Võimalusi vaba aja veetmiseks on palju. Millega tegelevad noored? Paljud noored ei tegele mitte millegagi. Nende põhitegevus on kas arvutis istumine või teleka vaatamine. Kuid vähemalt pooled tegelevad ka muude hobidega. Meie koolis on näiteks väga populaarne rahvatants, millega tegeleb umbes 20 õpilast. Õppida on veel võimalik kunsti ja muusikakoolis ja sellele lisaks on meil olemas, näitering, jalgpall, kergejõustik, korvpall, maadlus, jõusaal, prantsuse keel. Kuid ikka ei leia mõni inimene omale tegevust. Internetis surfamine on nüüdisajal noorte populaarseim ajaviitmise viis. Mängitakse mänge ja satutakse sõltuvusse. Mul oli üks arvutisõltlasest tuttav, kes ei jõudnud vahel kooli sellepärast, et oli vaja arvutis olla. Kõik mõtlevad alguses, et mis sinna jõusaali ikka vaja iga päev minna. Lähen homme täna ei viitsi olen arvutis. Niimoodi see sõltuvus süveneb kuni ei
oma jalatallaga ning kaotab ka see kes esimesena ringi piiridet välja läheb. Sumos on keelatud igasugused löögid ning juustest tirimine. On ka meil, eestlastel oma sumomees Kaido Höövelson võitleja nimega Baruto. Jaapanis harrastatakse ka väga palju muid spordialasid. Kõige populaarsemad spordialad on pesapall, K-1, golf, sumo, surfimine, ja mäesuusatamine. Meeskondlikest spordialadest on populaarseimad pesapall, jalgpall, korvpall ja võrkpall, kuigi need pole nii populaarsed kui on inviduaal alad.
1940. aastaks kasvas spordiseltside liimeskond 15 000-ni. Selline massilisus lubas korraldada juba suuremaid spordipidusid. Eesti Mängud 1934. ja 1939. aastal. 1936.aastal võitis Kristjan Palusalu Berliini mängudel kuldmedali nii klassikalises kui vabamaadluses. Olümpiamedaleid toodi Eestisse ka maratonis, kümnevõistluses ja poksis. 1930. aastate lõpus hakati rohkem tähelepanu pöörama ka kergejõustikule. Lisandusid sellised alad nagu korvpall, tennis, male ja laskimine. TEATRIELU Ainuvalitsevaks keskuseks eesti teatrielus oli kujunenud Tallinn. Seal tegutses korraga kolm suurt kutselist teatrit : "Estonia", Draamateater ja Töölisteater. Eriti silmapaistvat edu saavutas "Estonia" , mis muutus rahvusteatriks tegutsedes Hanno Kompuse käe all.
EESTI SPORT VABARIIGI AJAL 1920-1940 POPULAARSED SPORDIALAD Kergejõustik Jalgpall Korvpall Maadlus Võrkpall „KALEV“ SPORDISELTS Juba 24. mail 1901 loodi esimene spordiselts "Kalev", selle kavatsus oli ja on tänapäevani tegeleda ainult spordiga. 1919. aasta novembris kutsuti Eestimaa Spordiselts "Kalev"(esimees L. Tõnson) initsiatiivil kokku Esimese Spordikongressi. Kongressil otsustati moodustada spordi juhtimise keskorgan Eesti Spordiliit (ESL) ja saata võistkond järgmisel aastal toimuvatele olümpiamängudele Antverpenis. OLÜMPIAMÄNGUDEST 1924 aastal toimunud olümpiamängudel Pariisis saadeti Eestist 11 kergejõustiklast. Eduard Pütsep sai kreeka- rooma maadluses kuldmedali, Roman Steinberg pronksmedali. Tõstmises A. Neuland hõbemedal, Jaan Kikas ja Harald Tammer pronksmedali. Kergejõustikus Aleksander Klumberg sai kümnevõistluses 7329 punktiga pronksmedali. Peale olümpiamängudele võistlesid eestlased pidevalt iga...
Sportlane teeb trenni Soojendusjooks - Mis juhtub kehas võrreldes puhkeolekuga? ● Lihastest teevad tööd eelkõige skeletilihased ● Piklikaju saadab signaali rindmiku ja diafragma lihastele. Signaaliks on CO 2 tõus ja pH langemine, sest tekib piimhape aeglaselt. ● Roietevahelised lihased tõmbuvad kokku, roided tõusevad, diafragma tõmbub sirgemaks, kopsude ruumala suureneb ● Südametöö kiirenemine, sest jäsemeid liigutatakse. ● Veebilanss toimub nahakaudu higina. ● Hüpotaalamus vallandab higistamise. ● Hingamine intensiivistub, sest hapnikutarbimine suureneb. Hingamissageduse ja - sügavuse suurenemine. ● Vereringe nahas intensiivistub ● Kaovad soolad ja vesi ● Glükogeen laguneb ● Energiavarude vähenemine, suureneb väsimus. ● Samasuunalised muutused leiavad aset ka südame ja naha verevarustuses. ● Siseelundites (sooled, maks, neerud jt) veresooned ahenevad ning neid läbiva vere hulk väheneb, et katta hapnikuvajadus ja vabaneda sooj...
rääkima kui omaette majandusharust. Riik on teinud selge valiku. Esimesed kümme ala saavad sisuliselt kaks kolmandikku toetusest. On alad, mis on meile strateegiliselt olulised, mille harrastamine võrdub sisuliselt kirjaoskusega: ujumine, kergejõustik, jalgpall, sõnaga alad, mille omandamine on kas eluliselt vajalik või mille harrastamine loob sisuliselt põhja ka teistele aladele. Siis on alad, mis haaravad küllaltki laiu masse harrastajaid, nagu korvpall, võrkpall, suusatamine, judo. Seejärel alad, mis ongi sisuliselt vaid saavutustealad vehklemine meenub siin esimesena. Suure osa ülejäänud harrastajaskonnas haaravad veel umbes kakskümmend spordiala. Kuna Eestis on sport riiklikult kultuuriministeeriumi haldusalas, siis on ministeerium ka spordiliikumise suurim toetaja. Aastatel 1998-2000 kultuuriministeeriumi eraldatav spordiliikumise toetus tõusis 1999. aastal eelnevaga võrreldes 46 859 100 ja 2000.
