Rhontose koolkonda kuulub ka „Milose Veenus“. Kuju leiti 1820 aastal Melose saarelt. Tuntud töö samast koolkonnast on „Laokoonia grupp“. Maalikunst. Seina- ja tahvelmaale ei ole säilinud. Paremini tuntakse (keraamikat) vaasimaali. Sõna „keraamika“ pärinaeb Ateena seppade linnajao Kerameikose nimest. Olenevalt vaasi kujust oli tal nimi: 1. amorfa 2. kolmesangaline hüdra 3. kraater 4. voluutkraater 5. kann 6. küüliks 7. kantharos 8. leküütos Vaasimaalis on kaks stiili. Esialgu valitses mustafiguuriline vaasimaal (6. saj. eKr). Punasefiguuriline tuli u. 530 eKr. Mustafiguuriline stiil- figuurid maaliti musta värviga helepunasele savipinnale; detailid kraabiti sisse. Punasefiguuriline stiil- mustaks värviti foon, kuna figuurid jäid heledaks ja detailid maaliti peene pintsliga. AAFRIKA KUNST...
Kreeta ja mükeene võrdlus Kreeta Mükeene Losside üldilme korrapäratu,põhiplaan kindlustatud tohutute kindlustamatta müüridega Maalide ainestik värviküllased,elurõõmsad, sama + sõjatseenid kujutati lilli,liblikaid,spordimehi Inimeste tegevusalad meresõit,põllumajandus, sama + sõjapidamine käsitöö Kirja olemasolu lineaarkiri A, mida ei osata lineaarkiri B, mida tänavu lugeda osatakse lugeda Hävingu põhjus u 1500 a eKr Thera saarel u 1200 a eKr võimude Vulkaani hiidlaine sissetung v...
Koostiselt jaotatakse meteoriidid raudmeteoriidideks (34%), kivimeteoriitideks (62%) ja segameteoriitideks (4%). Meteoriitide ainest moodustavad üle 90% raud, hapnik, räni ja mangaan, aga vähesel määral nad sisaldavad ka niklit, väävlit, alumiiniumi ja kaltsiumi, teisi elemente on väga vähe. Eesti tähtsamad meteoriidikraatrid on: Kaali kraater (Saaremaal): peakraater, mille põhjas asub Kaali järv, on põhiplaanilt peaaegu ümmargune, tema läbimõõt valliharjalt on 105-110 m. Kraatri sügavus valli harjalt kuni dolomiidist põhjani 6-meetrise järvesetete all on 22 m. Vall on 4-7 m kõrgune. (Kaali kõrvalkraatrid: kaheksa enamasti kuiva kõrvalkraatri läbimõõt on 12-40 m ja nende sügavus kõigub 1-4 m vahel.) Ilumetsa kraatrid (Põlvamaal): Suurima, Põrguhaua läbimõõt valli harjalt on 80 m, sügavus 12,5 m....
Aastal 1848 sai Balti laevastiku ülemjuhatajaks. Ta oli Vene Geograafiaseltsi asutajaliige. Bellingshausen suri 25. jaanuaril 1852.aastal , aga....... ...tema nime on saanud...... Lahetagusel ja Pilgusel on Bellingshauseni mälestuskivi, mis avati vastavalt 1968 ja 1978. Tema järgi on nime saanud Bellingshauseni meri, Bellingshauseni nõgu, Bellingshauseni saar ja kraater Kuu tagaküljel. Kasutatud allikad www.google.ru www.google.ee http://et.wikipedia.org/...
