Müütide teema/tegevustik jäi samaks. Elu saab alguse veest, merest. Linnud asendatakse jumala ja kuradiga. Näiteks müüt, kus jumal laseb kuradil merepõhjast tuua liiva, et luua maa. Liivast kasvatas jumal maa, aga kurat jättis osa liiva suhu. Ka sellest hakkas maa kasvama seega kurat pidi selle välja sülitama. Sellest said maale mäed. 11. Mille poolest erinevad ja sarnanevad regivärsilise loomislaulu eesti, isuri ja karjala redaktsioonid? Aluseks ühiskujutlem, et kosmos on sündinud ühest või mitmest imelinnu munast. Ilmalind lendab mere kohal ja otsib kohta pesa tegemiseks. Ta muneb muna või munad, millest kujunevad maa, taevakehad ja muud eluks vajalikud asjad. Eesti: linnuks pääsuke, kes teeb oma pesa ühele kolmest koplis olevast puust. Karjala: Väinämöise põlvele teeb lind (hani, kotkas) pesa. Isuri: lind (pääsuke) muneb vees olevale mättale muna. Munast saavad taevakehad ja muud tähtsad maailma osad. 12
Loojalinnu asendati hiljem jumalatega. Müüt on põhimõttelt sarnane, kõikjal on vesi ja jumal otsustab maad luua ja käsib saatanal vette sukelduda ja liiva üles tuua millest hakkab kasvama maa. Mõlemas müüdis on sukeldumise ja maa loomise elemendid. Vastandlikud tegelased, hea/halb, Jen/Omöl, Jumal/Saatan. 11. Mille poolest erinevad ja sarnanevad regivärsilise loomislaulu eesti, isuri ja karjala redaktsioonid? Aluseks ühiskujutelm, mille järgi kosmos on sündinud ühest või mitmest imelinnu mu nast: ilmalind lendab mere kohal ja otsib kindlat kohta, kuhu pesa teha; ta muneb muna või munad, millest kujunevad maa, taevakehad ja muud eluks vajalikud asjad. Eesti- pääsuke, lõoke, vares vms lind kes lendab koplisse ja leiab sealt 3 puud ja teeb neist pesa Karjala- hani või kotkas teeb pesa Väinämöise põlvele
Kilingi-Nõmme Gümnaasium Kristo Karbus 11RL klass Uurimistöö ELU MARSIL Juhendaja: õpetaja Paul Zubtsenko Kilingi-Nõmme 2012 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................3 1. Marss.......................................................................................................................................4 1.1. Marsi ajalugu..............................................................................................................4 1.2. Üldised andmed..........................................................................................................4 1.3. Marsi pind................................................................................................6 1.4. Märkimisväärsed leiud Marsil.............................
1. Maastikuökoloogia, seos teiste teadustega Maastikuökoloogia ehk geoökoloogia- teaduseharu, mis uurib maastike struktuuri mõju eluskooslustele. Uurib ökosüsteemide siseseid ja vahelisi suhteid maastikulises kontekstis, samuti maastiku aineringet ja energiavoogusid. Maastikuökoloogia on ökoloogia ja maastikuteaduse piiriteadus, välja kasvanud geograafiast ja on tihedalt seotud sotsiaalteadusega. Ühendab endas ka näiteks mullateadust, geobotaanikat, geomorfoloogiat, klimatoloogia jt 2. Maastiku mõiste (jagunemine): geokompleks, taksonoomiline üksus, peižaas Mõistet maastik ( ehk maakoht) saab defineerida mitmeti. Maastik on mis tahes suurusega/keerukusega looduslik-territoriaalne süsteem ehk geokompleks: maapinna teistest osadest erinev looduslike piiridega maa-ala, mille omadused ja osised (pinnamood, kliima jt) moodustavad maastikes toimuva aine-ja energiavahetuse tõttu harmoonilise üksteist mõjut...
Mis on universum? Universum kõiksus, kõik mis üldse olemas on galaktikad, tähed, päikesesüsteem meie ise.Ta on sedavõrd suur, et tema mõõtmeid on raske ette kujutada.Ta koosneb miljarditest galaktikaosadest ning igas galaktikas on miljardeid tähti. 2.Mis on tähtkujud? Tähtkuju on heledatest tähtedest moodustuv kujund tähistaevas, mis näilvalt moodustab mingi kujundi.Astronoomias on tähtkujul kindlad piirjooned ja sellesse kuuluvad, kõik antud suunas ükskõik kui kaugel asuvad tähed. 3.Mis on sodiaak? Sodiaak ehk loomaring on kujutletav vöö täevas, mis ulatub ligikaudu 8 kraadi mõlemale poole päikese näilisest teekonnast.Kreeka astronoom Hipparchos nägi sodiaagi korrapäratust ja otsustas jagada sodiaagi 12.võrdseks osaks, mis said endale loomaringi sümboli neid osasid nimetatakse tänapäevani sodiaagimärkideks seega igal tähtkujul on oma sodiaagimärk. 4.Kirjelda kuu-ja päikesevarjutust. Nagu maapealsed kehad, heidavad ka taevakehad k...
On olemas kahte sorti ilu: objektiivne ilu ja subjektiivne ilu. Subjektiivse ilu all mõistetakse midagi sellist, mis kuulub vaatlejale. Objektiivset ilu kirjeldab kõige paremini Platon. Platoni jaoks tähendab ilu asjade omadust olla sarnane asjade arhetüüpidele. Nende kaudu näitavad nad ise ennast arhetüüpidena ehk presentsus teeb asju ilusaks. Ilusateks asjadeks loetakse ka asju, mis 6 matkivad kosmost. Kuna kosmos on harmooniline seega ilusad asjad on kõik harmoonilised. Ilus võib peituda ka matemaatikas ja numbrites kuna need on enamjaolt sümmeetrilised. Jumaliku vormi iseloomustab samuti ilu kuna jumal on loonud maailma nii, et see on ilus. 3. Kuidas on võimalik määratleda kunstiteost? Platon arvab, et kunstiteos on millegi objektiivse koopia. Ilus on ta siis kui jäljendus on tehtud looduslike objektide järgi. Praegusel ajal arvatakse, et kust on autori mõtte väljendus. Kunsti
Neid toetas selles katoliku kirik (samal ajal oli Rooma paavstiks poolakast Johannes Paulus II). NSVL nõudis Poola valitsuselt korra taastamist riigis, kui seda ei tehta, lubas ta käiku lasta Breznevi doktriini rakendamise. Seepeale kehtestas kommunistlik Poola valitsus sõjaseisukorra ja surus esialgu "Solidaarsuse" põranda alla. USA presidendiks sai vabariiklane R.Reagan (1981-1989), kes: · algatas nn. Tähesõdadeprogrammi- millega taheti militariseerida kosmos ja rajada sinna raketikaitsekilp. · USA alustas taas tavarelvastuse kiirendatud arendamist, millega pandi alus uuele võidurelvastuslainele. See oli ka teatud määral USA eesmärgiks- lootes NSV Liidu majanduse nõrkusele; loodeti NSV Liit võidurelvastumise käigus majanduslikult välja kurnata. Nagu ajalugu näitas, pani see lõppkokkuvõttes aluse Idabloki ja NSVL lagunemisele.
