GalaktikaD • Galaktika on hiigelsuur täheruum, milles tähed on teineteisega gravitatsioonijõu abil seotud. • Liigitatakse kuju järgi: • Galaktikad sisaldavad tähti ja nende jäänukeid. Tähtede ümber võivad tiirelda planeedid ja muud taevakehad. • Tähtede vahel on gaasi, kosmilist tolmu ja kosmilist kiirgust kiirgust sisaldav tähtedevaheline aine, mille tihedamad piirkonnad on tähtedevahelised pilved. • Tähtedevahelise keskkonna mass galaktikas ületab tähtede massi. Linnutee galaktika ehk Galaktika • Oletatavalt sisaldab 200–400 miljardit tähte • Vanuseks loetakse ligikaudu 13,2 miljardit aastat • Meie Galaktika liikumiskiirus 100500000 km/h Linnutee tsenter
4 Galaktikad Tähtede arv galaktikates ulatub umbes kümnest miljonist tähest (kääbusgalaktikad) saja triljoni täheni (hiidgalaktikad). Tähed tiirlevad ümber galaktika massikeskme. Galaktikad sisaldavad tähti ja nende jäänukeid. Tähed võivad koonduda tähesüsteemidesse ja täheparvedesse. Tähtede ümber võivad tiirelda planeedid ja muud taevakehad. Tähtede vahel on gaasi, kosmilist tolmu ja kosmilist kiirgust sisaldav tähtedevaheline aine, mille tihedamad piirkonnad on tähtedevahelised pilved. Tähtedevahelise keskkonna mass galaktikas ületab tähtede massi. Peale selle sisaldavad galaktikad suurel hulgal tumeainet, mille olemus on teadmata. Arvatakse, et enamiku, tõenäoliselt isegi kõigi galaktikate keskmes aktiivses galaktikatuumas on ülimassiivne must auk. Galaktikaid on traditsiooniliselt liigitakud nende nähtava kuju järgi. Nähtavas
tiirlevad komeedid kõikvõimalikes tasandites ning suvalises suunas. Ilmumissageduse ja tiirlemisperioodide võrdlemise teel hinnatakse komeetide koguarvuks 2 - 3 miljonit. 3. Meteoorid. Meteoor (rahvakeeles "langev täht") on Maa atmosfääri sattunud meteoorkeha poolt põhjustatud valgus-, heli-, elektri- jm. nähtuste kompleks. Kui keha põlemise jääk langeb maale, nimetatakse seda meteoriidiks. Meteooriks nimetatakse Maa atmosfääri tunginud ja taevasse hõõguva jälje jätnud kosmilist osakest. Meteoore võib näha pea igal ööl, kui on selga ilm. Taevast üle vilkastavate "langevate tähtede" sagedus on tavaliselt 3-5 tunni jooksul, mõnel ööl võib ulatuda ka sadadesse. Helenduv jälg tekib taevasse siis, kui mõni kosmiline ainekübe tungib suure kiirusega Maa atmosfääri, kus ta kuumenedes aurustub või ära põleb. Meteoori massi võib hinnata liikumiskiiruse ja heleduse järgi; tavaliselt on see murdosa grammist
kodugalaktikat, mida nimetatakse ka Linnutee galaktikaks. Tähtede arv galaktikates ulatub umbes kümnest miljonist tähest (kääbusgalaktikad) saja triljoni täheni (hiidgalaktikad). Tähed tiirlevad ümber galaktika massikeskme. Galaktikad sisaldavad tähti ja nende jäänukeid. Tähed võivad koonduda tähesüsteemidesse ja täheparvedesse. Tähtede ümber võivad tiirelda planeedid ja muud taevakehad. Tähtede vahel on gaasi, kosmilist tolmu ja kosmilist kiirgust sisaldav tähtedevaheline aine, mille tihedamad piirkonnad on tähtedevahelised pilved. Tähtedevahelise keskkonna mass galaktikas ületab tähtede massi. Peale selle sisaldavad galaktikad suurel hulgal tumeainet, mille olemus on teadmata. Päike on üks meie galaktika (Galaktika ehk Linnutee galaktika) tähtedest. Kogu Päikesesüsteem, sealhulgas Maa, on Linnutee galaktika osa. Arvatakse, et enamiku, tõenäoliselt isegi kõigi galaktikate keskmes
tähtedest ja arvatakse, et on tekkinud galaktikate kokkupõrkel. Spiraalgalaktikad: Selliste galaktikate keskmises osas asuvad tihedalt koos vanemad tähed, spiraalharud tiirlevad ümber galaktika keskme konstantse nurkkiirusega. Korrapäratud galaktikad: Neil pole eristatavat kuju, tihti on nad oma kujult kaootilised, neil ei paista olevat selget galaktika keset ega ühtegi jälge spiraalharudest, sisaldavad suurtes kogustes kosmilist tolmu ja gaasi. Andromeda galaktika NGC 5457 (nõelaratta galaktika) Galaktikate areng Esimese miljoni aasta jooksul hakkavad ilmnema galaktikatele iseloomulikud jooned: tähekobarad, mille keskmes on massiivne must auk, uute tähtede teke väga kiire ja tihe. Suure musta augu teke on väga tähtis galaktika arenemisel, sest see määrab ära kui palju ainet suudab galaktika endaga siduda. Järgmise kahe miljardi aasta jooksul hakkab kogunenud ainest
Tähtede sünd, elu ja surm. Tekkimine : Tähed tekivad iseenda raskusjõu mõjul kokkutõmbuvast gaasipilvest.Tähtede esialgne gaasiline koostis on peaaegu ühesugune - neis on 70% vesinikku, 29% heeliumi ja 1% kosmilist tolmu (metallid ja teised raskemad elemendid). Tekkiva tähe ehk prototähe kokkutõmbumisel suureneb selle pöörlemiskiirus ja tihedus ning tõuseb temperatuur. Algul kiirgab ta ainult soojust, kuid kui tema pinna temperatuur on tõusnud 2000 kraadini, hakkab ta kiirgama ka valgust.Selleks ajaks on saanud temast Päikese sarnane kollane kääbustäht. Päikese tekkimine võttis aega 50 miljonit aastat.
