Prosecution 2010/1, lk 9. JURIDICA VIII/2011 561 Eesti prokuratuurisüsteem rahvusvaheliste standardite valguses Norman Aas pigem prokuröri sõltumatuse tagamisele konkreetses kriminaalmenetluses*19 ja võimalike kõrgemal- seisvatelt ametnikelt tulenevate korralduste läbipaistvusele.*20 Siiski on viimasel ajal üha teravamalt päevakorda kerkinud diskussioon, kui suurt sõltumatust peaks prokuratuur tervikuna omama. See küsimus on eriti oluline seetõttu, et euroopalikud standardid lubavad tegelikult kahte erinevat lahendust prokuratuurisüsteemi suhetele teiste riigiorganitega. Esiteks õigus- süsteemid, kus prokuratuur omab täielikku sõltumatust parlamendist ja valitsusest. Teiseks riigid, kus pro-
sekretäride brigaad. Kohtunik ja vanemkohtunik peavad kandma vormi, milleks on pikad hallid püksid, hall särk ning mustad spordijalatsid. Kohtunik ja vanemkohtunik teevad mängu vältel koostööd. Nende kohustuste hulka kuulub: 5 · palli mängupanek, · mängu peatamine, kui pall on "surnud", · minutilise vaheaja korralduste andmine, · viset sooritavale mängijale ettenähtud kohast palli viskamine, · vaikne sekundite lugemine reeglitest kinnipidamiseks. · reeglite rikkumise või ebasportliku käitumise eest karistamine. Mäng peatatakse ühe kohtuniku vile peale, kui on vaja teatada määruste rikkumist. Vanemkohtuniku ülesannete hulka kuulub: · varustuse kontroll ja heakskiit, · palli lahtiviskamine väljaku keskelt, · lõpliku otsuse tegemine, kas korv loeb või ei,
meeldib kuuluda kuskile. Laste käitumine oleneb kõik sellest, kas laps tunneb end olulisena, kuulub ta kuskile või kas üldse pannakse teda tähele. Laps, kes käitub halvasti, on alati laps, kes tunneb end ebakindlalt. Igal lapse käitumisel on oma eesmärk. Samas käituvad ka vanemad lasteha valesti, hellitades ja poputades neid liialt.( Robert L. Powers. 2008). 3.1. Neli peamist halva käitumise eesmärki Lapse halb käitumine kodus võib väljenduda valimatus sõnavaras, korralduste eiramises, agressiivsuses, mis mõnikord saab alguse näiliselt pisiasjadest. Vahel võib selleks ka olla probleemidega perekonnas. Halva käitumise üks tõsisemaid põhjusi on psüühiline väärkohtlemine: lapse ignoreerimine ja tõrjumine, pidev mõnitamine ja alavääristamine, vaimne vägivald.(R.Lind 2009). Lapse halva käitumise põhjuseks võivad olla ka õpiraskused, halb kasvukeskkond, turvaruumi häirumine, psüühikahäired. Halva käitumise üks tõsisemaid
nõudeid. Töösisekorraeeskirjade sisu: 2 (1) Töösisekorraeeskirjad peavad kindlaks määrama vähemalt alljärgneva: 1) tööaja alguse ja lõpu eraldi täisealistele ja alaealistele, samuti tööaja lõpu puhkepäevade ja riiklike pühade eelsetel päevadel; 2) puhkamiseks ja einetamiseks antavad ajad; 3) palga maksmise aja ja koha; 4) tööalaste korralduste andmise korra; 5) töökaitse ja tuleohutuse üldjuhised. (2) Vahetustega töö korral võib tööaja alguse ja lõpu, puhkamiseks ja einetamiseks antavad ajad ning ühest vahetusest teise ülemineku aja ja korra määrata vahetusgraafikutega. Vahetusgraafikud kinnitab tööandja. 5. Poolte kohustused töösuhtes Poolte vastastikused kohustused: (1) Tööandja ja töötaja on vastastikku kohustatud:
(kus 4 tähistab funktsiooni, nt personalitööd ja 2.1-1/ Ministri määruste register Ministeerium Alatine 2.1-2/ Asutuse juhi käskkirjade register Ministeerium Alatine 1 tähistab esimest sarja selle funktsiooni all) 2.1-3/ Asutuse juhi korralduste register Ministeerium Alatine ............................. 2.1-6/ Töölepingute register Ministeerium 50a lepingu lõpetamisest 2.1-7/ Tööettevõtulepingute register Ministeerium 10a
Eesti 18. sajandil Kokkuvõte 18. sajandist Eestis Põhjasõda: (Ülevaade kronoloogias.) Peeter I ja Katariina I Eestis: Peeter I viibis Tallinnas üheksal korral. Ta on öelnud: ,,Kui Tallinn ja Rogerwiek oleksid olnud 1702. aastal minu omad, siis poleks ma oma residentsi ja euroopaliku Venemaa pealinna rajanud Neeva madalikule, vaid siia." Valitsejana tegeles Peeter I Tallinnas viibides mitte ainult kohalike ettevõtmiste ja probleemidega, vaid pidi siit mujale saadetud ukaaside ja korralduste kaudu jätkama kogu Vene riigi administratiivse ning sõjategevuse juhtimist võitluses Rootsi ja Türgi vastu, rahvusvahelisi sidemeid arendades, Venemaad euroopastades ja oma uut pealinna rajades. Samas, kus iganes Peeter I ka ei viibinud, ikka jõudsid temani raportid Tallinnast, mille põhjal tsaar saatis korraldusi sõjategevuse juhtimiseks, laevade retketeeks ja manöövriteks, ehitustöödeks siinmail. Peeter I
mujal ja on puutumatud a. Portfelliga minister minister, kellel on oma ministeerium b. Portfellita minister ajutine minister, kellel puudub oma ministeerium 2) Iga valitsuse liige juhib ühte poliitika valdkonda (v.a. peaminister) 3) Peaministri ül.-iks on integreerida erinevaid valitsemisalasid 4) Valitsuse ül. on a. Sise ja välispoliitika elluviimine läbi valitsusasutuste b. Korralduste ja määruste vastuvõtmine ning rakendamine (poolthäälte enamusega) 13. Valitsusasutuste liigid ja valitsusasutuse pädevuse alused Valitsus realiseerib oma võimu läbi valitsusasutuste. Valitsusasutused: I. Ministeeriumid II. Inpektsioonid III. Ametid IV. Riigikantselei V. Maavalitusused 14. Ministeeriumi staatus valitsusasutuste süsteemis (2) Ministeeriumi staatus: I. Täidab Vabariigi Valitsuse ülesandeid II