NSVL nõudis Poola kommunistlikult valitsuselt korra taastamist riigis, ähvardades muidu rakendada Breznevi doktriini. Seepeale kehtestas Poola valitsus sõjaseisukorra ja surus esialgu Solidaarsuse põranda alla. - USA presidendiks saanud vabariiklane Ronald Reagan (1981-1989) algatas nn Tähesõdade programmi (Strateegilise kaitse algatuse), millega taheti militariseerida kosmos ja rajada sinna raketikaitsekilp. USA alustas taas ka tavarelvastuse kiirendatud arendamist, millega pandi alus uuele võidurelvastuslainele. Sellega loodeti NSV Liidu majanduse nõrkust arvestades oma vastane majanduslikult välja kurnata. 4. Kontrolltöö ,,Külm sõda" teemad ja mõisted: 1) Kahepooluselise maailma kujunemine, külma sõja osapooled ning selle avaldumisvormid.
· Mõlema kombinatsioon. mõtlemist. · Sirgjooneline liikumine ei saa olla pidev, sest maailm on · Platon vaatleb enam vormi /ideed, Aristoteles enam selle kerakujuline ja lõpliku raadiusega. seoseid mateeriaga. · Ringjooneline liikumine aimab järele Jumala igavikulisust. · Mõlema õpetus elab üle enam kui ühe taassünni. · Kosmos · Mõju keskaja filosoofiale · Kosmos on Aristotelese arvates kera kujuline. See · Nii Platon kui Aristoteles mängisid keskaegses koosneb kahest võrdsest osast: üks on ülal teine allpool teoloogias sellist keskset rolli, et neid hüüti kuud, üks taevane, teine maine. Ülemine koosneb eetrist "kristlasteks enne Kristust" ja mõnikord maaliti isegi
Nii on Armeenia linna Spitaki maavärinat seostatud nõukogude tuumakatsetusega Kesk-Asias möödunud sajandi 80. AASTATE lõpul. Nõukogude teadlane A. zaharov tegi mõõdunud sajandi 50. Lõpul paigutada tuumapommid mõlemale poole Ameerika kontinendi ookeandies olevatesse veealystesse maakera murdekohtade sügavustesse ja vajadusel need lõhata. See oleks hävitanud kontinendi täielikult. Nagu märgitud, maakera ruum on tinglikult mitmekihiline, maapinna sügavused, õhuruum, lähi- ja kaug kosmos. Maakera (gloobus) tasapinnaline projektsioon on kas geograafiline, poliitiline, loodusresurssi, etniline jne. kaart.Kaart on kokkuleppeline maakera projektsioon koos oma tingliku meridiaasnide ja paraleelide võrgustikuga ( Greenwichi, Ladina, Pukovo), mis põhast lõunasse ühendab omavahel põhjapoolust lõunapoolusega, ehk nullmeridiaan. Ka mitte midagi ei muutu, ku pöörame maakera ringi, „jalad“ ülessepoolwe. Siis võime maakeral avastada hoopis midagi huvitavamat ja
olendid, kes ei ole just kõige paremini välja kukkunud ja kelle sarnast ei tahaks mitte keegi pimedal tänaval kohata. Tõde on see, et tegelikult ei kohtagi. Põhjus on väga lihtne nad elavad nii kaugel, et isegi valgusel ei ole veel olnud aeg sinna jõudmiseks. Valgus on teatavasti levinud alates Suurest Paugust ning kui valgus pole suutnud sellist ruumilist avarust ületada, siis ei suudaks seda mitte keegi oma elu jooksul. Põhilised füüsikaseadused ise nendivad fakti, et kui kosmos oleks lõpmatult suur, siis oleks see koduks lõpmatutele teistele universumitele, millest mõned oleksid meie omaga identsed, teised jällegi erinevad ning osadel puuduks elu sootuks. Asumaks teoreetilisele teele nende maailmade poole, peab esmalt selgitama vajaliku kosmoloogia raamistikku, mis selgitab uurimuse pärinemist ja evolutsiooni terves kosmoses. Selleks meheks, kes seletas, kuidas Einsteini üldrelatiivsusvalemid toovad kaasa Loomise loo uue stsenaariumi, oli Georges Lemaitre
MIS ON FILOSOOFIA? Tuletatud: philo armastama sophia tarkus Filosoofia sündis antiik-kreekas VI saj. e.Kr. Bertrand Russell on öelnud, et: Filosoofia on ei kellegi maa teaduse ja teoloogia (usuteaduse) vahel. Teoloogiale sarnaselt on filosoofia spekulatiivne, käsitledes küsimusi, millele teadus ei suuda vastata. Teadusele sarnaselt tugineb filosoofia inimmõistusele, mitte autoriteedile. Eesmärk on teoreetiline, saada maailmas aru teoreetiliselt, mitte praktiliselt. Seepärast on filosoofeerimiseks vaja: Esiteks tõusta kõrgemale igapäeva muredest ja kirgedest. Teiseks peab olema tugev soov maailma mõista, niivõrd kui see võimalik on. Kolmandaks tuleb jagu saada eelarvamustest ja maailma vaate piiratusest, ja tuleb õppida mõtlema lihtsalt inimesena, mitte aga teatud grupi liikmena. Järeldus: Ideaalne oleks kui me suudaks mõelda Marsi elanik või liblikas. Niikaua on iga küsimus fiosoofiline kuni teadus ei s...
