1. UNIVERSUMI SEADUSED JA KOLMANDAS DIMENSIOONIS ELAMISE TINGIMUSED. 1. Külluse seadus (mõnikord nimetatud ka rikkuse või edu seaduseks) Luues edu visualisatioone oma elus tõmbame me eduenergia oma reaalsusse. Edu või küllus ei ole sama, mis olla rahakas. Edu on suhtlemises, vaimsuses, suhetes jne. Kui me loome kujutist finantsilisest kasust tuleb meeles pidada olemist selle maailma sees,mitte eemal sellest. Me(kosmos?) pole summa teie omamistest. 2. Tegutsemisseadus. Pole tähtis,mida me tunneme ja teame; pole oluline missuguseid andeid ja talente omame, ainult tegutsemine äratab nad ellu. Need meist, kes arvavad aru saavat, mida kohustus, julgus ja armastus tähendavad, toodavad vaid mitteteadmist, sest ainult tegutsemine toob arusaamise. Iga püüdleja on energia fookuspunktiks ja peaks olema teadlik fookus. Kolmanda dimensiooni kaose keskel peaks ta oma kohaloleku tuntavaks tegema. 3. Akasha seadus. Suur kosmiline seadus inte...
Ajalugu 26.09.2017 KODUSÕDA VENEMAAL Vene impeeriumi lagunemisele järgnenud sündmused: Vene impeeriumi varemetele tekkinud riigid: ● 6.detsember 1917 Soome ● 16.veebruar 1918 Leedu ● 24.veebruar 1918 Eesti ● 11.november 1918 Poola ● 18.november 1918 Läti Lühikeseks ajaks suutsid oma riigi luua Ukraina, Valgevene, Gruusia, Armeenia. 1917.a võimu haaranud bolševikud saatsid laiali Asutava Kogu. Sellega häälestati suur osa elanikest enda vastu. Kodusõda algas mais 1918. Samal kevadel algas välisriikide sekkumine Venemaal toimuvasse- interventsioon. VENEMAA JAGUNES KAHEKS: PUNASED Bolševikud Juhid: Lenin, Trotski Relvajõud: Punaarmee VALGED Väga erinev seltskond, keda ühendas vastuseis punastele. Juhid: Koltšak jt Sõjajõude nimetati valgekaartlasteks. Kodusõda-julm sõda Punane terror- arveteõiendamine bolševike vastast...
Maailma loomist pole. Kust on liikumine alguse saanud? Alguses oli liikumapanev jõud - primum mobile immotum (esmane liikumapanija). See liikumapanija on ise muutumatu, täiuslik, kehatu, ruumitu, igavene, liikumatu. Füüsika. Eristab 4 liikumist: 1)suurenemine & vähenemine; 2)kvalitatiivne muutumine - kvaliteet muutub; 3)tekkimine & hävimine; 4)ruumiline ümberpaiknemine. Kõik muutuvad neljandaks. Elu on liikumine. Ringjooneline, sirgjooneline liikumine. 5 Terve kosmos on kerakujuline. Jaguneb kaheks: ülal- ja allpool kuud. Ülalpool on taevane. Allpool on maa, õhk, vesi ja tuli. Tsentrumis on Maa. Selle ümber kontsentrilistes ringides vesi, õhk ja tuli. Maailma keskel on Vahemeri. Kõigel on oma põhjus. Objektiivne on juhuslikkus - mitme põhjuse kokkulangemine. Maailma tunnetamine on raske, sest asjade olemus on nende sees peidus. Tunnetus ei anna tõde kogu ulatuses. Tõelise teadmise tunnusteks on üleüldisus ja paratamatus.
MEDITSIINIAJALUGU 1.SEMINAR Nimetage märksõnu Tartu ülikooli füsioloogiakoolkonna saavutustest Friedrich Bidder (1810-1894) jõudis enda ja oma õpilaste närvisüsteemi ning seedefüsioloogia vallas tehtud uuringutega mitmete avastuste ning uute meetoditeni. Enne füsioloogiaprofessori ametit (1843-1869) töötas ta anatoomiaprofessorina, avaldades koos Volkmanniga uurimuse, milles tõestas sümpaatilise närvisüsteemi funktsionaalse iseseisvuse. Bidderi ja tema kaastöötajate panus neuroloogiasse seisneb veel selles, et võeti kasutusele neuroni mõiste, näidati, nn ganglionirakkude olemasolu ning seda, et neist omakorda lähtuvad sümpaatilised närvikiud. Bidder ja keemiaprofessor Carl Ernst Heinrich Schmidt (1822-1894) avaldasid 1852. a ühismonograafia "Seedemahlad ja ainevahetus". See oli suur samm edasi seedefüsioloogia alastes uuringutes, osundades valkude, rasvade ja süsivesikute (mõiste võttis esmakordselt kasutusele...
