aga ohtlik röövlite tõttu, kes käsitöölistelt sageli nende tööriistad, materjalid ning vara röövisid. Kuid ajapikku tekkisid käsitöölistel endi asulad, tavaliselt siis suurtemate jõgede või teede ristumiskohta. Asulast kujunes välja aga alev.Ning alevist linn. Tavaliselt ümbritses seda, kas müür või kraav, sest see kaitses vaenlaste eest. Linnale andis linnaõiguse maaisand. Linnades tekkisid ajapikku linnakogukonnad, mille liikmeteks olid linnaelanikud. Kodanikud, kes tahtsid sinna kuuluda, pidid täitma ka kohustusi- nagu näiteks valvama linna müüril ja tornides ja muidugi pidid nad maksma makse. Kuid samas olid neil ka teiste kodanike ees eelised, ainult nemad võisid linna piires tegeleda käsitöö ja kaubandusega. Nad olid vabastatud ka tollimaksust. Linna kolisid paljud inimesed,
1) Tipp-, miinimum-, ja sanitaarvooluhulk? Tippvooluhulgad esinevad kevadel lumesulamise ajal või sügisel, kui ohtral sajab. Tippvooluhulki on vaja teada vesiehitiste projekteerimisel. Olenevalt sellest, kui suur on vesiehitise purunemisega kaasnev oht, projekteeritakse veelase vastava ületustõenäosusega vooluhulga läbilaskmiseks (1% ületustõenäosus 1 kord sajas aastas). Miinimumvooluhulgad esinevad jõgedes siis, kui nad toituvad ainult põhjaveest. Miinimumvooluhulkasid on vaja teada, kui projekteeritakse veevarustust (sh kalakasvatust) selgitamaks, kui palju vett on võimalik madalvee ajal saada. Sanitaarvooluhulk on miinimumvooluhulk, mis peab veevõtu või heitvee veekogusse laskmise korral veekogu sanitaarse seisundi säilitamiseks vooluveekogusse jääma. 2) Kuidas mõõta vooluhulka, veetaset, voolukiirust, kuidas mõõdeti vanasti? Pildid! Vooluhulka saab mõõta näiteks ülevooludega (Crump'i ülevool), mahumeetodiga (Q=W/t), voolukiiruse m...
Kiirvool – tugevasti kindlustatud, suure langu või käreda vooluga kanal või renn liigveejuhtimiseks paisust mööda või kanali viimiseks järsust nõlvast alla. Kaskaad – treppveelase. Kiirvoolust erineb selle pooles, et kaldrenni asendab rahustuskaevudest moodustatud trepp. Rahustuskaev – vooluhüppe uputamiseks vesiehitise jalamile rajatud süvend. Rahustusbassein rajatakse siis, kui millegipärast ei soovita vesiehitise jalamil sängi sügavamaks võtta. Põhjalase – Paisu läbiv toru, mis ehitatakse selleks, et veehoidlat oleks võimalik tühjaks lasta. Vari – veetaseme või vooluhulga reguleerimiseks kasutatav liigutatav tarind, millega osaliselt või täielikult suletakse vesiehitise vooluava. Kanal (kraav, renn) – Tehisveejuhe, mis juhib vee tarbijani või sealt ära Hüdrostaatika – uurib tasakaalus olevat vedelikku. Tasakaal võib olla abs või suhteline Tipp-, miinimum-, ja sanitaarvooluhulk - Tippvooluhulgad esinevad kevadel lumesulamise aj...
ka see, et põllulapid olid võsasse kasvamas, ning need tuli juurtest ja mätastest puhtaks teha. Esimese aasta kevade küdmisega selgus, et maapind on päriski kivine ja ader läks tihti tänu tulisele hobusele puruks. Käidi kõrtsis endale sulast ja tüdrukut kauplemas, seal kohtus ka Andres Oru-Pearuga, ning kohe alguses läks neil sõnavahetuseks. Peagi soovis Andres Pearuga ühist kraavi kruntide vahelisele sihile teha, aga Pearu ei tahtnud alguses teha ja otsustati siiski nii, et kraav tuleb Pearu poole peale. Esimeste Nelipühade aegu tehti pidustused Eesperes, kuhu kutsuti naabruskonna peremehed ja perenaised, et nendega tutvusi luua. Tuli sõnnikuveoaeg, ning Andres sai naabrite näol omale abi esimeseks aastaks, et kergem alustada oleks. Esimene einatöö oli raske, kuna heinamaad olid võsastunud ja mättas. Heinaaeg möödus kiiresti, ning tuli viljakoristuse aeg. Sel aastal jäi saak vägagi väikeseks, alguses loodeti rohkemat. Tagaperes oli selle eest, aga hea
aluspinnas Piirded Krundil on kasutatud piirdeks Thunbergi kukerpuud `Bagatelle` mis kasvavad 1-1,5 m kõrgeks ja 40cm-80cm laiaks. Mis on rajatud ümber terve krundi ühe realisena. Terve hekki istutamiseks läheb vaja 443 Thumbergi kukerpuu `Bagatelle´. Hekki pügatakse kaks korda vegetatsiooniperioodi jooksul, et soovitatav geomeetrilist vormi säilitada. Hekki istutamisel jäetakse taimede istutusvahe pöetud hekil 0,4-0,5m. Hekki istutamisel tuleb kaevata kraav mille sügavus on 0-40 cm ja laius 40-50cm. Kraav kaevatakse vähemalt paar nädalat enne istutamist, et tagasi asetatav muld tiheneks. Tagamaks põõsastelekohanemise uute oludega, tuleks luua optimaalne kasvutingimuse. Mida nooremaid taimi me istutame, seda vähem kahjustavad nad istutamise tagajärjel, hakkavad paremini kasvama ja nende eluiga on pikem. Peale istutamist tuleks põõsad tagasi lõigata 1 /2-2/3 istiku
Eespere hooned on uue rahva saabudes lohakil ja karjamaad vee all. Vargamäe koosneb kahest talust, millest teine asub allpool orus, kus jõgi on lähemal ja maa parem. Teise talu peremeheks on Pearu Murakas, kes on kange mees, veedab enamuse aja kõrtsis ning on kindel, et sööb Andrese Vargamäelt välja nagu eelmise peremehegi. Andres kuuleb jutte naabrimehe kiuslikkuse kohta, kuid esialgu ei usu neid. Andrese esimeseks plaaniks Vargamäel on kaevata kraav oma maadelt joke, et maid kuivendada ja viljakamaks muuta. Kuid kraavi jõuaks jõkke läbi Pearu maa, kuid kasu saaks sellest kõige rohkem Andres. Sellest tekibki naabrite esimene tüli. Pearu nõustub asjaga ainult siis, kui kraav tervenisti tema maa peale tehakse ja Andresel pole asjaga muud seost, kui et ta maksab pooled kuludest. Orul on lihtne Mäe karjamaad üle ujutada, kuid sellele mõtleb Andres liiga hilja.