1. Maa sisemuse moodustas 4-5 miljardit aastat tagasi keev-mullitav ülituline sulakivim. Rasked elemendid nagu raud ja nikkel koondusid keskele, moodustades Maa tahke südamiku. Kergemad elemendid- peamiselt hõõguvtuline räni ja alumiinium- kerkisid pinnale. Seal, kus maakoor oli õhuke, purskus vedel kivim laavana vulkaanide näol pinnale. Maa ümber tiirles õhuke kiht planeetide moodustumisest ülejäänud kosmilist tolmu. 2. Pärast esmast kujunemist pommitasid Maad sadade miljonite aastate jooksul lendavad kivikamakad ja jäised komeedid. Selline kosmiline klobimine tekitas maapinnale kraatreid. Noor Maa nägi seetõttu välja umbes selline nagu Kuu tänapäeval- selle erandiga, et igal pool üle terve maakera purskusid vulkaanid. 3. Vulkaanidest pärit gaasid mähkisid Maa primitiivsesse atmosfääri. Üks neist gaasidest oli veeaur
ASTEROIDID Kaks väikest asteroidide rühma Troojalased tiirlevad koos Jupiteriga tema orbiidil, üks Jupiteri ees, teine tema taga. Siiani on määratud enam kui 9000 asteroidi orbiidid. Asteroididel on ka kaaslased kuud. KOMEEDID Komeedid on mõne kilomeetrise läbimõõduga väga elliptilisel orbiidil ümber päikese tiirlevad tolmused lumepallid. Metaan ja amoniaak. Päikesele lähenedes pealispind aurustub ja moodustub üks või kaks helendavat saba. Eristatakse : a) Pikaperioodilisi komeete väga suur ellips, 1 tiiru ümber maailma teevad rohkem kui 200a. b) Lühiperioodilised liiguvad planeetidega samasuunaliselt. Liikumisperiood vähem kui 200a. METEORIIDID EHK LANGEVAD TÄHED Meteoor on valgusesähvatus, mis kaasneb tahke keha sattumisega atmosfääri. Meteoroid on tahke keha, mis saabub atmosfääri. Läbimõõt mõni meeter, tavaliselt aga palju väiksem, nagu liivatera. Meteoriit on siis kui see taevakeha satub meie atmosfä...
Meteoorid ja meteoriidid Meteoorid Pimedatel pilvitutel öödel võime näha langemas helendavaid taevakehi, mis liiguvad tohutu kiirusega läbi Maa atmosfääri. Ilmingut põhjustavat kosmilist kehakest nimetatakse meteoorkehaks ehk meteooriks. Täppisteadlased teavad nii tähtede arvu kui asukohti. Ka seda, et ükski neist pole aegade jooksul kaduma läinud. Järelikult peab langev täht tekkima vahetult enne selle kadumist, ja sellise pildi annab just suure kiirusega atmosfääri tungiv taevakeha. Jälje pikkus ja heledus on üsna heas seoses selle meteoorkeha kineetilise energiaga, ja kui on teada ka kiirus, saame siit rehkendada selle massi
VEENUS:PIND:pinnavormilt sarnane maaga sellega sama suur ja sarnase gravitatsiooniga,leidub vulkaane,ligi poole miljardi aasta vanune pind,mis on moodustunud vulkaanilise aktiivsuse tulemusel,85% vulkaaniline tasandik,sajad vulkaanikraatrid ja laavavood,-3 km kõrgused mäed ja lõhed,planeedi pind sarnaneb kivikõrbega(tardkivimite graniit,basalt olemasolu) esineb ka maavärinaid,Kõrgendikud kaetud raskemetallikirmetega.ATMOSFÄÄR:planeeti ümbritseb tihe pilvekiht.atmosfäär koosneb peamiselt süsihappegaasist,lämmastikust, atmosääf veest tihedam,rõhk 90 korda suurem kui maal,sisaldab ka vääveltolmu-japiisku,päikesevalgus tungib küll läbi atmosfääri aga maapind kiirgav soojuist ning atmosföör püüab selle kinni ja soojendab planeeti veelgi enam.TEMP:464 kraadi,kuumuse tõttu elu võimatu, liiga tihe atmosfäär ja niiskust praktiliselt pole 1%.JUPITER:PIND:’teleskoobist nähtavad heledad ja tumedad pilvevöönid.mis tiirlevad ümber planeedi eri kiirus...
vägi kingib elueliksiiri ja igavese nooruse; keskaegses kuningas Arthuri ja tema rüütlite legendis pajatati, et sellest karikast jõi Kristus pühal õhtusööma ajal. Ristilöömisel koguti sellesse tema veri. Heksagramm koosneb kolmnurkadest, Juudi kuningriigi iidne märk. Kammkarp seostatud Aphrodite, seetõttu ka armastusega. Lootoseõis Egiptuses, Indias, Hiinas ja Jaapanis levinud iidne sümbol. Tähendab surma, kosmilist elu, jumalikkust, inimese spirituaalset kasvu ning hinge täiuslikkusele jõudmise potentsiaali. (Teine lootoseõis Vana-Egiptusemüstiline Maa sümbol) Muna sümboliseeris õnne, rikkust, tervist, sündi ja taassündi. Kuppel taeva sümbol, sageli katab pühasid või olulisi tsiviilehitisi, näiteks moseesid, Bütsantsi kirikuid või Rooma panteoni. Küllusesarv - Küllusesarv ei saanud Roomas kunagi tühjaks. Veinijumala Diomposese ja Demeteri ning Priapore sümbol
Päikese pinna all · Helilained tabavad esmalt Päikese pinda ning peegelduvad sealt tagasi tuuma Musta augu superbass · Maailmaruumi madalaima bassiheli kumin kaigub ülisuurest mustast august, mis asub Perseuse galaktikaparves, 250 miljoni valgusaasta kaugusel Maast · Me ei kuule musta augu heli, sest see on kuuldepiirist miljon miljardit korda madalam Helilained lõid galaktikaid · Kõiki maailmaruumi muusikuid saadab lakkamatu galaktikatevaheline taustamuusika · Kosmilist taustkiirgust on kõikjal ning see tekkis 13,7 miljardit aastat tagasi · Taustkiirguse üliväikeste temperatuurierinevuste kohta andmeid kogudes saadi pilt Universumi lapsepõlvest Kosmiline orkester Inimene on võimeline vastu võtma ainult VÄIKEST osa sellest mida Universum pakub Päikesel liiguvad helilained teatud skeemi järgi, tuuma suunas laskudes ning uuesti üles pinnale tõustes ke- Päi vii ul Helilainete allikaks on
Mina arvan, et Maa tekkimisel on olnud erinevaid nüansse ning sellepärast ma ei kipu otsustama, missugune teooria on õige, missugune mitte. 4-5 miljardit aastat tagasi moodustas Maa sisemuse kuum sulakivim. Kohtadest, kus maakoor oli õhem, purskus vedel kivim laavana vulkaanide näol pinnale. Vastmoodustunud Maa oli hiiglaslik vormita kivikamakas. Enne kui see kivikamakas lopsakaks ja roheliseks muutus, kulus veel kaks ja pool miljardit aastat. Ümber Maa tiirles õhuke kiht kosmilist tolmu. Sadade miljonite aastate jooksul pommitasid meie koduplaneeti veel komeedid ja suured kivikamakad, mis tekitasid suurel hulgal kraatreid. Igal pool ümber terve maakera purskasid vulkaanid. Vulkaanidest pärit gaasid mähkisid Maa algupärasesse atmosfääri. Üks neist gaasidest oli veeaur. Kui veeaur kosmoseruumi jäisusega kokku puutus, tihenes see pilvedeks. Pilvedest hakkas sadama vihma, vesi täitis kõik planeedipinna lohud ja nõnda moodustusid sügavad ookeanid
