(koostisosad on ühtlaselt jaotunud) · Ebaühtlased sulamid koostisosad ei ole ühtlaselt jaotunud (malm). · Sulami sulamistemperatuur on enamasti madalam kui koostismetallidel. · Sulami kõvadus ja tugevus on enamasti suurem kui koostismetallidel (duralumiinium lisaks Al veel Cu ja Mn). · Eriterased sisaldavad mitmesuguseid legeerivaid lisandeid (peamiselt siirdemetalle). Suur korrosioonikindlus (lisandina kroom roostevaba teras), kulumiskindlus (lisandina mangaan, vanaadium autovedrud). · Amalgaamid elavhõbeda sulamid (tekib elevhõbeda kokkupuutest teiste metallidega). · Tähtsamad vasesulamid: vaata õpikust lehekülg 75.
metallhooned. 7. Konstruktiivse lahenduse järgi liigitatakse hooned: kandvate seintega hooned, karkasshooned. 8. Hoone osad ja elemendid võib liigitada kolme põhimõtte järgi: 1)Ruumilised honed (korrused sektsioonid, trepikojad jne.) 2)Konstruktsioonelemendid (vundamendid, katus, seined jne.) 3)Ehitustooted (elemendid, millest valmistatakse konstruktsioonelemendid tellised, kivid, paneelid jne.) 9. Tähtsamad ehitusmaterjalide omadused: tugevus, külmakindlus, korrosioonikindlus, keemiline püsivus, tulekindlus. 10. Pinnase liigitus: vähe niiske pinnas, niiske pinnas, veega küllastunud pinnas. 11. C)vähemalt 100a. D) vähemalt 50a. E) vähemalt 20a. F) vähemalt 10a. G) vähemalt 1a. Klassid A ja B on reserveeritud üle 100 aasta kavandatava tööea tarvis. 2 12. TP-1 - tulepüsiv, TP-2 - tuld takistav, TP-3 tuld kartev. 13. Tüpiseerimine on hoonete ja nende konstruktsioonide tüüplahenduste
(koostisosad on ühtlaselt jaotunud) · Ebaühtlased sulamid koostisosad ei ole ühtlaselt jaotunud (malm). · Sulami sulamistemperatuur on enamasti madalam kui koostismetallidel. · Sulami kõvadus ja tugevus on enamasti suurem kui koostismetallidel (duralumiinium lisaks Al veel Cu ja Mn). · Eriterased sisaldavad mitmesuguseid legeerivaid lisandeid (peamiselt siirdemetalle). Suur korrosioonikindlus (lisandina kroom roostevaba teras), kulumiskindlus (lisandina mangaan, vanaadium autovedrud). · Amalgaamid elavhõbeda sulamid (tekib elevhõbeda kokkupuutest teiste metallidega). · Tähtsamad vasesulamid: vaata õpikust lehekülg 75.
90- EH36 0.18 0.50 0.035 0.035 0.015 0.35 0.20 0.40 0.08 0.10 1.60 Tabel 6EH36 keemilised ühendid 1.4 Roostevabad terased Teras peab sisaldama vähemalt 12-14% kroomi, et saada sulamile positiivne potensiaal ja on korrosiooni kindlad vees, soolalahustes, paljudes hapetes ja leelistes. Roostevabu teraseid legeeritakse 13, 17, 27% kroomiga ja kroomis sisaldusega kasvab ka korrosioonikindlus. Süsinik halvendab terase korrosioonikindlust, sest kroom moodustab selle peale karbiide, vähendades rauas lahustuvat kroomi kogust, samas on süsinik vajalik karastatud terase kõvaduse ja kulumiskindluse tagamiseks. 13% kroomi sisaldusega teraste süsinikus sisaldus võib olla 0,1-0,4%. Korrosioonikindluse parandamiseks ja omaduste stabiliseerimiseks legeeritakse kroomteraseid nikli ja titaaniga
Puhas Al on küll madala tõmbetugevusega (70...135 MPa), kuid seda saab tõsta külmdeformeerimise (kalestamise) teel või teiste elemenditega legeerimisel. Tugevust võib tõusta märgatavalt (kuni 500 MPa), lisaks on sellistel sulamitel hea eritugevus (Rm/ kuni 20). Al on väga aktiivne hapniku suhtes ja mis tahes värske pind oksüdeerub kiiresti. Moodustub mõne aatomkihi paksune tihe oksiidikiht, mis kaitseb pinda edaspidise korrosiooni eest. Al hea korrosioonikindlus on tingitud oksiidpindest. Al korrosioonikindlust saab veelgi suurendada anodeerimisega, mille eesmärgiks on paksema oksiidikihi ja kõva pinde saamine. Kõrge puhtusastmega Al (üle 99,5% Al) on väikese tugevusega ja seda kasutatakse peamiselt keemia- ja toiduainetööstuses mahutite ja torustike valmistamiseks. Tehniline Al sisaldab kuni 0,5% Fe ning on raua ja alumiiniumisulam. Fe tõstab märgatavalt Al tugevust, vähedab aga plastsust ja korrosioonikindlust.
Korstna tulepsivus on korstna vime vltida klgnevate plev materjalide sttimist ning takistada tule levimist klgnevatele aladele. henduslr on ktteseadme vljavoolu ala ja korstnat hendav osa vi osad. Klmumis-sulamiskindel korsten on korsten mis talub klmumise, sulamise mju. Korstna voolutakistus on rhu langus mis tuleneb suitsugaasi voolamisest antud temperatuuri ja voolukiirusel. Korstna klassifikatsioonid on: 1. rhk 2. temperatuur 3. kondentsioonikindlus 4. korrosioonikindlus 5. tahmakindlus 6. kaugus plev materjalist. Vundamentimine: 1. korstna vundament peab alati pinnasele toetuma 2. Puitprandaga majas peab korstnal olema oma lejnud ehitisest eraldi vundament. 3. Korsten ja sellele pinnasele toetuv vundament tuleb teineteisest isoleerida, bituumenvbaga 4. Kttekoldele vib korsten toetuda ainult siis kui selles on ainult ks lr mis ei ulatu kttekoldes rohkem kui 4 m. Tuleohutuse tttu peab korsten katusekattest olema vhemalt 800mm ulatuses.
