Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"kovalentne" - 465 õppematerjali

kovalentne – 2 või enam mittemetalli • Levinuim • Ühine elektronpaar • Kumbki aatom annab ühe elektroni ühisesse elektronpaari, mis jääb tiirlema mõlema aatomi tuuma ümber • Kahe sama mittemetalli korral (H2) – mittepolaarne • Kahe erineva mittemetalli korral (HCl) - polaarne
thumbnail
2
docx

Alkeenid

Alkeenid- küllastumata süsivesinikke, kus süsiniku aatomite vahel esineb üks kovalentne kaksikside. CnH2n. Kui alkeenis on rohkem kui 1 kaksikside siis kirjutatakse ka nimetus:dieen, trieen, tetraeen. Alküünid- küllastumata süsivesinikke, kus süsiniku aatomite vahel esineb üks kovalentne kolmikside. CnH2n-2. Võrdlus: süsinike vaheline kaugus alküüni molekulis on väiksem kui alkeenis, on kolmikside võrreldes kaksiksidemega keemiliselt püsivam. Iseloomulikud on liitumisreaktsioonid, mis toimuvad kahes astmes. Reaktsioonitüübi erinevus:...

Keemia
4 allalaadimist
thumbnail
20
docx

AINE EHITUS JA KEEMILINE SIDE

AINE EHITUS JA KEEMILINE SIDE • metall + mittemetall → iooniline side → ioonivõre → mittemolekulaarne •metall lihtainena → metalliline side → metallivõre → mittemolekulaarne •mittemet + mittemet → kovalentne polaarne side →aatomvõre → mitte molekulaarne •mittemetall lihtainena → kovalentne mittepolaarne side →molekulvõre →molekulaarne •Keemilise sideme tekkel eraldub energia, molekulide või kristallide energia on madalam kui üksikaatomitel. Liitumisreaktsioon → eksotermiline → energia neeldub ∆H<0 Lagunemine → endotermiline → energia eraldub ∆H>0 (kõik oksüdatsioonid) •Vesinikside F-H, O-H, N-H on nõrgem kui kovalentne side, kuid tugevam kui tavaline molekulide vaheline side. Põhjustab ainete sulamis- ja keemistemperatuuri tõusu, soodustab...

Keemia
54 allalaadimist
thumbnail
1
odt

8. klassi keemia mõistete definitsioonid

KEEMIA KT keemiline element- kindla tuumalaenguga aatomite liik aatom- neutraalne osake, mis koosneb aatomituumast ja elektronkattest prooton- positiivse laenguga osake, mis kuulub aatomi koostisesse neutron- laenguta osake, mis kuulub aatomi koostisesse elektron- negaiivse leanguga osake, mis kuulub aatomi koostisesse lihtaine- koosneb ühe keemilise aine osakestest liitaine- koosneb mitme keemilise aine osakestest molekul- aineosake, mis koosneb aatomitest ioon- laengu omandanud aatomite katioon- positiivne ioon anioon- negatiivne ioon kovalentne side- ühiste mittematalli aatomite elektronpaaride abil tekkinud side iooniline side- vastasmärgiliste ioonide tõmbumine metalliline side- metalli aatomite vahel molekulaarsed ained- molekulidest koosnevad ained mittemolekulaarsed ained- aatomitest ja ioonidest koosnevad ained ...

Keemia
3 allalaadimist
thumbnail
8
odt

Vee molekul

Vee molekul Vee (H2O) molekulis tekib polaarne kovalentne side. Hapnik, mille aatomil on suurem elektronegatiivsus, omandab molekulis negatiivse ning kaks üksiksidemetega seotud vesiniku aatomit positiivsed laengud. Ühised elektronpaarid on seejuures rohkem hapniku poole tõmmatud. Vesiniku aatomi ainus elektron on tõmmatud elektronegatiivsema elemendi aatomi poole, mistõttu see omandab väikese negatiivse ja vesinik väikese positiivse laengu. Positiivse laenguga vesiniku aatom seotakse järgmise molekuli negatiivse laenguga aatomiga jne, st...

