Õigus on käitumisreeglite (normide) kogum, mis on kehtestatud (seadused, määrused, korraldused jne.); õigusnormid. või sanktsioneerinud riik ja mille täitmist tagatakse riigi sunniga Õigusüsteem võib olla ka õigusperekond. ning mis vastab ühiskonna õiglustundele. Õigusüsteemide tüübid: Mandri-Euroopa õigussüsteem; Positiivne õigus ehk objektiivne õigus on teatud ajal ja kohas Angloameerika ehk common law süsteem; Skandinaavia kehtivate kirjutatud õigusnormide kogum
LIIGITUS ÕIGUSAKTI FUNKTSIOONI JÄRGI: Kui võtta alusels õigusakti vastuvõtnud organi tegevuse sisu, siis jaotuvad õiguse allikad: 1. LEGISLATIIVAKTIDEKS vastu võetud riigi legislatiivorganite poolt - seadusandliku riigivõimu õigusaktid e legislatiivaktid (seadused); 2. HALDUSAKTIDEKS vastu võetud riigi eksekutiivorganite poolt - täidesaatva riigivõimu õigussaktid e haldusaktid (määrused, korraldused, käskkirjad), kohaliku omavalitsuse õigusaktid loetakse samuti haldusaktideks; 3. JURISDIKTSIOONIAKTIDEKS - vastu võetud riigi jurisdiktsiooniorganite poolt- jurisdiktsioonilised aktid (kohtuotsused, määrused, erimäärused). Sellist liigust võib nimetada õiguse allikate formaalseks liigituseks. Kui võtta aluseks põhite, millist ülesannet õigusakti õiguskorras täidab, siis saame järgmise liigituse: 1. LEGISLATIIVFUNKTSIOONI TÄITEV ÕIGUSAKT; 2
TaNaH: Kirjutatud Toora (5 Moosese raamatut), Neviim (Prohvetid) ja Ketuvim (Kirjad). Kokku on 39 raamatust, kus on aineks iisraellaste e juutide ja nende ning Jumala vahelise suhte ajalugu. Kirjutatud Toora sisaldab 613 kohustust, millest 248 on käsud ning 365 keelud. Pühakiri 2 Talmud: Suuline Toora e Misna ja kommentaarid e Gemara koos hilisemate seletustega, samuti käsud ja korraldused, mis reguleerivad Toora rakendamist. Igapäevane elu Süüa tohib ainult kossertoitu, mis on lubatud juudi seaduse e halahha poolt ning ettevalmistatud vastavalt spetsiaalsetele rituaalidele. Juutide religioosse elu keskmeks on sünagoog ja kodu, mille uksed on kaitstud mezuzaga. Juudi koguduse vaimne juht on rabi, kes tunneb ja õpetab Seadust. Vagale juudile on kodu samasugune Jumala tempel nagu sünagoogki. Sümbolid
valimise seaduse alusel; 2. valitsus - volikogu poolt moodustatav täitevorgan. Ning § 7 sätestab volikogu ja valitsuse õigusaktid 1. Volikogul ja valitsusel on õigus anda üldaktidena määrusi. 2. Volikogul on õigus üksikaktidena vastu võtta otsuseid, valitsusel anda korraldusi. 3. Volikogu ja valitsuse õigusaktid kehtivad antud omavalitsusüksuse haldusterritooriumil. Õiguse üksikaktideks on näiteks otsused, korraldused ja käskkirjad. Need õigusaktid ei sisalda õigusnorme ning on mõeldud kindlate üksikjuhtude reguleerimiseks
üle Eesti Bauhoffidest.Pidime viima istikud tagasi puukooli ning üle lugema,kas kõik ka arvuliselt klapib. 3.SWOT analüüs 3.1.Praktikakoha plussid ja miinused Praktikakoha plussid: · Õppisin tundma palju erinevaid taimi ning istikuid · Sain töö kogemuse Praktikakoha miinused: · Ei saanud teha erialast tööd · Pidevalt korduvad tööd · Kollektiivi arusaamatu käitumine ning arusaamatud korraldused 3.3.Praktika paremaks muutmise võimalused. Peaks arvestama ,mis eriala praktikantidega on tegu.Kas saab üldse erialast praktikat või mitte.Kuigi on arusaadav ,et osakondi oli mitu,kuid siis oleks võinud organiseerida vahetused teatud perioodidel.Ning ka praktikant on inimene, käitumist annab palju muuta seal.(Kõik praktikajuhendajad olid väga kenad inimesed ) 3.4.Ohud mis võivad varitseda välispraktikal
