kulutada puhkusele ja meelelahutusele. · Rohkem on vaba aega, mida püütakse mitmekülgselt ja huvitavalt sisustada. · Reisiettevõtted pakuvad järjest täiuslikumaid ja eri huvigruppidele suunatud reisipakette. · Kõik see on muutnud reisimise ja puhkuse veetmise mugavaks ja suhteliselt odavaks ning teatud mõttes ihaldatud elustiiliks. Turismi liigid Puhketurism - päevitamine, ujumine, snorgeldamine jmt. Turistide lemmikrannad: Dubai, Korsika, Küpros, Sharm el Sheik, Malta, Kanaarid, Bali saar. Kultuuriturism - Maailma kultuuripärandi objektidega tutvumine. Näiteks Giza püramiidid, Akropol, Taj Mahal.
Suurbritannia, Türgi, Saksamaa, Malaisia, Mehhiko. 13. Kust kulgeb Euroopa ja Aasia tinglik piir? Leidke see kaardilt. Euroopa ja Aasia loodusgeograafiline tinglik piir kulgeb piki Uurali mäestiku idanõlvu, Uurali jõge, Kaspia mere põhjarannikut ja Kuma-Manõtsi nõgu, Musta mere rannikut, Bosporuse väina, Marmara mere rannikut ja Dardanellide väina. 14. Millised on Euroopa turismi olulised saared? Euroopa turismi olulisteks saarteks on Island, Briti saared, Korsika, Sitsiilia, Sardiinia, Kreeta. 15. Mis mõjutab Euroopa kliimat? Euroopa kliimat mõjutavad geograafiline asend, Atlandi ookean (Põhja-Atlandi soe hoovus), pinnamood, läänetuuled ja püsivad õhurõhualad. 16. Millist rolli mängib turism Euroopa Liidu majanduses? Turism on väga oluline majandusharu Euroopas. Turismvaldkonnas on viimaste aastate jooksul loodud keskmisest rohkem töökohti ning turism toob aina enam sisse raha. 17
orgu umbes 100 päeva aastas. Looma- ja taimeriik Prantsusmaa kliima ja pinnamood on aidanud kaasa rikkaliku looma- ja taimeriigi väljakujunemisele. Leida võib nii palme Vahemere kaldal kui mäestikumetsi Alpides. Kuid põllumajanduse, saastumise ja liigse urbaniseerumise tagajärjel on paljud loomaliigid sattunud väljasuremise ohtu, nende hulgas näiteks meil levinud pruunkaru ja hunt, aga ka korsika hirv ja teised. Mõned loomaliigid on suutnud jääda looduses püsima tänu Rahvusparkide programmile. Metsad, peamiselt pöögi-, tamme- ja männimetsad, katavad umbes viiendiku riigi pindalast. Just metsastunud alad, nagu ka sood ja mäestikud, on enamiku loomade ja lindude elupaigaks Prantsusmaal leiduvad loodusvarad: Kivisüsi, rauamaak, boksiit, tsink, uraan, antimon, arseen, potas, päevakivi, fluor, kips, puit, kala. Administratiivne jaotus:
järgijaid leidsid. http://www.paideyg.ee/kunstiajalugu/kunstilugu/renessanss/it_vara_arhitektuur.htm 15. Millised keeled on välja kasvanud ladina keelest? Romaani keeled on ladina keelest arenenud indoeuroopa keelte rühm. Romaani keelte hulka kuuluvad: itaalia keel, prantsuse keel,hispaania keel, portugali keel, rumeenia keel, katalaani keel, provansi keel ehk oksitaani keel, galeegi keel, leoni keel, korsika keel. 16. Milles avaldub ladina keele mõju rahvusvahelisele sõnavarale (tuua näiteid eri keeltest sõnatüvede tähenduse ja liidete kohta)?) Ladina tähestik, grammatika mõjutused (romaani keeled, samuti sks. gramm aluseks) Saksa keel ja seosed eesti keelega · Sõjandus: Kampf (campus), Pfeil (pilum). · Kaubandus: kaufen (caupo), Münze (moneta), Sack (saccus), Pflanze (planta), Fenster
sugulasrahvas. Kultuuris leidub palju foiniikia- ja kreekapäraseid jooni. Neil oli oma tähestik alfabeedi põhjal. Nende keelt kahjuks veel ei osata. Nende kultuuri tunneme vaid väljakaevamiste järgi, ka Rooma autorite teoste järgi. Nad olid väga suured meresõitjad ja kardetud piraadid. Neil oli käsitöö ja metallitöötlus arenenud. Linnad, teed, sillad, veejuhtmed olid korrapärase plaaniga. Hiigelaeg oli 700-400 eKr. 12 suuremat linnriiki. Nende võimu all oli Korsika saar ja nad valitsesid ka Roomas. Kõik etrusik linnad läksid aja jooksul Rooma kätte. Hauakambrid on laitud tuhandeid. Naistel oli kõrge positsioon. Naised olid meestega peaaegu võrdväärsed. Kreeka ja Roomaga võrreldes oli etruski naiste elu lausa kõlvatu. Etruskid olid jumalakartlikud. Pöörasid tähelepanu elule pärast surma. Etruskide arust oli surmajärgne elu meeldiv. Kreeklased nimetasid neid türreenlasteks.
