Taastuvad ja taastumatud loodusvarad Extreme Loodusvarad jagatakse taastuvateks ja taastumatuteks Päikeseenergia Metallimaagid Vesi Mineraalsed maavarad Mullastik (fosforiit) Metsad Fossiilsed kütused (kivisüsi, põlevkivi, nafta, maagaas) jt Taastuvateks nimetatakse neid loodusvarasid, mille teke ja taastumine toimub inimeaga võrreldava perioodi jooksul. Taastumatuteks loodusvaradeks nimetatakse neid, mille tekkimine on toimunud Maa geoloogilises minevikus ning väga pika aja jooksul, tarbitud varude asemel inimesele hoomatava aja jooksul uusi ei teki. Põlevkivi Paekivi Kaasaja ühiskonda iseloomustavaks jooneks on üha suurenev energiatarbimine. Energia tootmisel ja energiaallikate valikul tuleb arvestada kaasnevaid keskkonnamõjusid. Eestis kohalikud energia...
KÕNE LIIGID Kõneõpetus gümnaasiumile Koostaja Enn Kullama C. R. Jakobsoni nim Gümnaasium 2007 Kõik söök ei kõlba süüa, kõik kõne ei kõlba kõnelda Enne, kui asud kõnelema, tee endale selgeks kõnelemise eesmärk: MILLEKS? MIDA? KUS? MILLAL? KELLELE? KUIDAS? VEENMISKÕNED Esineja mõjutab kuulaja hoiakut ja käitumist Poliitiline kõne Avaldus Deklaratsioon Müügikõne Reklaamkõne OLMEKÕNED Eesmärk on meeleolu loomine Tervituskõne Õnnitluskõne Lauakõne Tänukõne Avamiskõne Lõpuaktuse kõne Esitlemine Pühadekõne TEATMEKÕNED Teadmiste andmine Teadaanne Seletus Aruanne Kuulutus Informatsioon Raport Reportaaz Loeng Kommentaar Ettekanne Referaat Kirjeldus IGAPÄEVASED SITUATSIOONID Osalemine Meenutus Vestlus Arut...
Omadussõna võrdlusastmed Omadussõnu (küsimus: missugune?) ei saaa mitte ainult käänata, vaid neist saab moodustada ka võrdlusastmeid, mis väljendavad mingi omaduse erinevat määra Ainsuse omastav +m Mitmuse osastav + m Algvõrre Keskvõrre Kõige-ülivõrre Lühike ülivõrre raske raskem kõige raskem raskeim rõõmus rõõmsam kõige rõõmsam rõõmsaim pikk pikem kõige pikem pikim 1.Keksvõrde saame, kui liidame algvõrde ainsuse omastavale tunnuse m: hoolas: hoolsa+m=hoolsam NB! Mõned omadussõnad muutuvad erandlikult: lahja:lahjem kurva:kurvem, hea:parem, pisike:pisem, õhuke:õhem, pika: pikem 2. kõige-ülivõrret saab moodustada kõigist omadussõnadest, lisades keskvõrde ette sõna kõige:ilusam: kõige ilusam 3. Lühikese ülivõrde moodustamisel · asendatakse algvõrde mitmuse osastava lõpp d tunnusega m: kõrgei/d: kõrgei /m, kiirei/d:kiirei/m; · kui mitmuse osastav lõputa (voka...
Geograafia koolieksami korraldus ja küsimused XI klassile 2009/2010 õppeaastal Eksam on suuline. Õpilane võtab eksamipileti, millel on kolm küsimust ja üks geograafiline objekt, mida ta peab kontuurkaardil näitama. Vastamiseks on õpilasel ettevalmistusaeg. Vastamisel võib vastuse näitlikustamiseks kasutada atlast. Küsimused: 1. Maad kirjeldadakse nii suletud kui ka avatud süsteemina. Mille suhtes on Maa suletud ja mille suhtes avatud süsteem? 1 Pilet 2. Kirjelda Maa sfääre kui süsteeme staatilisuse ja dünaamilisuse seisukohast. PILET nr 3 3. Kust pärineb enamiku looduslike süsteemide energia? PILET nr 7 1. Kust pärineb energia, mis on aluseks Maa välisjõududele ja koos millise jõuga see energia põhjustab veeringe? 4. Millise energia mõjul liiguvad liustikud? 5. Kuidas määratletakse säästev areng? 6. Kuidas saadakse teavet Maa siseehituse kohta? 2pilet 7. Kirjelda Maa siseehitust. PILET nr 5 8. Kirjeldage ...
Etruski kunst 1)Kusidas elasid etruskid ? Mis neist sai ? -Etruskid elasid praeguse Itaalia keskosas, Tiberi ja Arno vahelisel alal. See ei olnud ühtne riik vaid lõdvalt seotud linnade liit. 509. eKr tekkinud Rooma vabariik alistus 3. saj lõpuks eKr. Kogu Etruuria. Etruskid sulandusid oma ühiskonda, nende kultuur mõjutas tugevasti roomlasi. 2)Mis võimaldab meil saada ettekujutust etruskide kunstist? -Teadmiseks Etriskide kultuuri ja usundi kohta on lünklikud ja pärinevad enamasti hauakividelt. 3)Millised religioossed ettekujutused mõjutasid etruski kunsti? -Kunsti mõjutas oluliselt usk hauatagusesse ellu (surnukultus) ja tihe läbikäimine kreeklastega (mütoloogia) 4)Milliseid peamisi materjale kasutati etruski skulptuuris? -Põletatud savi (terrakota) ja pronks 5)Maini paar tuntud etruski skulptuuri. -Veji Apollon. Terrakota. U.510 e.Kr , Sõjajumal Mars või võitlev sõdur. Pronks. 5 saj. e.Kr. 6)Mille poolest erineb etruski tempel kr...
2013 põhikooli eesti keele eksam mida vaja korrata? Lugemine: · Tekstist vajaliku leidmine, selle liigendamine, analüüsimine ja peamõtte leidmine · Kirjanduszanrid + ajakirjanduslikud (uudis, juhtkiri, intervjuu, reportaaz, arvamus) ja teaduslikud tekstid, aimetekstid · Lühendid · Kirjandusteoreetilised mõisted: eepika, dramaatika, lüürika, eepos, romaan, jutustus, novell, poeem, ballaad, komöödia, tragöödia, draama, süzee, karakter, miljöö, teema, dialoog, kompositsioon, stiil jt. Olemas 2013 eksamiraamatus LK 70 - 78 · Rahvaluule liigid ja nende eristamine · Romantsism ja realism + tunnused ja tuntumad esindajad · Tekstist oluliseimad kujundid algriim, epiteet, võrdlus, isikustamine, metafoor, kordus Kirjutamine: · Kirjandi moodustamine ja sidusalt kirjutamine (püsi teemas, jälgi sõnastust, väldi mõttekorduseid, jälgi et oleks taandread, faktid õiged, lause stiililiselt õige) ...
