63. Step-Up ja Step-Down muundur, tööpõhimõte. On olemas ka pingemuundurid, millel puudub trafo. Näiteks MC34063 on võimalik koostada pingemuundur mis tõstab pinget (DC-DC step up converter). Samas on võimalik koostada ka lülitusi, mis alandavad pinget. Kasutegur 95% 64. Kümnendarvu teisendamine kahendsüsteemi ja vastupidi. 65. Loogikaelemendid, IEC tingmärgid, loogikatabel. Loogikaelemendid 1. Eitus, EI (NOT) 2. Loogiline liitmine, VÕI (OR) 3. Loogiline korrutamine, JA (AND) Ülejäänud loogikaelemendid teostatakse nende kolme baasil. 4. VÕI-EI (NOR) 5. JA-EI (NAND) 6. Eksklusiivne EI (XOR) 7. Eksklusiivne VÕI-EI (XNOR) Loogikaelementide struktuur Bipolaarsetes loogilistes integraalskeemides kasutatakse: takistus-transistorloogikat – RTL diood transistorloogikat – DTL transistor-transistorloogikat – TTL ühisemitteriga loogikat – ECL integraalset inžektsioonloogikat – I2L
Lihtlause on lihtsaim võimalik lausearvutuslause. Lausearvutuslauseid tähistatakse formaalselt suurtähtedega: A, B, P, Q … Lihtlausetest koostatakse kindlate sidesõnade ja loog konstruktsioonide abil liitlauseid. Lausearvutuse lihtlauseid seotakse liitlauseteks 5 loogilise konstruktsiooni ehk loogikatehte abil. Binaarsed loogikatehted seovad kahte lauset (4 tk), unaarne loogikatehe on rakendatav üksikule lausele (1 tk – eitus). Loogiline korrutamine ehk konjunktsioon ehk JA-tehe. Loogiline liitmine ehk disjunktsioon ehk VÕI-tehe. Ekvivalents on seotud implikatsiooniga ehk 𝑷 ↔ 𝑸 on nagu 𝑃 → 𝑄 ja samal ajal ka 𝑄 → 𝑃. Tehted inversioon, konjunktsioon ja disjunktsioon on elementaarsed loogikatehted – nad pole avaldatavad mingite teiste lihtsamate loogikatehete kaudu, kuna nad ise ongi „lihtsaimad“ tehted. Nii liht- kui ka liitlausete formaalseid esitusi nim lausearvutusvalemiteks ->
det ( AB ) = ( det A ) ( det B ) . 4.Pöördmaatriksi definitsioon ja elementide leidmise eeskiri. Regulaarse ja singulaarse maatriksi mõisted. Def. 1. Maatriksi A pöördmaatriksiks nimetatakse sellist maatriksit B, mille korral AB = BA = E , (1) kus E on sobivat järku ühikmaatriks. Võrdustes (1) on korrutamine võimalik, kui A on ruutmaatriks. Seega pöördmaatriks võib leiduda ainult ruutmaatriksil. Teoreem 1. Maariksi A pöördmaatriks, juhul, kui ta eksisteerib, on üheselt määratud. Tõestus. Olgu B1 ja B2 maatriksi A pöördmaatriksid. Siis AB1 = B1 A = E , AB2 = B2 A = E ja B1 = B1E = B1 ( AB2 ) = ( B1 A ) B2 = EB2 = B2 , s.t
tooteesitlust valmis ostma. Vastuväidetega tegelemine on müügi puhul väga tähtis osa. Tehnikad vastuväidetega tegelemiseks 11 Ignoreerimine Tihtipeale tulevad klientide poolt vastuväited ilma reaalse põhjuseta, see on nagu automaatne instinkt. Agent peab selle ära tunnetama ning müügiga edasi tegelema. Kuldreegel on, et sellistes olukordades tuleb toote väärtust tõsta. Toote eeliste korrutamine ja taasesitlemine aitab kliendil kõhklustest jagu saada. Näide: Klient arvab algul olemasoleva info põhjal, et toote hind on kallis. Agent ei lase ennast sellest häirida ning müüb toodet edasi. Kui agent on rääkinud, kuidas kasutatakse ainult parimaid materjale, kui hea brändiga on tegu ja kui mugav on seda toodet kasutada, saab klient aru, et tegemist on väärt tootega ning muudab enda arusaama. Ennetamine
Eelkõige läheb raskeks siis, kui tulevad sümbolid mängu. Just siis veavad mõtlemisoperatsioonid lapsi alt. Matemaatika psühholoogiline sisu. Arvutamine kui reaalse maailma ja selle muutuste tõlkimine arvude ja matemaatiliste manipulatsioonide keelde. Psühholoogiliselt on ka see tõlkimine. Mõnede laste psüühika jaoks on see väga raske. Häire puudutab baasilisi arvutamistegevusi: liitmine, lahutamine, korrutamine, jagamine. Probleem peab avalduma siis, kui lapsed hakkavad neid tehteid õppima. Siia ei kuulu probleemid, mis tekivad põhikooli lõpus, kui eelnevalt on kõik hästi olnud. Arvutamine on ka tõlkimine – tõlgitakse reaalse maailma nähtusi ja nende omavahelisi suhteid või muutusi arvude ja matemaatiliste manipulatsioonide keelde. Niisugune ühest vormist teise panek võib mõne lapse psüühika jaoks väga raske olla
Aastal 1970 tegi IBM "floppy disk"i seadme, mida nad kasutasid oma 3740 süsteemi arvutitel. Floppy Diski kasutamine võimaldas 3 korda rohkem andmete salvestuse ruumi ja kiiremat ligipääsu infole. Neljanda Generatsiooni arvutid. Aastal 1971 valmistas Intel esimese mikroprotsessori, nimega Intel4004. Intel4004'l oli 2300 transistorit, mis katsid 12 mm2 pinna. Selle mikroprotsessori transistorid olid võimelised sooritama kõiki arvuti protsessori ülesandeid näiteks liitmine, lahutamine, korrutamine või jagamine. Kuna Intel4004 tootmine oli odav ja protsessor ise suhteliselt kiire oma aja kohta, siis hakkasid tekkima esimesed personaalarvutid, mis olid tänapäeva kiirete personaalarvutite esivanemad. Aastal 1976 ehitasid Steve Jobs ja Steve Wozniak esimese Apple arvuti ühes Garaais Kalifornias. Aastal 1981 valmistas oma esimese personaalarvuti USA firma IBM. Kuna personaalarvuti oli nii revolutsiooniline aparaat ja sellelt oodati väga suuri muutuseid
