1. Bioelemendid. Bioloogilised makromolekulid. Molekulaarne hierarhia rakus ja struktuuriline hierarhia eluslooduses. Keemiliste reaktsioonide põhitüübid rakkudes. C, H, N, O + P, S. Valgud, RNA, DNA, polüsahhariidid, lipiidid. 2. Sidemed biomolekulides kovalentse sideme parameetrid, sidemeenergia. Nõrgad sidemed ja interaktsioonid nende iseloomustus, roll biomolekulides (NB! vesinikside!). Sidemed biomolekulides kovalentse sideme parameetrid Kovalentne side teeb sobivaks "elumolekulid" H, O, C ja N, sest neid iseloomustab võime moodustada kovalentseid sidemeid elektronpaari jagamise teel. C-C sidemel on 4 erinevat ehituse varianti biomolekulides lineaarne alifaatne (ilus sirge ahelake), tsükliline (ahelast tekkinud on süsinikuring), hargnenud (ahela küljes palju harusid) ja planaarne (mingi pundar aatomeid ahela otsas) Põhimõtteliselt kõik rakus toimuvad reaktsioonid on kovalentsete sidemete katkemised või tekked:
HALOGEENID 1. Üldiseloomustus · Halogeenid on kõik VIIA rühma elemendid: fluor (F), kloor (Cl), broom (Br), jood (I) ja radioaktiivne astaat (At). · Lihtainena koosnevad 2 aatomilistest molekulidest (F2, Cl2, Br2, I2), kus on mittepolaarne kovalentne side. · Kõige aktiivsemad mittemetallid. · Nad kõik on omavahel sarnaste omadustega. · Kuna nad on väga aktiivsed, siis looduses neid lihtainena (puhtal kujul) ei leidu. Neid leidub mitmesuguste sooladena (NaCl). (halogeenid - soolatekitajad). · Välisel elektronkihil on 7 elektroni. Selleks et saavutada püsiv väliselektronkiht, võetakse 1 elektron juurde ja tekivad halogeniidioonid laenguga -I (Cl-, Br-).
Alkadieenid - küllastamata süsivesinikud, mille molekulis on kaks kaksiksidet. Üldvalem on sama, mis alküünidel: CnH2n-2. Tähtsaim esindaja on butadieen CH2=CH-CH=CH2 1,3-butadieen Keemilised omadused: Alkadieenide täielikul hüdrogeenimisel moodustuvad alkaanid: CH2═CH-CH═CH2 +2H2 →CH3 -CH2 -CH2- CH3 polümerisatsioonil moodustuvad kautšukitaolised ained: Alküünid - küllastumata süsivesinikud, mille molekulis on süsinikuaatomite vahel kovalentne kolmikside Üldvalem CnH2n-2. Lihtsaim esindaja Etüün CH≡CH Füüsikalised omadused: lõhnata, värvitu gaas. Vees lahustuvad halvasti. Keemilised omadused: Alkoholid - ühendid, mis sisaldavad molekulis -OH rühma. Üldvalem: CnH2n+2OH. Tuntumad esindajad Metanool: CH3OH Füüsikalised omadused: C1-C11 vedelikud alates C12 tahked Metanool, etanool ja propanool lahustuvad vees igas vahekorras, kõrgemad alkoholid aga mitte. Esimestel
hea soojusmahutavus hea soojusjuht annab rakkudele kuju kapillaarsus tsütoplasma peamine koostisosa VALGUD 1 Inimese orgaanilistes ainetes kõige rohkem Valgud e. proteiinid – polüpeptiidid, mis koosnevad aminohappejääkidest Aminohapped koosnevad aminorühmast ja karboksüülrühmast Kahe aminohappe reageerimisel ribosoomis moodustub nende vahele kovalentne side, mida nimetatakse peptiidsidemeks Valgu struktuurid Primaarstruktuur – aminohappeline järjestus (küllalt stabiilne) Annab ülevaate kui palju aminohappejääke ja millises järjekorras on polüpeptiidahelasse liitunud Sekundaarstruktuur – tekib polüpeptiidi keerdumisel või voltumisel kruvikujuliseks heeliksiks Struktuuri hoiavad koos vesiniksidemed Tertsiaalstruktuur – keraja kujuga gloobulid või niitjad fibrillid Kvarternaarstruktuur – tekib mitme polüpeptiidi ühinemisel
Vee molekul Vee (H2O) molekulis tekib polaarne kovalentne side. Hapnik, mille aatomil on suurem elektronegatiivsus, omandab molekulis negatiivse ning kaks üksiksidemetega seotud vesiniku aatomit positiivsed laengud. Ühised elektronpaarid on seejuures rohkem hapniku poole tõmmatud. Vesiniku aatomi ainus elektron on tõmmatud elektronegatiivsema elemendi aatomi poole, mistõttu see omandab väikese negatiivse ja vesinik väikese positiivse laengu. Positiivse laenguga vesiniku aatom seotakse järgmise molekuli negatiivse laenguga aatomiga jne, st
muutumatud ja vastava energiaga pole samuti vaja arvestada. Tuumade kineetiline energia on soojusliikumise energia .Keemilise sideme energia määravad elektronkatte ülemises, elektronidega osaliselt täidetud kihis olevate valentselektronide potentsiaalse ja kineetilise energia muut ning aatomi fragmendi (aatomituuma ja seda ümbritseva elektronidega täielikult täidetud kihtide) potentsiaalse energia muut 2.3.2 Kovalentne side Kovalentne side moodustub mittemetallide aatomite vahel, mille elektronafiinsus ei erine suuresti. Kovalentse sideme moodustumise eelduseks on, et ühinevate aatomite valents- elektronide osa orbitaale on täidetud ainult ühe elektroniga, st. orbitaali positiivne spinn on kompenseerimata teise elektroni negatiivse spinniga (elektron on paardumata) .Taoline olukord on võimalik seetõttu, et elektronide väliskihi allkihtides täidetakse orbitaalid
Toiduained koosnevad orgaanilistest ( nt valgud, süsivesikud, enamik toiduvärvaineid) ja anorgaanilistest ühenditest ( nt keedusool, kergitusained). Levinuimad funktsionaalsed rühmad: -OH hüdroksüülrühm, aminorühm, okso- (keto), karboksüülrühm, tiool, fosforüülrühm. Funkt rühmad ei tule Elemendid on omavahel seotud sidemetega. Keemiline side on aatomite vastastikune mõju, mis tagab terviku püsimise. Side on erineva tugevusega. Kõige üldisem on kovalentne side (tekib elektronpaar kahe aatomi vahel). Kahe aatomi vahel võivad tekkida ka kordsed sidemed, siis ei moodustata paari (paardumata). Side võib olla mittepolaarne või polaarne. Side võib olla ka iooniline tekivad ioonid. Vesinikside on polaarse kovalentse sideme erijuht, tunduvalt nõrgem, tekib siis, kui aatomite elektronide negatiivsused on erinevad. Tekib siis, kui üks aatomitest on tugevalt elektronegatiivne. 2. Toiduainete töötlemisel kulgevad protsessid.
