kodune jõukus) – sellel oli mõlemas uuringus tugev positiivne korrelat- sioon testiskooriga (vt allpool olev tabel). Tabelist on näha, et kooli suu- rus on samuti õpitulemustega küllaltki tugevalt seotud – mida suurem on kool, seda paremad on olnud õpilaste keskmised tulemused ainetestides. Tabel 5. Korrelatsioonid kooli testitulemuste ja muude omaduste vahel. Korrelatsioon kooli keskmise testiskooriga TIMSS 2003 PISA 2006 Kooli õpilaste keskmine kodune 0,36 0,42 sotsiaalmajanduslik staatus Kooli suurus (õpilaste arv klassis) 0,29 0,32 Asula suurus, kus kool asub 0,12 –0,9
Tähistused: - T : eeldus (olm; hüpoteetiline olustik), - A : isik; - 1 : samme (s.t toiming; tegu), - S : sanktsioon. F.Schreier selgitab edasi, et sanktsioon tähendab viidet uuele normile, mis samme (resp: dispositiivne käitumisreegel!) teostamise kohustuse eiramisel isiku poolt toob tagajärjena sellele isikule kaasa ebasoovitava tagajärje. Hüpoteetilise lause vormis avaldatud esimese kui ka järgmise normi vahel on korrelatsioon, mis tähendab, et teise (järgmise) normilause hüpotees on esimese normilause teesi kontradiktoorne vastand. Võttes nüüd arvesse ka sanktsioneerivat normi, võib F. Schreieri õiguslause esitada laiendatud avaldisena: T .................A1S, non A1...............B1S. ------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------- 1 Tammelo, op. cit., lk 165.
AAVO LUUK PSÜHHOLOOGIA ALUSED LOENGUKONSPEKT ESIMENE OSA TARTU 2003 Psühholoogia alused 2 SISUKORD 1. Sissejuhatus psühholoogia probleemidesse 3 2. Psühholoogia valdkonnad ja uurimismeetodid 6 3. Psüühika bioloogilised alused I. Närviraku ehitus ja funktsioneerimine 11 4. Psüühika bioloogilised alused II. Närvisüsteemi makrostruktuur 14 5. Aistingud I. Aistingute teooria ja mõõtmine 18 6. Aistingud II. Aistingud eri modaalsustes 21 7. Taju 26 8. Mälu I. Mälu liigid ja mudelid 30 9. Mälu II. Mälu struktuurid ja protsessid ...
1 MIKRO-MAKRO 1.1 Mikroökonoomika uurimissuund ja tähtsus. Mikroökonoomika uurib, kuidas kodumajapidamised ja ettevõtted teevad majanduslikke valikuid nappivate ressursside tingimustes, maksimeerimaks rahulolu või kasumit. 1.2 Majanduse põhiküsimused Iga ühiskonna ressursid on piiratud ja see ei sõltu ei ühiskonna arengutasemest ega ka valitsevast ühiskonna korraldusest. Iga majandussüsteem peab enda jaoks lahendama kolm põhiküsimust: mida toota, missuguseid tootmistegureid kasutada ja kuidas toodetuid hüviseid jaotada. Peaaegu igat hüvist saab toota erinevatel viisidel, milline neist valida sõltub taotletavast efektiivsusest. Harilikult mõeldakse efektiivsuse all tootmise efektiivsust. Majandusteadlased kasutavad sageli aga mõistet majanduslik efektiivsus. Majanduslikust efektiivsusest saame rääkida siis, kui ei ole võimalik suurendada ühegi inimese heaolu, vähendamata samal ajal mõne teise inimese heaolu. Selline efekt...
eelkõige usulises moraali sisus (nt kümme käsku) ja usulistes moraali motiivides (karistus teispoolsuses) ning visandas oma naturaalse/sekulaarse käsitluse moraalist: Moraal ei põhine mõistusel, vaid tunnetel, kogemustel ja tavadel. Mõistusel on küll oma funktsioon, kuid mõistus ei suuda midagi enamat peale muljetest saadud ideede organiseerimise. Enamus inimese teadmisi põhjuslikest suhetest on tegelikult vaid korrelatsioon. Inimene näeb kahte ideed lumi ja külm koos ning seostab neid üksteisega. Analoogiliselt seostab inimene ideed - laip ja ebameeldiv. Faktiteadmised on empiirilised (päike paistab). Moraali väljaspool inimest (ega inimese üle) ei ole. Hume uuris, kuidas inimesed teatud veendumusteni/arvamusteni/uskumusteni on jõudnud. Kuidas moraal üldse välja kujunes. · Mõistus allub tunnetele (on tunnete ori). Tunnetest tuleneb käitumise motiiv ning kogemuste
Joonis 9.10-lt on näha, et üldine seente esinemissagedus erinevat tüüpi korterelamute õhus jaotub erinevalt. Puitkorterelamutes esines rohkem kui pooltel mõõtmistel hallitusseeni alla 150 PMÜ/m3, mis on väga hea tulemus. See tulemus seondub hästi ka leiuta proovide suure arvuga puitkorterelamutes. Korteriõhus lendlevate seente hulk ei ole küll otseselt seotud pindadel olevate seente hulgaga (määrab pindade niiskussisaldus), kuid mingi korrelatsioon siiski avaldub. Kiviseintega korterelamute õhus olevate 171 hallitusseente sagedus kõigub väga erinevates piirides ning sõltub veel hoone korruselisusest, mida puitkorterelamute juures ei täheldatud. Peamiseks põhjuseks, miks puitkorterelamutes on õhu hallituseoste sisaldus väiksem, võib pidada asjaolu, et kriitilisi külmasildu oli puitkorterelamutes võrreldes suurpaneel- või telliskorterelamutega oluliselt vähem.
amplituudiga ( leiutõenäosusega ). See, et osakesel on võimalus läbida näiteks seinu ( mis sisuliselt on ka ju potentsiaalbarjäär ), on väga selgelt teleportatsiooni üks ilminguid. Selle füüsikalisest olemusest oli rohkem juttu teleport- mehaanika aluste peatükis. Kvantmehaanikas on teada sellist tõsiasja, et näiteks kahe kuni mõne saja kilomeetri kaugusel oleva punkti vahel esineb korrelatsioon. See tähendab seda, et mõjutus, mis esineb ühes otsas, mõjutab teist otsa silmapilkselt. Nii näiteks kaks teineteisest kaugel asuvat footonit põimuvad tõe- poolest. Seda on vaieldamatult eksperimentaalselt jälgitud. Selle olemasolus ei ole võimalik kahel- da. Selline kvantpõimitus saab eksisteerida ainult siis, kui aega ( ja seega ka ruumi ) ei ole olemas. See tähendab seda, et kvantosakesed eksisteeriksid nagu väljaspool aegruumi ja see on kooskõlas ajas rändamise teooriaga
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