rahulik, peaaegu tasakaalukas. Kuid aina sagedamini ja aina järsemalt hakkas meeleolu pöördeid tegema, ta ärritus, läks endast välja, temas võtsid võimust raevupuhangud ja vihasööstud. Ludwig II jäi ikka üksildasemaks. 1883. aastal siirdus Joseph Kainz Berliini. Samal aastal suri Veneetsias Richard Wagner. Ta pöördus 29. augustil 1885 taas finantsminister Riedeli poole: ,,Minu kuninglik tahe on, et Minu poolt ette võetud ehitised saaksid Minu vastavasisuliste korralduste kohaselt edasi ehitatud ja lõpetatud. Neid Minu plaane pärsib aga tõsiselt Minu kabinetikassa ebasoodne seis. Ma teen Teile ülesandeks, härra minister, astuda vajalikke samme rahaasjade korrastamiseks, härra minister ja toetada nõnda Minu ettevõtmisi." Ludwigil tuli oma losside ehitamine ja kujundamine vähemalt nii kauaks peatada, kui ta senised võlad on tagasi makstud. Ta üritas siiski igalt poolt laenu saada, aga talle ei antud. Kuningas oli juba
toidukommetesse.'' Islamimaailma keskaaja nõutud kombed Õige toit ja õige käitumine toidulauas on Allahi teenimine ja sellele pööratakse kasvatuses ülisuurt tähelepanu islamimaailmas. Islami kasvatusmudel Juba enne islami perioodi olid araablastel-nomaadidel välja kujunenud oma järglaste kasvatamise ja õpetamise traditsioonid. Need sisaldasid nii eetikanorme kui ka inimese harmoonilise arengu printsiipe. Islamiusu hadiseid ehk korralduste kogusi tervetest eluviisidest õpetatakse igale lapsele. Neid kordab moslemi laps lõputult, kuni need pähe jäävad: ,, Reisige, liikuge pidevalt ja olge terve. Õppige ujuma, vibu laskma ja ratsutama. Ärge saastage seisvaid veekogusi. Hoiduge alkohoolsetest jookidest, sest nad on kõigi hädade algus ja kõigi õnnetuste ema. Ärge sööge liiga tulist toitu. Toidu austamine on enne ja pärast sööki käte pesemine. Kõige parem jook nii siin- kui ka sealilmas on vesi.
nõutakse töö tegemisel. Kestuseks on neli kuud, võib ka lühendada. 10. Mis on ettevõtte üleminek ja kas ta mõjutab töölepingu kehtivust? Ettevõtte üleminek ühelt omanikult teisele ja see ei mõjuta töölepingu kehtivust. 11. Millised on töötaja ja töövõtja kohustused? Töötaja: · Teeb kokkulepitud tööd + täidab kohustusi ettenähtud mahus, kohas ja ajal · Seaduslike korralduste täitmine · Koolitustel osalemine · Ei tee tegusid, mis takistaksid tööd, teiste tervist jne · Koostöö teiste töötajatega tööülesannete täitmiseks · Töötakistamistest teavitamine · Hoidub tööandja mainet rikkuvatest tegudest · Teatab ajutisest töövõimetusest · Hoiab ärisaladust Tööandja: · Kindlustab töötaja tööga + selged korraldused · Töötasu maksmine õigel ajal · Puhkuse andmine + puhkusetasu
partei Eesti Sotsiaaldemokraatik Tööliste Ühisus) * 27. november 1905 1. üle-eestimaaline rahvaasemike koosolek Tartus (saadikute vahel puudus üksmeel - kongress läks lõhki - - toimus kaks iseseisvat koosolekut 1. Jaan Tõnissoni juhtimisel (tagasihoidlikud nõudmised nõudsid Eesti alade ühendamist ühtseks rahvuskubermanguks, baltisakslaste eesõiguste piiramist ning riigimaade jagamist rahvale); 2. Jaan Teemanti juhtimisel (nõudsid valitsuse korralduste boikoteerimist, nekrutikohustuse eiramist, maksude tasumisest loobumist, seniste omavalitsuste laialisaatmist ja revolutsiooniliste komiteede loomist, riigi-, rüütelkonna- ja kirikumaade jagamist rahvale ning sõjaväe ja politsei asendamist relvastatud rahvamiilitsaga) * 24. detsember 1905 sõjaseisukorra väljakuulutamine kogu Eestis (põletati mõisasid, lõhuti viinavabrikuid, vangistati mõisnikke) 1905. a. revolutsiooni põhjused:
Neil on vankumatu usk oma visiooni ning nad ei heitu ebaõnnestumisest ega kriitikast. Neil kõigil on võime kaasata oma tegevusse juba varases faasis suurel hulgal talente. Kuidagi mängeldes kaasatakse massiliselt andunud fänne, kes teevad tasuta turundust. 26. Selgitage autokraatliku juhtimisstiiliga juhi käitumist. Sõnastage eluline/praktiline näide. Juht otsustab ainuisikuliselt ja tal puudub ka kohustus oma otsuseid alluvatele põhjendada. Kontrollib rangelt korralduste täide viimist. Kasutusel näiteks politseis ja sõjaväes, kus käsud täidetakse viivitamatult. 27. Selgitage demokraatliku juhtimisstiiliga juhi käitumist. Sõnastage eluline/praktiline näide. Juht loob usaldusliku õhkkonna, vastastikuse austuse ja pühendumise. Demokraatlik juhtimisstiil ei välista juhi ainuotsustamist. Võtab teadmiseks alluvate arvamused, delegeerib otsustamisõiguse allapoole, annab käske (võttes sealjuures arvesse ka alluvate arvamusi). Juht