Bioloogia
2 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Keemia KT mõisted

 neutron - laenguta tuumaosake  elektron - negatiivse laenguga aatomiosake  väärisgaas - VIII A rühmas asuvad keemilised elemendid, mille aatomite elektronkatte väliskihis on 8 elektroni, st elektronoktett, püsiv element  elektronoktett - 8 elektroni väliskihil  katioon - positiivse laenguga ioon, prootoneid on rohkem kui elektrone, esineb metallidel  anioon - negatiivse laenguga ioon, elektrone on rohkem kui elektrone, esineb mittemetallidel  kovalentne side - mittemetalliliste ainete vahel esinev side, kus aatomid moodustavad ühised elektronpaarid  iooniline side - mittemetalliliste ja metalliliste ainete vahel esinev side, kus aatomid loovutavad ja liidavad elektrone  molekulaarne aine - aine, mis koosneb molekulidest (kovalentne side)  mittemolekulaarne aine - aine, mis koosneb ioonidest või kristallidest (iooniline side)  molekulvalem - valem, mis näitab molekuli koostist: keemiliste elementide sümboleid...

Keemia
6 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Bioloogia – Organismide koostis

Koos polüsahhariidide ja nukleiinhapetega nimetatakse neid biopolümerideks. Kõigi aminohapete koostisesse kuuluvad aluseliste omadustega aminorühm (-NH 2) ja happeliste omadustega karboksüülrühm (-COOH). Molekuli ülejäänud, aminohapetel varieeruvad osad tähistatakse tähega 'R'. Kahe aminohappe omavahelisel reageerimisel moodustub ribosoomis nende vahele kovalentne side, mida nimetatakse peptiidsidemeks. Valgud omavad mitmesuguseid ruumilisi struktuure. Valkude omadused tulenevad molekuli koostisesse kuuluvate aminohappejääkide järjestusest ja hulgast. Valgu aminohappelist järjestust nimetatakse esimest järku struktuuriks (primaarstruktuuriks). Valgu teist järku struktuur (sekundaarstruktuur) tekib polüpeptiidi keerdumisel kruvikujuliseks heeliksiks või kõrvuti asetsevate ahelate voltumisel (juuste, küünte, ämblikuniidi, siidi lõplik tase)...

Bioloogia
121 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Alküünid

Ande Andekas Keemia - Alküünid Alküünid on küllastumata süsivesinikud, mille üldvalemiks on CnH2n-2 ja kus süsinike vahel esineb kovalentne kolmikside. Kuna süsinike vaheline kaugus alküüni molekulis on väiksem kui alkeenis, on kolmikside võrreldes kaksiksidemega keemiliselt püsivam. Iseloomulikud on liitumisreaktsioonid, mis toimuvad kahes astmes. Tähtsaimaks ühendiks on etüün e. atsetüleen (C2H2; värvusetu, küüslaugu lõhna ja narkootilise toimega vees lahustuv gaas), mida saadakse laboratoorselt ja tööstuslikult kaltsiumkarbiidist vee toimel....

Rekursiooni- ja...
206 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Keemiline side

abiks.pri.ee Mõisted Eksoterm reakts. - reaktsioonid, kus eraldub energiat H<0 (valdavalt ühinemisreakts) Endoterm reakts ­ reaktsioonid, kus neeldub energiat H>0 (valdavalt lagunemisreaktsioonid) Iooniline side ­ vastasmärgiliste ioonide tõmbumine (mittemolekulaarne), x>1,9 Keemiline element ­ ühesuguse tuumalaenguga aatomite liik Keemiline side ­ mõju, mis ühendab aatomid või ioonid molekuliks või kristalliks Kovalentne side ­ ühiste elektronpaaride abil tekkinud side, esineb aatomite vahel molekulides või kristallides 0

Keemia
120 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Orgaanilised ained - spikker