Variant kui konkrteetse laulu esitus, selle üleskirjutus Nt regilaulu tüüpe on u 3000, variante u 205 000. Laulutüüp ,,Loomine" Laulutüüp tuntud kogu läämeresoome regilaulu alal (karjalastel, soomlastel, isuritel, vadjalastel ja eestlastel) Karjalas: müüt > ...> kangelaseepika (nn. Sampotsükkel) Eesti ja Ingeris: müüt >...>kiigelaul, ringmängulaul Aluseks ühiskujutelm, mille järgi kosmos on sündinud ühest või mitmest imelinnu munas: ilmalind lendab mere kohal ja otsib kindlat kohta, kuhu pesa teha; ta muneb muna või munad, millest kujunevad maa, taevakehad ja muud eluks vajalikud asjad. Olulised väljaanded Monumentae Estoniae Antiquae Eesti rahvalaulud I-II 1926, 1932 Eesti rahavalaulud. Antoloogia. I-IV, 1969-1974, e-publikatsioon olemas Eesti Rahvamuusika antoloogia I-III. Piirkondlikud kogumikud: nt ,,Lähme Loojale loole" 10
Filosoofia tekkis Türgi rannikul. THALES 624-546 eKr Thalest loetakse antiikmaailma ''seitsme targa hulka''. Spekuleerides veini ja oliividega sai rikkaks. Oli riigimees. Looduseuurija. Ennustas ette 585 aasta eKr päikesevarjutuse. Meil puuduvad Thalese kirjutised. Thalese teoreem: poolringi piirdenurk on täisnurk. Mis on kõigi asjade alge (ARHEE)? - vesi. Kõik on pärit veest ja suubuvad tagasi vette. Maailma saab seletada ilma jumalate poole pöördumata . Välismaailm on korrastatud kosmos. ANAXIMANDROS 611-546 eKr Oli Thalese kaasaegne ja kaaslinnlane. Neid nim sõpradeks, sugulasteks. Kirjutas geomeetria õpiku. Joonistas esimesena maailma kaardi. Ilmselt babüloonlaste eeskujul. Teda loetakse vahel ka õhtumaise filosoofia tegelikuks rajajaks. Kirjutas teose ''Loodusest'' (''Peri physos'') 547 eKr. Kõige alge peab olema mingi ''maailma- aine''APEIRON, mis asub väljaspool meie kogemusi.
• Hiinlased ei arva, et nad peaksid valima ühe kindla usundi või filosoofia ja kõik teised kõrvale heitma. • Valivad selle, mis neile konkreetses olukorras sobib ja millest neile abi on Jaapan • Shinto • Juured ulatuvad sügavale esiajalukku ning lähtuvad jaapani rahvausundi traditsioonidest ja tavadest • Kojiki ja Nihongi (varasemad tekstikogumikud) pandi kokku alles 8. saj. alguses • Suuresti mõjutatud hiina traditsioonilisest õpetusest • Kosmos loodi kaosest muna kujul • Nähakse teed, millel ühiskonda liidavad kokku ühised väärtused ja suhtumised ning usukombed on kui küis, mis ajastu kokku köidab • Traditsioonilised rituaalid ja pidustused templites ja kodus • Vanad palved on lihtsad ja otsesed 6. Budismi peamised uskumused: neli üllast tõde, kaheksaosaline tee, nirvaana, karma NELI ÜLLAST TÕDE 1) Mis on kannatus?
*psühhoanalüütiline müüdikäsitlus: Rank, Freud, Jung. psühholoogia, unenäod, tänapäeva müüdid, kollektiivne alateadvus. *sotsioloogiline müüdikäsitlus: Durkheim. religioon. *funktsionalistlik müüdikäsitlus: Malinowski. maagia-teadus-religioon funktsioonid. *strukturalistlik müüdikäsitlus: Propp, Strauss. müüt ja mõtlemine. *semiootiline müüdikäsitlus: Lotman, Uspenski, Ivanov. müüdi tõlgendus. *fenomenoloogiline müüdikäsitlus: Eliade. kosmos, ajalugu, müüt ja reaalsus, sakraalne ja profaanne, religiooni olemus, religioosne sümbolism ja nüüdisinimese ebakindlus. *ajaloolis-filoloogiline ja ajaloolis-sotsioloogiline müüdikäsitlus: Dumezil, Puhvel. indoeurooplaste müüdid ja jumalad. võrdlev mütoloogia. 2. Kirjelda müüdi kohta folkloori zanrisüsteemis ja tema suhteid/erinevusi muinasjutu ja muistendiga. 1 Vorm PROOSAJUTUSTUSED
Järgmine päev tulevad vaatama merd, seal on õunapuu kerkinud. Tuleb tuul, puhub õuna merre. Kasutatakse sümboleid nii, et realistlikult tõlgendada on võimatu. Keegi sukeldub õunale? järgi merre (sukeldumismüüt?), leitakse veest sinisekirju lind, kellel on hallid hambad. Pooleldi lind, pooleldi midagi muud, uss näiteks. Lindjumalanna, kes on samal ajal müütiline meremadu. Lind - igasugune lennuvõimeline olevus. Võiks nim. ka loheks. Kogu inimese kodune kosmos (loodus ja kultuur) on kõik paika pandud esimese sündmusega, kus lind haudub välja viis muna. See kõik justkui oleks alguse saanud sellest, et üks külatüdruk kutsus teisi merre prahti viskama. Suur kosmiline sünkronisatsioon. Kiigutakse ja lauldakse. 26.09.2012 Eestis levinud põhiversioon maailmaloomisest on kaheksaastmeline. Komponendid on variatsioonides. Õunapuu mäel, vili kukub vette, veest sünnib lind, lind lendab laulja/kiige (laulukoha) lähedusse
Semiootika Pragmaatika I kommunikats käsitulus on esimene samm pragmaatikasse ( on olemas 3 semiootilist: süntaktika, semantika, kuidas märk seotud teiste märkide tähendustega, pragmaatika e märkide kasutamine) *süntaktikal on ranged reeglid - ideaaliks on matemaatiline lingvistika. on see, mis ei tunne erandeid. hea süntaksi kirjeldust võime välja arvutada. siin on õiged ja valed ütlused. *semantikas on reeglid ähmasemad ja tuleb erandeid. on ühelt poolt mõyttetud ütlused, aga neid ei saa kohe ära visata, sets me lihtsalt ei mõista neid kohe vb, teiselt poolt sellise, mis pole mõttetud,aga mis ei vasta tõele ning sellised, mis pole mõttetud, aga me isegi ei saa öelda, kas vastavad tõele või mitte - on kunstipärased. *pragmaatikas on reeglid veel ähmasemad ja on pigem põhimõtted, mida oleks soovitatav täita. siin on põhiline eesmärk see, et asi toimiks. tegelem põhimõtetega ja lõppkriteerium on see, kas asi toimib või mitte, mitte ...
Uudo Pragi "Sissejuhatus inimgeograafiasse" KOKKUVÕTE Kolm põhiteemat: inimgeograafia olemus, ajalugu ja kontseptsioonid. Need on tihedalt seotud. I osa INIMGEOGRAAFIA OLEMUS, KOOSSEIS JA RAKENDUSED Inimgeograafia nimetused Inimgeograafia = ühiskonnageograafia (human geography). Eesti k kasutatakse ka majandusgeograafia, kultuurigeograafia, antropogeograafia, kuid need on tegelikult vaid inimgeograafia komponendid, mille tähendust ei saa võrdsustada. Ei soovita kasutada sõna "sotsiaalgeograafia". Loodus-ja inimgeograafia seosed ja erinevused Üldlevinud on arusaam, et geograafias eristatakse loodus- ja inimgeograafiat, kuid tegelikult ei ole paljude vaidluste käigus suudetud kokkuleppele jõuda, kas need kaks on eraldiseisvad. Peetakse sõsarteadusteks ja mõnes valdkonnas vajalik nendevaheline koostöö. Seosed: · Ühine ajalugu (üh...