Saame nn. klaas- või amorfse metalli või sulami (amorphous metal, amorphous alloy, metal glass, metaglas), millel puudub metallile või sulamile omane korrapärane aatomite paigutus. Amorfne olek on seda püsivam, mida keerulisem on metalli või sulami kristallivõre ja mida suurem on aatomite vastastikune mõju (suurem on ta metalli ja mittemetalli sulamite korral). Koostise poolest on kergemini saadavad ja püsivamad kahe- ja enamakomponentsed sulamid. Amorfsetel metallidel on suurepärane korrosioonikindlus, head elektri- ja magnetomadused (üldiselt suuremad kui vastavatel kristalsetel materjalidel). Difusioon Paljud metallides ja sulamites toimuvad protsessid, eriti kõrgetel temperatuuridel, on seotud difusiooniga (diffusion). Metalli aatomite liikumist kristallivõre sõlmpunktist naabersõlmpunkti või nende vahele temperatuuri mõjul nimetatakse omadifusiooniks (self-diffusion). Erisuguste aatomite
[3] Deformeeritavad sulamid [3]: 1000 puhas Al 2000 Al-Cu-sulamid 3000 Al-Mn-sulamid 4000 Al-Si-sulamid 5000 Al-Mg-sulamid 6000 Al-Mg-Si-sulamid 7000 Al-Zn-sulamid 8000 Al-Fe-sulamid Valusulamid [3]: 10000 puhas Al 20000 Al-Cu-sulamid 40000-48000 Al-Si-sulamid 50000 Al-Mg-sulamid 70000 Al-Zn-sulamid Puhas alumiinium (1xxx) on kalestatav, Tal on hea töödeldavus, korrosioonikindlus ning elektrijuhtivus, Samas on tal halvad mehaanilised omadused, sest ta kõvadus pole kõige parem. Ta on keevitatav ning joodetav. Kasutusalad on näiteks toidu foolium, nõud toidu pakendamiseks, keemiatööstus. [3] Al-Cu sulamid (2xxx) legeerivateks elementideks on vask 3-6% ning Mg kuni 2%. Nad on termotöödeldavad, Toatemperatuuril ning kõrgematel temperatuuridel on neil head tugrvusomadused. Nad on mehaaniliselt liidetavad ning mõned sulamid on ka keevitatavad.
Amorfne olek on seda püsivam, mida keerulisem on metalli või sulami kristallivõre ja mida suurem on aatomide vastastikune mõju AMORFSED METALLID Amorfsetest sulamitest võiks nimetada Pd82Si18 (82% pallaadiumi, 18 % ja räni). Amorfsete metallide tõmbetugevus 1500...5000 MPa, elastsus on madalam, võrreldes kristalse struktuuriga materjalidega. Nad on halvasti deformeeritavad. Amorfne metall Amorfsetel metallidel on suurepärane korrosioonikindlus, head elektri- ja magnetomadused (üldiselt suuremad kui vastavatel kristalsetel materjalidel TÄNAN KUULAMAST!
Enamik metalle on hõbevalged, raud on mustjas hall, kuld - kollane, vask -roosakaspunane ja veel mõned on valkjad , ainult helgivad kas sinkjalt või kollakalt. · Tihedus - Tiheduse alusel jaotatakse metallid kerg- ja raskmetallideks. Kergmetallid, näiteks alumiinium on vajalik lennukite tegemisel. Enamus metalle on raskmetallid. · Sulavus - · Magneetuvus · Elektrijuhtivus 1.2 Metallide keemilised omadused: · Korrosioonikindlus - metalli võime vastu panna niiskusele ja õhuhapnikuga · Happekindlus metalli võime mitte laguneda hapetega kokkupuutumisel · Kuumapüsivus metalli võime kõrgel temperatuuril võimalikult vähe oksüdeeruda 1.3 Metallide tehnoloogilised omadused Omadused võimaldavad metallide töötlemist, mis iganes viisil 1. Valatavus 2. Sepistatavus 3. Keevitatavus 4. Lõigatavus 1.4 Legeerivate elementide tähtsus teraste omadustele:
Korrosioonikindlatest terastest on enam levinud kroomi (vähemalt 12%), niklit jt. legeerivaid elemente sisaldavad terased.Kasutatakse metallitööstustes 27. Vask ja vasesulamid (omadused, kasutamine, võrdlus). VASK: Keemilised omadused - tihedus 8,9 g/cm ; T =1083 C; värvus punasest kollaseni; 3 S o plastiline,väga hea korrosioonikindlus Füüsikalised omadused - sepistatav, valtsitav ja traadiks tõmmatav metall; hea soojus- ja elektrijuht; kuumutamisel õhus kattub vask musta värvusega vask(II)oksiidi kihiga; kuivas õhus on vask püsiv VASESULAMID: messing e valgevask (Cu - Zn); pronks (Cu - Sn); melhior (Cu - Ni); uushõbe e alpaka (Cu - Ni - Zn) KASUTATAKSE: elektrotehnikas, kaabli-, paljas- ja kontaktjuhtmete lattide, elektrigeneraatorite, telefoni- ning telegraafiseadmete ja raadioaparatuuri tootmiseks,
plastsusnäitajad olulist rolli ei mängi. Tihedus - 7800 kg/m3 Sulamistemperatuur Ts - 1539 °C Tõmbetugevus Rm - Puhas Fe 250N/mm2, sulamid 3000 N/mm2 Korrosioonikindlus - hea 14. Metallide markeerimine Eri riikides on metallide margitähistus erinev, markeerimissüsteem on määratletud vastava riigisisese standardiga (näit. Venemaal GOST, Saksamaal
21. Tsementeerimine: eesmärk, viisid, näiteid kasutamisest. 22. Nitreerimine: eesmärk, viisid, näiteid kasutamisest. 23. Kuidas kutsutakse messingeid rahvapäraselt ja milliste põhiliste metallide sulamid need on? Kus kasutatakse laevanduses messingeid? 24. Pliipronkside omadused ja põhiline kasutusala. 25. Alumiiniumpronkside omadused ja põhiline kasutusala. 26. Berülliumpronkside omadused ja põhiline kasutusala. 27. Millega on seotud alumiiniumi ja titaani suur korrosioonikindlus? 28. Mis on silumiinid? Kus neid kasutatakse? 29. Mis on duralumiinium ja kus teda kasutatakse? 30. Mis on monelmetall ja missugused omadused muudavad tema kasutamise merevees väga sobivaks? 31. Nimeta vähemalt 2 titaanisulamite eripära. Kus kasutatakse titaanisulameid? 32. Plii rahvapärane nimetus, omadused ja kasutamine. 33. Mis on plastid? Plastide põhikomponendid. 34. Komposiitmaterjalide struktuur, liigitus, omadused. 35
mistttu nad on psivad merevees. Vaseniklisulam CuNi25 on tuntud mndimetallina mndimelhiorina. Teisteks nimetatud vaseniklisulami kasutusvaldkondadeks on soojusvahetid jms. Tsingi lisamisel Cu-Ni-sulamitesse saadakse sulam (45...75% Cu, 10...20% Ni, 20...35% Zn), mis on tuntud uushbedana e. alpakana. Uushbe on vga plastne sulam, mille philine kasutusvaldkond on juveelitstus Niklisulamid Kuigi niklil on suureprane korrosioonikindlus, on see veelgi parem vase, kroomi vi molbdeeniga legeeritud niklisulamitel. Parima korrosioonikindlusega on Ni-Cu-sulamitest tuntud monelmetall, milles nikli ja vase vahekord on 2:1. Monelmetalli head omadused ilmnevad eriti merevees. Lisaks korrosioonikindlusele iseloomustab monelmetalli ka hea tugevus ja sitkus, need silivad laias temperatuurivahemikus: ta ei muutu hapraks madalatel temperatuuridel ja tugevusomadused silivad ka suhteliselt krgetel temperatuuridel (krgematel kui messingitel).