Peamine jook oli veega lahjendatud vein. Aristokraatlik eluviis: Kreeka aristokraatia seas oli sügavalt juurdunud konkurentsivaim. Igaüks püüdis olla teistest parem. Kujunesid aristokraatlikud sõpruskonnad, ja suure määral aitasid sõpruskondi liita ühised kodused pidusöögid sümpoosionid. Külalised kogunesid andreionisse, kus laisklesid lavatsitel ainult mehed. Lavatsite ees olid lauad toiduga, ruumi keskel laia suuga veinisegamisnõu kraater . Seltskonda lõbustasis pillimängijad ja tantsijannad. Abielu ja perekond: Naistel puudusid kodanikuõigused, allusid abikaasale. Naiseks mindi murdeea lõpus. Abielu põhieesmärk oli järglaste saamine, vastastiku tunded ei mänginud rolli. Naine oli enamasti kodus ja kasvatas lapsi, korraldas majapidamist. Paljudel aristokraatidel olid abieluvälised suhted hetääridega (,,kaaslanna, sõbratar"). -> käib aristokraatide kohta. Lihtrahva perekonnas olid naine ja mees lähedasemad. 7...
· Suurus: Kuu läbimõõt on 3476 km, mis on ligi 4 korda väiksem kui Maa läbimõõt · Kaugus Maast: Kuu vähim kaugus Maast on 356 410 km ja suurim kaugus 406 700 km. Keskmine kaugus on 384 000 km · Mass: Kuu mass on Maa massist 81 korda väiksem, olles 7,36 × 1022 kg · Pöörlemis- ja tiirlemisperiood: Kuu teeb täispöörde ümber oma telje sama ajaga, mis kulub tal ühe tiiru tegemiseks ümber Maa. Kuu teeb ühe tiiru ümber Maa 27 ööpäeva ja 8 tunniga. · Raskuskiirendus: Kuu pinnal on 0,17g Välisilme. Juba väikese teleskoobiga vaadates avaneb Kuul hoopis mitmekesisem vaatepilt: näha on mäeahelikke, lõhesid, orge ja muidugi tema kuulsaid kraatreid, mille poolest Kuu nii tuntud on. Esimesena nägi neid pinnamoodustisi Galileo Galilei, kui ta 1609. aastal pikksilma Kuule suunas. Kuu kraatrite läbimõõdud ulatuvad mõnest meetrist mitmesaja kilomeetrini ja neid on tohutult palju. Ainuüksi Kuu nähtavalt poolelt o...
Selle ohu hindamine ongi paljude vulkanoloogide tööks. Kihtvulkaani lihtsustatud läbilõige: 1. Magmakamber 9. Laavakihid 2. Aluspõhi 10. Kraatri põhi 3. Vulkaanilõõr 11. Parasiitkoonus 4. Jalam 12. Laavavool 5. Sill 13. Kraater 6. Daik 14. Kraater 7. Vulkaanilise tuha kihid 15. Vulkaanilise tuha pilv 8. Nõlv -2- Vulkaanide tüübid: Kõige üldisemalt jaotatakse vulkaanid lõhe- ja lõõrvulkaanideks. Lõhevulkaanide korral toimub vulkaanilise materjali väljutamine piklikust lõhest, mis tekib reeglina maakoores valitsevate venituspingete tagajärjel (riftistumine). Lõhevulkaanide kõige tüüpilisemaks purskeproduktiks on vedel basaltne laava, kuid esineb ka teistsuguse...
Impaktstruktuur Kõige laiemalt levinud pinnavormid päikesesüsteemis Ümar kraatrisarnane geoloogiline struktuur Sündmust, mis tekitab impaktstruktuuri, nimetatakse impaktsündmuseks Taevakehad, mis tekitavad impaktstruktuure, on tavaliselt meteoriidid Kuulsamaid impaktstruktuure on Barringeri kraater Arizonas Kaali kraater Meteoriidi langemisel ja sellele järgnenud plahvatusest tekkinud kraater Saaremaal 9 meteoriidikraatrist koosneva kraatrivälja peakraater Kraatri läbimõõt on 110 m ja sügavus 16m kraatrit ümbritseb 3...7 m kõrgune vall Kraatris asub Kaali järv, mille läbimõõt on veeseisust olenevalt 40...60 m Mäestik Piklik ja enamasti laamade põrke- piirkonnas asuv positiivne pinnavorm Tekivad kas kahe mandrilise laama...