Paigutab veidi ebaloogiliselt) slaid: Tsivilisatsioonid, Huntington, 1999 – kaart Huntingtoni põhiidee: kokkupõrke küsimus, päevapoliitikast lähtudes on ta veendumusel, et Islam on kõige radikaalsem. Gumiljov (hääldus: ...`jof): tema mõiste „superetnos“, mis koosneb etnostest. Aluseks ennekõike vaimsus (religioon, aga mitte nii, nagu Huntingtonil), käitumise stereotüübid, mis tulenevad etnosest ja muutuvad ajas. Alge – kosmiline algtõuge, ei seleta eriti seda, kuidas kosmos mõjutab. Algtõuke jaoks on oluline, et oleks olemas passionaarsed inimesed, kes ei hooli oma elust, et realiseerida mingit ideed. Ajalugu ongi passionaaride minemise ja tulemise lugu G arvates. Slaid: Gumiljov, 1979, passionaarsuse teljed 4. loeng Maailma majanduslik ja poliitiline jaotus I Majanduslik jaotus: 1. Rikkus ja vaesus a) vahetuskurss
muinasjuttudes. Pandi kirja kõik, mis varasemast kirjandusest säilinud oli. ,,Avesta" keel, vana keel, milles ,,Avesta" kirjutatud oli. ,,Avesta" pandi kirja ja sellele kirjutati pärsiakeelseid kommentaare. See sisaldab maailma kirjeldust, inimese loomist ja rolli. Inimene peab elama maailmas nõnda, et ta saaks seda säilitada nii, nagu see oli loodud. Põhimõtteliselt on tegu 13 müüdikoguga. Müüdid määrasid õige ja vale: Kosmos ja Kaos, Valgus ja Pimedus. Aeg oli tsükliline, jumal pidi maailma pidevalt uuesti looma. Müütide peamine tegevusvaldkond oli Jumal ja taevad. Jumalaks oli Ahura Mazda Valgus, Õige. Tema vastane oli Angra Mainju Pimedus, Kaos, Vale. Taevastes sfäärides oli peale nende ka seitse vaimolendit, ,,inglit". Maa valdkonnad olid vastavuses nende seitsmega: loomad, tuli, metallid, maa, vesi, taimeriik. Seitsmendaks peetakse Ahura Mazda't. Usuti, et maailmas olid segunenud valgus ja pimedus,
nimetas algaatomiks. 1929 – Edwin Hubble avastas, et galaktikate punanihe kasvab võrdeliselt nende kaugusega (hiljem hakati seda nimetama Hubble'i seaduseks). Ta seletas seda leidu Doppleri efekti abil universumi paisumise tagajärjena. Seepeale loobus Einstein kosmoloogilisest konstandist. 1948 – George Gamow, Ralph Alpher ja Robert Herman töötasid välja teooria, mille kohaselt kosmos on arenenud kuumast algolekust. Fred Hoyle töötas välja alternatiivse teooria (statsionaarseisundi teooria), mille järgi Universumi paisumisega kaasneb kõikjal uue aine pidev tekkimine, nii et Universumi tihedus ja struktuur jäävad muutumatuks. Järgnevatel aastatel lõi läbi Gamowi ja Hermani teooria. 46 1965 – Arno Penzias ja Robert Woodrow Wilson avastasid kogemata taustkiirguse.
· 1.7.1987 jõustus Ühtse Euroopa Akt . Asuti looma ühtset turgu kaupadele, teenustele, kapitalile ja inimestele · 3.10.1990 "neljas laienemine", liitus Ida-Saksamaa. Blokkidevahelised suhted 1960. Aastatel · Oktoobris 1962 puhkes Kuuba kriis. NSVL toimetas oma tuumaraketid ja sõjaväelased Kuubale. Maailm oli lähedal tuumasõja puhkemisele. · Esimene oluline kokkulepe: tuumarelvade osalise keelustamise (atmosfäär, kosmos ja vee all) Moskva leping. · Augustis 1964 sekkus USA Vietnami sõtta . Halvendas oluliselt suurriikide suhteid. · Oktoobris 1964 kõrvaldati NSVL-is võimult Hrushtshov. · 5.-10.7. 1967 puhkes Lähis-Idas nn. seitsme päeva sõda. · Jaanuaris 1968 sai Tsehhoslovakkia esimeseks sekretäriks Aleksander Dub · ek. Algas nn. Praha kevad Praha kevad · Aprillis 1968 tuli Dub
Rahvusvaheline avalik õigus Enne ÜRO loomist oli RÕ subjektid ainult riigid. Tänapäeval peetakse rahvusvahelise õiguse subjektideks ka rahvusvahelisi organisatsioone ning piiratud määral füüsilisi ja juriidilisi isikuid. Riigid suveräänsed teoreetiliselt võrdsed; riike ei saa käskida ega keelata. Rahvusvaheline õigus- riikidevaheline õigus; teiste rahvusvahelise õiguse subjektide käitumise reguleerimine. Kõik rahvusvahelise õiguse normid ja reeglid kuuluvad täitmisele riikidele. On teatud reeglid, normid, millest kõik on teadlikud ja käituvad nende järgi rahvusvaheline õigus. RÕ ei ole seadus; ei ole moraalsed reeglid. Kui on ebamoraalne, on karistatavad karistuseaduse alusel (kriminaalõigus) Ebamoraalne: röövimine, vägistamine, riigireetmine reguleerime kriminaalseadustikuga. Mis juhtub kui rahvusvahelise sõiguses rikutakse normi? Rahvusvahelises õiguses ei ole kindlaid/efektiivseid karistusmeetmeid. (Ve...