Materjalide füüsikalised omadused ( tihedus, sulamistemperatuur, korrosioonikindlus) : Tihedus füüsikaline suurus, mis näitab aine massi ruumala ruumalaühikus. Sulamistemperatuur- Temperatuur, mil materjal läheb üle tardolekust vedelasse. Korrosioon materjali ja keskkonna (õhk, vesi, kemikaalid) vaheline reaktsioon, milles materjal hävib. Sulam metalne materjal, mis on kahe või enama metalli segu. Homogeensetes sulamites on erinevate elementide aatomid jaotunud ühtlaselt. Heterogeensetes sulamid koosnevad eri koostisega kristalsetest faasidest. Sulami eelis metalli ees : odavam, kõvem, tugevam, kuumakindlam, vastupidavam, korrosioonikindlam. Redoksreaktsioon keemiline reaktsioon, mille juures elektronid lähevad üle redutseerijalt oksüdeerijale ning esimese oksüdatsiooniaste suureneb, teisel väheneb. Oksüdatsiooniaste - elemendi aatomi laeng ühendis, eeldusel, et ühend koosneb ioonidest ühe elemendi kaupa. Oksüdatsioon elektron...
Liugelaagri või selle materjali kindlaksmääramine tingimusest, et [pv] (pv)Lim 5. Tabelist 1 võib valitakse Metalliseeritud grafiit liugelaager mille (pv)Lim = 525 [kPa·m/s]. Materjali omadused: · Saab kasutada ilma määrdeaineta, kuid määrimine parandab töökindlust. · Hea järeleandlikus (väike kõvadus). · Korrosioonikindlus. Tabel 1. Mõnede laagrimaterjalide pv-kriteeriume määritult 3) Leida liugelaagri vähim lubatav lõtk eeldades, et: · Laagri radiaalkoormus ei muutu ajas · Ükski tolerants ega hälve seda väärust ei vähenda · Liiga väike lõtk toob kaasa laagerduse ülekuumenemise. _________________________________________________________________________ _______________ Harjutustunnid: Assistent, td. Alina Sivitski, tuba AV-416; [email protected]
ta looduses ühendeina. Põhiliselt saadakse alumiiniumi mineraalist boksiidist. Tootmisprotsess seisneb sellest alumiiniumoksiidi saamises ja järgnevas sulas krüoliidis lahustatud alumiiniumoksiidi elektrolüüsis. Sel menetlusel saadud alumiiniumi puhtus on 99,5...99,8% ja põhilisteks lisanditeks raud, räni ja mangaan. Suurema puhtusega alumiiniumi (kuni 99,9%) saadakse sulaalumiiniumi rafineerimise teel. Alumiiniumil on rida niisuguseid omadusi (näit. hea korrosioonikindlus, väike tihedus), mis teevad ta äärmiselt kasulikuks tehnomaterjaliks. Puhas alumiinium on küll väga madala tõmbetugevusega, kuid seda saab tõsta külmdeformeerimise (kalestamise) teel või teiste elementidega legeerimise teel; tugevus tõuseb märgatavalt (kuni 500 N/mm2-ni). Alumiinium on väga plastne ja vormitav paljude moodustega. Alumiiniumi hea elektrijuhtivus (60% puhta vase elektrijuhtivusest) soosib tema kasutamist paljudes elektrotehnika valdkondades.
Vase kasutusalad: • Elektrotehnika, näiteks elektrimähised ja juhtmed • Arhitektuuris • Koduses majapidamises • Toiduaine- ja keemiatööstuses, näiteks nõud ja mahutid • Soojusvahendid Peamised erisolamid on vasetsingisulamid ehk messing; vasetina-, vasealumiiniumi- sulamid ehk pronksid vaseniklisulamid. 18 17. Al ja Al-sulamid Alumiinium on enim levinud elemente maakoores. Omadused: • Hea korrosioonikindlus • Väike tihedus • Madal tõmbetugevus • Plastne ja vormitav • Hea elektrijuhtivus Tabel 5. Al omadused Tiheuds 2700 kg/m3 Sulamis temperatuur 660°C Tõmbetugevus Puhas 80-135 N/mm2 Sulamid 600 N/mm2 Väga aktiivne hapniku suhtes ja korrosioonikindlus on tingitud oksiidpinnast.