toimingud, mille alusel moodustatakse mitmesugused erialased ametikohad, allüksused ja nende rühmitused. 272. Põhiülesandeks on varustada riviorganisatsiooni mitmesuguste erialaste teadmiste, oskuste, andmete, lahenduste ja nõuannetega. 273. 274. 58. Rivi- ja staabiorganisatsiooni vaheliste konfliktide põhjused 275. Riviorganisatsiooni juhtidel on oma allüksuste üle vahetu, administratiivne võim koos vastavate korralduste andmise õigusega. Staabiorganisatsiooni juhtidel ja spetsialistidel nende üle õigust ei ole. Neil on ainult kaudne, erialane korralduste andmise õigus. Staabiorganisatsiooni esindajad saavad riviorganisatsiooni mõjutada põhimõtteliselt ainult läbi sealsete juhtide ja spetsialistide. 276. Rivi seisukohalt 277. Staabi seisukohalt 278. · Staap haarab võimu. 281
töösisekorraeeskirjad, mida ei pea enam tööinspektsiooniga kooskõlastama. Tegemist on üldiste reeglitega töökorraldusele, mis laienevad kõigile töötajatele ning milles ei lepita töötajatega eraldi kokku. Töökorralduse all peetakse silmas eelkõige töö algusaega, tööpäevasiseseid puhkepause ja einetamisaega, vajadusel kaitseriietuse ja vahendite kasutamise kohustust, tööandja korralduste andmise korda, töötajapoolset aruandmise korda jne. Töökorralduse reeglitest teavitamiseks piisab, kui töölepingu dokumendis on esitatud viide dokumentide asukohale või allikale, kus dokumendid on kättesaadavad nt arvutivõrgus, sekretäri käes vms. 12) viide kollektiivlepingule on asjakohane vaid juhul, kui töötaja jaoks kohaldatakse kollektiivlepingut. Kollektiivleping võib kehtida konkreetse asutuse või
maksnud tegelikke asjaolusid teades. TLS §-d 13 ja 14 8. Töötaja kohustused Töötaja täidab oma kohustusi tööandja vastu lojaalselt. Täidab töötaja eelkõige järgmisi kohustusi: 1) teeb kokkulepitud tööd ja täidab töö iseloomust tulenevaid kohustusi; 2) teeb tööd kokkulepitud mahus, kohas ja ajal; 3) täidab õigel ajal ja täpselt tööandja seaduslikke korraldusi. TLS § 15 9. Tööandja korralduste andmine Tööandja korraldus peab olema seotud töölepingus ettenähtud tööülesandega. Korralduse andmisel peab tööandja mõistlikult arvestama töötaja huve ja õigusi. Töötaja ei pea täitma korraldust, mis ei ole seotud töölepingu, kollektiivlepingu ega seadusega. Korraldus, mis ei ole seotud töölepingu, kollektiivlepingu ega seadusega ja millest ei või kokkuleppel kõrvale kalduda või mis on vastuolus hea usu või mõistlikkuse põhimõttega, on tühine.
tasuga katmata kulude hüvitamist niivõrd, kuivõrd käsundiandjal on seni osutatud teenuse vastu huvi. 24) Õigus Töötaja tohib keelduda § 630. Tähtajatu Töövõtjal on õigus keelduda töö selliste korralduste käsunduslepingu keelduda töö tegemisest täitmisest, mis on korraline ülesütlemine tegemisest. vastuolus tema õigustega. Kumbki lepingupool Töötajal on õigus keelduda võib tähtajatu ületunnitöö tegemisest käsunduslepingu kuni Töötaja tohib keelduda käsundi täitmiseni igal lähetusest. ajal üles öelda
1 kuu kuivõrd käsundiandjal 1 kuu on seni osutatud 4) 10 ja enam aastat teenuse vastu huvi. 90 kalendripäeva 1 kuu 2 kuu 24) Õigus - Töötaja tohib keelduda § 630. Tähtajatu Töövõtjal on õigus keelduda töö selliste korralduste käsunduslepingu keelduda töö tegemisest täitmisest, mis on korraline ülesütlemine tegemisest. vastuolus tema õigustega. (1) Kumbki -Töötajal on õigus lepingupool võib keelduda ületunnitöö tähtajatu tegemisest käsunduslepingu kuni
Segatüüp afaasia Takistatud Täielikult Kombineeritud kahjustunud eelmistest. Kõne puhul hinnatakse Kõne ladusust- rütm, meloodia, artikulatsioon ja sõnade moodustamise kiirus. Parafaasia e. ühe sõna asendamine mingi teise sarnase tunnuse alusel või häälikute asendamine sõnas. Arusaamisvõime- alustatakse lihtsate korralduste täitmise hindamisest, kuni keerukate mitmeastmeliste käsklusteni Lausete kordamine- keerukad grammatilised konstruktsioonid Afaasiaga koos võib esineda parema kehapoole halvatud( paremakäelistel) tasakaalu-, orienteerumis-, nägemis-, kuulmishäired. Eestis tabab afaasi ligikaudu 1000 inimest aastas. Probleemid afaasia korral sõltuvad Milline ajupiirkond on kahjustunud Kui sügav ja mis tüüpi kahjustus
soovitud tulemuseni. Juhi puhul tähendab kohustuste väljaselgitamine üldjuhul tegevusvaldkonna kindlaksmääramist. Spetsialist või tehnilise täitja puhul tähendab kohustuste väljaselgitamine konkreetsete toimingute piiritlemist. Kohustuste fikseerimise eesmärgiks on eelkõige parema koordinatsiooni saavutamine eriallüksuste ja töötajate vahel. Õigused Õigused kujutavad võimu otsuste langetamiseks, korralduste andmiseks ja sammude astumiseks, mis on vajalikud enda või teiste tegevuste suunamiseks ja korraldamiseks. Kõige tugevam ja tõhusam kooskõlastav tegur organisatsioonis. Õiguste põhitüübid: karismaatiline, tava- ja seaduslik õigus. Autoriteet inimestele tema tegutsemise ja käitumise põhjal teiste poolt mitteametlikult antud õigus. Õiguste andmine Õigus on kõikidel juhtudel töösuhe. Õigus on suhe ülemuse ja alluva vahel.