võid teha! Ei aita mehikesel viimaks muu nõu, kui paneb putkama. Aga ega vaenlased sellepärast maha jää. Need lendavad järele, nõelavad edasi. Viimaks jõuab Vanapagan noorde kuusikusse. Seal pääseb ta mesilaste nuhtlusest lahti. Suures valus neab Vanakuri mesilased ära, et need enam üle ta kraavi ei tohi tulla. Sellest saadik ei hakanud Vanapagan enam sõrulasi tülitama, aga ka mesilased olevat Sõrvemaalt kadunud. Vanapagana kaevatud kraav on praegu veel olemas. Seda kutsutakse nüüd Salme jõeks. Teinekord tahtnud aga Vanakuri endale Karujärvele eluaset rajada. Enne aga oli vaja järv veest tühjaks lasta. Selleks hakkas Vanapagan Teesuu rannast kraavi Karujärve kaevama, et vesi seda kraavi mööda järvest merre voolaks. Ümbruskaudsed inimesed läksid Tõllult abi paluma. Tõll läks kohe inimestele appi. Ta lõikas enesele kolm pihelgast keppi, läks nendega Vanakurja otsima
Formuleering- Autor: Maarja Lõhmus, märksõna: raadioajakirjandus, kogu:Valga Keskraamatukogu. 9. Leian ühe väljaande Pravo, ilmus üks number, ilmumisdaatumid Nr. 1(1) (2009). Formuleering- Sõna: sotsiaal, teaviku laad: ajakiri, keel: vene keel, raamatukogu: Tartu raamatukogud. 10. TÜ Pärnu Kolledzi raamatukogust teemal lapsevanema ja lapse suhe on leitav kaks raamatut. Children's fears and coping strategies: a comparative perspective / Merle Taimalu ; [supervisors: Inger Kraav, Anja Riitta Lahikainen ; Department of General Education, Faculty of Education, University of Tartu Formuleering- Sõna: Lapaevanema ja lapse suhe, TÜ Pärnu Kolledz, keel: inglise keel, teaviku laad: raamat. Otsingut on võimalik laiendada märksõnade alusel: lapsevanema or lapse or suhe. 11. Leidsin 15 teavikut, tegemist on üliõpilaste lõputöödega. Formuleering- Märksõna: Viljandi Kultuuriakadeemia, TÜ Sotsiaalteaduset raamatukogu. 12
Rapla maleva tankitõrjerühm • Ülem: nooremleitnant Mati Mäe • Relvastus/varustus: 90mm tankitõrjekahur Harju maleva miinipildijarühm • Ülem, lippur: Indrek Grüünberg • Relvastus/varustus: 81mm miinipilduja Õhuseiredivison • Ülem: lipuohvitser Hardy Remmeldas • Lippur: staabiveebel Andres Riisaar • Relvastus/varustus: Grownmaster 400 Toestus väejuhatuse logistika väepataljon • Ülem: koloneleitnant Andres Kraav • Lippur: leitnant Oliver Tüür • Relvastus/varustus: väliköögid, recovery masin Orkestrid • Politse- ja piirivalveameti oekester, dirigent leitnant Simur Vasnar • Ameerika Ühendriikide õhuväe orkester, dirigent veebel John Thoson • Kaitseväe orkester, dirigent kolonenleitnant Indrek Toompere
Roman Britain 1.Ülesanne 1.Roman empire exited,more then 400 years ago. 2.Colchester was the capital of Britannia for some time,soon London or Londinium became the capital 3. Romans speaked Latin. 4. Roman rules Britannia. 5. Julius Ceasar ,Hadrian 6. Romans rules Britain before the Vikings. 2.Ülesanne a–2 b–5 c- 1 d-3 e–4 3.Ülesanne 1–d 2–g 3- i 4–h 5–j 6–a 7–b 8–f 4.Ülesanne 55- Julius Ceasar first came to Britain in the year 55 BC (before Christ ). 400- Britannia became a part of the Roman Empire for more than 400 years. 20- About 20 large towns grew araund the camps of the Roman army. 2,000,000 – The whole population of Roman Britain was about 2 million. 2000 – There were abaut 2000 villas on the south of Britannia . 12 000 – Romans built abaut 12000 kilometers of road which were wide and straight . 410 – ...
vee all ja hooned lohakil. Vargamäe koosneb kahest osast - teine talu asub allpool orus, jõgi on seal lähemal ja maagi parem. Uus naaber Oru Pearu on kange mees, enamuse ajast veedab kõrtsis, saksatoas ja on päris kindel et ka selle Mäe peremehe (Andrese siis) sööb vaevata kohast välja, nagu ta eelmisegagi tegi. Andres kuuleb küll siit ja sealt, mis mees on Oru Pearu, ometi ei suuda ta uskuda et keegi nii kiuslik olla võiks. Esimene plaan tema meelest oleks kaevata kraav tema maadelt jõkke, et maid veidigi kuivendada ja sellega viljakamaks muuta. Aga kraaviotsa jõkke saamine tähendab selle Pearuga kahasse kaevamist, sest suur osa kraavist oleks tema maa peal, kusjuures kasu saaks sellest kõige rohkem Andres. See kraav saab esimeseks suureks tüliõunaks Tagapere (Oru) ja Eespere (Mäe) naabrite vahel, Pearu nõustub asjaga alles siis, kui kraav tervenisti tema maa peale tehakse, mis
Muinasaja perioodid I. Keskmine kiviaeg e mesoliitikum pärast jää taandumist (põlde ei osatud harida) 9 000 5 000 eKr Esimene leiukoht Pulli, Kunda. Tööriistad kivist, savist, esimesed puust, tulekivi, kvarts, luud. Tegevusalad kalastamine, jahipidamine, hülge küttimine (kahel poolel), korilus. Elanikud 15-30 kogukondades, mis koosnesid 2-4 perest, käisid jahiretkedel, ka ajujahtidel. II. Noorem kiviaeg e neoliitikum hakkab kujunema praegune rahvas 5 000 1 800 eKr a) Kammkeraamikakultuur levik Lõuna-Lätist kuni Põhja-Soomeni. Tegeldi jahi, kunstiga. Tööriistade kasutusoskus arenenud. Matmiskombed sängitati asula territooriumile, kaasa pandi mõned noad ja öövits, ehteid. Asulad jõgede ja järvede ääres, suured neljakandilised, postidele tuginevad hooned. ...