Tähtsamad sündmused 387 eKr Gallid rüüstavad Rooma, saavad suure lunaraha. ,,Häda võidetuile" (,,vae victis") ja ,,Haned päästsid Rooma". Seejärel sõjad samniitide ja Kreeka linnriikidega Rooma sõjaväe ümberkorraldused (loodi raskejalavägi, ratsavägi, leegion) tagavad edu, allutati kogu Itaalia (a.-ks 265 eKr). Kartaago (lad. Punia) Aafrika põhjarannikul tänapäeva Tuneesias. 3 sõda. I meresõda Sitsiilia ja Sardiinia ja Korsika pärast. Roomlased loovad mereväe, sõdivad maasõda merel ja võidavad. II Hannibali sõjaretk Itaaliasse, Cannae lahingus võitis roomlasi. Roomlased Aafrikasse -> Hannibal järgi, et Kartaagot kaitsta sai Catolt hävtavalt lüüa ja kaotas kõik valdused. III Rooma piiras Kartaago ümber ja hävitas täielikult. Samal ajal vallutati idas Kreeka ja Makedoonia ning 133 eKr päriti Pergamoni kuningriik (testamendiga). Võõrastes maades ,,Divide et impera" (lad
rahvusvahelist turismi mõjutanud? http://tallskinnykiwi.typepad.com/tallskinnykiwi/2011/11/enjoying-e Turismi liigid Turismi saab väga erinevalt liigitada - näiteks eesmärgi, liikumisvahendi, kestuse, toimumiskoha jm järgi. Sõltuvalt eesmärgist võib välja tuua järgmised turismi liigid: Hawaii Puhketurism (sea, sun, sand) – päevitamine, ujumine, snorgeldamine jmt. Turistide lemmikrannad: Dubai, Korsika, Küpros, Sharm el Sheik, Malta, Kanaarid, Bhuket, Bali saar, Hawaii, Miami, Acapulco, Bahama, Jamaica jt. Kultuuriturism. Maailma kultuuripärandi objektidega tutvumine. Näiteks Giza püramiidid, Akropol, Taj Mahal, Machu Piccu, Suur Hiina müür jm. Loodusobjektid
(3) Prantsusmaa tähtsaimad impordipartnerid on Saksamaa 19,41%, Belgia 11,61%, Itaalia 7,97%, Holland 7,15%, Hispaania 6,68%, Suurbritannia 4,9%, Ameerika Ühendriigid 4,72% ja Hiina 4,44%. (1) Et Prantsusmaa on valitsenud ka meretaguste kolooniate üle, on prantsuse keel ja kultuur levinud üksteisest nii kaugel asuvates maailmanurkades nagu Quebec (Kanadas) ja Põhja- Aafrika. Kõikjal maailmas võib leida Prantsusmaa haldusalasid, nt Korsika saar 170 km kaugusel Prantsusmaa lõunarannikust. (4) KOKKUVÕTE Prantsusmaa on suur riik, millest enamik kuulub lehtmetsavööndisse, lõunaosas vahemerelise taimkatte vööndisse, mägedes (Püreneed ja Alpid) aga esineb kõrgusvööndilisus. Prantsusmaa on Lääne-Euroopa väikseima asustustihedusega ja suurima pindalaga riik. Kuusnurgakujulise Prantsusmaa maastik on vaheldusrikas: seal on kõrgeid mägesid ja
saj.) Euroopa oli vaene ja killustatud, talupojad sõltusid rüütliseisuses maavaldajatest. Kõrgkeskaeg (11-13. saj.) jõukus kasvas, lääne-eurooplased läksid vallutusretkedele itta, põhja ja lõunasse. Hiliskeskaeg (14-15. saj.) elanikkond vähenes katku tõttu, majanduslikud raskused, kujunes kapitalistlik ühiskond. SKANDINAAVIA ÜHISKOND JA VIIKINGITE RETKED Araablased alustasid oma retkeid Põhja-Aafrikast, Egiptusest üle Vahemere. Nad vallutasid Sitsiilia, Korsika, Sardiinia saared, Lõuna-Itaalia ja väikese osa Lõuna-Prantsusmaast. Ungarlased nad tungisid läbi Kesk-Euroopa, Prantsusmaale ja Itaaliasse. Itaaliat nad ei saanud, aga enamus Prantsusmaast küll. Viikingid nad suundusid Norrast igale poole: Islandile, Gröönimaale, Briti saartele, tegid ringi ümber Hispaania Itaaliani. Vallutasid nad osakese Britanniast. Taanist tulnud viikingid ründasid Briti saari ja Põhja-Prantsusmaad.
Tähtsamad sündmused 387 eKr Gallid rüüstavad Rooma, saavad suure lunaraha. „Häda võidetuile“ („vae victis“) ja „Haned päästsid Rooma“. Seejärel sõjad samniitide ja Kreeka linnriikidega – Rooma sõjaväe ümberkorraldused (loodi raskejalavägi, ratsavägi, leegion) tagavad edu, allutati kogu Itaalia (a.-ks 265 eKr). Kartaago (lad. Punia) Aafrika põhjarannikul tänapäeva Tuneesias. 3 sõda. I – meresõda Sitsiilia ja Sardiinia ja Korsika pärast. Roomlased loovad mereväe, sõdivad maasõda merel ja võidavad. II – Hannibali sõjaretk Itaaliasse, Cannae lahingus võitis roomlasi. Roomlased Aafrikasse -> Hannibal järgi, et Kartaagot kaitsta – sai Catolt hävtavalt lüüa ja kaotas kõik valdused. III – Rooma piiras Kartaago ümber ja hävitas täielikult. Samal ajal vallutati idas Kreeka ja Makedoonia ning 133 eKr päriti Pergamoni kuningriik (testamendiga). Võõrastes maades „Divide et impera“ (lad
uskusid meeldivasse ja ihaldusväärsesse surmajärgsusesse . Tegeleti ennustamisega : võeti üle idamaade ohvrilooma sisikonna järgi ennustamine, vaadeldi lindude lenda, äikest, müristamise . Nad jäädvustasid oma rituaalid pühadesse tekstidesse ja neil kujunes välja teadus vastavate juhiste ja loomamakse kujutavate näitlike mudelitega. 8.-6. sajand eKr olid nad Itaalia mõjuvõimsaim rahvas . Nad domineerisid Põhja- ja Kesk-Itaalias ja võitlesid foiniiklastega Sardiinia ja Korsika saarte pärast . Nad edendasid kõikjal oma mõjupiirkonnas linnaelu ja kaubandust .Ka rooma riigi ja riikluse kujunemisel etendasid nad suurt tähtsust . 5.sajandist eKr langesid nad Rooma riigi võimu alla. 22.3 Rooma riigi tekkimine . Rooma asub Kesk-Iaalias Tiberi jõe alamjooksulkus tollajal oli Latiumi maakond . Kõigepealt asustati kõrgendikud ja Apenniini poolsaare eelmäestiku poolsed alad . Aja jooksul karjuste ja maaharijate asulad
sugulasrahvas. · Kultuuris leidub palju foiniikia- ja kreekapäraseid jooni: tihe kokkupuude nendega. · Oma tähestik alfabeedi põhjal. Tekstid ei ole loetavad. Nende kultuuri tunneme vaid väljakaevamiste järgi, ka Rooma autorite teoste järgi. · Meresõitjad, kardetud piraadid. Käsitöö ja metallitöötlus arenenud. Korrapärase plaaniga linnad, teed, sillad, veejuhtmed. · Hiigelaeg 700-400 eKr. 12 suurt linnriiki. Korsika saar nende võimu all, valitsesid ka Roomas. Kõik etrusik linnad läksid aja jooksul Rooma kätte. · Hauakambrid- laitud tuhandeid. Ringikujulised, olid nagu linnad, võimsad ja luksuslikud, seinamaalingud. On ühed peamised allikad nende eluviisi ja uskumuste kohta. · Naise kõrge positsioon. Naised meestega peaaegu võrdväärsed. Kreeka ja Roomaga võrreldes oli etruski naiste elu lausa kõlvatu. · Jumalakartlikud. Kuulsad jumalike ennete tõlgendajad
o 12 linnriiki o hauakambrid, usk surmajärgsesse ellu o palju jumalaid, head ja kurjad vaimud o ennustuskunst · Rooma riigi kujunemine o 753.a asutati Rooma linn Latiumi maakonnas o etruskid tugevaim rahvas Itaalias o võitlus etruskidega o viimased kuningad olid etruskid · Puunia sõjad o Kartaago ja Rooma vahel o peeti kolmel korral o purustati Kartaago, vallutati Sitsiilia, Sardiinia, Korsika ja Hispaania rannik · Kodusõjad o Kujunesid erinevad poliitilised rühmitused: Optimaadid, kes kaitsesid endiselt senati õigusi Populaarid, kes tuginesid pigem lihtrahva soovidele o 1.saj eKr puhkesid ülestõusud piirkondades, mis tahtsid oma õigusi laiendada o 82.a eKr kehtestas konsul Sulla diktatuuri (pärast surma kodusõjad jätkusid) o 60.a eKr sõlmisid Caesar, Pompeius ja Crassus senativastase liidu
Siinkohal toon Notitia dignitatum alusel koostatud tabeli : Regioon Populatsioon miljonites Britannia 0,7 Gallia ja Rein 2,6 Hispaania 2,3 Itaalia 3,25 Sitsiilia, Korsika ja Sardiinia 0,25 Aafrika, Numiidia, Mauritaania 1,25 Retsia, Norik, Pannonia ja Dalmaatsia 2,25 2 Üldpindala (2.300.000 ) 12,6 Meesia ja Fraakia (suurim osa elanikkonnast Fraakias) 2 Kreeka ja Makedoonia 2,25
6 Art 5(1)(f) - Bozano v France (1987) CASE OF BOZANO v. FRANCE (18 December 1986) The applicant, an Italian national, was tried in absentia by an Italian court for abduction and murder and sentenced to life imprisonment. Three years later, he was arrested in France by the police, but a formal request for extradition was refused by the Limoges Court of Appeal as the conviction in absentia was incompatible with French public policy. The applicant remained in residence in the Limoges area awaiting trial by the French courts for other offences. On the day that an order was made committing him for trial, the applicant was abducted by French policemen, served with a deportation order (which was over one month old) and forcibly taken to the Swiss border where he was handed to the Swiss authorities. Following proceedings in Switzerland, he was extradited to Italy, under a standing agreement b...