Juhtimine vigade kaudu- juht kaardistab ja parandab vigu, sekkub kui töö ei kulge plaanipäraselt . Tegevusest sõltuvad tasud- töötaja panusele ja jõupingutusele, mis vastab tulemusele. 7. Klassikalised juhtimisstiilid. Autoritaarne ehk võimukas liider- kus juht on orienteeritud ülesannete täitmisele. Otsuste tegemisel lähtub enda seisukohtadest ja huvidest. Grupi liikmetelt nõutakse allumist ja korralduste täitmist, tunnustab vastavalt allumisele. hoiab eemale grupi tegevusest. Demokraatlik liider- orienteeritud grupi suhetele kui ka ülesannete täitmisele. ülesannete täitmisel lepitakse kokku tulemustes- teguviisides on vabadus või kehtivad kokkulepped. Juht käitub grupiliikmena. Mittesekkuv liider- juht ei sekku aktiivselt grupi töösse, väldib seisukohavõtte, lubab toimida töötajatel oma äranägemise järgi
läbivaatamise ettevalmistamine ja eelmenetlus halduskohtus.(Riigikohtu halduskolleegiumi praktika aastatel 2000-2002). 2003:1323). Haldukohtusse kaebuse esitamisel tuleb osata piiritleda halduskohtu pädevust üldkohtute pädevusest. Näiteks halduskohtu pädevusse kuuluvad vaidlused Avaliku teenistuse seaduse §160 lg 1 alusel, mille kohaselt on ametnikul õigus HKMS-s sätestatud tähtaja jooksul esitada kaebus halduskohtule teenistusalastes küsimustes antud käskkirjade, korralduste, otsuste ja sooritatud toimingute peale. Riigikohtu halduskolleegium oma 15.juuni 2001.a määruses haldusasjas nr 3-3-4-1-01 (RT III 2001, 24, 25) ja 13.oktoobri 2005 a. otsuses haldusasjas nr 3-3-1-38-05 (RT III 2005, 33, 331) märkis, et halduskohtutes lahendatakse ametnike teenistussuhtest tulenevaid vaidlusi ning tööõigussuhtest tulenevad vaidlused lahendatakse üldkohtutes. Sellisest halduskolleegiumi selgitusest ilmneb üheselt, et
Eriti püüti värvata neid isikuid, keda süüdistati nõukogude 8 korra vastastena. Nende värbamisel kasutati survemeetodeid, ähvardades värvatava perekond kas arreteerida või välja saata. Sellest pääseda oli võimalik ainult NKVD kaastöötajaks hakkamise teel. Peale sõja lõppu kasutas taasokupeeritud Eestis üsna sageli samasugust meetodit ka tollane KGB. Julgeolekuorganite määruste, instruktsioonide ja korralduste kohaselt kuulusid väljasaatmisele: natsionalistlike kontrrevolutsiooniliste organisatsioonide nagu Kaitseliit, Isamaaliit j.t. aktiivsed liikmed koos perekondadega. endised kaitsepolitseinikud ja politseinikud ning vanglatöötajad. endised suurmaaomanikud, vabrikandid ja riigiaparaadi teenistujad. endised ohvitserid, kelle kohta olid olema kompromiteerivad materjalid. nende kontrevolutsionääride perekonnaliikmed, kellele oli mõistetud kõrgeim karistusmäär.
efektiivsuse langemise. Seevastu 32-bitise tarkvara korral, näiteks Windows NT või UNIX keskkond, on töökiiruse kasv võrreldes Pentium protsessoriga märkimisväärne. Pentium Pro arhitektuuris on kasutusel kõik Pentium protsessori tähtsamad uuendused, lisandunud on ka mitmeid uusi: 8KB/8KB mitteblokeeriv vahemälu, 256KB-1MB integreeritud teise taseme vahemälu, dünaamiline korralduste täitmine, mitmetasemeline hargnemiste ettearvamine, andmevoo analüüs, käskude spekulatiivne täitmine. Protsessor sisaldab 5,5 mln. transistori. Tuumaks on RISC-protsessor, mille ümber ehitatud "tõlk", säilitamaks ühilduvust eelmiste protsessoritega. Protsessorite taktsagedused on 150; 166; 180 või 200 MHz. Seeriatootmist alustati 1995. Pentium Pro, mis sobis hästi serverarvutitesse, ei osutunud kuigi otstarbekaks tavakasutajale oma kõrge
Anni ja Jaan läksid tagasi vangi. Kord tuli Anni juurde vangikoja ülem,kes käskis Annil tema järel minna. Anni saadeti ühte tühja kongi, kuhu kohe pärast seda Jaan ilmus. vangala ametnik ütles neile, et nad võivad oma saladused ära rääkida ja oma südamed üksteisele avada. Jaan otsis sõnu, kuid vanglaametnik tuli talle appi, ta rääkis Annile, et Jaan tahaks Annilt luba temaga abiellumiseks. Abielupaar saaks Siberis koos elada, et lahusolek kestab vaid nende korralduste teostuseni. Anni seisis vaikides ta ei oskanud seda uskuda, lõouks küsis ta Jaanilt, et kas see on tõesti tõsi. Poiss kogeles, et kui Anni teda tahab. Anni tahtis ja küsis kust Jaan selle mõtte sai. Jaan rääkis, et ema oli öelnud, et kui Jaanil naine oleks, et siis oleks ta ei muretseks poisi pärast nii palju. Ja Jaan mõtles kohe Anni peale. Siis küsis ta Annilt, et kas tüdruk tahab varga naiseks saada. Anni ütles, et ta tahab.