Audru Keskkool Tõravere Observatoorium Uurimistöö Juhendaja: õp. Tiiu Rätsep Klass: 11 Koostaja: Rainis Mets Audru 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS....................................................................................................................3 1. AJALUGU.........................................................................................................................4 1.1. Algusaastad................................................................................................................. 4 1.2. Rajamise eesmärk........................................................................................................9 1.3. Kes rajamisega tegelesid........................................................................................... 11 1.4. Millised teleskoobid oli algul..................
Filosoofia arvestus SH 2010 talv 1. PILET 1. Keskaja filosoofia üldiseloomustus Keskaja filosoofia lühiiseloomustus: 1.Seotus religiooniga: Jumalakesksus olemise, hüve ja kauniduse allikas on Jumal. Jumala teenimist vaadeldakse kui kõlbluse alust, tema jäljendamist ning temaga sarnanemist peetakse inimliku elu ülimaks eesmärgiks. Kreatsionism maailma on loonud Jumal eimillestki. Providentsialism Jumal valitseb loodud maailma, ajaloo ja inimese üle. Kõigil sündmustel on (taga)mõte. Revelatsionism kõige usaldusväärsem tähtsate tõdeda teadasaamise viis on jumalik ilmutus. Valitses mõte, et tõeline filosoofia on kristlik religioon. Filosoofia saab olla vaid teoloogia ori.Kkeskaja filosoofia alguseks peetakse hetke, mil filosoofia teadlikult religiooni teenistusse asus. Alguses püüdis Philon Aleksandriast kasutada nt platonismi ja püthagoreismi ning sidus seda juudi usundi ja teoloogia alusena. Hiliskeskajal aga proo...
esimese käsu vastu. Kõik teise usulised budistid, hinduistid, islamiusulised jt - on kristlaste meelest ekslikud esimese käsu suhtes, sest neil on sootuks erinev ja vale arusaam jumalast. Samuti eksivad selle käsu vastu need, kes üldse Jumalat ei usu. Kuid ka Jumalasse mitte uskuvatel inimestel on tegelikult oma ebajumalad, ehk kellessegi või millessegi usuvad ju kõik inimesed. Ka see on usk, et Jumalat ei olemas, sest kes seda tõestab; ka see on usk, et kogu maailm ja kosmos on tekkinud juhulikult ühe suure paugu tulemusega ja inimene on arenenud mingist bakterist miljonite aastate jooksul selliseks nagu ta on, sest kes seda tõestab; ja sellise usu kohaselt asetub maailma nabaks inimene, kes läbi evolutsiooni on saanud maailma valitsejaks. Sedasi jumaldab inimene iseennast. Ebausu esemed horoskoobid, kaartidega ennustamine, amuletid, maskotid ei vääri ebajumala nime. Ebajumal peab olema mastaapne.
kõigil usuti ilmselt olevat maagilisi omadusi. Kristlikud meeleparandusraamatud, varakeskaegsed juhendid preestritele pihitoolis patuste ärakuulamiseks ja patukahetsuse määramiseks, mõistavad muistsed loitsuriitused hukka. Olgu nende kombetelituste algne mõte milline tahes, nüüd sai neist ebausk, kuna neid ei ühendanud enam ükski sidus maailmakäsitus. Loitsimine ja usk sellesse Nagu maagia üldse, nii on ka loitsime rajanenud eeldusel, et kosmos on jagamatu tervik, ning seetõttu on ka looduse kõikide ilmingute vahel varjatud seosed. Soovitud praktilise tulemuseni jõudmiseks püüab loitsijja neid seoseid oma teadmiste ja väe abil kontrollida ja vähemasti mõjutada. Loitsimist esineb peaaegu igas ühiskonnas. Samuti on see üks vanimaid ja salapärasemaid mõisteid Euroopa nõiakunsti kontseptsioonis, mis kujunes paganlike uskumuste, folkloori ning kristliku hereesia ja teoloogia põhjal.
31.08.11 MIS ON FILOSOOFIA? Phileo armastame kreeka keeles Sophia tarkus kreeka keeles Filosoofia sai alguse antiik Kreekas 6ndal sajandil enne Kristust. Probleemid on osa muutunud ja osad mitte, näiteks millal algab inimese elu. Filosoofiliste probleemide ühiseks jooneks on see, et alati on välja pakutud erinevaid lahendusi ja sellist arvamust ja mitmekesisust loetakse normaalseks, st tuleb lähtuda põhimõttest, et filosoofilistel probleemidel ei olegi ainuõigeid lahendusi. Filosoofia definitsioon Bertrand Russell on öelnud, et filosoofia on ei kellegi maa teaduse ja teoloogia (usuteadus) vahel. Teoloogiale sarnaselt on filosoofia spekulatiivne, käsitledes küsimusi, millele teadus ei saa vastata. Sarnaselt teadusega tugineb filosoofia inimmõistusele mitte aga autoriteedile. Filosoofia eesmärk on mõista maailma teoreetiliselt, mitte aga praktiliselt. Filosofeerimiseks on vaja tugevat soovi maailma mõista, selle nimel tuleb üle saad...