Talvel jäljed samasugused kui suvel ning paljaste päkkade jäljed hästi nähtavad.( Loomade elu 7. köide) Leviala Kivinugis elutseb lehtmetsades, metsaservadel, lagedatel kivistel mäenõlvadel, tihti inimasustuse lähedal. Sageli elab majades ning võib seal kahjustada elektrijuhtmestikku. Pesa teeb puuõõntesse, kivihunnikutesse, tallidesse, lautadesse, majade pööningutele. Vahel kaevab ise maa sisse uru. Kivinugise leviala on kesk- ja lääne Euroopa, samuti Korsika ja Baleaarid. Eestis rohkem edela- ja lääne Eestis. Eestis suureneb tema arvukus. ( Loomade elu 7. köide) Toitumine Kivinugis on lihatoiduline- närilised, hiired, uruhiired, oravad ning samuti linnud, sageli ka marjad. Mõnedes piirkondades peaaegu täielikult kas vili- putuk, või jäätmetoiduline. Kivinugis on täielikult öise eluviisiga. ( Euroopa imetajad) Järglased Kivinugise paaritumine toimub kesksuvel. Pojad sünnivad kevadel. Suguküpsus saabub 1-2 aastaselt
Antoniuse. Viimane põgenes Egiptusesse, kus koos Kleopatraga end tapsid. Octavianus aga ühendas Vahemeremaad oma võimu alla. Sellega lõppes Rooma vabariigi aeg. 287-31 hiline periood Hilise vabariigi ajajärgul hakkas Rooma ajama vallutuspol. väljaspool Itaaliat. Kolmes Puunia sõjas ( vastavalt 264-241, 218-201, 149-146, kõik e. Kr.) võitsid roomlased oma võimsamat majandus- ja kaubandusrivaali Vahemerel Kartaagot ning liidendasid Sardiinia, Sitsiilia ja Korsika, millest said I -sed Rooma provintsid, vallutasid Po madaliku, Liguuria ranniku ja Hispaania. Kartaago purustati. Samaaegselt tungisid roomlased idapoolsetesse Vahemeremaadesse ja sõdisid Illüüria (229-228, 219 e. Kr.) ning Makedooniaga (215-205, 200-197, 171-168). Tähtsaimad võidud: Seleukiidide kun-ga Antiochose (190 e. Kr), Aitoolia Liidu (189 e. Kr.), Ahhaia Liidu (146 e. Kr. purustati Korintos) üle. Rooma sõjaline ja pol. võimsus vallutuste tulemusel kasvas
2. Võrrelge Vana-Kreeka ja Vana-Rooma geogr asendit,looduslikke tingimusi,rahvaid. KREEKA Sarnasused ROOMA Kõrged mäed-liiklus kreeka sees Paiknevad Üks mäestik- Apenniini, mäed madalamad,ei takista takistatud, liiklus meritsi, Vahemere Vahemeres, liiklust,liiklus maismaati, vahemere lääneosa,saari idaosa, saari rohkem,Ateena mäed, vähem: Korsika,Sardiinia, Sitsiilia. 1)Tiberi jõgi-selle keskuseks+Pireuse sadam, kreeklased mäestikud, ääres rajati Rooma ja Ostia sadam. 2)Po jõgi-suur ja tõid vilja kolooniatest sisse, kõrged sadamad, paljude lisajõgedega,soosib põlluharimist,teravilja mäed igalpool,Pärsia sõjad, etniliselt sõjad, saarte kasvatus. Kõrged Alpi mäed pidasid külma õhu ühtne. olemasolu, kinni,Puunia sõjad kartaagolastega(suurimad
ma a s u s an t Pr An Ha t s V rm i s o l me I X Põ h r s o kl ik n 20 a s oo 10 s l e Vabariik tsus Pran Riik Euroopas is e , u e F anca , R e publiq F r a nce n im etus: lik Amet Pindala ...