Varade rentaabluse maksimeerimine Finantsanalüüsi alusel võib FJ saada firma effektiivsusest väga hea ülevaate, võttes aluseks varade rentaabluse hindamise.Kuna rentaabluse näitajat jälgivad ka analüütikud ja investorid, siis on oluline teada, millistest komponentidest varade rentaablus kujuneb, mis omakorda annab aluse, kuidas nende komponentidega manipuleerida ja kuidas nendega seotud muutuseid rakendada firma üldises strateegias. Kasumi määra korrutamine varade käibivusega (käibe sagedus), mis annabki varade rentaabluse. Paljudes firmades on pikaajaline traditsioon vähendada kõikvõimalikel viisidel tegevuskulusid. Mis parandab rentaabluse valemi esimest poolt.Seevastu käibivust sageli ignoreeritakse või ei peeta seda eriti oluliseks. FJ ülesanne on aga uurida just joonise teist poolt, et leida milliseid käibevarasid või põhivarasid oleks võimalik kärpida, et saavutada varade suurem rentaablus
Seepärast nimetatakse seda loogikat ka binaarloogikaks. Loogilisi muutujaid tähistatakse ladina tähestiku tähtedega. Sõltumatuid muutujaid (sisendeid) nimetatakse argumentideks, neist sõltuvaid muutujaid aga funktsioonideks. Loogikafunktsiooni kõik argumendid on loogilised muutujad, millel on kaks väärtust 0 ja 1. Kõiki loogikafunktsioone väljendavad kolm põhitehet: loogiline korrutamine, loogiline liitmine ja loogiline eitus. Loogiline korrutamine (NING). NING-funktsioon on võrdne ühega ainult juhul, kui kõik argumendid on võrdsed ühega. Tehte tähistamiseks kasutatakse nii harilikku korrutus- märki ( • ) kui ka loogilise korrutamise eritähist - katust ( ∧ ). Loogilist korrutamist nimetatakse ka konjunktsiooniks. Loogiline liitmine (VÕI). VÕI-funktsioon on üks siis, kui kas või üks argumentidest võrdub ühega. VÕI-tehte tähistamiseks kasutatakse kas pluss (+) märki või loogilise liitmise
Tähised, mis väljendavad põhisuurusi, nim. nende põhisuuruste dimensioonideks. Suuruse dim on võrreldes seda suurust isel. valemiga palju üldisem mõiste. Nii võib eri suurustel olla üks ja sama dim, millel on eri omadused ja erinevad suurustevahelised seosed. Näitkes jõu F poolt tehtud tööl A (A= F*l) ja liikuva keha kineetilisel energial E (E=mv2/2) on ühesugused dim, kuigi nende suuruste olemused ja arvutusvalemid on erinevad. Dim. võib teha matemaatilisi tehteid, korrutamine jagamine, astendamine.Dim liitmisel ja lahutamise ei ole mõtet. Suuruse dim on ka ühtlasi selle suuruse mõõtühik. Dim astmenäitajad on tuletatud suuruse X astmenitajad. Põhisuuruse dim. astmenäitaja on enda suhtes võrdne ühega. Põhi- ja tuletatud suuruste kogum moodustab dim.süsteemi, mille baasiks on põhisuuruste dim-d. Näiteks SI baasiks on Dim. L, M, T, I, O, N, J. Suurus võib olla nii dim kui ka ilma. Kui suuruse dim
vastavat kümne astet (10 on kümnendsüsteemis 10^1=10, sest 1 on tagant teisel kohal, kahendsüsteemis 2^1=10 samal põhjusel). Esimesed arvud kahendsüsteemis: 0, 1, 10=2, 11, 100=4, 101, 110, 111, 1000=8, 1001, 1010, 1011, 1100, 1101, 1110, 1111, 10000=16. Nagu siit näha, korrutab iga nulli lisamine arvu kahega. · Boole funktsioonid ja nende esitus Korrutamine 0×0=0 0×1=0 1×0=0 1×1=1 Liitmine 0+0=0 0+1=1
vastavat kümne astet (10 on kümnendsüsteemis 10^1=10, sest 1 on tagant teisel kohal, kahendsüsteemis 2^1=10 samal põhjusel). Esimesed arvud kahendsüsteemis: 0, 1, 10=2, 11, 100=4, 101, 110, 111, 1000=8, 1001, 1010, 1011, 1100, 1101, 1110, 1111, 10000=16. Nagu siit näha, korrutab iga nulli lisamine arvu kahega. Boole funktsioonid ja nende esitus Korrutamine 0×0=0 0×1=0 1×0=0 1×1=1 Liitmine 0+0=0 0+1=1
..: N*t=mc2 t=mc2/N= [1*10a-6kg*(3*10a8m/s)a2/200W=4,5*10a8s=14a. 129. Katsel ja teoorial on piirid, millised? katseid saab teostada ainult teatud piirini, mille ulatuse määravad ära mõõtmistulemuste (mõõtmisvahendite) täpsus. Teooriate piirid avalduvad selles, et mudelid on lihtsustatud kujutised ja määramatuse printsiibi tõttu jääb alati mõni asjaga seotud küsimus vastamata. Samuti on oht ülelihtsustada. 130. Juhuslike sündmuste tn liitmine ja korrutamine. Mil üks v teine tehet. Juhusliku suurue kõigi tn summa on 1. oluline karakteristik- hälve keskväärtusest. liitmine: tõenäosus, et toimub ükskõik milline üksteist välistavatest sündmustest on võrdne nende sündmuste tn summaga. (kas saame viskel 2 v 4 silma). Korrutamine. Mitme sõltumatu sündmuse samaaegse toimumise tn on võrdne nende sündmuste tn korrutisega. (on mitu täringut). 131. Nim harmoonilisi vabavõnkumisi isel suuruseid. Mis on nende tähendus?