Noolutamine analoogselt terastele karastuspingete kõrvaldamine, sitkuse tõstmine Alumiinium Enam levinud element maakoores.Looduses esineb ühendeina.Al saadakse põhiliselt boksiidist. Tootmisprotsess: boksiidist saadakse alumiiniumoksiid ja seejärel viiakse läbi elektrolüüs (puhtus 99,5%...99,8%).Põhilisteks lisanditeks Fe, Si ja Mn Suurema puhtusega Al (kuni 99,9%) saadakse sulaalumiiniumi rafineerimise teel. Omadused: Hea korrosioonikindlus (tänu oksiidpindele) Väike tihedus Väga plastne Vormitav Hea elektrijuhtivus Toodete saamise (valmistamise) mooduse järgi liigitatakse alumiiniumisulamid kahte gruppi: a) deformeeritavad (survetöödeldavad) sulamid, b) valusulamid. Lähtudes termotöödeldavusest liigitatakse sulamid samuti kahte gruppi: a) vanandatavad sulamid, b) mittevanandatavad sulamid. Alumiiniumi deformeeritavad sulamid
keevitamise või valmise teel raskeks. Mõned Alumiiniumi sulamid AlSi (silumiin): räni 10..13%, lihtsate detailide valmistamiseks. Silumiinideks nimetatakse alumiiniumi ja räni (8...14%) sulameid. Sulamitel, milles räni(10...13%) ja vaske 0,8% või räni(8...10%) magneesiumi 0,3% ja mangaani 0,5%, on head valuomadused, need sulamid on ka sitked ja korrosioonikindlad. AlSiCu: vastutusrikaste valandite valmistamiseks (plokk) AlMg: kõrge korrosioonikindlus ja head mehh. omadused, halvem valatavus AlCu: hea valatavus, madalam korrosioonikindlus AlMg, AlMn, AlSi: kasutatakse ilma termotöötluseta, plastsed, korrosioonikindlad AlCuMg: duralumiinium; kasutusel alates 1907.a. AlZnMgCu: kõrgtugev alumiiniumi sulam (vanandatav) Aldrei on sulam, mis sisaldab kuni 1% magneesiumi, rauda ja räni. Sobib juhtmete valmistamiseks sest on puhtast alumiiniumist tugevam ja vasest kergem. Magnaalium sisaldab kuni 12% magneesiumi ja kuni 1% mangaani
olekus moodustavad nn metallilise võre, mis annab neile iseloomuliku metallilise läike, hea elektrijuhtivuse ning soojusjuhtivuse ja on ka enamikus sepistatavad Praktikas kasutavatest metallidest on parimad elektri- ja soojusjuhid hõbe ja vask, küllaltki head on ka kuld ja alumiinium. 13. Materjalide füüsikalised omadused: nimetage ja iseloomustage neid. Tihedus, sulamistemperatuur, korrosioonikindlus Erinevad materjalide grupid (metallid, plastid, keraamika) erinevad üksteisest eelkõige tiheduse (roo) poolest, mille ühik on mahuühikumass kg/m 3 . Plastide tihedus on vahemikus 1000-2000, keraamikal 1500-2500, metallidel 1700-22000 piires. Temperatuuri, mil materjal läheb tardolekust üle vedelasse, nimetatakse sulamistemperatuuriks (Ts) Korrosiooniks nimetatakse materjali ja keskkonna (õhk, gaasid, vesi, kemikaalid)
Tallinna Ühisgümnaasium Korrosioon Referaat Manfred Mletsin 9B Juhendaja : Kaja Saage Tallinn 2009 Korrosioon Korrosiooni nimetus tuleneb ladinakeelsest sõnast corrodere, mis tähendab puruks närimist. Seega korrosioon on metallide hävimine ümbritseva keskkonna toimel. Keemia keeles öelduna oksüdeeruvad metalli aatomid ümbritseva väliskeskkonna (õhk, vesi, erinevad gaasid, lahused jne.) toimel. Korrosioon on redoksprotsess, kus metallid on redutseerijad ise oksüdeerudes. Igapäevaelus näeme korrosiooni enamasti raudesemete roostetamisena, aga ka vask- ja hõbeesemete tuhmumisena. Korrosioon sõltub keskkonnast (õhus, vees, pinnases), mõjuteguritest (mehaaniline pinge vedrudes, koormust kandvad terastrossid), temperatuurist (kõrgemal temperatuuril korrosioon kiireneb), radioaktiivsest kiirgusest jm. Metallide korrosioon on metallide oksüdeerumine, mille tulemusena võivad met...
Gerton Korsten NIKKEL JA TEMA SULAMID REFERAAT Õppeaines: TEHNOMATERJALID Transporditeaduskond Õpperühm: AT 11 Juhendaja: lektor Annika Koitmäe Esitamiskuupäev: 2015-10-26 Üliõpilase allkiri: Õppejõu allkiri: Tallinn 2015 Sisukor SIssejuhatus.................................................................................................................................3 1.Nikkel.......................................................................................................................................4 2.Nikli sulamid............................................................................................................................6 Kokkuvõte..................................
MINERAALSED SIDEAINED Mineraalseteks sideaineteks nimetatakse aineid, mis veega segatult vedel-sitketeks, taignataolisest olekust lähevad üle tahkesse olekusse füüsikalis-keemiliste protsesside toimel st. Kivistuvad Sellisesse mineraalse sideaine taignasse segatakse erineva terasuurusega täitematerjale, mis sideaine kivistumisel moodustavad monoliidi. Kasutatakse põletamata tehiskivide, betoonide ja mörtide valmistamiseks. Keemiliselt päritolult jaotatakse sideained: anorgaanilised või mineraalsed orgaanilised Mineraalsed sideained jagunevad: õhk ja hüdraulilisteks sideaineteks. Õhksideaineteks nimetatakse sideaineid, mis veega segatult õhu käes tarduvad ja kivinevad nind oma tegevuse säilitavad. Vee keskkonnas on nende kivinemine takistatud. Siia kuuluvad: õhklubi, ehituskips, kipsanhüüdriit, magnesiaalsideained. Hüdraulilised sideained võivad pärast tardumist kivineda nii õhus kui ka vees. Sageli moodustub just vees tugevam tehiskivi....