6. kl matem (Harilik murd) Hariliku murru mõiste; liht- ja liigmurd; murdude taandamine, laiendamine. Harilik murd 4/7 näitab, et tervik on jaotatud võrdseks osaks, millest on välja valitud osa. Murrujoonel on tähendus. Vali, kas toodud võrdus on tõene või väär: 4 = 1/4 4 = 12/3 4 = 20/5 4 = 4/1 4 = 8/4 Vali välja murrud, mis on võrdsed oma lugejaga: 3/1 1/8 9/3 10/1 Vali välja murrud, mis on võrdsed oma nimetajaga: 4/2 6/6 25/5 1/7 Harilik murd, mille lugeja on nimetajast väiksem, on . Harilik murd, mille lugeja on nimetajast suurem, on . Harilik murd, mille lugeja ja nimetaja on võrdsed, on . Vali välja kõik lihtmurrud: 8/8 1/50 4/9 13/3...
Kuidas kirjutada kirjandit? Refraat Sissejuhatus Kirjand on enamasti mõne lehekülje pikkune proosavormis kirjutis, mis tuleb kooliõpilastel või kõrgkooli või muusse õppeasutusse sisseastujatel koostada õppetöö käigus harjutusülesandena või kontrolltööna, võistlustööna või eksamitööna. Kirjand võib olla arutlev, jutustav või kirjeldav. Arutleva kirjandi puhul nõutakse tavaliselt, et see koosneks sissejuhatusest, teemaarendusest ja kokkuvõttest. Selleks, et kirjutada head kirjandit, peaksid sa õppima iseseisvalt hankima infot ja ideid, käsitlema neid arukalt ja omatahtsi, suutma hinnata nende väärtust ning vajalikkust oma töö seisukohalt. Ainestiku kogumine Vajaliku ainestiku kogumiseks ja kirjapanemiseks on mitmesuguseid võtteid: loetelu, heuristilised küsimused, mandala. Loetelu Viies minuti jooksul kirjutatakse vaba mõttevooluna paberile kõik, mis pealkirjas olevate märksõnadega seoses meenub. Järgmine samm on saadud m...
BIOLOOGIA · Korrata kontrolltööks õ. lk. 84-93 · Kirjeldus: NS, KNS koosnemine; peaaju 5 tähtsamat osa ja nende ül: suuraju, väikeaju, piklikaju, keskaju: side pea- ja seljaaju vahel; lihastoonus; vaheaju: ainevahetust, paljunemist, eritamist, kehatemperatuuri reguleeriv keskus; suuraju 2 poolkera: vasaku ja parema poole määratavad võimed; seljaaju vigastus: halvatus; peaaju haigused: ajukasvaja, insult, entsefaliit, meningiit; seljaaju ül. (2); närviimpulsi levik
Elutunnused=elu avarudsed=eluvaldused Kõikidele elusorganismidele on iseloomulikud biomolekulid Biomolekulid on keerulise ehitusega orgaanilsed ained. Mis moodustuvad organismides ja mis lagunduvad organismides · Sahhariidid · Liniidid · Valgud · Nukleiinhapped · Vitamiinid Süstemaatika-on teadusharu mis tegeleb elusolendite rühmitamisega teatud üksustessse nim takson ning rühmitamis põhimõtetel välja töötamise arendamisega. Takson-süstemaatika üksus mis ühendab organisme minngite sarnaste omaduste alusel.Iga takson kuulub ainult ühte temast vahetuvalt kõrgemat järku taksonisse Liik,perekond,sugukond,selts,klass,hõimkond,riik(Eluslooduse süsteem) Mida madalam süstemaatiline üksus ehk takson seda suuurem on organismide sarnasus. Eluslooduses eristatakse kuut liiki Eeltuumne- -Puudub tuum -Ahelbakterid · Paljunevad pooldudes · Üherakulised · Aeroob -Bakterid · Erineva kujuga · Sisaldavad ribosoome · Moodustavad poore · Omavad rakukes...
RAHVASTIK 1. Maailma rahvaarv on? Maailma rahvaarv on kõikide maailmas elavate inimeste summa. 2. Analüüsi maailma rahvaarvu(õp.lk 38,tv lk.21 ül 3) Pika aja jooksul kasvas rahvaarv väga aeglaselt,sest tervisehoid oli väike,keskmine eluiga madal.Kiiremini hakkas rahvaarv kasvama 17.sajandil peamiselt Põhja riikides,sest elatustase läks lakke,elukvaliteet paranes oluliselt,inimarenguindeks suurenes.Esimene miljard täitus 1800.aastal.Teise miljardi täitumiseks kulus 123 aastat,kolmanda täitumiseks vaid 33 aastat.Kuue miljardi piiri ületas maailma rahvaarv 1999.aastal. 3. Milliseid sotsiaal-majanduslikke probleeme toob kaasa rahvaarvu kasv? kuritegevus,tööpuudus,eluaseme probleemid 4. Analüüsi rahvaarvu muutusi erinevates regioonides,too välja muutuste põhjused (õp.lk.38,tv lk.21 ül.4) Kõige suurema rahvaarvuga koht on Aasia,järgneb Aafrika.Lõigekiiremini kasvab neis.Ei ...
Fasistlik itaalia I maailmasõda tekitas Itaaliale suuri raskusi, sest sõjas sai mitusada tuhat inimest surma. Sõja- ajal tekkis tohutu välisvõlg. Kogu sõja ajal võitsid itaallased vaid ühe lahingu. Itaaliale oli küll lubatud Antandi poolt palju alasid, kuid tegelikult pidi ta leppima hoopis vähemaga. Pariisi rahukonverentsil suhtusid liitlased itaallastesse üleolevalt ning seetõttu leidsid poolehoidu üleskutsed muuta oma maa suurriigiks, keda teised riigid kardavad ja austavad. Itaalia siseriiklik olukord oli keeruline. Sõja järel vahetusid tihti valitsused, sest keskvalitsus oli nõrk, moodustusid koalitsioonivalitsused, kes ei püsinud kaua koos, sest tekkisid parteidevahelised erimeelsused. Itaalia linnades suurenes tööpuudus ning töölised sattusid kommunistide mõju alla. Tekkis Võitlusliit, kuhu põhiliselt kuulusid sõjaväelased ja töötud. Neid hakati kutsuma fasistideks. Rahvusliku Fasistliku Partei juhiks sai Benito Mussolini. Mussol...
6. kl matem (Kolmnurk) Kolmnurkade liigid, nurkade arvutamine, ümbermõõt ja pindala. Märgista tõesed laused Kolmnurga kõik 3 nurka saavad olla samasuured Kolmnurgal saab olla 2 teravnurka ja 1 nürinurk Kolmnurgal saab olla 2 täisnurka Kolmnurga kõige suurem nurk võib olla 179 kraadi Kolmnurga kõige väiksem nurk võib olla 61 kraadi Kolmnurga nurkade summa oleneb kolmnurga suurusest Kolmnurga nurgad võivad olla 41 kraadi 100 kraadi ja 39 kraadi Määra kolmnurga liik, kui kolmnurga nurgad on: 60o, 30o ja 90o kolmnurk 45o, 70o ja 65 o kolmnurk 60o, 60o ja 60o kolmnurk 18o, 137o ja 25o kolmnurk 10o, 10o ja 160o ...