Rõhutas kõige muutlikkust ja relatiivsust (,,ühte ja samasse jõkke ei saa astuda 2 korda", ,,kõik voolab", ,,eesel eelistab õlgi kullale", ,,tee üles ja alla on sama"). Samas toimub maailmas loogiline süsteem e logos(sõna, mõte v ühtne kogus). Logos koondab maailma üheks läbi konflikti e ,,sõda on kõige valitseja", ,,vaen on õiglus". Läbi konflikti sünnib maailmakord. Niiviisi ühendatud maailma samastas ta tulega ja nim seda terminiga kosmos(kreeka k kord, korrastatus). Kosmos on mõõdu järgi süttiv ja kustuv tuli. Itaalia filosoofia Pühendusid rohkem jumalikkusele, religioossem. Xenophanes- 6.saj II pool, väike-aasiast ja elas Elea linnas. Ta oli ka poeet ja oli esimene inimene, kes suhtus kriitiliselt poeetikasse. Mõtiskles inimeste poolt mõistetud jumala ja tegeliku jumala vahekorra üle. Ta arvas, et iga inimene kujundab jumala enda näo järgi ( Traakia jumal- blond ja Etioopia oma- must). See,
II hellenistlik periood IV/III saj. e. Kr IV saj. p.Kr kreeka hellenism IV/III saj. e. Kr. I saj. e. Kr. rooma hellenism I saj. e. Kr. IV saj. p.Kr IV saj-iks oli atika ja joonia murde baasil tekkinud kreeka ühiskeel e. koinee. 7 9. Mütoloogia. Eelhellase kosmogooniline müüt Mütoloogia koosneb kosmogooniast (maailma, jumalate ja inimeste teke) ja kosmoloogiast (millest koosneb kosmos, maailm jne.) Kosmogoonia. On müüt Eel-Kreekast. Esimene olend oli jumalanna Eurinome, kes tuli Kaosest. (Kaos on etümoloogiliselt seotud haigutusega.) Eurinome oli alasti ning tal oli ebamugav olla, ta eraldas taeva merest ja hakkas tantsima mere peal liikudes lõuna suunas. Kuna Eurinome liikus kiiresti, hakkas tema taga liikuma põhjatuul Boreos suunaga põhjast lõunasse. Boreos muutus maoks nimega Offis ja põimus ümber Eurinome, mille tulemusena viimane rasedaks jäi
See on tüüpiline näide, kuidas religioossus töötab. See ei ole seotud konkreetsete jumalakujudega, vaid olevaga üldiselt ja meie suhtumisega sellesse olevasse. Tänapäevases maailmas väga suur osa inimesi ei ole religioossed selles mõttes, et nad usuks jumalaid, aga ometi on nad valmis seisma millegi suurema eest, nt võitlema oma kodumaa eest. See on ka mingis mõttes seotud religioossusega. Berger: Religioon on inimettevõtmine, mille käigus luuakse sakraalne kosmos ehk religioon on sakraalse kosmiseerimine. Me saame inimeseks seda tüüpi mõtteskeemide taustal, need tuletavad meelde, et meie ,,mina" ei lõpe meie nahaga, me oleme osa ühest suuremast tervikust. See viitab sellele, et inimene on oma olemuselt avatud struktuur, tal on koguaeg vaja midagi uut, midagi, mille nimel pingutada. Religioon on võime näha kogu kõiksust inimlikult tähendusrikkana. Piibliaegsete inimeste elu oli teistsugune, nad kohandasid oma elu müütide järgi. Ometi on
Kollektiivne kaitse ÜRO mandaat, rahuvalve Universaalne ja regionaalne julgeolek Diplomaatia, selle garantiid · Rahvusvaheline vastutus: Rahvusvahelise vastutuse alused Rahvusvahelise kohustuse rikkumine Vastumeetmed, kahju hüvitamine Immuniteedid: võrdne saab võrdse üle õigust mõista ainult tema nõusolekul Rahvusvaheline kriminaalõigus Kuriteod Subsidiaarne menetlus Rahvusvahelise õiguse objekt: Asjad": territoorium, meri, kosmos, keskkond Isikutele kuuluvad asjad ja õigused: kultuuriväärtused, autoriõigus "Isikud": sõjavangid, põgenikud, inimene, lapsed "Tehingud": kauplemistingimused, laenud (74-81) Eraõigus tegeleb isikutevaheliste suhete reguleerimisega. Eraõiguse üldosaks on tsiviilõigus, eriosa moodustavad õigusvaldkonnad nagu: rahvusvaheline eraõigus, intellektuaalse omandi õigus jne. Tsiviilõigus
FLFI.00.001 SISSEJUHATUS FILOSOOFIASSE (3 EAP) 2014/2015 kevad ST 1.-2. LOENG: SISSEJUHATUS + FILOSOOFIA JA MUU 1. Sõna „filosoofia“. Mõiste etümoloogiat (sõnade päritolu õpetus; sõna algupära). Koolkonniti erinevused. Filosoofia sõna: kr.k. phileo- armastan ja sophia- tarkus. Sõna „filosoofia” esmatarvitus ei ole väga selge, u. 5-4. saj. e.m.a. kasutas Herodotos seda oma töödes. Esimeseks filosoofiks peetakse Thalest (ca 624-ca 546 e.m.a). Tuleb kr keelsetest sõnadest: philein, phileõ – armastama ja sophia – tarkus. Filosoofia sõna: kr.k. phileo- armastan ja sophia- tarkus. Ka Pythagoras ja Sokrates on nimetanud end tarkusearmastajateks. Filosoofia mõiste: 1) „Distsipliin, mis uurib maailma kõige üldisemaid ja abstraktsemaid tunnuseid ning meie mõtlemise kategooriaid nagu vaim, mateeria, mõistus, tõestus, tõde jne. Filosoofia võtab uurimise alla mõisted, mille abil me maailmale läheneme.“ S. Blackburn 2) „Filosoofiaks me võime nimetada...