massilaul • Kunst sisult sotsialistlik ja vormilt rahvuslik • Heliloojad olid sunnitud 20.sajandi muusikavooludest hoiduma • Loodi muusikat Stalini, partei, kommunismi ja kolhoosielu kiituseks Gustav Ernesaks (1908-1993) • Sündis 12. detsember Perila külas • Tallinna Linna Poeglaste Kommertskool Tallinna Reaalkool Tallinna Linna Tehnika Gümnaasium Riigi Ühistehnika Gümnaasium • Võrkpall, korvpall, jalgpall, uisutamine jääpall • Tallinna konservatoorium muusikapedagoogika ja kompositsioon • Osales II maailmasõjas • Suri 24 jaan. 1993 Tallinn Koorid • Välgumihklid • ÜENÜTO segakoor • Tallinna II Tütarlaste • Kaama kraavihallide Gümnaasiumi koor meeskoor • Riikliku Inglise Kolledži • Jaroslavli segakoor Kunstiansamblite • Tallinna segakoor
all. Gerdi soov kiiremini areneda viis selleni, et ta tegi kõiki harjutusi rohkem, kui treener Vesteinn Hafsteinsson kavasse oli pannud. Treener sai sellest teada ja selgitas, et spordis pole tähtis teha palju, vaid tähtis on teha plaani järgi, et treeninguplaan pole vaid selleks, et jõuda rohkem, vaid ka selleks, et olla terve. Noorena proovis ta ka teisi spordialasid, näiteks: jooksmine, lauatennis, jalgpall ka kabet ja malet, siiani meeldib talle väga korvpall. Ta arvab, et pole tähtis, et oskaksid üht ala väga hästi, vaid oleksid füüsiliselt aktiivne. Teda kutsuti puuhobuseks, sest ta oli kohmakas ja alustas hilja sportimist. Aga ta ei kaotanud kunagi lootust. Tema maailma tippu tõusmise kava oli koostatud kuueks aastaks. Aga nagu treener ennustas tuli esimene tiitlivõistluse medal viie aasta pärast hõbeda Helsingi MMil 2005. aastal. Järgnesid hõbemedal Göteborgi EMil 2006. aastal, kuld Osaka MMil 2007
Selline massilisus lubas korraldada juba suuremaid spordipidusid, mis pidid veelgi enam propageerima kehakultuuri. Taolised spordipeod Eesti Mängud leidsidki aset 1934. ja 1939. aastal. 1936.aastal võitis Kristjan Palusalu Berliini mängudel kuldmedali nii klassikalises kui vabamaadluses. Olümpiamedaleid toodi Eestisse ka maratonis, kümnevõistluses ja poksis. 1930. aastate lõpus hakati rohkem tähelepanu pöörama ka kergejõustikule nina lisandusid sellised alad nagu korvpall, tennis, male ja laskimine. Teatrikunst Ainuvalitsevaks keskuseks eesti teatrielus oli kujunenud Tallinn. Seal tegutses korraga kolm suurt kutselist teatrit : "Estonia", Draamateater ja Töölisteater.Eriti silmapaistvat edu saavutas "Estonia" , mis tegutses Hanno Kompuse käe all.
Kultuurielu Eestis kahe maailmasõja vahelisel ajal Kultuur Riigi toetus Inglise, prantsuse, skandinaavia ja soome-ugri mõju Kasvas välja moodne euroopalik kultuur Professionaalsed teatrid, koorid ja orkestrid Rahvakultuuri rikastumine ja kaasajastumine Tihe rahvamajade võrk, seltsid, ühingud, ringid, näitemängud, muusikapäevad Haridus Eestikeelne õppekava Uued õppekavad Moodsad koolimajad Kuueklassiline koolikohustus Eestikeelsed kooliõpikud Tartu Ülikool, Tallinna Tehnikum Teadus Peamised teaduskeskused: Tartu Ülikool, Tallinna Tehnikaülikool Erilist tähelepanu pöörati eesti keele, kirjanduse, ajaloo ja geograafia edendamisele Eesti tuntuimad teadlased astronoom Ernst keemik Paul Kogerman Öpik 05.12.1891 – 27.07.1951 22.10.1893 – 10.09.1985 Eesti põlevkivikeemia rajaja Eesti astronoomia- Kirjasõna Üldkättesaadavad eest...
pikal noormehel soov korvpalluriks hakata. Miskipärast praakisid asjatundjad turske nooruki välja, ning täiesti juhuslikult sattus ta hoopis Ando Palginõmme kettaheitetrenni. Kuuldes Gerdi isiklikku rekordit, ei lootnud treener temast tol hetk veel suurt midagi. Trennis käies arenes noormehe isiklik rekord aastaga lausa 15 meetrit. Noorena proovis ta ka teisi spordialasid, näiteks jooksmist, lauatennist, jalgpalli, ka kabet ja malet, siiani meeldib talle väga korvpall. Olümpiavõitja arvab, et pole tähtis, et oskaksid üht ala väga hästi, vaid oleksid füüsiliselt aktiivne. Teda kutsuti puuhobuseks, sest ta oli kohmakas ja alustas hilja sportimist, aga ta ei kaotanud kunagi lootust. Ärijuhtimisõpingute ajal oli Gerdi treeneriks Helgi Parts. Nende koostöö jäi aga lühikeseks, kuna treeneri tervis halvenes. Seejärel harjutas ta umbes 6 kuud üksinda. 1998. aasta lõpus hakkas teda abistama Aleksander Tammert seenior, kuid
suusatamine, ujumine ja jalgrattasport. Raskejõustikust mina tütarlapsena väga aru ei saa. Raske on mõista ka võitlusspordi ja tehnikaspordialasid. Olen ise kergejõustiku, suusatamise ja rattaspordiga sinapeal. Ei tegele otseselt ühe alaga kuid harrastusspordi tasemel aga tihedalt. Saan aru nende võimetest esineda ja esindada Eesti koondist suurtel tiitlivõistlustel, milleks minu võimed kahjuks ei küündi. Omamoodi erilise tähelepanu all on meeskonnamängud: jalgpall, võrkpall, korvpall. See on pigem nagu suur rahvapidu, kui Eesti koondis osaleb Euroopa ja Maailmameistrivõistluste valiksarjades ja nad saavutavad häid kohti või lausa suudavad ennast võidelda Euroopa finaalturniiridele. Ise olen käinud mitmeid kordi vaatamas Lilleküla staadionil jalgpalli. Ega päris üksinda ei läheks, aga kuna minu väiksemal vennal on jalgpallipisik, siis on tore kaasas käia ja seda suurt melu oma silmaga näha. Televiisorist tulevad ülekanded nii paeluvad minu
AIR ALERT III Treening tabel Air Alert 3 treening kava tagab sulle 2 tabelit. Sa märkad, veidraid nummerdatud nädalaid ja isegi nummerdatud nädalad on samas järjekorras iga harjutuse jaoks, aga tegelikud päevad nädalas on erinevad. Tee treening täpselt nii nagu on kirjeldatud, päevad on disainitud vastavalt nädalale. Osadel nädalatel tuleb teha treening päevad: Esmaspäev, Kolmapäev, Reede ja osad teisipäeval, kolmapäeval, neljapäeval. Nädal 13 on disainitud musklite taastumis nädalaks. Air Alert III-e ei tohiks lõpetada 13-da nädala lõpus. Nädal 15, viimane nädal, on disainitud täielikuks murdeks musklites, valmistu nende lõplikuks paranemiseks treeningust. Viimane nädal aitab lisada 2,54-5,08 cm sinu hüppe võimele(olenevalt inimesest). Sul on tuleb teha 15-dal nädalal 4 päeva trenni. Sa teed Air Alerti siis Esmaspäeval, Teisipäeval, Kolmapäeval ja Reedel sellel nädalal. Puhkamine setide vah...