valmistamise tehnoloogiaga. Materjalide omadused võib grupeerida füüsikalisteks, mehaanilisteks ja tehnoloogilisteks. Materjali kasutusomadusi iseloomustavad talitluslikud omadused. Füüsikalised Mehaanili Tehnoloogilised Kasutusomadused sed omadused omadused omadused Tihedus Tugevus Valatavus Korrosioonikindlus Sulamistemperat. Kõvadus Survetöödeldavus Kulumiskindlus Soojuspaisumine Sitkus Lõiketöödeldavus Pinnaomadused Soojusjuhtivus Haprus Termotöödeldavus Tulekindlus Elektrijuhtivus Plastsus Keevitatavus Soojuspüsivus Magnetism Elastsus Joodetavus Ohutus
Põhilisand kiirlõiketerastes Co 0,1 Tugevdab terast; parandab selle magnetomadusi. Sideaine kõvasulameis V 0,12 Tõstab terase kõvadust. Kasutatakse tera peenendajana Ti, Nb Tõstab terase tugevust ja sitkust. Kasutatakse tera peenendajana Tähtsaimaks legeerivaks elemendiks võiks pidada kroomi, see tõstab terase kulumiskindlust ja kõvadust. Suurenevad ka terase läbikarastatavus ja korrosioonikindlus. Kroomi kasutamisega moodustuvad karbiidid, mis parandavad terase lõikeomadusi. Ka kroom alandab terase plastsust nagu süsinikki, seetõttu on saeterastes kroomisisaldus väiksem kui 1%, freeside ja nugade terastes sisaldub kroomi, aga kuni 12%. Volfram tõstab juba väikestes kogustes terase kõvadust ja tugevust ilma plastilisust vähendamata, tekitab terases peeneteralise struktuuri ja parandab lõikeriista lõikeomadusi. Volfram kui
kuumutamis- ja jahutusprotsesse. Kõigepealt kuumutatakse teratoorikut, kuni see hõõgub, ja seejärel karastatakse toorikut soovitud kõvaduseni. Seejärel töödeldakse toorikut nii, et see saavutaks vajaliku sitkuse; selleks kuumutatakse toorikut uuesti, kuid madalama temperatuurini kui enne, ja seejärel toorik jahutatakse. Lihvimis- ja teritusetapil annavad noameistrid terale lõpliku lihvi käsitsi. Seejärel tera poleeritakse, millega saavutatakse tera maksimaalne korrosioonikindlus ja mis võimaldab tera hõlpsasti puhastada. Järgmiseks kinnitatakse tera külge käepide, mis tähistab noa sündi. Lõpuks viimistletakse nuga hoonimise teel: ka seda protsessi sooritavad tipp-professionaalid käsitööna. Valmistoodangu lõppkontrolli käigus kontrollitakse iga nuga eraldi. 2.1 Hoolitsemine Nuga tuleb pärast selle kasutamise lõpetamist puhastada; nuga on soovitav pesta käsitsi ja tavalise nõudepesuvahendiga. Nõudlik professionaalne kokk ei
Survetugevustest, peale 28 päeva kivistumises norm.tingimustes (+20c, õhuniiskus 95%) 12) Tsemendi korrosioon Tsementkivi kahjustumine välismõjude toimel: pragunemine, murenemine, pudenemine 13) Räbutsement, aluminaattsement, portlandpõlevkivitsement Räbutsement- tardub aeglaselt, tihedam kui portlandtsement, omadused langevad alates 50% räbusisaldusega. Alumiinaattsement- Vees kiiresti kivistub, kõrge tugevusega, suure tihedusega, suur korrosioonikindlus. (Kasutused nt Sadamad) Portlandpõlevkivitsement (CEM II)- portlandtsemendist väiksema veevajadusega; lisandina kasutatakse põletatud põlevkivi tuhka; portlandtsemendiga võrreldes on kivistumise alguses tugevuse kasv kiirem ja parem mahupüsivus; sobib aurutamisega kivistatava betooni valmistamiseks ja hästi suurte konstruktsioonide valmistamiseks (pragusi tekib vähem). 14) CEM I, CEM II ja CEM III ning numbrid 42,5 ja 52,5
matejale kasutada. Suuremates tööstusriikides on tehtud viimastel aastakümnetel kuni miljarditesse dollaritesse ulatuvaid investeeringuid keraamikatööstusesse, mille tõttu on välja töötaud palju uusi keraamilisi materjale ja tooteid. Tehnokeraamikaga on suudetud tänapäeval teha suurepäraseid elektrijuhte ja ka mittejuhte. Tehnokeraamika omadused: · suur kuumus- ja termopüsivus · korrosioonikindlus, · suur kõvadus ja kulumiskindlus, · väike tihedus, Puudused on aga: · väike painde- ja tõmbetugevus, · suur haprus, 3 · omaduste suur hajuvus, 2. TEHNOKERAAMIKA LIIGITUS Tehnokeraamikat liigitatakse mitmeti, kuid enamasti siiski materjalide keemilise
Nikkel- suurendab terase tugevust, sitkust ja korrosioonikindlust Kroom- suurendab tugevust sitkust alandamata, suurendab kulumiskindlust ja vastupanu korrosioonile 5. Alumiinium ja duralumiinium- nende kasutuskohad ehitusel Alumiinium- kõige kergem metall, väike tugevus, plastne ja korrosioonikindel. Valmistatakse traati elektrijuhtmete jaoks, plekk, käepidemed, liist- detailid jne. Duralumiinium- Sisaldab vaske, magnesiumi ja mangaani. (tugevus tõuseb, venivus väheneb, väiksem korrosioonikindlus, vananev metalll) Kasutatakse lennukiehituses, aparaaditööstuses, majaehituses 6. Vase ja sulamite kasutuskohad ehitusel Vase kasutusala: Elektrijuhtmed, katuseplekk Sulamid: Messing (vask ja tsink) ja pronks (vask ja inglistina). Kasutatakse torude kraanide ja ventiilide valmistamiseks, skulptuurid 7. Valtsmetalltooted, kasutus Ümarteras, ruut-teras, latt-teras, leht-teras, plekk (katused), torud (ventilatsioonisüsteemid), võrdkülgne nurkteras 8. Sarrusteras, kasutamine
valmistamise tehnoloogiaga. Materjalide omadused võib grupeerida füüsikalisteks, mehaanilisteks ja tehnoloogilisteks. Materjali kasutusomadusi iseloomustavad talitluslikud omadused. Füüsikalised Mehaanili Tehnoloogilised Kasutusomadused sed omadused omadused omadused Tihedus Tugevus Valatavus Korrosioonikindlus Sulamistemperat. Kõvadus Survetöödeldavus Kulumiskindlus Soojuspaisumine Sitkus Lõiketöödeldavus Pinnaomadused Soojusjuhtivus Haprus Termotöödeldavus Tulekindlus Elektrijuhtivus Plastsus Keevitatavus Soojuspüsivus Magnetism Elastsus Joodetavus Ohutus
Mõnedele pehmejoodistele lisatakse eriomaduste andmiseks vismutit, kaadiumi, antimoni, hõbedat ja teisi metalle. Vismut ja kaadium alandavad-, antimon ja hõbe aga tõstavad joodiste sulamistemperatuuri. Antimon vähendab joodise sitkust, suurendab joodise kõvadust ja tugevust. Kõige enamkasutavateks pehmejoodisteks on tina-plii, plii-hõbe, tina-tsink, kaadium-tsink, ja madalatemperatuurilised joodised. Tina-plii joodiseid kasutatakse ehk kõige laiemalt, sest neil on suur korrosioonikindlus. Tina-plii joodiseid kasutatakse vase, valgevase, pronksi, terase, tsingitud terase ja plii jootmisel. Joodiste oleku paremaks mõistmiseks kasutatakse tavaliselt nn olekudiagramme, mille järgi võib täpselt määrata sulamistemperatuuride intervalle igale antud süsteemi kuuluvale sulamile. Plii-hõbedajoodised: Puhta plii kasutamine joodisena on raskendatud kuna ta märgab halvasti ja sulas olekus kergesti oksüdeerub
13% Cr . Nende sulamid on kõvad, võimaldavad moodustada teravat serva, kasutatakse lõikamiseks. · Ferriitsed veel madalam süsinikusisaldus aga sisaldavad samuti 13% Cr · Austeniitsed sisaldavad 18% Cr ja 8% Ni, võimalikud ka teised elemendid. Klooriidsetes lahustes on kõige korrosioonikindlam austeniitne sulam. Välisoludes kasutamiseks sobivaimaks peetakse austeniitset sulamit, milles on 18% Cr, 8%Ni ja 3% Mo. Ferriitsete sulamite korrosioonikindlus on madalaim, mis tähendab, et ferriitsete roostevabade teraste kasutusala on piiratud /1/. Värvilised ja kerged metallid Alumiinium, magneesium, titaan ja nende sulamid on tuntud kergete metallidena. Kõige enam 3 on levinud alumiinium. Ehituses kasutatakse värvilisi metalle märksa vähem kui musti metalle (katte-, viimistlus-, ka konstruktsioonmaterjalid).