Ainuüksi Kuu nähtavalt poolelt on leitud umbes 17000 üle 3,5-kilomeetrise läbimõõduga kraatrit. Kraatrid ei paikne Kuul ühtlase tihedusega. Meredes on neid hõredamalt, mandritel aga tihedalt. Eriti tihedalt on kraatritega kaetud Kuu valdavalt mandriline tagakülg. Esiküljel on kraatritega kõige tihedamalt kaetud mandriline lõunaosa, mis sarnaneb selles osas mõnevõrra tagaküljega. Siin asub ka Kuu nähtava külje suurim kraater Clavius, mille 6600 meetri kõrguste vallide vahekaugus ulatub kuni 235 kilomeetrini. Vallil on veel kaks vastastikku asuvat väiksemat kraatrit. Tumedaid laike Kuu pinnal kutsutakse meredeks, kõige suuremat, täiskuu ajal selle vasakul poolel näha olevat laiku koguni ookeaniks (Tormide ookean; 2,1 miljonit km²). Heledaid alasid nimetatakse mandriteks. Merede pind koosneb põhiliselt basaldist, mandritel domineerib anortosiit. Topograafilisemalt madalamad...
· raudmeteoriidid ehk sideriidid sisaldavad rauda ja 5-30% niklit. · kivimeteoriidid ehk aeroliidide põhimassi moodustavad silikaatsed mineraalid oliviin ja pürokseen, ka sisaldavad nad sageli algse kosmilise aine tombukesi kondreid. · segameteoriidid ehk pallasiidid on kivi-raudmeteoriidid. Barringeri kraater Arizonas. See tekkis umbes 50 000 aastat tagasi, kui Maad tabas väike asteroid või suur raudmeteoriit, mille läbimõõt võis olla kuni 50 meetrit. Järele jäi meteoriidikraater, mis on 200 m sügav ja mille läbimõõt on 1,2 kilomeetrit. Wolfe Creeki meteoriidikraater on meteoriidikraater Austraalias Lääne-Austraalia osariigis. See on suuruselt teine meteoriidikraater maailmas. Kraatri läbimõõt on 885 m ja sügavus 50...
Ainuüksi Kuu nähtavalt poolelt on leitud umbes 17 000 üle 3,5-kilomeetrise läbimõõduga kraatrit. Kraatrid ei paikne Kuul ühtlase tihedusega. Meredes on neid hõredamalt, mandritel aga tihedalt. Eriti tihedalt on kraatritega kaetud Kuu valdavalt mandriline tagakülg. Esiküljel asub Kuu nähtava külje suurim kraater Clavius, mille 6600 meetri kõrguste vallide vahekaugus ulatub kuni 235 kilomeetrini. Pikka aega käis vaidlus kahe erineva kraatrite tekketeooria pooldajate vahel. Ühed väitsid, et need on vulkaanilist päritolu, teised pidasid tekkepõhjuseks meteoriitide põrkeid. Neist teine saavutas juba enne kuulendude algust kindla võidu ja kuulennud kinnitasid seda seisukohta veenvalt. Meie looduslikul kaaslasel leidub küll ka (kustunud) vulkaane, kuid need on...
Merkuuril on aga ka selliseid pinnavorme, mida ühelgi teisel planeedil pole leitud: näiteks kuni kahe kilomeetri kõrgused ja paarisaja kilomeetri pikkused astangud, mis on ilmselt tekkinud planeedi kokkutõmbumisel oma rauast tuuma ümber. (6) 10 Merkuuri suurima meteoriidikraatri, Caloris Basini läbimõõt on 1250 km. Kraater on tekkinud hiidmeteoriidi langemisest. Selle plahvatuse lööklaine levis läbi kogu planeedi ja tugev maavärin purustas pinnase isegi planeedi vastasküljel. (1:12) Kaaslasi Merkuuril pole. Andmeid Merkuurist: · raadius: 2420 km (0, 38 Maa raadiust) · mass: 3, 3* 1020 t (0, 055 Maa massi) · keskmine tihedus: 5, 44 g/ cm3 (0, 96 Maa tihedust) · raskuskiirendus: 3, 6 m/ s2 (0, 37 Maa raskuskiirendust) · paokiirus: 4, 2 km/s (0, 38 Maa paokiirust) (6)...