tegev programm ühe lindiga TM-l, nii et tema ajaline keerukus on O(t2(n)). Teoreem: Iga 1 lindiga mittedeterministlikul TM-l ajalise keerukusega O(t(n)) töötava programmi jaoks leidub sama tööd tegev programm 1 lindiga deterministlikul TM-l, nii et tema ajaline keerukus on 2O(t(n)). DEF: DEF: Polünomiaalne keerukusklass P on nende ülesannete hulk, mis on lahenduvad ühe lindiga deterministlikul TM-l polünomiaalse ajaga : Summa, korrutamine, kui pikk on graaf, arvutil lahendatavad. DEF: Omadus C on lahenduv hulgal A (ja mõnel x-l hulgas A on omadus C), kui leidub arvutatav predikaat DEF: Omadus C on tuvastatav hulgal A, kui leidub arvutatav predikaat kus iga x korral leidub väärtus s (tõestus/sertifikaat). See V on verifitseerija. NP keerukuse klass (non-deterministic polynomial time) 83% 9%
imaginaarosa: näiteks . Nagu reaalarvude liitmisest võib mõelda kui liikumisest ühes või teises suunas reaalteljel, võib ka kompleks- arvude liitmisest mõelda geomeetriliselt. Seekord liigume lihtsalt komplekstasan- dil, vastava arvu samme reaaltelge mööda, vastava arvu imaginaartelge mööda. 93 Korrutamine ja jagamine Kompleksarve saab edukalt ka korrutada ja isegi jagada. Tulemuseks on endiselt alati kompleksarv. Näiteks arvuhulgad ning Kompleksarvudega korrutamisel on ka ilus geomeetriline tõlgendus – tasandil pööramine. Näiteks oletame, et meile on antud kompleksarv ning tahame leida uut
Loogilist liitmist viiakse läbi lausega (or avaldis1 avaldis2 ...). Avaldised arvutatakse siin vasakult paremale ja otsitakse esimest neist, millel on väärtus olemas. Sellise leidmisel arvutamine katkestatakse ja funktsiooni or väärtuseks saab T. Vastasel juhul on funktsiooni or väärtuseks nil. Näiteks (or nil 45 `()) annab tulemuseks T (or nil `()) annab tulemuseks nil Üsna sarnasel moel toimub loogiline korrutamine lausega (and avaldis1 avaldis2 ...). Siingi arvutatakse avaldised vasakult paremale ja otsitakse esimest neist, millel väärtus puudub. Sellise leidmisel arvutamine katkestatakse ja funktsiooni and väärtuseks saab nil. Vastasel juhul on funktsiooni and väärtuseks T. Näiteks (setq a 103 b nil c "Sõne") (and 1.4 a c) annab tulemuseks T (and 1.4 a b c) annab tulemuseks nil Avaldise väärtuse puudumist kontrollitakse lausetega
S — on suvi tehtemärk tehte nimi ja selgitus O — väljas on soe ¯¯ loogiline eitus e. inversioon V — vihma sajab P — väljas on pime ∧ loogiline korrutamine e. konjunktsioon e. JA-tehe R — päikesevarjutus kestab ( aritmeetilise korrutamise analoog loogikas ) L — päike on loojunud ∨ loogiline liitmine e. disjunktsioon e. VÕI-tehe M — Ferrari on kiirem kui McLaren ( aritmeetilise liitmise analoog loogikas )
alati signaal 0 Väljundis on Konjuktsioon 1, kui f1 e. loogiline 0001 kõikides f1 = x1 gx2 x1& Y korrutamine e. sisendites on f1 = x1 x2 x2 NING 1 Väljundis on 1 kui x2=0. f2 x2 keeld 0010 kui x2=1 siis
· Not eitus, kasutusel on vaid teine operand, tulemuseks on vastupidine väärtus Teised avaldised Avaldisi kasutakase päringu väljade kirjeldamiseks. Nad võivad olla ka võrdluse operandideks. Kasutatavad tehted sõltuvad andmetüübist. Tüüp Tehted Text & - kahe teksti sidurdamine Number Aritmeetikatehted + liitmine - lahutamine * korrutamine / jagamine Date/Time Kuna ajaväärtus on põhimõtteliselt teistmoodi esitatud arv, on luubatud aritmeetika tehted. Sisuliselt mõistliku tulemuse annab vaid liitmine ja lahutamine Currency Aritmeetikatehted SOORTIMINE JA GRUPEERIMINE Sortitingimuseks on sõna Ascending (kasvab) või Descending (kahanev) vajaliku välja nime all real Sort . Sortida võib mitmel väljal
operatsioonautomaat - nende osa käsu täitmisel. Protsessor teostab mitmesuguseid operatsioone mälus paiknevate käskude järgi. Protsessori koosseisu kuulub ALU, juhtautomaat-mikroprogrammautomaat, mitu reigistrit ning vahemälu. CPU on arvuti aju. Personaalarvutite puhul mahub see ära ühte kiipi ehk mikroskeemi ja seda nimetatakse mikroprotsessoriks. Iga protsessori põhikomponent on aritmeetika-loogikaplokk (ALU - Kõiki aritmeetilisi arvutusi (liitmine, lahutamine, korrutamine, jagamine), samuti loogikaoperatsioone (võrdlusi) sooritav protsessori osa), mis teostab aritmeetilisi ja loogikatehteid, ning juhtplokk (See osa protsessorist, mis leiab üles, analüüsib ja täidab kõik programmis sisalduvad käsud), mis võtab mälust käske ja täidab neid ise või vajaduse korral pöördub täitmiseks ALU poole. Registreid kasutatakse, tulemite või tehete lühiajaliseks salvestamiseks, selleks, et tulemid oleksid kiirelt saadavad järgmiseks tehteks.