vihjab saare kujule. Tänapäeval moodustab Sitsiilia koos lähedalasuvate väikesaartega Sitsiilia maakonna, mis jaguneb 9 provintsiks. · Sardiinia Sardiinia saar on saar Vahemeres, Itaalia Sardiinia maakonna põhiosa. Idas külgneb ta Türreeni merega, põhjas eraldatud Korsikast Bonifacio väinaga. Saare pindala on 23 800 km², koos väiksemate naabersaartega 24 090 km² · Korsika Korsika on Prantsusmaa piirkond Vahemeres Sardiiniast põhjas. Piirneb põhjas Liguuria ja idas Türreeni merega. Piirkonna põhiosa moodustab Korsika saar · Gröönimaa Gröönimaa on Taani Kuningriigi koosseisu kuuluv omavalitsuslik ala, mis hõlmab Gröönimaa saare ja mitu väikest saart Ameerikas Põhja-Ameerika mandrist kirdes Põhja-Jäämere ja Atlandi ookeani vahel. · Kuuba Kuuba on riik Ladina-Ameerikas
c. Kaardi tundmine KAARDIÕPETUS Mered ja lahed: Läänemeri, Põhjameri, Barentsi meri, Vahemeri, Must meri, Punane meri, Kariibi meri, Jaapani meri, Mehhiko laht, Guinea laht, Pärsia laht, Hudsoni laht; Kanalid: Panama, Suessi, Kieli; Väinad: Taani väinad, Inglise kanal e. La Manche, Gibraltar, Bosporus, Dardanellid, Beringi, Magalhaesi; Saared ja saarestikud: Suurbritannia, Iiri, Island,Kreeta, Küpros, Sitsiilia, Sardiinia, Korsika, Gröönimaa, Kuuba, Madagaskar, Sri Lanka, Sumatra, Jaava, Kalimantan, Uus- Guinea, Jaapan, Uus-Meremaa; Poolsaared: Skandinaavia, Jüüti, Apenniini, Pürenee, Balkan, Araabia, Hindustani, Indo-Hiina, Korea, Labradori; Mäestikud: Skandinaavia, Alpid, Apenniinid, Püreneed, Uural, Kaukasus, Himaalaja, Kordiljeerid, Apalatšid, Andid, Kaljumäestik, Suur Veelahkmeahelik, Atlas; Mägismaad: Tiibet, Brasiilia, Etioopia;
KREEKA Sarnasused ROOMA Kõrged mäed-liiklus Paiknevad Vahemeres, Üks mäestik- Apenniini, mäed kreeka sees takistatud, liiklus mäed, mäestikud, madalamad,ei takista liiklust,liiklus maismaati, meritsi, Vahemere idaosa, sadamad, sõjad, saarte vahemere lääneosa,saari vähem: saari rohkem,Ateena olemasolu, kreeklased Korsika,Sardiinia, Sitsiilia. 1)Tiberi jõgi-selle keskuseks+Pireuse sadam, ääres rajati Rooma ja Ostia sadam. 2)Po jõgi- kreeklased tõid vilja suur ja paljude lisajõgedega,soosib kolooniatest sisse, kõrged põlluharimist,teravilja kasvatus. Kõrged Alpi mäed igalpool,Pärsia sõjad, mäed pidasid külma õhu kinni,Puunia sõjad
1793 aastal moodustasid Austria, Preisimaa, Inglismaa, Hispaania ja Holland ühise sõjaväe, et Prantsusmaa purustada. -- Selle tagajärjel murti feodaalsüsteem, kaotati seisused, kukutati monarhia ja loodi vabariik. -- Endine kristlik kalender asendati revolutsiooni kalemdriga, meetermõõdustik, riietus muutus lihtsamaks, uus kõnevorm ja prooviti teha nii, et kirik ei segaks igapäevaelu. TEEMA NR. 6 -- Napoleon oli pärilt Korsika saarelt, mis asis Itaaliast lääne pool. Napoleon tuli võimule pärast Prantsuse revolutsiooni. -- Suurimaks eesmärgiks oli tal terves Euroopas võrdsustamine ja seisuste kaotamine, ta tegi eraomandi puutumatuse, ning ta tahtis kirikut lahtuada riigist. -- Liitlasteks olid ta Reinu Liitu kuuluvad riigid Belgia, Holland, Ilüüria, vaenlasteks oli Venemaa, Austria Preisimaa ja Inglismaa. -- Võidud : Austerlizi lahing, kus võitis Austria - Venemaa ühendväed.
karmid, mis keelasid patriitside ja plebeide abielu ja seadustasid völaorjuse. Kuid peagi tühistati abielu keeld ning keelati völaojus ja lubati kandideerida riigiametisse. Aastal 287 eKr kehtestati kord, et plebeide koosolek, milles osales niikuinii kodanike enamik, vöib vastu vötta ühiskondlikke seadusi. Nüüd moodustasid roomlased ühtse, seaduse ees vördse kodanikkonna rooma rahva. Söjad Esimene Puunia söda (264-241 eKr), Rooma sai enda valdusesse Sardiinia, Sitsiilia ja Korsika. Teine Puunia söda (218-201 eKr)Hannibal purustas Rooma söjaväe Cannae lahingus. Teises lahingus olid roomalased edukamad, nad vöitsid puunialased, saades Sürakuusa riigi Sitsiilias ja Kartaago valdused väljaspool Aafrikat. Kolmanda Puunia söjaga (146 eKr) vallutati terve Kartaago. Aastal 149 eKr allutasid roomalsed ka Makedoonia. Aastal 133 eKr pärisid roomlased Pergamoni kuningalt testamendiga Väike-Aasias asunud riigi. Rooma vöim jöudis Aasiasse.
13 Nad lähtusid seisukohast, et tarva(Pilt 5) geenid on tema kodustatud järglastes alles, kuigi hajutatud, ning et need on võimalik eri tõugude ristamise ja kunstliku valiku abil uuesti kokku koguda. Tarva tagasiaretust toetas valitsus, sest see töö sobis natsionaalsotsialistliku propagandaga taasluua aaria rassi idülliline ajalugu. Heinz Heck ristas Hellabrunnis ungari stepiveiseid, soti mägiveiseid, idafriisi veiseid, angeli veiseid, ukraina halle veiseid ja korsika veiseid. Lutz Heck kasutas Berliinis aretuseks Camarque'i veiseid, hispaania võitlusveiseid ja teisi tõuge. Tulemuseks saadud loomade välimus oli suuresti sarnane ja väliselt nad tarvast peaaegu ei erinenud, olles üksnes pisut väiksemad. Hecki veise pullid on tüüpilist musta värvi, iseloomulike sarvede ja heleda triibuga piki seljaharja. Lehmad ja vasikad on kõrbjad. Tüüpiline Hecki pull on 1,6 m kõrge ja lehm on 1,4 m kõrge. Veis kaalub 600900 kg
ülesanded - magistraatide valimine, sõja ja rahu üle otsustamine, seaduste vastuvõtmine (senati heakskiidul) · Impeeriumi laienemine - Puunia sõjad, ld. k. punici -> foiniiklased, I sõda 264-241 eKr, II sõda 218-201 eKr - Hannibal, Cannae lahing 216 eKr , III sõda 149-146 eKr, 146 eKr Makedoonia ja Kreeka, 133 eKr Pergamon, Rooma sõjavägi leegionid o Provintsid - Sitsiilia (241 eKr), Korsika ja Sardiinia (231 eKr), Ibeeria (Hispaania) (197 eKr), Illüüria (167 eKr), Makedoonia (146 eKr), Aafrika (146 ekr), Aasia (129 eKr), Gallia (120-81 eKr), Bitüünia (74 eKr), Kürenaika ja Kreeta (74 eKr), Kiliikia ja Küpros (64 eKr), Süüria (64 eKr), Egiptus (30 eKr), Möösia (29 eKr) · Valitsemispõhimõtted - Divide et impera! (jaga ja valitse) põhimõte -