3) magnaaliumid- põhiliseks legeerelemendiks on Mg, suure tugevusega, amdalda kuumutustugevusega, halvasti valatavad. 21. Titaan -polümorfne me sulamisT-ga 1660˚C, ρ=4,5Mg/m 3, mis omab H12 kr-võret T-ni 882˚, <882˚ T-ni kr-võret K8. Puhta Ti Rm=200-300 MPa, suht.pikenemine <55%, elastsusmoodul E =106 GPa. Väike ρ tagab suure eritugevuse. Head külmakindlus, korrosioonikindlus, vastupidavus paljudele hapetele ja leelistele, madal soojusjuhtivus. T>600˚ hakkab aktiivselt reageerima keskkonnaga. Kõik lisandid ↑ kõvadust, tugevust. C- sis>0.01% põhjustab Ti haprust (H-rabedust). Sis. maakoores >0,6%, kuulub looduses enamlevinumate me hulka. Ti-maagist saad.kontsentraat, mis töödeldakse Ti-tetrakloriidiks TiCl4. Neutralses keskkonnas T=800…900˚ puhutakse sulaMg läbi gaasilise TiCl-ga. Taandunud
platvormid, rootsi kiirrong ja keemia tankerid. 4. KOOSTIS Roostevabad terased sisaldavad legeerelementidena vähemalt 12% kroomi,niklit,molübdeeni,lämmastikku,titaani. Kroom oksüdeerub terase pinnal moodustdes seal oskiidikelme ja kaitseb nii pinnakihti korrosiooni edenemise eest. Laialdlaselt kasutatakse austeniitset terast margiga AlS1 304 või 1.4301, mis sisaldab 18% kroomi 9% niklit ja loetakse 18-8 kroom-nikkel tüüpi teraste esindajateks. Terase korrosioonikindlus paraneb legeerimisel molübdeeniga. Enam levinud terase mark on AlS1 316 või 1.4436, mis sisaldab 17 % kroomi, 11% niklit ja 2,7% molübdeeni ning on tuntud ka happekindla terasena. Austeniitsed terased leiavad kasutamist soojusvahetite, mahutite, tourstike, energeetika- ja külmatehnika seadmetes. Vähem kasutatakse ferriitseid (11-18%Cr), martensiitseid (12-17% Cr) roostevabu teraseid. Kasvab järk järgult austeniit-ferriitstruktuuriga teraste kasutamine.
elem. kuni 2,5 %), (kesk-) legeeritud terased leg. elem.2,5 ... 10 %, kõrglegeeritud terased leg. elem. üle 10 % ; d)legeerivate elementide järgi : kroomterased (leg. põhielement Cr ), mangaanterased (leg. põhielement Mn ), nikkelterased (leg. põhielement Ni ), kroomnikkelterased (leg. põhielement Cr ja Ni ) jne. 3. Üldkasutatavad kummid Pilet nr. 6 1. Elektrijuhtivus. Korrosioonikindlus. Kulumiskindlus. Elektrijuhtivus on aine võime juhtida elektrivoolu, mis on tingitud liikumisvõimeliste laetud osakeste - laengukandjate (elektronide või ioonide) olemasolust aines. Elektrivälja mõjul hakkavad need aineosakesed liikuma. Aineosakeste liikumist ja seega ka ainet iseloomustab erijuhtivus (), mis vastavalt Ohmi seadusele on seotud elektrivälja tugevuse (E) ja voolutihedusega (j). Erijuhtivus on eritakistuse pöördväärtus: = 1 / .