nende vahel puudus kokkukuuluvustunne ning muud abieluks vajalikud tunded. Peale selle suhtus Andres oma uude abikaasasse veelgi halvemini kui Krõõta, mille põhjuseks võib lugeda raskeid tööpäevi ning jätkuvat tõe tagaajamist Pearuga. Tegelikult oli Andresel ka kolmas abielu, mis oli samaaegselt kahe eelnevaga. Nimelt oli Andresel salaabielu maaga. Alates hetkest, kui ta kolis Vargamäele, oli tema südameasjaks maa kuivendamine, mille jaoks tuli kaevata kraav jõeni, kuid see kõik pidi kulgema üle Oru Pearu maa. Kogu see kuivenduskraavi rajamise idee panigi alguse kahe talu vahelisele nääklemisele. See idee ei saanud Andrese peremeheks olemise ajal kuidagi teoks. Alles siis, kui ohjad võttis enda kätte Andrese poeg Indrek, muutus olukord paremaks. Indrek suutis koos oma abiväega töö käivitada. Ta viis oma isa soo juurde, et näidata talle, kuidas töö on arenenud. Tagasiteel väljendas Andres oma rahulolu öeldes:,,Ah kui hea. Tahaks ühs
tülitsemie naabrite vahel. Andres ja Pearu olid väga sagedased kohtu külastajad ning mindi sinna ikka selleks et jälla näidata, mida teine naaber valesti on teinud. Andres luges piiblit, uskus jumalat ning toetus alati tõele, kuid Pearu moonutatud tõed kippusid ikka paremad olema. Vahel harva saabus ka rahu Eespere ja Tagapere vahele, kuid see ei kestnud kunagi kaua. Andrese ja Pearu ühiselt kaevatud kraav on üks suuremaid tüli allikaid ning probleemid selle sama kraaviga kestavad kuni lõpuni välja. Kuid samas toimub ka pidustusi, kus naabrid saavad omavahel hästi läbi. Eriti heas tujus on Pearu siis kui ta on purjus ning kiidab Krõõda peent häält, millega Krõõt oli põrsaid koju kutsunud. Vargamäe Ees- ja Tagapere on sunnitud koos eksisteerima ning üksteise proovilepanek ei lõppe kunagi. Elu Vargamäel muutus, kui sinna saabus Mari. Temaga tuli kaasa ka tükike rõõmu. Mari oli
Paleoliitikum-vanem kiviaeg,esiajaloo periood tööriistade kasutuselevõtust u 2,6 mln aastat tagasi kuni viimase jääaja lõpuni u 9700 a ekr Mesoliitikum-keskmine kiviaeg,esiajaloo periood alates viimase jääaja lõpust u 9700 a ekr kuni viljelusmajanduse alguseni(eestis u 4000 a ekr).Eestis on seda ajajärku nimetatud ka Kunda kultuuriks Kogukond-koos elanud ning ühte jahi-,kalastus-jakorilusala kasutanud inimeste rühm Biomass-mingil alal elavate organismide kogumass Rändkivi-jääliustiku poolt esialgsest kohast teise paika kantud kivi Egalitaarne ühiskond-võrdsustav,võrdsust taotlev ühiskond Antsülusjärv-jääaja järel läänemere nõos u 9000-7800 ekr paiknenud mageveeline järv Neoliitikum-noorem kiviaeg,esiajaloo periood viljeleva majanduse algusest kuni pronksi laialdasema kasutamiseni tööriistade materjalina,eestis u 4000-1800 a ekr Pronksiaeg-esiajaloo periood,mil vähemalt osa tööriistu valmistati pronksist,eestis u 1800-500 a ekr Asustusük...
Tõde ja Õigus See kirjand on minu arvamus ja kokkuvõtte Tõde ja Õigus filmi kohta. See filmi on loodud A. H. Tammsaare romaani põhjal mis avaldati 1926 aastal. Film oli loodud Eesti 100. sünnipäevaks, mille režissööriks on Tanel Toom. Filmis kujutatakse Eesti ühiskonna arengut 19. sajandi teisest poolest kuni 20. sajandi alguseni. Film üldiselt väga meeldis ja arvan, et see on üks parimaid eestleste poolt loodud filme. Lisaks arvan, et Tanel Toom on üks parimaid Eesti režissööre ja tal on väga palju potensiaali. Ta teadis väga hästi kuna stseen lõpetatad, et vaataja saaks selle mõtte kätte mida öelda taheti. Väga nautisin ka filmimuusikat, sobis väga filmi esteetikaga kokku. Film algas kui Andres ja Krööt liikusid enda uude kodu mille nimeks on Varga Mäe, hiljem selgus ka, et mägi ...