e. Feodaalne killustatus riigi jagunemine iseseisvateks maavaldusteks. Euroopa invasioonide ajastul 9.-11. sajandil 1. Teine "barbarite" rünnakulaine Euroopa järjekordne kriisiaeg. a. Põhjast tulid meritsi skandinaavlased: · Viikingid normannid e põhja inimesed. b. Lõunast tulid meritsi islamiusulised araablased: · 8. saj. vallutati Hispaania ja tungiti Galliasse, kus kaotati Poitiers' lahing. · Hõivasid 9. saj. Korsika ja Sitsiilia. · Ohustasid Apenniini ps. ja Bütsantsi. c. Maismaad pidi uus oht Aasiast ungarlased. 2. Araablased ehk saratseenid ja kalifaadi kujunemine a. Islami kujunemine: · Meka kaupmees Muhamed (570-632) hakkas islami usku allumist jumala tahtele kuulutama pärast talle osaks saanud ilmutust. (ar.k. islam alistuma, Allah jumal). · Ärritunud Meka kaupmehed sundisid ta linnast lahkuma. · Islami ajaarvamise alguseks 622. a
ning meeletult ilusa meremaailmaga saar. Saar asub Egeuse mere lõunaosas, liikluseks soodsas kohas, 100 km Peloponnesusest ja 170 km Põhja Aafrikast (kunagisest Kürenaikast ). Saare pikkus idast läände on umbes 260 km, väikseim laius 12 ja suurim 57 km, pindala 8261 km2 Saar on mägine ja asub seismiselt aktiivses piirkonnas. Kreetal on kolm suuremat keskust: Suurim on Iraklion, teine linn on Chania ning kolmas on Rethymnon.. Kreeta on Kreeka suurim saar ning Sitsiilia, Sardiinia, Korsika ja Küprose järel Vahemere suuruselt viies saar . Kel Kreetal puhkamisest isu täis, võib põigata kõrvalolevatele saartele. Tuntuim neist on huvitava ajalooga ning Vahemere kaunimaks saareks peetav vulkaaniline Santorini. Saarel on erinevaid positiivseid ja negatiivseid omadusi : Plussideks on kindlasti kaunid rannad, mahe kliima ja puhas merevesi; suurepärased puhkamisvõimalused igas eas inimestele; huvitavad
veeretatakse. Jook on läbinud erinevaid tervisekontrolle ning on tänaseni poeletil, seega midagi hullu see põhjustada ei saa, liigtarbimist tuleks inimestel endal kontrolli all hoida. 3 1. Taustinformatsioon 1.1 Coca-Cola ajalugu Coca-Cola on välja arenenud joogist, mida nimetati esialgu Pemberton's French Wine Coca'ks. Pemberton's French Wine Coca oli aga omakorda üks toniseeriva veini Vin Mariani järeltulija. Vin Mariani leiutas Korsika farmatseut Angelo Mariani, kes läks 1860. aastal Pariisi õnne otsima. Seal nägi ta kirjutist, kus kirjeldati kokalehtede tarvitamist ja selle kasulikkust. Vin Mariani saladus oli hakitud kokalehtede leotamine veinis, mis siis kurnati ja villiti müügiks pudelitesse. Jook sigitas palju jäljendusi, millest üks oligi Pemberton's French Wine Coca. Pemberton reklaamis oma jooki kui ravimit närvilisuse, düspepsia, vaimse ja kehalise
Ta oli suur ajaloohuviline. Kirjutas üle 20 jutustuse, nagu ,,Colomba" ja ,,Carmen". ,,Carmenil" on ka dokumentaalne väärtus antakse ülevaade hispaanlaste iseloomust, keelest jms. Merimee hindas loogilisust, aga oli tunnete suhtes skeptiline. Tema jutustustes leiab irooniat ja musta huumorit. Need toetuvad täpsetele seikadele, mis sisaldavad tähelepanekuid maa keele ja arengu kohta. ,,Colomba" tegevus toimub 19. sajandil Korsikal. Lugu käsitleb Korsika eluolu ja traditsioone. Peategelased on Lydia ja kolonel. Nad on puhkusereisil ja tahavad midagi erilist näha. Koloneli sõber rääkis neile Korsikast, kuhu nad lähevadki paadiga. Seal kohtuvad nad ohvitseri Orsoga, kes on põline korsiklane. Paadil sattusid nad temaga rääkima ja said teada, et on üksteise vastu võidelnud, aga said headeks tuttavateks. Orso lubas neile saart tutvustada. Lydial ja Orsol tekkisid
Vana-Rooma Vana-Rooma referaat. Apenniini poolsaar kandis Itaalia nime juba vanaajal. Ainult tänapäeva Põhja- Itaalia-- Lombardia maakond- jäi toona Itaalia piiridest väljapoole. Poolsaart pikuti läbivast Apenniini mäeahelikust hoolimata on Itaalia Kreekaga võrreldes vähem mägine ja põlluharimiseks sobivaid tasandikke leidub siin rohkem. Kliima on soe ja niiske, Alpi mäed kaitsevad külmade põhjatuulte eest, mäenõlvadel asuvad niidud sobivad karjakasvatuseks. Ka rannajoon pole sedavõrd liigendatud nagu Kreekas. Selle tõttu tegelesid Itaalia hõimud peamiselt põlluharimisega, pidasid omavahel ühendust eelkõige maismaad mööda ja sõitsid merd märgatavalt vähem kui kreeklased kuna neil puudusid sopised rannajooned, nagu Kreekas neid leida võis. Elanikud suhtlesid omavahel tihedalt. Itaalia geograafiline terviklikkus lõi paremad eeldused ühtse riigi tekkeks. ~ 2000.a. eKr rändasid Apenniini poolsaarele indo-eurooplased. Itaalia ...
hävitavalt lüüa. 409 algasid kartaagolaste rünnakud Sitsiilia kreeklaste aladele uuesti ja kestsid, lühikeste vaheagadega, kuni Rooma esiletõusuni 3. sajandil. Kartaago peamiseks vaenlaseks sai Sitsiilia tugevaim riik Sürakuusa. Hiljemalt 4. sajandiks oli Kartaago võimu all suur osa Hispaania vahemererannikust. 264 241 esimene Puunia sõda Rooma vastu lõppes lüüasaamisega merel ja Sitsiilia valduste loovutamisega Roomale. 238 kaotati Roomale Sardiinia ja Korsika. 218 201 teise Puunia sõja käigus tungis Hannibal Hispaaniast Itaaliasse, hävitas Rooma armee 216 Cannae lahingus, kuid oli sunnitud naasma Aafrikasse, kus sai 202 Zama lahingus otsustavalt lüüa. Kartaago kaotas laevastiku ja kõik valdused väljaspool Aafrikat. 149 146 kolmandas Puunia sõjas roomlased vallutasid ja hävitasid Kartaago. Etruskid 8. sajandil kujunesid Etruurias linnad. Sajandi lõpul võeti kasutusele tähestik. 7. sajandist said alguse suurejoonelised hauakambrid
Nimeta kolm Eesti maastike piirkondlikku erinevust põhjustavat tegurit? Mered ja lahed: Läänemeri, Põhjameri, Barentsi meri, Vahemeri, Must meri, Punane meri, Kariibi meri, Jaapani meri, Mehhiku laht, Guinea laht, Pärsia laht, Hudsoni leht. Kanalid: Panama, Suessi, Kieli. Väinad: Taani väinad, Inglise kanal ehl La Manche, Gibraltar, Bosporus, Dardanellid, Beringi, Bassi, Magalhaesi. Saared ja saarestikud: Suurbritannia, Iiri, Island, Kreeta, Küpros, Sitsiilia, Sardiinia, Korsika, Gröönimaa, Kuuba, Madagaskar, Sri Lanka (Tseilon), Sumatra, Jaava, Kalimantan (Borneo), Uus-Guinea, Jaapan, Uus-Meremaa. Poolsaared: Skandinaavia, Jüüti, Apenniini, Pürenee, Balkan, Araabia, Hindustani, Indo-Hiina, Korea, Labradori. Mäestikud: Skandinaavia, Alpid, Apenniinid, Püreneed, Uural, Kaukasus, Himaalaja, Kordiljeerid, Apalatsid, Andid, Kaljumäestik, Suur Veelahkmeahelik, Atlas. Mägismaad: Tiibet, Brasiilia, Etioopia.