iseseisva riigina ka Iirimaa. Olümpiamängudel oli kavas 20 spordiala ja võisteldi 126 võistlusalal: Jalgpall,jalgrattasõit, kergejõustik, laskmine, maadlus, moodne viievõistlus, poks, polo, purjetamine, ragbi, ratsutamine, sportvõimlemine, sõudmine, tennis, tõstmine, ujumine, veepall, vehklemine, vettehüpped. Lisaks kunstikonkursi alad. Näidisaladena olid kavas aerutamine, male, pelota, savate ehk prantsuse poks, korvpall ja võrkpall. Jagati välja 131 medalikomplekti. Eestlastest osalejad: Kergejõustiklased: Aleksander Antson (1500 m, 3000 m takistusjooks), Aleksander Klumberg (odavise, kümnevõistlus), Elmar Rähn (kümnevõistlus), Jüri Lossman (maraton), Reinhold Kesküll (100, 200, 400 m jooks), Johannes Villemson (800 m jooks), Valter Ever (teivashüpe, kõrgushüpe, kaugushüpe, kümnevõistlus), Eugen Neumann (kümnevõistlus), Elmar Reiman (maraton), Harald
Referaat Koostaja:Martin Mölder Tartu 2017 SISSEJUHATUS Vigastused on spordis väga levinud nähtus. Neid võib juhtuda treeningutel ning võistlussituatsioonides. Esineb kergemaid vigastusi (nikastused, venitused) ning raskemaid (sidemete venitus/rebend, lihaste põrutused ehk„puukad“, luumurrud jne). Minu spordialaks on korvpall. Korvpall on kiiretempoline mäng, kus esineb väga palju kontakti mängijate vahel. On palju suunamuutusi, äkilisi sprinte ning spurte, hüppamisi ning maandumisi. Olen ise tegelenud korvpalliga nüüdseks juba 13 aastat ning pidanud samuti läbi elama erinevaid traumasid. Suurem osa neist on õnneks olnud kergemad, kuid ka üks suurem ja tõsisem vigastus, mis on üsna sagedane sellel spordialal. Sellest tuleb hiljem ka pikemalt juttu
Sinu klass Tallinn 2014 Gerd Kanter sündis 6. mail 1979. aastal Tallinnas. Ta on õppinud Vana-Vigala põhikoolis, Pärnu-Jaagupi keskkoolis ja Tallinna Tehnika Ülikooli Kõrgemas Majanduskoolis ärijuhtimist. Ta on abielus Liina Pärteliga. Noorena proovis ta ka teisi spordialasid, näiteks: jooksmine, lauatennis, jalgpall ja korvpall, kuid 17-aastasena hakkas tegelema kettaheitega. Paljud treenerid arvasid alguses, et temast ei saa asja kuna ta alustas ketta heitmisega ebatavaliselt hilja, kuid Gerdil oli tahtmist ja soovi näidata neile, et nad olid valel arvamusel. Juba treeninguid alustades mõistis, et kui tal on soov edasi areneda, tuleb treeningu juures olla huviga. Igal tegevusel peab olema eesmärk ja et seda tehes, pead tundma end õnnelikuna. Algus oli raske. Palju oli kaotusi, aga ta ei kaotanud lootust
Ka praegu korraldatakse Alo Mattiiseni auks muusikapäevi, konkursse, Jõgeva piirkonnas. Alo Matiiseni õpingud Alo Matiisen käis alates teisest klassist Jõgeva Laste Muuskiakoolis ema suunamisel kuid teda ennast huvitas ka muusika. Ta kirjutas oma esimese loo Muusikakooli kolmandas klassis, mis oli viisiks lasteluuletusele. Alates 5. klassist hakkas Alo Matiisen tegelema palju spordiga. Teda võlusid kõige rohkem korvpall ja kergejõustik. Talle meeldis eriti ansambel "The Beatles" ning ise alustas ta ansamblis osalemisega keskkoolis Jõgeval. Keskkoolist astus ta otse Tallinna Riikliku Konservatooriumi muusikapedagoogika erialale. Alo MAtiisen omandas elukutsetest endale ainult muusiku karjääri ning millegi muu poole ta ei püüelnud. Alo Mattiiseni tegevus muusikas ja selle saavutused Alo Mattiisen on kirjutanud neljale filmile muusika:
on siiski märgatavalt suuremad. Kõik noored tahavad nautida oma noorust. Omada häid sõpru ja veeta nendega lõbusalt aega ka kooliväliselt. Sellekski on linna noortel palju rohkem võimalusi kui maa noortel. Nad saavad valida millisesse kinno, millisesse bowlingusaali ning millisesse trenni nad lähevad. Juba ainuüksi spordi- ja tantsutreeninguid tundub olevat sadu: erinevad tantsustiilid hip-hopist peotantsuni, tennis, jalgpall, korvpall, sulgpall ja veel väga palju muud põnevat ja huvitavat. Maal elavatele noortele ei pakuta pooltki sellistest võimalustest. Nad peavad leppima selle vähesega mis neile on, ei ole Coca-Cola Plazat, Solarist ega Viru keskust. Nende võimaluste puudumine aga paneb neid ise mõtlema ja tegutsema. Võib-olla see muudab neid täiskasvanuna loomingulisemaks ja paremini eluga hakkama saavaks. Suureks erinevuseks linna- ja maanoorte vahel peaksin iseloomu. Kõigil inimestel on iseloom
SLAID 9. Kokkuvõte: Uurimistööd tehes sain teada seda, mida teevad noored oma vaba ajaga, ning millised on nende eelistused kultuuri tarbimise osas. Sain aimu sellest, et inimesed tegelevad igasuguste asjadega, mida ei oskaks eales ette kujutada. Noorte hobid on erinevad ja mõned neist tekitasid huvi sügavamaks uurimiseks. Kuigi on ka palju tegevusi, mida tehakse massiliselt. Näiteks on ju teada- tuntud tõde, et enim levinud spordialad on Kundas korvpall ja võrkpall. On raske öelda, kas ühtsus noorte seas põhjustab ka sarnasusi kultuuri tarbimise osas, aga valdavalt tarbivad 10-12 klassi noored Kundas massikultuuri. Esmapilgul tundus mulle igav, et vastused olid sarnased ja inimeste eelistused ühe või teise asja suhtes kattuvad. Õnneks sain sellest innustust oma uurimistöö kirjutamisel, ning jõudsin järeldusele, et selle põhjuseks võib olla üksluine kasvukeskkond. Mis on tingitud sellest, et noortel on vähe