vastab ketohape, ketohappest -> aminohape. Koensüümiks on püridoksaalfosfaat. 3.4 Peptiidsideme teke Ühe aminoghappe alfa-COOH interakteerub teise aminohappe alfa-NH2-ga, eraldyb veemolekul ja tekib kovalentne peptiidside. Peptiidsideme süntees vajab energiat. Pep-side seob aminohappejääke peptiidides ja valkudes. PEPTIIDID On oligomeersed biomolekulid, nad koosnevad peptiidsidemega seostunud aminohappejääkidest. 1. Klassifikatsioon 1.1 Ahela pikkuse järgi oligopeptiidid 2-20 aminohappe jääki polüpeptiidid 21-50 jääke kui on rohkem, sis on valk 1.2 Sünteesi koha järgi
Keemilistes reaktsioonides moodustavad nad teiste mittemetallidega tavaliselt kovalentse sideme, metallidega tavaliselt ioonilise sideme. Oksiidid on keemilised ained, mis koosnevad kahest elemendist, millest üks on hapnik, ning mille molekulis hapnikuaatomite vahel puudub keemiline side. Metallioksiidid on reeglina aluselised ning neis esineb kas iooniline või kovalentne polaarne side. Mittemetallioksiidid on reeglina happelised ning neis esineb kovalentne polaarne side. Oksiidid tekivad kahe lihtaine vahelise redoksreaktsiooni käigus, milles hapnik käitub oksüdeerijana. Oksiide on mõningatel juhtudel võimalik saada ka metalli reageerimisel veega, nad tekivad ka paljude ebapüsivate ainete lagunemisel. Happed koosnevad vesiniku aatomi(te)st ja happejäägist. Happelise
Naatriumkloriidi sulamistemp on kõrge ump 800 kraadi. Ainetes milles vesiniku aatomid on seotud fluori, hapniku või lämmastiku aatomitega, tekivad lisaks kovalentsetele sidemetele ka vesiniksidemed. Vesinikside on täiendav side, mille tugevalt positiivse osalaenguga vesiniku aatom saab moodustada negatiivse osalaenguga elektronegatiivse elemendi aatomiga. Ained mis moodustavad veega tugevaid vesiniksidemeid lahustuvad vees hästi. Vesinikside on oluluselt nõrgem kui kovalentne side. Metallides esineb aatomite vahel erilist tüüpi keemiline side- metalliline side, mis tuleneb metalliliste elementide aatomiehituse iseärasustest. Metallides saavad väliskihi elektronid suhteliselt kergesti minna ühe aatomi juurest teise aatomi juurde. Seetõttu tekib metallides aatomite vahel metalliline side, kus ühiseks muutunud väliskihi elektronid seovad kõiki aatomeid metallikristallis.
mõjutab organismi ainevahetust ja reguleerib elutalitlusi 24 monomeer - 25 biopolümeer organismides moodustuv polümeer (polüsahhariidid, valgud jt) 26 hüdrofoobne aine aine, mis "kardab" vett 27 hormoon loomorganismide sisesekretsiooninärmetes moodustuv regulatoorse toimega orgaaniline aine. (eristatakse valgulisi ja steroidhormoone) 28 ateroskleroos veresoonte lupjumine, ahenemine 29 peptiidside kovalentne sida valgu ehitusse kuuluvate aminohappejääkide vahel 30 ribosoom eel- ja päristuumse raku tsütoplasmas esinev organell, mis koosneb rRNA ja valgu molekulidest. (ribosoomides toimub valgu süntees) 31 denaturatsioon valgu kõrgemat järku ruumiliste struktuuride hävimine (säilib valgu esimest järksu struktuur) 32 renaturatsioon valgu kõrgemat järku ruumiliste struktuuride taastuine (denaturatsiooni pöördprotsess)
Kokku on metalle 22 tükki . On olemas gaasilisi (vesinik, fluor, hapnik, lämmastik, kloor, Heelium, neoon, argoon, krüptoon, ksenoon, radoon), tahkeid (seleen, väävel, boor, räni, jood, fosfor, süsinik) ja üks tavatingimuses vedel aine milleks on broom. Looduses võivad mittemetallid esineda mitmete allotroopidena ehk esineda mitme lihtainena. Paljud mittemetallid on halvad elektrija soojusjuhid. Lihtainetes on aatomite vahel kovalentne side ehk ühiste elektronpaaride vahendusel aatomite vahel moodustuv keemiline side. Metallidega reageerimisel toimivad mittemetallid oksüdeerijana. Mittemetallid ja nende ühendid looduses ning kasutusest keskkonda sattumisel · Süsinik. Süsinikku on elusa looduse peamine koostisosa, omandatakse taimede poolt fotosünteesiprotssesis. Süsinikku leidub looduses nii ehedalt (grafiidina,
Vesiniku aatomi põhiolekus on aatomituuma ümber üks elektron 1s orbitaalil Keerulisemate molekulide koostises võib olla tuhandeid aatomeid Näited: HTTP://WWW.COLORADO.EDU/PHYSICS/2000/ -> table of contents -> quantum atom -> atomic spectra Molekulide ehitus Kui kaks või enam aatomit on ühinenud tihedalt seotud koosluseks, siis öeldakse, et need aatomid moodustavad molekuli Aatomeid koos hoidev keemiline side jaguneb kovalentseks ja ioonsidemeks Kovalentne side moodustub siis, kui molekuli koosseisu kuuluvate aatomite üks või mitu elektroni muutuvad kogu süsteemile ühiseks Ioonsideme puhul "omandab" üks aatom teise aatomi elektroni Kristallide ehitus Kristallides on aatomid/ioonid paigutatud kindlas korras, nad moodustavad ruumvõre Metallide kristallides on kristallivõreks seostunud positiivsed ioonid, mille vahel liiguvad peaaegu vabalt kristalliseerumisel vabanenud elektronid. See muudab metallid ka headeks