Lugeda lisa raamatutest ,,Eesti ortograafia" (Tiiu Erelt) ja ,,Lause õigekeelsus" (Mati Erelt)
KEELENÕU
Keelenõu
* Keelenõu töötab tööpäeviti kella 912 ja 1317 telefonil 631 3731.
* ÕS 2006 (kirjakeele normi alus). Kättesaadav Internetis aadressil http://www.eki.ee/dict/qs2006/
* ,,Eesti keele käsiraamat"
* ,,Eesti ortograafia"
* ,,Keelenõuanne soovitab" (1, 2, 3)
* www.keelevara.ee, www.keeleveeb.ee
* ajakirjad Keel ja Kirjandus, Oma Keel, Õiguskeel
ÕSi kasutamine
+ liitsõnapiir (näitab kokkukirjutamist), nt ladina+ameeriklane
. vältepunkt (näitab III väldet), nt .soosima
' peenenduskriips (märgib palatalisatsiooni), nt kas's
{ } looksulud (keelendid, mida soovitatakse vältida), nt {drel'l+puur} trel'l, trel'l+puur
parem:, nt sesoon(i)+kaup, parem: hooajakaup
< > noolsulud (andmed häälduse, morfoloogia ja rektsiooni kohta), nt city
Tema koosseisus ei ole suhteliselt iseseisvaid riike või riiklikke moodustisi. Näiteks Eesti. Föderatsioon ehk liitriik on riik, mille koostisosadeks on liikmesriigid või riiklikud moodustised. Näiteks liiduvabariigid – endine NSV Liit, osariigid – USA, maad – Saksamaa, provintsid – Kanada, kantonid – Šveits. 11. Autonoomia Autonoomia kujutab endast riigi territooriumi mingile osale antud sisemist omavalitsust, iseseisvust kohaliku elu küsimuste otsustamisel. Näiteks Korsika Prantsusmaal, Ahvenamaa Soomes. Eristatakse erinevaid liike: personaalne autonoomia – hajutatult elavad etnilised rühmad loovad oma kultuuri- ja olmeküsimustega tegelevad organisatsioonid (näiteks Austria) korporatiivne autonoomia – seondub keelekoosluse olemasoluga etnoterritoriaalne ehk poliitiline autonoomia – saab luua autonoomseid vabariike, oblasteid, rajoone; enamasti on riikluse tunnused – kohalik parlament ja täidesaatva
Esimene kuningas kroonitakse aastal 1000, mida loetakse Ungari riigi alguseks. SARATSEENID: Jõuavad 711 Pürenee poolsaarele, vallutavad kogu Hispaania v.a loodeosa. Kujunesid välja iseseisvad emiraadid. 732 saavad Karl Martellilt Poitiersi lahingus lüüa. Tõid olulisi mõjutusi Euroopa kultuuri (teadus, tehnika, arhitektuur). Hispaanias kjunes välja mauri kultuur. Sõdisid ka Bütsantsiga Vahemere saarte pärast, alistasid Sitsiilia, Sardiinia, Korsika, Kreeta. Jõudsid paiguti ka Lõuna-Euroopa rannikule. SAKSAMAA: LECHI LAHING 955: Otto üheks tähtsaimaks saavutuseks oli ungarlaste võitmine. Otsustav lahing toimus 955. Aastal LECHI jõel. Ungarlaste ratsavägi sai saksa rüütlitelt hävitavalt lüüa, suur osa ungari sõjameestest langes. Pärast seda nende rüüsteretked õppesid. Ungarlased jäid rahulikult elama Doonau äärsetesse steppidesse, kus tegelesid põlluharimise ja karjakasvatusega.
Olulised sündmused Varase Vabariigi ajal veel on, et pandi kirja esimesed seadused, tekkisid erinevad riiklikud institutsioonid ja ka see, et roomlased suutsid endale alistada ka kreeklased ja kogu Apenniini poolsaar kuulus Roomale. Hilise vabariigi algusega hakkab Rooma ajama agressiivset välispoliitikat. Sellesse perioodi kuuluvad Puunia sõjad, mille tulemusel Rooma saab endale väga suured uued territooriumid: Põhja Aafrika, Sardiinia, Korsika, Sitsiilia. Nendest aladest saavad Rooma esimesed provintsid. Puunia sõdade ajapaiku hakkab Rooma sekkuma ka Vahemere idapoolsete alade poliitikasse. Tänu hilise vabariigi vallutustele saab Rooma endale väga suure territooriumi ja sellega pannakse alus Rooma impeeriumile. Hilise vabariigi periood langeb suuresti kokku hellenismi ajastuga. Keisririigi ajajärk Keisririigi ajajärk dateeritakse 31 eKr - 476 pKr. Ka keisririigi ajajärk jagatakse kaheks perioodiks: varane ja hiline Keisririik
Euroopale hõlmab see ka teisi nn lääneliku kultuuriga piirkondi (Ameerika, Uus-Meremaa, Austraalia). Paljus sõltub lääne-ja idamaade ehk oktsidendi ja oriendi eristamine kontekstist. Mõned teised allikad seostavad Euroopa nimetust aga Kreeka müüdiga kaunist kuningatütrest Europest, kelle peajumal Zeus röövis ja Kreeta saarele viis. Euroopa saartest on suuremad Briti saarte hulka kuuluvad Suurbritannia ja Iirimaa ning Island Atlandi ookeanis, Sitsiilia, Korsika, Sardiinia, Kreeta ja Küpros Vahemeres, Gotland, Öland, Ahvenamaa Läänemeres ning Teravmäed, Novaja Zemlja ja Franz Josephi maa Põhja- Jäämeres. Euroopa randu uhuvad Põhjameri, Norra meri, Läänemeri, Valge meri, Barentsi meri, läänes Atlandi ookean. Lõuna pool paiknevas Vahemeres on omakorda mitu ääremerd, millest suuremad on Joonia meri ja Türreeni meri. Atlandi ookeani ja Vahemere basseini kuulub ka Must meri
· Järgnes veel 3 raamatut eleegiaid. · Erinevalt Tibullusest on Propertius väga temperamentne. Cynthia on saatuslik naine ja Propertiuse luule teemad on igatsemised, leppimised, tülid ja armukadetsemised. · Kolmandas eleegiateraamatus suureneb muude teemade osatähtsus. 73. Kes oli ja mida kirjutas Seneca? · Seneca sündis Cordubas (Hispaanias), üles kasvas Roomas, sai hea retoorilise ja filosoofilise hariduse. · 41. a pagendati ta inimtühjale Korsika saarele, kus veetis 8 aastat. · Keiser Claudiuse teine naine Agrippina tõi Seneca pagendusest tagasi ja määras oma poja Nero kasvatajaks. · Nero sai keisriks 54. aastal, tegelikud valitsejad olid algul Seneca ja prefekt Burrus. 59. aastast hakkas Nero kõiges toimima nii nagu ise heaks arvas. Seneca oli filosoofiliste vaadete poolest eklektik, põhiseisukohtadel stoikude õpetuse pooldaja, ideid laenas ta ka Pythagoraselt, küünikutelt ja Epikuroselt