(Foto: Seppo Zetterberg) EES T I AJ ALU G U r Arhitektuuris soosis stalinistlik suund hiiglaslikke keskväljakuid ja kolossaalseid klassit- 571 sistlikke ehitisi. Pärast Stalini aega hakkas eesti arhitektuur 1950. aastate lõpul taas kosuma ning võib rääkida ka ameerika vaimus modernismi või niinimetatud rahvusvahelise stiili tulekust. Seda esindavad sellised ehitised nagu Tallinna laululava (Alar Kodi ja Henno Sepmann), mis valmis 1960. aastal. Ka kino Kosmos (1964) ja isegi 1968. aastal valminud Eestimaa Kommunistliku Partei Keskkomitee hoone (praegune välisministeerium) peegeldavad ameerika ekspressiivse arhitektuuri mõjusid, nagu ka 1972. aastal pealinnas valminud hotell Viru. Uusfunktsionalism, mille põhiline esindaja oli Eesti kõige "aiva raal tol ikum" arhitekt Toomas Rein oma valgete hoonetega, sai samuti populaarseks. Selle kõrvale hakkas 1970. aaseate keskpaigas üha enam
Nt. Sillamäe südalinn, tänapäevani säilinud Sillamäe kultuurimaja. 1955 kohustuslikus korras funktsionalism 30.aastate lõpus neoklassitsism, Pätsile meeldis A. Kotli - Tallinna laululava juhtarhitekt, seda matkitud - Vilniuse laululava - Sõpruse kino Tallinnas, ilusad sambad - 1938 A. Kotli Presidendi kantseleihoone Kadriorus (praegu president elab seal), portikus - Eesti kaitseliidu hoone Tartus, portikus - I. Laasi 1965 Kino Kosmos Tallinnas, funktsionalism Mart Port 60- 70 a. - Eesti juhtivaid funkt. Arhitekte. - Tallinna linnaosad Mustamäe, Lasnamäe tema juhtimisel - EV välisministeeriumi hoone tema juhtimisel- kõrge risttahukas torn - Üks Viru hotelli arhitektidest R.- L. Kivi - Funkts. Tartus - Ekraani kino - Ülikooli ühiselamud Palju funkts. Eesti suvilaarhitektuuris, tihti püütud arvestada ka looduslikku keskkonda- orgaaniline arhitektuur. Esindaja V. Bormeister. Palju 70
Anaximenes (585-525. eKr) Algelement on õhk. Hing koosneb õhust. Maa on ümmargune ketas ja ümbritsetud õhust. Õhk on piiramatu, kõikjale laiali valguv, üha liikuv element, mis ühtlaselt täidab kogu maailma ja vastab ürgaine omadustele. Nt tuli tekkis õhu hõrenemisel. Anaximenese õpetuses ilmneb müstilise momente rohkem, kui tema õpetajatel 5 Herakleitos Eefesosest (~520-460 eKr). Algelement on tuli. Kõik muutub, nii nagu tuli, mis ei püsi hetkegi paigal. Kogu maailm on kosmos (kr. kÒsmoj kord), mis vastandub sõnale kaos ( kr. c£oj). (1) Vastandite ühtsus. Nt tee mäest alla ja üles on üks ja sama pooltäis veinipudel on sama mis pooltühi. Kõikjal esineb vastuolude võitlus. (2) Miski pole püsiv, kõik voolab, võimalik 2x ühte jõkke astuda. Maailma korraldus on allutatud paratamatule seadusele logosele. Maa pöörleb. Universumi ajalise lõpmatuse printsiip. V sajandi loodusfilosoofe EMPEDOKLES Akragast (~483-423 eKr)
Teadmsed kujunevad läbi aistingute. Hinged eri keerukusega: vegetatiivne üritab paljuneda, kasvada, laieneda nt. taimed, meeleline on olemas algelisel tasemel tunded nt. loomad, mõistlik mõtleb, intelligentne nt. inimene. 3. Keskaeg. Renessanss. Uusaja teaduse tekkimine. Descartes. Inglise assotsionalistid (Locke, Berkley). Keskaja mõtlejad kirjutasid ka inimesest, aga teised teemad olid nende jaoks palju olulisemad, näiteks küsimus sellest, mis on kosmos, milline on ideaalne riigikorraldu, kas Jumala olemasolu on tõestatav jms. Valitses üldine usk, et teadvus peegeldab maailmasellisena, nagu ta on, lisamata sinna omaltpoolt midagi olulist. Renessanssiajastu tõi, aga hoopis uue inimesekäsitluse. Kogu maailma hakati nägema konkreetse inimese silmade kaudu, tema isiklikust vaatekohast lähtudes. Maailmakäsitlus muutus suhteliseks, sest see sõltus asukohast, milles see maailma vaatleja asus. 17
Me ei tea isegi mitte seda, kas Pluuto on süsteemi viimane planeet- oli ju vahepeal juttu ka kümnendast planeedist. Me teame süsteemist ja planeetidest palju, kuid siiski võib õelda, et me ei tea mitte midagi. See kõik on vaid väike osa meile teadaolevast maailmast. 32 KASUTATUD ALLIKAD: 1. Graham, I. (2000). Marshall mini space, Suurbritannia: Marshall Publishing Ltd, tõlge eesti keelde (2002) Kosmos, Tallinn: Koolibri 2. Jaaniste, J. (1999). Füüsika 12. klassile Kosmoloogia, Tallinn: Koolibri 3. Jones, B. (1990). Space exploration, Suurbritannia: Belitha Press Ltd, tõlge eesti keelde (1995). Kosmose uurimine, Tallinn: Koolibri 4. Tiirmaa, R. (2002). Meteoriidid ja meteoriidikraatrid, Tallinn: K&O Ofsett 5. http://opik.obs.ee/boxid.html [2.aprill] 6. http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/paikesesysteem3.htm [4.aprill] 7. http://www.miksike
Kui lahutaksime noole lennu lühimateks hetkedeks, siis mingil hetkel seisab nool alati kuskil punktis paigal. Kuid kuidas saab liikumine olla paigalseisude summa? 5. Herakleitose mõtlemine tule-doktriini ja logose-doktriini vastuoluna. Logose mõiste. Herakleitos (540-480): Kui tuld tõlgitseda arche-na, siis näeme, et erinevalt Parmenidesest peab archet liikuvaks, mitte kooshoiduvaks. Kreeklastele omaselt ei ole selles igaveses liikumises rahumeelset harmooniat, vaid kosmos on polemoslik -- toimub võitlus. Teine temaatika, mida saaks tõlgitseda alusena (archena) on logos (kõne, lausumine). Logose kohta ütleb Herakleitos: kui inimesed kuulavad kõnet, sarananevad nad kogenematutele ja kogevad kõnet nii nagu seda esitatakse vastavalt oma loomusele. Ülejäänute eest on see varjatud ja unustuses (nagu magadeski). Ka lausus Herakleitos, et ,,loodus/loomus armastab varjuda" ja ,,et nähtamatu harmoonia nähtavast vägevam". 6
KULTUUR JA OLME Üldharidus Eesti hariduselu iseloomulikuks jooneks kogu siis nüüd tuli õpilastel minna iga järgmise aine viimase Vene aja jooksul oli selle tugev tunniks vastava aine klassiruumi seda andva ideologiseerimine ja tõsiasjade moonutamine, õpetaja juurde. Õpetajad vabanesid kohustusest halvemal juhul otsene võltsimine, seda eriti vedada õppevahendeid ühest ruumist teise, humanitaarainetes. Kuid haridus traditsioonid õpilased aga kaotasid koduklassi ja oma pingi. eesti koolis olid siiski tugevad, ja häid õpetajaid, Pärast lühiajalist katsetust 11aastase rääkimata andekatest õpilastest, leidus ka kõige õppeajaga muudeti kõik Nõukogude Liidu raskema ideoloogilise surutise aegadel. keskkoolid 1964. aastal taas 10klassilisteks. Aastail 194458 kehtis Eesti...