meile tulevik. Mõtiskledes enda ümber olevast elust paneb imestama fakt, et algselt koosnes meie Päikesesüsteem vesinikuaatomitest. Huvitav oleks teada, kuidas selle eksistents alguse sai. Ilmselt on see müsteerium pikaks ajaks, halvimal juhul igaveseks. Teame ainult seda, kuidas täht võib tekkida. Pika aja möödudes moodustub kosmilisest tolmust, mida esineb Universumis, pilv, mis tõmbab enda poole aina enam kosmilist tolmu. Tänu suurele kosmilise tolmu kogusele ja gravitaatsioonijõu mõjule eraldub soojus ning tekib täht. Tavaliselt on tähel viis eluetappi: tähe sünni, valge tähe, punase hiiu, valge kääbuse ja musta kääbuse periood. Nende etappide ühikuks on miljardid aastad. Elu Maal on üks moment võrreldes tähe elueaga. Füüsikast võikski jääda rääkima. Ülaltoodu on väike osa sellest, mida olen füüsikatundides läbi töötlenud
samasse jõkke ei saa astuda kaks korda. Kõik on suhteline, kõik muutub. Algaineks pidas tuld, mis on igasuguse elu ja liikumise hakatus, samuti kõige vaimse läte. Tihenedes saab tulest vesi, sellest maa koos kõige juurdekuuluvaga. Võimalik on ka vastupidine protsess hõrenemine. Maailm on tulest tekkinud ja saab maailma-aasta (10800 a.) möödudes jälle tuleks, millest siis sünnib uus maailm. Tuli sisaldab mingit jumalikku kosmilist üldprintsiipi, mida Herakleitos koguni logoseks nimetab Demokritose arvates ei vaja maailma tekkimine planeerivat ja juhitavat vaimu ja liikumapanevaid vaime. Selline maailm tekib juhusest, kuid juhuslikkus on meie teadmiste puudulikkus tõeliste põhjuste suhtes. Aatomite kokkupõrkest tekkinud pööris, on kõigi asjade ainus, tõeline põhjus.
Üks elektronvolt on energia, mida elektron saab läbides potensiaalise vahe (vaakumis)1 volt. Gammakiirhust saab vaadelda Tserenkovi teleskoopidega. Gammakiirgust on võimalik mõõta tänu USA füüsikule Arthur H. Comptonile. Copmton avastas kõrge energiaga footonite hajumise mida nüüd nimetatakse Comptoni hajumiseks. Kust Saab Gammafooton Oma Energia 1961. aastal mõõteti esmakordselt kosmilist gammakiirgust orbiidil Explorer 11 pardalt,kus ennustati sellist kiirguse võimalikkust. Gammaastronoomia uurib kõige energiarikkamaid nähtusi Universumis,näiteks supernoova plahvatused,väga kõrge temperatuuriga protsessid jne. Nende protsessides tekivad suure energia osakeste prootonite,aatomituumade ja elektronide vood ehk kiired. Kosmilised kiired avastas 1912. aastal Austria füüsik Viktor Hess, kes 1936. aastal sai selle eest Nobeli preemia
sulakivim. Rasked elemendid nagu raud ja nikkel koondusid keskele, moodustades Maa tahke südamiku. Kergemad elemendid peamiselt hõõguvtuline räni ja alumiinium kerkisid pinnale. Seal, kus maakoor on õhuke, purskus vedel kivim laavana vulkaanide näol pinnale. Vastmoodustunud Maa oli hiiglaslik vormitu kivikamakas. Kulus kaks ja pool miljardit aastat, enne kui see muutus lopsakas-roheliseks maailmaks. Maa ümber tiirles õhuke kiht planeetide moodustumisest ülejäänud kosmilist tolmu. Pärast esmast kujunemist pommitasid Maad sadade miljonite aastate jooksul lendavad kivikamakad ja jäised komeedid. Selline kosmiline klobimine tekitas maapinnale kraatreid. Noor Maa nägi seetõttu välja umbes nii, nagu Kuu tänapäeval selle erandiga, et igal pool üle terve maakera purskasid vulkaanid. Vulkaanidest pärit gaasid mähkisid Maa primitiivsesse atmosfääri. Üks neist gaasidest oli veeaur. Kui veeaur kosmoseruumi jäisusega kokku puutus, tihenes see pilvedeks
saanud teisiti teha. 4.Borges Jorge Luis ,,Fiktsioonid", ,, Aleph" See raamat koondab ühiste kaante vahele maailmakuulsa argentina kirjaniku Jorge Luis Borgese kaks kõige tuntumat novellikogu.Mõlemas novellis on palju fantaasiat ning nendes põimuvad peenelt tegelikkus ja väljamõeldu. 5. C. Clarke Arthur ,,2061 kolmas odüsseia" Heywood Floyd kohtub taas Dave Bowmaniga või sellega, kes temast on saanud ja iseseisvunud pardaarvutiga HAL. Ta kogeb kosmilist jõudu, kes on otsustanud, et inimkond peab etendama talle määratud rolli Galaktika evolutsioonis... 6. Gaiman Neil ,,Head ended" Viimnepäev on lähedal ja kurjuse väed lasevad sündida antikristusel, kes aga inimliku (või õigemini taeva- või põrguliku) eksituse tõttu täiesti tavalise poisslapsega vahetusse läheb ja seetõttu põrguvägede vaateväljast kaob. Eksitust ei märgata aga enne, kui päris viimased päevad käes ja sellest sündiv segadus on muidugi piiritu. 7
Korrapäratu galaktika on galaktika, millel ei ole sellist selget eristatavat kuju, nagu on spiraalsetel ja elliptilistel galaktikatel. Nad on tihti kujult kaootilised, neil ei paista olevat selget galaktika keset ega ühtegi jälge spiraalharudest. Arvatakse, et nad moodustavad veerandi kõikidest galaktikatest. Enamik korrapäratuid galaktikaid on kunagi olnud spiraalsed või elliptilised, aga deformeerunud gravitatsiooni tõttu. Korrapäratud galaktikad sisaldavad suurtes kogustes kosmilist tolmu ja gaasi. Korrapäratu galaktika Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Omapärase kujuga galaktikad Omapärase kujuga galaktikad tekivad galaktikate kokkupõrkel. Üheks näiteks on ringikujuline galaktika, kus tähed on paiknenud ringikujuliselt ja selle sees on tähtedevaheline ruum, mis ümbritseb üksildast tuuma kõige keskel
siis tuum ergastub. Selleks, et tuum läheks tagasi oma põhiolekusse, peab ta lisaenergiast vabanema, ehk kiirgama gammakvandi. Ergastatud olekusse võib jääda tuum ka pärast tuumareaktsiooni. [2] Gammakiirguse varjestamiseks kasutatakse võimalikult suure aatomnumbriga ja võimalikult tihedat ainet (enamasti pliid), kuid gammakiirguse varjestamiseks kasutatakse ka muid metalle ja betooni. [3] Gammakiirgus neeldub Maa atmosfääris. [4] Eristatakse kosmilist gammakiirgust lainepikkusega u. 10-13 meetrit ja alla selle. Nii kõrge energiaga footoneid ei suuda anda ükski maapealne protsess ning neid esineb vaid kosmilises kiirguses (pärinevad supernoovaplahvatustest). Kosmiline gammakiirgus läbib Maa atmosfääri takistamatult. [5] Gammakiirguse abil tapetud bakteritega vaktsiinid võivad olla oluliselt efektiivsemad ja vastupidavamad kui tavapärased kuumuse või keemilise töötluse teel inaktiivseks muudetud haigustekitajatega vaktsiinid. [6]
pikenduseks universumi uurimisel. Teleskoop refraktor Refraktor on läätsobjektiiviga teleskoop. Suurimate refraktorite läbimõõt on 1 m piires. Teleskoop reflektor Teleskoop reflektor on peegelobjektiiviga teleskoop. Suurimate reflektorite läbimõõt on umbes 10 meetrit. Raadioteleskoop Tänapäevaste raadioteleskoopidega mõõdetakse kosmilist raadiokiirgust. Kasutatakse ka raadiolokatsiooni. Kosmoses on võimalik uurida ka taevakehade infrapunast ja röntkenikiirgust.