Vastupidavus Katriin Saar Juhendaja: Elen Viikmann 2015 Vastupidavus spordis Vastupidavus on võime säilitada vajalikku töö intensiivsuse taset pika aja vältel, olles tähtis nendel spordialadel, kus töö kestus on üle ühe minuti, näiteks kiirkõnd, pikamaa jooks, rattasõit, aeroobika, sõudmine, suusatamine, ujumine, korvpall, jalgpall, triatlon. Hea vastupidavuse tase on organismile hea tervise ja töövõime üks tähtsamaid eeldusi, samuti aitab pikendada meie eluiga. Vastupidavustreening arendab ka tahtejõudu ja tugevdab psüühikat. Vastupidavust jaotatakse, kas tavaliseks (üldiseks) ning ka spetsiaalseks ehk erialaseks. Üldine vastupidavus on keha poolt võime teha möödukat tööd lihastega. Spetsiifiline aga seevastu on võistlemisel ja tugeval treeningul vajalik. See on võime taluda
leida lehti, kus kus esinevad kõik sõnad just täpselt sisestamise järjekorras. Tärni asemel võivad olla mingid sõnad. 3. ,,* näitus" ,,* botaanikaaed" sõnadega leiti umbes 151 000 tulemust. Otsing kindlatelt lehtedelt 1. esmaspäev site:gov.ee otsing andis 2 tulemust. Siseministeeriumi lehelt leiab artiklid, kus on kirjas esmaspäev. 2. Madonna site:bbc.co.uk leiti umbes 27 000 tulemust. Otsing leiab Suurbritannia lehed, kus on laulja Madonnaga seotud artiklid. 3. korvpall site:sportnet.ee leiti umbes 313 tulemust. Sportneti lehelt leiab sellel kodulehel olevaid korvpalliga seotud artikleid. Otsing failitüüpide järgi 1. tutvustus filetype:doc otsing andis 3 980 tulemust. Nii saab otsida teatud failitüüpi, milles on teatud sõna. 2. hinnakiri filetype:xls leiti 686 tulemust. Nii saab Googlest üles leida teksti-, tabelarvutusdokumentide ja pdf-faili. Aga seda saab sundida otsima ka ainult näiteks pdf- dokumentides olevast tekstist
Siin tegeleb vabal ajal spordiga ligi 425 000 inimest ning kõige aktiivsemad nendest on noored, vanuse kasvades väheneb ka harrastajate arv. Tuleb ka ilmsiks tõsiasi, et kõrgema haridusega inimeste seas on rohkem spordiga tegelejaid ning kõrgharidusega inimesed säilitavad tervisespordi harrastamist ka vanemas eas. Valdav osa inimesi ei käi spordikulbis, vaid spordib ,,omal käel". Eestis kõige harrastatavamad tervisespordi olümpiaalad on jalgpall, korvpall ning ujumine. Mitteolümpiaaladest on kõige populaarsemad fitness, aeroobika ja võistlustants. Tervisespordi alad Toon välja levinumad alad just Eestis: Jooksmine Kõige kiirem ja lihtsam viis enda treeninguks. Seda saab teha igal pool, iga ilmaga ning suurt varutust pole ka vaja. Tänapäeval on võimalik minna terviseparkidesse, kus on kindlasti alati jooksurada olemas ning ka kindlasti muid treeningvõimalusi täiesti tasuta, mida on võimalik lisaks proovida.
trepist laskumisel. Ravi põhimõtted: Liigeskõhre taandarenemise pidurdamine, sealhulgas riskitegurite kõrvaldamine. Koormuse vähendamine valulikult liigeselt pidurdab liigese edasist kahjustumist. Eelista istumist seismisele, istu krgel toolil, tee igas tunnis 5-minutiline istumispaus kui töötad seistes. Hoidu kükitamisest ja plvitamisest ilma erilise vajaduseta. Kasuta jalutuskeppi, käimistugesid, lifti vôi elevaatorit. Väldi plvi koormavaid spordialasid: tennis, korvpall, metsajooks. Pööra tähelepanu oma kehakaalule. Vimlemine. Regulaame füüsiline aktiivsus on plve ja puusaliigese artroosi korral väga oluline, kuna jalalihaste nôrkus teeb liigese ebastabiilseks ja seetôttu hakkab liiges kuluma. Vôimlemine aitab säilitada liigese liikuvust ja vähendab valu ning edasist liigeskahjustust. Aeroobseteks harjutusteks sobivad liigeshaigetel ujumine, vesivimlemine, jalgrattasit ja kepiknd. Sobimatud on jooksmine, ekstreemsed spordialad, tennis, korvpall.
Andekus kink või koorem Praeguseks hetkeks elab Maal umbkaudselt 6,5 miljardit inimest. Vaatamata sellisele suurele hulgale, ei leidu nende seas identseid isikuid. Iga indiviid erineb teistest paljude tegurite, nende seas ka andekuse poolest. Kõigil on tugevamaid ja nõrgemaid külgi. Mõned on edukad muusikas, teised kunstis, kolmandad aga hoopis spordis. Maailmas on kümneid, kui mitte sadu miljoneid inimesi, kelle hobiks on korvpall. Seda mängitakse nii enda lõbuks ja kehalise aktiivsuse saamiseks kui ka elukutseliste sportlastena tipptasemel võistkondades . Arvatavasti iga korvpallifanaatiku unistuseks oleks jõuda ookeanitagusesse kutselisse kõrgliigasse NBA. Paraku saavad sealsest eluolust osa vaid parimad NBA-s teenib leiba vähem kui tuhat pallipõrgatajat kogu maailmast. Samas, alati ei pruugi nii kõrgele tasemele mängima saamine tuua kaasa vaid head. Sportlane võib kergelt läbi põleda ning leida ennas...