jälle oma võimuga kiusas. Ta tahis nende maid endale ja püüdis uustulnukaid sealt välja süüa, nagu ta oli seda teinud ka eelmise peremehega. 3. Too näiteid, miks ja kuidas otsisid Andres ja Pearu õigust kohtustning kõrtsist. Kellel mõisteti õigus neil kordadel ? Milline oli tegelik t õde ? Üks suuremaid probleeme, mille pärast kaks meest kohut käisid, oli karjamaade kuivenduseks kahasse kaevatud kraav. Kuna kraav asus rohkem Pearu maal, siis arvas mees sellele ka enam õigust olevat. Kord läksid mehed kohtusse selle pärast, et Pearu Mäe pere koera maha lasi. Koera süü seisnes selles, et ta karjapoisi kaitseks alati välja astus kui Pearu teda kimbutas. Siis püüdis Andres kohtus õigust leida. Karjapoiss rääkis, et koer tema kaitseks välja läks, aga Pearu väitis, et koer oli tema maadel tedrepoegi taga ajanud. Nii oli kohtus peremehe sõna karjapoisi oma vastu ja kohus
korrashoitavate jõgede loetellu. Suubumise tüüp on paremalt ja vooluvee kogupikkus on 78,6 km. Sauga jõkke suubub mitmeid jõgesid ja kraave (kokku 15 tk). http://loodus.keskkonnainfo.ee/WebEelis/infoleht.aspx?obj=veekogu&id=1748029189 http://register.keskkonnainfo.ee/envreg/main? id=VEE1748029189&mount=view#HTTP7JpL2oyazQAmq80meCOWOUXXs3JKiC Sauga jõkke Suubuvad veekogud: Are jõgi, Eidapere kraav, Elbu oja, Hirve peakraav, Kaldaoja (kalda oja), Künnapa kraav, Risturi oja (Ristora oja), Roigu oja, Räägu oja, Toominga oja. Sauga jõe kaitseala on Taarikõnnu kaitseala. Nigula Looduskaitse alal voolab Sauga jõgi. Maapinna absoluutkõrgused on territooriumil 2.7...4.1 m ning maapind tõuseb aeglaselt põhja-kirde suunas. Vahetult Sauga jõega piirnevas kaldatsoonis tõuseb maapind 10...15 m lõigul veejoonelt (absoluutkõrguselt ~0.0 m) kõrguseni 2.5...3 m. Voolusängi sügavaim osa on 20-30 m kaugusel kaldajoonest, sügavus ulatab seal 4 m-ni
Juuksekarva pealispind on soomusjas. Normaalselt värvunud juuksekarv ei ole seest õõnes. Vanematel inimestel on aga tihti juuksekarvade sees tühimikud, mis peegeldavad valgust ja nii paistavad juuksed hallina. Kui uued karvasibulad alustavad tööd aeglasemalt, kui vanad lõpetavad, muutub inimene tasapisi kiilaks. Kasutatud kirjandus: 1. H. Kand, L. Keres jt. "Lapse tervishoid", 1971. 2. B. J. Ford "Inimene", 1994. 3. I. Kraav, K. Kõiv "Inimeseõpetus", 1999. 4. A. Viru "Noorus, vanadus ja kehaline aktiivsus", 1989 5. Inimese elukaar,
,,Kui mitte ise, siis oma järglaste kätte!". Andres oli töökas ning õiglane, ta nõudis palju endalt ja teistelt. Andrese õiglus ja ausus tekitas Pearus pahameelt, sest Pearu oli hoopis teist masti mees. Pearu tahtis iga hinna eest olla teistest üle. Ta oli riukalik, kaval ja oskas kõigest endale kasu lõigata. Temale pidi alati kuuluma kõik kõige parem ilma, et ta oleks soovinud selle nimel mingitki vaeva näha. Isegi naabrimehega koos kaevatud kraav pidi jääma tema valdustesse, kuigi otsest kasu ta sellest saanud ei olekski, vaja oli tal seda ometi uhkuse jaoks. Pearu tegi kõik, olid need teod siis keelatud või lubatud, et oma eesmärke saavutada. Teose alguses rääkis mees suure suuga: ,,Mina kaks peremeest välja löönud. Löön ka sinu." Andres vastas talle seepeale: ,,Kolme armastab jumal: kolmas jääb!" Eespere Andres osutuski Pearule kõvemaks kiviks, kui too oli oodanud. Pearu, aru saades, et Andrese talu muutub aina
Rooma keisri vasall. Saare-Lääne piiskopkonna territooriumid asusid Läänemaal, Saaremaal ja Hiiumaal. Ametlikult oli Saare-Lääne piiskop Saksa-Rooma keisri vasall, kiriklikult allus piiskopkond Riia peapiiskopile ja selle vahendusel Rooma paavstile. Keskaja linnad olid suhteliselt suured ja jõukad. Keskaegses linnas kehtis Lübecki linnaõigus. Suurematele linnadele ehitati röövrüütlite kallaletungide eest kaitseks kõrge ja tugev müür, mida ümbritses kraav. Linna keskel oli turuplats, kus kaubeldi ja kuhu viisid kõik tähtsamad tänavad. Turuplatsil seisis raekoda. Linna elu juhtis nõukogu ehk raad, mis koosnes kaupmeestest. Raad tegutses raekojas. Majad oli tihedalt koos ja tänu sellele levis tulekahju kiiresti. Linnakodaniku majast puudusid kraanivesi, keskküte ja elektrivalgus. Vasall ehk läänimees oli keskaegses Euroopas lääni valitsev väikefeodaal. Vasall kohustus lääni
Krõõt ja Andres tulevad Vargamäele, mille jaoks oli Andresel piisavalt raha ja mida ta oli enne vaatamas käinud. Eespere ehk Mäe ehk Andrese talu. Tagapere ehk Oru ehk Pearu talu. Lehm jääb sohu kinni kevadel, maapind on niiske. Andres tahab Pearuga kahasse kraavi ehitada, kõik arvavad, et tuleb kallim. Pearu on nõus, kui kraav on tema maal ning vall on tema pool. Tehakse palju tööd, Andres tahab sellest mõnusa ja tulusa koha teha. Minnakse kõrtsi sulast ja talutüdrukut otsima. Pearu tahab seal juba rammu katsuda ja juua. Krõõt tutvub Aaseme perenaise ja teistega. Pearut oodatakse mitu päeva koju, teisipäeval, kui ta tuleb, läheb kismaks. Pärast rahunetakse maha, kuna Pearu Murakas tõi saia ja joogipoolist. Pearul 2 last. Nelipühad
Tartu Kutsehariduskeskus Ärindus- ja kaubandusosakond Mariin Õun PAKENDITE RINGLUS LOGISTILISES AHELAS Iseseisev töö Juhendaja Tiina Kraav Tartu 2014 SISSEJUHATUS.....................................................................................................................3 MIS ON PAKEND..................................................................................................................4 LOGISTILISES AHELAD RINGLEVAD PAKENDID........................................................5 PAKENDID, TAARA JA KONTEINERID............................................................................6
Omad võitjad ja kaotajad on ka Anton Hansen Tammsaare erinevates teostes. Tammsaare epopöas "Tõde ja Õigus" on palju erinevaid tegelasi. Nende seas on võitjaid ja on ka kaotajaid. Vargamäe Andres - tark, töökas, õiglane mees, kes terve oma elu kakles põikpäise ja kangekaelse Oru Pearuga, saavutas siiski naabrimehe üle võidu. Terve elu alates ajast, kui ta oma naise Krõõdaga Vargamäele elama kolis, pidi ta kannatama Oru Pearu kiusu. Küll ei meeldinud Pearule kraav, mida Andres kaevas ja küll talle ei meeldinud, et tema Lambasihver polnud nii töökas kui naabri Krõõt. Aastaid kaklesid nad kraavi pärast, kuid lõpuks sai Mäe talu võitu Oru talust ja kraavgi valmis. Mäe Andrese teine abikaasa Mari oli nii võitjate kui ka kaotajate leeris. Ta alustas Vargamäel pererahva abina, kuid hiljem abiellus Jussiga. Peale Jussi surma abiellus ta Andresega. Mari on teoses võitja, kuna temast saab Vargamäe uus perenaine. Ta sünnitas
"Tõde ja õigus" Elus peab olema eesmärk ja ideaalid, mille poole püüelda. Nõustun selle väitega, kuid eesmärkidel ja ideaalidel peavad olema ka piirid. Tuues välja Andrese, kes läks oma eesmärkidega liial. Tema eesmärgiks oli Eespere tallu tulles, et soo hakkaks looma kandma ja head haometsa kasvatama ehk astuda loodusele vastu ja rajada kraav. Andres ei arvestanud talu tõelise väärtusega, vaid pühendus sellele, mis väärtus maale anda tööga.Ta asus Vargamäele elama mõttega, et peale teda jäävad sinna tallu tema järeltulijad. Andres tundis, kuidas omandatud maalapp tekitas kohustusi, millest ei saa loobuda, kui oled aus inimene. Andresel oli mõttes ka et kui ükskord oleks kogu Vargamäe tema oma, tema laste käes. Selle nimel hakkas Andres tööle ja ta selle nimel pani ohtu kõik oma õnne ja armastuse.