Kombin. erikiirusega ühendused 10/100/1000Mbps. alamvõrkudeks. Alamvõrgu täpse suuruse määrab kasutatav näiteks võib tuua token-passing protokolli, mis toimib nii, et 52. CSMA/CA põrkevältimisega kandjatajuriga multipöördus võrgumask. Võrgumaski kahendväärtuse ja IP aadressi andmete edastusluba antakse käest-kätte. Iga saatja omab seda CSMA võrguprotokolli variant, mille puhul - kasutatakse kahendväärtuse loogiline korrutamine annab alamvõrgu teatud aja ja saadab portsu andmeid. Aja täistiksudes annab ta kandevsageduse tajurit; andmeedastuseks valmistuv esimese aadressi – alamvõrgu aadressi. Ipv4 aadress koosneb loa edasi. andmejaam saadab kõigepealt välja tõkestussignaali; ootab, verisooni numbrist, kogu paketi pikkusest, identifikaatorist, 45
seekutabel f0 Konstantne 0 0000 Väljundis on alati signaal 0 f0=0 f1 x1 gx2 x1 f1 Konjuktsioon e. loogiline korrutamine e. NING 0001 Väljundis on 1, kui kõikides sisendites on 1 f1 x1 x2
Raskused esinevad nii arvutamise kui tekstülesannete lahendamisel. Lapsed ei saa aru matemaatiliste operatsioonide olemusest – st mida liitmine sisuliselt tähendab, millised reaalse maailma muutused selle taga on. Ühel juhul läheb midagi vähemaks – lahutamine, teisel juhul tuleb midagi juurde – see on liitmine. Lapsed ei pruugi mõista, kuidas liitmine ja lahutamine omavahel seotud on, et nad on teineteise vastandoperatsioonid. Nad kipuvad neid asju lahus võtma. Ja kuidas on seotud korrutamine ja jagamine omavahel ja omakorda liitmise ja lahutamisega. Nad ei saa operatsioonide omavahelistest seostest aru. Õpivad täiesti nullist alates, ei saa abi teadmistest, mis on juba neil olemas. Nt liitmise teadmised lahutama õppimisel. Sümbolite tähenduse tundmine. Matemaatika kubiseb tähendustega sümbolitest, kui need omavahel sassi ajada, läheb kogu matemaatika sassi. Matemaatika raskustega laste probleemiks on see, et neil ei kinnistu sümbolite tähendused nii hästi kui teistel
Võrgumaski Kuna D-d tabelis ei ole saadab sild frame'i teise ja kolmandasse liidesesse. > D saab frame'i kätte > D koostab frame'i C-le saadab teele (certification authoroty) avalikke võtmeid, brauser küsib serverilt CA poolt väljastatud tunnistust, brauser kasutab CA avalikku võtit, et kahendväärtuse ja IP aadressi kahendväärtuse loogiline korrutamine annab alamvõrgu esimese aadressi. IPv6 kuna 32 bitine > sild saab frame'i kätte, näeb, et D on liideses 2 ja lisab tabelisse > Sild teab nüüd, et C on liideses 1 ja saadab frame'i ainult liidesele 1 saada serveri tunnistuselt avalik võti. Krüpteeritud SSL sessioon: brauser genereerib sümmeetrilise sessiooni võtme, krüpteerib selle aadressiruum on end ammendamas, asendatakse seda 128 bitisega
mõõtmise võimalust) on mõeldud asendama mõõdulinti ning joonlauda ning seda ilma abilist kasutamata. Lihtsamad mudelid võimaldavad kauguse mõõtmist ning pindala ja ruumala arvutamist. Keerukamatel mudelitel on võimalus mõõteandmeid salvestada (kuni 800 mõõtmist) ning ka otse arvutisse saata. Samuti on kaugusmõõtjatel mitmeid funktsioone: pidevmõõtmine, suurima ning vähima distantsi leidmine, pindala ning ruumala arvutamine, mõõteandmete liitmine, lahutamine ning korrutamine, ajastatud mõõtmine (viivitusega) jne. Laserkaugusmõõtjaga mõõtmine on kiire, tõhus, täpne, Ardo Laur usaldusväärne (mõõtekaugus kuni 200m täpsusega +/-3mm), mitmekülgne (sise- ja välistöödeks), turvaline (pole redelit vaja). On võimalik mõõta pikkust, laiust, kõrgust ka juhtudel, kui mõõdetavale objektile päris ligi ei saa (distantsmõõtmine) kasutades ka + ja - mõõtmisi
Nende kahe struktuuri talitlus toimub kattuvalt. Vektorregistrikogumil on vähemalt 2 lugemis- ja 1 salvestusport. 53. Tüüpilised vektorkäsud. Vektorkäskude vorming Kui mittevektorarvutis sooritatakse operatsioon vektorandmetega, näiteks A +B = C, tsüklilise operatsioonina, kus iteratiivselt liidetakse andmevektorite A ja B elemente, siis vektorarvutis sooritatakse see operatsioon ühe käsuga. Käsukood määrab läbiviidava infoteisenduse (liitmine, lahutamine, korrutamine jms). Ülejäänud väljad käsuvormingus määratlevad, kus asuvad lähteandmed (allikas 1 ja 2), kuhu salvestatakse tulem ning kui pikad (mitme elemendilised) on kasutatavad andmevektorid. Kui programmi tsüklites esineb tingimusi („if“-avaldis), siis ei saa neid programmiosi töödelda vektorrežiimis, kuna töötluse käigus tekivad juhtimissõltuvused. Tüüpilised vektorkäsud 1
Füüsika I osa eksami kordamisküsimused TEST........................................................................................................................................... 1 DEFINITSIOONID...................................................................................................................13 VALEMID (SEADUSED)........................................................................................................20 TEST Loeng 1 · Arvutüübid: naturaalarv, täisarv, ratsionaalarv, reaalarv, kompleksarv. naturaalarv loendamiseks kasutatavad arvud 0, 1, 2, 3, ... (mõnikord jäetakse 0 naturaalarvude hulgast välja); täisarv kõik naturaalarvud ja nende negatiivsed vastandarvud; ratsionaalarv need reaalarvud, mida saab esitada kahe täisarvu m ja n (n0) m/n. Igal ratsionaalarvul on lõpmatu kümnendarendus ja se...