võimukusest.Lihtkodanikust valitsejaks saamine eeldab kas õnne või võimekust, kuid kindlamini jääb püsima valitseja, kes on toetunud saatusele. Lihtsam on asi sellevõrra, et kuna eelnev valdus puudub, saab uus valitseja kohe kohapeale asuda. Tänu võimekusele on näiteks valitsema pääsenud Mooses, Kyros, Romulus, Thesus jne. Nemad tabasid õige hetke ning taipasid et on nende võimalus. Nad saavutasid võimu raskustega, kuid hoiavad seda vaevata. Nende raskuseks on uute seaduste ja korralduste kehtestamine, et rajada alusmüür. Ja eks uuendajale seisa ju vastu kõik vanakorra armastajad. Osalt on see tingitud sellest, et ei usaldata ühtegi uut asja, enne kui seda pole kogetud. Oluline on see,et vlalitseja peab ise olema iseseisvad, mitte paluma abikäsi. Inimesi on kerge milleski veenda, kuid raske hoida selles veendumuses. Ja selleks on,et neid seal hoida on vaja jõudu. Sellepärast on ka relvastatud valitsejad alati püsima jäänud
Oleme iseenda sümbolite vangid. Püüd võimule on universaalne jõud. Nagu näiteks seksuaalsus. Olulised on inimese tungid, mis viivad võimutahteni. Nietzcshe jaoks on Jumal surnud, alles on jäänud üksildane inimene, kes tunnistab vaid elu enda väärtust. Tema eesmärk on kirjeldada ideaalset, iseseisvat, sõltumatut, uut loovat inimest. Tema eesmärk on kujutada inimest, kes loob oma elu ilma Jumalata, ilma väljastpoolt antud käskude, korralduste ja moraalikoodeksita. Kuskil ei ole iseseisvust ja sõltumatust piisavalt. Võimutahe ilmneb jõuna. Ta ei räägi vastutusest. Õnn ja edukus piiravad võimutahet. Tahet peab juhtima ja suunama. Jõud vajab vastukaalu. Võimutahe vajab vastupanu. Valu ja kannatus teenivad võimutahtelist elu. Inimene on tervik ja tervikuna peab teda ka käsitlema. Et inimene saaks öelda jah, peab tal olemas olema võimalus keelduda. Kus on elu seal on vastupanu. Vaimseimad inimesed on tugevaimad. ARISTOTELES
NS sisaldas usuvastaseid süütegusid reguleerivaid koosseise, mis tegelikult koosnesid varavastastest süüte- gudest. Need olid suunatud sakraalsete, pühitsetud või mittepühitsetud esemete vastu.*37 Kirikuvara vastu suunatud süütegude koosseisud oli sätestatud NS 2. peatüki 4. jao artiklites 219–233. UNS koostamisel jäeti usuvastaste süütegude peatükist välja pühaduse teotamise (kirikust, kambrist ja teistest ruumidest kirikuvara vargus), valevande andmise, kiriklike korralduste mittetäitmise ja usu lõhes- tamise koosseisud. Mõned nimetatud koosseisudest olid sätestatud teistes UNS peatükkides ja mitu neist oli kõrvaldatud, sest UNS-s ei pidanud neid tegusid enam süütegudeks.*38 Nagu kirjutas N. S. Tagantsev, siis pühaduse teotamise puhul ei saa rääkida vaid usuvastasest süüteost. See, kellele vara kuulub, on tsiviil- õiguslik küsimus. Pühaduse teotamine on süütegu raskendav asjaolu, mitte süüteoks olemise tingimus.*39
küsimustega. Pärast Eesti Rahvakomissaride Nõukogu 18. septembril 1940. aasta vastavat otsust jõuti aasta lõpuks riigistada 387 suuremat kauplust, 1940. aastal riigistamine jätkus. Teise Maailmasõja alguseks oli enamus kauplusi natsionaliseeritud ja koondatud riikliku juhtimise alla, sest neisse kauplustesse oli määratud usaldusmehed. Usaldusmehed korraldasid järelvalvet ettevõtte tegevuse üle, võisid osa võtta ettevõtete juhtimisorganite tegevusest ning seisma panna viimaste korralduste täitmise, kui need korraldused ei olnud kooskõlas rahvamajnduse huvidega. Samuti jälgisid nad kaubandusettevõtete varade, kassa ja väärtpaberite kasutamist vastavalt ettenähtud juhistele. Erakaupluste üle laiendati riiklikku kontrolli. 1940. aasta 1. oktoobriks oli kontrolli alla võetud 213, 20. oktoobriks juba 488 ja 30. novembriks 506 erakaubandusettevõtet. 5
hulgast, kaasa arvatud endised Eesti Vabariigi poliitilised tegelased. Eriti püüti värvata neid isikuid, keda süüdistati nõukogude korra vastastena. Nende värbamisel kasutati survemeetodeid, ähvardades värvatava perekond kas arreteerida või välja saata. Sellest pääseda oli võimalik ainult NKVD kaastöötajaks hakkamise teel. Peale sõja lõppu kasutas taasokupeeritud Eestis üsna sageli samasugust meetodit ka tollane KGB. Julgeolekuorganite määruste, instruktsioonide ja korralduste kohaselt kuulusid väljasaatmisele: natsionalistlike kontrrevolutsiooniliste 3 organisatsioonide nagu Kaitseliit, Isamaaliit j.t.aktiivsed liikmed koos perekondadega. endised kaitsepolitseinikud ja politseinikud ning vanglatöötajad. endised suurmaaomanikud, vabrikandid ja riigiaparaadi teenistujad. endised ohvitserid, kelle kohta olid olema kompromiteerivad materjalid. nende kontrevolutsionääride perekonnaliikmed, kellele oli mõistetud kõrgeim karistusmäär
teha ettepanekuid eeskirjade muutmiseks, kuid tööandja ei pea seda arvestama(ei pea nendega nõustuma, juhul kui pole seadusega kooskõlas). See järel saadetakse eeskirjad töö inspektsiooni kooskõlastamisele. Töökoha eeskirjad on kohustuslikud vähemal 5 töötaja puhul. Miinimum nõuded: · Tööpäeva algus ja lõpp, puhkepausid · Töötamine enne riigipühasid · Palga maksmise aeg ja koht · Tööalaste korralduste andmise aeg ja koht · Töö kaitse ja tuleohutuse üldnõuded · Pärast tööpäeva lõppu ja puhkepäevadel töökohas viibimise kord · Töölt puudumisel teatamise kord · Üldised käitumisreeglid töökohal 4.Töölepingu pooled ja nende kohustused töösuhetes. Töötaja ja tööandja. · Tööandja annab töö ja kindlustab töö tingimustega · Töö eest tuleb anda kindlat tasu