Kilauea vaade õhust Vaade Mauna Kea tipust Mauna Loa Hualalai Mauna Kea observatoorium Mauna Loa vulkaan 4169 m kõrge Kõige tihedama konsistentsiga ja massiivseim mäekoonus maailmas. Kilauea vulkaan Hetkel ainuke aktiivne vulkaan Hawaiil. Maailma rahutuim vulkaan. Kilauea Iki kraater Pu'u O'o kraater Kilauea kaldeera Halemaumau kraater Hualalai vulkaan Kauai saar Waimea kanjon Alakai soo algus Na Pali kaljurannik Pidev murdlainetus ja geoloogilises lähiminevikus jõudsalt alanenud ookeanitase on piki Kauai looderannikut vorminud Na Pali kaljuranniku....
Meteoriit · Maapinnale langenud kosmilise päritoluga keha · On piisavalt suur, et mitte atmosfääris täielikult ära aurustuda · Koostis : raud, hapnik, räni, mangaan jt · Kui meteoriidi mass, mis langeb maale, on üle 100t, tekib kokkupõrkel plahvatuskraater(Eestis Kaali kraater Saaremaal) 12.Asteroid · On Maa tüüpi planeetide sarnased, kuid neist tunduvalt väiksemad taevakehad · Enamik neist tiirleb Marsi ja Jupiteri orbiitide vahel · Kujult ebakorrapärased 13.Päike · On täht · Kaugus Maast 150 milj. Km · Päikesel on laigud(päikeseplekid) ning suurendusel on näha võrkjat mustrit ehk granulatsiooni · Laikude liikumine näitab, et Päike pöörleb · Kindel pind puudub, sest on gaasiline keha...
langeb Maale iga päev mitukümmend tonni Meteoorivool Tähesadu Mingi taevakehaga seotud meteooride nähtavale ilmumine Tuntuimad meteoorivoolud: perseiidid, orioniidid, leoniidid, geminiidid ning kvadrantiidid. METEORIIDID Maa pinnale langenud kosmilise päritoluga keha Asteroid Korrapäratu kuju Koostis: raud, hapnik, räni, mangaan Meteoriit Meteoriidi jälg KRAATRI D Löögi/plahvatuskr aatrid Tekib ringvall Maailmas kuskil 200 meteoriidikraatrit/rü hma Kaali kraater Saaremaal Kasutatud kirjandus: ·Kosmoloogia õpik 12 klassile ·Vikipeedia ·http://www.ut.ee/BGGM/meteor.html ·http://www.miksike.ee/docs/referaadid2005/meteoorid _meteoriidid_evelin.htm...
Seoses tema ohtliku käitumisega minevikus ja sagedaste pursetega viimase 4500 aasta jooksul on St. Helens väga ohtlik vulkaan. Kaks aastat hiljem, 20. märtsil 1980 osutas 4,2-magnituudine maavärin sellele, et St. Helens on ärganud oma 123 aastat kestnud uinakust. Järgnesid sajad väiksemad tõuked. 27. märtsil paiskas vulkaan pärast väikest plahvatust välja kivimeid ning auru. St. Helensi jäätunud tipus moodustus väike kraater . Järgnevatel nädalatel toimus hulk purskeid, mis kestsid mõnest sekundist peaaegu ühe tunnini. Katastroof toimus 1980. aastal 18. mai kell 8.32 kohaliku aja järgi, kui plahvatus rebis ära vulkaani tipu ja põhjanõlva. Tulikuum lööklaine hävitas metsa 600- ruutkilomeetri suurusel maa-alal, orgu sööstis tohutu mudalaviin. 5,1 magnituudiline maavärin raputas põhjanõlva paigast lahti. Järgnes plahvatus, mis rebis vulkaanilt tipu nii, et St...
