teostas Clyde W. Tombaugh Arizonast Lowell'i observatooriumist väga hoolika taevavaatluse ja leidis Pluuto.” Nagu paljud teised planeedid, nii on ka Pluuto saanud oma nime vanarooma või –kreeka jumala järgi. Pluuto oli vanaroomas allmaajumal. Selle nime pakkus välja 11-aastane inglise koolitüdruk. Mõned teadlased arvavad, et Pluuto ei olegi planeet, vaid hoopis asteroid. Omadused Pluuto on ainuke Päikesesüsteemi planeet, mida pole külastanud ükski kosmoselaev. Seega tuginevad meie teadmised Pluutost vaid arvutustel, vaatlustel ja oletustel. Arvatakse, et Pluuto mass on võrdne Maa massiga. Pluuto raadius ei ole täpselt teada. Päiksesüsteemi kõige kontrastsem keha on samuti Pluuto. Seda kontrasti kavatsetakse uurida Pluuto Ekspress missioonil. Pluto pinna temperatuur pole täpselt teada, kuid see on arvatavasti umbes -228 kuni -238 kraadi. Pluuto koostis on teadmata, aga nähtavasti koosneb planeet 70% kivimite ja 30% jää segust. Kaaslased 1987
tagasi alla teise kohta maailmas. NASA insenerid mõtlesid selleks välja hiiglasliku metallist õhupalli. Projekt käivitati 12.august 1960 Tiros 1 Tiros 1 ehk NASA esimene meteroloogiline satelliit. Loodi selleks, et jälgida maapealset ilma kosmosest. Kosmoselaev Tiros 1 startis 1.aprillil 1960 Projekt suleti sama aasta juunis. Friendship 7 NASA projekti Mercury eesmärk oli saata mehitatud kosmoselaev Maa orbiidile tiirlema. 20. veebruar 1962, esimene mees orbiidil John Glenn. Missioon kestis 7 tundi. NASA ,,mehitatud satelliit" programm on nüüd kasutusel 24/7 Apollo 11 Esimene kosmoselaev, mis viis inimese Kuu pinnale. Apollo 11 meeskonda kuulusid komandör Neil Armstrong, juhtimismooduli piloot Michael Collins ja kuumooduli piloot Edwin Aldrin. Apollo 11 ,,Teel Kuule" 1969. aasta 16. juuli hommikul startis kosmoselaev.
RELATIIVSUSTEOORIA 83. Kosmoselaev lendab Maast mööda kiirusega 0.990c. Kosmoselaeval vilgublaser, mille impulsi kestus on 2.20·10-6 s. Kui pikk on impulsi kestus maapealse vaatleja jaoks? 84. Müüoni eluiga on temaga kaasaliikuvas süsteemis 2.20·10-6 s ja 15.6·10-6 s vaatleja süsteemis, mille suhtes tema kiirus on 0.990c. Kui pika tee läbib müüon temaga kaasaliikuvas süsteemis ja kui pika tee vaatleja süsteemis? 85. Kosmoselaev eemaldub Maast kiirusega 0.90c ja tulistab välja samas suunasraketi, mille kiirus kosmoselaeva suhtes on 0.70c. Leida raketi kiirus Maa suhtes. 86. Kosmoselaev eemaldub Maast kiirusega 0.90c. Talle saadetakse järele rakett, mis liigub Maa suhtes kiirusega 0.95c. Leida raketi kiirus kosmoselaeva suhtes.
Teda tuntakse paremini kui teooria loojana, mis muutis põhjalikult inimeste arusaama aja ja ruumi olemusest. Relatiivsusteooriast tuleneb üks kuulsamaid valemeid, millega Einstein näitas massi ja energia võrdelisuse (E = mc^2), mis tähendab, et objekti massi suurenedes suureneb ka selle energia ja vastupidi. Seega mass sõltub liikumiskiirusest. Mida kiiremini objekt liigub, seda massiivsem ta on. Just seetõttu ei saavuta mitte ükski kosmoselaev kunagi valguse kiirust, sest siis peaks ta mass olema lõputult suur. Valgust kandvatel osakestel ehk footonitel aga seisumassi ei ole, seetõttu saab valgus valguse kiirusel liikuda. . Kõige väiksem on mass siis, kui keha seisab paigal; seda massi nimetatakse keha seisumassiks. Üldistame massi ja energia võrdelisuse ka seisumassile. Saame seisuenergia E0=m0c^2. Seisuenergiat omab keha ka siis, kui tal muud energiat pole. Ja teistpidi: igasugune energia omab massi vastavalt seosele m=E/c^2
· temperatuur planeedi pinnal on 480° · pind pole vaadeldav taevas on seal koguaeg pilves · pinnavormidelt sarnaneb Maaga · suurim kõrgustevahe on 12 km · palju vulkaane · orbiit on praktiliselt ringikujuline · 1 aasta Veenusel = 225 ööpäeva Maal · keskmine liikumiskiirus on 35.02 km/sek · Veenus pöörleb aeglaselt tagurpidi · looduslikud kaaslased puuduvad · peale Päikese ja Kuu kõige heledam taevakeha · 1962. a NASA kosmoselaev Mariner 2 · 1970. a Nõukogude Liidu kosmoselaev Venera 7 · 1990-1994 a NASA kosmoselaev Magellan · 2005 Euroopa kosmoseagentuuri Venus Express Maa · Päikese poolt kolmas planeet · ainuke teadaolev planeet Universumis, kus leidub elu · tekkis 4,54 miljardit aastat tagasi · maakoor on jagunenud laamadeks · 71% pinnast on kaetud soolase veega ookeanidega · ainus looduslik kaaslane on Kuu · keskmine orbitaalkiirus 29,783 km/sek
Tingimused 0-gravitatsiooni tingimustes kaotab inimene kesmiselt 1,5% luumassi kuus Kannatab lisaks veel pideva lihaste kärbumise käes Selle vältimiseks ei aita paraku ka kaltsiumi manustamine toidulisandina Astronaudid peavad tegelema vähemalt 2 korda päevas füüilise treeninguga Inimese terviseprobleeme aitaks vähendada 0,5 g suuruse tehisgravitatsioonikeskkonna loomine saavutatav näiteks kosmosesõiduki pöörlemapanemisel ümber oma telje Lisaks peab kosmoselaev olema survestatud maapinna õhurõhu tasemeni Tähendab avakosmosereiside puhul vahet sõiduki sise- ja välisõhurõhkude vahel kuni 12 suurusjärku Samuti on tarvis igapäevased eluruumid pardal katta radiatsioonikilbiga avakosmoses valitseva radiatsiooni vastu Mars One http://www.mars-one.com EStCube-1 Eesti esimene satelliit Eesti tudengisatelliidi programm 7. mai 2013 Orbiidi kõrgus maapinnast Ca 650 km Side lakkas 19. Mai 2015 Huvitavad faktid