sinna- kutsus isegi lapsed ja tüdruku paluma. Sulane pani ta aga lõpuks paika ja mees tõusis püsti. Söödi perega ühiselt saia ja joodi. Pearu tahtis veel naabriperele külla minna, kuid naine ikka hoidis tagasi, et tulevad ise kui tahavad. Perenaine lasi sulasel aia korda teha. V Saunatädi kuulis, mis Tagaperes oli toimunud ning sellest sai teada ka Eespere. Eespere tegi kõvasti tööd, tassis kõik kivid põllult ära. Andres läks Pearu juurde oma plaanist rääkima: maakuivendamine, kraav ja vesi. Pearu polnud ikka veel nõus, aga järgmine päev kui Madis tuli juba labidaga, läks Pearu oma ettepanekut tegema Andresele: kraav ja mättas tema maale, vesi Andresele. Ja saidki naabrid kokkuleppe. VI Kätte olid jõudnud Nelipühad. Kodu seati pühade tulekuks valmis, toodi kasedki tuppa. Püha esimesel päeval mindi kirikusse, kuid karjapoiss- Eedi jäi koju, kuna riided olid nirud. Õhtul söödi ühiselt pereringis. Teisel pühal tuli suur hulk külainimesi Eespere tallu
Andres ostab Vargamäele talu ja kolib koos Krõõdaga sinna elama. Ta valis selle koha, kuna tal polnud parema jaoks raha ja ta oli seda talvel vaatamas käinud. Nad jõudsid Vargamäele kevadel ja siis kohe esimesel õhtul oli selge, et koht on väga niiske, sest lehm oli sohu kikki jäänud.*Algul tahtis Andres Pearuga kraavi kahesse kaevata, kuigi Sauna- Madis andis nõu, et see pole hea mõte. Lõpuks oli Pearu sellega nõus, aga omadel tingimustel: mättad tema poole ja kraav tema maa peale. Andres ei osanud sellest midagi halba leida ja oli nõus. Kui kraav valmis, pidid nad koos esimese vee jooksma laskma, aga Pearu tegi seda üksinda.*Pärast seda tahtis Pearu loodiheinammad teha ja ujutas selleks heinamaad ta tegi kraavile tammi ette. Tamm takistas vee äravoollu ja ujutas ka Andrese maad üle.*Varst hakkasib tammid salapärasetl lagunema. Seda tegi Mart. Kord jäi Mart Pearule vahele ja Pearu hakkas poissi taga ajama
Sõnamoodustus 1) Tuletamine = tüvi + tuletusliide ( -mine, -ja, -kene ) Nt: laulmine, laulja, laulukene 2) Liitmine = tüvi + tüvi Nt: kassikakk, allmaaraudtee 3) Nulltuletus = tüvi + lõpp ( käände-, pöördelõpp ) 4) Tuletamine + liitmine + nulltuletus Nt: mägi-roni-ja-le 5) Lühendamine Nt: autobuss = buss Liitsõna Liitsõna = tüvi + tüvi + jne Nt: kirjutuslaud Mitu : täiendsõna mis täpsustab. Nt: kirjutuslaud (kirjutus- täpsustab lauda) 1 : annab põhiinfot. Nt: kirjutuslaud (laud on põhisõna) Kokku-lahku sõltub verbist ehk tegusõnast 1) Täiendsõna on lühenenud Nt: võõras keel - võõrkeel 2) Täiendsõna on nimetavas käändes Nt: raudne uks - rauduks 3) Täiendsõna on mitmuse omastavad(mille?kelle?) Nt: mägede tipud - mäetipud 4) Täiendsõna on sihitislik(millelegi sihitud) Nt: avaldatakse rõõmu - rõõmuavaldus 5) Täiendsõna on mitmusliku sisuga Nt: müakse pileteid piletimüük ( mitmus->ainsuseks) Ko...
EESTI MAAÜLIKOOL (Instituut) (Osakond) Välipraktika päevik (aine nimi) Koostas: Juhendas: Tartu 2010 Sügavkaeve nr 1 Asukoht: Maakasutus: Söötis põllumaa, on seisnud kasutamata 4-5 aastat. Taimkate: Kõrrelised. Reljeef: Lainja maastiku madalas osas. Horisondid Tüsedus (cm) Lõimised Happelisus (pH) A 0-28 ls1 Baf 29-65 sl 5,6 C 66-100 ls2 Kihisemine: Puudub kõikides mullahorisontides. Huumusesisaldus: 2%. Koreselisus: Puudub. Juurestatus: Tugev juurestatus kuni 30 cm sügavuseni; nõrk juurestatus 30-50 cm ulatuses. Struktuursus: Keskmine. Aluskivim: Karbonaadivaba punakaspruun moreen. Mulla nimetus: Pruun näivleetunud muld LP Kasutussobivus: Peale lupjamist sobib põllumaaks. Boniteedi...