6. kl matem (Murdude teisendamine) Murdude teisendamine ühenimelisteks; murdude võrdlemine; liigmurrud ja segaarvud. Vali, millised arvud sobivad antud murdude ühiseks nimetajaks: a) 5/8 ja 3/10 2 10 40 60 80 Nende murdude vähim ühine nimetaja on: b) 3/2; 7/8 ja 1/4 1 4 8 12 48 Nende murdude vähim ühine nimetaja on: Otsusta, kas murrud on õigesti ühenimeliseks teisendatud: 2/3 = 6/12 ja 1/4 = 3/12 7/5 = 42/30 ja 5/6 = 25/30 11/20 = 33/60 ja 9/10 = 45/60 8/12 = 2/3 ja 9/36 = 1/3 2/5 = 12/30, 7/10 = 21/30 ja 4/15 = 8/30 Võrdle murde: 2/3 10/15 7/8 3/4 4/3 5/7 12/24 18/36 5/6 8/11 Teisenda liigmurd segaarvuks: 11/3 = 51/5 = 13/2 = 38/7 = 40/8 = 23/6 = 83/30 = Teisenda segaarv liigmurruks: 1 3/5 = 2 4/7...
6. kl matem (Murdude liitmine ja lahutamine) Ühe- ja erinemeliste harilike murdude liitmine ja lahutamine Vali välja õige, lõpuni teisendatud vastus: 4/9 - 1/9 = 7/10 + 7/10 = 5 - 3/7 = 5/8 + 3/4 = 7/12 + 2/3 = 4 1/3 + 1 1/5 = 8 3/5 - 3 1/2 = Otsusta, kas järgmistes tehetes on saadud õige vastus või mitte: 2/9 + 1/9 = 3/9 = 1/3 6 5/11 + 4 9/11 = 10 14/11 = 11 3/11 7/12 - 5/12 = 2/12 = 1/6 3/4 + 5/6 = 19/12 = 1 9/12 = 1 3/4 8 7/15 - 6 2/15 = 2 1/5 5 + 4/9 = 9/9 = 1 8 - 5/17 = 7 12/17 11 - 3 5/8 = 8 3/8 9 2/3 + 2 1/3 = 11 4 1/6 + 3 5/12 = 7 7/12 7 1/8 - 3 3/4 = 3 3/8 Otsusta, kas on saadud õige lõppvastus: 4/15 + 8/15 = 12/15 = 3/5 11/12 - 2/3 = 3/12 = 1/4 10 - 3 4/7 = 10 7/7 - 3 4/7 = 7 3/7 6 11/15 - 2/5 = 6 5/15 = 6 1/3 1 5/6 + 2 2/9 = 3 19/18 = 4 1/18
Kontrolltöö kordamisküsimused (Keskaeg, 810pt) 1. Bütsantsi tekkimine Erinevalt LääneRoomast, mis barbarite löökide all kokku varises, jäi Ida Rooma riik veel umbes tuhandeks aastaks püsima. IdaRooma pealinn oli Konstantinoopol, varasema nimega Byzantion. Selle järgi hakatigi IdaRoomat keskajal nimetama Bütsantiks. Konstantinoopol jäi riigi pealinnaks. (lk 44) 2. Keiser Justinianus valitsejana Kui keiser Justinianus valitsejaks sai, oli Bütsants juba piisavalt tugev, et hakata mõtlema muistse Rooma keisririigi ühtsuse ja hiilguse taastamisele. Aga ennem oli vaja alistada LääneRooma alale tekkinud germaanlaste riigid. Justinianus saatis oma väed esmalt PõhjaAafrikasse vandaalide vastu. Kui vandaalide alad olid tagasi võidetud, mindi edasi Itaaliasse. Nii algaski pikk ja verine võitlus idagootide alistamiseks. 20 aasta pärast sai Bütsants enda vanad alad tagasi ja Rooma oli taas täies hiilguses. Justiniuse üks eesmärkide...
Anton Hansen Tammsaare ,,Tõde ja õigus" ,,Põrgupõhja uus Vanapagan" 2011 Anton Hansen Tammsaare (1878-1940) Lapsepõlv o Sündis ja kasvas Järva-Madise kihelkonnas Albu vallas Tammsaare-Põhja talus Kõrvemaal. o 10-lapselise pere neljas poeg. o Kirjanikunimi Tammsaare kodutalu nime järgi. Koolid o Sääsküla vallakool. o Prümli vallakool. o Väike-Maarja kihelkonnakool. o Hugo Treffneri eragümnaasium. o Tartu Ülikooli juurastuudium(lõpetamata). Oskused, mõjutused, huvid o Suur muusikaarmasjata, viiulimängu algeline mängimisoskus. o Vene kirjanduse põhjalik tundmine. o Vene ja saksa keele selge valdamine. o Inglise ja prantsuse keele passiivne valdamine. o Suur lugemus originaalkeeltes. o Suur huvi INIMESE vastu. o Teaduslik maailmavaade. o Haigusaastad Koitjärvel ja Kaukaasias (1911-1919). Fakte ...
,,Rhizomedia. Risomeedia" on suurepärane, kuid mitte täiesti lootusetu Keiu Virro Cabaret Rhizome'i lavastus ,,rhizomedia. risomeedia" tähendab seda, et teatri meeskond on enesele muu hulgas võtnud ka futuroloogide rolli ja asunud mõtisklema tehnoloogilise singulaarsuse teemadel. Viimane muide on rahva mõiste, aga liiga palju ei maksaks seda korrata. Cabaret Rhizome'i iseloomustavad jaburad ideed ja sissekodeeritud vead. Iseloomuliku vigade esteetika väljundiks võivad olla omaehitatud masinad, mis keset etendust lagunema kipuvad; peosimulatsiooni käigus natuke liiga palju napsitanud neiu, kes garderoobi oksendab; laval liigutusi unustavad näitlejad tantsulavastuses jne. Suur osa Cabaret Rhizome'i identideedist on ka ruumil, isegi kui nad aeg-ajalt mängukohti varieerivad, ruum on tähenduste loojana selgelt esil. Teatrit tehakse küll mingis ruumis, aga lisandub tasand, kus ruum ise on (sotsiaalne) draama. Ruumid, kus etendused toimuvad, ...