2. Koostatakse tööjoonis Standard – tehniline seadus Alamkoost – komponentide kogum, mis on omavahel ühendatud liidete abil ja mida koostu kokkupanemisel käsitletakse ühe komponendina Elementide nõuded: 1.funktsionaalsus 8. Hind ja turustatavus 2. Tugevus ja jäikus 9. Mass, maht, kuju, mõõtmed 3.Kulumiskindlus 10. Müratase 4. Korrosioonikindlus 11.Välimus 5. Ohutus 12. Juhtimispõhimõtted 6. Töökindlus ja hooldatavus 13. Temp 7. Tehnoloogilisus 14.Utiliseeritus Töökindluse üldised mõjurid 1.Füüsikalised allikad 1. Materjalide väsimus 44% 4.Korrosiooniväsimus 13% 2. Korrosioon 18% 5. Kulumine 10% 3. Ülekoormus 15% Inimlikud allikad: 1
· Vasesulamiteks nimetatakse neid sulameid, mis sisaldavad üle 50% vaske. · Sulamitest tuleks nimetada pronkse ja messingeid. Pronks on vase ja mõne teise metalli sulam. Teiseks metalliks võib olla alumiinium, seatina, tina, mangaan. · Pronkse nimetatakse selle metalli järgi, mida peale vase on temas kõige enam. · Messing ehk valgevask on vast ja rohkem kui 40% tsingi sulam. Vasesulamite korrosioonikindlus on märkimisväärne. vase omadused · Tihedus 8900kg/m³ · Sulamistäpp 1083 kraadi Korrodeerumine · Korroteerumine toimub pindmie kihi tumedamaks muutumisega. Vase ja tema sulamiste pinnale võib ka tekkida nn paatina kiht(roheline). Tavaliselt võib see aega võtta kümneid aastaid, kui aga lisandduvad niisked välistingimused- mõne kuuga. Vask ehitusmaterjalina, tooted:
(PA) polüatsetaal (POM) polüetüleentereftalaat (PETP) polümetüülmetakrülaat (PMMA) epoksüvaik (EP) jt. Eriplastid - ühe spetsiifilise omadusega: fluorplast (PTFE)- madal pinnaenergia, polüimiid (PI) - hea elastsus, suurepärane kuumus- ja kemikaalikindlus jt. Plastide kasutamise eelised ja puudused : Eelised- Madalam töötlemistemperatuur kui metallidel ja keraamikal, nad on kergemad, viimistlemise minimaalne vajadus, hea töödeldavus, korrosioonikindlus, hea tugevuse ja tiheduse suhe (eritugevus), head elektri- ja soojaisolaatorid. Puudused- haprumine madalatel temperatuuridel, suhteliselt madal lubatav töötemperatuur, vananemine aja jooksul, madal tulekindlus. 5. Komposiitmaterjalid: liigitus mõlema faasi järgi. Komposiitmaterjaliks nimetatakse kahest või enamast osast (faasist) koosnevaid materjale, kusjuures faaside omadused ja orientatsioon on selgelt erinevad ja kontrollitavad. KM on heterogeenne, st. omadustelt mitteühtlane
A P 0,25 ÷ 0,35% Valupronksid GOST 613 79; O 12 C 5* O* Sn 2 ÷ 3,5%; W* Zn 8,0 ÷ 15,0%; C* Pb 3 ÷ 6% Eurostandardis vastav analoog. Erikoostisega pronkse karastatakse 800° ÷ 920°C ® vette + noolutamine 650°C juures; -lõõmutatakse nagu Mn, Al, Plii, Räni ja Berülliumpronksid. DIN 17 662 ¸ DIN 17 665. Vaseniksulamid Need on suure elektrilise eritakistusega juhtmematerjalid. Kunial 13 % Ni, 3% Al, Cu. Nikkel on hõbevalge läikiv metall, kõva ja sitke. Suur korrosioonikindlus. Puhtal kujul kasutatakse teist metalli pindade kaitseks nikkeldamine. Cu + Ni sulamitel on suur: · elektriline eritakistus, · mehaanilised omadused ja · kuumuspüsivus. Konstantaan Cu 58%, Mn 2% Ni 40% Manganiin Cu 85%, Mn 12% Ni 3% Suure elektrieritakistusega. Valmistatakse elektri kuumutusseadmete elemente, reostaate, termostaate, mõõteriistade elemente jne. Enamlevinud termopaaride materjalideks on konstantaan, vask, kromeel, alumeel, plaatina, plaatinroodium, kopeel.
nõrgalt N: Al, Cr Diamagnetilised – tõukuvad magnetväljast eemale N: Cu, Sn 15. Raud ja rauasulamid (omadused, kasutamine, võrdlus). • tihedus 7,87 g/cm3• sulamistemperatuur on 1539 Celsiuse kraadi• hea korrosioonikindlus Raud looduses• sisalduselt maakoores neljandal kohal• kosmoses levinud element Raua füüsikalised ja keemilised omadused• hõbevalge• keskmise kõvadusega metall • plastiline• hea soojus- ja elektrijuht• keskmise aktiivsusega metall• reageerib mittemetallidega (sulfiidide, fosfiidide jne. teke)• leelistega ei reageeri Rauasulamid (süsinikteras,malm, roostevabateras) Rauasulamid: teras (kuni 2% C), malm (2-5% C), roostevabateras (lisandiks Cr)
Madala prooviga hõbeesemed korrodeeruvad kiiremini, sulamist võivad välja lahustuda lisandid tavaliselt vask. See muudab eseme poorseks ja vastuvõtlikuks edasisele korrosioonile. Tihti ei ole võimalik eristada selget piiri korrosiooniproduktide ja metalli pinna vahel. Tavaliselt kattuvad madala prooviga hõbeesemed rohelise, vase korrosiooniproduktide kihiga. 4 Vase korrosioon Vase korrosioonikindlus välistingimustes on väga hea. Tegemist on kolme tüüpi korrosiooniga. Üldine korrosioon on levinuim korrosiooni liik tegemist on tavalise pinnaerosiooniga. Galvaaniline korrosioon tavaliselt vaske ei mõjuta sest vask on "väärikam" metall kui teised ehituses kasutatavad metallid. Siiski võib vask ise põhjustada galvaanilist korrosiooni vähemväärilistes metallides nagu alumiinium, tsink või raud. Seepärast tuleks
Raskebetoon Betooniks nimetatakse tehiskivimaterjali, mis saadetakse mingi sideaine, vee ja täitematerjali segu kivistumisel. Sideaine ja vesi on aktiivsed koostisosad. Nad tekitavad tehiskivi, mis liidab täitemtaerjalide terad kokku. Täitematerjalid on harilikult inertsed; nad ei reageeri vee ega sideainega. Täitematerjalidena kasutatakse lihtsaid ja suhteliselt odavaid materjale (liiv, killustik, kruus jne) ja nad moodustavad kogu betooni mahust 80...90%. Mahumassi järgi jagatakse betoonid ülirasketeks (mahumass _> 2500 kg/m3), rasketeks (1800...2500 kg/m3), kergeteks (500...1800 kg/m3) ja ülikergeteks _< 500 kg/m3 Tugevuse järgi jagatakse betoonid tugevusklassidesse. Tugevusklass näitab betooni survetugevust N/mm2 peale 28 päevast kivistumist normaaltingimustes. Eestis on praegu kasutusel erinevaid tugevusklasse. SniPi järgi on tugevusklassi tähiseks B3,5...B60 ja see arv näitab bet...