õisikusse, mis meenutab kuke harja • sooja- ja valgustarmastavad, seepärast arenevad eriti hästi soojas, päikeselises, tuulte eest varjatud kasvukohas. Eelistavad mitte hapusid, huumusrikkaid, vett läbilaskvaid, kobedaid muldi. PLECTRANTHUS SCUTELLARIOIDES(COLEUS X BLUMEI) – VÄRD-KIRINÕGES • Kasvukohaks sobib parasniiske poolvarjuline või päikesepaistelin e koht. Ei talu väga kuuma päikest või liigniisket mulda. COSMOS BIPINNATUS – HARILIK KOSMOS • Õied Peopesa suurused, kollase südamikuga lihtsad või täidetud valged, roosad, punased või mitmevärvilised õied • Lehestik Roheline tillilaadne • Muld Eelistab kerget huumusrikast aiamulda • Märkused Eelistab päikselist ja tuulevaikset kasvukohta DICHONDRA – PEREKOND HÕBEPAEL • kõrgus: 10 cm, varred kuni 100 cm • kasvukoht: päike, poolvari, niiske, vett hästi läbilaskev muld GAZANIA RIGENS – SÄRAV GASAANIA • Soovib
mõistetud, mistõttu kutsuti ,,tumedaks". Ei sallinud rumalust ja rumalaid. Inimeste rumal elamine ja rumal suremine ajas teda nutma, siit ka tema nimetamine ,,nutvaks" mõtlejaks. Herakleitose mõtlemine sarnanes idamaade mõtlejate omaga. Herakleitos põlgas inimesi, kes ei näe seda, mis ON, seda, millega nad igapäev vahetult kokku puutuvad. Herakleitoselt on meieni säilinud üksnes fragmendid, mille keskseteks terminiteks on 2 logos, kosmos, tarkus (vt. Herakleitose fragmendid). Sõna logos tulenes sõnast legein (tõlkes: korjata kokku) ja tähistas Herakleitosel seda, mis ON. Kosmost mõistis Herakleitos kui loomisprotsesside ja lagunemisprotsesside lõputut vaheldumist. Kosmose protsessi, milles igavik ja aeg on teineteisega lahutamatult seotud, võrdles tulega. Mõistis saamise (tekkimine, muutumine, kadumine) ja olemise (selle, mis muutumises jääb samaks) ühtsust, milles rõhutas saamist
kaudu? Ühik: 1T Põhiühikute kaudu: B = /S = 1Wb/1m2 247. Mis on magnetvoo ühik ja kuidas see väljendub põhiühikute kaudu? Ühik: 1Wb Põhiühikute kaudu: = BS = 1Wb*1m2 248. Mis on induktiivsuse ühik ja kuidas see väljendub põhiühikute kaudu? Ühik: 1H Põhiühikute kaudu: L = /I = 1Wb/1A 249. Mis oli Michelsoni katse eesmärk? Teada saada, miks on kosmos lõputu. 250. Milles seisnes Michelsoni katse? Maa liikumise kiirus mõõtmises absoluutse ruumi suhtes. 251. Mis oli Michelsoni katse tulemus? Valguse kiirus osutus ühesuguseks igas suunas. 252. Mis järelduse tegi Einstein Michelsoni katsest? Valguse kiirus vaakumis on ühesugune kõigis inertsiaalsüsteemides (erirelatiivsusteooria esimene postulaat) 253. Mis on Galilei teisendused?
Sõnavara areng(vt ka kõnearengu teema) Sõnatäehdnuse areng ons eotud tunnetustegevuse arenguga. Sõna pärisnime rollis. BAASSÕNAVARA -esmased tajud, gestalttaju/konkreetne kujutlus Baassõnavara; meeleorganite tajutavate objektide, tegevuste, omaduste/tunnuste nimetused, suure kasutussagedusega, lihtsasti hääldatavad ja paljuses kontekstides kasutatavad sõnad (umbes 2000- 3000 sõna, areneb umbes 3-4aastaks). Need on tajutud asjad, nt kosmos ei ole, aga koer on. Edasine areng 2 suunas: Üldistamine või konkretiseerimine. · Sõna ülekantud tähenduses(metafoor, metonüümia) <-> rühmade sarnased tunnused nt rongaema · Abstraktse tähendusega sõna või sõnaühend <-> üldistatud/mentaane rühm, mõiste bioloogiline ema 3. loeng- Kõne funktsionaalsüsteem Kõne funktsionaalsüsteem mehhanism, mis aitab rääkida, organid, mis aitavad rääkida
“Juust ja vaglad. Ühe 16. sajandi möldri maailm”(1976) ☼ 20. saj bestseller: juhtumuuring, 16. saj möldrist, kohtuprotokollide allikad ☼ püüdis konstrueerida möldri maailmapilti ☼ üks hästi dokumenteeritud juhtumi uurimus, teiselt rahvakultuuri ajalugu, küla elanik, mölder, tema maailmapilt. raamatu ja lugemise ajalugu, mölder - suur lugeja. eliidi kultuur ja rahvakultuuride element (kus ta oli üles kasvanud) - mölder arvan, et kosmos sarnaneb juustule, kuidas ühelt poolt põimitud teaduslik vaade, teadmine kosmosest, ja teiselt poolt kosmost mõtestatakse argi, metafooridega “Ajaloo ööpoolel. Nõiasabati lahtimõtestamine” ☼ 1 pool:nõia uskumuste sünd, analüüsib nõiauskumuste ja nõidade tagakiusamise esiletõusu 14. sajandi Prantsusmaal ja selle levikut 2 pool:analüüsib väga laialdasel mütoloogilisel ja folkloorsel materjalil nõiauskumuste
Neid toetas selles katoliku kirik (samal ajal oli Rooma paavstiks poolakast Johannes Paulus II). NSVL nõudis Poola valitsuselt korra taastamist riigis, kui seda ei tehta, lubas ta käiku lasta Brežnevi doktriini rakendamise. Seepeale kehtestas kommunistlik Poola valitsus sõjaseisukorra ja surus esialgu “Solidaarsuse” põranda alla. USA presidendiks sai vabariiklane R.Reagan (1981-1989), kes: algatas nn. Tähesõdadeprogrammi- millega taheti militariseerida kosmos ja rajada sinna raketikaitsekilp. USA alustas taas tavarelvastuse kiirendatud arendamist, millega pandi alus uuele võidurelvastuslainele. See oli ka teatud määral USA eesmärgiks- lootes NSV Liidu majanduse nõrkusele; loodeti NSV Liit võidurelvastumise käigus majanduslikult välja kurnata. Nagu ajalugu näitas, pani see lõppkokkuvõttes aluse Idabloki ja NSVL lagunemisele. Külm sõda