ARKi teooriaeksamiks kordamine Mõisted Sõiduauto on auto, kus on juhile kuni kaheksa istekohta Manööver on ümberpõige js igasugune pööre Registrimass koosneb - tühimassist, sõitjate massist ja veosemassit. Ristmik on samatasandil teedega niidustuv ala. Kattega - kruustee suhtes, Kruusatee - pinnastee suhtes. Sõidurajal võib olla mitu sõidurada (Rajal - rada) Tee koosesisu kuulub: ülekäigurajad ja jalgrattateed, eraldusriba ja eraldussaared, teepeenrad ja kõnniteed. Eraldusriba on haljas-, tõkke- või muu riba, mis pole mõeldud sõidukitele liiklemiseks. Autorong koosneb pukseeritavast seadme ühendist või auto ja poolhaagise ühendist. (Pukseeritava seadme ühend pole autorong!) Mootorsõiduk - sõiduk, mille valmistajakiirus on üle 6km/h. Pärisuund ehk kõrval tee. Möödasõit - eessõitvast sõidukist ettejõudmine oma sõidurajalt välja sõitmata. Ümberpõige - möödumine seisvast sõidukist või takistusest. ...
1. Naerata , sest see paneb inimesi huvi tundma millest sa mõtled . 2. Alati andesta oma vaenlastele - miski ei ärrita neid rohkem... - Oscar Wilde 3. Hullumeelsus - see on korrata ühte ja sama asja ootuses saada erinevaid tulemusi. - Albert Einstein 4. Pessimist vihkab teisi inimesi, sest arvab, et nad on sama halvad, kui tema. - George Bernard Shaw 5. Ära lükka homsele neid tegevusi, mida saaks lükata ülehomsele. - Mark Twain 6. Kui ihkad rahu, siis valmistu sõjaks. Vegetius 7. Tüütus on inimene, kes räägib siis kui ta peaks kuulama. - Ambrose Bierce 8. Geniaalsuses on alati piisake hullust. Seneca 9. Vaimukus on haritud ülbus
3. Tiitrida 0,1 M soolhappelahusega, seejuures segada kolvis olevat vett pidevalt ja intensiivselt ringikujuliste liigutustega. Stöhhiomeetrilises punktis muutub vee värvus kollasest üle oranzi punaseks. Oluline on lõpetada tiitrimine täpselt (ühe tilga täpsusega) siis, kui punane värvus jääb püsima viimase tilga lisamisel. Lugeda büretilt tiitrimiseks kulunud soolhappe maht täpsusega 0,05 cm3. 4. Loputada kooniline kolb hoolikalt destilleeritud veega ja korrata tiitrimist uue veekogusega. Korrata tiitrimist kuni tiitrimiseks kulunud HCl mahtude erinevus ei ületa 0,10...0,15 cm3. B Üldkareduse määramine 1. Pipeteerida destilleeritud veega loputatud koonilisse kolbi 100 cm3 uuritavat vett, lisada ~5 cm3 puhverlahust (mõõta 25 cm3-lisemõõtesilindriga) ning noaotsatäis (~0,1 g) indikaatorit ET-00. Lahus värvub lillaks. 2. Seada töökorda bürett 0,025 M triloon-B lahusega ning tiitrida vett pidevalt segades
3. Tiitrida 0,1 M soolhappelahusega, seejuures segada kolvis olevat vett pidevalt ja intensiivselt ringikujuliste liigutustega. Stöhhiomeetrilises punktis muutub vee värvus kollasest üle oranzi punaseks. Oluline on lõpetada tiitrimine täpselt (ühe tilga täpsusega) siis, kui punane värvus jääb püsima viimase tilga lisamisel. Lugeda büretilt tiitrimiseks kulunud soolhappe maht täpsusega 0,05 cm3. 4. Loputada kooniline kolb hoolikalt destilleeritud veega ja korrata tiitrimist uue veekogusega. Korrata tiitrimist kuni tiitrimiseks kulunud HCl mahtude erinevus ei ületa 0,10...0,15 cm3. Katse andmed: Karbonaatne karedus- 2,5; 2,6; keskmine 2,55 Katse arvutused: =2,5mol/dm³ B. B Üldkareduse määramine 1. Pipeteerida destilleeritud veega loputatud koonilisse kolbi 100 cm3 uuritavat vett, lisada_5 cm3 puhverlahust (mõõta 25 cm3-lisemõõtesilindriga) ning noaotsatäis (_0,1 g) indikaatorit ET-00. Lahus värvub lillaks. 2
mp. · Täita bürett 0,1M soolhappelahusega nullini. · Tiitrida kolvis olevat vett 0,1M soolahappelahusega, sealjuures vett pidevalt segades, kuni vee värvus muutub oranzist punaseks. Oluline on lõpetada tiitrimine täpselt siis, kui punane värvus jääb põsima viimase tilga lisamisel. · Lugeda büretilt tiitrimiseks kulunud soolhappe maht täpsusega 0,05cm3. · Loputada kooniline kolb destilleeritud veega ja korrata tiitrimist uue veekogusega. · Korrata tiitrimist kuni tiitrimiseks kulunud HCl mahtude erinevus ei ületa 0,10- 0,15cm3. Katseandmed. 1. VHCl = 2,31cm3 2. VHCl = 2,41cm3 Aritmeetiline keskmine: 2,31 + 2,41 = 2,36 2 Katse arvutus. · Paremini kokkulangevate tiitrimistulemuste keskmise põhjal arvutada HCO 3 iooniline kontsentratsioon (millimolaarsus mM) järgmisest valemist: mol V HCL (cm 3 ) C M , HCl 3 1000(mmol)
Tiitrida 0,1 M soolhappelahusega, seejuures segada kolvis olevat vett pidevalt ja intensiivselt ringikujuliste liigutustega. Stöhhiomeetrilises punktis muutub vee värvus kollasest üle oranzi punaseks. Oluline on lõpetada tiitrimine täpselt (ühe tilga täpsusega) siis, kui punane värvus jääb püsima viimase tilga lisamisel. Lugeda büretilt tiitrimiseks kulunud soolhappe maht täpsusega 0,05 cm3. 4. Loputada kooniline kolb hoolikalt destilleeritud veega ja korrata tiitrimist uue veekogusega. Korrata tiitrimist kuni tiitrimiseks kulunud HCl mahtude erinevus ei ületa 0,10...0,15 cm3. B) Üldkareduse määramine 1. Pipeteerida destilleeritud veega loputatud koonilisse kolbi 100 cm3 uuritavat vett, lisada umbes 5 cm3 puhverlahust (mõõta 25 cm3 mõõtesilindriga) ning noaotsatäis (umbes 0,1 g) indikaatorit ET-00. Lahus värvub lillaks. 2. Seada töökorda bürett 0,025 M triloon-B lahusega ning tiitrida vett pidevalt segades