Ta hakkas raha koguma, et ema hauale valge rist osta. Üliõpilane ajas lastekodu paberid korda ja Jaan saadeti teise kooli. Tal läks seal hästi, kuid tal tekkis õpetajaga tüli ja teda saadeti erikooli. Seal ta kohtas Kodjat, aga Kodja oli hakanud heaks poisiks. Kätte olid jõudnud jõulud ja üliõpilane kinkis Jaanile uue ülikonna. Neil tulid koolis spordivõistlused korvpallis ja võrkpallis. Kodja ja Jaan olid kaptenid. Võrkpalli nad võitsid, kuid korvpall oli tõsine heitlus. Esimene poolaeg lõppes 16:8 teiste kasuks. Jaan ütles teistele, et kui kaotame, kaotame auga. Kuid teisel poolajal mängisid kõik nii hästi. Seis oli viigis, kui Jaan viskas viimasel minutil võidukorvi. Mäng lõppes 21:20 Jaani võistkonna kasuks. Jaani hakati kutsuma Teraspoisiks, sest ta oli tugev nagu teras. Jaan läks järgmisel päeval Kodjaga tähistama võitu, kuid ta ei leid Kodjat. Ta läks vee äärde ja nägi, et üks parv oli ümber läinud. Ta päästis
See peitub sinus eneses. Kui sul pole huvi, ei ole ka viitsimist. Seega tuleks kõigepealt tekitada huvi. Paljud käivad laulmas, tantsimas või võrgu- ja kossutrennis. Mina mitte, sest mul puudub nende tegevuste vastu huvi. Tantsimisega olen tegelenud - tean, mis toimub, tagasi ei lähe. Laulda isegi võiks, kuid ma arvan, et ma oskan piisavalt, et hümniga mitte hätta jääda või lõkkeõhtul "Õllepruulijat" kaasa joriseda. "Superstaari" saatesse niikuinii ei läheks. Võrk- ja korvpall mulle ka väga pinget ei paku, sest nendega olen samuti tegelenud. Võibolla kui korralikult mängida oskaks, erutaks rohkem. Kui kuhugi minna, siis minna jõusaali. Aga jälle probleem ei viitsi. Vaja kuidagi laiskusest üle saada. Ma arvan, et ma peaks lihtsalt korraks ennast kokku võtma ja kohale ronima. Küll siis saaks asja ka. Nagu vanasõnagi ütleb: algul ei saa vedama, pärast ei saa pidama. Ühesõnaga, tuleks huvi tekitada. Minu puhul huvi suurendada
EMÜ spordiklubi pakub: · kolm pallimängusaali poole tuhande vaatajakohaga · kaks aeroobikasaali, maadlus, tõste ning jõusaal · ronimissein, saunad, lastenurk · hoonest välja jääb kolm liivakattega väljakut võrkpalli jaoks, jalgpalli mängimiseks mõeldud ,,puur", saepurukattega jooksulõik kergejõustiklastele · harrastusspordid (alpinism, korvpall, lauatennis, maadlus, sulgpall, tennis, tervisevõimlemine, võrkpall) · fitnesstreeningud tunniplaani alusel. EMÜ spodklubis saab osta nii päevast, mitme kuuseid kui ka aastast pääset 69 eek kuni 5099 eek. Kehtivad ka soodustused. Võimalik osta ka klubikaart 25 eek. MTÜ Tartu Akadeemiline Spordiklubi MTÜ Tartu Ülikooli Akadeemiline Spordiklubi arendab avalikes huvides erineval tasemel spordialast tegevust ja toetab sh
niisugune huvi ja kellegi innustav eeskuju saatuslikku osa etendada. Kui on ka kehalist jaksu, nagu oli Rein Aunal. Juba 12- aastaselt, Klooga pioneerilaagri võistlustel rassis Rein Aun kaasa '' kõiketeadjana ''. pikakasvulisele saledale poisile sobis kergejõustik, eriti kaugushüpe, kus tagajärjeks märgiti 3.83. Sporditegemine, jõukatsumine või kiiruse mõõtmine sõpradega haaras nüüd teda sageli. Rein Aun oli mitmekülgne, peale kergejõustiku meeldisid talle ka korvpall,jalgpall, võrkpall ja tennis, võib öelda, et oli väga aktiivne ja tegeles võimalikult paljude aladega korraga, mis aitasid kaasa mitmekülgsusele. 14- aastasena astusid koos Peeter Laanega, treener Vladimir Zulini noortegruppi. Energiast ülekeevatel poistel jätkus vaimustust teha kõke, mida treener pakkuda suutis, - nii enda kehaliseks tugevdamiseks kui ka tehnika õppimiseks. Poiste kasvamise ja tugevnemisega, kasvasid ja tugevnesid ka nende tulemused. 16- aastaselt
Kasahstan on suuruselt maailma üheksas riik. Kreeka Kreekas on kombeks kutsuda võõras inimene tantsima, et teda tundma õppida. Kreekas peeti esimesed nüüdisaegsed olümpiamängud 1896. aastal. Küpros Küprosel pole ei metrood ega rongiliiklust. Saar, kus Küpros asub on tegelikult jagunenud kaheks: lõuna pool on Küpros ja põhja pool Türgi poolt okupeeritud ala Põhja-Küprose Türgi Vabariik. Leedu Leedu kõige populaarsem ala on korvpall ja nii mitmedki leedukad on pääsenud Ameerika korvpalliliigasse NBA-sse, mida peetakse maailma tugevaimaks liigaks. 1989. aastal avastasid prantsuse teadlased, et Euroopa keskpunkt asub Leedus, 26km Vilniusest läänes. Liechtenstein Liechtensteinis asub kõigest üks looduslik järv. Liechtensteinil puudub oma sõjavägi, kuid hädaolukorras on kõik mehed vanuses 18-60 sõjaväekohustlased.
70ndad spordis 1972 Suveolümpia Toimus 26. august 11. september 1972 Münchenis, Baieri liidumaa pealinnas Mängudel osalesid 122 riigi sportlased, kokku 7113 sportlast. Müncheni olümpiamängud on ajalukku läinud kui kõige kurvemad olümpiamängud, sest Palestiina terroristide organisatsioon Must September võtsid 5. septembril pantvangi 11. Iisraeli sportlast ja tapsid nad hiljem. Eesti sportlastest tulid NSV Liidu koosseisus olümpiavõitjaks Jüri Tarmak kõrgushüppes, Jaan Talts tõstmises ja Svetlana Tsirkova vehklemises. Pronksmedali võitis Georgi Zazitski vehklemises. Mark Spitz tegi USA eest ajalugu kui võitis 7 kuldmedalit ning tegi ujumises maailmarekordi Korvpallis kaotas USA finaalis Nõukogude liidule pärast mitut mängulõppu ning keeldus võtmast hõbemedalid. 1972 Talveolümpia Toimus 3.13. veebruaril 1972. aastal Jaapanis Sapporo linnas, Hokkaid piirkonna halduskeskuses Mängude...
12. Nimisõnade liigtarvitamine. Viimases vagunis toimub pirukate müümine. Põllu künd teostati õigeaegselt. Teadlased viivad läbi põhjalikke uurimusi ohtlike ainete osast vähihaiguste tekkes. 13. Kõnekeelsus: Liikuda on suht võimatu. Tegelt oli see vale. Elu polnud enam üldse nii lilleline. 14. Liigne kujundlikkus: Pajudest probleemidest möödatuiskamine tekitab haavu, millest ümbritsev eluvedelik võib otsa saada. Inimene on nagu korvpall, mida püütakse korvi visata. 15. Lauselühendi vale kasutamine: Aknast välja vaadates jäi koer auto alla. Lauselühendis väljendatud tegevuse sooritaja peaks olema sama kui põhilauses. 16. Tähendusvead: Tihti põhjustab vigu sõna tähenduse mittetundmine. Ta ei osanud arvutit käsitleda. (käsitlema-arutama, käsitsema-käte abil kasutama, käsitama aru saama, mõistma) Nende probleemidega pole ennem tegeldud. (enne-varem, ennem-pigem) Ta tegi seda õieti.