Orgaanilistes ühendites on süsinikul neli, lämmastikul kolm, hapnikul kaks ja vesinikul üks side. Summaarne valem ­ näitab kui palju ja millised aatomid molekulis on. Struktuurvalem kirjeldab molekuli ehitust. Lihtsustatud struktuurvalem näitab millised aatomite rühmad on oma vahel seotud. Tasapinnaline struktuurvalem näitab millised aatomid ja milliste sidemetega on omavahel seotud. *Mis tahes orgaanilise aine täielikul oksüdeerumisel hapnikuga, olenemata oksüdeerumise viisist moodustavad süsinikdioksiid ja vesi. Pürolüüs ­ nim aine lagunemist kõrge temperatuuri toimel. Süsivesikud - orgaanilised ühendid, mis koosnevad ainult süsiniku ja vesiniku aatomitest. Alkaanid ­ ainult tetraeedrilisi süsinike sisaldavad süsivesinikud. Nomenklatuur ­ aine struktuuri ja nimetust siduvate reeglite k...

Keemia
272 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Keemiline reaktsioon

Millise soojusefektiga on keemilise sideme lagunemine? Keemilise sideme lagunemine on endotermiline reaktsioon ehk soojus neeldub Kas reaktsioon on ekso või endotermiline? Vastus: Reaktsioon on eksoter miline. Määra keemilise sideme liik! 1)iooniline 2) mittepolaarne kovalentne 3)Polaarne kovalentne 4) mittepolaarne kovalentne 5) iooniline 6)polaarne kovalentne Kujuta struktuurvalemite abil vesiniksidemete teket kolme molekuli vahel. Kuidas mõjutavad molekulidevahelised vesiniksidemed aine keemistemperatuuri? Põhjendus. Vastus : molekulidevahelised vesiniksidemed tõstavad aine keemistemperatuuri. Põhjus selles, et tekkinud sidemete lõhkumiseks läheb vaja rohkem energiat, seega tõuseb ka keemistemperatuur. JOONIS ÜLESANNETE LÕPUS...

Keemia
102 allalaadimist
thumbnail
12
doc

Lühikokkuvõte

CH2 ­ CH ­ CH2 + 3HNO3 CH2 ­ CH ­ CH2 + 3 H2O OH OH OH ONO 2 ONO2 ONO2 Nitroglütserooli kasutatakse ka alkohoolses lahuses ravimina veresoonkonna haiguste puhul. Keemia - Alküünid Alküünid on küllastumata süsivesinikud, mille üldvalemiks on CnH2n-2 ja kus süsinike vahel esineb kovalentne kolmikside. Kuna süsinike vaheline kaugus alküüni molekulis on väiksem kui alkeenis, on kolmikside võrreldes kaksiksidemega keemiliselt püsivam. Iseloomulikud on liitumisreaktsioonid, mis toimuvad kahes astmes. Tähtsaimaks ühendiks on etüün e. atsetüleen (C2H2; värvusetu, küüslaugu lõhna ja narkootilise toimega vees lahustuv gaas), mida saadakse laboratoorselt ja tööstuslikult kaltsiumkarbiidist vee toimel. Gaaskeevituses tuntud aine, kus atsetüleeni...

Keemia
349 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Alkaanide tabel ja põhjalik kirjeldus

Kui on ühesuguseid asendusrühmi mitu, siis kasutatakse eesliiteid (di, tri, tetra, penta jne) 2) Molekuli ehitus · Alkaanid on sellised süsiniku ja vesiniku ühendid, kus süsinikaatomid on seotud nalja kovalentse üksiksidemega. · Kõik sidemed on metaanis sigmasidemed (neli sigmasidet) · Sigmaside on selline kovalentne side, mida moodustavade elektronide pilv asub aatomeid ühendaval sirgel · Sigmasidemed süsiniku aatomi juures hargnevad ühtlaselt, sest nendevahelised nurgad on 109º 3) Alkaanide leid(u)mine: · Leidub kõigis looduslikes gaasides kuni 90% (maagaas, soogaas, kaevandusgas · Metaan tekib samuti org. ainete lagunemisel, N: kompostihunnikus ja...