Protseduuriline mälu implitsiitse mälu üks vorm. Implitsiitse mälu erivorm praimimine (mingi eelnevalt nähtu või kuuldu mõju järgneva tegevuse edukusele, ilma et ta ise seda teadvustaks. Lünksõnade ja lõpetamate sõnade testid. MÄLUPROTSESSID: 1. Meeldejätmine e salvestamine, omandamine Faktorid, mis mõjutavad salvestust: · Aeg Kui on liiga vähe aeg ja teda mõttes ei korrata, ta kaob e hääbub või üaigutub ümber uue pealetuleva materjali tõttu. Kui info on STM-is (lühiajaline mälu) küllalt kaua, on tal tõenäosus sattuda LTM-i (pikaajaline mälu). Meltoni efekt kordamise hajutatus tagab parima tulemuse. · Känkimine ja materjali subjektiivne organiseerimine ning kõrvutamine varasemate teadmistega. · Töötlussügavus paremini jääb meelde materjal, millega on tehtud läbi
3.Töö käik: Pesta töövahendid ja vaadata, et veetilgad konsentratsiooni ei muudaks Happe konsentratsiooni leidmiseks tuleb kallata büretti teadaoleva konsentratsiooniga NaOH lahust mahuskaala 0-märgini. Pipeti abil mõõta (10 cm3) hapet ja lisada 4 tilka indikaatorit (ff). Tilgutada büretist leelist NaOH happe lahusesse HCl kuni lahuse värvus muutub punaseks. Tuleb lugeda büreti nivooasukoht (0,05cm3) täpsusega, katset tuleb korrata kolm korda ja aluseks võtta kolme katse aritmeetiline keskmine. Kontroll-lahuse tiitrimiseks pipeteerida 10 cm kontroll-lahust kolbi, lisada 2-4 tilka indikaatorit mp (metüülpunast). Tiitrida HCl lahusega kuni kolvis olev kollane lahus (NaOH + indikaator) muutub punaseks. Korrata katset kolm korda. Saadud tulemustest leida aritmeetiline keskmine. 4. Katseandmed: A. 1) Leelist kulus 12,3 cm3 2) Leelist kulus 12,2 cm3 3) Leelist kulus 12,3 cm3
Eestis leidub karuputke näiteks Pärnus, Karksi-nuias , saaremaal ja hiiumaal. TÕRJE Tõrjet tuleb teostada järjepidevalt mitme aasta jooksul, kuni hävitatud on kõik taimed, aga ka mullas peituvad seemned. Tõrjevõimalusteks on juurte läbilõikamine/väljakaevamine, niitmine või mürgitamine. Edasise leviku ärahoidmiseks on oluline õisikute äralõikamine ja hävitamine. Tõrjet alustatakse kevadel, koheselt, kui esimesed võsud tärkavad ning seda tuleb korrata 23 korda suve jooksul. Tänapäeval kasutatakse sosnovski karuputke tõrjeks peamiselt Roundup Gold nimelist herbitsiidi. Sosnovski karuputke on raske piirata-tõrjuda. Taime tuleb hävitada mitme aasta jooksul, kuni kõik võsud ja ka mullas olevad seemned on hävinud. Tõrjetöödel tuleb kaitsta silmi ja nahka, kindad ja tööriided peaksid olema veekindlad.Putke tõrjumiseks on 3 meetodit: juurte läbilõikamine/väljakaevamine, niitmine ja mürgitamine
Tiitrida 0,1 M soolhappelahusega, seejuures segada kolvis olevat vett pidevalt ja intensiivselt ringikujuliste liigutustega. Stöhhiomeetrilises punktis muutub vee värvus kollasest üle oranzi punaseks. Oluline on lõpetada tiitrimine täpselt (ühe tilga täpsusega) siis, kui punane värvus jääb püsima viimase tilga lisamisel. Lugeda büretilt tiitrimiseks kulunud soolhappe maht täpsusega 0,05 cm3. Loputada kooniline kolb hoolikalt destilleeritud veega ja korrata tiitrimist uue veekogusega. Korrata tiitrimist kuni tiitrimiseks kulunud HCl mahtude erinevus ei ületa 0,10...0,15 cm3. 2) Üldkareduse määramine Pipeteerida destilleeritud veega loputatud koonilisse kolbi 100 cm3 uuritavat vett, lisada ~5 cm3 puhverlahust (mõõta 25 cm3-lisemõõtesilindriga) ning noaotsatäis (~0,1 g) indikaatorit ET-00. Lahus värvub lillaks. Seada töökorda bürett 0,025 M triloon-B lahusega ning tiitrida
metüülpunane (mp). 3. Töö käik: A - Kindla kontsentratsiooniga NaOH lahus valada büretti, jälgida, et büreti väljalaskeavas ei oleks õhumulle, ning täita mahuskaala 0- märgini. Pipeti abil mõõta koonilisse kolbi 10 cm 3 hapet ja lisada 2- 4 tilka ff. Järgnevalt tilgutada büretist leelise (NaOH) lahust happesse (HCl), kuni lahuse värv muutub ühe tilga leelise lisamisel punaseks. Lugeda büretis oleva leelise nivoo asukoht 0,05 cm3 täpsusega. Korrata katset kuni tiitrimiseks kulunud leelise lahuse mahtude vahe ei ületa 0,1 cm 3. B Kontrolllahuse tiitrimiseks pipeerida 10 cm3 kontrolllahust kolbi, lisada 2- 4 tilka indikaatorit mp. Tiitrida HCl lahusega kuni kolvis olev kollane lahus muutub punaseks. Korrata katset kolm korda. 4. Katse andmed: A - CM, NaOH = 0,1053 mol/dm3 ; VHCl = 10 cm3 = 0,1 dm3 ; VNaOH = 10,5 cm3 = 0,105 dm3 . B - CM, HCl = 0,116 mol/dm3 ; VNaOH = 10 cm3 = 0,1 dm3 ; VHCl = 5,8 cm3 = 0,058 dm3 5
Loputada kooniline kolb. Pipeteerida kolbi 100 uuritavat vett ning lisada 3-4 tilka indikaatorit mp või mo · Täita bürett 0,1 M soolalahusega 0-ni · Tiitrida 0,1 M soolhappelahusega, seejuures segada kolvis olevat vett. Lõpetada tiirimine koheselt, kui punane värvus jääb püsima. Lugeda büretilt tiitrimiseks kulunud soolhappe maht 0,05 täpsusega · Loputada kolb dest. Veega ja korrata tiitrimist kuni tiitrimiseks kulunud HCl mahtude erinevus ei ületa 0,10...0,15 Katseandmed: Katse arvutused 1) Arvutada ioonide konsentratsioon 2) Karbonaatne karedus KK: B) Üldkareduse määramine · Pipeteerida koonilisse kolbi 100 uuritavat vett. Lisada 5puhverlahust ning indikaatorit ET-00. Lahus värvub lillaks · Seada bürett 0,025 M triloon-B lahusega töökorda, tiitrida kuni jääb püsima
Tallinn 2015 1. Tööülesanne Vastata antud küsimustele. PN2.H1 Küsimused: 1. Käivitada seade ühekordse vajutusega lülitusnupule. Kirjeldada seadme toimimise järjekorda. 2. Nihutada asendiandurit TK1 oma asendist nii, et see ei oleks kolvivarrele kinnitatud otsiku poolt mõjutatud ja püüda käivitada seadet. Mis juhtus? Miks? 3. Asendada nupplüliti fikseeritava lülitiga ja käivitada seade. Mis toimub? Peatada seade lüliti tagasilülitamisega. Korrata katset. Millises asendis peatub kolb? Miks? 4. Käivitada seade ja püüda kolvi käigu pikkust muuta asendiandurite TK1 ja TK2 nihutamisega alusel. Kas kolvi käigu pikkus on reguleeritav? Milline probleem tekib anduri TK1 nihutamisel? Vastused: 1. Vajutan nuppu → kolb liigub + asendisse ning TK1 pealt maha kuni jõuab TK2-ni siis liigub järsult – asendisse tagasi. 2. Mitte midagi ei juhtunud