Juhan Kunder (1852 1888) Juhan Kunder (26. detsember 1852 Holstre vald 24. aprill 1888 Peterburi) oli eesti näitekirjanik, luuletaja ja pedagoog. Ta oli Tartus ja Viljandis koolmeister, kuulus Eesti Kirjameeste Seltsi, tegutses Aleksandrikooli liikumises ning kogus aktiivselt rahvaluulet. (Vikipeedia) Oma aja mainekamaid pedagooge, folklorist, kirjandusloolane, lastekirjanik ja ühiskonnategelane Juhan Kunder sündis Viljandimaal Holstre vallas taluperemehe pojana 26. dets 1852. Lõpetas 1875 Tartu õpetajate seminari. Töötas õpetajana Tartus ja Rakveres, 1886 läks edasi õppima Kaasanisse, seejärel Peterburi. haigestus seal tüüfusesse ja suri 24. aprillil 1888, maeti Rakveresse. Kunderi kujunemist mõjutasid M. Veske ning Õpetajate seminaris tekkinud huvi ilukirjanduse ja loodusteaduste vastu. Kunder võitles Eesti Aleksandrikooli asutamise eest, temast loodeti sellele koolile juhatajat. Oli 18821888 Eesti Kirjameeste Seltsi asepresi...
Tähestikulist loetelu tehes on otsustav kirjutusviis, mitte hääldamine. Näide: MacDonalds, K. (1994). --- McArthur, A. (1994). --- Kui autoritel on sama perekonnanimi ja võib-olla isegi eesnimi, siis järjestatakse esimese erineva tähe alusel. Näide: 22 Must, A. (2002). --- Must, O. (1986). --- Sama autori publikatsioonid reastatakse ilmumisaja alusel vanimast uuemani. Näide: Kraav, I. (1988). --- Kraav, I. (1999a). Sotsiaalne tõrjutus --- Kraav, I. (1999b). Vanematekasvatuse probleeme --- Kraav, I. & Kõiv, K. (1999). Inimeseõpetus --- Kraav, I. & Schultze, J. (1999). Eesti, Soome ja Saksa üliõpilaste --- Tabel 3. Viitamise näited. Raamat Üks autor Viide tekstis (Must 2000: 234) Kasutatud 1. Must, A. (2000). Eestlaste perekonnaloo allikad. Tartu:
Lohu sügavus võib olla kuni 5 cm. Enamasti on kivil 1-2 lohku. Lohukivid ja põlispõllud paiknevad üsna ühes kohas. Kive võib seostada viljakuse kohaga. RAUAAEG 500 eKr-1200 Kolm olulisemat perioodi: · Vanem rauaaeg 500 eKr-450. Esialgu toodi Eestisse rauda sisse. Pärastpoole hakati ise rauda sulatama, seda sulatati soorauamaagist umbes ajaarvamise vahetusel. Lisaks oli tarvis ka sütt, mille põletamine toimus miiliaukudes. Maasse kaevati kraav, kuhu laoti puud ja kraav kaeti mätastega. Jäeti ainult üks õhukanal ja puud süüdati põlema. Majanduslik areng kiirenes, tööriistad tulid rauast. Rauaaeg tõi kaasa ka muutuse kalmetes. Kasutusele tulid tarandkalmed. Maapealne matusepaik. Üksteise kõrvale oli maetud kividest tarandid, mille pikkus 2 m, laius 1 m. Esialgu maeti tarandkalmetesse laipasid. Laipmatused asendusid tuhkmatusetega. Ühte tarandisse puistati mitme inimese tuhka.
Tartu Kutsehariduskeskus Ärindus-ja kaubanduse osakond Andrei Ivanov DOLLAR Referaat Juhendaja Tiina Kraav Tartu 2010 Sisukord SISSEJUHATUS Referaadi teemaks oli valitud dollar just selle pärast,et autorile isiklik huvi just selle valuuta vastu.Antud töös tutvustatakse dollari ajalugu, väärtust ning mis ja miks on kujutatud dollari paberraha ja müntide mõlemal poolel.Antud töö eesmärgiks on leida vastus küsimustele 1)Kuidas ja kuna tekkis dollar? 2)Kuidas tekkis dollari sümbol? 3)Kes on kujutatud dollari rahadel
7.Kas gootika mõjutas Talllinna Raekoja ehitust? Kuidas? Tallinna Raekoda on Põhjamaade ainuks gooti stiilis säilinud raekoda. Oma praeguse kuju sai raekoda aastatel 14021404, kui hoone ehitati kahekorruseliseks ja idaossa rajati torn. Teravkaarne arkaad, sakmeline serv (katuse juures). Profaanarhitektuuris pidid olema aknad neljakandilised. 8. Millal ja kuidas täideti Vallikraav veega? Vallikraav rajati 14.sajandil. Vallikraav täideti veega aastal 1325. Kraav täideti Ülemiste järve veega. Vallikraavi vesi suubus merre Paksu Margareta juures. Vallikraavist on tänaseks alles vaid Shnelli tiik. 9. Millega lõppes Tallinna linnamüüri ehituslugu? Linnamüür valmis 1355. 1561. aastal, orduaja lõpul, piiras all-linna 2, 35 km pikkune ringmüür, milles oli 27 müüri- ja 8 väravatorni koos 9 eesvärava ja 12 eeskaitsetorniga. Müüre piiras enamuses veega täidetud vallikraav
traavisõidu Klubi, MTÜ Hiiumaa Sulgpalliklubi "Tuti", MTÜ Kassari Ratsamatkad, MTÜ Matkaklubi Muku, MTÜ VL Motosport, Pühalepa Spordiklubi, Pühalepa Suusaklubi Põhjakotkas, Spordiklubi Kärdla Petanque, Spordiklubi Kiisu, Terviseklubi Ingel, Viskoosa Spordiklubi 26.Nimeta Hiiumaal 2011. aasta parimateks valitud sportlasi. Parim tüdruk -16 Roberta Mikk Parim poiss -16 Stefan Kaibald Parim noormees 17-21 Ragnar Kraav Parim neiu 17-21 Getter Kaevandes Parim naisveteran Anu Saue Parim meesveteran Vello Jürjo Parim täiskasvanute võistkond Avamerejahi ,,Marie" meeskond Parim noorte võistkond U16 noormeeste võrkpallivõistkond Aasta naissportlane Merike Vanjuk Aasta meessportlane Vello Jürjo
Tartu Ülikool Haridusteaduskond Humanitaarained Kadri Sado Õppimise kognitiivsed ja konstruktivistlikud käsitused Referaat Juhendaja: Inger Kraav Tartu 2009 Sisukord Sisukord....................................................................................................................................... 2 Sissejuhatus................................................................................................................................ 3 1.Kognitiiv- informatsiooniline õppimisteooria.............................................................................. 4 2.Orienteerumisrefleks.......