"Kuu maavarade otsija"), mis leidis suure hulga jääd nii Kuu lõuna- kui ka põhjapooluse ümbrusest. Aeg-ajalt on tulnud vaatlejatelt teateid salapärastest sähvatustest Kuul. Kui tegemist pole just silmapettega, siis võiks põhjuseks olla pragudest eralduva gaasi helendumisega. Vulkaanilist tegevust peetakse seejuures vähetõenäoliseks. 11 2. REISID KUULE 2.1. Apollo 11 Apollo 11 oli kosmoselaev, mis viis esimese inimese Kuu pinnale. Apollo 11 meeskonda kuulusid komandör Neil Armstrong, juhtimismooduli piloot Michael Collins ja kuumooduli piloot Edwin Aldrin. 1969.aasta 16.juuli hommikul andis hiidrakett Saturn V Kennedy Kosmosekeskuses kosmoselaevale stardi. Apollo 11 tegi poolteist tiiru ümber Maa ning võttis seejärel suuna Kuule. Kuule jõudmiseks pidi kosmoselaev läbima 384 000 kilomeetrit. Selleks kulus peaaegu neli päeva. 19
Astronoomid veendusid Pluuto atmosfääri olemasolus esmakordselt 1989 aastal Atmosfäär koosneb tõenäoliselt peamiselt lämmastikust, millele lisaks veidi metaani ning süsinik monooksiidi. Atmosfäär on äärmiselt hõre, kuna pinnarõhk on vaid paar mikrobaari. Gaasina saab atmosfäär esineda vaid vastasseisus Päikesega, enamuse aja Pluuto pikast aastast on atmosfäär jäätunud. New horizons New Horizons on esimene kosmoselaev, mis uurib Pluutot. Startis 19. jaanuaril aastal 2006. Kosmoselaev uurib Charonit, Pluutot ja Kuiperi vööd (pisiobjektid, mis paiknevad päikesesüsteemi äärealadel). Pluuto lähedusse jõuab see alles ajavahemikus 2015 kuni 2017. Kuupäevaks arvatakse olevat 14. juulil 2015 ning siht punktist möödub see 9600 km kauguselt. Kiiruse kogumiseks lendas New Horizons 2007. aas ta veebruaris mööda Jupiterist ASTROLOOGIA
Esimesed kosmosekatsed- ja Kuu Kosmoselaevad Esimesena saadeti kosmosesse Sputnik 1, mis kuulus Nõukogude Liidule (4. oktoober 1957 a.) Sputnik 2, oli teine kosmoselaev Maa orbiidil, mis lennutas Maa orbiidile Laika ( novembris 1957 a.) Esimese inimesena viibis kosmoses Juri Gagarin, Nõukogude kosmonaut (12.aprill 1961). Kuud külastas esimesena USA astronaut Neil Amstrong, Apollo 11 missioonis. Ajalugu 12.aprill 1961 Juri Gagarinist saab esimene inimene kosmoses ja esimene inimene, kes on lennanud orbiidil ümber Maa. 5.mai 1961 Alan Shepardist saab esimene ameeriklane kosmoses. 20. veebr 1962 John Glennist saab esimene
Inimene kuul Teel Kuule Apollo 11 meeskonda kuulusid komandör Neil Armstrong, juhtimismooduli piloot Michael Collins ja kuumooduli piloot Edwin Aldrin. 1969. aasta 16. juuli hommikul andis hiidrakett Saturn V Kennedy Kosmosekeskuses kosmoselaevale stardi. Selle pardal olid 38-aastased Neil Armstrong ja Michael Collins ning 39-aastane Edwin Aldrin. Apollo 11 tegi poolteist tiiru ümber Maa ning võttis seejärel suuna Kuule. Kuule jõudmiseks pidi kosmoselaev läbima 384 000 kilomeetrit. Selleks kulus peaaegu neli päeva. 19. juuli õhtul jõudis Apollo Kuu lähedale ning hakkas pidurdama. Kosmoselaevast sai Kuu tehiskaaslane, mis tiirles 110 kilomeetri kõrgusel. Neil Armstrong ja Edwin Aldrin istusid kuumoodulisse Eagle (Kotkas), mis hakkas aeglaselt Vaikuse mere poole laskuma. Kui kõrgusemõõdik näitas, et Kuuni on 150 meetrit, lülitas Armstrong automaatjuhtimise välja ning juhtis kuumoodulit käsitsi. 20
· Pluuto kaaslane Charon · Kääbusplaneet Pluuto? · Kokkuvõte · Kasutatud kirjandus Sissejuhatus Mida inimesed teavad üldse Pluutost? Arvan, et vähe. Kui aga täpsemalt uurima hakata, siis saab Pluutost nii mõndagi teada. Tean Pluutost seda, et ta on väikseim nii seitsmest kuust kui ka suuruselt kõige väiksem Päikesesüsteemi planeet. Olen kursis ka sellega, et teda pole veel külastanud ükski kosmoselaev. Kuid tekibki kohe küsimus, kas ta siis on ikkagi planeet kuna olen kuulnud ka jutte, et ta nimetati ümber kääbusplaneediks. Valisingi just Pluuto planeedi teema sellepärast, et teada saada täpsemalt tema avastamisest ja kas ta on ikkagi planeet või hoopis kääbusplaneet. Tahaksin ka rohkem teada saada ta kaaslasest Charonist. Oma referaadis käsitlengi Pluuto avastamislugu,Charonit ning üritan vastused saada oma küsimustele. (Planeet Pluuto)
Sündis 9. märtsil 1934. Klushino, Smolenskis. Kolmas laps peres. 1957. aastal abiellus. 1955. aastal astus lennuväkke, teenis Norra piiri ääres. 1959. aastal liitus kosmonautide koolitusprogrammiga. 1960. aastal valiti 19 hulka, kellest üks pidi tegema otsustava stardi. Tema eeliseks oli kasv 1.57m. 12 aprill 1961 esimene inimene kosmoses. 27. aastane. Lend kestis 108 min. Kosmoselaeva kiirus oli 25000 km/h. Kosmoselaev Vostok 1. Üks tiir maa- lähedasel orbiidil. Juri Gagarini nime kannavad kuu tagaküljel olev kraater ja asteroid. Nõukogude Liidu kangelane Suurem osa elust veetis ta aga hävituslendurina. Suri 27. märtsil 1968 - 34. aastasena. Treeninglennul MIG- 15-ga Kirzatsi lähedal. Surma täpne põhjus on teadmata. Maetud Kremli müüri äärde. 1) terroriakt lõigati langevarjutropid läbi, et ei saaks katapulteeruda.