pidevalt ja intensiivselt ringikujuliste liigutustega. Stöhhiomeetrilises punktis muutub vee värvus kollasest üle oranži punaseks. Oluline on lõpetada tiitrimine täpselt (ühe tilga täpsusega) siis, kui punane värvus jääb püsima viimase tilga lisamisel. Lugeda büretilt tiitrimiseks kulunud soolhappe maht täpsusega 0,05 cm3. 4. Loputada kooniline kolb hoolikalt destilleeritud veega ja korrata tiitrimist uue veekogusega. Korrata tiitrimist kuni tiitrimiseks kulunud HCl mahtude erinevus ei ületa 0,10...0,15 cm3. B) Üldkareduse määramine 1. Pipeteerida destilleeritud veega loputatud koonilisse kolbi 100 cm 3 uuritavat vett, lisada umbes 5 cm3 puhverlahust (mõõta 25 cm3 mõõtesilindriga) ning noaotsatäis (umbes 0,1 g) indikaatorit ET-00. Lahus värvub lillaks. 2. Seada töökorda bürett 0,025 M triloon-B lahusega ning tiitrida vett pidevalt
ning seejärel valada see büretti kuni mahuskaala 0-märgini jälgides, et et büreti väljalaskeava juures ei oleks õhumulle. Pipetile panna otsa pipetipump ning seejärel mõõta pipeti abil puhtasse koonilisse kolbi 10cm3 hapet ja lisada 2-4 tilka fenoolftaleiini. Seejärel tilgutata büretist NaOH lahust HCl-i, kuni lahuse värvus muutub ühe tilga NaOH lisamisel punaseks. Lugeda büretis oleva leelise nivoo asukoht 0.005cm3 täpsusega. Korrata katset kuni tiitrimiseks kulunud NaOH lahuse mahtude vahe ei ületa 0.1cm3. Saadud tulemustest leida aritmeetiline keskmine.Kontrolllahuse tiitrimiseks pipeerida 10cm3 kontrolllahust kolbi, lisada 2-4 tilka indikaatorid metüülpunane. Tiitrida HCl lahusega kuni kolvis olev kollane lahus muutub punaseks. Korrata katsed kolm korda. 5.Katse andmed: A) Cm, NaOH=0.1002 mol/dm3 VHCl=10cm3=0.1 dm3 VNaOH=10.7cm3=0.107 dm3 B) CM, HCl=0.1072 mol/dm3 VNaOH=10 cm3=0.1dm3 VHCl=6.97 cm3=0.0697 dm3 C)
kontsentratsiooniga NaOH lahust ja valada seda büretti kuni mahuskaala 0-märgini. Edasi mõõta pipeti abil puhtasse koonilisse kolbi 10 cm3 hapet ja lisada 2-4 tilka indikaatorit (fenoolftaleiin). Järgmisena tilgutada büretist leelise (NaOH) lahust happesse (HCl), kuni lahuse värvus muutub ühe tilga leelise lisamisel punaseks. Seejärel korrata katset kuni tiitrimiseks kulunud NaOH lahuse mahtude vahe ei ületa 0,1 cm3. Kontroll-lahuse kontsentratsiooni määramine tiitrimisega: Kontroll-lahuse tiitrimiseks pipeteerida 10 cm3 kontroll-lahust kolbi, lisada 2-4 tilka indikaatorit (metüülpunane). Tiitrida HCl lahusega kuni kolvis olev kollane lahus muutub punaseks. Korrata katset kolm korda. 4
Pipeti abil mõõta puhtasse koonilisse kolbi 10 cm3 hapet ja lisada 2-4 tilka indikaatorit ff (fenoolftaleiin). 3. Järgnevalt tilgutada büretist (büreti allosas kummitorus asuvale klaaskuulikesele surudes) leelise (NaOH) lahust happesse (HCl), kuni lahuse värvus muutub ühe tilga leelise lisamisel punaseks. Sel juhul on hape neutraliseeritud. 4. Lugeda büretis oleva leelise nivoo asukoht 0,05 cm3 täpsusega. Saadud lugem annab happe neutraliseerimiseks kulunud leelise mahu cm3-tes. Korrata katset kuni tiitrimiseks kulunud NaOH lahuse mahtude vahe ei ületa 0,1 cm3 (vähemalt kolm korda). Saadud tulemustest leida aritmeetiline keskmine. B Kontroll-lahuse kontsentratsiooni määramine tiitrimisega 1. Kontroll-lahuseks on leelise (NaOH) lahus mõõtkolvis. Soolhappe (HCl) jaoks mõeldud bürett tuleb enne täitmist hoolikalt läbi loputada väheste soolhappe lahuse kogustega, mille kontsentratsiooni te töö esimeses osas määrasite. Siis täita bürett sama
Vene. See on ajalooline piirkond, mis hõlmab Lääne-Venemaa, Valgevene, põhiosa Ukrainast ning osalt Slovakkia ja Poola. Claus kasutas Osanni pakutud nime oma sünnimaa Venemaa auks (Osannile see sünnimaa ei olnud, tema oli Saksamaal sündinud). 2)Kes ja millal avastas Element ruteenium avastati 19. sajandi esimesel poolel. 1807 uuris Poola keemik Jdrzej niadecki (1768-1838) plaatinamaake, lootuses korrata Wollastoni ja Tennanti edu, kes olid just neist maakidest avastanud roodiumi, pallaadiumi, osmiumi ja iriidiumi. Järgmisel aastal teatas niadecki, et ta oli tõepoolest leidnud uue metalli, mille ta nimetas vestiumiks aasta varem avastatud asteroidi Vesta auks. Teised keemikud üritasid tema tööd korrata, kuid see ei önnetunud neil. niadecki loobus oma avastusetaotlusest. 3) Paigutus perioodilisussüsteemis ja aatomiehitus(s.h
pealkirjas. Graafiku telgede thendus olgu sinna kirjutatud koos vastavate mthikutega. Joonised olgu varustatud allkirjaga, tabelid pealkirjaga. Kehtigu jooniste ja tabelite tekstist sltumatuse printsiip: need peavad ldiselt arusaadavad olema ka ilma, et teksti peaks lugema. Samas peavad kik phitulemused olema lhidalt ja arusaadavalt olema ra toodud ka tulemuste osa tekstis. Joonistel/tabelites esitatud detaile, arve ega vea hinnanguid tekstis ei korrata. Joonised ja tabelid on nummerdatud eraldi. Iga joonis paigutatakse selle tekstiosa jrele, kus teda esmakordselt mainitakse. Tulemustes ei kirjutata millestki muust, kui ainult konkreetsetest analsitulemustest (ei korrata metoodikat, ei arutleta tulemuste le, ei esitata levaadet asjassepuutuvast kirjandusest). Tihti on tulemuste osa kige lhem uurimist osa ldse. Tulemused on pikema t puhul otstarbekas jaotada alapeatkkideks, mis paigutatakse loogilises ja phjendatud jrjekorras. NB