Keemia
535 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Organismide koostis - Valgud, nukleiinhapped

4 Valgud Valgud on aminohapetest moodustunud polümeerid. Valke nimetatakse ka biopolümeerideks, sest valgud moodustuvad ainult elusorganismides. Kõiki aminohapete koostisesse kuuluvad aluseliste omadustega aminorühm (NH ) ja happeliste omadustega karboksüülrühm (COOH). Valke sünteesitakse raku tsütoplasmas paiknevates ribosoomides. Kahe aminohappe omavahelisel reageerimisel moodustub ribosoomis nende vahele kovalentne side, mida nimetatakse peptiidsidemeks. See ühendab kahte aminohappejääki. Valkude omadused tulenevad molekuli koostisse kuuluvate aminohappejääkide järjestusest ja nende hulgast. Valgu aminohappelist järjestust nimetatakse esimest järku struktuuriks e. Primaarstruktuuriks. See määrab ära valgu omadused. Valgu teist järku struktuur e. Sekundaarstruktuur (juuksed, küüned, siid, ämblikuniit) tekib polüpeptiidi keerdumisel heeliksiks või ahelate voltumisel...

Bioloogia
81 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Valgud

Fosfolipiidid ­ ühest kiütseroolist, 2 rasvjäägist ja 1 fosfaatrühmast. Esinevad rakumembraani koostises. Tsüklilisedlipiidide.steroidid ­ suguhormoonid ja dvitamiin. Aminohape­ amfoteerne ühend, valgu ehitusosa e. valgu monomeer. Peptiidside­ kovalentne side, ühendab aminohappe jäägid valgumolekuliks. Polüpeptiid­ valgu sünteesi esmane tulemus. Globulaarnevalk­ kerakujule sarnanev valk. Firbillaarnevalk­ niitjas valk. Denaturatsioon­ olukord, kui valgu kõrgstruktuur laguneb lihtsamaks struktuuriks. Renaturatsioon­ kui valk võtab kõrgemat järku struktuuri. Ensüüm­ valk, mis reguleerib biokeemiliste reakts. kiirust. AIDS ­ Viirushaigus inimesel, omandatud immuunpuuduslikkuse sündroom....

Bioloogia
129 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Amiinid

Amiinid jagunevad : a)alküülamiin ( CH3NH2) dimetüülamiin ( CH3)2NH trimetüülamiin ( CH3)3 N. Nad on ammoniaagi demivaadid, kus H aatom on asendatud süsivesinikuga ehk alküülrühmaga. b) fenüülamiinid, millest tüüpilisem on C6H5NH2 (aniliin) C2H5NH- etüülamiin (C2H5)2NH- dietüülamiin Kus leidub amiine ? Amiine leidub looduses. Nad tekivad taimede, loomade ainevahetus protsessidest. Nad tekivad orgaanilised aine mikrobioloogilisel lagunemisel. Enamikul on ebameeliv lõhn. Meenutab kala lõhna. Milline keemiline side on amiinis? Kovalentne side, kusjuures N on elektronegatiivsem, kui C või H mistõttu on sidemed C ja N vahel ning H ja N vahel polariseeritud nii, et elektronid on nihkunud N-aatomi poole. Sellest järeldub, et N-aatomil asub nuklefiilne tsenter ja nii saab vaadata amiine, kui tugevad nuklefiile, mis selles süsteemis täh...

Keemia
265 allalaadimist
thumbnail
12
doc

Bioloogia mõisted gümnaasiumis

kuni surmani, mittesugulisel - vanemorganismist eraldumisest surmani Otsene areng - roomajatel, lindudel ja imetajatel esinev areng, mille korral vastsündinu sarnaneb üldplaanilt oma vanematega Ovogenees -munaraku areng ovogoonist küpse munarakuni Ovogoon - emasorganismis esinev munaraku eellane Ovulatsioon - küpsenud munaraku vallandumine munasarjast ja liikumine munajuhasse Parenogenees - uue organismi areng viljastumata munarakust Peptiidside - kovalentne side valgu molekuli ehitusse kuuluvate aminohappejääkide vahel Pimedusstaadium - fotosünteesi teine etapp, mille tulemusena moodustub glükoos. Protsessi käigus seotakse CO2 ning kasutatakse valgusstaadiumi reakstioonides moodustunud NADPH2 ja ATP molekule. Pimedusestaadiumi reaktsioonid moodustavad Calvini tsükli Plasmiid - bakterirakus esinev väike DNA rõngasmolekul, milles sisalduvad geenid on vajalikud kasvukeskkonna eripäraga seotud ensüümide sünteesiks...