See paiknes väikese nelinurkse sise hoovi tänavapoolsel küljel. Külalised kogunesid andronis, kus heitsid piki seinaääri asetatud lavatsitele. Igal lavatsil külitas kaks meest. Sümpoosion oli meeste koosviibimine, kus naised reeglina ei osalenud. Lavatsite ette seati madalad lauakesed toiduga, ruumi keskele aga laia suuga veinisegamisnõu kraater . Sealt kallasid orjad veega lahjendatud veini külaliste joogikarikaisse. Külalisi lõbustasid pillimängijad ja tantsijannad. Seejuures ei piirdunud koosviibijad sugugi ainult teiste poolt pakutud meelelahutstega. Sümpoosionidel kujundati tähtsaid poliitilisi plaane ja sõlmiti vastastikuseid kokkuleppeid. Siin vaieldi moraalsete, religioossete ja filosoofiliste tõekspidamiste üle, kanti ette vastloodud luulet ja prooseteoseid....
Pinda katab tolm. Merkuuri pind on tervikuna väga vana. On suuri suuri, üle 200 km läbimõõduga kraatreid. Kraatrid on erineva vanusega. Mõnel nooremal on teravad ääred, millest lähtuvad kiired nagu Kuul. Teised on meteoriitide poolt kulutatud äärtega. Merkuuri kraatrid on suuremad kui Kuu omad, sest Päikesele lähemal liiguvad taevakehad kiiremini. Kõige silmatorkavam teadaolev pinnavorm on suurim kraater Palavuse nõgu põhjapoolkeral, hiiglaslik kraater, mille läbimõõt on umbes 1550 km. Nõgu on nime saanud sellest, et ta on Merkuuri afeeli ajal Päikesele kõige lähema Merkuuri punkti läheduses. See punkt on alati samas kohas. Oletatakse, et kraater sarnaneb Kuu suurtele "meredele". Palavuse nõol on selgesti eristatavad kolme kilomeetri kõrgused kontsentrilised rõngad ja radiaallineamendid. Nõo põhjas on vagude ja kurdudega siledad tasandikud. Kraater...
" Merkuuri on varem uuritud vastavalt 1974. ja 1975. aastal, kui kosmosesond Mariner 10 möödus Merkuurist kolmel korral ning kaardistas ligi 45% planeedi pinnast. NASA kosmoselaev Messenger on saatnud Maale värskeid pilte Merkuurist, sealhulgas ühest Päikesesüsteemi suurimast löögikraatrist. Piltidelt on esimest korda täies hiilguses näha Calorise bassein, 1300 kilomeetrise läbimõõduga kraater , mille tekitas arvatavasti 3 kuni 3,5 miljardi aasta eest Merkuurile kukkunud suur asteroid või komeet. Seitsmekümnendatel aastatel Merkuuri uurinud NASA kosmoselaev Mariner 10 sai sest kraatrist pildile ainult poole. Calorise basseini sees on pildilt näha eriskummalisi väiksemaid kraatreid, mida ümbritsevad tumedad rõngad. Arvatavasti on rõngad moodustunud kokkupõrgetel üles paiskunud materjalist. Kokku salvestas Messenger möödalennul umbes 700 gigabaidi...
29-51 Maa siseehitus : 1. Maakoor-30 km 2. Sisetuum- 1600km 3. Välistuum-1820km 4. Vahevöö- ~3000 km Maakoore ehitus : Meres 1. Settekivimid 2. Basaldikiht 3. Vahevöö Mandril 1. Settekivimid 2. Graniidikiht 3. Basaldikiht 4. Vahevöö Maa sisejõud maakoort mõjutavad jõud, mis saavad oma energia põhiliselt Maa sisesoojusest. Laam maakoore & vahevöö ülemise osa jäik, aeglaselt liikuv hiigelpangas. Tektoonika on teadusharu, mis uurib maakoore ehitust & arengut, sealhulgas laamade liikumist. Ookeani keskmäestik veealune mäestik, kus toimub maakoore moodustumine, pikim mäestikusüsteem (üle 75 000 km) ookeanipõhjas. Laamad liiguvad, sest sulakivim vahevöös ringleb & rebib maakoort ( 5cm aastas). Laamad võivad liikuda : 1) teineteisest eemale 2) teineteisele vastu 3) teinete...