parem olla. Samuti ka maaharimine ja talupidamisega kaasnevad probleemid ning suhted perekonnaliikmete ning abitööliste-sulaste vahel. Andresele tekitaski probleeme oma tõe tagaajamine ning õiguse saavutamine. Teose sisu: · Andres ja ta naine Krõõt lähevad Vargamäele, et seal oma uut elu alustada. · Naabrimehe Oru Pearuga tekivad peagi probleemid, kuna tollele meeldib teist trumabata ja kiusata. Kahasse kaevatakse Mäe maade kuivendamiseks kraav. See aga Oru maadel, seega hakkab Pearu kraavi enda soovil kuritarvitama ning Mäe maid üle ujutama. · Krõõt saab lapse, ent selleks on tütar. Andres tunneb pettumust, kuna ootas poega, lisaks on Orul esimesed lapsed pojad. Kuid ka Krõõda järgmised kaks last on tütred. · Pearu lõhub Eespere aia, nii et viimaste loomad tema maadele lähevad. Peale Krõõda pole seal aga kedagi kodus, kes läheb sõbralikult hoovi ning kutsub ise oma loomad tagasi.
Tartu Kutsehariduskeskus Ärindus ja kaubandusosakond Kristiina saagpakk KAUBAVEO KORRALDAMINE ARVUTIL Uurimistöö Juhendaja Tiina Kraav Tartu 2010 2 SISU Sisu......................................................................................................................................... 2 veoteenuste ja selliste vedude korraldamine........................................................................... 3 kaubaveo pakkuja................................................................................................................... 4 Kaubaveo korraldamine...........................................
Sellest, milline tema panus täpsemalt oli, annab käesolev väike uurimistöö ülevaate. Ülevaade Heino Liimetsa elust Heino Liimets sündis 22.01.1928 Võrumaal Vana-Antsla vallas Perajärvel metsavahi perre, olles viiest lapsest vanim. Ta polnud oma suguvõsa ainuke kuulus kasvatusteadlane, nende suguvõsas on nüüdseks neli põlvkonda kasvatusteadlasi. Esimest põlvkonda esindab Hein Liimetsa onu Enn Koemets (ema poolt), teist põlvkonda Heino ise ja Enn Koemetsa tütar Inger Kraav, kolmandat põlvkonda esindavad H. Liimetsa tütred Reet ja Airi Liimets, neljandat põlvkonda aga Inger Kraavi tütar Siiri-Liisi Läänesaar (Eksta 2008). Seega on Heino Liimets osa üpriski suurest kasvatsteadlaste sugukonnast. Heino Liimetsa haridustee sai alguse Saru ja Taheva algkoolis. Õpinguid jätkati Valga gümnaasiumis, peale mida jätkas Heino haridusteed Tartu Riiklikus Ülikoolis, õppides eesti keele ja kirjanduse ning loogika ja psühholoogia õpetajaks.
Kuid nii suurt ja tugevat sulast Oru koha omanik endale ei leiagi. Naabrite kaugenemine üksteisest algab koos kraavi kahasse kaevamisega. Mõtte algataja Andrese meelest on kraavi sedaviisi kaevamine hea plaan. Kuna nii on odavam ja mõlemad osapooled saavad kasu. Kuid kas see siiski oli hea mõte? Esimene kes nägi, et sellest üritusest midagi head tulla ei saa oli Sauna Madis, kes soovitas kohe Andresel see plaan katki jätta ja kinnitas, et see kraav läheb kallimaks maksma, kui peremees arvatagi oskab. Pearu muidugi oli sellest mõttest kuuldes väga rõõmus see oli talle ju hea võimalus naabrile näidata, mida suudab ja oskab Pearu. Esimene tüli kraaviga tekkis, siis kui oli aeg pidulikult vastvalminud kraavil tamm eest ära lüüa ja imetleda kuidas sealt kraavi mööda vesi jõkke jookseb. Nii Andres kui Pearu jäid sellest ilma, kuna tamm oli enne neid ära lõhutud. Madis süüdistas selles
Toimus linnade pidev rüüstamine rahvasterände käigus, käsitöö ja kaubanduse allakäik, mis oli linnade peamiseks sissetulekuks. Naturaalmajandus ei soodustanud linnade teket. Alles 11. saj. kui hakkas tõusma põllumajanduse areng, oli eeldus linnade taastekkimisel. Linnad tekkisid teede ristumiskohtadesse, laadaplatsidele, kirikuelu keskustesse ja linnuste lähedale. Suurematele linnadele ehitati röövrüütlite kallaletungide eest kaitseks kõrge ja tugev müür, mida ümbritses kraav. Linnamüür määras ära linna territooriumi. Väljaspool müüri asusid eeslinnad, kus elas lihtrahvas. Tallinna ümbritses ka linnamüür ja vallikraavid. Linna pääses kuue müürivärava kaudu, mida kaitsesid väravatornid ja tõstesillad. Vasallide kaitseks ehitasid maahärrad linnuseid. Keskaja linnade kõige vägevamad ehitised olid kirikud, mille püstitamiseks kulus palju aastaid. Eestis on Oleviste ja Niguliste kirikud, mis asuvad Tallinnas
selle eest. Ja huvitav on see, et mõlemad pooled eitasid, et nad nii tihedalt teevad koostööd, kuigi kaadrid ja juhtumid räägivad täiesti teistmoodi. Ajaga oli välja kujunenud Saksamaal ja Nõukogude Liidus omad mõrvameetodid. Näiteks Nõukogude Liidus viidi inimesi kuhugi metsa, seoti käed kinni, pandi kraavi äärde põlvili maha ning siis lasti täpne kuul kuklasse ning laip kukkus kraavi. Kraavid ei täidetud mullaga, vaid toodi uued inimesed sinna peale, nii võis kraav isegi ääreni täituda laipadega. Teise Maailmasõja ajal mõrvati nii üle 11 miljoni Nõukogude kodanikke ja jälle toodi välja, et need inimesed olevat madalam rass, kes segavad areneda teisi. Peale seda läksid paljud Nõukogude Liidu sõjamehed natside poolele üle kuna nad polnud rahul, et Stalin nii palju massimõrvu korraldas. Nõukogude Liit küüditas palju rohkem inimesi Siberisse ja teistesse kohtadesse kui seda tegi näiteks Saksamaa
Tartu Ülikool Sotsiaal- ja haridusteaduskond Kas noorukiiga on kriis? Referaat Õpilane: Helena Raudik Õppejõud: Kristi Kõiv AÜ Kutseõpetaja Tartu 2013 Sisukord · Sisukord ........................................................................2 · Sissejuhatus....................................................................3 · Kognitiivne areng noorukieas........................................4 · Kas noorukiiga on kriis?................................................5 · Kuidas kriisi üle elada...................................................6 · Kokkuvõte.....................................................................7 · Kasutatud kirjandus.......................................................8 ...