ühineb spiraalharudega. KORRAPÄRATUD GALAKTIKAD • Galaktikad, millel puudub selge eristatav kuju. • Tihti kujult kaootilised. • Arvatakse, et nad moodustavad veerandi kõikidest galaktikatest. Suur Magalhaesi pilv • Enamik korrapäratuid galaktikaid on kunagi olnud spiraalsed või elliptilised, aga deformeerunud gravitatsiooni tõttu. • Korrapäratud galaktikad sisaldavad suurtes kogustes kosmilist tolmu ja gaasi. U N I Vsuure • Lõpmata E Rulatusega S U Mruum. • Seal on Päike, planeedid, Linnutee tähesüsteem ehk Galaktika ja ka teised galaktikad. • Universum kasvab pidevalt. • Selle osad eemalduvad kogu aeg üksteisest. • Universum on kosmoloogia teadusharu uurimisobjektiks. • Kogu universumi suurus pole teada – see võib olla lõpmatu. • Tänapäeval on suur osa kosmoloogidest ühel meelel, et kõige paremini kirjeldab meie
Päikesejumal Ra Esimene ja vanim kosmilist päritolu jumalus on valguse personifikatsioon -- Ra , ta oli kõige tähtsam jumal muistses Egiptuses. Ta on keskpäevase päikese kehastus, päikeseketas tähistab Ra Päikesekummardamine oli Egiptuses iidne tava. Vahel samastati teda Amon-Re, "nähtamatu" jumalaga, keda hüüti nõnda teda ümbritseva salapära tõttu. Samuti usuti, et Re on maailmaruumi looja. Ra on kõikide jumalate isa. Vaaraosid samastati just temaga. Ra kultuse keskus oli Heliopolis. Rad kujutatakse tavaliselt inimese keha ja kulli peaga, mõnikord on nad üleni kullikujulised. Paistab, et juba iidsest aegadest peale samastati Egiptuses kulli päikesega. Teisest küljest aga, Päikesejumal on seotud maoga (Ra sümboliks on maoga ümbritsetud päikeseketas). · Kuid mõni kord kujutati teda ka lootoseõiest tõusva lapsena. Paljudes müütides on Ra tulnud taeva ja maa sugulisest ühinemisest. Egiptlased uskusid, et päikesejumal sünnib iga päe...
Esimesed galaktikad sünnivad 200 miljonit aastat pärast Suurt Pauku. Kui universum oli jahtunud 3000 kraadini ja muutus läbipaistvaks, siis hakkasid gaasipilved raskusjõu mõjul kokku tõmbuma ning tekkisidki galaktikad(algselt kvasaritena). Tähtede teke Tähed tekivad iseenda raskusjõu mõjul kokkutõmbuvast gaasipilvest. Nende esialgne koostis on peaaegu ühesugune-neis on 70 % vesinikku, 29% heeliumi ja 1% kosmilist tolmu. Supernova on oma arengu lõppjärku jõudnud täht, mille plahvatuse tagajärjel tähe heleduskasvab hetkeliselt miljoneid kordi ning selle plahvatuse energiahulk on võrreldav Päikese poolt kogu tema eluea jooksul kiiratava energia hulgaga. Päikesesüsteemi teke 9 miljardit aastat pärast Suurt Pauku kollabeerus meie Galaktika serval gaasist ja tolmust koosnev pilv, mis sisaldas supernoova plahvatusest järele jäänud materjali.
moodustunud meie Maa tolmust?" Tolmu leidub kõikjal. Kuigi väljapaistev Hollandi teadlane Mayo Greenberg ennustas külma tolmu olemasolu kaks aastakümmet tagasi, on seda tolmu satelliitidel paiknevate observatooriumide abil avastatud vaid Maa kodugalaktikas, Linnuteel. Kuna tolm hajutab tähevalgust ning eraldab äärmiselt nõrka kiirgust, on astronoomidel olnud raskusi seda tavapäraste optiliste riistadega avastada. Block ja tema uurimisrühm "nägid" optiliselt kosmilist tolmu pärast ulatuslikku uurimistööd. Enamus tööst tehti Tshiilis Atacama kõrbes, mis on tuntud oma selge taeva poolest. Kasutades infrapunast tehnoloogiat, mis arendati kunagi välja sõjaliseks otstarbeks, ning arvutustehnikat, õnnestus neil avastada kosmilist tolmu Linnutee piiridest väljaspool. "Miks me seda otsime? Külm tolm ja gaas saaksid tuua sõnumi miljardite aastate tagusest kollapsist meie praegu paisuvas suure paugu kosmoses," ütles Block Kasutatud kirjandus:
· Riigiõun ja valitsuskepp täiendavad teineteist ning sümboliseerivad mehelikkuse ja naiselikkuse ühendusest sündivat loovat jõudu. Sirkel · Renesseansiajal seostati sirklit arhidektuuriga. · Euroopa kunstis võib sümboliseerida ratsionaalset mõistust. · Koos nurgikuga vabamüürluse tähtsaimad sümbolid. Lootoseõis · Egiptuses, Indias, Hiinas ja Jaapanis levinud iidne sümbol. · Tähendab surma, kosmilist elu, jumalikkust, inimese spirituaalset kasvu nin hinge täiuslikkusele jõudmise potensiaali. · On puhtuse sümbol.