Teemasid loovtöö jaoks otsides jäi …….silma liikumismängude teemaline kehalise kasvatuse tund, mida ta meile tutvustas ja üheskoos otsustasime valida selle teema. Tunni tegevusi oli klassiõdedega lihtne välja mõelda, kuna teadsime, millised mängud ja muud liikumisharjutused sobivad ja meeldivad esimese kooliastme õpilastele. Isiklikult olin loovtöö teemaga väga rahul, kuna olen ise tegelenud mitme erineva spordialaga (tantsimine, ujumine, sulgpall, korvpall, tennis, saalihoki, iluuisutamine) alates neljandast eluaastast. Loovtöös olid minu eesmärkideks end panna õpetaja rolli, valmistada ette ja läbi viia huvitav ja jõukohane tund, tunda vastutust ja juhendada kogu klassi tööd arusaadavalt. Olen tänulik………., et ta oli nõus olema meile juhendajaks. Tänan väga hea koostöö eest …...ja….... 3 Loovtöö etapid ja nende kirjeldused 1.1. Teema valimine
sportlast. Soovisime teada sportlaste hoiakuid ja teadmisi seoses toitumisega. Küsimustikus on esitatud 8 küsimust ning neist kaheksat kasutasime meie loovtöös. Küsimustik viidi läbi kirjalikult (lisa1). 18 16 14 12 10 8 6 4 2 0 Joonis 1. Meie sportlased tegelevad paljude erinevate aladega. Tulemuste põhjal on näha, et populaarseim spordiala on korvpall. Tulemustest tuleb välja, et spordialad millega tegelevad vaid 1-2 inimest on vähemuses, arvatavasti sellepärast, kuna just nende spordialadega ei ole võimalik tegeleda kooli lähedal või ei ole vähemuses olevad alad eriti populaarsed. 6 1. Kas sa elad kodus või ühiselamus? muu; 1% kodu; 16%
paljud neist hilisemad tuntud spordimehed ja Tallinna Poeglaste Reaalgümnaasiumis: Herbert Niiler, Herbert Unter, Martin Saar, Arnold Matiisen, Artur Pihlak, Erich Triegel, Karl Ree, neist kahtlemata hiljem tuntuimaks saanud Herbert Niiler, Tartu Ülikooli õppejõud ja rahvuskoondise treener. Uus pallimäng leidis hea kasvupinnase eriti koolinoorsoo hulgas, algul Tallinnas, hiljem mujal Eestis. Algaastail oligi korvpall eelkõige koolinoorte mäng. Et paljast trennist jõuda võistlusteni, vajas korvpall organisatsioonilist vormi ja niimoodi asutatigi esmalt 1. aprillil 1922.a. Tallinna Keskkoolide Spordiringide Ühing (TKSÜ) ja juba 1921/22.a. hooajast alustati keskkoolide basket (aga ka volley) balli esivõistlusi A ja B klassis ning esimene teadaolev mängutulemus on 17:6, kus poeglaste A klassi finaalis 1. Reaalkool võitis Saksa Reaalkooli
Sport-kas kultuur, äri või poliitika Sõna sport on meile igapäevane nähtus või kuuldus, sest sellest kuuleme me igapäev kas koolis,kodus või meedias. Sport on väga tihedalt seotud kultuuriga, sest see on meie ühiskonna üks lahutamatuid osi, olgu selleks kas kergejõustik, jalgpall, korvpall. Enamus tippspordist lahkunud on läinud kas poliitikuks või on siiani väga edukad ärimehed. Spordi seos kultuuriga on väga suur, sest see on osake meist ja meie kultuurist. Kui ei oleks sporti, siis ei oleks ka eestlasi. Kui vaadata sporti, siis see on nagu teater,kino ja muusika-see on sama väärne asi. Ka spordis on suureks mõjutajaks kultuur. Kui võtame näiteks valge- ja mustanahalise inimese, siis mustanahaliste närvikava ja töötahe on hoopis teised, mis valgel inimesel
suurema leviku osaliseks selles valdkonnas said Uku Masingu esseed ja artiklid. 1970. aastate Eesti kultuuri kandis jätkuvalt eesti keel. Jätkus eestlaste isetegevusharrastus (laulukoorid, rahvatants jne) ning laulupidude traditsioon. Kohustuslikuks sai keskhariduse omandamine ja kõrghariduses võeti vastu kursuste süsteem. Eesti koolid oli 11- klassilised, venekeelsed koolid 10-klassilised. Ka sport muutus järjest populaarsemaks ning kõige meelepärasemaks sai korvpall. Populaarseim meeskond oli Tallinna Kalev, kus mängisid selle aja tipud Aleksei Tammiste, Anatoli Krikun, Jaak Lipso, Priit Tomson ja Jaak Salumets. 1970. aastail pääses taas rohkem mõjule traditsioonilisem suund ,mis arenes kohati fotorealismini. Eesti heliloomingusse jätsid olulise jälje Gustav Ernesaks, Ester Mägi, Eino Tamberg, Veljo Tormis, Arvo Pärt jt. Vaatamata võimude jahedale suhtumisele jõudis Eestisse taas dzäss. 1970
kujundamisel. Näiteks kui kooli sööklas pakutakse ainult selliseid toite, mis ei ole tervisele kasulikud siis kannatavad selleall kõik kooli lapsed. Kuna lapsed käivad väga pikka aega koolis siis on kooli toidul väga tähtis kuju tervise kujunemisel. Peale kooli söögi on väga tähtis kehalise kasvatuse tund. Kehaline kasvatus on võimalus liikumist harjutada. Kehalise kasvatuse tunnid õpetavad lastele erinevaid spordi alasid. Nagu näiteks jalgpall, korvpall, hoki, käsipall ja teised. See annab lastele võimaluse valida endale meele pärane sport väljas pool kooli aega. Sageli ka juhtub nii et vanematel pole raha, et lapsi trenni panna. Sellisel juhul peaks lapsi rahaliselt toetama linnavalitsus. See tähendab, et tervise eest vastutajaid on rohkem. Linnavalitsus saab teha seda, et on olemas kohad kuhu sportima minna. Näiteks jõusaalid, ujulad, terviserajad ja rannaspordi alad. Paljusid asju saab iga üks
VILJAR LOOR Sünniaeg: 1. oktoober 1953 Sünnikoht: Tartu Eesti kõigi aegade edukaim võrkpallur Viljar Loor võitis NSV Liidu koondisega olümpiakulla 1980. aastal Moskva mängudelt. Võrkpalli hakkas Tartus harrastama Ülo Palgi juhendamisel. Tallinnas jätkas treeninguid Raimond Pundi ja Ivan Dratsovi juhendamisel. 1973. aastal tuli Liidu koondislasena Euroopa juunioride meistriks. Jõudnud 1975. aastal Liidu põhikoondisse, sai Loori koduklubiks Moskva AKSK. 1975. aastal võitis esimese EM- tiitli, mida kordas veel 1977, 1979, 1981 ja 1983. Aastatel 1978 ja 1982 tuli Loor maailmameistriks ja 1977 ning 1981 maailma karikavõitjaks. Kõige märkimisväärseim saavutus oli siiski olümpiakuld 1980. aastal. Moskva mängudel kulges Liidu koondise tee ...