soodustub humifitseerumine. Sulfiidsed materjalid ja halogeenühendid Sulfiid on keemiline aine, mis koosneb kahest elemendist, millest üks on väävel, ning mille molekulis väävli aatomite vahel puudub keemiline side. Juhul kui see element on metall, siis on tegu metallisulfiidiga, kus keemiliseks sidemeks on iooniline side. Kui aga teine element on mittemetall, on tegu mittemetallisulfiidiga, kus keemiliseks sidemeks on kovalentne side. Sulfiidid tekivad redoksreaktsioonis, kus väävel osaleb oksüdeerijana või vesiniksulfiidhappe reageerimisel metalliga. Halogeeniühendid (ka halogeenderivaadid) on orgaanilises keemias süsinikuühendid, mille süsivesinikahelas on vähemalt üks süsinikuaatomi juures paiknenud vesinikuaatom asendatod halogeeni aatomiga fluori, kloori, broomi või joodiga Humiinhapped Humiinhapped on huumushapped, mis lahustuvad leelistes, kuid ei lahustu mineraalhapetes ja vees
Keemilistes reaktsioonides nii redutseerijad kui ka oksüdeerijad (va fluor ja tavaliselt hapnik) oa ühendites võib olla nii positiivne kui negatiivne · Va: F alati I; O tavaliselt II 1. Mittemetallidest üldiselt · Mittemetallilised omadused tugevnevad: Rühmas alt üles Perioodis vasakult paremale · See on ühtlasi ka OKSÜDEERIVATE omaduste tugevnemise tendents 1. Mittemetallidest üldiselt · Mittemetallides lihtainena esineb kovalentne mittepolaarne side Molekulaarsed: VIIA, N2, O2, H2, S8... Aatomvõrega: C (teemant), Si, B · Allotroopia keemilise elemendid esinemine mitme erineva lihtainena: Erinev aatomite arv molekulis: dihapnik O 2 ja osoon O3 Erinev kristallistruktuur: teemant ja grafiit 2. FÜÜSIKALISED OMADUSED Üldised omadused neid on vähe (erinevamad kui metallid) halb soojus- ja elektrijuhtivus rabedus Erinevad füüsikalised omadused: erinev värvus
(ensüümid, vitamiinid, hormoonid) MONOMEER lihtsa ehitusega biomolekul, mis on ehitusüksuseks keerulisematele ühenditele BIOPOLÜMEER elusorganismides tekkivad polümeerid (biomolekul, mis koosneb monomeeridest) nagu polüsahhariidid(tselluloos, tärklis) HÜDROFOOBNE AINE - HORMOON bioaktiivne aine,mis põhiliselt moodustub loomorganismide sisekretsiooninäärmetes ATEROSKLEROOS - PEPTIIDSIDE kahe aminohappe omavahelisel reageerimisel ribosoomis moodustuv kovalentne side RIBOSOOM - DENATURATSIOON valgu kõrgemat järku struktuuride lagunemine kuni primaarstruktuurini RENATURATISOON kõrgemat järku struktuuride taastumine ENSÜÜM biokeemilise reaktsiooni kiirust reguleeriv valk VITAMIIN bioaktiivne madalmolekulaarne orgaaniline aine ANTIKEHA tekivad kõrgemate loomorganismide veres mitteomaste orgaaniliste ühendite vastu NUKLEIINHAPE biopolümeer, mille monomeeriks on nukleotiidid. NUKLEOTIID nukleiinhappe monomeer
- eksponentsiaalselt suureneva elanikkonnaga planeedil ei ole praktiliselt võimalik vähendada. Võre tüübid 1 Aatomvõre - kristallivõre sõlmpunktides aatomid (seotud tugeva koval. sidemega) Iga aatomi naaberaatomite arv = 8 – N (N - elemendi rühmanumber perioodilisussüsteemis) Lihtained: Ge, Si, Se, Te, As, C (teemant) jt. Teemant: C-aatomite tetraeedriline paigutus, koord.-arv 8 - 4 = 4 (4 naaberaatomit, sp3- hübriidorbitaalid kattuvad, väga tugev kovalentne side) Tugeva sideme tõttu on aatomkristallilistel ainetel suur kõvadus, kõrge sulamistemp., väike lahustuvus ja lenduvus. 2 Molekulvõre - sõlmpunktides neutraalsed molekulid, seotud nõrkade van der Waalsi jõududega (võivad lisanduda vesiniksidemed). Tüüpiline anorg. ühenditele ja tahkestunud gaasidele; H2O, HF. Madal võreenergia kergsulavad, sublimeeruvad 3 Ioonvõre - sõlmpunktides vaheldumisi katioonid ja anioonid
VALGUD Valgud on aminohapetest moodustunud polümeerid. Valgud moodustuvad vaid elusorganismides, seetõttu nim neid biopolümeerideks. Kõikide aminohapete koostisesse kuuluvad aluseliste omadustega aminorühm ja happeliste omadustega karboksüülrühm. Aminohappeid sünteesitakse raku tsütoplasmas paiknevates ribosoomides. Kahe aminohappe omavahelisel reageerimisel moodustub ribosoomis nende vahele kovalentne side, mida nim peptiidsidemeks. Valgu molekulis on peptiidsidemetega ühendatud sadu või tuhandeid aminohappejääke, valdav osa valke koosneb ühest ahelast. Valgud omavad mitmesuguseid ruumilisi struktuure. Valkude omadused tulenevad molekuli koostisesse kuuluvate aminohappejääkide järjestusest ja nende hulgast. Valgu kompleksi nukleiinhappega nim nukleoproteiiniks. Ensüümid on bikeemiliste reaktsioonide kiirust reguleerivad valgud.