Keelefilosoofia küsitakse mis see keel on, inimese ja keele vahekord. Kultuurifilosoofia küsitakse kultuuri loomuse kohta, kuidas seda määratleda, defineerida, milline on inimese ja kultuuri vahekord. 2. Kuidas on võimalik määratleda ilu? Selle küsimuse üle on mõtiskletud juba kaua aega, inimesi paelub see teema. Objektiivse ilu teooria- ilu saladust otsitakse objektist endast. Ilu on teatud tüüpi universaalne vorm (Platon). Ilusad asjad matkivad kosmilist liikumist. Asjad on ilusad, kuivõrd nad on harmoonilised proportsioon arvuline suhe matemaatika (Phytagoras). Jumalik vorm ilu. Ilu algpunkti jõudes, oleme jõudnud kohta, kus lõputus end väljendab. Subjektiivne teooria-ilu kuulub vaatleja juurde, inimese hingeseisundi juurde. 3. Kuidas on võimalik määratleda kunstiteost? Kunstiteos on alati millegi imitatsioon, koopia koopia (Platon). Teine seiskoht esteetikutel - kunstiteos kui väljendus
Suure paugu teooria Kas enne seda midagi oli pole teada, kuid siiani on universumi teket seletatud Suure Pauguga, mis on tänapäeva kosmoloogias valitsev Universumi arengu kirjeldamise mudel. Nn Suur Pauk toimus 13,7 miljardit aastat tagasi, kuid tegemist polnud meile kõigile tuntud pauguga vaid toimus plahvatuslik paisumine, mis kestab tänapäevani. Selle algtõukeks oli ülitihe punkt, kus aine tihedus on lõpmatult suur ja seda mõjutas ka kõrge temperatuur, tekkis niinimetatud singulaarsus, kus kõik kaugused muutuvad nulliks ning kõik temperatuurid ja rõhud muutuvad lõpmatuks. Selle tagajärjel hakkaski universum plahvatuslikult paisuma. Paisumine on vaadeldav Hubble'i seose kaudu, mis ütleb, et mida kaugemal mingi galaktika meist on, seda kiiremini ta meist eemaldub. Suure Paugu teooria ei hõlma ainult üht paisumist vaid ka selle tagajärgi. Väljendi "Suur Pauk" võttis kasutusele Fred Hoyle, kes tahtis näidata selle iroonilisust ta ise sel...
Ilmumissageduse ja tiirlemisperioodide võrdlemise teel hinnatakse komeetide koguarvuks 2 - 3 miljonit. 4Mida nimetatakse meteooriks, mis on meteoriit. Meteoor ehk langev täht on Maa atmosfääri sattunud meteoorkeha poolt põhjustatud valgus-, heli-, elektri- jm. nähtuste kompleks. Kui keha põlemise jääk langeb maale, nimetatakse seda meteoriidiks. Meteooriks nimetatakse Maa atmosfääri tunginud ja taevasse hõõguva jälje jätnud kosmilist osakest. Meteoore võib näha pea igal ööl, kui on selga ilm. Meteoriit aga on planeetidevahelisest ruumist Maa pinnale langenud tahke keha, meteoorkeha jääk. Kui meteoorkeha atmosfääri allosa tihedates kihtides puruneb, võivad meteoriidid langeda meteooriidisajuna. Meteoriidist räägitake siis, kui mõni neist kehadest on piisavald suur, et mitte atmosfääris täielikult aurustuda. Et "taevakivist saaks meteoriit, peab ta kõigepealt Maale jõudma ja siis üles leitama
· Kogu Päikese aine on kõrge temperat. tõttu plasmaolekus. · Iga 11 aasta tagant päikeseplekkide aktiivsus kasvab. 2. Tähti iseloomustavad suurused. · Heledus · Värvus · Kaugus ja liikumine · Kiirgusvõime · Temperat. · Läbimõõt · Mass · spekter 3. Ühe tähe elulugu · Sünnivad hiiglaslikes, külmades, tumedates gaasi-ja tolmupilvedes udukogudes. · Udukogus tekib palju gaasitompe. · 70% vesinikku, 29% He, 1% kosmilist tolmust. · Me ei näe tekkivat tähte, kuna külm gaasipilv varjab ta kiirguse. · Orioni udukogu, meile lähim (153 tekkivat tähte). · Punane hiid. · Väiksemad tähed kaotavad oma gaasilised kihid ja muutuvad valgeteks kääbusteks. · Tähe võimalikud lõpud: 1) supernoova (plahvatus) mõned jätkavad tuumana 2) pulsas ehk väga tihe neutrontäht 3) must auk
Noovad: heledus kasvab väga kiirelt, kahaneb aeglaselt Supernoovad: tohutult hele täht, mis seejärel kustub (sureb) Linnutee - tüüpiline näide spiraalsest galaktikast (2*10^9 tähte). Tsentris on ülisuur tähtede kogu, mis hõreneb äärepoole minnes (2*10^11 Päikese mass). Läbimõõt 10^5 valgusaastat. Paksus varieerub (tsentris 10^4, ääres 3*10^3). Päike asub ühe spiraali harul, tsentrist 3*10^4 valgusaasta kaugusel. Galaktika keskmine horisontaalne pind kujutab endast kosmilist tolmu, mis ongi nn tume triip 2 heleda vahel. Linnutee pöörleb ümber tsentri 280 km/s e terve Linnutee teeb täispöörde 200M aastaga (päike 20km/s). Galaktikad: spiraalne (levinuim), ellips, korrapäratu. Need moodustavad kärgsüsteeme. Universum - paisub (punanihe). Tagurpidi-filmi põhimõttel saab arvutada millal ja kus sündis (Suur Pauk). Tähtede areng: 1) tähe sünd (gaasipilv tõmbub kokku) 2) algab termotuumareaktsioon 3) He -> C (punane hiidtäht)
Maa kui süsteem Süsteem omavahel seotud objektide terviklik kogum. Süsteemide liigid: avatud süsteem - süsteemi ja ümbritseva keskkonna vahel toimib energia- ja/või ainevahetus. suletud süsteem - ümbritseva keskkonnaga pole mingit sidet. dünaamiline süsteem - muutuv. enamus süsteeme loodudes on dünaamilised, kuigi nende muutumise kiirus on väga erinev. staatiline süsteem- jäik süsteem, mis ei muutu. neid süsteeme Maal pole, sest kõik on muutumises kuid tihti lihtsustatakse teatavaid protsesse, vaadeldes neid jäikadena. ATMOSFÄÄR: maad ümbritsev õhukiht, ülapiir ulatub 1000-1200 km kõrgusele. Temperatuuri ja keemilise koostise järgi jaotatakse alasfäärideks. HÜDROSFÄÄR: hõlmab keemiliselt sidumata vee, tahkes, vedelas ja gaasilises olekus maailmamere, järvede, jõgede, soode, mulla-, põhja-, atmosfääri- ja liustikuveed. Vee liikumine hüdrosfääris tekitab veeringe, millega saavad seotuks ka tei...