Aeg: kuni 13. saj. lõpp, kõrgpunkt 11. saj. 1) vastandumine antiikajale maailmapildi tasemel (religioon, kirjandus, kunst, filosoofia); 2) teatud antiikkultuuri osi kasutati: ladina keel (teadus, haridus, suhtlus). Kreeka ja ladina keele suhe: 4. saj. lahknemine kreekakeelse Byzantioni ja ladinakeelse Lääne-Rooma keisririigi vahel. Kiriku lõhenemine 1054.a. Ladina keele alusel: kujunesid kaasaja keeled ja dialektid (romaani keeled + katalaani, provanssaali, korsika, sardiinia, ladiini jne. dialektid). kasutati katoliku kirikus. Kirjandusest: retoorika, autoritest Vergilius, Ovidius, stoitsismi ideed (Seneca, Cicero), tõe ja jumala otsimine (Apuleius) Kreeka-rooma ajaloo ja müüdi kasutamine kunstilistel eesmärkidel (keerub, Fortuna). Ovidiuse-teemad (Pyramus ja Thisbe). Ülikoolide asutamine, benediktiinlaste raamatukogud (Subiaco). Renessanss – Rinascimento: taasünd 1100-1400 – ideed ja nende väljendusvahendid võeti Rooma kultuurist
Rooma toetada palgasõdureid Sitsiilias Sürakuusas, kes olid kartaagolastega tülli läinud. Roomlased läksid Sitsiiliasse ja ehitasid endale spets laevad, millega ründasid Kartaago laevastikku ning võitsid. Sõja lõpuks oli Rooma terve Sitsiilia vallutanud ja sellest sai esimene Rooma provints ning Roomast sai suurim merevõim Vahemere lääneosas. Kuna Kartaagolased ei suutnud palgasõduritele maksta alustasid need mässu, mis võimaldas Roomal ka Sardiinia ja Korsika vallutada ning neist teise provintsi moodustada. 2. II Puunia sõda: 218-201 eKr: Hamilcar Barca: väepealik, suundus pärast Sardiinia kaotamist 237 Hispaaniasse, et Kartaago võimuala suurendada. Edukas kuid suri varsti. Hannibal: eelmise poeg, sai eelmise uueks väepealikuks Hispaanias ja ründas seal Rooma liitlast, mis tõi Rooma poolse sõjakuulutamise ning ettevalmistuse saata väed Hispaaniasse ja Aafrikasse. Selmet seda ootama jääda suundus Hannibal 218 üle Alpide Rooma, temaga
muistseteks põliselanikeks. Nad võtsid üle kreeka tähestiku ning seepärast võib nende kirja lugeda, kuid nende keel on siiani arusaamatu. Seega on etruskide ajalugu ja kultuur tuntud üksnes arheoloogiliste mälestiste ja kreeka ning rooma autorite teoste kaudu. 8.- 6.saj eKr olid etruskid Itaalia kõige mõjuvõimsaim rahvas. Nad domineerisid suures osas Põhja- ja Kesk-Itaalias ning võistlesid foiniiklastega maagirikka Sardiinia ja Korsika saare pärast. Kõikjal, kuhu nende võim ulatus, edendasid nad linnaelu ja kaubandust. Ka Rooma linna ja riikluse kujundamisel etendasid etruskid tähtsat osa. Alates 5.saj eKr langesid etruskid järk-järgult üha tugevneva Rooma riigi võimu alla. ROOMA LINNA TEKKIMINE. Rooma linn asub Tiberi jõe alamjooksul, kus oli tol ajal Latiumi maakond. Linn tekkis jõe vasakule kaldale, kus jõetasandikul kõrgub seitse küngast. Linna kujunemine kestis mitu sajandit
9. Novembril 1799. aastal hõivasid Napoleonile ustavad väed Seadusandliku Korpuse hoone. Sõjaväe survel Võtsid saadikud vastu otsuse Direktooriumi laialisaatmise kohta. Täidesaatev võim läks kolmele konsulile, kellest üks oli Napoleon. 9. Novembri riigipöördega lõppes Prantsuse revolutsioon, algas Konsulaadi ajastu ja Napoleon hakkas püüdlema ainuvalitsemise poole. Napoleon. Reformid, kontinentaalsüsteem Napoleon Bonaparte sündis 15. augustil 1769. aastal Korsika saarel. 1804. aastal kuulutas Senat Napoleon Bonaparte Prantsuse keisriks. Sellega lõppes ka Prantsuse Vabariik. Pärast seda, kui oli sõlminud rahu Austria ja Inglismaaga, hakkas Napoleon korraldama riigi siseolusid kodanluse huvides. 1802. aastal pani ta kehtima uue seadustekogu, ,,Tsiviilkoodeksi" (ehk Napoleoni koodeksi). Keskajaga võrreldes jäeti kõrvale seisuslikkus ja kodanikud tunnistati juriidiliselt üheõiguslikeks.
NÕUTAVAD TEADMISED JA OSKUSED EKSAMIL 1. oskab kasutada kaarte, tabeleid, graafikuid, diagramme, jooniseid, pilte ja tekste informatsiooni leidmiseks, seoste analüüsiks, üldistuste ja järelduste tegemiseks, otsuste langetamiseks, prognooside ja hüpoteeside esitamiseks; KAARDIÕPETUS 2. analüüsib suuremõõtkavalise kaardi abil looduskomponentide (pinnamood, veestik, taimkate, maakasutus, teede ja asustuse iseloom) vahelisi seoseid ja inimtegevuse võimalusi; 3. analüüsib üldgeograafiliste ja temaatiliste kaartide abil etteantud piirkonna loodusolusid ja nende mõju inimtegevusele; 4. toob näiteid geoinfosüsteemide rakendamisest; geoinfosüsteem (GIS) - infosüsteem, mis sisaldab kohateavet. Süsteemis on salvestatud objektide asukoha info (geo pool) ja nende objektide atribuutinfo (info pool). GlS-i omapäraks on võime integreerida geo poole abil sellisei...
