CPAP-viisil, on liiga madal minutimahtu (nt Oxylog 2000 puhul 2 l/min), muutke hingamis-/KH-viisi Parameeter AMV Mõõdetav minutimaht on väiksem (minutimaht) on null kui aparaadi miinimum (nt Oxylog 2000 puhul MV< 2 l/min) MV mõõtetulemus liiga Voo mõõtevoolik on kortsus Korrastage voolik kõrge Voo mõõtevoolikus on vesi Valage vesi välja 745 Voomõõtmine ei tööta Voomõõtmine häiritud. Patsient KH võib jätkuda, kuid hingab seadistatud parameetrite patsienti tuleb hoolikalt järgi, kuid vooga seotud häired ei jälgida, sest tähtsad alarmid tööta ei tööta
käske, et kui «vaenlane» end liigutab, siis «virutada talle kuni käepidemeni», sest «surnud vaikivad». Nad teadsid väga hästi, et parvemehed olid kõik all linnas kas laoplatsidel või pummeldamas, kuid seepärast ei tarvitsenud nad veel oma ettevõtet mitteröövellikult teostada. » Viimaks lükati parv kaldast eemale Tomi komando all, kuna Huck oli tagumise ja Joe esimese aeru juures. Tom seisis keset laeva kortsus kulmul, käed risti rinnal, ning jagas tasase, range sosinaga käske. «Loovida, vastu tuult!» «Jah, jah, sir!» «Tasa, tasa-aa-a!» «Just nii, tasa, sir!» «Natuke järele anda!» «Tehtud, sir!» Et poisid parve rahulikult ja ühtlaselt jõe keskele juhtisid, siis oli kahtlemata selge, et need käsud olid antud 87 vaid «stiili» pärast ja et nendega midagi erilist ei mõeldud. «Mis purjed tal praegu peal on?» «Alumised, topselid ja jaagerpuri, sir!»
Alexandre Dumas _ «Kolm musketäri» EESSÕNA, milles selgitatakse, et is- ja os-lõpuliste nimedega kangelastel, kelledest meil on au oma lugejatele jutustada, ei ole midagi ühist mütoloogiaga. Umbes aasta tagasi, kogudes kuninglikus raamatukogus materjali «Louis XIV ajaloo» jaoks, sattusin ma juhuslikult «Härra d'Artagnani memuaaridele», mis oli trükitud -- nagu suurem osa selle ajajärgu töid, kus autorid püüdsid kõnelda tõtt nii, et nad ei satuks selle eest pikemaks või lühemaks ajaks Bastille'sse -- Pierre Rouge'i juures Amsterdamis. Pealkiri võlus mind: võtsin memuaarid koju kaasa, muidugi raamatukoguhoidja loal, ja lugesin nad ühe hingetõmbega läbi. Mul ei ole kavatsust hakata analüüsima seda huvitavat teost, piirduksin ainult tema soovitamisega neile lugejatele, kes tahavad saada pilti ajastust. Nad leiavad sealt meistrikäega joonistatud portreid, ja kuigi need visandid on enamuses tehtud kasarmuustele ja kõrtsiseintele, võib neis si...
I. Esimest korda elus Indrek tundis end tõesti üksikuna, mahajäetuna ja nagu maailmast eraldatuna, niipea kui vagunirattad hakkasid põrisema, tagudes mingisugust tundmatut takti. Kogu minevik tõmbus millegi pärast Vargamäele kägarasse kokku ja muutus nagu unenäoks, muinasjutuks, peaaegu olematuks. Mis olnud, tundus kõik tähtsusetuna; mis tulemas, nii tähtsana ja suurena, et tal puudus alles peaaegu igasugune sisu. Ta oli endalegi võõras selles võõras ümbruses. Võhivõõrad inimesed kiilusid ta vaguninurka. Ainuke lohutus, et võis aknast välja vahtida, kus vilksatasid mööda valgete kannudega traate kandvad postid lagedal või poolraagus põõsaste vahel, niidud aedadest piiratud heinakuhjadega, metsad, sood, rabad, viljarõukudega tipitud põllud. Siin-seal kirju kari, tule ääres seisev karjapoiss ja koer, kes sibas põriseva rongiga kaasa, kadudes mahalangevasse vedurisuitsu. Aga need tuttavadki asjad jätsid külmaks ja ei äratanud huvi. Valitse...