Kuna neid on palju ja nad võivad üksteisele läheneda võib toimuda kokkupuuteid. Orbiidid on enamasti ringikujulised ja asuvad ekliptika tasandis. 21. Kirjeldage komeetide liikumist? Komeedid tiirlevad kõikvõimalikes tasandikes ning suvalises suunas 22. Mida nimetatakse meteooriks, meteoriidiks? Meteoor on nn. langev täht, sagedus on 3-5 korda ühe tunni jooksul. Nimetatakse Maa atmosfääri tunginud ja taevasse hõõguva jälje jätnud kosmilist osakset. Meteoriit on maapinnale langenud kosmiline osa.(90% raud, hapnik, räni, mangaan). 23. Millised jõud kujundavad planeetide liikumist? Planeedid liiguvad gravitatsioonijõu tõttu. Päikesesüsteemi kõige massiivsem keha on Päike, mõjutab kõiki planeete. Maa liikumist mõjutavad Päike ja Kuu ning Maale langevad meteoriidid. 24. Kuidas tekivad looded(tõus ja mõõn)? Looded tekivad Kuu külgetõmbejõu tõttu. Seal
kaheksaosalise tee kaudu. Nirvaanasse jõudmine tähendab ka taassünnitsüklist väljumist. Mõtlus ehk meditatsioon Mõtlus on vahend oma meeleseisundite mõjutamiseks. See näitab teed, kuidas arendada oma meelt meele abiga, suurendades kõigepealt üldist tähelepanelikkust ja teadlikkust ning positiivset meelestatust ja seejärel kasutades tugevnenud ja puhastatud meelt, et näha asjade tõelist olemust. Mediteerides kasutakse abivahendina mandalaid, mis sümboliseerivad vaimset, kosmilist ja hingelist korrastatust. Mandala on maailma sümboolne projektsioon, mis on üle kantud geomeetrilisse mudelisse Neli õilsat tõde Neli õilsat tõde on budistliku usundi alusmõtted, mille ütles Gautama legendi järgi välja oma esimesel jutlusel. 1. Maailm on täis kannatusi. Kannatusi põhjustavad haigused ja surm, lahusolek, vihkamine ning võitlus oma vajaduste rahuldamiseks. Elu, mis pole vaba ihadest ja kirgedest, tekitab kurbust. 2
Asteroidid on Maa tüüpi planeetide sarnased, kuid neist tunduvalt väiksemad taevakehad. Komeet ehk sabatäht, on taevakeha, mis on pärit Päikesesüsteemi äärealadelt. Meteooriks nim. Maa atmosfääri tunginud ja taevasse hõõguva jälje jätnud kosmilist osakest. Metoriit on planeetidevahelisest ruumist Maa pinnale langenud tahke keha (metoorkeha) jääk. Päikesesüsteem koosneb Päikesest, 8 suurest planeedist ja hulgaliselt väikekehadest. Tähe suurus on tähe näivat valgust näitav arv (mida väiksem on see arv, seda heledam on täht, Päiksel 5). Parsek- tähe kaugus Maast, kui parallaks on 1 sek. Doppleri efekt lainepikkuse muutus on võrdeline laineallika kiirusega vaatleja suhtes. Täheks nim
Palju sarnast kehtib ka teiste ühiskondade puhul, sealhulgas rikkalikud pildid, mis on leitud eelajaloolistelt pottidelt, millega kaasnevaid müüte ei saa enam taastada. Abstrakted või geomeetrilised mustrid on eriti levinud neoliitikumi ja pronksaja keraamikas. Kui spiraalid, ringid, ristid jms sageli ei omanud mingit sügavamat tähendust kui pelgalt maalikunstniku dekoratiivne fantaasia. Sellised vormid võivad mõnedel juhtudel esindada nähtusi esile toonud kunstnkiku mütoloogilist ja kosmilist maailmapilti. Näiteks isegi tänapäeval ristikujulised mustrid seotud nelja tähtsama suunaga. Üks põhjus arvata et paljud abtraktsed mustrid eelajaloolistel pottidel tähistavad kosmoloogilisi konseptsioone on silmatorkav sarnasus nende kujude ja iidse kosmoloogilise mõttesüsteemi vahel. Nagu ülalpool pildil toodud. Pilt vasakul olevast kaunistatud vaasist Nagada II perioodist muistses Egiptsuses dateeritud 3500 - 3200 eKr. Pilt paremal on 19. sajandi joonis kosmosest tajutuna
tolmu ja siseenergia alusel. Järjekordse planeedi tekkimiseks moodustatakse galaktikas must auk, ehk negatiivne energia taust mõjub energiakoostisosadel nagu vaakumenergia muutes gaasilise aine inimsilmale nähtavaks aineks. Kui on vajalik kogus energiat ainetootmiseks koos, siis galaktilise immuniteedi mõju all toovad komeedid ( galaktilised immuniteedi tootmise vahendid) sinna sellise koguse kosmilist tolmu et tänu musta augu siseenergia olemasolule kosmiline tolm gaasilisest olekust, muutub aineks ( Tekkib uus planeet. ) ainevahetuse seadused näitavad meile, et gaasilisest ainest on võimalik surve jõudu kasutades muuta, gaasilist ainet vedelaks aineks ja isegi kivistunud aineks. Nafta maardlad toodavad gaasi. Gaasiline aine paljunemise ja kogunemise moel tekitab survet ja gaasiline ainekoostisosad muutuvad naftaks ja kui inimene ei ole avastanud õigel ajal nafta
Gaia veenmisel kastreeris Kronos Uranose kuldse sirbiga ja heitis kasutu organi merre, kust ilmus Aphrodite.Kronos vabastas vennad ja õed, kuid isa eeskuju järgides neelas ta hiljem oma lapsed ,et need teda ei kukutaks. Nende ema Rhea kaitses Zeusi, kes täiskasvanuks saades võitis kodusõjas Kronost ja pagendas tolle süngema allilma Tartaros. Eros on vanakreeka armastuse jumal.Kreeklastel oli 2 Erose- nimelist jumalat.Esimene tekkis peagi prast loomist ning esindas kosmilist armastust.Hesiodose järgi oli ta jumalaist ngusaim, jõud, mis korrastas universumi. Teine Eros- meie Eros - oli Aphrodite ja (tavaliselt) Arese poeg ning palju mnglevam tegelane, kes oma isemeelsuses lõi meelelise armastus ning vis olla hteaegu nii julm kui kaval.Tema vibult vlja lastus armunooled ei lennanud kunagi mrgist mda: keda need tabasid, see armus. Tal oli ka tömbi pliiotsaga nooli, mis tekitasid vastumeelsust.Eros ise armus surelikku