tulpade pealkirjasid, siis tuleb valida loend on päisereaga. Kui tabel on ,,sassis" nagu antud pildil, siis tuleb liikuda tabeli lõpus olevale joonele, nii et tekip punase ringi sees olev kursor. See kursor lubab peale hiire vajutust valitud joont liigutada. Viimane joon tuleks liigutada kokku ülemisega, kui see ei õnnestu, siis tuleks võtta kinni kaugemale ulatuvast ülemisest joonest ja korrata sama toimingut. Teisel katsel õnnestub kahe joone ühildamine alati. Kui viimane joon paigas tuleb valida tabeli menüüst Automaatsobitus ja edasi kõige viimane valik, millkeks jaota veerud ühtlaselt. Peale seda lähevad kõik jooned paika, kuid tabel on pikaks venitatud. Sellest vabanemiseks võiks valida ka tabeli automaatsobituse vastvalt sisule. (esimene
Ta oli väga ilus ja paljud ihaldasid teda endale. Üks kurb juhtum oli ühe veetleva nümfi Echoga, kes sattus Hera viha alla. Põhjuseks oli see, et Hera üritas ühte Zeusi armulugu jälle välja uurida, kuid jäi Echo põnevat juttu kuulama ning kaotas oma järje käest. Seetõttu otsustas ta oma viha välja valada. Ta tegi sellise karistuse, et naine ei saanud enam ise küsimusi esitada ega muidu rääkida, sai ainult kas küsimustele vastata või korrata eelneva öeldut. Echole väga meeldis Narkissos, ning nüüd oli tal eriti raske, et mehe tähelepanu kuidagi endale saada. Ükskord avanes tal võimalus sellega, kui Narkissos hüüdis oma kaaslasi: ,,Kas keegi on siin?", siis sai Echo õnnest vastata: ,,Siin, siin...". Kuid Narkissos vastas, et Echo ei tuleks ning väitis, et ta enne sureks, kui annaks end Echole saagiks. Echo sai ainult alandlikult korrata: ,,Annan end sinule saagiks"
Tanel Padar and The Sun/ Ott Lepland Tanel Padar and The Sun on praegu Eesti populaarsein rockbänd. Ansambel loodi 2003 aastal Tanel Padari eestvedamisel. Aastal 2005 tuli välja nende esimene singel Welcome to Estonia, mis sai väga populaarseks. Alates sellest hetkest hakkaski nende tähelend, mis kestab siiamaani. Ansambli koosseis: Tanel Padar (vokaal ja kitarr) Danel Pandre (basskitarr) Tomi Rahula (klahvpillid) Boris Hrebtukov (trummid) Tarvo Valm (kitarr) Ott Lepland on tuliuus staar Eesti muusikas. Laulmisega on ta tegelenud lapsest saati. Juba väikese poisina ilmus temalt neli kassetti. Ta on osalenud saates "7 vaprat". Üle Eesti sai ta kuulsaks kui võitis telesaate Eesti otsib superstaari kolmanda hooaja. Enne talvevaheaega oli mul hea võimalus külastada Tanel Padari and The Sun ning Ott Leplandi kontserti. Pean tunnistama, et ma ei olnud Tanel Padari kontserdil esimest korda, vaid juba viiendat korda. P...
Tiitrida 0,1 M soolhappelahusega, seejuures segada kolvis olevat vett pidevalt ja intensiivselt. Stöhhiomeetrilises punktis muutub vee värvus kollasest üle oranži punaseks. Tiitrimine lõpetada täpselt (ühe tilga täpsusega) siis, kui punane värvus jääb püsima viimase tilga lisamisel. Lugeda büretilt tiitrimiseks kulunud soolhappe maht täpsusega 0,05 cm3. Korrata tiitrimist kuni tiitrimiseks kulunud HCl mahtude erinevus ei ületa 0,10...0,15 cm3. Üldkareduse määramine: Pipeteerida destilleeritud veega loputatud koonilisse kolbi 100 cm3 uuritavat vett, lisada ∼5 cm3 puhverlahust (mõõta 25 cm3-lise mõõtesilindriga) ning noaotsatäis (∼0,1 g) indikaatorit ET-00. Lahus värvub lillaks. Seada töökorda bürett 0,025 M triloon-B lahusega ning
Suurem (500...750 cm³) kooniline kolb vee hoidmiseks, koonilised kolvid (250 cm³) tiitrimiseks, pipett (100 cm³), büretid (25 cm³), mõõtsilinder (25 cm³), Na-kationiitfilter. 3.Töö käik A – Loputada bürett ning pipeteerida koonilisse kolbi 100 cm³ uuritavat vett, lisada 3...4 tilka indikaatorit mo või mp. Tiitrida 0,1 M soolhappelahusega. Stöhhiomeetrilises punktis muutub vee värvus kollasest üle oranzi punaseks. Korrata tiitrimist kuni tiitrimiseks kulunud HCl mahtude erinevus ei ületa 0,10...0,15 cm³. HCO−3 + H+ → H2O + CO2 B - Pipeteerida destilleeritud veega loputatud koonilisse kolbi 100 cm³ uuritavat vett, lisada ∼5 cm³ puhverlahust ning noaotsatäis indikaatorit ET-00. Lahus värvub lillaks. Seada töökorda bürett 0,025 M triloon-B lahusega ning tiitrida vett pidevalt segades kuni viimase tilga lisamisel jääb püsima sinine värvus. Korrata tiitrimist kuni tiitrimiseks kulunud triloon-
Tudengi kodune keel pole eesti keel. Teadus ja väärtushinnangud 2. Teaduslikkest ratsionaalsusnõetest kattuvad näiteks korratavus ja kontrollitavus ka Paul Hoyningen-Huene süstemaatilisuse printsiipidega. Iga läbi viidud eksperiment või vaatlus peab olema korratav st seda peaks olema võimalik korrata ka järgnevatel kordadel ilma, et lõpptulemus muutuks. Samuti peab paika pidama kontrollitavus, mis tähendab, et mingit protsessi peab olema võimalik kontrollida. Selle koha pealt võib öelda, et mõneti kontrollitavus ja korratavus käivad käsi-käes kuna selleks, et kontrollida peab uuesti monad eksperimenti läbi viima ja korratavus vastabki sellele, et seda on võimalik korrata nt järgneva kontrolli jaoks. 3