· Oli Maailma karika võitja 1977, 1981, 1983 · Oli Euroopa noortemeister 1973 Jaak Uudmäe · On Eesti kergejõustiklane(kolmikhüppaja ja kaugushüppaja) · Spordiala kergejõustik(kolmikhüpe) · Tulemus . 17,35m · Võitis kulla 1980 Ivar Stukolkin · On Eesti ujuja · Spordiala ujumine(4x200m vabalt teade) · Võitis 1980 kulla ja pronksi · Võitis 1982 MM'il hõbeda Tiit Sokk · On Eesti korvpallur-ja treener · Spordiala korvpall · Võitis 1988 kulla Erika Salumäe · On Eesti endine jalgrattur ja poliitik · Spordiala trekisõit(sprint) · Võitis 1988 ja 1992 kulla Erki Nool · On Eesti kergejõustiklane ja poliitik · Spordiala kergejõustik(kümnevõistlus) · Tulemus 8641 punkti · Võitis 2000 kulla · Võitis MM'il 2001 hõbeda · Võitis kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlustel seitsmevõistluses hõbeda 1997 ja 1999
Öömaja · Odavaima öömaja linnas leiab Youth Hostel Luxembourg`ist. · Ühe koha hinnad hakkavad seal 40 eurost. · Hotellide hinnad algavad 5060 eurost. Sport · Spordialadest on kohalik "suurhertsog" jalgrattasport. · Andy ja Fränck Schlecki - Tour de Francei on luksemburglased võitnud kokku neli korda. · Ainus olümpia kuldmedalist on 1958. aastal Helsinkis meeste 1500 meetrit võitnud Josy Barthel. · Korvpall on jalgpalli järel populaarsuselt teine meeskonnamäng. Luxembourg city - Cathedral Luksemburgi suurhertsog Henri · Luksemburgi riigipea. · Ta on praeguse Belgia kuninga, Albert II vennapoeg. · Ta on abielus Maria Teresa Mestre y Batista- Falla'ga, neil on 5 last. Luksemburgi Suurhertsogi vapp Jean-Claude Juncker · Praegune, 23. Luksemburgi peaminister alates 20. jaanuarist 1995. · Ta on olnud kõige pikaajalisem valitsuse juht mis tahes Euroopa
Johannes Kotkas- Kreeka-rooma maadlus Helsingi 1952 Ants Antson- kiiruisutamine Innsbruck 1964 Svetlana Tsirkova (Lozovaja)- vehklemine Mexico 1968 Jüri Tarmak- kergejõustik München 1972 Svetlana Tsirkova (Lozovaja)- vehklemine München 1972 Jaan Talts- tõstmine München 1972 Aavo Pikkuus- jalgrattasport Montreal 1976 Ivar Stukolkin- ujumine Moskva 1980 Jaak Uudmäe- kergejõustik Moskva 1980 Viljar Loor- võrkpall Moskva 1980 Mait Riismann- veepall Moskva 1980 Tiit Sokk- korvpall Soul 1988 Erika Salumäe- jalgrattasport Soul 1988 'Erika Salumäe- jalgrattasport Barcelona 1992 Erki Nool- kergejõustik Sydney 2000 Andrus Veerpalu- suusatamine Salt Lake City 2002 Johannes Kotkas autasustamispoodiumil (kuldmedal) Kristina Smigun- suusatamine Torino 2006 Kristina Smigun- suusatamine Torino 2006 Andrus Veerpalu- suusatamine Torino 2006 Gerd Kanter- kergejõustik Peking 2008 Kokku on Eesti sportlased olümpiamängudelt võitnud 20 hõbemedalit:
22 meetri joon. Veider, et soccer pole seda muutust ette võtnud. Jalgpalli areng Eestis Rääkides jalgpalli arengust taasiseseisvunud Eestis tuleb esmalt veidi rääkida ka sellele eelnenud ajast jalgpallist Eesti NSV's. Kuni 50'ndateni oli Eesti jalgpalli seis hea Kadrioru staadionile kogunes tähtsaimaid mänge jälgima kohati isegi täismaja. Paraku tundsid kõrgemad spordiametnikud vajadust spordialad jagada tähtsamateks ja vähemtähtsamateks. Kõrgeima staatuse sai korvpall, jalgpalli kohta öeldi, et eestlased seda niikuinii mängida ei oska tulemuseks oli see, et varsti olid enamus palliplatsidel müravatest lastest pärit vene peredest, eesti lapsed, kes enam jalgpalli mängida "ei tohtinud," jäid platsi kõrvale. Muidugi sobiski kiirem, tehnilisem ja kontaktirikkam mäng venelastele paremini, korvpall võeti eestlaste poolt hästi vastu. Jalgpalli järsem vajumine toimus 60'ndate keskel, mil loobuti Nõukogude Liidu tsempionaadil osalemast
rannas olles. Siiski on harrastajate jaoks võrkpall rohkem meelelahutusmänguks ning üheks aktiivseks puhkuse veetmise viisiks. Morgan tõstis tennisevõrgu kõrgemale ja jagas õpilased kahte gruppi ning paigutas nad kahele poole võrku. Mäng hakkas paljudele meeldima ja 2 algselt nimetati seda pallimängu mintonette`ks. Mäng seisnes korvpalli löömises üle võrgu. Tegelikult on korvpall võrkpalli mängimiseks liiga raske ja see asendati spetsiaalse võrkpalliga. Kusjuures kui see spordiala muutus populaarsemaks tuli kehtestada ka reeglid. Esimesed mängureeglid kehtestati 1897. aastal, kaks aastat hiljem kui see mäng välja mõeldi. Ühendriikidest levis mäng edasi Kanadasse (1900), Kuubasse (1906), Puertoriikosse (1909), Peruusse (1910), Urugaisse (1912), Brasiiliasse ja Mehhikosse (1917). Kusjuures Urugais loodi 1916.a maailma esimene rahvuslik võrkpalliföderatsioon
kaalukategooriate järgi meestele 14 ja naistele 4 võistlusalaks. Suveolümpiamängude programmis on 26 ja taliolümpiamängude programmis 15 spordiala. Igas suveolümpiamängude programmis on olnud kergejõustik, ujumine, vehklemine ja iluvõimlemine ning igas taliolümpiamängude programmis murdmaasuusatamine, iluuisutamine, jäähoki, kahevõistlus, suusahüpped ja kiiruisutamine. Uued olümpiaspordialad, näiteks sulgpall, korvpall ja võrkpall, pääsesid programmi kõigepealt näidisaladena ning said hiljem olümpiaspordiala staatuse. Mõned spordialad, milles võisteldi varematel olümpiamängudel, on praeguseks programmist välja jäetud. Olümpiaspordialade tegevust reguleerivad ROKi tunnustusega rahvusvahelised spordiföderatsioonid, kes tagavad oma spordiala ülemaailmse arengu. ROKi tunnustuse on praeguseks saanud 35 rahvusvahelist spordiföderatsiooni. ROK on tunnustanud ka
Ülevaade muusikute professionaalsetest haigustest ja nende profülaktika füüsiliste harjutuste abil Maria Elonen, 1k, PP *Sissejuhatus Professionaalseid haigusi muusikute seas võib kohata üsna tihti. Statistika järgi umbes 80-90% muusikutel on erinevad professionaalsed haigused. On teada mittu kuulsaid muusikuid, kellel olid mitmed terviseprobleemid, seotud nende professionaalse tegemisega. Nende hulgas olid Tanejev, Skrjabin, Rahmaninov. Samuti Shuman pidi lõpenata oma tegemist interpreedina, kuna mängis läbi oma käed. 19 saj. Lõppus pianistide hulgas olid väga levinud kätte haigused. Selline olukord sunnis mõneid muusikuid muuta oma õpetamis, harjutamis ja mängimis protsesse. Seoses selle teemaga Berliinis isegi avati muusikute tervisehoiu instituuti, kus uuritakse muusikute professionaalsi haigusi...