Kas see asub selles objektis? On ta objekti füüsikaline omadus? Kas sõltub vaatlejast? Mis mõte on kunstiteosel? Saab küsida piiride järele, subjektiivsete protsesside kohta, kas kunstiloomingul on printsiibid? mis võiksid seda tüüpi tegevust eristada muust tegevuse tüüpidest? Kuidas on võimalik määratleda ilu? Objektiivse ilu teooria - objektis endas otsitakse ilu. Ilusad asjad on need, mis matkivad kosmilist liikumist. Kosmos ise kujutab endast harmoonia printsiipi ning kõik asjad on nii niivõrd ilusad kuivõrd nad on harmoonilised. Varasem teooria- Kui ilu seisneb harmoonias, harmoonia baseerub proportsioonil aga proporstioonil on arvuline suhe, seega ilu peitub arvulistes vahekordades. Schelling : Ilu on lõpmatuse sümboolne väljendus. Subjektiivses teoorias mõistetakse ilu kui midagi vaatleja juurde kuuluvat. Immanuel Kant: Eesmärgipärasus ilma eesmärgita. Ilu kogemine tähendab
*psühhoanalüütiline müüdikäsitlus: Rank, Freud, Jung. psühholoogia, unenäod, tänapäeva müüdid, kollektiivne alateadvus. *sotsioloogiline müüdikäsitlus: Durkheim. religioon. *funktsionalistlik müüdikäsitlus: Malinowski. maagia-teadus-religioon funktsioonid. *strukturalistlik müüdikäsitlus: Propp, Strauss. müüt ja mõtlemine. *semiootiline müüdikäsitlus: Lotman, Uspenski, Ivanov. müüdi tõlgendus. *fenomenoloogiline müüdikäsitlus: Eliade. kosmos, ajalugu, müüt ja reaalsus, sakraalne ja profaanne, religiooni olemus, religioosne sümbolism ja nüüdisinimese ebakindlus. *ajaloolis-filoloogiline ja ajaloolis-sotsioloogiline müüdikäsitlus: Dumezil, Puhvel. indoeurooplaste müüdid ja jumalad. võrdlev mütoloogia. ---------------------------- Müüt on mitmeti käsitletav nähtus. Müüti saab käsitleda vormi, sisu, funktsiooni ja konteksti kaudu.
Loengute lühikonspektid. 2. loeng 2. loeng 1. Virginia Woolfi (1882 – 1941) romaani „Tuletorni juurde“ esimese osa „Uks“ valitud lõikude stiili analüüs. Loetavad ka veebikeskkonnas kaustas „Teoreetilised tekstid“. Pöörake tähelepanu lausete pikkusele, põimlausetele, vahefraasidele. Ootamatud lausekonstruktsioonid, meeleolude võnked, hüpped vaatepunktis (ühe tegelase mõtete voolust teise tegelase aistingutesse), teraselt jälgiva ja uneleva, lüürilis-kujundliku ja praktilis-asjaliku informatsiooni kiire vaheldumine ja põimingud. Jutustus kandub mõtetelt kiiresti tegevuse kirjeldamisse ja tagasi. Mõelge ka sellele, kas ja kui edukalt on tõlkijatel õnnestunud Woolfi lausete maagiat teises, eesti keeles korrata – seejuures on tulnud arvestada nii seda, mille säilitamist algupärand nõuab, kui ka seda, mis eritingimused ja erivõimalused seab eesti keel. Woolfi stiil on ühtaegu tihe ja kerge, kesksõnalised (des-vorm) ja mitmesugused muud vah...
Eksami teemad 1. eestlaste ja naaberrahvaste päritoluteooriad 2. keel ja maailmavaade Soovituslik: 1 (ariste), 11 (uku masing), 14, (uno rätsep), 15 (urmas sutrop) , 20 (wiiki kalevi) 1. traditsioonilise maailmapildi ruumitunnetus 2. traditsiooniliste maailmapildi ajatunnetus 3. rahvausk enne ja nüüd Kohustuslik: 1, 8, 9 1. mitteloolised peegeldused folkloorižanritest: rahvajutud 2. mitteloolised peegeldused folkloorižanritest: rahvalaulud kohustuslik: 6, 10 1. moderniseerimine ja mineviku pärand kaasajal kohustuslik: 2, 4 Omakultuur Eestlaste ja naaberrahvaste päritolu teooriad 2 suurt lugu: 1. Keelepuu teooria (J.Sajnovics, S.Gyarmathy, A.Reguly,M.A.Castren, F.J.Wiedemann, E.N.Setälä,P.Ariste)Vanem teooria (18.saj.) Ungari uuria avastas. Soome-Ugri keelte sugulus. 2. Kontaktiteooria (Kalevi Wiik, Ago Künnap) Inimrände ajaloost Kaasaegne inimene Homo sap...
Eksami teemad 1. eestlaste ja naaberrahvaste päritoluteooriad 2. keel ja maailmavaade Soovituslik: 1 (ariste), 11 (uku masing), 14, (uno rätsep), 15 (urmas sutrop) , 20 (wiiki kalevi) 1. traditsioonilise maailmapildi ruumitunnetus 2. traditsiooniliste maailmapildi ajatunnetus 3. rahvausk enne ja nüüd Kohustuslik: 1, 8, 9 1. mitteloolised peegeldused folkloorizanritest: rahvajutud 2. mitteloolised peegeldused folkloorizanritest: rahvalaulud kohustuslik: 6, 10 1. moderniseerimine ja mineviku pärand kaasajal kohustuslik: 2, 4 Omakultuur Eestlaste ja naaberrahvaste päritolu teooriad 2 suurt lugu: 1. Keelepuu teooria (J.Sajnovics, S.Gyarmathy, A.Reguly,M.A.Castren, F.J.Wiedemann, E.N.Setälä,P.Ariste)Vanem teooria (18.saj.) Ungari uuria avastas. Soome-Ugri keelte sugulus. 2. Kontaktiteooria (Kalevi Wiik, Ago Künnap) Inimrände ajaloost · Kaasaegne inimene Homo sapi...