JÄRELIKULT! Valentselektronid Keemilise sideme moodustumisel osalevad tuumast kõige kaugematel orbitaalidel olevad elektronid valentselektronid ja tühjad orbitaalid. Valentselektronid - välimistel orbitaalidel olevad elektronid, mis on tuumaga nõrgalt seotud. Keemilistes reaktsioonides muutub vaid nende elektronide energiaolek. 55 Kovalentne side - mittepolaarne molekul s-s- side on moodustunud elektronpaar aatomorbitaalid on kattunud He elektronstruktuur on moodustunud. 56 Kovalentne side vesinik mittepolaarne molekul elektronkate on täiuslik 2n2. 57 F aatomi väliskihil on 7 elektroni kuus moodustavad 3 elektronpaari,
Suurematel aatomitel üldiselt väiksem ionisatsioonienergia ja vastupidi, on ka erandeid. (tähistatakse l1) Elemendi elektronafiinsus – energia, mis vabaneb, kui electron liitub gaasifaasis oleva aatomiga. (tähistatakse Ea). kõrge elektronafiinsusega aatomid liidavad kergesti elektrone. Elektronafiinsused on kõrgemad tabeli paremal poolel, kuid trended on vähem väljendunud kui ionisatsioonienergiate korral. 2. PEATÜKK KEEMILINE SIDE Sideme tüübid: iooniline, kovalentne, metalliline. Valdava enamuse keemiliste sidemete aluseks on valentselektronide ümberpaigutumine. Stabiilseid konfiguratsioone võib saavutada: elektronide ülekandega (iooniline side; ühiste elektronpaaride moodustamisega (kovalentne side) Keemiline side – kahe aatomi või aatomirühma vahel on keemiline side, kui nad moodustavad sellise koosluse, mida keemik on suuteline eraldi ainena käsitlema ja uurima. Valentselektronid kujutatakse aatomi sümboli läheduses punktidega!
(inhibitsioon) Allosteeriline (metaboolse Allosteeriline efektor Vmax ja/või Km muutus Sisul momentaalne raja luhus kas positiivne otsesidestus või negatiivne tagasisidestus) Kovalentne modifikatsioon Teine ensüüm Vmax ja/või Km muutus Sekun või mõni munutid Ensüümi süntees või Metaboliit, hormoon, teine Ensüümi hulga muutus tunnid lõhustamine ensüüm · Kovalentne modifikatsioon mingi rühma lisamine ensüümi molekulile. See mõjutab konformatsiooni ja muudab ensüümi aktiivsust. Tavaline modifikatsioon on nt. fosforüülimine (fosforrühma lisamine). Protsessi viivad läbi proteiinkinaasid (sageli ravimites, hormoonides mõjutamiseks). Defosforüülimist viivad läbi fosfataasid. · Katalüütiline aktivatsioonsellele alluvad sageli hüdrolaasid seedeensüümid (peptidaasid, trüpsiin).
Valgud on aminohapetest (20) elusorganismis moodustunud polümeerid. Koos polüsahhariidide ja nukleiinhapetega nimetatakse neid biopolümerideks. Kõigi aminohapete koostisesse kuuluvad aluseliste omadustega aminorühm (-NH 2) ja happeliste omadustega karboksüülrühm (-COOH). Molekuli ülejäänud, aminohapetel varieeruvad osad tähistatakse tähega 'R'. Kahe aminohappe omavahelisel reageerimisel moodustub ribosoomis nende vahele kovalentne side, mida nimetatakse peptiidsidemeks. Valgud omavad mitmesuguseid ruumilisi struktuure. Valkude omadused tulenevad molekuli koostisesse kuuluvate aminohappejääkide järjestusest ja hulgast. Valgu aminohappelist järjestust nimetatakse esimest järku struktuuriks (primaarstruktuuriks). Valgu teist järku struktuur (sekundaarstruktuur) tekib polüpeptiidi keerdumisel kruvikujuliseks heeliksiks või kõrvuti asetsevate ahelate voltumisel (juuste, küünte, ämblikuniidi, siidi lõplik tase)
ühend. 19.) makroelemendid kõige enam esinevad keemilised elemendid, organismides ( O, C, H, N, P, ja S ) 20.) mikroelemendid üliväikestes kogustes vajalikud keemilised elemendid, organismides. 21.) monosahhariid - lihtsuhkur 22.) mRNA informatsiooni kuulutaja. 23.) nukleotiid nukleiinhappe monomeer. 24.) oligosahhariid madalamolekulaarne orgaaniline ühend, moodustunud 2-3 monosahhariidi ühinemisel. 25.) peptiidside kovalentne side aminohappejääkide vahel. 26.) polüsahhariid orgaanilised ühendid, mille ehituslikeks lülideks on monosahhariidid. 27.) renaturatsioon valgu teise, kolmanda ja neljanda järgu taastamine denaturatsiooni pöördprotsess. 28.) retseptorvalk rakumembraani koostises esinev valgu molekul. 29.) ribonukleiinhape on biopolümeer, monomeerideks on ribonukleotiidid. 30.) ribonukleotiid RNA monomeer, moodustunud lämmastikaluse, riboosi ja fosfaatrühma liitumisel. 31
kesknärvisüsteemi ja maksa kahjustused, võib olla surmav. Kasutatakse
pestitsiididena
Toksilisus kasvab reas RF
Veeimetajatel ei ole nahaalune rasvakiht mitte ainult energiavaruks, vaid aitab vältida ka keha liigset jahtumist vees. Vahakiht kaitseb taimeorganeid nt haigustekitajate eest. 10. Too näiteid steroididest. Kolesterool (rasvasisaldus veres), hormoonid ( suguhormoonid ja neerupealiste hormoonid), vitamiin D (annab energiat) 11. Mida kujutab endast peptiidside? Kahe aminohappe omavahelisel reageerimisel moodustub ribosoomis nende vahele kovalentne side, mida nimetatakse peptiidsidemeks. 12. Millest koosnevad aminohapped? Kõigi aminohapete koostisesse kuuluvad aluseliste omadustega aminorühm (NH2) ja happeliste omadustega karboksüülrühm (COOH). 13. Milles seisneb antikehade toime? Antikehad on erilised valgud, mis moodustuvad organismis ja mis liitudes viirusosakeste või mikroobidega nõrgestavad nende toimet. 14. Võrdle denaturatsiooni- ja renaturatsiooni.