probleemid, mida nad polnud veel õieti uurima hakanudki... Kuivõrd keskajal domineeris teadustes just aristootellik filosoofia, siis seletatakse sellega ka keskaja teaduse arengu pidurdumist ja skolastika võidukäiku). Kreeklastel oli kalduvus natuurfilosoofiaks (loodusfilosoofiaks). Tegemist on katsega luua terviklik loodusekäsitlus. (See viis algosakeste küsimuse juurde.) Natuurfilosoofia oluliseks osaks on olnud kosmoloogia ja kosmogoonia kosmos vastandus kaoses olevale maailmale ja elu ning inimese tekke õpetused. (Siia konteksti sobituvad mikro- ja makrokosmose valdkonnad.) Kreekas sündis natuurfilosoofia pinnalt ratsionaalne ja teoreetiline maailmakäsitlus vastukaaluks religioossele ja mütoloogilisele maailmamõistmisele. Tegemist on aga siiski filosoofiaga, sest ei uurita maailma iseeneses, vaid ikkagi inimese tunnetamise kaudu. Samas püüti kõike teha erapooletult. Tekkisid teaduskeele algmed.
UUSAEG II Marten Seppel 1/4 Referaat 5-10 lk. Eesti keeles pole midagi väga soovitada. ,,Maailmaajaloo atlas" head skeemid ja kaardid. Sakslaste ajalooatlase tõlge. Enn Tarvel ,,Kas ajalugu saab kirjutada objektiivselt?" Tuna 2005 nr 3 (soovituslik) H. Kinder, W. Hilgermann. Maailma ajalugu esiajast tänapäevani. Maailma ajaloo käsiraamat. Tln, 2001 Lord Acton (1834-1902) ,,The Cambridge Modern History" Sajandid tulid käibele alles 16. sajandil kui orientiiviks olev pidepunkt. Pikk 19. saj (1789-1914) Eric J. Hobsbawn: 1) revolutsiooniajastu (1789-1848) 2) kapitaliajastu (1848-1875) 3) impeeriumiajastu (1875-1914) Hobsbawn marksistlik ajaloolane, üks kuulsamaid ajaloolasi. Elab siiamaani. Kirjutab natsionalismist, industraliseerimisest, pr revolutsioonist jne. Ta pole siiamaani öelnud lahti oma kommunistlikust minevikust. Tänapä...
seerum, tsentrum, antiseptik(um), antibiootik(um); sama -um sisaldub ka liitliidetes -ium, -eerium: gümnaasium, müsteerium, harmoonium, morfium; -eum: muuseum, lütseum -oon, -on kr pr asi, koht, isik, nähtus: tsüklon, elektron, kaanon, batoon, pontoon, rajoon, spioon, argoon, följeton, kompanjon -or ld a) tegija: oraator, diktaator, doktor, korrektor, direktor, professor; b) seade, riist: traktor, separaator, süntesaator, karburaator -os kr, -us ld algselt meessoo tunnus: kosmos, papüürus -(si)s kr tegevus, tegevuse tulemus, nähtus: praksis, skepsis, askees, genees, faas, fraas, kriis, tees, analüüs-uur ld a) tegevus, tegevuse tulemus: protseduur, dressuur, tsensuur, karikatuur, diktatuur, korrektuur; b) kogum: klaviatuur, aparatuur, literatuur, klientuur; c) 58 asutus, seisus, amet: registratuur, prokuratuur, prefektuur, professuur, magistrantuur,
Sissejuhatus: EESTI LÄHIAJALOO PERIODISEERIMINE: (Karjahärm 2010, Tarvel 1999, Vahtre 2001) [I] Eesti lähiajaloo periodiseerimise erinevad võimalused: Enn Tarvel on loonud puhtalt poliitilise periodiseeringu: Teine maailmasõda: 1939-40 Baaside aeg, 1940-41 esimene Nõukogude aasta, 1941- 44 Saksa okupatsiooni aeg Stalinismiajastu: esimene periood 1944-50, teine 1950-56/58 Võimu stabiliseerumise ajastu 1956/58-64/68 Stagnatsiooniajastu: esimene periood 1964/68-78, teine 1978-86 Taasiseseisvumine 1987-91 Rein Taagepera on loonud enam-vähem puhta mentaliteediajaloolise periodiseeringu: 1944-53 Genotsiidiaastad 1953-64/68 Lootuseaastad 1964/68-80 Lämmatamisaastad 1980-81 Valestart 1981-86 Stagnatsiooni haripunkt 1987-91 Iseseisvumine Lauri Vahtre on seevastu püüdnud luua segasüsteemi: 1944-45/49 Kehtestumisaastad 1945/49-50.-te keskpaik- Klassikaline stalinism 1950.-te keskpaik-1968- Lootuse...