Teel Kuule Apollo 11 meeskonda kuulusid komandör Neil Armstrong, juhtimismooduli piloot Michael Collins ja kuumooduli piloot Edwin Aldrin. 1969. aasta 16. juuli hommikul andis hiidrakett Saturn V Kennedy Kosmosekeskuses kosmoselaevale stardi. Selle pardal olid 38-aastased Neil Armstrong ja Michael Collins ning 39-aastane Edwin Aldrin (alates 1988 Buzz Aldrin). Apollo 11 tegi poolteist tiiru ümber Maa ning võttis seejärel suuna Kuule. Kuule jõudmiseks pidi kosmoselaev läbima 384 000 kilomeetrit. Selleks kulus peaaegu neli päeva. 19. juuli õhtul jõudis Apollo Kuu lähedale ning hakkas pidurdama. Kosmoselaevast sai Kuu tehiskaaslane, mis tiirles 110 kilomeetri kõrgusel. Neil Armstrong ja Edwin Aldrin istusid kuumoodulisse Eagle (Kotkas), mis hakkas aeglaselt Vaikuse mere poole laskuma. Kui kõrgusemõõdik näitas, et Kuuni on 150 meetrit, lülitas Armstrong automaatjuhtimise välja ning juhtis kuumoodulit käsitsi. 20
kõige kaunimad. Viis missiooni on Saturnile saadetud. Alates aastast 2004 on Cassini avastanud Saturni, tema kuid ja ringe. Saturnil endal nagu ka Jupiteril elu ei eksisteeri kuid mõningatel tema kuudel on eluks vajalikud tingimused olemas, mis võivad elu toetada. Planeedile anti nimi Vana-Rooma põllutöö- ja viljakasvu jumala Saturnuse järgi. 1.7 Uraan Uraan on Päikesesüsteemis 7. planeet ja suuruselt kolmas. 24. jaanuaril 1986. aastal külastas Uraani kosmoselaev Voyager 2, mis on siiamaani ainuke kosmoselaev, millel on see õnnestunud. Üks ööpäev võtab Uraanl aega 17h Maa aja järgi. Ümber Päikese teeb ta ringi 84 Maa ööpäevaga. Uraani ekvaator on peaaegu täisnurga all tema orbiidi suhtes. Kokkupõrge umbes Maa suuruse objektiga võib selgitada seda unikaalset kallet. Uraan saab oma sinaka tooni metaanilt. Uraan on jääst hiidplaneet. Üle 80% 6
PÄIKESES TOIMUB PÕLEMINE, MIS KESTAB VEEL UMBES 5 MILJARDIT AASTAT Päikese siseehitus: tuumas vabanenud energia levib pinna suunas algul kiirgusena, hiljem ainevoolude -- konvektsiooni teel. PÄIKE SAADAB MAAILMARUUMI VALGUST Päikeseloide -- kuuma aine väljapaiskumine. Fotod satelliidilt SOHO aastast 1996. Pildid on mõnetunniste vahedega, järjekorras paremalt vasakule. JA SOOJUST PÄIKESEL EI SAAKS TERMOMEETRIGA TEMPERATUURI MÕÕTA SEST KOSMOSELAEV SULAKS PÄIKESE LÄHEDUSES ÄRA PÄIKESE PINNA TEMPERATUUR ON UMBES 6000 KRAADI AGA PÄIKE SEES 100 MILJONIT KRAADI Päikese laigud päikesevarjutus Varjutuse tingimused. Maa, Kuu ja Päike satuvad ühele joonele vaid siis, kui Päike asub noor- või täiskuu ajal Kuu orbiidi sõlmede joonel. Et Kuu orbiit on Maa oma suhtes kaldu, on enamuse aastast varjutused võimatud.
· Diameeter: 49 532 km · Mass: 1, 0243x 1026 kg · Pöörlemisperiood: 16 h 7 min · Kaaslaseid: 14 · Keskmine kaugus Päikesest: 4 497 mil km · Atmosfääri temperatuur: -235o Kaaslased · Viimane kuu avastati 2013. aastal · 1846. aastal avastati Neptuuni kõige suurem kuu Triton · 1949. aastal leiti Nereid · Suuruselt teine kaaslane Proteus Rõngad Väga tumedad Koostis teadmata Huvitavad faktid · Võib omada tahket tuuma · Külastanud ainult üks kosmoselaev · Nähtav vaid teleskoobis · Koostis sarnane Uraanile Huvitavad faktid · Sinaka varjundi annab metaan · Päikesesüsteemi kõige tuulisem planeet · Scooter · Must Laik Täname tähelepanu eest ! Kasutatud kirjandus · http://opik.obs.ee/osa2/ptk09/tekst.html · http://et.wikipedia.org/wiki/Neptuun · https://sites.google.com/site/ttgmaailmaruum/uuri-paeikesesuesteemi/ura · http://www.miksike.ee/documents/main/elehed/4klass/1kosmos/elutuba/n · http://web
Kõik meie ümber on suhteline ja piirideta Kõik meie ümber on suhteline ja piirideta. See on mitmeti mõistetav teema, kuid olen selle väitega nõus. Üks hea näide selle kohta, et kõik mis on meie ümber, on piirideta ja suhteline on Suure Paugu teooria. Selle kohaselt sai maailm alguse ca. 15 miljardit aastat tagasi ühe tähe plahvatusest. Alguses oli uus maailm väga väike, aga mida aeg edasi, seda suuremaks paisus ka maailm. 30-ndatel aastatel jõuti teooriani, et universub paisub pidevalt. Selle avastuseni jõudis USA teadlane Ervin Hubble ning ta avastas ka, et mida suurem on galaktika seda suurema kiirusega ta meist eemaldub. Sellest, et Universum paisub pidevalt saab järeldada, et universum on piiritu. Teine näide selle kohta, et kõik meie ümber on piirideta on see, et universumisse võib tekkida väga palju galaktikaid, tähti ja muid objekte. Nende teket ei piira miski. Suhtelisuse kohapealt tõestas saksa teadlane Albert Ein...