Meteoriitidel on korrapäratu kuju. Neil pole teravaid nurki, sest atmosfääri õhusurve on nad siledaks lihvinud. Meteoriidi pinda katab õhuke tume sulamiskoorik ning selles on madalad lohukesed, mida nimetatakse regmaglüptideks. Sulamiskoorik on tume oksüdeerumise tõttu, vahetult pärast Maale langemist ei pruugi ta seda olla. Meteoriitides leiduvate radioaktiivsete või kosmogeensete isotoopide uurimine võimaldab määrata meteoriitide aine kosmilist ja maalist vanust (kuni 4,5 miljardit aastat). Mikrometeoriidid koosnevad silikaatseist mineraalidest või klaasist. Nad sisenevad Maa atmosfääri kiirusel kuni 70 km/s, kuumenedes seejuures õhu poolt tekitatud surve tõttu meteoriidi pinnale. Kiireimad meteoriidid jõuavad nii täielikult üles sulada ning moodustavad taasjahtumisel tilgakujulisi kerakesi. Mikrometeoriite võib leida kõikjalt. Uurides Antarktika igijääd, on leitud meteoriite, mis tabasid Maad tuhandeid aastaid tagasi
Mõningatel hinnangutel võib kuni 50meetrise läbimõõduga kivitükkide puhul olla veel üsna rahulik, aga atmosfäär ei kaitse meid 100 meetrist suuremate kehade eest. Enamiku asteroidide orbiit jääb Marsi ja Jupiteri vahele ning nad on seetõttu meile üsna ohutud. Palju neid ohtlikke asteroide on, pole teada, kuna me ei tea nende täpseid trajektoore ning like häirituste tõttu võivad orbiidid ka muutuda. ilmselt ei toimu lähemate aastatuhandete jooksul kosmilist katastroofi. Seda enam, et inimkond on suudab juba praegu potentsiaalseid ohustajaid purustada või Maast kõrvale juhtida, kui nad õigel ajal üles leitakse, näiteks satelliidi teel juhitavate tuumarakettide abil. NASA on loonud eriprogrammi NEO, mille töötajad jälgivad kõiki enam kui kilomeetrise läbimõõduga kosmilisi esemeid Maa lähistel või orbiidil, mis meie koduplaneeti kokkupõrkega ähvardavad
Mis on tähed? Tähed on helenduvad valgust kiirgavad gaasilised taevakehad. Tähed erinevad teiste taevakehadest selle poolest, et neil on omadus ise valgust kiirata ehk olla valgusallikas. Meile kõigil tuntuim täht on Päike. Ta tundub teistest tähtedest suurem, sest ta on meile lihtsalt lähedamal. Prototähe teke. Tähed tekivad iseenda raskusjõu mõjul kokkutõmbuvast gaasipilvest, mis on vesinikurikas. Esialgne koostis on ~70% vesinikku, ~29% heeliumi ja ~1% kosmilist tolmu. Kosmiline gaas aga on niivõrd hõre, et väga madala temperatuuri korral siserõhk tasakaalustab gravitatsiooni ja kuna külm gaas jahtub aeglaselt, võtab uue tähe tekkimine väga palju aega. Kui gaasipilv lõpuks hakkab kokku tõmbama, tekivad temas gaasivoolud, pilvede põrked ning muud tihendust suurendavad protsessid. Mida tihedam gaas, seda kiirem on jahtumine. Gaasipilve keskosa kuumeneb kokkutõmbumise käigus
Kirikut kaunistavad nii seest kui ka väljast arvukad ehisdetailid. v Tartu Jaani kirik pärineb 1213 sajandist. Kiriku ehitusloo selgitamisel on ürikulistest andmetest vähe abi. Teame, et 1323. aastal kirik või vähemalt kogudus eksisteeris, küll ei selgu, mil määral oli tegemist meile teada oleva kirikuga. Olulist teavet on lisanud ehitusarheoloogilised uuringud. v Sakraalarhitektuur on kultusliku otstarbega arhitektuur. Kogu sakraalehitus väljendab taevast kosmilist korda ja on täpselt reeglistatud. v Ehkki kirikut on korduvalt purustatud ja rekonstrueeritud, on tema keskaegne üldkuju säilinud. Tugeva läänetorniga kolmelöövilisele basilikaalsele pikihoonele liitub piklik polügonaalse lõpmikuga koor, mille põhjaküljel paikneb käärkamber. Terrakotaskulptuurid v Terrakota on põletatud savi või sellest tehtud kujukesed, nõud, drenaazitor ja teised keraamilised esemed. v
Kirikut kaunistavad nii seest kui ka väljast arvukad ehisdetailid. v Tartu Jaani kirik pärineb 1213 sajandist. Kiriku ehitusloo selgitamisel on ürikulistest andmetest vähe abi. Teame, et 1323. aastal kirik või vähemalt kogudus eksisteeris, küll ei selgu, mil määral oli tegemist meile teada oleva kirikuga. Olulist teavet on lisanud ehitusarheoloogilised uuringud. v Sakraalarhitektuur on kultusliku otstarbega arhitektuur. Kogu sakraalehitus väljendab taevast kosmilist korda ja on täpselt reeglistatud. v Ehkki kirikut on korduvalt purustatud ja rekonstrueeritud, on tema keskaegne üldkuju säilinud. Tugeva läänetorniga kolmelöövilisele basilikaalsele pikihoonele liitub piklik polügonaalse lõpmikuga koor, mille põhjaküljel paikneb käärkamber. Terrakotaskulptuurid v Terrakota on põletatud savi või sellest tehtud kujukesed, nõud, drenaazitor ja teised keraamilised esemed. v
Kristus, Maarja, mõni muu pühak, ingel või püha ajaloo või kirikuloo stseen. Tema kuulsaim õpilane on venelane Troitse-Sergi kloostri munk Andrei Rubljov. Andrei Rubljovi tuntuim töö on ikoonimaal „Kolmainsus“.Ta on kolmainsust kujutanud sümboolselt kolme inglina õhtul einestamas.Nukrad inimfiguurid, maastikuline taust on nõrk. Sakraalarhitektuur on kultusliku otstarbega arhitektuur. Kogu sakraalehitus väljendab taevast kosmilist korda ja on täpselt reeglistatud. Sakraalehitus on õpetus kivis, väljendades arusaama maailmast ja vastava religiooni põhiseisukohti. Enamasti on täpselt orienteeritud ilmakaarte või tähtede (megaliitehitised, Egiptuse püramiidid ja templid, Stonehenge) järgi. Sakraalse vastand on profaane, ehk rüve. Bütsantsi kunst: Bütsantsi kunst on peaaegu täielikult seotud religioosse väljendusega ning veelgi