Palju käske. Aeglane. Interpretaatori rolli täidab kristalli pinnal realiseeritud mikroprogramm. ~ 1 CISC-käsk = 5 RISC käsku Tavaliselt on reaalsetes protsessorites RISC & CISC ideoloogia paralleelselt. Oluline on käsu täitmisel, et seda teostatakse riistvaras . Näiteks kui ALU ei oska riistvaras korrutada, siis võime teha keeruka mikroprogrammi spetsiaalosa, mis realiseerib selle liitmise ja nihke kaudu. RISC ideoloogia sellist keerukat (aeglast) mikroprogrammi ei luba. Korrutamine teostatakse riistvaras ALU-s või ta üldse puudub. Mikroprogrammis on olemas üldosa koos käsukoodi lugemise ja käsuloenduri modifitseerimisega ning operandide lugemine ja resultaadi salvestamine, kuid ta puudub täitmisel. Pilet 17 1. Summaatorid: järjestik, paralleel ja kiire ülekanne. Vaata Pilet3 2. Juhtautomaat : osa käsu täitmisel ja realiseerimine. 3. Alamprogrammide poole pöördumine. Juhtautomaat : osa käsu täitmisel ja realiseerimine
0 0 s 6. Mastaabi muutmise teoreem 1 s L[ f ( at ) ] = F a a t L f = aF ( as ) a 7. Kujutise nihutamine, e. originaali korrutamine eksponentfunktsiooniga L[eatf(t)] = F(s-a) 8. Hilinemisteoreem L[f(t-b)]=e-sbF(s) 9. Originaali korrutamine miinusargumendiga vastab kujutise diferentseerimisele L[-tf(t)] = F'(s) Üldistus: L[(-1)ntnf(t)] = F(n)(s) 10. Originaali jagamine argumendiga (kujutise integreerimine) s
on kõrgeim bitt ja parempoolseim madalaim bitt. · Boole funktsioonid ja nende esitus Digitaalseadmete realiseerimise matemaatiliseks aluseks on valdavalt kahendloogika ja kahendfunktsioonid. Kahendfunktsioone saab esitada olekutabelite abil, kus 2 n (n- argumentide väärtuste võimalike kombinatsioonide arv) reas on antud kõikvõimalikud argumentide väärtused kombinatsioonid ja tabeli paremas veerus igale argumendikombinatsioonile vastav funktsiooni väärtus. AND (JA, loogiline korrutamine, konjuktsioon) OR (VÕI, loogiline liitmine, disjunktsioon) NOT (EI, loogiline eitus, inversioon) Teisendusvalemid: · Diskreetne aeg Mikroskeemide valmistamise tehnoloogiad Esimesed digitaalsetest integraallülitustes kasutati lülituselementidena bipolaartransistore, sest nende valmistamise tehnoloogia oli rohkem arenenud. Hiljem aga osutus, et suure tihedusega lülituste tarbeks on unipolaarne e. väljatransistor palju sobivam
loogiliseks osaks: võrgu- ja hostiosaks. Võrguosa identifitseerib konkreetse alamvõrgu, hostiosa aga konkreetse masina selles alamvõrgus. IP aadress on jagatud neljaks osaks, mis on üksteisest eraldatud punktiga. Igat konkreetset võrku saab omakorda jagada alamvõrkudeks. Alamvõrgu täpse suuruse määrab kasutatav võrgumask. Võrgumaski kahendväärtuse ja IP aadressi kahendväärtuse loogiline korrutamine annab alamvõrgu esimese aadressi alamvõrgu aadressi. IPv6 32-bitine aadressiruum ammendub lõplikult 2008. aastaks. IPv6 päise formaat peaks kiirendama pakettide töötlust ja edastamist. Päist on muudetud, et see hõlbustaks QoS kasutamist. Kasutusele on võetud uus ,,anycast" aadress, mis peaks võimaldama valida optimaalsema tee üheni mitmest võimalikest serveritest. IPv6 puhul ei ole lubatud fragmenteerimine, kasutatakse 40-baidilist päist. Erinevused
Nüüd saame ac bc ad bd b) am bm an bn Lahendus: Tegurdame lugejat ja nimetajat. Lugeja: ac bc + ad bd = (ac bc) + (ad bd) = c(a b) + d(a b) = (c + d) (a b). Nimetaja: am bm an + bn = (am bm) (an bn) = m(a b) n(a b) = (m n) (a b). Saame, et xy c) yx Lahendus: vu d) 4u 2 4v 2 Lahendus: Ratsionaalavaldised ja murdvõrrandid Murdude korrutamine 1. Arvuta järgnevad korrutised. 4 3 a) 5 2 Lahendus: 5 3 b) 6 4 Lahendus: 3 c) 14 7 Lahendus: 1 d) 10 5 Lahendus: 2. Lihtsusta järgnevad avaldised. ab c 2 a) c a2 Lahendus: a 2b 3 m 2n 2 b) mn 2 a 3 b 2 Lahendus: 2x 2 yz 10ab 2 c) 5a 2 b 3 x 2 yz 2 Lahendus: a b a b xy d)
väikest mõõtu probleemide väikeste kõigi variantide võimalike lahendamiseks. andmetehulkade täisläbivaatused. järjestuste leidmine • Nullsortimine, valiksortimine, korral. maatriksite sisestamine, • Maatriksite väljastamine, liitmine ja lahuta... korrutamine. Arvuti töökiirus Probleemi mõõt 10^6 (operatsioonid sekundis) O(n) O(n log n) O(n2) 10^6 tunnid tunnid lootusetu 10^9 sekundid sekundid aastad 10^12 kohe kohe nädalad