Bioloogia
677 allalaadimist
thumbnail
23
doc

Keemia konspekt

HCl H2O CO C2H2 põleb NH3 H2CO3 H2S Page 13 HBr C2H6 Põleb BaCl H2S Süsiniku ahelad võivad olla hargnematta, hargenud a tsükliks sulgunud. Süsiniku valents on orgaanlistes ühendites alati neli Valents näitab, mitu kovaletset sidet võib antud aatom moodustada. Kui element on ühekordse sama elemendiga on tegemist kovalente üksisksidemega. Kahe elektronpaari abil tekib kovalentne kasksiksida, kolme elektronpaariga kolmikside Nende põhimõtete abil saab kirjutada struktuur valemeid. 1. Metaan CH4 2. Etaan C2H6 3. Propaan C3H8 4. Butaan C4H10 5. Pentaan C5H12 6. Heksaan C6H14 7. Heptaan C7H16 8. Oktaan C8H18 9. Nonaan C9H20 10. Dekaan C10H22...

Keemia
509 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Keemia põhimõisted

mool ­ aine hulga ühik(Avogrado arv aineosakesi) 23. molaarmass ­ ühe mooli aineoskakeste mass grammides, tähis - M 24. gaasiliste ainete molaarruumala ­ ühe mooli aine ruumala; V . Gaasidel normaaltingimustel V = 22,4 dm/mol. 25. avogadro arv ­ loendusühikule mool vastav oskakesr arv, N = 6,02 * 10 26. keemiline side ­ aatmite- või ioonidevaheline vastasmõju, mis seon nad molekuliks või kristalliks. 27. mittepolaarne keemiline side ­ 28. polaarne kovalentne keemiline side ­ 29. iooniline side ­ ERINIMELISTE laengutega ioonide vaheline keemiline side. 30. metalliline side ­ keemiline side metallides; tekib metalliaatomite vahel ühiste väliskihielektronide abil. 31. vesinikside ­ täiendav keemiline side, mille moodustab ühe molekuli negatiivse osalaenguga elektronegatiivse elemendi (F,O,N) aatom teise molekuli positiivse osalaenguga vesinikuaatomiga(võib tekkida ka suurte molekulide erinevate osade vahel) 32...

Keemia
490 allalaadimist
thumbnail
39
ppt

Aatomi- ja tuumafüüsika

potentsiaalide vahe, ·seda väiksem on elektronide paneelil, Tunnelmikroskoop mille võimaldab lainepikkus signaalesaadaanalüüsib arvuti informatsiooni aine pinna aatomitest ja nende massiividest 22.11.12 30 Molekulide moodustumine · Kovalentne NaCl näide: side: · Na1.muutub Aatomite tuumadejatõuge kergesti+ Cl ­ tasakaalustatakse iooniks elektronide · leidumise Na väline suurema elektron lähebtõenäosusega kergesti Claatomite aatomissevahel · Positiivse ja negatiivse 2. Kovalentsete iooni molekulide...

Füüsika
375 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Põhivara

molekulides, mis põhineb vesiniksidemete moodustumisel Kude - sama talitlusega ja struktuurilt sarnastest seotud rakkudest koosnev taime või looma organi osa Makroergiline ühend ­ madalmolekulaarne orgaaniline ühend, mis osaleb keemilise energia salvestaja ja ülekandjana biokeemilistes reaktsioonides Monomeer ­ polümeeride koostises olevad pikkad ahelataolised molekulid Nukleotiid ­ nukleiinhappe monomeer Pepiitside ­ kovalentne side valgu molekuli ehitusse kuuluvate aminohappejääkide vahel Populatsioon ­ samal ajal ühisel territooriumil elavate ühte liiki isendite kogum, kes võivad omavahel vabalt ristuda Valgu denaturatsioon ­ kõrgemat järku ruumiliste struktuuride hävimine Ökosüsteem ­ arenev ja isereguleeriv looduslik süsteem, mille moodustavad aine- ja energiavahetuse kaudu omavahel seotud organismid koos keskkonnatingimustega...

Bioloogia
105 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun