Metallide korral eristatakse keemilist korrosiooni, mida põhjustavad keemili-sed reaktsioonid metallide ja agressiivsete gaaside või vedelike vahel, ja elektrokeemilist korrosiooni, mida põhjustavad elektrokeemilised reaktsioonid (anoodi- ja katoodiprotsessid) metalli ja elektrolüüdi kokkupuutepinnal. Metallide korrosioonist tingitud kahjude korvamiseks kulub umbes 10% metalli aastatoodangust. Korrosioonikindlamad on keraami-lised materjalid ja plastid. Kulumiskindlus Kulumine on protsess, mis toimub pindade hõõrdumisel, mille tagajärjel pinnalt eraldub materjali ja/või suureneb keha jääkdeformatsioon. Seega muutuvad kulumisel pidevalt detailide mõõtmed, suureneb detailide viskumine ja müra, tekib kloppimine ning masinat pole võimalik edasi kasutada. Kasutamise seisukohalt on kulumine kahjulik...
7 Redoksreaktsioonid.................................................................................................................8 Võrrandid (tasakaalustamine)................................................................................................. 9 Loeng 1 Raud (Fe) el. Nr. 26, aatommass 55,847 Tihedus 7,87 g/cm3 Sulamistemp. 1535 kraadi C Hea korrosioonikindlus Hõbevalge Keskmise kõvadusega Plastiline Hea soojus- ja elektrijuht Keskmise aktiivsusega metall Reageerib mittemetallidega (sulfiidide, fosfiidide jne. teke) Leelistega ei reageeri Rauasulamid Teras (kuni 2% C) Malm (2-5% C) Roostevabateras (lisandiks Cr) Vask (Cu) el nr 29 (1;18;8;2) aatommass 63,54 Tihedus 8,9 g/cm3 Sulamistemp. 1083 kraadi C Värvus punasest kuldkollaseni Plastiline Väga hea korrosioonikindlus Sepistatav, valtsitav ja traadiks tõmmatav metall...
25. Millest sõltub hoone kestvus ja millal loetakse tööiga lõppenuks? Igale hoonele nähakse ette teatud kestvus, mis sõltub suurel määral ehitusmaterjalide omadustest ja tööde kvaliteedist, samuti võib vaadelda ka hoone moraalset kulumist. Tähtsamad ehitusmaterjalide omadused, milledest sõltub hoone kestvus on: - tugevus - külmakindlus - korrosioonikindlus - keemiline püsivus - tulekindlus. Ehitised, tarindid ja ehituses kasutatavad tooted jagatakse kavabdatava tööea järgi klassideks järgmiselt (EVS 15.1 "Ehitiste tööiga"): C vähemalt 100 a D vähemalt 50 a E vähemalt 20 a F vähemalt 10 a G vähemalt 1 a Märkus: klassid A ja B on reserveeritud üle 100 a kavandatava tööea tarvis. Ehitise, tarindi või toote tööiga loetakse lõppenuks, kui objekt tuleb: remontida tugevdada asendada 26...
Puhas nikkel on väga hea korrosioonikindlusega aluste ja hapete suhtes, seetõttu kasutatakse teda keemiatööstuse seadmeis ja toiduainetetööstuses. Niklit kasutatakse sageli õhukese lehena süsinikterasest pleki katmisel aga ka elektrolüütpindena paljude teiste metalsete materjalide puhul (nikeldamisel). Niklisulamid Kuigi niklil on suurepärane korrosioonikindlus, on see veelgi parem vase, kroomi või molübdeeniga legeeritud niklisulamitel. Parima korrosioonikindlusega on Ni-Cu-sulamitest tuntud monelmetall, mil-les nikli ja vase vahekord on 2:1. Monelmetalli head omadused ilmnevad eriti merevees. Lisaks korro- sioonikindlusele iseloomustab monelmetalli ka hea tugevus ja sitkus, need säilivad laias temperatuuri- vahemikus: ta ei muutu hapraks madalatel temperatuuridel ja tugevusomadused säilivad ka suhteliselt...
tiheduseks nim antud materjali kaalu ja ruumalasuhet. p = G/V = (g/cm3)(N/m3) Raud = 7,8g/cm3 Vask = 8,9g/cm3 Alumiinium = 2,7g/cm3 Titaan = 4,7g/cm3 Materjali sulamistemperatuur.Sulamis temperatuuriks nim niisugust temperatuuri mille juures materjal muutub tahkest olekust vedelaks. Volfram = 3360C Raud = 1539C Vask = 1083C Alumiinium = 660C Tina = 220C Elektrijuhtivus.Elektrijuhtivuseks nim omadust elektrit juhtida.Selleks,et määrata materjali elektrijuhtivust peab teadma eritakistust.Materjali eritakistust määratakse 1m pikkuse ja 1mm2 ristlõikega materjali oomides. Soojusjuhtivus.Soojusjuhtivuseks nim materjali omadust soojust üle anda kõrgema temperatuuriga piirkonnast madalama temperatuuriga piirkonnale Magnetilisus. keha mõõtmete määramine soojenemisel Värvus. Jagatakse mus...
Neid suure molekulmassiga keemilisi ühendeid nimetatakse polümeerideks ( ka vaikaineteks). Polümeeride molekulid koosnevad suurest arvust ühte või mitut tüüpi korduvatest lülidest. Plastide omadused: · väike tihedus (kerged), · ei vaja viimistlust, · odavad, · suur korrosioonikindlus , · enamikel plastidel ka suur hõõrdetegur, · head dielektrikud, isolaatorid ja heli summutavad omadused, · väike kuumuspüsivus, soojusjuhtivus ja hügroskoopsus, · vananevad ja vananedes kaotavad oma omadused. Plastid jaotatakse: · termoplastsed. · termoreaktiivsed (reaktoplastid) Termoplastid: korduval kuumutamisel ei muutu kuju ega koostis. See on tingitud sellest, et nendes plastides on molekulivahelised jõud suured....
) ning keskmetalle ja -sulameid (tihedus üle 5000 kuid alla 3 10 000 kg/m ). Tehnikas kasutatavaist metallidest kergeimaks on magneesium, raskeimaks aga plaatina. Füüsikalised omadused Mehaanilised Tehnoloogilised Talitlusomadused omadused omadused Tihedus Tugevus Valatavus Korrosioonikindlus Sulamistemperatuur Kõvadus Survetöödeldavus Kulumiskindlus Soojuspaisumine Sitkus Lõiketöödeldavus Pinnaomadused Soojusjuhtivus Plastsus Termotöödeldavus Tulekindlus Elektrijuhtivus Keevitatavus Soojuspüsivus Magnetism Joodetavus Ohutus...
Sele 26 - Võrkjaotusega pneumotorustik 3.2.2 Pneumotorustike materjalid Torustike ehitamisel kasutatakse põhiliselt järgmisi materjale: 27 vask, süsinikteras, messing, tsingitud teras, roostevaba teras, plastmassid. Peamised materjalile esitatavad nõuded on: * kerge paigaldatavus, * korrosioonikindlus , * majanduslik odavus. Statsionaarsetes pneumotorustikes on parimateks torude liitmise moodusteks keevitamine ja jootmine. Keevisliited on odavad ja õhutihedad. Nende liidete halvaks omaduseks on see, et keevitamise käigus tekib jääke, mida tuleb enne torustiku kasutuselevõtmist sealt eemaldada. Samuti tekib keevisliitel roostet, mille kõrvaldamiseks suruõhust tuleb enne tarbijat lülitada täiendav filter. Tsingitud torude puhul kerkib samuti korrosiooni probleem ning sellised...
Alumiinium ja alumiiniumisulamid Alumiinium Alumiinium on enamlevinumaid elemente maakoores, kuid olles väga aktiivne hapniku suhtes, esineb ta looduses ühendeina. Põhiliselt saadakse alumiiniumi mineraalist boksiidist. Alumiiniumil on rida niisuguseid omadusi (näit. hea korrosioonikindlus , väike tihedus), mis teevad ta äärmiselt kasulikuks tehnomaterjaliks. Puhas alumiinium on küll väga madala tõmbetuge- vusega, kuid seda saab tõsta külmdeformeerimise (kalestamise) teel või teiste elementidega legeerimise teel; tugevus tõuseb märgatavalt (kuni 500 N/mm 2-ni). Alumiinium on väga plastne ja vormitav paljude moodustega. Alumiiniumi hea elektrijuhtivus (60% puhta vase elektrijuhtivusest) võimaldab tema kasutamist paljudes elektrotehnika valdkondades....
Suure plastsusega sulamina on tuntud 30% Zn- sisaldusega messing, nn hülsimessing. Deformeeritavate messingite Zn-sisaldus piirdub tavaliselt 35%-ga. Edasine Zn-sisalduse tõus toob kaasa messingi plastsuse vähenemise, kuna struktuuris moodustub väga kõva ja habras faas. Alumiinium ja sulamid Alumiiniumil on rida niisuguseid omadusi (näit. hea korrosioonikindlus , väike tihedus), mis teevad ta äärmiselt kasulikuks tehnomaterjaliks. Puhas alumiinium on küll väga madala tõmbetugevusega, kuid seda saab tõsta külmdeformeerimise (kalestamise) teel või teiste elementidega legeerimise teel; tugevus tõuseb märgatavalt. Alumiinium on väga plastne ja vormitav paljude moodustega. Alumiiniumi hea elektrijuhtivus (60% puhta vase elektrijuhtivusest) soosib tema kasutamist paljudes elektrotehnika valdkondades....
Termoaktiivsed temperatuuri mõjul omadused muutuvad; ühekordsed. PLASTMASSIDE KOOSTIS: polümeer, plastikaator muudab elastsemaks, stabilisaator muudab pikaealiseks, värvaine, täietaine kiudmaterjal, pulbrikujul, kihilised, muudab tugevamaks, TÖÖTLEMINE: pressimine, vantsimine, surve all valamine, keevitamine. OMADUSED: Mahumass 900 1500 kg/m3, keemiline püsivus on hea, korrosioonikindlus , soojajuhtivus on väike, kuumakindlus on väike(halb!), on mürgine. · Polüetuleen kilekotid · Plastikud · Polüesterool seinakatte mat. · Vahtplastid polüstoleen kasutatakse seinte soojustamiseks, kerge vahtplast. · Polüvinüülatsetaat PVA kasutatakse liimide koostises · Polüvinüülkloriid PVC kate, väga haisev, ebatervislik...
Värvilised ja kerged metallid kasut katte ja viimistluses. Al kerge, nõrk, ei korrodeeru, valm boksiidist. Omadused: ... Al tek peale tihe oksiid, mis tak edasist korrosiooni, võib toim galvaaniline kor, maa sees ei ole Al püsiv. Al on püsiv kk-s, mille pH= 4,5-8,5, kui pind on puhas ja lahuses pole raskemetalle. Kor takist: pinna viimistlus; meh hõõrumine; keem puhast; el keem; pinna katmine. Cu on hea püsivusega kk-s. vasesulamid sisaldavad üle 50% Cu. Korrosioonikindlus 1. Välis kk-s vaske väh 80%, 2. Vees sama. 3. Maasees on Cu püsiv, kui seal ei ole tuhka.. kokkupuutel teiste metallidega, vaadata galvaaniel teket. Cu eh materjalina: torud, profiilitooted, traat. Liitmine jootmise, neetimise, keevituse teel. Pinna käsitlemine: kiir oks kihi teket või patineeritakse; email, värv, lakk, keem töötl, on võimal muuta värvus siniseks, halliks, roh, pruun; nikeldamine, kroomimine. Kõvasulamid saad keraamiliste materjalide lisamisel...
Kõigepealt kuumutatakse teratoorikut, kuni see hõõgub, ja seejärel karastatakse toorikut soovitud kõvaduseni. Seejärel töödeldakse toorikut nii, et see saavutaks vajaliku sitkuse; selleks kuumutatakse toorikut uuesti, kuid madalama temperatuurini kui enne, ja seejärel toorik jahutatakse. Lihvimis- ja teritusetapil annavad noameistrid terale lõpliku lihvi käsitsi. Seejärel tera poleeritakse, millega saavutatakse tera maksimaalne korrosioonikindlus ja mis võimaldab tera hõlpsasti puhastada. Järgmiseks kinnitatakse tera külge käepide, mis tähistab noa sündi. Lõpuks viimistletakse nuga hoonimise teel: ka seda protsessi sooritavad tipp-professionaalid käsitööna. Valmistoodangu lõppkontrolli käigus kontrollitakse iga nuga eraldi. 2.1 Hoolitsemine Nuga tuleb pärast selle kasutamise lõpetamist puhastada; nuga on soovitav pesta käsitsi ja tavalise nõudepesuvahendiga. Nõudlik professionaalne kokk ei...
KORDAMISKÜSIMUSED EKSAMIKS KATLATEHNIKA BOILER ENGINEERING Sügi s 2007 1. Tahk ete kütuste põleta mi s e tehnoloo gi ad Tahkekütuse latentse energia elektrienergiaks muundamise kohta kehtivad samad üldised seaduspärasused, mis gaasja vedelkütuste korralgi. Määravaks on ringprotsessi parameetrid. Tahkete kütuste põletustehnoloogiad võib jagada nelja rühma: · kihtpõletus (restkolded), · tolmpõletus (tolmküttekolded ehk kamberkolded), · keevkihtpõletus (keevkihtkolded) ja · keeris- ja tsüklonpõletus (keeris- ja tsüklonkolded). Omaette rühma moodustavad tahkekütuse gaasistusega jõuseadmed. Selliseks soojusjõuseadme näiteks on integreeritud gaasistusseadmega kombitsükkel. 2. Põlevkivi põletuste h n ol o o gi ad Praegu on põlevkivielektrijaamades kasutusel...
See muudab eseme poorseks ja vastuvõtlikuks edasisele korrosioonile. Tihti ei ole võimalik eristada selget piiri korrosiooniproduktide ja metalli pinna vahel. Tavaliselt kattuvad madala prooviga hõbeesemed rohelise, vase korrosiooniproduktide kihiga. 4 Vase korrosioon Vase korrosioonikindlus välistingimustes on väga hea. Tegemist on kolme tüüpi korrosiooniga. Üldine korrosioon on levinuim korrosiooni liik tegemist on tavalise pinnaerosiooniga. Galvaaniline korrosioon tavaliselt vaske ei mõjuta sest vask on "väärikam" metall kui teised ehituses kasutatavad metallid. Siiski võib vask ise põhjustada galvaanilist korrosiooni vähemväärilistes metallides nagu alumiinium, tsink või raud. Seepärast tuleks...
Põhiliselt saadakse alumiiniumi mineraalist boksiidist. Tootmisprotsess seisneb sellest alumiiniumoksiidi saamises ja järgnevas sulas krüoliidis lahustatud alumiiniumoksiidi elektrolüüsis. Sel menetlusel saadud alumiiniumi puhtus on 99,5...99,8% ja põhilisteks lisanditeks raud, räni ja mangaan. Suurema puhtusega alumiiniumi (kuni 99,9%) saadakse sulaalumiiniumi rafineerimise teel. Alumiiniumil on rida niisuguseid omadusi (näit. hea korrosioonikindlus , väike tihedus), mis teevad ta äärmiselt kasulikuks tehnomaterjaliks. Puhas alumiinium on küll väga madala tõmbetugevusega, kuid seda saab tõsta külmdeformeerimise (kalestamise) teel või teiste elementidega legeerimise teel; tugevus tõuseb märgatavalt (kuni 500 N/mm2-ni). Alumiinium on väga plastne ja vormitav paljude moodustega. Alumiiniumi hea elektrijuhtivus (60% puhta vase elektrijuhtivusest) soosib tema kasutamist paljudes elektrotehnika valdkondades....
Põltsamaa Ametikool Materjaliõpetus A1 Margo Pukki Kaarlimõisa 2008 Materjaliõpetus Sissejuhatus Eesmärk omandada teadmisi auto ehituses kasutatavatest materjalidest, omadustest ja töödeldavusest. Toodetavast metalli kogusest enamus läheb masina ehitusse. Lisaks auto hoolduses ja remondis vajalikke kasutusmaterjale. 1. Metalli sulamid. Põhiomadused. 1.1. Füüsikalised omadused 1.1.1. Värvus - metalli läige peegeldunud valguses, murtud metalli pinnal. a) mustad: teras, malm b) värvilised: Cu Au Al Ni Cr 1.1.2. Tihedus metalli ühe mahuühiku mass. a) rasked metallid Raud = 7,8g/cm3 Vask = 8,9g/cm3 Alumiinium = 2,7g/c...
suure vahe tõttu. Kasutades vähese Sn sisaldusega tinapronkse,sest alates 10% Sn sisaldusest langeb sulami plastsus järsult,alates 20% ka tugevus.Alumiiniumpronksid on kõrgete mehaaniliste omadustega ja neid kasutatakse väiksemate vastutusrikaste detailide valmistamiseks. c)Vaseniklisulamid-tuntumad sisaldavad 10-25% Ni.,suurepärane korrosioonikindlus ja hea elektrijuht. Niklisulamid Parima korrosioonikindlusega on Ni-Cu sulamitest monelmetall,milles nikli ja vase vahekord on 2:1.Hea tugevus ja stikus.Ni-Cr sulamid on kuumuspüsivad,suurest elektritak. tingituna kasutatakse küttelementides-nikroomid.(80-60% Ni ja 20-40% Cr) Titaanisulamid Puhta titaani tugevus ja kõvadus sõltuvad eelkõige selle puhtusest.Legeerivate elementidena kasut. titaansulameis Sn,Al ja V,mis avaldavad suurt mõju sulami tugevusele.Tõmbetugevus ulatub kuni...
Mitteraudmetallid ja sulamid Mitteraudmetallid ja nende sulamid liigitatakse omadustelt lähtuvalt : a)tiheduse järgi: -kergmetallid ja sulamid (tihedus kuni 5000 kg/m3)-Magneesium, alumiinium, titaan jt. -keskmetallid ja sulamid (tihedus 5000-10000kg/m3)-tina, tsink, vask, nikkel, antimon, kroom jt. -raskmetallid ja sulamid (tihedus üle 10000kg/m3)-plii, hõbe, kuld, volfram, molübdeen jt. b)sulamistemperatuuri järgi: -kergsulavad metallid ja sulamid (sulamistemperatuur ei ületa Pb sulamistemperatuuuri 327'c) -liitium, tina, plii jt. -kesksulavad metallid ja sulamid (temp.üle 327'c,kuid alla 1539'c) -mangaan,vask,nikkel,hõbe,jt. -rasksulavad metallid ja sulamid (sulamistemperatuur üle 1539'c) -titaan, kroom, vanaadium, molübdeen, volfram,jt. Muudest omadustest lähtudes liigitatakse neid väärismetallideks (Pt, Ag. Au jt), haruldasteks metallideks (Li, Be, Ti jt), leelismetallideks (Li, Na, K jt). Kergsul...
Materjalide omadused võib grupeerida füüsikalisteks, mehaanilisteks ja tehnoloogilisteks. Materjali kasutusomadusi iseloomustavad talitluslikud omadused. Füüsikalised Mehaanili Tehnoloogilised Kasutusomadused sed omadused omadused omadused Tihedus Tugevus Valatavus Korrosioonikindlus Sulamistemperat. Kõvadus Survetöödeldavus Kulumiskindlus Soojuspaisumine Sitkus Lõiketöödeldavus Pinnaomadused Soojusjuhtivus Haprus Termotöödeldavus Tulekindlus Elektrijuhtivus Plastsus Keevitatavus Soojuspüsivus Magnetism Elastsus Joodetavus Ohutus...