loogiliseks osaks: võrgu- ja hostiosaks. Võrguosa identifitseerib konkreetse alamvõrgu, hostiosa aga konkreetse masina selles alamvõrgus. IP aadress on jagatud neljaks osaks, mis on üksteisest eraldatud punktiga. Igat konkreetset võrku saab omakorda jagada alamvõrkudeks. Alamvõrgu täpse suuruse määrab kasutatav võrgumask. Võrgumaski kahendväärtuse ja IP aadressi kahendväärtuse loogiline korrutamine annab alamvõrgu esimese aadressi – alamvõrgu aadressi. IPv6 – 32-bitine aadressiruum ammendub lõplikult 2008. aastaks. IPv6 päise formaat peaks kiirendama pakettide töötlust ja edastamist. Päist on muudetud, et see hõlbustaks QoS kasutamist. Kasutusele on võetud uus „anycast“ aadress, mis peaks võimaldama valida optimaalsema tee üheni mitmest võimalikest serveritest. IPv6 puhul ei ole lubatud fragmenteerimine, kasutatakse 40-baidilist päist. Erinevused
seadmetes ule laia spektri (eri kandevsagedused ule spektri vastavalt sagedusele. edastavad Raadiokanalid erinevaid user data osi). Koodjaotusega hulgipoorduseks nimetatakse Matemaatiliselt teostatakse user data ja spreading sellist code vahel multipleksimistehnikat, kus mitu saatjat kasutab loogiline korrutamine. samaaegseks CDMA demodulaator DSSS (vastuvotjas) signaalide edastamiseks uhele vastuvotjale ule uhe Vastuvotja poolel kaib asi teistmoodi. ja sama Voetakse vastu SS (spectrum spread) signaal , sageduskanali mingit spektrilaotuse varianti lisatakse talle selliselt, et murasarnande signaal peale ning ,seejarel
Tegijapoiss 2010 Üldmeteoroloogia konspekt eksamiks Konspekt on tehtud Hanno Ohvril-I üldmeteoroloogia materjalide põhjal . Üsna vigu täis . Igast kasulikku infot on siin , kuid paljud asjad võivad segaseks jääda , kuna ma panin kirja enamasti selle mida ma ise ei tea ( peaaegu kõik). Valemite tuletusi ma kirja ei pannud , sest normaalsed inimesed selliseid asju ei õpi. Kasu on konspektis kindlasti. Termini meteoroloogia all peetakse harilikult silmas kindlatel kellaaegadel tehtavaid õhu temperatuuri, rõhu, niiskuse, pilvisuse, nähtavuse jt meteoelementide rutiinseid mõõtmisi javaatlusi. Klimatoloogia - Paljuaastane iseloomulik ilmastik mingis piirkonnas. Klimatoloogia on meteoroloogia ja füüsilise geograafia piiriteadus. Fahrenheiti skaala Kaks püsipunkti 1) 0 F Kraadi = -17.78 C , madalaim temperatuur mis ta laboris sai . 2) 96 F = 35.55 C , tema arvates inimese keha temperatuur. Jää sulab Fahrenheidi skaala järgi 32 F kraadi ...
−5 + ( −14 ) = −5 − 14 = −21 (liidame 5 ja 14 ning lisame miinusmärgi) −18 + ( +13) = −18 + 13 = −5 ( −5 saame, kui suuremast arvust, milleks on 18, lahutame väiksema ja märgiks paneme suurema arvu märgi) 5 b) lahutamine 3 − ( +8 ) = 3 − 8 = −5 7 − ( −2 ) = 7 + 2 = 9 −4 − ( −6 ) = −4 + 6 = 2 −5 − ( +2 ) = −5 − 2 = −7 c) korrutamine 3 ⋅ ( +9 ) = 3 ⋅ 9 = 27 (tegurid on ühemärgilised, korrutis on positiivne arv) 7 ⋅ ( −5 ) = −7 ⋅ 5 = −35 (tegurid on erimärgilised, korrutis on negatiivne arv) −8 ⋅ ( +6 ) = −8 ⋅ 6 = −48 (tegurid on erimärgilised, korrutis on negatiivne arv) −4 ⋅ ( −2 ) = 4 ⋅ 2 = 8 (tegurid on ühemärgilised, korrutis on positiivne arv) d) jagamine 63 : ( +9 ) = 7 (jagatav ja jagaja on ühemärgilised, jagattis on positiivne arv)
lihtsad käsud CISC Complex Instruction Set Computer Palju käske. Aeglane. Interpretaatori rolli täidab kristalli pinnal realiseeritud mikroprogramm. ~ 1 CISCkäsk = 5 RISC käsku Tavaliselt on reaalsetes protsessorites RISC & CISC ideoloogia paralleelselt. Mikroprogramm näiteks kui ALU ei oska riistvaras korrutada võime teha keeruka mikroprogrammi spetsiaalosa, mis realiseerib selle liitmise ja nihke kaudu. RISC ideoloogia sellist keerukat ja aeglast mikroprogrammi ei luba. Korrutamine teostatakse riistvaras ALUs või ta üldse puudub. Mikroprogrammis on olemas üldosa koos käsukoodi lugemise ja käsuloenduri modifitseerimisega ning operandide lugemine ja relsultaadi salvestamine, kuid ta puudub täitmisel. PINUMÄLU (STACK) REALISEERIMINE JA KASUTAMINE PROTSESSORIS Pinumälu (Stack) ,,First In Last Out". Pinumällu kirjutamisel näitab pinumälu osuti (Stack Pointer SP või Top Of Stack TOS) alati viimasele sinna kirjutatud sõnale. Seega saab lugeda