- Rahvusvaheline eraõigus - Reguleerib tavalisi eraõiguslikke suhteid, milles on rahvusvaheline element - "õiguste (õigussüsteemide) konflikt", konfliktinormid - Allikad: riigisisene ja rahvusvaheline (avalik) õigus (nt Haagi konventsioonid) 71. Milline on tava ja põhimõtete koht rahvusvahelises õiguses? 72. Näited mida rahvusvaheline õigus reguleerib? - "Asjad": territoorium, meri, kosmos, keskkond - Isikutele kuuluvad asjad ja õigused: kultuuriväärtused, autoriõigus - "Isikud": sõjavangid, põgenikud, inimene, lapsed - "Tehingud": kauplemistingimused, laenud 73. Näited kuidas tahvusvaheline õigus toimib? Vaidluste lahendamine a. Läbirääkimine; vahendus, lepitus, head teened b. Vahekohus ja kohtumenetlus i. Jurisdiktsiooni tunnustamine ii. Erinevad rahvusvahelised kohtud
- Probleemilahendus katse-eksitus-meetodil areneb võimeks ette kujutada tagajärgi, mis edasi areneb planeerimisoskuseks. Arengu alguses on mõtlemise liik kaemuslik - praktiline st lapsed mõtlevad tegutsedes (taju baasil, esimesed 5 eluaastat). Edasi arenedes on mõtlemise liik kaemuslik-kujundiline, see võimaldab mõelda mälupiltide alusel (mälu baasil, 5-12/14 aastat). Siis edasi on mõtlemise liik verbaalne st mõtleme sõnade abil asjadest, millest on raske taju baasil mõelda, nt kosmos, molekulid jne. Kõne areng - Mõistab, siis produtseerib - Mõistab konventsionaalsust õpitakse ära, et sõnal on tähendus. Nihe toimub 4 eluaasta kandis. - Avastab reeglid sõnade ja lausete moodustamiseks, koolieas õpetatakse seda eksplitsiitselt. - Kujuneb sisekõne iseendaga arutlemine, kujuneb väliskõnele toetudes 5 eluaasta paiku. - Sõnavaras: alguses nimisõnad ja tegusõnad, siis omadussõnad, asesõnad - Enne suuline, siis kirjalik kõne. Kirjalikku kõne tuleb õpetada
Hilisemate kuningate puhul mainitakse ka valitseja uuenemispidu (sed uue kuninga kroonimiste tseremoonia), aga need Sed-pidustuste tekstid kirjutatakse juba Keskmise Riigi ajal (21-18 ss.). Esimese dünastia neljanda vaarao Deweni /Deni valitsusajast pärineb teade "Ida löömise esimene kord", mille all on mõeldud Siinai poolsaarel elavaid rändhõime. Egiptuse aktiivne välispoliitika, nagu arvab Stadnikov, on seotut egiptlaste suhtumisega ümbritsevasse Universumisse (meil on kosmos, teil aga barbaritel! kaos...): "Egiptlaste arusaamade järgi kuulus jumal-kuninga kohustuste hulka ka maailmakorra kaitsmine välisvaenlaste vastu. See sakraalne heitlus ei lõppenud kunagi, sest maailmaväline sfäär kuulus vältimatu korrelaadina korrapärastatud maailma juurde. Üks esimesi vaenlast lööva vaarao kujutisi pärineb juba IV aastatuhande lõpust. Kord taandudes tagaplaanile, kord esile tõustes saab see ikonograafiline motiiv vaarao kujutamisel üheks tähtsamaks
Isegi väljaku servale lisatud klaasist vabadusrist ei tööta piisava auktoriaalse raamina subjekti terviklikkuse päästmisel, kogu ehitusprotsessi saatnud veider segu küünilisusest ja sentimentalismist kajastub hästi ka risti materjali, vormi ja ehitusviisi vastuolus ning takistab seda tõhusalt oma publikut moodustamast. Hoopis teistlaadi subjekti raamistab aga Rakvere peaväljak. 2004. aastal valminud platsile (büroo Kosmos arhitektid) on munakividest moodustatud erinevad kumerad ja nõgusad pinnad, süvend purskkaevule ja väikesed künkakesed ronimiseks. Munakivist ringide kohal troonivad valgete betoonist varte otsas suured kollased kellukakujulised valgustid. Tegu oleks justkui hiiglasliku ja oma materjalikasutuselt ka veidi ebasõbraliku mänguväljakuga, proportsioonidelt liiga suured kellukad sunnivad täiskasvanud vaatajat nägema neid lapse
Teenindussuhtlemine kliendikesksus Kosmoseuuringute alguspäevad.. Canaveraly neemel asuv NASA keskus. President Kennedy oli seal parasjagu kohtumas paljude kuulsate teadlaste ja uurijatega. Ta kohtus inimestega, kelle ülim eesmärk oli vallutada kosmos ning jalutada kuu pinnal. Ta kohtus raamatupidajate ja administraatoritega, kes olid andnud suure panuse projekti õnnestumisse. Seega oli kohtunud paljude sihikindlate, uhkete ja oma eesmärki uskuvate meeste ja naistega. Kui ta jalutas mööda koridori tagasi limusiini juurde, põrkas ta kokku küürutava hallipaise mehega, kellel oli ämber ühes ja mopp teises käes
Olendiga", see tähendab, et tema eksistents ei antu suhtes. sõltu millestki muust. · Jumala suveräänsus · Kas selline olend on olemas? · Kogu loodu lähtub jumalikust tahtest. · Kosmos on mõistuspärane ja mõistuspärases · Seejuures Jumal tahab vaid seda, mis on universumis peab olema Põhjustamata Olend, loogiliselt vastuoludeta. Liikumatu Liikumapanija, olemise hierarhia tipp. · Samuti sõltub moraalne kord Jumala tahtest: Miski pidi põhjuse ja tagajärje ahela käima · "Miski on selletõttu hea, et Jumal seda nii tahab." panema
Filosoofia kordamismaterjal, kevad 2014 1. Sõna ,,filosoofia" mõiste Traditsiooniliselt tuletatud kreeka keele sõnadest 1) philein, phileo armastama 2) sophia tarkus 2. ,,philosophia" esmatarvitus? Pole väga selge umbes 5-4. Saj. E.m.a Herodotosel verb philosopheo Pythagoras ei olevat lubanud end targaks nimetada, sest see olla ainult jumalale kohane; tema olla ainult tarkusearmastaja. Sokrates, tarkusearmastaja, kes vastandas end sofistidele, kes pidasid end tarkadeks. Esimeseks filosoofiks peetakse Thalest (ca 624-ca 546 e.m.a) 3. Simo Blackburn, Oxfordi filosoofialeksikoni filosoofia määratlus ,,Distsipliin, mis uurib maailma kõige üldisemaid ja abstraktsemaid tunnuseid ning meie mõtlemise kategooriaid nagu vaim, mateeria, mõistus, tõestus, tõde jne. Filosoofia võtab uurimise alla mõisted, mille abil me maailmale läheneme." 4. Elmar Salumaa, Filosoofia ajalugu...