Kaks korda aastas aga kestavad nii öö kui päev 8 tundi. Välimus Uraani pind on üsna ilmetu. Uraan on külm ja pime paik. See koosneb peamiselt vesinikust ja heeliumist.(ja metaanist) Metaan neelab tugevasti päikesekiirguse kollast ja punast osa, seega peegelduvad tagasi vaid sinised ja rohelised kiired ning see annabki talle sinakasrohelise värvuse. Click icon to add picture Click icon to add picture U R A A N Uraan Uraan Uraani on külastanud ainult üks kosmoselaev, Voyager 2, 24. jaanuaril 1986. aastal. Uraani magnetväli on veider, sellepärast et ta ei ole koondunud planeedi keskmesse ja on kaldunud peaaegu 60 kraadi pöörlemistelje suhtes. Uraani rõngad Uraanil on 11 rõngast Uraani rõngad on väga kitsad (laius 1100 km) ja järskude servadega. Uraani rõngad koosnevad jääst ja kivi tükkidest. Rõngad pole silmale nähtavad. N Click icon to add picture Click icon to add picture e pt u u n Neptuun
seaduspärasuste uurimisega. Sellele andis tõuke arvutite areng. · Tehti kindlaks, et vaimsetel häiretel, kaasa arvatud depressioonil, võivad olla ,,keemilised" põhjused ja et neid saab rohtudega märksa edukamalt ravida kui psühhiaatrile südant puistates. · 1967. aastal sai Christiaan Barnard hakkama esimese südame siirdamisega. · Kosmonautika areng, mis tipnes USA astronautide jõudmisega Kuule · Esimese inimesena käis Kuul kosmoselaev Apolloga Neil Armstrong 20. juulil 1969 aastal · Värviteleviisori võidukäik · Televisioon muutus mandritevaheliseks · Õpiti üles saatma sateliite, mis tiirlesid ümber Maa telje sama kiiresti kui Maa ise, jäädes seetõttu sama koha peale ,,rippuma" · Esimesed paraolümpiamängud Roomas Rõivamood Moemaailma hakkasid juhtima noored. Sellel kümnendil sai alguse ka miniseeliku võidukäik.
MARSS TUTVUSTUS Neljas planeet alates Päikesest Suuruselt seitsmes Ööpäeva pikkus: 24 h 37 min Pinnatemperatuur: +25 kuni -125 kraadi Orbiit: 227,940,000 (1,52 AU) Päikesest Diameeter: 6, 794 km Mass: 6, 4219e23 kg AJALUGU Marss on nime saanud Sõjajumalast, punansest värvusest Esimene kosmoselaev, Mariner 4 1965. aastal 1976. aastal kaks Viking maandurit 4. juuli 1997. aasta Marsi Rajaleidja(MarsPathfinder) MAA JA MARSS Marsi raadius on poole väiksem, kui maa oma. Marsi mass on 9 korda väiksem maa omast. Marsi maapinda on natukene vähem, kui maakeral kuiva maad. Marsil on punakas toon tänu rikkalikule raua III oksiidi sisaldusele. (rooste pmst) ATMOSFÄÄR
Traktor Relatiivsusteooria (Albert Einstein) Auto kojamehed (Mary Anderson) Värvifotod 1900 tsepeliin Krahv Ferdinand von Zeppelin Suur tulevik Vesinik Hindenburg-suurim õhus liikuv alus, 245m.(3x Airbus A380) Relatiivusteooria Kui 30 km/h sõitvas rongis veereb rongi liikumise suunas pall, mille kiirus vaguni põranda suhtes on 20 km/h, siis raudtee kõrval seisva vaatleja suhtes näib pall liikuvat 20+30 km/h. Kui aga rongi asemel oleks peaaegu valguse kiirusel liikuv kosmoselaev ja palli asemel valguskiir, siis kosmoselaevast väljaspool oleva vaatleja jaoks kiiruste liitumist ei toimu. Valguse kiirus on võrdne kõigi vaatlejate suhtes, sõltumata nende liikumisest valguse allika suhtes. Ühtset aega ja ruumi ei eksisteeri. -1920 Tank ( De La Mole) Ristsõna Gaasimask Rinnahoidja (Mary Phelps Jacob) Riidelukk Roostevaba teras (Henry Bearly) -1930 Esimene robot Insuliin 3D prillid Spiraalköidetud märkmik PEZ kommid `raudkops'
Tharis on tohutu kühm Marsi pinnal, mis on umbes 10 km kõrgune. Tharis Hellas Plantia Rohkem kui 6 km sügavune ja 2000 kmse läbimõõduga kokkupõrke tagajärjel tekkinud kraater lõunapoolkeral Valles Marineris päikesesüs teemi suurim kanjonite süsteem. Ligi 4000 km pikkune, 200 km lai, 27 km sügav. Valles Marineris (Maineri org) Marsi maastik Taga kahetipuline Twin Peaks Esimene kosmoselaev, mis külastas Marssi oli Mariner 4, 1965. aastal. Järgnes palju teisi. Praegu liigub Marsi poole Phoenix, mis startis 4 Augustil ja peaks jõudma Marsile25.05.2008 Mariner 4 Phoenix
lisandiga. Nagu Jupiteril ja Saturnil, on Neptuunil sisemine soojusallikas - see kiirgab kaks korda rohkem energiat kui ta saab Päikeselt. Neptuuni saab vaadata binokliga (kui sa tead täpselt kuhu vaadata) aga kindlasti on vajalik suur teleskoop, kui tahad näha ka midagi muud peale pisikese ketta. Neptuuni on külastanud üks kosmoselaev Voyager 25.augustil 1989 aastal Kasutatud kirjandus: http://et.wikipedia.org/wiki/Neptuun http://jumk.de/astronomie/img/neptun.jpg
1972 külastas Nixon Moskvat see oli kahe üliriigi juhtide esimene kohtumine pärast 11-aastast vaheaega. Kelle kohtumine jäi 1961 aastasse? 1973. aastal käis Breznev USA-s, järgmisel aastal käis Nixon taas Moskvas. Neil aastail sõlmiti kahe riigi vahel arvukaid majandus-, kaubandus-, teadus-, tehnika- ja kultuurialaseid koostöölepinguid. 1975. aasta juulis põkkusid orbiidil USA kosmoselaev Apollo ja NSV Liidu kosmoselaev Sojuz · USA ja Hiina suhete paranemine. Hiina suhted Nõukogude Liiduga olid 1960. aastatel kiiresti halvenenud. 1969. a. toimus Hiina ja NSVL vahel verine piirikonflikt. 1972 külastas Nixon Pekingit. USA Hiina-poliitika osutus edukaks. Üliriikide konkurents Kolmandas Maailmas aga tihenes, sest nüüd sekkus sellesse ka Hiina. 3. Euroopa julgeoleku ja koostöönõupidamine ehk Helsingi protsess pingelõdvenduse sümbol
o Tiheda armosfääri tegi kindlaks juba Lamonossov o Süsihappegaas 96,5% o Lämmastik 3,4% o Vingugaas, vääveldioksiid, veeaur o Põhjalikumad analüüsid : hapnik, vesinik o 100 korda tihedam Maa atmosfäärist Pilved · Pilved katavad Veenuse täielikult · Pilvede põhikiht koosneb väävelhappest · Liiguvad kiirusega 350 km/h · Veenuse uurimine · Põhjalikult on uuritud kosmosest · Veenuse pinnaehitust on uuritud radaritega · Esimene kosmoselaev, mis külastas Veenust oli "Mariner 2" 1962 aastal Andmed Veenusest: o raadius: 6070 km (0, 99 Maa raadiust) o mass: 4, 9* 1021 t (0, 82 Maa massi) o keskmine tihedus: 4, 95 g/cm3 (0, 81 Maa tihedust) o raskuskiirendus: 8, 6 m/s2 (0,88 Maa raskuskiirendust) o paokiirus: 10,3 km/s (0, 92 Maa paokiirust) Veenuse pinnareljeef (arvutigraafika automaatjaama Magellan mõõtmiste põhjal). Veenuse pind
veel kaugeltki selged. Merkuur on andnud oma osa ka füüsika arengusse. Tema orbiidi periheeli nihke uurimine on üks tugevamaid argumente Albert Einsteini loodud üldrelatiivsusteooria paikapidavuse kasuks. (1) Uuemad avastused ja kosmosesond Messenger Messenger on esimene uurimisjaam, mis enam kui kolme aastakümne jooksul Päikesele lähima planeedi juures käinud. möödus ta Merkuurist umbes 200 kilomeetri kauguselt. Teele saadeti kosmoselaev kolme ja poole aasta eest ning praegu ei jäänud ta veel Merkuuri orbiidile pidama. See saab teoks alles 2011. aastal, aga enne teeb Messenger veel kaks möödalendu. NASA kosmosesondi Messenger kogutud andmete põhjal on Merkuuri pinnal rauda ja ka titaani märksa rohkem, kui varem Maa-pealsete vaatluste ja teiste kosmosesõidukite mõõteseadmetega tuvastatud. Et Päikesele kõige lähema planeedi tihedus on üsna suur, siis peavad teadlased usutavaks,
Tähised v on kiirus, t on aeg ja s on teepikkus. Valem t = s : v teepikkus jagata kiirus. Näide Jalgrattur sõitis 25km/h. Teepikkus oli 250km. Kui kaua tal kulus selle läbimiseks aega? T=250km : 25km/h=10h Vastus : Tal kulus selle läbimiseks 10tunndi. Kaas õpilastele 1)Kui suur oli lennuki kiirus? Kui ta pidi lendama 2220km ajaga 4h. Vastus km/h ja m/s. 2)Kui suur oli teepikkus? Kui laev sõitis 60km/h ajaga 2h. Vastus km ja m. 3)Kui suur oli aeg? Kui kosmoselaev lendas 252800km/h. Teepikkus oli 2000000km. Vastus h ja sek. Vastused 1)555km/h; 154.166m/s 2)30km; 30000m. 3)7.91km; 28481sek.
Disposal of Nuclear Waste Mattias Allpere 5.b Radioactive waste is waste that contains radioactive material.Radioactive wastes are usually the by-product of nuclear techology and they are the remnants of nuclear fission. There are different types of nuclear waste.Low-level waste,intermediate-level waste and high-level waste.Radioactivity diminishes over time.Low-level waste is stored in sealed facilities for hours,days or weeks,but high-level waste stays isolated for thousands of years,it is buried deep underground. Radioactive waste comes from different sources as used nuclear fuel and from nuclear weaponry.If contracted, it will cause radiation sickness. http://en.wikipedia.org/wiki/Acute_radiation_syndrome Radioactive waste is also planned to be d...
seitsmest põhisatelliidist ja kolmest varusatelliidist. 2019. aastaks peaks Euroopa satelliitnavigeerimissüsteem täielikult valmis saama. Rakett Lennuaparaat, millel on rakettmootor. 1932. Aastal starts esimene rakett kosmosesse (Rakett V2, Saksamaa) Aggregat -4 (Wernher von Braun) Kosmosesüstik e Kosmoselaevad kosmoselennuk (mehtatud lennuk) Esimene kosmoselennuk Esimene mehitatud oli USA kosmoselennuk Col kosmoselaev , mis umbia, mis startis läks maaorbiidilt aastal 1981. kaugemale Apollo 8. Automaatne kosmoselennuk Buran oli (Esimene kosmonaut tehtud NSVL-s ja oli Juri Gagarin) startis 1988. aastal. Kosmosesüstiku osa ja - lennuk Missioonid Shenzhou 5 oli esimene mehitatud kosmosemissioon kosmoselaevaga Shenzou . See saadeti välja 15. oktoobril 2003 kanderaketiga Pikk Retk 2F. Apollo missioon Enne inimesi käisid
planeedile sinise värvuse. · Neptuun pöörleb kellaosuti vastassuunas, kuid tuuled puhuvad pöörlemisele vastassuunas. KAASLASED · Neptuunil on teadaolevalt 13 kuud · Suurimad neist on Triton (raadius 1350 km), Proteus (raadius 209 km) ja Nereid (raadius 170 km) · Arvatakse, et Triton oli kunagi planeet, kuid haarati Neptuuni gravitatsioonijõu poolt planeedi kaaslaseks. ,,VOYAGER 2" · 25. augustil 1989. jõudis kosmoselaev ,,Voyager 2" Neptuuni juurde, olles läbinud neli ja pool miljardit kilomeetrit, kulutades selleks 12 aastat. · Suurima lähenemise hetkel lahutas laeva kaameraid planeedi pilvekihist vaid 4900 km. · Esimestest ülesvõtetest oli juba näha planeedil Maa läbimõõduga tumedat laiku, mille nimeks sai Suur Must Laik. See laik on atmosfäärikeeris, mis toob esile teistsuguse keemilise koostisega ja teist värvi pilvi. · Laik oli kadunud 1994
planeedile sinise värvuse. · Neptuun pöörleb kellaosuti vastassuunas, kuid tuuled puhuvad pöörlemisele vastassuunas. KAASLASED · Neptuunil on teadaolevalt 13 kuud · Suurimad neist on Triton (raadius 1350 km), Proteus (raadius 209 km) ja Nereid (raadius 170 km) · Arvatakse, et Triton oli kunagi planeet, kuid haarati Neptuuni gravitatsioonijõu poolt planeedi kaaslaseks. ,,VOYAGER 2" · 25. augustil 1989. jõudis kosmoselaev ,,Voyager 2" Neptuuni juurde, olles läbinud neli ja pool miljardit kilomeetrit, kulutades selleks 12 aastat. · Suurima lähenemise hetkel lahutas laeva kaameraid planeedi pilvekihist vaid 4900 km. · Esimestest ülesvõtetest oli juba näha planeedil Maa läbimõõduga tumedat laiku, mille nimeks sai Suur Must Laik. See laik on atmosfäärikeeris, mis toob esile teistsuguse keemilise koostisega ja teist värvi pilvi. · Laik oli kadunud 1994
Sissejuhatus Neptuun on kaheksas ehk viimane planeet meie päikesesüsteemis. Neptuun on ka väga kuulus oma avastusloo poolest. Neptuunil on ühe aasta pikkus 164.8 maa aastat ja üks ööpäev kestab 16 tundi ja 7 min. Suuruselt, diameetri järgi on Neptuun neljas planeet. Neptuun on diameetrilt väiksem ja massilt suurem kui Uraan, Maast on aga Neptuun massilt 17,5 korda ja ruumalalt 42 korda suurem. Neptuuni on külastanud ainult üks kosmoselaev, Voyager 2 25. augustil 1989 aastal. Nagu tüüpilised gaasilised planeedid, on Neptuunil kiired tuuled, esinevad suured tormid või keerised. Neptuuni tuuled on kõige kiiremad Päikesesüsteemis, ulatudes 2000 km/tunnis (ligikaudu 556 m/s, võrdluseks on meil tormituule kiiruseks juba 20 m/s, seega on Neptuuni tuuled tormituultest ligi 28 korda kiiremad). Neptuuni on võimalik vaadata binokliga kui tead täpselt kuhu vaadata, aga kui tahad näha midagi
Veenus Üldandmed · Orbiit 108,200,000 km päikesest · Diameeter 12 103,6 km · Mass 4,869*1024 · Kõige ringikujulisem orbiit Huvitavaid fakte · Nimi tuleneb antiikajast · Veenus oli heledaim antiikrahvaste poolt tuntud planeet · On heleduselt kolmas objekt taevas · Esimesena külastas Veenust kosmoselaev Mariner 2 1962 aastal · Pinna temperatuur on 2x suurem kui Merkuuril · Puudub magnetväli · Pole looduslikke kaaslasi Pöörlemine · Veenuse aasta kestab 243 Maa päeva · Veenuse pöörlemisperiood on ajaliselt ühtlustunud tema orbiidiperioodiga · Veenus on Maa poole alati sama küljega, kui need on üksteisele lähimas punktis · Veenus pöörleb aeglaselt ja tavapäratult vastassuunaliselt Maa "kaksikõde" · Mõnevõrra väga sarnased:
869e24 kg 2. Veenus (Kreeka: Aphrodite; Babüloonia: Ishtar) on armastuse ja ilu jumalanna. Arvatavasti nimetati planeeti nii sellepärast, et ta oli heledaim antiikrahvaste poolt tuntud planeet. Veenust tuntakse juba esiajaloolistest aegadest peale. Ta on heleduselt teine objekt taevas peale Päikese ja Kuu. Nagu Merkuurigi puhul, arvati ka Veenusest, et on olemas kaks erinevat taevakeha: Eosphorus ehk hommikutäht ja Hesperus ehk Õhtutäht. Esimene kosmoselaev, mis külastas Veenust oli Mariner 2 1962 aastal. Hiljem on Veenust külastanud paljud teised kosmoselaevad (rohkem kui 20). 3, Veenuse aasta kestab 225 maist ööpäeva, Kuna planeet pöörleb aeglaselt tagurpidi, kestab Veenuse päikeseööpäev 117 Maa ööpäeva. Seega on Veenuse aastas 2 ööpäeva. Atmosfäär on nii tihe, et aastaaegade ning öö ja päeva vahet peaaegu ei ole. Maale lähenedes on Veenus alati sama küljega meie poole pööratud. Selle põhjuseks
Neptuun Neptuun on kaheksas ja viimane suurtest planeetidest meie päikesesüsteemis ja on eriti kuulus oma avastusloo poolest.Suuruselt on Neptuun diameetri järgi neljas. Neptuun on diameetrilt väiksem ja massilt suurem kui Uraan, oma massilt 17,5 korda ja ruumalalt 42 korda suurem Maast.Neptuuni on külastanud ainult üks kosmoselaev, Voyager 2 25. augustil 1989 aastal.Nagu tüüpilised gaasilised planeedid, on Neptuunil kiired tuuled piiratud laiuskraadide joontega, esinevad suured tormid või keerised. Neptuun'i tuuled on kõige kiiremad Päikesesüsteemis, ulatudes 2000 km/tunnis. Avastamine Neptuuni asukoha arvutas välja prantsuse matemaatik Urbain Le Verrier, püüdes seletada häireid Uraani liikumises temast kaugemal asuva planeedi gravitatsioonilise mõjuga
maandumine Kuule ja sealt ka tagasi tulek. Apollo 11 missioon. Allikas: https://www.nasa.gov/audience/forstudents/k-4/s tories/first-person-on-moon.html ● 16. 07.1969, Neil Armstrong, Edwin "Buzz" Aldrin ja Michael Collins ● 20. juulil 1969, korjasid mulda ja kive ● Collins viibis Kuu orbiidil ● https://www.youtube.com/watch?v=INQlaTnN2cg Esimene kosmoselaev, mis jõudis tähtedevahelisse kosmosesse ● Voyager 1, 1977 aastal ● Päikesesüsteemi väliste planeetide uurimiseks (Jupiter, Saturn, Uranus, and Neptune, Pluuto?). ● Maale kõige kaugem kosmosesond ● esialgne eesmärk oli lennata mööda Jupiterist, Voyager 1. Allikas: Saturnist ja Titanist. https://www.britannica.com/technology/Voyag
üles teine inglane James Challis. Tegelikult aga oli Neptuuni vaadelnud juba umbes aastal 1800 prantslane Joseph de Lalande, kes aga ei taibanud oma avastuse sisu. Suuruselt on Neptuun diameetri järgi neljas ja massilt kolmas. Diameeter: 49 532 km (ekvatoriaalne) Mass: 1,0243×1026 kilogrammi 17,147 Maad Pöörlemisperiood: 16 tundi ja 7 minutit Tiirlemisperiood: 164,8 Maa aastat Neptuuni on külastanud ainult üks kosmoselaev, Voyager 2 25. augustil 1989. aastal, olles läbinud neli ja pool miljardit kilomeetrit, kulutades selleks 12 aastat. Suurima lähenemise hetkel lahutas jaama kaameraid planeedi pilvekihist vaid 4900 kilomeetrit. Neptuunil on 13 teadaolevat kuud. 1846. aastal avastati Neptuuni kõige suurem kuu Triton. Triton arvatakse olevat kivine keha, suurem kui Pluuto ja see tiirleb teistele kuudele vastupidises suunas.
Tallinna 32.keskkool Neptuun Koostaja: Hannela Melis 2016 Neptuun on kaheksas ja viimane suurtest planeetidest meie päikesesüsteemis ja on eriti kuulus oma avastusloo poolest. Nimetati see planeet Vana-Rooma vetejumala Neptunuse järgi. Suuruselt on Neptuun diameetri järgi neljas. Neptuun on diameetrilt väiksem ja massilt suurem kui Uraan, oma massilt 17,5 korda ja ruumalalt 42 korda suurem Maast. Neptuuni on külastanud ainult üks kosmoselaev, Voyager 2 25. augustil 1989 aastal. Nagu tüüpilised gaasilised planeedid, on Neptuunil kiired tuuled piiratud laiuskraadide joontega, esinevad suured tormid või keerised. Neptuuni tuuled on kõige kiiremad Päikesesüsteemis, ulatudes 2000 km/tunnis. Avastamine Kõige huvitavam, mida kuni viimase ajani Neptuunist teati, oli planeedi avastamise lugu. Füüsika- ja astronoomiaõpikud armastavad sellest pajatada kui klassikalise füüsika ja taevamehaan...
kaugele (eeldades, et meil oleks rand, ja maakera pole ühtlane kera, mis oleks veega kaetud, sest vesi on kergem, kui pinnas), ainsaks takistuseks gravitatsioon, kuid arvestades, et avamerel on lainte energia väga suur ja see ei saaks kuidagi rannikule jõudes hääbuda, peataks pelgalt gravitatsioon lained väga kaugel. Samas poleks vaja atmosfääri sisenevatele kosmoselaevadele kuumatõkkeid, sest õhu hõõrdumist poleks, olgugi, et see kosmoselaev peaks olema ehitatud ilma ühegi mutri, poldi ja klambrita. Üks väheseid võimalusi oleks neetimine, mis peaks olema teostatud veel siis, kui hõõre eksisteeris. Kui hõõrde jõudu poleks ei oleks ma saanud ka seda esseed kirjutada, poleks pidanudki, sest siis poleks võimalik ka inimeste eksistents.
poolt kiiratavaid raadiolaineid, röntgenkiirgust ja gammakiirgust uuritakse vastavalt raadio-, röntgen- ja gammateleskoopidega. Infrapuna- ja ultraviolettkiirguse registreerimiseks kasutatakse tavalisi optilisi teleskoope, kuid vastavalt lainealale tuleb kasutada sobivaid detektoreid. Esimesena üldse saadeti kosmosesse Sputnik 1, mis kuulus Nõukogude Liidule (4 oktoober 1957). Sputnik 2, mis lennutas Laika maa orbiidile, oli teine kosmoselaev maa orbiidil. Esimese inimesena viibis kosmoses Juri Gagarin, Nõukogude kosmonaut. Esimesena kuud külastas USA astronaut Neil Armstrong, Apollo 11 missiooni Uurivad planeete või teisi kosmosekehasid. Saadetakse orbiidile kanderaketi abil Maalt stardib sondi kandev rakett vertikaalselt, kõrguse suurenedes juhitakse seda püsisuunaga kaldu ja umbes 200 km kõrgusel liigub rakett juba peaaegu paraleelselt maapinnaga
vähem soojust. Ilmnevad aastaajad ja kliimavöötmed. Marsil on kaks kuud : Phobos ja Deimos . Rohkem kui 100 aastat on väideldud, kas Marsi kuud ja aeg ajalt planeedi pinnal paistvad tumedad jooned (nn. Marsi kanalid) on mõistusega olendite rajatised, kuid ei kosmoseaparaatide abil tehtud fotodelt ega planeedi pinnaseproovidest pole leitud mingeid väljasurnud ega praeguse tsivilisatsiooni jälgi. Neptuuni on külastanud ainult üks kosmoselaev. Seal esinevad tuuletormid ja keerised. Neptuuni tuuled on kõige kiiremad Päikesesüsteemis, ulatudes 2000 km/tunnis. Neptuunil on 13 teadaolevat kuud. Nagu teistelgi hiidplaneetidel, on ka Neptuunil rõngad. Pluuto jääb suuruselt alla isegi seitsmele Päikesesüsteemi kaaslasele Kuule, Iole, Europale, Ganymedesele, Kallistole, Titanile ja Tritonile. Pluuto orbiit erineb oluliselt ringjoonest, keskmine kaugus Päikesest on 5,9 miljardit kilomeetrit
relatiivsusteooria aluseks. Selle teooria nimetus tuleneb väitest, et tähtsust omab üksnes suhteline ehk relatiivne liikumine. Relatiivsusteooria tähtsamaid järeldusi on massi ja energia vaheline seos. Einsteini postulaadist, et valguse kiirus peab olema kõigi jaoks ühesugune, järeldub, et miski ei saa liikuda valgusest kiiremini. Siit järeldub omakorda, et kui rakendada energiat millegi kiirendamiseks, olgu see miski siis osake või kosmoselaev, siis kiirendatava objekti mass suureneb, muutes edasise kiirendamise aina raskemaks. Osakest valguse kiiruseni kiirendada osutub võimatuks, sest selleks läheks vaja lõpmata suurt energiahulka. Suurimaks kiiruseks loetakse valguse kiirust vaakumis. Teadlane taipas, et kiirenduse ja gravitatsioonivälja vahel on tihe side. Kinnisesse kambrisse, näiteks lifti, vangitsetu ei suudaks eristada, kas kamber on paigal Maa raskusväljas, mis surub seisjat põranda poole või
Mõned ilmastikuhäired on nähtavad ka Maalt. Umbes kolm korda sajandis häirivad planeedi pinda raevukad tormid. Need on nähtavad heledate laikudena planeedi ekvaatori läheduses. Kolm Saturnile saadetud kosmosesondi on meile selle planeedi kohta paljut õpetanud. "Pioneer 11" oli 1979. aastal esimene, järgnesid "Voyager 1" ja "Voyager 2"aastatel 1980-1981. Nad said üksikajalikku informatsiooni mitte ainult planeedi kohta, vaid vaatlesid ka rõngaste süsteemi ja avastasid 12 kuud. Kosmoselaev "Cassini" oli teel Saturnile. Saabudes sinna 2004. aastal, hakkas ta tiirlema ümber Saturni ja uuris seda 4 aastat, ning saatis Titani atmosfääri väikese sondi. SATURNI RÕNGAD Kõik neli gaashiidu on ümbritsetud rõngaste süsteemiga, kuid Saturnil on see kõige ulatuslikum ja tähelepanuväärsem. See lai, kuid õhuke süsteem paistab olevat jagatud mitmetesse laiadesse rõngastesse, kuid igaüks neist koosneb tuhandetest kitsastest eraldi rõngakestest. Iga rõngakese
Esimene tehiskeha ehk automaatjaam Luna 2, jõudis Kuu pinnale NSV Liidu poolt 14.11.1959 kell 0002. Edastades andmeid, et Kuul ei ole magnetvälja. USA astonaudid N. Amstrong ja E.E. Aldrin astusid Kuu pinnale esimeste inimestena 21.07.1969 kell 0556 ja 0615, kosmosejaama Apollo 11 pardalt. E.E. Aldrin andmas au USA lipule peale maabumist Kuule. Esimene pilt, mille jäädvustas N. Amstrong peale Kuule astumist 21.juuli 1969. Apollo 15 kosmoselaev ja kosmosesõiduk, meeskonnaks James B. Irwin, Alfred M. Worden ja eesotsas komandär David R. Scott Kuu tagakülg Click to edit Master text styles Maalt näeb alati Kuu ühte ja sama Second level külge. Selle põhjuseks on Third level pöörlemise aeg, nimelt teeb Kuu Fourth level täispöörde ümber oma telje sama Fifth level
Poliitilised ideoloogiad Ideoloogia- korrastatud ideesüsteem, propageerib kindlaid väärtusi. Poliitiline ideoloogia: · seletab ja hindab olemasolevaid tingimusi · orienteerib inimesi ühiskondlikkus elus · pakub neile programmi ON SEOTUD VÕIMU JA VALITSEMISEGA! Ülesanded: · pole kunagi neutraalne · seletab ühte ühiskonna viisi, peab seda ainuõigeks · annab hinnangu eksisteerivale olukorrale, seda õigustades või hukka mõistes (selet,hind,õig) · loob pildi ideaalsest ühiskonnast ning pakub teid selle saavutamiseks Ideoloogiate levikut mõjutavad: · pakutavate ideede sobivus oma aegruumi · oskuslik propaganda Propaganda on oma ideedele või uskumustele toetuse hankimiseks arendavat tegevust. Ideoloogiate põhiteemad: · erakonna või liikumise teoreetiline platvorm · ideoloogia struktuuri neli koostisosa: maailmavaade valitsemine ...