TEINE LOENG Hilisantiigi kirjandus: paganlik Antiikaja pärand eri (kr.) kultuuriperioodidel: hilisantiik, Libanios (314u 393), samal ajal Bütsants, keskaeg, keskaegsed kristlaste ,,renessansid" ringkonnas ja kristlaste nt Ioannes Chrysostomose õpetaja Iustinianuse Ida-Rooma 527565 Nonnos (4. 5. saj.) Valitsusaja algus (punane) ja lõpp Prokopios (6. saj.) (+oranz) Hilisantiigi erialakirjandus (lad.) Hilisantiik Servius (4. saj.): Vergiliuse Ida ja LääneRooma lõhenemine: kommentaar erinevad keeled, erinev Aelius Donatus (4. saj.): ,,Ars antiigiretseptsioon grammatica" -> donaadid Kristluse ja antiigi vahekord; Priscianus (5. s...
Inglismaa ja Preisimaa. Suure Prantsuse Revolutsiooni eelõhtu · Süvenes eelarvedefitsiit. · Protest privilegeeritud seisuste vastu. Esimene seisus (150 000 vaimulikku), teine seisu (400 000 aadlikku) ja kolmas seisus (24 miljonit ülejäänut). · Louis XV läks vastuollu parlamentidele (pagendas parlamendiliikmed). Parlamendid oli Prantsusmaal kohtuorganid ja neis kohad põhimõtteliselt ostetavad. · 1768 ostis Prantsusmaa Genualt Korsika. · 1774 suri Loius XV ja troonile tõusis Louis XVI. Finantsminister Anne Robert Jacques Turgot koostas esimese riigieelarve ja kaotas põllumajandustoodete sisetollid. · 1778 astus Prantsusmaa Ameerika Iseseisvussõtta toetama USA-d · Kutsuti kokku rahvaesindus (generalstaadid, viimati 1614), aga oli juba hilja. · Septembris 1793 külmutati hinnad ja palgad ning kehtestati terror · Algul kõrvaldati zirondiinid, seejärel hebertistid (radikaalid), seejärel mõõdukad
Ajalooallikad ja eesmärgid - Ajalooteadus uurib inimkonna ajalugu - Saab teada mis on juhtunud enne meid. - -oleviku nähtused on kujunenud minevikus - - praegused sündmused tulenevad eelnevatest - -ajalugu aitab kujundada tulevikuvisoone - -ajalugu uuritakse ja tõlgendatakse olevikust lähtuvalt Harud Arheoloogia=muinasteadus=muistised Etnoloogia=rahvateadus Ajalooallikad -mineviku jäljed -Ajalooallikates tulevnevad kõik meie teadmised Kirjalikud allikad pärinevad 5 viimasest at Vanaja ajaloolaste tööd Keskaja kroonikute tööd -eesmärk on ajaloo arengu tõepärane mõtestamine -allikasse tuleb suhtuda kriitikaga- Igal ajastul kirj. Ajalugu teisiti kui varem ja hiljem Ajalugu on katkematu protsess Inim tsivilisatsioon on teatud piirkonna oma näoline terviklik ühiskonna ja kultuuri pilt ARUTLE JA ANALÜÜSI 1....
sueebidega asustatud loodeosa, kus kujunes välja Astuuria kuningriik, mis oli Hispaania riigi eelkäija ja reconquista lähtepunkt). Kujunesid välja iseseisvad emiraadid (Cordoba emiraat, muutus hiljem kalifaadiks). 732. a saavad Karl Martellilt Poitiers'i lahingus lüüa. Tõid olulisi mõjutusi Euroopa kultuuri (teadus, tehnika, arhitektuur). Hispaanias kujunes välja mauri kultuur. Sõdisid ka Bütsantsiga Vahemere saarte pärast, alistasid Sitsiilia, Sardiinia, Korsika, Kreeta. Jõudsid paiguti ka Lõuna-Euroopa rannikule. SAKSAMAA Saksi dünastia Pärast viimase Karolingi valitseja surma ja segadust hakkas kuningas Franki Konradi ajal valitsema Saksi dünastia (919-1024). Tugevdati kuningavõimu, pandi alus Saksa- Rooma riigile. 911. aastaks oli riik tegelikult jagunenud mitmeks sõltumatuks hertsogiriigiks, mille valitsejad kuningavõimu ei tunnistanud. Varsti pärast Karolingide valitsemise lõppu valisid Saksa
mudelitega. Religioossete tõekspidamiste kirjalik jäädvustamine oli etruskidele laiemaltki omane – mitmed pühad tekstid käsitlesid rituaale ja inimest ning jumalate vahekordi reguleerivaid eeskirju. VII – VI sajandil e.Kr. olid etruskid kõige mõjuvõimsam rahvas Itaalias. Nad laiendasid oma ülemvõimu suurele osale Põhja- ja Kesk-Itaaliast ning konkureerisid foiniiklastega maagirikaste Sardiinia ja Korsika saarte pärast. Kõikjal, kuhu nende võim ulatus, edendasid nad linnaelu ja kaubandust. Ka Rooma linna ja riikluse kujunemisel etendasid etruskid tähtsat osa. Mitmed roomlaste kombed, eriti religiuoossed tavad, olid etruski päritolu. Alates V sajandist e. Kr. langesid etruskid järkjärgult üha tugevneva Rooma riigi võimu alla. Rooma riigi kujunemine: Kuningate aeg 753 – 509 a.eKr Rooma linn tekkis Laatiumi maakonnas, Kesk-Itaalias Tiberi jõe alamjooksul. Laatiumi
Jätkuvalt peeti ka jahti. Valitses laibamatus, surnud maeti kõverdatult, kasutati ka ookrit. Hauapanustena kasutati väga palju teokarpe. Lääne-Euroopa megaliidid Euroopas neoliitikumist megaliitehitised. 5 at algul eKr oli Prantsusmaa kesk- ja põhjaosas tegu viljelusmajandusliku asustusega. U samal ajal seal ka esimesed megaliitehitised. Megaliidid levisid peamiselt rannikualadel (Hispaania, Portugal, Briti saared, Prantsusmaa, Lõuna-Skandinaavia, Korsika, Malta). Varasemad neist ehitati u 4500 eKr. Hiliseimad pronksiaja algul. Kasutamine lõppes u 1500 eKr. Varem arvati, et megaliitide ehitamise oskuse ja kombe tõid Euroopasse Vahemere idaosast pärit siirdlased u 2500 eKr. Laialtlevinud hüpoteesi kummutasid C14 dateeringud. Euroopa lääneosas ehitati megaliite vähemalt 1000 aastat varem, kui monumentaalehitus muutus populaarseks Vahemere idaosas. Megaliitehitised on Euroopa kohalik looming.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