põhilised koostisosad Hormoonid on bioaktiivsed ained, mis põhiliselt moodustuvad loomorganismide sisesekretsiooninäärmetes. -aitavad vältida keha liigset jahtumist -kaitseb siseorganeid -neerude ümber -tahke rasv / õli -kolesterooli sisaldab toit, rasv + sool – kleepub veresoonte seintele (veresoonte lupjumine – asteroskleroos) VALGUD -valkude töös seisneb elu -valgud on aminohapetest moodustunud polümeerid -kahe aminohappe(monomeeride) vahele moodustub kovalentne side on peptiitside, mis on äärmiselt tugev -valkude omadused sõltuvad: monomeeride järjestusest aminohapete hulgast Struktuur -esmane (primaarne)struktuur o-o-o-o -teisene (sekundaarne) struktuur 1. heeliks, vesiniksidemed hoiavad koos 2. ЛЛЛЛЛ -kolmandat järku struktuur 1.gloobul -neljandat järku struktuur 1. mitme gloobuline ühinemine – hemoglobiin (Fe)
polüpeptiidide molekulmasside alusel. SDS-PAGE abil valkude eraldamist saab kasutada: valkude suhteliste molekulmasside hindamiseks, valkude sisalduse määramiseks proovis, valguproovide puhtuse hindamiseks, valkude puhastamise ja fraktsioneerimise jälgimiseks. Denaturatsiooniks kasutatav detergent SDS lagundab natiivseid valke, lõhkudes valkudel nii sekundaar- ja tertsiaarstruktuuri kui ka kvarternaarstruktuuri. Polüpeptiidide omavaheline kovalentne seondumine vähendab valguproovi analüüsi täpsust, kuna sama molekulmassiga bändid võivad sisaldada ühte polüpeptiidi või dimeeri/terrameeri. Taolise probleemi ärahoidmiseks kasutatakse proovi ettevalmistamise käigus redutseerivat agenti dithiothreitol (DTT või Clealand`i reagent) või 2-merkaptoetanooli (2-ME). Redutseerivates tingimustes lagunevad disulfiidsidemed ning disulfiidseotud valkude oligomeerid algunevad.
Biloogia 2 Kontrolltöö 1. Milline erinevus on makro-ja mikroelementidel? Makroelemendid on organismis põhielemendid ( C, H, N, O, P, S ) moodustades 96-97 % elusorganismide koostisest.Mikroelemente ( K, Cl, Ca, Na, Mg ) ei ole nii palju, kõigest kümnendik- ja sajandik protsenti, kuid on hädavajalikud organismide normaalseks elutegevuseks. 2. Milliseid keemilisi elemente on rakkudes kõige enam? Kõige enam on rakkudes hapnikku, süsinikku ja vesinikku, vähemal määral lämmastikku, fosforit ja väävlit. 3. Milles seisneb vee tähtsus? • Vesi on lahustiks paljudele anorgaanilistele ja orgaanilistele ainetele. • Osalemine keemilistes reaktsioonides (nt polüsahhariidide ja valkude lagundamine ja süntees, fotosüntees). • Ainete transport rakus ja rakust välja toimub vesilahusena. • Raku- ja organismisisese stabiilsuse tagamine (nt kehatemperatuuri reguleerimine higistamise kaudu). • Vesi on elukeskkonnaks paljudele organismidele (nt põisadru, jär...
elektronegatiivsus on elemendi aatomite võime tõmmata enda poole ühist elektronpaari. Keemiline side on viis, kuidas kaks või enam aatomit on molekulis omavahel seotud. Ühiseid elektronpaare võib olla kuni kolm, vastavalt üksikside, kaksikside ja kolmikside: · üksikside - side, kus on ühinenud üks elektronpaar · kaksikside - side, kus on ühinenud kaks elektronpaari · kolmikside - side, kus on ühinenud kolm elektronpaari. Mittepolaarne kovalentne side Kui kovalentne side on tekkinud sama elemendi aatomite vahel või aatomite vahel, mille elektronegatiivsus on võrdne, seovad mõlemad aatomid ühiseid elektronpaare võrdse jõuga ning sidet nimetatakse mittepolaarseks. Polaarne kovalentne side Kui side on tekkinud erineva elektronegatiivsusega elementide aatomite vahel, siis mõjutab suurema elektronegatiivsusega elemendi aatom elektronpaare tugevamini ning need on nihutatud selle elemendi aatomi poole.
2. Topeltasendsega ehk pingpong reaktsioon esmalt seostub ensüümiga esimene substraat ning toimub esimene osareaktsioon, tekib modifitseeritud ensüüm ning lahkub esimene produkt. Seejärel asendub teine jne. VI. ENSÜÜMKATALÜÜSI KEEMILISED MEHHANISMID. (Õpik lk 99-100, loeng ja harjutus) 1. Ensüümkatalüüsi kolm keemilist mehhanismi. Kovalentse katalüüsi põhimõte. Nukleofiilsed tsentrid ensüümides, side ensüümi ja substraadi vahel. 1) Kovalentne katalüüs E ja S moodustavad kovalentseid sidemeid ühes või mitmes reaktsioonis; tagab reaktsiooni kiiruse tõusu 2) Üldine hape-alus katalüüs siirdeseisundis kantakse üle üks prooton. 3) Metall-iooni katalüüs paljud ensüümid vajavad metalli ioonide juuresolekut max aktiivsuse saavutamiseks. 2. Hape-alus katalüüsi põhimõte, ,,spetsiifiline" ja ,,üldine" hape-alus katalüüs.
Tahkete aatomite vahelised keemilised sidemed, seejuures eraldub või neil ühtne klassifikatsioon. Neid jagatakse N: kordinatsiooniarvu ainete puhul võib esineda kõrvale kalduvusi koostise püsivuse neeldub energiat. Eristatakse mitmesuguseid sideme tüüpe: järgi, ligandite doonoraatomite järgi, tsentraalaatomite järgi. seadusest. See on tingitud kristallvõre defektidest, mille tõttu kovalentne, iooniline, metalliline, koordinatiivne, vesinikside. 4) Aine agregaatolekud. ühendite valemites võib esineda mitte täisarvulisi indekseid. N: Pauli printsiip lubab orbitaali täita kahe vastasmärgilise spinniga Molekulide vahelisi jõudusid nim.van der Waasi jõududeks janad FeO ühe O kohta on 0,9 Fe (Bertalliidid) (ms= -1/2; +1/2), elektroniga
Füüsikalised omadused : Värvitu; Maitsetu; Õhuga sama raske; Vees lahustumatu; Keemis o 4P+5=2 P4010 temp -196C; Aurustumisel võtab palju energiat Keemilised omadused o Reageerib vesinikuga o Keemiliselt inertne, sest tal on molekulis kolmekordne kovalentne side o 2P+3H2 2PH3 o Reageerib vesinikuga katalüsaatori juuresolekul kõrgentatud rõhuga Kasutamine : pürotehnilistes segudes (paukherned(punane fosfor)); tuletiku tööstuses; on oluline element organismide arengus; kuulub luude koostisesse ja ATP koostisesse o Saagis=pr.saadus/teor.võimalik_*100% -------------=kasutatud/võetud_*100%
elemendid: Fe, Cu, Zn, Mn, Co, I, Mo, V, Ni, Cr, F, Se, Si, Sn, B, As. Enamasti nim. 16 elementi, kuid eri organismirühmadel on ka mõningaid erinevusi. monosahhariidid- mRNA- nukleotiid- nukleiinhappe monomeer, mis on moodustunud lämmastikaluse, 5-süsinikulise suhkru ja fosfaadtrühma liitumisel. Eristatakse desoksüribonukleotiidi, mis on DNA monomeer ja ribonukleotiidi, mis on RNA monomeer oligosahhariid- peptiidside- kovalentne side valgu molekuli ehitusse kuuluvate aminohappejääkide vahel polüsahhariid- renaturatsioon- valgu kõrgemat järku ruumiliste struktuuride taastumine, denaturatsiooni pöördprotsess retseptorvalk- rakumembraani koostises esinev valgu molekul, mis edastab väliskeskkonna infot raku sisemusse ribonukleiinhape- RNA, biopolümeer, mille monomeerideks on ribonukleotiidid. Eristatakse mRNA, tRNA ja rRNA molekule
vesinikkütusele; vedel vesinik oli kütuseks ka "Saturni" kanderakstis, mis toimetas Kuule USA astronaute · prognoosi kohaselt muutub vesinik rõhul 1012 Pa kristalseks metalliliseks vesinikuks, mis toatemperatuuril on ülijuht · vesiniku põlemisel vabaneb palju soojust, seda omadust kasutatakse vesinik- hapnikpõletis, kus saavutatakse temperatuur kuni 2600 °C; sellise põletiga lõigatakse ja keevitatakse metalle · vesinikumolekulis on suhteliselt püsiv ja tugev kovalentne mittepolaarne side aatomite H-H vahel; sellise molekuli lagundamiseks kulub energiat; eraldunud aatomid püüavad kohe uuesti ühineda molekulideks, kusjuures vabaneb taas energia. Seda omadust kasutatakse ameerika teadlase Irvin Langmuri keevitusaparaadis (Langmuri põleti). Sellises seadmes tõuseb temperatuur umbes 4000 °C, mistõttu sulatatakse Langmuri põletiga rasksulavaid materjale ja sulameid (sellel temperatuuril sulavad kõik metallid)
Keemiline side on viis, kuidas kaks või enam aatomit või iooni on aine molekulis või kristallis omavahel seotud. Molekulis tekivad poolused, nimetatakse sellist sidet polaarseks kovalentseks sidemeks. · Kovalentse sideme puhul kumbki aatomitest annab ühe elektroni molekulorbitaali tekkimiseks, järelikult tekib ühine orbitaal. · Keemilise sideme liigid on: kovalentne, iooniline ja metalliline. · Vesinikside on omapärane keemiline side; molekulidevaheline ja molekulidesisene. · Vesinikside on molekulide vahel, mis koosnevad vesinikust ja suure EN-ga keemilisest elemendist: fluor, hapnik, lämmastik, harvem kloor ja väävel. Molekulisisesed vesiniksidemed on eriti levinud valkudes, nukleiinhapetes, üldse bioloogiliselt tähtsates ühendites ning on elutegevuses väga olulised.
Pöördhõive korral aga on mikroosakeste kogumis kõrgemal energiatasemel olevaid osakesi rohkem kui madalama energiatasemega osakesi, ehk täpsemalt: pöördhõive korral on kogumis vähemalt üks kõrgem energiatase osakestest hõivatum kui mõni madalam energiatase 2. Energia miinimumi printsiip väidab, et kõik iseeneslikud protsessid kulgevad kehade süsteemi energia kahanemise suunas. Süsteemil on kalduvus energiat loovutada ning minna minimaalse energiaga olekusse. Kovalentne side on ühiste elektronpaaride vahendusel aatomite vahele moodustuv keemiline side. Kovalentse sideme juures on kandev roll elektronkatte väliskihi elektronide vastastikune toime. Aatomid moodustavad vähemalt ühe ühise elektronpaari. Ühe siduva elektronpaari asemel võib olla kaks, kolm või väga harva ka neli või kuus. Kovalentsed sidemed moodustuvad eriti mittemetallide aatomite vahel. Mittemetalli ja metalli aatomi
Aatomikooslused. Laserid. (Käämbre) 1. Kirjelda erinevaid sidemete tüüpe aatomite vahel. Too näiteid. Ioonside on molekul, mis koosneb positiivsest ja negatiivsest ioonist ning neid hoiab koos elektriline tõmbejõud. Nt: NaCl korral läheb naatriumi elektron kloori väliskihti ja tekivad ioonid Na+ ja Cl-. Kovalentne side tekib siis kui väliselektronide spinnid on antiparalleelsed. Nt: H2 molekul tekib siis kui elektronide spinnid on vastassuunalised. 2. Iseloomusta metalli siseehitust. Metallide välimises elektronkihis on tavaliselt 1-2 elektroni. Metallide aatomid paiknevad ruumis korrapäraselt. 3. Miks ja millest tekivad juhtides energiatsoonid? Kristallides on aatomid või ioonid paigutunud korrapärase ruumivõrena. Naaberaatomite välised