ATMOSFÄÄR Maa atmosfäär ehk õhkkond on sadade kilomeetrite kõrguseni ulatuv liikuv õhumass. Päikesekuumus hoiab selle liikvel. Kui Päikest poleks, langeks õhk jäise 6 meetri paksuse lumehangena maapinnale. Atmosfäär on see, mis jääb meie ja avakosmose vahele. Õnneks hoiab Päike Maa ümber hõljuva atmosfääri alles. See on inimeste jaoks kui paljukihiline kaitsekilp. Atmosfäär kaitseb meid Päikese kahjuliku mõju ja kiirguse eest ning ei lase Maal muutuda liiga külmaks ega minna liiga soojaks. Atmosfäär sisaldab ka sobivas segus gaase, mida me hingame. Kõige levinum on neist lämmastik, sellele järgneb koguseliselt hapnik. Õhus sisaldub ka väikesel, kuid olulisel määral veeauru ja süsinikdioksiidi, lisaks tillukesi tolmuosakesi. Neid hoiab kinni Maa gravitatsiooniväli. Ulatudes enam kui 700 kilomeetri kõrgusele, koosneb atmosfäär viiest kihist: altpoolt ülespoole suundudes on ne...
- To operate töötama - Every other stroke iga teine fakt - Aeroplane lennuk - Aircraft õhusõiduk - To suck sisse imema, tõmbama - Combustion chamber põlemiskamber - To drive juhtima, käivitama - To escape vabanema, pääsema, põgenema - Nozzle toruots, nokk, tila, düüs - Oxygen hapnik - Front engine eesmootor - Rear engine tagamootor - Four-wheel drive nelikvedu - Spacecraft kosmoselaev - Front engine driving front wheels = FF esiratta veoga eesmootor - Top dead centre = TDC ülemine surnud seis = ü.s.s. - Bottom dead centre = BDC alumina surnud seis = a.s.s. - Kfkfkkfkfkfkfkfkfkfkfkfkfkfkfkfkfkfkfkt tt t tjvjjkf tiif rrnttmf f
KOSMOSETEHNOLOOGIA ARENG Autor: Martin Luik Loomad kosmoses(1) Nõukogude Liidus: · Algas Saksamaalt sõjasaagina saadud rakettidega 1951. aastal. · Esimesena startisid 22. juulil 1951 Dezik ja Tsõgan. · Suborbitaalne lend. · 29 suborbitaalset lendu. · 3. novembril, Baikonuri kosmodroomilt, Sputnik 2 kosmoselaev, pardal koer Laika. Loomad kosmoses(2) Nõukogude Liidus: · Laika - Segavereline, umbes kolmeaastane emane koer, kelle sugupuust ja noorusest pole midagi teada. · Eelistati hulkuvaid koeri. · Laika elas kosmoses vaid viis kuni kuus tundi ning suri kuumuse ja stressi tagajärjel. Loomad kosmoses(3) Nõukogude Liidus: · 1968. aasta septembris õnnestus Zond 5 pardal olnud kilpkonnadel, putukatel ja pärast möödalendu Kuust elusana Maale tagasi jõuda. Loomad kosmoses(4)
Kes kosmosesse lendab, see määrati kindlaks viimasel hetkel riikliku komisjoni istungil, nendeks said Gagarin ja tema dublant German Titov. Valmistati ette kolm TASSi teadaannet Gagarini lennust kosmosesse. Esimene oli "Edukas", teine juhuks, kui ta langeb teise riigi territooriumile või maailmamerre "Pöördumine teiste riikide valitsuste poole", palvega aidata teda otsida, ja kolmas, "Traagiline", juhuks kui Gagarin elusana tagasi ei jõua. LEND Kosmoselaev Vostok1 startis 12. aprillil 1961 kell 9.07 Moskva aja järgi Baikonuri kosmodroomilt. Laev tegi ühe tiiru ümber Maa ning viis lennu lõpule 108. minutil kell 10.55:34, üks sekund enne plaanitut. Gagarini kutsung oli "Kedr". Pidurdussüsteemi rikke tõttu ei maandunud laskumisaparaat Gagariniga mitte kavandatud piirkonnas 110 km kaugusel Stalingradist, vaid Saratovi oblastis Engelsi linna lähedal. Seal keegi nii kõrget külalist ei oodanud. Kell 10
Tauri Põlluäär 9.klass Neptuun Üldandmed Neptuun on nimetatud Vana-Rooma vetejumala Neptunuse järgi. Suuruselt on Neptuun diameetri järgi neljas. Neptuun on oma massilt 17,5 korda ja ruumalalt 42 korda suurem Maast. Neptuuni on külastanud ainult üks kosmoselaev, ,,Voyager 2" 25. augustil 1989. aastal. Neptuuni tuuled on kõige kiiremad Päikesesüsteemis, ulatudes 2000 km/h. Avastamine Neptuuni asukoha arvutas välja prantsuse matemaatik Urbain Le Verrier. Le Verrier' poolt antud asukoha järgi avastas planeedi saksa astronoom Johann Galle 1846 aasta 23.septembril. Le Verrier'st sõltumatult arvutas planeedi asukoha välja inglane John Couch Adams, kelle arvutuste järgi leidis selle üles teine inglane James Challis. Avastamine Adamsi ja Le Verrier' vahel tekkis rahvusvaheline vaidlus õiguse üle panna nimi uuele planeedile; nüüd on nad koos kuulutatud Neptuuni avastajaiks. Tegelikult aga oli Neptuuni vaadelnud juba...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