ÜHISKONNAÕPETUSE RAUDVARA 1.NÜÜDISÜHISKOND Ühiskond Ühiskond on inimeste omavaheliste suhete kogum. Ühiskonna mõiste hõlmab inimrühmi, keda ühendavad eriomased ja süstemaatilised normatiivsed suhted, s.t et ühte ühiskonda kuulujatel on ühesugused arusaamad asjaajamisest ja koostööst. Inimühiskond on konkreetsest ühiskonna mõiste tarvitusest abstraktsem mõiste, millega ühelt poolt märgitakse inimkonda tervikuna, eeldusel, et inimene on põhiloomuselt sotsiaalne ja niisiis vältimatult mõne inimgrupi liige, mis omakorda puutub kokku või teeb koostööd teise inimrühmaga. Õpetuse ühiskonnast lõid K. Marks ja F. Engels. Selle õpetuse järgi moodustavad kõigi inimsuhete aluse (baasi) inimeste suhted tootmises (tootmissuhted). Tootmissuhete laad sõltub tootlike jõudude tasemest ja määrab oluliselt, millised on perekonnasuhted, moraal, õigus, kirjandus, kunst jm. Ühiskond ei ole lihtsalt inimeste kogum, vaid inimestevaheliste suhete võrgustik. Ü...
mõistmaks tema teoloogiliste kontseptsioonide nagu hea ja kuri täpset konteksti. Lisaks sõltuvuse tunnistamisele tajumisviisist on Jungile iseloomulik ka makro- (füüsilises kosmoses toimuvate) ning mikroprotsesside (psüühikasiseste ja üksikindiviidi puudutavate) käsitlemine võrdsetel alustel. Ta leiab samuti, et nende vahel on otsene analoogia. Inimpsüühika on tehtud sama mudeli alusel, mis kosmos. Huvitaval kombel ennetab Jung poole sajandi võrra füüsikateaduses välja töötatud fraktalite kontseptsiooni, mis näeb maailma sellisena, et väiksema ning suurema kujundi ülesehitus on sarnane ning üksteist kordav. Ehk siis näiteks, kui mäetippu vaadelda järjest lähemalt ning lähemalt, näeme, et terava tipu kuju säilib nii kilomeetrises kui meetrises mõõtkavas. Või et molekulide struktuur sarnaneb päikesesüsteemi ülesehitusele.
See annab võimaluse teksti kuju muuta, ilma et kaotaksime kvaliteedis. Sisesta tekst ja tee selle kihil parem klikk. Avanenud menüüst vali Convert to Shape. Muudetud kihist annab märku uus ikoon ja kujundid on nähtavad Window>Paths paneelil. Vektori kontrollpunktide asukohta saab muuta Direct Selection Tool abil. Klikkides kujunditele näed ruudukesi, millest sikutades saamegi muuta selle kuju. Ülesanne 10 Loo samasugused tekstid KOSMOS o Ava kosmoseteemaline pilt ja lisa tekst. Teksti suurus ja värv pole oluline. o Lisame Outer Glow efekti. Värviks valisin #ffffbe ja heleduse suurus sõltub fondi suurusest ehk lisa tunde järgi. o Aga sisuvärvi peidame ülse ära ehk Fill: 0% o Valmis! CRACKED & SLASHED o Loo uus dokument 1024*768px, must taust o Lisa vähemalt tekst CRACKED & SLASHED. Iga tekst on eraldi kihis
1.NÜÜDISÜHISKOND Ühiskond Ühiskond on inimeste omavaheliste suhete kogum. Ühiskonna mõiste hõlmab inimrühmi, keda ühendavad eriomased ja süstemaatilised normatiivsed suhted, s.t et ühte ühiskonda kuulujatel on ühesugused arusaamad asjaajamisest ja koostööst. Inimühiskond on konkreetsest ühiskonna mõiste tarvitusest abstraktsem mõiste, millega ühelt poolt märgitakse inimkonda tervikuna, eeldusel, et inimene on põhiloomuselt sotsiaalne ja niisiis vältimatult mõne inimgrupi liige, mis omakorda puutub kokku või teeb koostööd teise inimrühmaga. Õpetuse ühiskonnast lõid K. Marks ja F. Engels. Selle õpetuse järgi moodustavad kõigi inimsuhete aluse (baasi) inimeste suhted tootmises (tootmissuhted). Tootmissuhete laad sõltub tootlike jõudude tasemest ja määrab oluliselt, millised on perekonnasuhted, moraal, õigus, kirjandus, kunst jm. Ühiskond ei ole lihtsalt inimeste kogum, vaid inimestevaheliste suhete võrgustik. Ühiskonna tunnuseks on kul...