kirjutatakse suure algustähega, siis peetakse silmas meie kodugalaktikat, mida nimetatakse ka Linnutee galaktikaks. Tähtede arv galaktikates ulatub umbes kümnest miljonist tähest (kääbusgalaktikad) saja triljoni täheni (hiidgalaktikad). Tähed tiirlevad ümber galaktika massikeskme. Galaktikad sisaldavad tähti ja nende jäänukeid. Tähed võivad koonduda tähesüsteemidesse ja täheparvedesse. Tähtede ümber võivad tiirelda planeedid ja muud taevakehad. Tähtede vahel on gaasi, kosmilist tolmu ja kosmilist kiirgust sisaldav tähtedevaheline aine, mille tihedamad piirkonnad on tähtedevahelised pilved. Tähtedevahelise keskkonna mass galaktikas ületab tähtede massi. Peale selle sisaldavad galaktikad suurel hulgal tumeainet, mille olemus on teadmata. Täht – on astronoomias valgust kiirgav plasmast koosnev taevakeha, mille kiirgusenergia pärineb tema sisemuses aset leidvast tuumasünteesist. Tähtede hulka arvatakse ka
Lihtsamini öeldes on see hoonete ja neid ümbritseva keskkonna kujundamine.Arhitektuur hõlmab nii üksikute hoonete kui ka tervete asulate planeerimist. Selle erinevaid stiile on väga palju. Arhitektuuri liigitatakse: Sakraalarhitektuuriks (tempel, kirik, kabel) Profaanararhidektuuriks (loss, kindlus, elamu, avalikud hooned) Maastikuarhidektuuriks (aed, park ) Sakraalarhitektuur on kultusliku otstarbega arhitektuur. Kogu sakraalehitus väljendab taevast kosmilist korda ja on täpselt reeglistatud. Sakraalehitus on õpetus kivis, väljendades arusaama maailmast ja vastava religiooni põhiseisukohti. Enamasti on täpselt orienteeritud ilmakaarte või tähtede (megaliitehitised, Egiptuse püramiidid ja templid, Stonehenge) järgi. Muutused sakraalarhitektuuris tähendavad ka muutusi ühiskondlikus teadvuses. Sakraalarhitektuur väljendab ühiskondlikku teadvust.Sakraalarhitektuur ja religioosne sümboolika on kunstiajaloo oluline osa.
paisutatud ning muudetud, kuid põhinevad siiski päris sündmustel ja inimestel. 6. Mis ajajärgust on pärit vanimad teadaolevad sumeri müüdifragmendid? Missugused allikad vahendavad teavet sumeri mütoloogia kohta? ca 2355 e.Kr (24. saj e.Kr). Säilinud savitahvlid (?), Vana Testamendi Genesise alglugudes (kuid Iisraeli jumalus JHWH juba loob taeva ja maa); (Päiksejumala reis Abzusse) 26.-25.saj savitahvlil 7. Iseloomusta sumerite näitel muistse Mesopotaamia kosmilist geograafiat. Missugused jumalad valitsesid teispoolsuses ja surnuteriigis? Taevas (An), Maa(ema) (Ki) ja allmaailmas Enki ja Nergal-Ereškigal. 8. Kirjelda (nt P. Espaki artikli järgi) sumerite maailmaloomise müüti ja too esile maailma loomisel osalenud jumalad. An (taeva) ja Ki (maa) suguühe. Ki jäi An’i poolt saadetud seemnevedelikust e vihmast rasedaks, mille tulemusena sündis ka praegune inimesele tunnetav maailm koos erinevate jumalate, taimede ja lõpuks inimkonnaga.
Kui olete kaotanud usu ellu, tunnete end elust väljatõugatuna, elule jalgujäänuna, keskendage tähelepanu kuuendale tsakrale ning hakake otsima oma elu mõtet ja tähendust. (lugege ise raamatut, et teada saada mis selles kaasa aitab) SEITSMES TSAKRA Ehk kroontsakra. Selle keskuseks on pealagi, näärmeks käbinääre. ( selgroogsetel peaajus asuv sisenõrenääre) Emotsionaalne tasand: Meie uks vaimsesse maailma. Seitsmes tsakra kujutab endast puhast kosmilist energiat. Sellel tasandil me enam ei rahuldu vaimse elu tundmisega, vaid püüame sulada Jumalikkusega ühte ning elada edaspidi selle juhtimise all. Vaimsus on täielik ühinemine. Seitsmes, kõrgeim teadvusetasand on autasu püha elu eest. Elades seitsmenda tsakra tasandil soovite viibida üksinduses, sulada ühte loodusega, süveneda vaimsetesse mõtisklustesse, samal ajal aga teised inimesed tahaksid olla teie seltsis.
MAA KUI SÜSTEEM (2) 2.1 Maa sfäärid kui süsteemid * süsteem- omavahel seoses olevate objektide terviklik kogum, millel võib olla alamsüsteeme nt. auto = süsteem, automootor = alamsüsteem -avatud süsteem- süsteemi ja ümbritseva keskkonna vahel toimib energia- ja/või ainevahetus ( nt. Maal Päikesega ) -suletud süsteem- ümbritseva keskkonnaga pole mingit sidet ( nt. isoleeritud süsteem ,,Biosfäär 2" ) -staatiline süsteem- jäik süsteem, mis ei muutu. neid süsteeme Maal pole, sest kõik on muutumises kuid tihti lihtsustatakse teatavaid protsesse, vaadeldes neid jäikadena ( nt kivi teke on võrreldes inimeluga staatiline ) - dünaamiline süsteem- muutuv. enamus süsteeme loodudes on dünaamilised, kuigi nende muutumise kiirus on väga erinev (nt maakera ja tema sfäärid ) * maa kui süsteem Maa on Päikesesüsteemi alamsüsteem, millel on oma alamsüsteemid ( litosfäär, pedosfäär, hüdrosfäär,...
ehitatakse, kuid pööratakse ka tähelepanu välisele ehitusele . Arhitektuuris kasutatakse ka kaunistusi, selliseid mis sobivad vastava ehitisega kokku, aga kui kaunistus ei sobi ehitisega, siis võib ehitis kaotada kunstilise väärtuse. Arhitektuuri liigitatakse: * sakraalarhitektuuriks (tempel, kirik, kabel) * profaanarhitektuuriks (loss, kindlus, elamu, avalikud hooned) * maastikuarhitektuuriks (aed, park) *Sakraalarhitektuuriks Kogu sakraalehitus väljendab taevast kosmilist korda ja on täpselt reeglistatud. Sakraalehitus on õpetus kivis, väljendades arusaama maailmast ja vastava religiooni põhiseisukohti. Enamasti on täpselt orienteeritud ilmakaarte või tähtede (megaliitehitised, Egiptuse püramiidid ja templid, Stonehenge) järgi. Muutused sakraalarhitektuuris tähendavad ka muutusi ühiskondlikus teadvuses. Sakraalarhitektuur väljendab ühiskondlikku teadvust. .Sakraalarhitektuur ja religioosne sümboolika on kunstiajaloo oluline osa. Sakraalarhitektuuri
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