3. Töö käik A. Soolhappelahuse kontsentratsiooni määramine tiitrimisega Võtta kindla kontsentratsiooniga NaOH lahust ja valada büretti. Mõõta koonilisse kolbi 10cm3 hapet ja lisada 2-4 tilka ff’i. Seejärel tilgutada leelise (NaOH) lahust happesse (HCl), mida kergelt loksutada samal ajal, kuni lahuse värvus muutub ühe tilga leelise lisamisel punaseks. Lugeda büretis oleva leelise nivoo asukoht. Korrata katset kuni tiitrimiseks kulunud NaOH lahuse mahtude vahe ei ületa 0,1cm3, saadud tulemustest leida aritmeetiline keskmine. Seejärel tuleb arvutada tiitrimiseks kulunud NaOH lahuse mahujuärgi HCl lahuse molaarne kontsentratsioon. B. Kontroll-lahuse kontsentratsiooni määramine tiitrimisega Kontroll-lahuseks on leelise (NaOH) lahus. Soolhape (HCl) jaoks mõledud bürett tuleb enne täitmist läbi loputada vähese soolhappe lahuse
hapet ja lisada 2 tilka indikaatorit ff (fenoolftaleiin). 3) Järgnevalt tilgutada büretist (büreti allosas kummitorus asuvale klaaskuulikesele surudes) leelise (NaOH) lahust happesse (HCl), kuni lahuse värvus muutub ühe tilga lee-10 ml lise lisamisel punaseks. Sel juhul on hape neutraliseeritud. 4) Lugeda büretis oleva leelise nivoo asukoht 0,05 cm3 täpsusega. Saadud lugem annab happe neutraliseerimiseks kulunud leelise mahu cm3-tes. Korrata katset kuni tiitrimiseks kulunud NaOH lahuse mahtude vahe ei ületa 0,1 cm3 (vähemalt kolm korda). Saadud tulemustest leida aritmeetiline keskmine. B) Kontroll-lahuse kontsentratsiooni määramine tiitrimisega 1) Kontroll-lahuseks on leelise (NaOH) lahus mõõtkolvis. Soolhappe (HCl) jaoks mõeldud bürett tuleb enne täitmist hoolikalt läbi loputada väheste soolhappe lahuse kogustega, mille kontsentratsiooni te töö esimeses osas määrasite
hapet ja lisada 2-4 tilka indikaatorit ff (fenoolftaleiin). 4. Järgnevalt tilgutada büretist (büreti allosas kummitorus asuvale klaaskuulikesele surudes) leelise (NaOH) lahust happesse (HCl), kuni lahuse värvus muutub ühe tilga leelise lisamisel punaseks. Sel juhul on hape neutraliseeritud. 5. Lugeda büretis oleva leelise nivoo asukoht 0,05 cm 3 täpsusega. Saadud lugem annab happe neutraliseerimiseks kulunud leelise mahu cm3-tes. Korrata katset kuni tiitrimiseks kulunud NaOH lahuse mahtude vahe ei ületa 0,1 cm3 (vähemalt kolm korda). Saadud tulemustest leida aritmeetiline keskmine. Katseandmed. 1. VNaOH = 11,11 cm3 2. VNaOH = 11,01 cm3 3. VNaOH = 11,04 cm3 11,11 + 11,01 + 11,04 33,16 = = 11,05 Aritmeetiline keskmine : 3 3 Katse arvutus
Järgnevalt tilgutada büretist leelise (NaOH) lahust happesse (HCl), kuni lahuse värvus muutub ühe tilga leelise lisamisel punaseks. Sel juhul on hape neutraliseeritud. Lugeda büretis oleva leelise nivoo asukoht 0,05 cm3 täpsusega. Saadud lugemannab happe neutraliseerimiseks kulunud leelise mahu cm 3 -tes. Korrata katsetkuni tiitrimiseks kulunud NaOH lahuse mahtude vahe ei ületa 0,1 cm3 B Kontroll-lahuse kontsentratsiooni määramine tiitrimisega Kontroll-lahuseks on leelise (NaOH) lahus mõõtkolvis. Soolhappe (HCl) jaoksmõeldud bürett tuleb enne täitmist hoolikalt läbi loputada soolhappe lahuse kogustega. Täita bürett soolhappe lahusega kuni 0-märgini.
loputada destilleeritud veega. Pipeteerida koonilisse kolbi 100 cm3 uuritavat vett, lisada 3...4 tilka indikaatorit Täita bürett 0,1M soolhappelahusega nullini. Tiitrida 0,1 M soolhappelahusega, seejuures segada kolvis olevat vett pidevalt ja intensiivselt ringikujuliste liigutustega. Lõpetada tiirimine kui vesi muutub kollasest oranzi punaseks. Lugeda büretilt tiitrimiseks kulunud soolhappe maht täpsusega 0,05 cm3. Korrata tiitrimist kuni tiitrimiseks kulunud HCl mahtude erinevus ei ületa 0,10...0,15 cm3. B Üldkareduse määramine Pipeteerida destilleeritud veega loputatud koonilisse kolbi 100 cm 3 uuritavat vett, lisada 5 cm3 puhverlahust ning noaotsatäis indikaatorit ET-00. Lahus värvub lillaks. Seada töökorda bürett 0,025 M triloon-B lahusega ning tiitrida vett pidevalt segades kuni viimase tilga lisamisel jääb püsima sinine värvus.
Matvere ning ansambel Udupasun. Algul tuli lavale Marko Matvere, peale teda astus lavale ka Tätte ise, koos laulsid nad laulu ,,Ilus hetk". Peale mõnda laulu kutsuti lavale ansambel Udupasun. Udupasuna eripära mulle meeldis, nad mängisid erinevaid trumme ja ka torupilli. Kui mõõdusid veel mõned laulud, astusid lavale ka Maarja-Liis Ilus ja Liisi Koikson. Kontsert lõpetati lauluga ,,Tuulevaiksel ööl." Kui laul hakkas lõppema, karjus rahvas ,,Korrata! Korrata!" Nii saatsidki nad rahva muusika saatel ära. Minu kindel lemmiklaul oli ,,Tuulevaiksel ööl." Seda olin ma enne ka kuulnud, ning juba siis meeldis. Kontserdil tulid selle laulu ajal külmavärinad peale. See kontsert oli minu jaoks kindlasti kohe parim kontsert, kus ma käinud olen, see ei olnud ülepingutatud ja laulud olid tuntud- ning just see meeldis rahvale. Kui kohale jõudsin lossihoovi, olin ma väga väga imestunud, kuna seal oli tõesti väga-väga palju rahvast
Harjutamine 3. klassi tasemetööks Siin on töölehti, mis pakuvad kordavaid ülesandeid, et valmistuda 3. klassi tasemetööks kevadel. Töölehtede ülesanded: · korrata 3. klassis õpitut; · kinnistada ja harjutada; · kontrollida omandatud teadmisi. Töölehed hõlmavad: · arvutamist · tehete järjekorda · avaldise koostamist · puuduva arvu leidmist · kella tundmist ning aja ja kella peale ülesandeid · geomeetriaülesandeid · teisendamist · tekstülesandeid Töölehed on valmistatud nii, et neid saab kohe välja printida ning õpilastega koos teha või ka kontrollida õpilaste teadmisi. Õpetaja Inga Lokko
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