Filosoofia Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium Sander Gansen SH. klass 2011/12 Sisukord Filosoofia ,,sambad"..................................................................................................................4 Mis on filosoofia?...................................................................................................................... 5 Mileetose ehk Joonia koolkond.................................................................................................6 Eleaadid ehk elea koolkond.......................................................................................................7 Eelsokraatikute koolkond..........................................................................................................8 Sofistid...................................................................................................................
noomid ehk maakonnad). Järk-järgult, nende riigikeste vaheliste sõdade käigus, kujunes välja ühtne riik eesotsas vaaraoga. Esimese dünastia rajajaks peetakse Ülem-Egiptuse valitsejat Menest, kes IV aastatuhande lõpus Ülem- ja Alam-Egiptuse ühendas. Egiptuse vaaraod olid (vähemalt egiptlaste arvates) taevast päritolu jumalkuningad, kes esindasid taevast jumalat (alul Horust, hiljem Ra-d) maa peal. Vaarao ülesandeks oli kehtestada maa peal kord, luua kaosest korrastatud kosmos, kus on võimalik tsiviliseeritud elu. Seda vaarao kordaloovat funktsiooni tähistasid egiptlased terminiga maat, mis üheltpoolt tähendas korra kehtestamist Egiptuses, teiselt poolt aga korrastatud Egiptuse kaitsmist ümbritseva kaose, barbarite, eest. Samas ei olnud Egiptuse tsentraliseeritus absoluutne. Noomid, mida oli umbes 40, omasid autonoomiat kohalikes küsimustes ning ilmutasid puhuti arvestatavat separatismi. Egiptuse ajalugu jagatakse järgmisteks perioodideks:
Galaktikaid, millede kuju puuduvad, nimetatakse korrapäratuteks galaktikateks. Need galaktikad on enamasti väikesed ja nendes sisaldub enamasti ka vähe tähti. Spiraalgalaktikad liituvad üksteisega ja moodustavad niimoodi elliptilisi galaktikaid. 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30 31 32 33 4 Taevased udukogud Kosmos ei ole tegelikult päris tühi nagu ta esmapilgul paistab. Seda täidab tähtedevaheline aine, mis koosneb gaaside ( peamiselt vesiniku ja heeliumi ) ja tolmu ( peamiselt süsiniku ja räni ) segust. See gaaside ja tolmu segu on enamasti tähtede ja galaktikate toormaterjaliks. Nende tihenemisel moodustuvad gaasi- ja tolmupilved ning neid nimetatakse udukogudeks. Udu ja pilve tähistab ladina keelne nimi nebula, mis on ka rahvusvaheliselt tuntud
Table of Contents 1.1. KUNST 18. SAJ LÕPUST 19. SAJ LÕPUNI 1 2.2. 19. JA 20. SAJANDI VAHETUSE KUNST 7 3.KUNST 1905-1910 - MURRANGUAASTAD 9 4. KUNST ISESEISVAS EESTIS 1919-1940 12 5.KUNST II MAAILMASÕJA AJAL 16 6.EESTI KUNST STALINISMI VÕIMUSES 1944-1955 19 7.SULA JA ILLUSIOONID 35 8.KAINENEMINE JA SKEPSIS 1960. AASTATE LÕPP 1970. AASTATE ALGUS 40 9. ,,KULDSED SEITSMEKÜMNENDAD" ...
Tallinna Ülikool SA REC Estonia Transport, keskkond ja elukvaliteet Tallinnas Monitooringusüsteemi väljatöötamine Sotsioloogiline uurimus TALLINN 2007 SISUKORD Transport, keskkond ja elukvaliteet Tallinnas............................................................... 1 SISSEJUHATUS........................................................................................................... 3 LIIKLUSOHUTUS JA HÄIRITUS ............................................................................ 11 AKEN 1: 9 nõuannet pealinnas ellu jääda soovivale jalakäijale. Janar Filippov. Eesti Ekspress, (18.04.2003) ................................................................................................ 14 AKEN 2: Sõidutee ületamine. Teele Kitsing. (2005).................................................. 18 AKEN 3: Autojuhtidele iseloomulikud tunnused ja käitumine reguleerimata ül...
Torm sadamas. Liikumiskiirus (kraade päevas/aastas): umbes 1 kraadi aastas Kui kiiresti läbib sodiaagiringi: umbes 248 aastat Kasutatakse ennustamises: üldiselt tänu võimele luua kaardis transiite ja võtta vastu progressioone Isikud: emakuju, armastatud inimesed, perekonnaliikmed. Suremise ja surmaga seotud inimesed. Kontaktid Pluutoga kannavad automaatsete emotsioonide, näiteks lein, iha, lähedaste kaitse jne, märki. Need kontaktid on instrumendid, mida Kosmos kasutab selleks, et Saturni poolt loodud ja ajale jalgu jäänud mustreid muuta. Kontakti südames on tunded. Muutus tuleb läbi intensiivsete tunnete, mida ei saa ratsionaalselt kaotada või unustada. Nii et Pluuto kontaktid on suured. Nad toovad ellu raskeid tundeid, mille kohta teame, et vaid aeg suudab need lahendada. See on torm sadamas. Turvalised kohad - kodu, sisering vallutatakse, lõhutakse, kisutakse laiali. Sadam tuleb uuesti üles ehitada.
Prototüübi ja tegelase vahekord on verbatim- ja dokumentaalteatris keeruline. Näitleja ja tegelaskuju vahekord on ambivalentne. Teater tegeleb reaalse maailmaga, mitte metafoorselt, vaid kindlate ruumide ja inimestega. Tegelikusse ümber koondunud maailm on katki. Sõrestikud on läbinähtavad, illusioon luuakse ja purustatakse. Vaataja ei ela lõplikult kaasa, vaid vaatab, mida ja kuidas tehakse, aga mitte tegevust ennast. Fiktiivne kosmos laguneb. Näitleja ei esita enam ainult rolliteksti, nähtavalt tuleb etendaja isik. Fiktsionaalselt tegevuselt kandub tähelepanu lavalisele sooritusele. Tegelaskuju loomist/vastuvõttu mõjutavad tegurid: · Näidendisisesed aspektid: - Tegelase kujundamine draamatekstis - Näitleja isikupära inimest ennast iseloomustavad füüsilised ja vaimsed aspektid - Lavastaja idee milline raamistik on näitlejale ette antud? Näitleja ja lavastaja eesmärgid peaks olema samad.
Sissejuhatus filosoofiasse 1. Loeng Kursuse kirjelduse juurde tulevad slaidid! Järgmiseks korraks: Albert Camus, Sisyphose müüt, peatükid ,,absurd ja enesetapp" ja ,,absurdi müüdid" [email protected] Tõnu Viigi e-maili aadress http://www.tlu.ee/?LangID=1&CatID=2445 kõik, mis vajalik! EKSAM: 15. Jaanuar/22. Jaanuar! Kell 12.00 18.00(grupid) K-311 1. Loeng: Filosoofiline antropoloogia Kes on inimene? 1.Etoloogiline(teadus loomadest, nende käitumisviisidest) mõtteviis/strateegia inimest võrreldakse teiste loomadega. Mõtlev loom homo sapiens; keel kui informatsiooniedastusvahend. Filosoofid nii ei arva, tunnevad, et midagi olulist jääb puudu! Oluline on mis? Kes? 2. Eksistentsialistlik mõtteviis/strateegia Martin Heidegger ,,Sein und Zeit"(olemine ja aeg) 1927 20.saj kõige enam tsiteeritud filosoofiline raamat inimene=Dasein(siinolemine) inimene on see, kes on kohal, kes on siin. Ta ei asu vaid ühel territooriumil, vaid proits...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