ÜHISKONNAÕPETUSE RAUDVARA 1.NÜÜDISÜHISKOND Nüüdisühiskonna kujunemine. Tööstusrevolutsioon ja kapitalismi kujunemine. Poliitökonoomilised teooriad kapitalismi arengust. Demokraatia printsiibid ja väärtused. XX sajandi ühiskonna poliitilise arengu tendentse. Moderne elustiil. Kaasaegsed majanduse- ja sotsioloogilised teooriad. Ühiskonna mõiste. Ühiskonnaelu peamised valdkonnad, ühiskonna jaotus sektoriteks. Võim majanduses, riigis ja inimsuhetes. Poliitika elluviimine riigis. Ühiskond kui poliitiline süsteem. Võimu tunnused ja teostamise meetodid. Seadused ja õigusnormid. Õiguse struktuur. Õigusriigi olemus ja tunnused. Avalik ja erasektor. Riik kui poliitilise võimu süsteem. Riigivõimu tunnused. Tänapäeva riigikorralduse vormid: unitaarriik, föderatsioon, konföderatsioon. Tsiviilühiskond. Kodanikuühiskonna institutsioonid. Kodanikuaktiivsus. Poliitiline kultuur. Mittetulundusühingud. Majandussfäär. Avalik ja eramajandus. Valit...
Järk-järgult, nende riigikeste vaheliste sõdade käigus, kujunes välja ühtne riik eesotsas vaaraoga. Esimese dünastia rajajaks peetakse Ülem-Egiptuse valitsejat Menest, kes IV aastatuhande lõpus Ülem- ja Alam-Egiptuse ühendas. Egiptuse vaaraod olid (vähemalt egiptlaste arvates) taevast päritolu jumalkuningad, kes esindasid taevast jumalat (alul Horust, hiljem Ra-d) maa peal. Vaarao ülesandeks oli kehtestada maa peal kord, luua kaosest korrastatud kosmos, kus on võimalik tsiviliseeritud elu. Seda vaarao kordaloovat funktsiooni tähistasid egiptlased terminiga maat, mis üheltpoolt tähendas korra kehtestamist Egiptuses, teiselt poolt aga korrastatud Egiptuse kaitsmist ümbritseva kaose, barbarite, eest. Samas ei olnud Egiptuse tsentraliseeritus absoluutne. Noomid, mida oli umbes 40, omasid autonoomiat kohalikes küsimustes ning ilmutasid puhuti arvestatavat separatismi. Egiptuse ajalugu jagatakse järgmisteks perioodideks:
) VARENKA: No miks sa siis ei rääkinud? LJUBOV: (naerdes, piinlikkust tundes) Otse südame juures! VARENKA: Mis ta sulle kinkis? Oma sulenoa? LJUBOV: Ei... ta ei kinkinud seda, ma... (pisarad silmis) Ma olen loll. See Natalie-asi tegi mulle haiget. (Ljubov tahab ära põgeneda. Mihhail ja Stankevits, õpilane ja õpetaja, istuvad laua ääres, valitud raamatud ees.) STANKEVITS: Schellingi Jumal on kosmos, ühtse terviku Looduse dialektiline areng teadvuse tekkeni; ja Inimene on seal, kuhu areng on jõudnud, loomad on tast natuke maad tagapool, juurviljad rohkem maha jäänud ja kivimid pole veel kuhugi jõudnud. Kas me usume seda? On sel tähtsust? Mõtle sellest kui luuletusest või maalist. Kunst ei pea olema tõene nagu teoreem
Keha m asub M suhtes ( nüüd ) minevikus ja M asub keha m suhtes tulevikus. Aeg ja ruum on omavahel väga seo- tud. Kuna see oli ajarännak minevikku, siis analoogiliselt toimib see ka tuleviku ajarännakuga. Aja peatamist vaatame me aga hiljem. Kõik, mis eelnevalt tehtud, võib leida seose või järelduse ka reaalsest maailmast. Nüüd vaatame- gi sellist juhtu. Oletame, et K on planeet Maa ja kehad m ning M on objektid maa peal näiteks inimesed. K´ on aga kogu ülejäänud kosmos ( Universum ). K-d võib vaadelda ka kui tavalist (aeg)ruumi, kuid K´ aga kui hyperruumi. Kui inimene sooritab nihke oma majas näiteks köögist elutuppa ja mõne aja möödudes tagasi elutoast kööki, siis tundub, et köök on täpselt samasugune või et samas asukohas ruumis, kus see oli varem. See ainult näib nii. Tegelikult ei ole see aga üldse nii. Köök ( isegi elutuba ja inimene ise ) ei ole täpselt samas asukohas ruumis ( ning seega ka ajas ), kus ta varem oli
suhtes ( nüüd ) minevikus ja M asub keha m suhtes tulevikus. Aeg ja ruum on omavahel väga seo- tud. Kuna see oli ajarännak minevikku, siis analoogiliselt toimib see ka tuleviku ajarännakuga. Aja peatamist vaatame me aga hiljem. Kõik, mis eelnevalt tehtud, võib leida seose või järelduse ka reaalsest maailmast. Nüüd vaatame- gi sellist juhtu. Oletame, et K on planeet Maa ja kehad m ning M on objektid maa peal – näiteks inimesed. K´ on aga kogu ülejäänud kosmos ( Universum ). K-d võib vaadelda ka kui tavalist (aeg)ruumi, kuid K´ aga kui hyperruumi. Kui inimene sooritab nihke oma majas – näiteks köögist elutuppa ja mõne aja möödudes tagasi elutoast kööki, siis tundub, et köök on täpselt samasugune või et samas asukohas ruumis, kus see oli varem. See ainult näib nii. Tegelikult ei ole see aga üldse nii. Köök ( isegi elutuba ja inimene ise ) ei ole täpselt samas asukohas ruumis ( ning seega ka ajas ), kus ta varem oli