rohkem lugemise tsükleid, raskem rakendada konveierit. Omadused: palju keerukaid käske, erineva pikkusega käsud, keeruline mikrokood, paljud käsud pääsevad mälule ligi, palju adresseerimisviise. Moodsad protsessorid on RISC ja CISC segu. MIKROPROGRAMM NT kui ALU ei oska riistvaras korrutada, võime teha keeruka mikroprogrammi spetsiaalosa, mis realiseerib selle liitmise ja nihke kaudu. RISC sellist keerukat ja aeglast mikroprogrammi ei luba. Korrutamine teostatakse riistvaras ALUs või ta üldse puudub. Mikroprogrammis on olemas üldosa koos käsukoodi lugemis ja käsuloenduri modifitseerimisega ning operandide lugemine ja resultaadi salvestamine, kuid ta puuduv täitmisel. 3. PINUMÄLU (STACK) REALISEERIMINE JA KASUTAMINE PROTSESSORIS Baseerub loogikal LIFO. Andmeid ,,tõmmatakse" pinumälust tüüpiliselt ,,PULL" käsu abil, uusi andmeid ,,lükatakse" pinu otsa ,,PUSH" käsuga
See annab tulumäära liittulumäärana aastas. Geomeetrilise keskmise tulususe saab leida järgmiselt: 1 n RG = (1 + R1 )(1 + R2 )...(1 + Rn ) - 1 = (4.21) 1 n n = (1 + Rt ) - 1, t =1 kus liidetavate korrutamine. Näide Oletame, et 2003. aastal oli tulusus 15%, 2004. aastal 20% ja 2005. aastal 5%. Leida geomeetriline keskmine tulusus. RG = [(1 + 0,15)(1 + 0,20)(1 - 0,05) )]3 - 1 = 9,45%. 1 4.4.2. Oodatav tulusus Aktsia oodatav tulumäär (expected rate of return) on kõigi tulevikus realiseeruda võivate potentsiaalsete tulumäärade kaalutud aritmeetiline keskmine, kusjuures kaaludeks on iga potentsiaalse tulumäära esinemise tõenäosus
1. Reaalarvud Reaalarvude hulga R kirjeldamisel peab oskama välja tuua järgmist: 1) Q ⊂ R – ratsionaalarvude hulk sisaldub reaalarvude hulgas 2) Aritmeetika (tehted reaalarvudega) ja järjestus Aritmeetika. Eeldame, et hulgas R on defineeritud reaalarvude liitmine ja korrutamine järgmiste omadustega: (A1) a + b = b + a kõikide a,b € R korral (liitmise kommutatiivsus) (A2) (a + b)+ c =a +(b + c) kõikide a,b,c € R korral (liitmise assotsiatiivsus) (A3) b + 0 = b iga b € R puhul (nullelemendi olemasolu) (A4) iga b € R puhul leidub -b € R korral omadusega b + (-b) = 0 (vastandelemendi olemasolu) (M1) ab = ba kõikide a,b € R korral (korrutamise kommutatiivsus)
36. IPv4 JA IPv6 ==> IPv4 igale võrgusõlmele eraldatakse üks 32-bitine unikaalne aadress, mis on jagatud võrgu- ja hosti-osaks. Võrguosa identifitseerib alamvõrgu ja hostiosa konkreetse masina seal võrgus. IP aadress on jagatud neljaks osaks, mis on eraldatud omavahel punktiga. Igat konkreetset võrku saab omakorda jagada alamvõrkudeks, alamvõrgu täpse suuruse määrab kasutatav alamvõrgu mask. Võrgumaski kahendväärtuse ja IP aadressi kahendväärtuse loogiline korrutamine annab alamvõrgu esimese aadressi. ==> IPv6 kuna 32 bitine aadressiruum on end ammendamas, asendatakse seda 128 bitisega. IPv6 päise formaat peaks kiirendama pakettide töötlust ja edastamist. Päist on muudetud, et see hõlbustaks QoS kasutamist. Kasutusele on veel võetud uus anycast aadress, mis peaks võimaldama valida optimaalsem tee ühe serverini mitmest. Ei ole lubatud fragmenteerimine (aeganõudev), kasutatakse 40 baidilist päist. ////
Oluline on sünkroniseerimine, millega määratakse kõigile trigeritele ühiselt info salvestamise aeg. Võimalik on valida ka kahe sisendite komplekti vahel, valik tehakse juhtsisendiga. Nihkeregister – kahendinformatsiooni ühes või teises suunas nihutamine. Mõlemas suunas nihutatavat registrit nim reversiivseks. Nihe paremale – arvu jagamine arvusüsteemi alusega (kahendsüsteem – 2, kümnendsüsteem – 10 jne); nihe vasakule – arvu korrutamine arvusüsteemi alusega. Nihutamisel tuleb (vastavalt suunast) äärmisesse järku uus väärtus, kui ei ole tegemist ringnihkega, mille puhul läheb üks äärmine väärtus teisele äärele. Ehitus: järjestikku ühendatud trigerid, kus ühe väljund on ühendatud teise sisendiga. Võib koostada kõigi trigeritüüpide baasil. Nullimise sisend saadakse tavaliselt asünkroonsete R- sisendite kokku ühendamisega. - Reversiivne nihkeregister – juhtsisend M määrab nihke suuna
v – u = v +(– u ) = (a; b) + (–c; –d) = (a – c; b – d) Näide. Leiame v – u , kui v = (4; 6) ja u = (7; 5). v – u =(4 – 7; 6 – 5) = (–3; 1). © Allar Veelmaa 2014 23 10. klass Viljandi Täiskasvanute Gümnaasium VEKTORI KORRUTAMINE ARVUGA. VEKTORITE KOLLINEAARSUS Vektori alguspunkt on (–1; –1) ja lõpppunkt (–2; 1). Vektori koordinaadid on =(–1; 2). a Ülesanne. Leidke jooniselt vektoriga samasuunalised (vastas- suunalised) vektorid ja määrake kindlaks, missuguse arvuga on vektorit korrutatud.