põhikomponendina. Puhas nikkel on suurepärase korrosioonikindlusega alustes, hapetes ja siit tulenevalt kasutatakse seda keemiatööstuse seadmeis ja toiduainetööstuses. Hinna odavdamise eesmärgil kasutatakse niklit sageli õhukese lehena mittelegeerterastest pleki plakeerimisel. Niklit kasutatakse paljude materjalide elektrolüütpindadena, aga ka aluskihina mittelegeerteraste kroomimisel. Nikli sulamid Kuigi niklil on suurepärane korrosioonikindlus, on see veegi parem vase, kroomi või molübdeniga legeeritud niklisulamitel. Parima korrosioonikindlusega on tuntud Ni-Cu- sulamitest monelmetall, millest nikli ja vase vahekord on 2:1. Monelmetalli head omadused ilmnevad merevees. Lisaks korrosioonikindlusele iseloomustab monelmetalli ka hea tugevus ja sitkus, need säilivad laias temperatuurivahemikus. Karastamise ja järgneva vanandamise tulemusena on saavutatav tugevus kuni 1400 . Ni-Cr-sulamid on tuntud eelkõige
A P 0,25 ÷ 0,35% Valupronksid GOST 613 79; O 12 C 5* O* Sn 2 ÷ 3,5%; W* Zn 8,0 ÷ 15,0%; Erikoostisega pronkse karastatakse 800° ÷ 920°C ® vette + noolutamine 650°C juures; -lõõmutatakse nagu Mn, Al, Plii, Räni ja Berülliumpronksid. DIN 17 662 ¸ DIN 17 665 (vt. tabel 5.3. ja 5.4.) 5.3 Vaseniklisulamid Need on suure elektrilise eritakistusega juhtmematerjalid. Kunial 13 % Ni, 3% Al, Cu. Nikkel on hõbevalge läikiv metall, kõva ja sitke. Suur korrosioonikindlus. Puhtal kujul kasutatakse teist metalli pindade kaitseks nikkeldamine. Cu + Ni sulamitel on suur: · elektriline eritakistus, · mehaanilised omadused ja · kuumuspüsivus. Konstantaan Cu 58%, Mn 2% Ni 40% Manganiin Cu 85%, Mn 12% Ni 3% Suure elektrieritakistusega. Valmistatakse elektri kuumutusseadmete elemente, reostaate, termostaate, mõõteriistade elemente jne. Enamlevinud termopaaride materjalideks on konstantaan, vask, kromeel, alumeel, plaatina, plaatinroodium, kopeel. 1
(plaatina, volfram, molübdeen, plii, tina jt.) ning keskmetalle ja -sulameid (tihedus üle 5000 kuid alla 3 10 000 kg/m ). Tehnikas kasutatavaist metallidest kergeimaks on magneesium, raskeimaks aga plaatina. Füüsikalised omadused Mehaanilised Tehnoloogilised Talitlusomadused omadused omadused Tihedus Tugevus Valatavus Korrosioonikindlus Sulamistemperatuur Kõvadus Survetöödeldavus Kulumiskindlus Soojuspaisumine Sitkus Lõiketöödeldavus Pinnaomadused Soojusjuhtivus Plastsus Termotöödeldavus Tulekindlus Elektrijuhtivus Keevitatavus Soojuspüsivus Magnetism Joodetavus Ohutus
Liigitatakse: looduslikud, tehis- ja metallpigmendid Pigment on värvi üks tähtsaim koostisosa. Kui värvitoode sisaldab läbipaistvaid pigmente, siis nim seda lasuurvärviks. Kui toode pigmente üldse ei sisalda, nim seda lakiks. Välisvärvides tuleb kasut anorgaanilisi pigmente, sest nad on ilmastikukindlamad kui orgaanilised pigmendid. Pigmentide tähtsamad omadused: värvivus, valguskindlus, ilmastikukindlus, katvus, leelisekindlus, happekindlus, veekindlus, õlikindlus, korrosioonikindlus, tulekindlus, mürgisus. Pigmendi ülesanne värvis: tagada soovitud värvus, kattevõime, värvikile tugevus, kaitsta UV- kiirte vastu, korrosioonikindlus.
polooniumini (Po). Joone peale jäävad elemendid on poolmetallid ehk metalloidid; üles paremale jaavad mittemetallid. Praktikas kasutatavatest metallidest on parimad elektri- ja soojusjuhid hõbe ja vask, küllaltki head on ka kuld ja alumiinium. 13. Materjalide füüsikalised omadused: nimetage ja iseloomustage neid. Tihedus aine mass ruumalaühikus Sulamistemperatuur aine temperatuur, mille saavutades hakkab aine sulama või tahkuma Korrosioonikindlus Omadus, mis hoiab ära (piirab) korrosiooni. Korrosioon on keemilise aine või materjali (enamasti metalli) osaline häving keskkonnas toimuvate keemiliste reaktsioonide tõttu. 14. Kuidas saab metalle liigitada lähtuvalt füüsikalistest omadustest (näited). Metalle saab liigitada: Sulamistemperatuuri järgi Kergsulavad (Hg -39, Sn 232, Zn 420, Al 660) ja rasksulavad (Cu 1083, Fe 1540, Cr 1890, W 3400) metallid.
Detailid kattuvad nõega kütte- ja määrdeainete mittetäieliku põlemise tõttu või nende ainete kokkupuutumisel väga kuumade detailidega Tõrgete tekkimist kiirendavad Kasutuseeskirjade mittetäitmine (töötamine ülekoormusel, õlitus-, toite ja jahutustingimiste rikkumine), mitteõigeaegne ja lohakas tehnohooldus või remont, hoolduseeskirjade rikkumine jne. Masina konstruktsiooni ja valmistamise tehnoloogia puudulikkus (tööpindade väike kulumis- ja korrosioonikindlus, madal väsimustugevus, mitteküllaldane pindade töötlemistäpsus), tehnohoolduse ja remondi keerukus, halvad remonditingimused Jätkub Remondi halb kvaliteet (taastatud detailide väike kulumiskindlus, madal väsimustugevus ja puudulik täpsus, võllide ja telgede samatelgsuse ja ristseisu rikkumine). Uue või remonditud masina esimesed kasutustõrked viitavad konstruktsiooni, valmistamistehnoloogia või remondi puudustele.
keraamikatööstusesse, on välja töötatud kümneid uusi keraamilisi materjale, tehnoloogiaid ja tooteid. Tehnokeraamikat peetakse XXI sajandi materjaliks. Tehnokeraamilised materjalid on väga erinevate omadustega sõltuvalt nende koostisest ja valmistamise tehnoloogiast. Nende seas on häid elektrijuhte (keraamilised ülijuhid) kui ka peaaegu ideaalseid dielektrikuid. Tehnokeraamika üldisteks positiivseteks omadusteks on: - suur kuumus- ja termopüsivus (keemilise koostise stabiilsus), korrosioonikindlus, suur kõvadus ja kulumiskindlus, väike tihedus. Tehnokeraamika kasutus Konstruktsioonikeraamika Kuumuskindel keraamika Termokindel keraamika Kulumiskindel keraamika Antifriktsioonkeraamika Poorne keraamika Sitke keraamika Biokeraamika Tööriistakeraamika Ülikõva keraamika Lõikekeraamika Kermised Elektrokeraamika Dielektrikud Pooljuhid Ülijuhid Raadiotehniline keraamika Tehnokeraamika puudusteks on: väike painde- ja tõmbetugevus, suur haprus,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