50% süsinik, 42% hapnik, 6% vesinik, 1% lämmastik ja 1% teisi (kaltsium, kaalium, etc) 2. Millised oksiidid moodustusid nendest põlemisel? K2 O; CaO; P2 O 5 3. Millised oksiidid olid gaasilises olekus ja millised tahkes? CO2, NO2 4. Millised oksiidid olid ioonilised ja millised kovalentsed? K2 O - iooniline P2O5 - kovalentne CaO iooniline CO2 kovalentne NO2 kovalentne 5. Kuidas tõestada kõiki töös esinevaid katioone ja anioone? Fosfaatioon – proov + konts. HCl + (NH4) 2MoO 4 + askorbiinhape (värvus: tumesinine) Kloriidioon – proov + AgNO3 (värvus: valge sade) Sulfaatioon – proov + BaCl2 (värvus: valge sade) Raud(III)ioon – proov + NH4SCN (värvus: veripunane)
mittemetalli aatomid. 11. Teised keemilise sideme liigid: Iooniline side, selle erinevus kovalentsest sidemest. Vesiniksideme olemus ja tekkimise tingimused; vesiniksideme moju aine omadustele, selle tähtsus eluslooduses. Metalliline side. Iooniline side on ioonidevaheline keemiline side, mis tekib vastasmargiliste laengutega ioonide elektrilise tombumise tulemusena. Iooniline side erineb kovalentsest sidemest suurema elektronegatiivsuse poolest. Vesinikside on kuni 10 korda norgem kui kovalentne side. Vesiniksidemed tekivad peamiselt ainetes, milles vesiniku aatom on kovalentse sidemega seotud tugevalt elektronegatiivsete elementide fluori, hapniku voi lammastiku aatomiga. Metalliline side on keemilise sideme tuup, mis moodustub negatiivsete vabade elektronide ja positiivsete metallioonide vastastikuse tombumise tulemusena metallis. ANORGAANILISETE ÜHENDITE POHIKLASSID JA NENDE OMADUSED. 12. Metallid. Metallideks nimetatakse keemilisi elemente, millel on vabu elektrone ja
kaasneda ka laengu ülekandumine. Eristatakse mitmesuguseid sidemetüüpe: kovalentne-, iooniline, metalliline, koordinatiivne-, vesinikside. Keemilise sideme puhul on süsteemis energia väiksem aatomite energiate summast. Sideme tekke puhul toimub aatomite elektronkate ümberkorraldumine ja suureneb elektronpilve tihedus tuumade vahel. Pauli printsiip lubab orbitaali täita kahe vastasmärgilise spinniga elektroniga, kui kumbki aatom annab sidemesse ühe oma paardumata elektroni, tekib kovalentne side. 3.1 Kaasaegseid seisukohti keemiliste sidemete kohta 3.2 Kovalentne side ja tema omadused Kovalentne side on kõige üldisem keemilise sideme liik, mille olemus seisneb ühe või mitme elektroni üheaegses toimes mõlema aatomi tuumaga. Tüüpiline kovalentne side moodustub lähedaste elektronegatiivsusega elementide aatomite vahel. MT: O on väliskihil 6 elektroni. O molekuli moodustamisel tekib 2 kovalentset sidet.
KEEMIA PÕHIMÕISTED AATOM- üliväike aineosake, koosneb tuumast ja elektronidest. AATOMI MASS- aatomi mass massiühikutes (grammides). AATOMMASS- ehk suhteline aatommass; aatomi mass aatommassiühikutes, tähis Ar . AATOMMASSIÜHIK(amü)- suhteline ühik, mille abil väljendatakse aatomite jt. aineosakeste massi. 1/12 süsiniku (massiarvuga 12) aatomi massist, 1 amü = 1,66054 10 -27 kg. AATOMNUMBER- prootonite arv aatomi tuumas, võrdub tuumalaenguga. Tähis Z. AATOMI ELEKTRONKATE- aatomituuma übritsev elektronide kogum, mis koosneb elektronkihtidest ja määrab aatomi mõõtmed. AATOMITUUM- aatomi keskmes olev osake, millesse on koondunud põhiosa aatomi massist. Koosneb prootonitest ja neutronitest. AATOMORBITAAL- aatomi osa, milles elektroni leidmise tõenäosus on kõige suurem. ADSORBENT- tahke keha, mille pinnale kogunevad gaasi või lahuses oleva aine osakesed. AGREGAATOLEK- aine füüsikaline olekuvorm (tahke, vede...
järjekorras. Kui on ühesuguseid asendusrühmi mitu, siis kasutatakse eesliiteid (di, tri, tetra, penta jne) 2) Molekuli ehitus · Alkaanid on sellised süsiniku ja vesiniku ühendid, kus süsinikaatomid on seotud nalja kovalentse üksiksidemega. · Kõik sidemed on metaanis sigmasidemed (neli sigmasidet) · Sigmaside on selline kovalentne side, mida moodustavade elektronide pilv asub aatomeid ühendaval sirgel · Sigmasidemed süsiniku aatomi juures hargnevad ühtlaselt, sest nendevahelised nurgad on 109º 3) Alkaanide leid(u)mine: · Leidub kõigis looduslikes gaasides kuni 90% (maagaas, soogaas, kaevandusgas · Metaan tekib samuti org. ainete lagunemisel, N: kompostihunnikus ja
ühendid on anisotroopsed. 15. Kristallvõrede iseloomustus Jaotamise aluseks jõud, mis hoiavad osakesi koos. Ioonilised (NaCl, MgO) *Võresõlmedes pos ja neg'sed ioonid; *jõud osakeste vahel elektrostaatilised tõmbejõud; tihe pakkimine, kõrge võreenergia; *omadused: kõvad, sädelevad, kõrge sulamistemp, halvad elektri- ja soojusjuhid. Kovalentsed (C teemant, SiO2 kvarts) *võresõlmedes aatomid; *jõud osakeste vahel kovalentne side; *omadused: kõvad, kõrge sulamistemp, halvad soojus- ja elektrijuhid. Molekulaarsed (Ar, H2O) *võresõlmedes molekulid või aatomid; *jõud osakeste vahel nõrgad el.staatil iseloomuga jõud (vesinikside, van der Waals'i jõud); hõre võre, madal võreenergia; *omadused: pehmed, madal sulamistemp, halvad soojus- ja elektrijuhid. Metallilised (kõik metallid Na) *võresõlmedes aatomid; *jõud osakeste vahel metalliline side, elektronid tugeval
säilitavad ja lagundavad energia saamiseks) ühinemine teiste keemiliste ühenditega. Steroid madalamolekulaarsed tsüklilised ühendid, mis vees peaaegu ei lahustu (kolesterool, hormoonid, D-vitamiin) Hormoon bioaktiivne aine, mis põhiliselt moodustub loomorganismide sisesekretsiooninäärmetes. Biopolümeer Eluorganismides tekkivad polümeerid. (polüsahhariidid, valgud, nukleiinhapped) Peptiidside kovalentne side valgu molekuli ehitusse kuuluvate aminohappejääkide vahel Gloobul kerajakujuline valk Denaturatsioon Valgumolekuli kõrgeimate struktuuride lõhkumine kuni primaarstruktuurini. Põhjused: kiirgus, kõrge või madal temp., raskemetallid, tugevad happed ja alused, mehhaaniline toime. Pöörduvus: võib olla pöörduv ja võib olla pöördumatu. Renaturatsioon Valgumolekulide kõrgeima järgu struktuuride iseeneslik taastumine.