Tulemuseks saame uue vektori ja mittenegatiivsuse ∑𝑛𝑘=0 𝑎𝑘 𝜑𝑘 (𝑥) kujutab endast funktsiooni f(x) parimat keskmist lähendit võrreldes teiste sama süsteemi järgi x + y = (x1 + y1, . . . , xn + yn) ja korrutamine arvuga αx = (αx1, . . . , αxn) ,kusjuures x = (x1, . . . , xn) , y = (y1, . . . , yn)
36. IPv4 JA IPv6 ==> IPv4 – igale võrgusõlmele eraldatakse üks 32-bitine unikaalne aadress, mis on jagatud võrgu- ja hosti-osaks. Võrguosa identifitseerib alamvõrgu ja hostiosa konkreetse masina seal võrgus. IP aadress on jagatud neljaks osaks, mis on eraldatud omavahel punktiga. Igat konkreetset võrku saab omakorda jagada alamvõrkudeks, alamvõrgu täpse suuruse määrab kasutatav alamvõrgu mask. Võrgumaski kahendväärtuse ja IP aadressi kahendväärtuse loogiline korrutamine annab alamvõrgu esimese aadressi. ==> IPv6 – kuna 32 bitine aadressiruum on end ammendamas, asendatakse seda 128 bitisega. IPv6 päise formaat peaks kiirendama pakettide töötlust ja edastamist. Päist on muudetud, et see hõlbustaks QoS kasutamist. Kasutusele on veel võetud uus anycast aadress, mis peaks võimaldama valida optimaalsem tee ühe serverini mitmest. Ei ole lubatud fragmenteerimine (aeganõudev), kasutatakse 40 baidilist päist. ////
1. Trigerid Triger on mäluelement, mis säilitab 1 biti informatsiooni. Triger on kahe stabiilse olekuga loogikalülitus (1 või 0). Trigeri olek vastab tema väljundsignaalile. Sõltuvalt sisendsignaalist säilitab triger endise oleku või muudab seda hüppeliselt (seega sültub trigeri väljund ka selle eelmisest väljundist). Trigeril on tavaliselt 2 väljundit: otsene Q ja invertne Q . Tööpõhimõtte järgi jaotatakse trigerid seadesisenditega ehk SR- trigeriteks, loendussisenditega e. T- trigeriteks, andmesisenditega ehk D- trigeriteks ...
Erivajaduste indenti: 1. LOENG Õpetaja (aga ka logopeedi, psühholoogi vms võib sellesse haarata kaasa) sageli hindab lapse arengutaset (kas on eakohane, või madalam, kõrgem). ErI ja diagnoosi paneku erinevused: arstid panevad diagnoosi (logopeedid aga panevad kõnepuude diagnoose). ErI-ga peaksid tegelema just õpetajad: mis nad siis teevad? Nad peaksid märkama, hindama (selle tulemusena saab teada, kas lapse areng on eakohane või mitte), siis on ka sekkumine/nõustamine olemas neil. ErI peaks andma infot kuidas last toetada vüi aidata homme, ülehomme ja pikemas perspektiivis. Peame saama spetsiifilisemad teadmised, mis tasemel laps on (ta võimed), mis tasemel täpselt nad on, mis sorti abi nad vajavad täpselt. ErI on laiem kui lihtsatl lapse arenfutaseme hindamine! nt millele peaks rohkem TP pööram aasta vanuse ja nt 15 a lapse puhul...nt noorematel motoorikat ja kuidas kõnest aru saab + ka kõne moodustamine (lalin ka). Vanemate...
Unustada iseennast tähendab tulla esile lugematute asjade kaudu.. jne.. "istumise praktika" istutakse näoga seina poole, proovitakse oma meeles ringi triivivaid mõtteid teadvustada ja vähehaaval kõrvale lükata, et oma meelt selgitada Kirgastumine tema jaoks on mingi intensiivsus, milles inimesed püsivad, pidevalt tuleb hoida end teatavas liikumises. Sp see istumine on eluaegne praktika. Kui inimene istub, on selles vahetuses, on buddha. Nichiren Lootussutra korrutamine on hea praktika arvas et selle korrutamisega saab sõdasid jm isegi ära hoida JUDAISMI TEKKIMINE Moodle konspektist saab faktid jm infi. (siin kõik aastaarvud eKr) Kujunenud, mitte rajatud usund (ka muinasiisraeli usund) Judaismi kujunemisprotsess oli pikk, 620ndatel aastatel eKr tekkis Uus-Babüloonia riik. Riigi loojateks on 1 Babüloonia hõim (Galdea riik?) See riik hakkab agressiivset vallutuspoliitikat ajama, 605 eKr sõlmisid babüloonlased ja
koodireaga. Kusjuures kõik on väljastades eraldi real. Vastus täislausega. Väljasta järgnev lause: "It's Alright, Ma (I'm Only Bleeding)" - Bob Dylan "Joonista" järgmised pildid 05 - PHP - Matemaatilised tehted (Ülesanne 2) Teemad Aritmeetilised operaatorid Omistamise operaatorid Arvude (ja tekstide) vormindamine Aritmeetilised tehted PHP saab hakkama ka kenasti lihtsate matemaatiliste tehetega nagu on seda liitmine, lahutamine, jagamine, korrutamine ja jäägiga. Liita võib omavahel nii arve kui ka muutujate arvulisi väärtusi. ? 1 //aritmeetilised operaatorid 2 $x = 8; 3 $y = 2; 4 $liitm = $x + $y; 5 $lahut = $x - $y; 6 $korru = $x * $y; $jagam = $x / $y; 7 $jaak = $x % $y; 8 echo "Vastused: $liitm, $lahut, $korru, $jagam, $jaak"; 9 Aritmeetiliste operaatorite hulka loetakse operaatoreid, mis suurendavad või vähendavad arvu ühe võrra.
hulga käskude lugemine eeldab suuremat arvu mälu poole pöördumisi, mis kulutavad aega. Mikroprogramm Praegusel ajal kasutatakse hübriidstruktuure, mis ei ole RISC ega CISC. Näites RISC tuuma ümber on ehitatud CISC kest. Käsu täitmisel on oluline, et seda teostatakse riistvaras. Näiteks kui ALU ei oska riistvaras korrutada, siis võib teha keeruka mikroprogrammi osa, mis realiseerib selle liitmise ja nihke kaudu. RISC ideoloogia sellist keerukat ja aeglast mikroprogrammi ei luba. Korrutamine teostatakse riistvaras ALU-s või ta üldse puudub. Mikroprogrammis on olemas üldosa koos käsukoodi lugemise ja käsuloenduri modifitseerimisega ning operantide lugemine ja resultaadi salvestamine, kuid ta puudub täitmisel. RISC protsessorites on palju tegeldud käskude täitmise efektiivsuse tõstmisega. Selle protsessori projekteerimise põhimõtted: suhetliselt vähe käske (soov. alla 100) ja vältida tuleb keerulisi käske; dekodeerimise kiirendamiseks vähe erinevaid käsuformaate (soov
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