Accounting OÜ näol on tegemist siiski tunduvalt väiksem firmaga. Õhkkond kontoris oli väga meeldiv ja juhendaja väga abivalmis ning seega käisin hea meelega praktikal. Käesolev praktika oli niisiis väga informatiivne nii raamatupidamise poolelt kui ka ettevõtte üldise tegevuse jälgimise küljelt. Tänu väga heale juhendamisele, arvan, et sain ettevõtte praktilisest tööst väga hea ülevaate ja mulle antud korralduste täitmistega edukalt hakkama. 23 KASUTATUD ALLIKAD 1. Baltic Chess Group OÜ raamatupidamise sise-eeskirjad 24 LISAD Lisa 1 Müügiarve (EEK) 25 Lisa 2 Müügiarve (EUR) 26 Lisa 3 Kontoplaan
Summeeritud tööaeg - TLS paragrahv 6 lg 6 sätestab summeeritud tööaja mõiste, mille kohaselt on summeeritud tööajaga tegemist, kui tööaeg jaguneb arvestusperioodi jooksul ebavõrdselt. Töötajale töö tegemisel tekkinud kulutuste hüvitamine - TLS paragrahv 6 lg 7 sätestab, et kui tööandja ja töötaja lepivad kokku, et tööandja hüvitab töötajale töö tegemisel või tööandja juhiste ja korralduste tõttu tekkinud kulutused, peab tööandja teatama töötajale töölepingus selle kokkuleppe sisu. - TLS ei anna loetelu hüvitamisele kuuluvatest kuludest. Kui puudub kokkulepe selle kohta, millised kulud, millises ulatuses ja mis korras kuuluvad hüvitamisele. Üle ühe kuu välisriigis töötamise kokkulepe - TLS $ 21 - TLS $ 6 lg 8 Töölepingu sõlmimine alaealisega - Alaealiste töösuhte regulatsioon erineb oluliselt täiskasvanute töösuhete
ja peavarju küsimustes. 4. Osalisriigid rakendavad kõiki vastavaid abinõusid, et tagada lapse ülalpidamine tema vanemate või teiste lapse eest materiaalset vastutust kandvate isikute poolt, seda nii osalisriigis kui ka välismaal. Eriti kui lapse eest materiaalselt vastutav isik ei ela lapsega samas riigis, aitavad osalisriigid kaasa nii ühinemisele rahvusvaheliste kokkulepetega või selliste lepete sõlmimisele kui ka muude kohaste korralduste tegemisele. Artikkel 28 1. Osalisriigid tunnustavad lapse õigust haridusele. Pidades silmas selle õiguse järjekindlat elluviimist ja lähtudes võrdsete võimaluste printsiibist, nemad omalt poolt: a) teevad alghariduse kõigile kohustuslikuks ja tasuta kättesaadavaks; b) soodustavad keskhariduse eri vormide arendamist, kaasa arvatud üld- ja kutseharidus, tehes need igale lapsele kättesaadavaks, ning rakendavad selliseid abinõusid, nagu tasuta hariduse
Valdaja on isik, kelle tegeliku võimu all asi on. Otsene valdaja valdab asja rendi-, üüri-, hoiu-, pandi- või muu selletaolise lepingu alusel, mis annab talle õiguse teise isiku asja ajutiselt vallata, on otsene, teine isik on kaudne valdaja. Valdajaks ei ole isik, kes teostab tegelikku võimu asja üle teise isiku korralduste kohaselt tema majapidamises või ettevõttes. Valdus on seaduslik või ebaseaduslik sõltuvalt sellest, kas see põhineb seaduslikul alusel või mitte. Valdus loetakse seaduslikuks, kuni ei ole tõendatud vastupidist. Valdus on heauskne, kui valdaja ei tea ega peagi teadma, et tema valdusel puudub seaduslik alus või
5) Audiitorkogu juhatuse distsiplinaarkaristuse määramise asja lõpetamise või algatamata jätmise otsuse kooskõlastamine 6) Uurimistoimingute läbiviimine audiitorkogu, selle liikme, residendi, juhatuse ja revisjonikomisjoni liikme ning kolmandate riikide vandeaudiitorite osas, kes on kantud Eesti registrisse. (volituste andmine uurimistegevuseks audiitorkogu liikmele) 7) Audiitorkogu juhatusele ettepanekute tegemine ja korralduste andmine 8) Peab korraldama kutseeksami ning rahvusvaheliste standardite ja muude dokumentide tõlkimise Järelevalve teostamiseks läbiviidav menetlus ei ole avalik. Järelevalve NK ja rah.ministeerium võivad täielikult või osaliselt avalikustada haldusakti või asja lahendi, kui see on vajalik klientide kaitseks või audiitortegevuse õiguspärase toimimise tagamiseks. Samuti võivad nad avaldada järelevalve kohta koostatud süstemaatilisi andmeid, mis ei
Hiina lubaduse demilitariseerida ja demokratiseerida Jaapani. Selle deklaratsiooniga ühines 1945. aasta augustis ka NSV Liit. USA okupatsioonipoliitikat Jaapanis hakkas kujundama ja juhtima senine liitlasjõudude ülemjuhataja Vaiksel ookeanil, USA kindral Douglas MacArthur. Tema tegevuse peasuunad olid militarismi likvideerimine, liberaalse loomuga konstitutsiooni kavandamine ja majanduse taastamine. Esialgu teostas MacArthur oma poliitikat otseste korralduste abil, ajuti isegi autokraatlikult, hiljem üha enam soovituste teel valitsusele. Okupatsiooni esimestel kuudel demobiliseeriti Jaapani mitmemiljonilised relvajõud ning saadeti laiali kõik militaristlikud ja marurahvuslikud organisatsioonid. Nende organisatsioonide peamised tegelased ja võimsamate tööstusettevõtete juhid kõrvaldati ühiskondlikust tegevusest ning saadeti erru. Endistest kolooniatest ja okupeeritud Kagu Aasia maadest repatrieeriti miljoneid jaapanlasi.
(Sa pead olema loomaarst). diagnoosimine juba iseenesest seotud paljude raskustega. o Arst formuleerib oma teadmised saksa või erialakeeles ja loomulikult ei saa talupoeg sellest aru või ei suuda oma seisukorda kirjeldada. o Hirm institutsiooni ees. Igaüks, kes tunneb provintsiarsti rõhuvaid muresid ja on teadlik peaaegu ületamatutest raskustest, mida põhjustavad harimatus, eelarvamused, arstiabi täielik umbusaldamine ja selle tagajärjel arsti korralduste täitmata jätmine, mis kõik takistavad maaelanike sihikindlat ravimist... Eestlastest veel: kõik kuni viimseni on nad sakslaste pärisorjad, - vaesed ja paljude asjade kasutamises nõmedad. Faehlmann: retseptiraamatus üks eesti nimi eestlased arstiabi saamisel tagasihoidlikud. Abi piir piki rahvuse ja klassi piire o Rahvameditsiin ja teaduslik meditsiin. Eriti selgelt tuleb ette apteegis (Lutsu ,,Ladina köök"). Kreutzwald:
ja korraldus. 4. Valitsus ja partei keskkomitee võisid välja anda määrusi. 5. Otsus oli normatiivakt ja sõltuvalt asjaoludest võis korraldus olla ka normatiivse iseloomuga, aga ei pidanud olema. Otsuse tegi nõukogu või täitevkomitee neile seadustega antud õiguste raames. Korralduse andis täitevkomitee esimees või aseesimees oma täitevkomitee otsuste või kõrgemalseisvate organite otsuste ja korralduste konkreetseks täitmiseks. Korraldust võib pidada käsuks või nõudeks. Otsuste aluseks võib olla seadus, seadlus, valitsuse määrus või korraldus. Otsus kehtis vastava linna, rajooni, alevi, küla vms territooriumil ja selle täitmine oli kõigile kohustuslik. Otsust võis teha ainult kollegiaalselt. 6. Valitsusasutuse kollegiaalne akt jõustati ministri käskkirjaga. 7. Ministeerium Otsused
omavoli vastu jõuga kaitsta, ületamata seejuures hädakaitse piire (AÕS § 41 lg 1). Kui asi võetakse valdajalt ära omavoliliselt salaja või vägivallaga, on valdajal õigus (vt AÕS § 41 lg-d 2 ja 3): 1) teolt tabatud või jälitatud omavoli tarvitajalt vallasasi kohe ära võtta; 2) omavoli tarvitaja kinnisasjalt eemaldada ja kinnisasi oma võimu alla tagasi võtta. Valdaja õigust omaabile võib kasutada ka isik, kes teostab tegelikku võimu asja üle valdaja korralduste kohaselt tema majapidamises või ettevõttes (AÕS § 41 lg 4). 47. Mis on aegumise sisuks? Kui isikul on õigus nõuda teiselt isikult teatud teo tegemist või sellest hoidumist (nõue), siis peab ta arvestama sellega, et see nõue aegub seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaeg) jooksul. Pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest (vt TsÜS § 142 lg 1). See ei tähenda aga nõude lõppemist
Haberman, kes koordineeris igapäevast tegevust siseriikliku julgeoleku vallas ja kes andis korralduse vähemalt üheksa hiljem hukatud või vanglas surnud inimese arreteerimiseks; 1940. aasta juulis Politseitalituse direktoriks määratud Murro ja abidirektor Kumm; polii- tilise politsei komissarid ja ametnikud (eriti Tallinna komissar Aleksander Reinson), kes 12 määrati ametisse 1940. aasta juunist kuni augustini ja kelle korralduste või tegevuse tagajär- jel vahistati mitusada inimest, kes anti NKVD operatiivgrupi kätte ja kellest enamik hiljem hukati või hukkusid NSVLi vangilaagrites. 1940. aasta augustist kuni 1941. aasta hilissuveni toime pandud konkreetsete tegude eest lasub vastutus järgmistel asutustel ja isikutel: 1) ENSV Siseasjade Rahvakomissariaadi Riikliku Julgeoleku Valitsus, mis reorganiseeriti 1941. aasta veebruari alguses ENSV Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaadiks, mille pä-
Lapse õiguste konventsioon* Vastu võetud ÜRO peaassamblee poolt 20. novembril 1989. a. SISSEJUHATUS Käesoleva konventsiooni osalisriigid, võttes arvesse, et vastavalt Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni põhikirjas välja kuulutatud printsiipidele on kõigi inimeste sünnipärase väärikuse ja võrdsete ning võõrandamatute õiguste tunnustamine vabaduse, õigluse ning rahu tagatiseks maailmas, pidades silmas, et Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni rahvad on põhikirjas kinnitanud oma usku põhilistesse inimõigustesse ja inimisiksuse väärtusse ja väärikusse ning on otsustanud arendada sotsiaalset progressi ning kõrgemat elatustaset vabamates tingimustes, tunnustades, et Ühinenud Rahvaste Organisatsioon on Inimõiguste ülddeklaratsioonis ja rahvusvahelistes inimõiguskonventsioonides välja kuulutanud ja kokku leppinud, et igaühel on õigus kõigile neis esita...
o inimene on haaratav sellesse tegevusse, mis toob kasu/tasu kasu on see, mis on inimese jaoks väärtuslik o kehalise karistuse vastu o karistus tekitab vastuseisu o parim tasu on heakskiit · enesekontroll et õppida peab inimene end kontrollima, et seda teha peab inimene olema füüsiliselt terve · enesedistsipliin · reeglid - lapse reeglid seada ei tohiks -mudelid ja eeskuju -suuliste korralduste asemel praktilisi harjutusi · laste kognitiivne võimekus piiratud lased mõtlevad piiratud maailmas -eristab laste ja täiskasvanute mõtlemist · sünnipärane uudishimu igas inimeses on kõik see olemas, et saada õige kasvatuse ja hariduse abil täiuslikuks Jean-Jacques Rousseau (1712-1778) - ema suri sünnitusel isa süüdistas teda ema surmas - isa eraldas poja teistest
teha ettepanekuid eeskirjade muutmiseks, kuid tööandja ei pea seda arvestama(ei pea nendega nõustuma, juhul kui pole seadusega kooskõlas). See järel saadetakse eeskirjad töö inspektsiooni kooskõlastamisele. Töökoha eeskirjad on kohustuslikud vähemal 5 töötaja puhul. Miinimum nõuded: · Tööpäeva algus ja lõpp, puhkepausid · Töötamine enne riigipühasid · Palga maksmise aeg ja koht · Tööalaste korralduste andmise aeg ja koht · Töö kaitse ja tuleohutuse üldnõuded · Pärast tööpäeva lõppu ja puhkepäevadel töökohas viibimise kord · Töölt puudumisel teatamise kord · Üldised käitumisreeglid töökohal 4.Töölepingu pooled ja nende kohustused töösuhetes. Töötaja ja tööandja. · Tööandja annab töö ja kindlustab töö tingimustega · Töö eest tuleb anda kindlat tasu
Summeeritud tööaeg - TLS paragrahv 6 lg 6 sätestab summeeritud tööaja mõiste, mille kohaselt on summeeritud tööajaga tegemist, kui tööaeg jaguneb arvestusperioodi jooksul ebavõrdselt. Töötajale töö tegemisel tekkinud kulutuste hüvitamine - TLS paragrahv 6 lg 7 sätestab, et kui tööandja ja töötaja lepivad kokku, et tööandja hüvitab töötajale töö tegemisel või tööandja juhiste ja korralduste tõttu tekkinud kulutused, peab tööandja teatama töötajale töölepingus selle kokkuleppe sisu. - TLS ei anna loetelu hüvitamisele kuuluvatest kuludest. Kui puudub kokkulepe selle kohta, millised kulud, millises ulatuses ja mis korras kuuluvad hüvitamisele. Üle ühe kuu välisriigis töötamise kokkulepe - TLS $ 21 - TLS $ 6 lg 8 Töölepingu sõlmimine alaealisega - Alaealiste töösuhte regulatsioon erineb oluliselt täiskasvanute töösuhete