ühendid on anisotroopsed. 15. Kristallvõrede iseloomustus Jaotamise aluseks jõud, mis hoiavad osakesi koos. Ioonilised (NaCl, MgO) *Võresõlmedes pos ja neg'sed ioonid; *jõud osakeste vahel elektrostaatilised tõmbejõud; tihe pakkimine, kõrge võreenergia; *omadused: kõvad, sädelevad, kõrge sulamistemp, halvad elektri- ja soojusjuhid. Kovalentsed (C teemant, SiO2 kvarts) *võresõlmedes aatomid; *jõud osakeste vahel kovalentne side; *omadused: kõvad, kõrge sulamistemp, halvad soojus- ja elektrijuhid. Molekulaarsed (Ar, H2O) *võresõlmedes molekulid või aatomid; *jõud osakeste vahel nõrgad el.staatil iseloomuga jõud (vesinikside, van der Waals'i jõud); hõre võre, madal võreenergia; *omadused: pehmed, madal sulamistemp, halvad soojus- ja elektrijuhid. Metallilised (kõik metallid Na) *võresõlmedes aatomid; *jõud osakeste vahel metalliline side, elektronid tugeval
Piir mikro ja makromaailma vahel. Mikromaailm-aatomite ja molekulide ja nende koostisosade (elementaarosakeste) maailm.Makromaailm-see,mida vahetult pakuvad aistingud ja tajud,teravdatud ja täiustatud mikroskoobi või teleskoobi abil.Viimane piir,mida on silmaga näeb-Valguskiir.0,5ym.Mikromaailmas kehtivad teistsugused füüsikaseadused.Spektromeetri ehitus.Spektrite liigid. Uurides aatomitest kiirguva valgusespektrit,saame infot ka aine aatomite kohta.Valguse spekter näitab valguse intensiivsuse jaotust lainepikkuste või sageduste järgi. Spektraalaparaadi põhiosax on prisma või difraktsioonivõre.Seal eralduvad erinevate lainepikkustega valguslained üksteisest.Uuritav valgus suunataxe aparaadi ossa,mida nim koolimaatorix(toru,mille ühes otsas sisenemispilu,teises koondav lääts).Valgusallikaks pilu,mille kaudu valgus siseneb spektraalaparaati.Pilu asub läätse fookuses,kollimaatorist väljub paralleelne valgusvihk,mis suunataxe prismale.Prism...
· Katalüütiline efekt (kui kiiresti kõik toimub Ensüümkatalüüs: Kuidas ensüüm vähendab aktiveeritud ja lähteoleku energiate vahet (alandab aktiveeritud oleku energiat): Viib reageerivad rühmad kokku sobivas orientatsioonis (Proximity) Solvateerib aktiveeritud olekut paremini kui lähteolekut Lisaks võib ensüüm reaktsioonis "aktiivselt" osaleda Happe/aluseline katalüüs Kovalentne katalüüs Igas metaboolses rajas on regulatoorne ensüüm ehk võtmeensüüm, mille poolt katalüüsitava reaktsiooni kiirus määrab kogu metaboolse raja kiiruse. Võtmeensüümi poolt katalüüsitav reaktsioon toimub kõige "aeglasemalt", seetõttu limiteerib selle kiirus kogu raja toimimist. Metaboolse raja võtmeensüümi hulga ja aktiivsuse kaudu reguleeritakse kogu metaboolse raja kiirus. Selliste võtmeensüümide poolt katalüüsitavate protsesside
Ioonse ühendi nimi moodustatakse kasutades negatiivse iooni jaoks järelliidet “iid” välja arvatud polüaatomsed ioonid. Viimaste jaoks kasutatakse spetsiaalseid nimetusi. Puhtas metallis või metallide segus (sulam) metallid esinevad ioonidena ja nende valentselektronid liiguvad metallis vabalt. Mittemetalli aatomid käituvad teisiti: saavutamaks stabiilsust jagavad nad elektrone teiste aatomitega. Jagatud elektronpaar on kovalentne side. Viimaste poolt kooshoitud aatomite grupp on molekul. Aatomite vahel võivad olla ka mitmekordsed kovalentsed sidemed.Kui elektronid on jagatud kahe aatomi vahel võrdselt, siis on moodustunud side mittepolaarne, ebavõrdse jaotumise korral on tegu polaarse kovalentse sidemega. Sideme polaarsus on määratud tema poolt ühendatud aatomite elektronegatiivsuse erinevusega. Elektronegatiivsus on parameeter, mis näitab aatomi võimet tõmmata enda poole ühiselt jagatud elektronpaari
süstemaatiline nimetus kajastavad ühendi keemilist struktuuri nomenklatuur teaduslike nimetuste süsteem, ehk aine struktuuri ja nimetust siduv reeglite kogum 6. homoloogiline rida rida , mille kõrvuti seisvad liikmed erinevad teineteisest rühma CH2 võrra homoloog homoloogilise rea liige 7. tüviühend pikim süsivesinikahel alküülrühm alkaanidest tuletatud asendusrühmad 8. sigma side kovalentne side, mida moodustuvate elektronide pild asub aatomeid ühendaval ühel sirgel tetraeedriline süsinik nelja üksiksidemega süsinik 9. parafiinid tahked alkaanid või nende segud hüdrofoobsed ained ained, millel puudub veega vastastikmõju, puudub võime moodustada vesiniksidemeid, veega ei märgu ja vees ei lahustu hüdrofiilsed ained ehk vee-lembelised on ained, millel esineb vastastikmõju
2. Miks nimetatakse valke biopolümerideks? Sest nad moodustuvad vaid elusorganismides (nagu ka polüsahhariidid, nukleiinhapped jt). 3. Räägi aminohapetest. Aminohapped on amfoteersed on nii aluselised kui happelised. Molekuli ülejäänud osad varieeruvad kõigil 20 aminohappel. Üldvalem R CH NH2 COOH 4. Kuidas tekib peptiidside ja mis see on? Peptiidside tekib kahe aminohappe omavahelisel reageerimisel, ribosoomis. Ta on kovalentne side. Tänu peptiidsidemele püsib koos kogu valgu moelukil koos hoidev peptiidiahel. 5. Miks inimesed erinevad üksteisest? Tänu DNA-le, mis otsustab, milliseid valke sünteesida. 6. Mis on ensüümid? Biokeemiliste reaktsioonide kiirust reguleerivad valgud. Nad on n-ö spetsialiseerunud, seonduvad teatud lähteainetega ja viivad läbi kindlat tüüpi reaktsiooni. 7. Mis on vitamiinid ja miks nad vajalikud on?
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