Tartu Kutsehariduskeskus Ärinduse- ja kaubanduse osakond Riskid tarneahelas Juhendas: Tiina Kraav 2011 Riskid Täiendava riski on toonud kaasa opereerimine suurtel ja kaugetel turgudel ning toodete elutsüklite lühenemine. Hankimise, tootmise ja klienditeeninduse globaliseerumine on lisanud ja süvendanud erinevaid riske. Terrorismi oht, piraatlus, majanduslik ja poliitiline ebakindlus, streigid veoahelais ning muud võimalikud sündmused on tõstnud tarneahela riskid senisest kõrgemale. Risk fokuseerub äritegevusele tervikuna, ähvardades tuua kaasa selle katkemise.
Tallinna veevärgi ajalugu ulatub keskaega. Üheks esimeseks linnakaevuks võib pidada rae ürikutes mainitud Rataskaevu, mis seisab rekonstrueerituna oma algsel asupaigal praegugi. Rataskaevu nime sai ta küll hiljem, kui ehitati ratas, mille abil oli hõlpsam veenõusid kaevust välja vinnata. Linna vanim kaev asus aga Raekoja platsil, kuid andmed selle kohta pole säilinud. Ammustel aegadel tõid linna vett ka veevedajad. 14.sajandil oli vaja rajada kraav, mis juhiks vett ülemiste järvest linna, et kasvava linnaelanike joogivajadust rahuldada. Kanali pikkus oli ligi 4km ja algselt ehitatud puidust torudega, kuid puidust torud kipuvad mädanema ja ei ole niivõrd otstarbekad, seetõttu 17.sajandi vahetati osaliselt need välja tinatorude vastu. Tänapäevane veehaarde süsteem põhineb suuresti 1920.datel rajama hakatud Tallinna veevärgist. Vett hakati filtreerima ja kloreerima. Rajati veehaare Piritajõest ja 60.nedatel rajati
Teed Tee moodustavad erinevad rajatised. Liiklemiseks kasutatavad järgmised rajatised: · Sõidutee ning sellega küögnevale alale sissesõidu ja sealt väljasõidu tee ning kõnnitee; · Parkla ja puhkekoht; · Tunnel, sild, truup ja viadukt; · Liikurmasinarada; · Liikleja kontrollimiseks ja maksustamiseks mõeldud ala; · Ühissõiduki peatuseks ettenähtud ala ja ootekoda; · Piirikontroll-ja tollikontrollrajatis; · Teepeenar Muud rajatised · Kraav,haljasala ning eraldus- või haljasriba; · Tee äärde liikluskahjustuste kaitseks rajatud kaitseehitis ja müratõke ning keskkonnakaitserajarajatis; · Liikluskorrakdusvahend; · Teemärgitus-ja teevalgustusrajatis; · Tee ääres asetsev muu teehoiurajatis. Teede liigid Maantee Maantee on väljaspool linnu, aleveid ja alevikke paiknev tee sõidukite ja jalakäijate liiklemiseks. Riigimaantee, mis kantakse riigimaanteede nimekirja,on: 1
Vargamäe koosneb kahest osast - teine talu asub allpool orus, jõgi on seal lähemal ja maagi parem. Uus naaber Oru Pearu on kange mees, enamuse ajast veedab kõrtsis, saksatoas ja on päris kindel et ka selle Mäe peremehe (Andrese siis) sööb vaevata kohast välja, nagu ta eelmisegagi tegi. Andres kuuleb kyll siit ja sealt, mis mees on Oru Pearu, ometi ei suuda ta uskuda et keegi nii kiuslik olla võiks. Esimene plaan tema meelest oleks kaevata kraav tema maadelt jõkke, et maid veidigi kuivendada ja sellega viljakamaks muuta. Aga kraaviotsa jõkke saamine tähendab selle Pearuga kahasse kaevamist, sest suur osa kraavist oleks tema maa peal, kusjuures kasu saaks sellest kõige rohkem Andres. See kraav saab esimeseks suureks tüliõunaks Tagapere (Oru) ja Eespere (Mäe) naabrite vahel, Pearu nõustub asjaga alles siis, kui kraav tervenisti tema maa peale tehakse, mis tähendab seda, et Andresel asjaga
Pigem on siiski Eesti venelaste väärtused sarnasemad Venemaa venelastega. Venelaste väärtuste järjestuses on esimesel kohal perekond, Eesti venelastel aga elu ilma sõdadeta. Eestlastele tähtsamad väärtused, mis on esimese kümne seas- puhtus ja hügieen, huumoritaju, tarkus ning ausus on nii Eesti venelastel kui ka venelastel alles nimekirja lõpus (tabel 2)16. 14 Sutrop 2008 15 Puusaag 2004: ,,Kommentaar: Eesti noorte väärtushinnagutest" 16 Kraav: Püsivat ja muutuvat Eesti noorte väärtushinnanguis võrdluses naabermaadega 9 Tabel 2. Rahvuslikud erinevused väärtushinnangutes 17 17 Kraav: Püsivat ja muutuvat Eesti noorte väärtushinnanguis võrdluses naabermaadega 10 5. STEREOTÜÜBID
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