26 ¾ ANTAREAN-i ÜHENDUS OMNICORD (KÕIKSUSE NABANÖÖR) ¾ Aeg ja UFO-d Aeg on üks olulisemaid aspekte UFO-teemas. See mängib imelikku, kuid märkimisväärset rolli. Osa sellest vastusest ei pruugi olla tähtedes vaid kellas, mis tiksub sinu ees. Planeet Maa eksisteerib kolmes dimensioonis, me saame liikuda erinevates suundades nende dimensioonide siseselt. Kosmos ei eksisteeri, välja arvatud siis, kui me paneme ta eksisteerima. Meie mateerias on aatomite vaheline vahemaa nii imeväike, et seda saab arvutada vaid hüpoteetilistes suurustes. Aga kui me elaksime aatomil ja meie suurus oleks võrreldav aatomi suurusega, siis vahemaa järgmise aatomini näiks aukartustäratav. On olemas veel üks inimeste loodud mõõtühik, nimelt aeg. Erinevalt teisest kolmest dimensioonist oleme me näiliselt justkui ajasse kinni jäänud. Aeg on saanud meile väga
- retoorilisus - võib olla rangevormilises ja vabavärsis luules. on tugevalt retooriline. Luule, mida on hea kõva häälega paatoslikult esitada - romantilisus ja rõõmsameelsus - inimlik soojus - tõsine inimeskne vaatepunkt. Seda hakkas rõhutama Debora Vaarandi. Enne oli suured aated, nüüd inimene - intellekti ja tunnete koostöö - suure ja väikese, kosmilise ja isikliku ühendamine - avatud ruum - kosmos. luule puhul meremotiivid ja merele mineku motiivid, ka avastusretkede motiivid - avastamine ja ehitamine - uue maailma ehitamine Tähtsad luuletajad: Uno Laht - eelkäija. 50ndate alguses. Nõukogudelik satiir. Moodsad 60ndate väärtused, õpetab poksimist, samal ajal suhtleb julgeolekuteenistusega. Ilmi Kolla - eelkäija, 50ndate alguses. Koos Lahtega näitavad, kuidas võiks edasi minna. Autor kirjutab edasi ühiskondlikku luulet, aga liigub satiiri poole
Keha m asub M suhtes ( nüüd ) minevikus ja M asub keha m suhtes tulevikus. Aeg ja ruum on omavahel väga seo- tud. Kuna see oli ajarännak minevikku, siis analoogiliselt toimib see ka tuleviku ajarännakuga. Aja peatamist vaatame me aga hiljem. Kõik, mis eelnevalt tehtud, võib leida seose või järelduse ka reaalsest maailmast. Nüüd vaatame- gi sellist juhtu. Oletame, et K on planeet Maa ja kehad m ning M on objektid maa peal näiteks inimesed. K´ on aga kogu ülejäänud kosmos ( Universum ). K-d võib vaadelda ka kui tavalist (aeg)ruumi, kuid K´ aga kui hyperruumi. Kui inimene sooritab nihke oma majas näiteks köögist elutuppa ja mõne aja möödudes tagasi elutoast kööki, siis tundub, et köök on täpselt samasugune või et samas asukohas ruumis, kus see oli varem. See ainult näib nii. Tegelikult ei ole see aga üldse nii. Köök ( isegi elutuba ja inimene ise ) ei 19
1104 07803-1 Koskla 59.42578724.719540 1104 Kristiine 1106 07805-1 Koskla 59.42576024.717954 1106 Kristiine 27267 6500214-1Koskoja 57.97270527.110162 27267 Laheda vald 88650 6500215-1Koskoja 57.97262727.110203 88650 Laheda vald 25889 8400268-1Kosksilla 58.22424625.341465 25889 Halliste vald 26040 8400267-1Kosksilla 58.22460525.341343 26040 Halliste vald 1330 12602-1 Kosmos 59.42889224.743335 1330 Kesklinn 130688 12606-1 Kosmos 59.42797224.742712 130688 Kesklinn 1329 12601-1 Kosmos 59.42908424.743520 1329 Kesklinn 1331 12603-1 Kosmos 59.42822624.742324 1331 Kesklinn 1332 12604-1 Kosmos 59.42894824.743099 1332 Kesklinn 31417 6500216-1Kosova 58.22678227.028035 31417 Ahja vald 31487 6500219-1Kosova 58.22648927
vaid nõrgeneb (sest vajadus mõtleda tekib kui mõistus väheneb), aga kui raskusi ega hämarust hinges ei ole, siis valitseb ja tegutseb techne. Plotinose techne on struktureeriv printsiip, mõistuslik vorm (logos), mia annab ainele korra, vormi, nii et tekkivad asjad saavad eksisteerida ja toimida selliselt, nagu see on asja loomuses vastavalt asja ideele. Kokkuvõtlikult ütleb Plotinos techne kohta 10 asja: Techne(d) on hilisem(ad) kui physis ja kosmos Techne peegeldab kõiksuse jumalikku korda, mille printiipi võib samuti nimetada techneks: Et kõigel on alatiseks mingi kord, tuleb järeldada sellest, mida me kõiksuses näeme, kuidas kord ulatub kõikjale, ja imepärane on see techne niihästi jumalikes kui tühistes asjades. Technet juhib teadmine Techne on miski muutumatu oma avaldumisvormides
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