JÕUALAD JA VEDELIK · Maadlus, poks, judo, vehklemine, karate, sumo jm · Oleneb ka kaalukategooriatest · Kehakaalu kaotus 1 -2kg veel töövõimet ei langeta Saunas vabaneb vesi vaid rakuvälisruumist, intratsellulaarset ei mõjuta Aeglane vedelikukaotus on kasulikum kui kiire Üle 4% kehakaalust mõjutab juba töövõimet · Õhtune kaalumine annab ligi 20 tundi aega rehüdratatsiooniks SPORTMÄNGUD JA VEDELIK · Jalgpall, käsipall, võrkpall, korvpall, tennis, jäähoki, veepall, lauatennis · Sisetingimustes on koormus suurem Organism soojeneb enam Dehüdratatsioon · Vedelik sisaldab süsivesikuid ja elektrolüüte TEHNILISED SPORDIALAD JA VEDELIK · Võimlemine, sportvõimlemine, iluuisutamine, vettehüpped, lumelauasõit, laskmine, purjetamine, kelgutamine, bobi jm · Vedelikukulu on treeningul suurem kui võistlustel Võistlustel vaid 100-150ml higi Väike kehakaal tekitab aga vedeliku vajaduse
Kuna maa on olemas, siis võibolla arendame oma ettevõtet, luues uusi hooneid ning ka uusi teenuseid. Samuti oleme kohal igal turismimessil, tutvustame oma teenuseid. Samuti ka laatadel. Püüame võimalikult ligi saada oma klientidele st, et suhtleme pidevalt klientidega, loomulikult teeme hulgaliselt reklaame, kuna selline asukoht vajab seda. PROJEKTI KIRJELDUS Teenused: 1) Majutus 2) Toitlustus 3) Tennis 4) Korvpall 5) Võrkpall 6) Paastulaager 7) Matkad, mida saab ise kokku panna 8) Fotojaht 9) Romantika värskes õhus 10) Lastelaager( kuni 2 nädalat paar korda aastas) 11) Ekskursioonid 12) Lisavoodi 13) Saun 14) Telkimine Teenused on eelkõige mõeldud noortematele inimestele, kes tahavad suvel koos aega veeta, kes tahavad veeta aega vabas loodused. Samuti on teenused mõeldud ka lastele ning lastega peredele.
millele lisanduvad tavaliselt joogid. Praed, pitsad, pannkoogid,salatid alates 10 eurost, supid 8 eurost. Kohvitass kesklinnas 1,53 eurot. 0,5 liitrit Leffe õlut kesklinnas 6 eurot, 0,33 liitrit äärelinnas 2,5 eurot. Spordialadest on kohalik "suurhertsog" loomulikult jalgrattasport. Kes ei teaks vendasid Andy ja Fränck Schlecki? Tour de Francei on luksemburglased võitnud kokku neli korda. Ainus olümpia kuldmedalist on 1958. aastal Helsinkis meeste 1500 meetrit võitnud Josy Barthel. Korvpall on jalgpalli järel populaarsuselt teine meeskonnamäng. HUVITAV FAKT: Kim Jong-Il'i $4 miljardi dollari suurune salajane konto on Luksemburgi pankades. Luksemburgi suurhertsog Henri · Luksemburgi riigipea. · Ta on praeguse Belgia kuninga, Albert II vennapoeg. · Ta on abielus Maria Teresa Mestre y Batista-Falla'ga, neil on 5 last. Jean-Claude Juncker · Praegune, 23. Luksemburgi peaminister alates 20. jaanuarist 1995.
Silmapaistvad eesti sportlased OMdel, OMde ajalugu 1. Esimesed OMd toimusid Peloponnesose ps Alpheiose jõe orus pühas paigas Olümpias. Esimesed meie ajani säilinud teated olümpiamängudest on pärit 776. a e. Kr. Arvatakse, et just siis toimusid ka esimesed olümpiamängud. Neid korraldati igal neljandal aastal peajumal Zeusi auks 2. ROK - Rahvusvaheline Olümpiakomitee (olümpialiikumise kõrgeim võim ja juhindub oma tegevuses Olümpiahartast.Olümpiaharta käsitleb olümpialiikumise organiseerimist js toimimist ning määrab kindlaks olümpiamängude pühitsemise tingimused) EOK - Eesti Olümpiakomitee 3. 1896. aasta suveolümpiamängud olid esimesed kaasaegsed olümpiamängud. Need toimusid Ateenas 6.15. aprillini 4. Eestlaste esimene olümpiamedal tuli maadlusest Stockholmi 1912. aasta suveolümpiamängudelt (V). Martin Klein pidas seal kõigi aegade pikima maadlusmatsi (11 tundi 40 minutit), mille võit andis talle hõbemedali. Kreeka-rooma maadlus, I k...
Aasta vuosi Kanamuna kananmuna Aed puutarha Kaneelirull korvapuusti Aken ikkuna Kapp kaappi Alumine korrus alakerta Karastusjoogid virvoitusjuomat Diivan sohva Kardinad verhot Dush suihku Kartul peruna Eile eilen Katus katto Elanikud asukkaalle Kelder kellari Elutuba olohuone Kevad kevät Eramaja omakotitalo Kihiline tordilõik täytekakku Esik eteinen Kirjutuslaud kirjoituspöytä Esimene korrus ensimmäinen kerros Kohupiimakook rahkakakku Garaaz autotalli Kohvimasin kahvinkeitin Garderoob vaatenhuone Kortermaja kerrostalo Gramofon lt-soitin ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