lepitud töötajale kohaldatavas kollektiivlepingus, tuleb töötajat sellest teavitada. 3.11. Tööandja kohustuseks on teavitada töötajat töökorralduse reeglitest (TLS § 5 lõike 1 punkt 11). Seadus ei täpsusta nimetatud reeglite sisu ning jätab selle tööandja otsusta- da. Töökorralduse all peetakse silmas eelkõige töö algus- ja lõpuaega, tööpäevasiseseid puhkepause ja einestamisaega, vajadusel kaitseriietuse ja isikukaitsevahendite kasutamise kohustust, tööandja korralduste andmise korda jne. Töökorralduse reeglitest teavitamiseks piisab, kui näiteks töölepingus on esitatud viide dokumentide asukohale või allikale, kus dokumendid on kättesaadavad. Näiteks viide, et töökorralduslik dokument on leitav arvuti- võrgus või kättesaadav töökohas oleval teadetetahvlil. 3.12. Juhul kui tööandja juures on sõlmitud kollektiivleping, peab töötaja olema teadlik selle
Tallinnas ning Liivimaa Õuekohtus, mis asus pikka aega Tartus. Nende kohtute otsuste peale võis edasi kaevata kuni Rootsi kuningani, kelle sõna jäi ka kohtuasjades viimaseks ja lõplikuks. *Gustav II Adolf-oli Rootsi kuningas, valitses 1611-1632 (suri 1632) 24. Reduktsioon Rootsi võimu ajal Lk.111-114 (reduktsioon 1680, lääniõigus, Johann Reinhold Patkul, pärisorjust kinnitavate korralduste kinnitamine Eesti maal ja Liivimaal, vakuraamat, rakmetegu, jalategu, mõisavoor, abitegu, Rootsi riigi viljaait, 1695.-1697. aasta näljahäda) *Reduktsioon 1680- Rootsi troonile sai Karl XI, kes asus iseseisvalt valitsema 1672 aastal, tuues kaasa olulise pöörde kuningavõimu ning balti aadli suhtesse. Saanud päranduseks tühja riigikassa, alustas ta oma eelkäijate poole erakätesse antud riigimaade tagasivõtmist- reduktsiooni. 1680
hilisem areng ; iseseisvuse areng pidurdunud F71 MÕÕDUKAS VAIMNE ALAARENG *Areng aeglane ja piiratud *osa omandavad põhioskused lugemises, kirjutamises ja arvutamises *juhendamisel võimelised tegema lihtsamat tööd *liikuvad ja kehaliselt aktiivsed *täielik iseseisvus harv Diagnostilised juhendid: IQ test 35-49 ; verbaalse arengu tase varieeruv(võimest vaid põhivajadusi teatavaks teha lihtsa vestluseni, vaid lihtsamate korralduste mõistmine ning zestide kasutamine ; enamusel orgaaniline põhjus sedastatav ; epilepsia, neuroloogilised ja kehalised puuded tavalised ; enamus siiski võimelised kõndima abita F72 RASKE VAIMNE ALAARENG *Sarnane mõõdukale vaimsele alaarengule *Enamikul lisaks olulisi motoorikahäireid või muid puudeid *IQ test 20-34 F73 SÜGAV VAIMNE ALAARENG *Oluliselt piiratud võime aru saada ja täita nõudmisi ja korraldusi
Liivimaal maakohtud, mis arutasid talupoegade ja teiste mitteaadlike süüasju. Raskemad kuriteod lahendati Eestimaa Ülemmaakohtus ning Liivimaa Õuekohtus. Gustav II Adolf 1611- 1632- oli nendel aastatel Rootsi kuningas. 24. Reduktsioon Rootsi võimu ajal Reduktsioon 1680- riigimaade tagasivõtmine. Lääniõigus- Johann Reinhold Patkul- Liivimaa aadliopositsiooni juht, haritud, kuid samas kiusliku loomuga maanõunik. Pärisorjust kinnitavate korralduste kinnitamine Eestimaal ja Liivimaal: Eestimaa kuberneri Gustav Oxenstiera uuendatud maakorraldus fikseeris 1645. aastal sunnismaisuse ja pärisorjuse Põhja-Eestis. Redutseeritud mõisates seati sisse vakuraamatud, kuhu kanti kõik talupoegade kohustused mõisa vastu. Aadlikest sillakohtunike asemel asusid Liivimaal politseilisi ülesandeid täitma riigi poolt määratud ametnikud- kreisifoogtid. Talupoegade tähtsaimaks kohustuseks kujunes teotöö, mis jagunes rakmeteoks ja jalateoks. Kui
Majanduse veduriks oli rasketööstus, mis oligi seotud eelkõige sõjaväega see põhimõte kehtis Gorbatsovi perestroikani. Riiklik majandus ei loonud soodsaid tingimuse põllumajanduse edendamiseks. Talupoeg pidi riiki varustama toiduga. Talupoja ärakasutamine ei andnud pikemas perspektiivis positiivset tulemust. Ühiskonna moderniseermine tähendas ka sotsiaalse struktuuri teisenemist. Nende muudatuste juures on tähtis, et muutused polnud loomulikud, vaid toimisid kõrgelt tulnud korralduste järgi. Paljud sotsiaalsed rühmad likvideeritakse, teiste positsioone täpsustati. Kokkuvõttes loodi nende ümberkorraldustega eeldused, euroopalikus mõttes, seisuste kujunemiseks Venemaal ja pikemas perspektiivis oli sotsiaalse struktuuri muutumine positiivne samm. Positiivsel poolel on ka negatiivne pool. Kiired muutused tõid kaasa tohutute kontrollimehanismide rakendamised politseiriigi tingimustes. Riik hakkas oma alamaid kõikvõimalikul moel kontrollima
kongressi lõhki ning toimus kaks iseseisvat koosolekut. Jaan Tõnissoni juhtimisel Bürgermusse seltsi saalis koos olnud rahvaesindajad jäid oma otsustes suhteliselt tagasihoidlikuks nõudes Eesti alade ühendamist ühtseks rahvuskubermanguks, baltisakslaste eesõiguste piiramist ning riigimaade jagamist rahvale. Seevastu ülikooli aulas Jaan Teemanti juhatusel koosolekut pidanud saadikud nii vähesega ei leppinud. Aulakoosolek nõudis valitsuse korralduste boikoteerimist, nekrutikohustuse eiramist, maksude tasumisest loobumist, seniste omavalitsuste laialisaatmist ja revolutsiooniliste komiteede loomist, riigi-, rüütelkonna- ja kirikumaade jagamist rahvale ning sõjaväe ja politsei asendamist relvastatud rahvamiilitsaga. Aulakoosoleku otsused pälvisid laialdase heakskiidu ja ülirevolutsioonilised meeleolud levisid üle kogu maa. 27. Aasta 1917 Veebruarirevolutsioon 1917. aasta alguseks oli Esimene maailmasõda viinud Venemaa krahhi äärele
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