Laiendada sakslaste eluruumi Aaria rass maailma valitsejateks Saksa rassile puhtuse saavutamine (Juutluse, demokraatia kõrvaldamine jne) Milles seisnes natside diktatuur – Teised parteid saadeti laiali ning keelati samuti keelati ka ametiühingud. Pärast riigipresidendi loomuliku surma võttis selle ameti üle Hitler. Ta muutus diktaatoriks. Demokraatlikult valitud võim asendati keskliidu poolt valitud isikutega. Ettevõtete juhtidele anti korraldused kõik probleemid ise lahendada, mitte allujaid peeti riigireeturiteks. Sõna- ja kodanikuvabadused kaotati. Tähtis oli rassi puhtus. Keelati abielud juutidega ning ei lastud kurjategijatel ja vaimuhaigetel lapsi saada. Noorte kasvatamist juhtis riik, seega võidi sekkuda inimeste eraellu. Hakati juute tagakiusama. Neilt võeti ära õigused jäid, vaid kohustused makse maksta. Loodi sõjaväestatud organisatsioon SS ja allutati salapolitsei. Riik hakkas ise majandust juhtima
GEIR TAGAPERE 142763IAPB Labor 4: Failide ja katalogide pääsuõigused Failide ja katalogide pääsuõigused o Looge kataloog /var/www/leiutised. (/var/www on veebiserveri juurkataloog) o /var/www/leiutised peab kuuluma grupile leiutajad ja kõik sinna loodavad failid peavad samuti automaatselt leiutajad grupile kuuluma. Kõigil teiste jaoks peab olema kataloogil ja selles sisalduvatel failidel ainult lugemisõigus. Kasutada tuleb klassikalisi pääsuõigusi. Abiks on korraldused chgrp, chmod, ls -l. Sudo chgrp leiutajad /var/www/leiutised (change the owning group of directory and all its sub-dirs) Sudo chmod g+s /var/www/leiutised (g+s sets the group id on directory, k6ik loodavad failid kuuluvad leiutajad grupile) Sudo chmod ug=rwsx,o=r,+t /var/www/leiutised === sudo chmod 3774 /var/www/leiutised o Faile, mis asuvad katalogis /var/www/leiutised peavad olema kustutatavad vaid vastava faili omaniku poolt.
Minu nimi on Evely Auger 1. Kas see teos meeldis sulle või mitte? Või jättis hoopiski külmaks? Arutle miks. Vastus: See teos, ,,Mäeküla piimamees", meeldis mulle väga. Tavaliselt ei istu mulle väga teosed, kus käib juurdlus inimese hinges, kuid siin oli seda põnev lugeda ja jälgida. Kuidas üks noor naisterahvas suudab ennast nii iseseisvaks ja sõltumatuks muuta, eriti veel tollel ajal, kus peres oli võim ja korraldused meeste käes. Kus naine allus mehele nii nagu mees seda soovis. Aga Marist kasvas välja hoopis teine naine lõpuks, kui ta oli alguses olnud. 2. Mis selles teoses pani sind kaasa mõtlema? Miks? Vastus: Selle teose juures pani mind kaasa mõtlema see, et kas tollel ajal olidki, siis kõik inimesed niiöelda ainult raha ja rikkuse peal väljas. Et sa oled selle nimel kõigeks valmis, et vaid sinu enese unistus täituks, aga see mida tunnevad teised inimesed, see pole enam üldse oluline
28. Kes võtab EV vastu seadusi? 29. Kes paneb seadustest tulenevalt kohustused paika, kuidas neid nimetatakse? 30. Mis on üldakt? Üldakt on õigusakt , millega antakse üldisi , abstraktset hulka juhtumeid reguleerivaid õigusnorme. Sellised aktid on nt. seadused, määrused ja dekreedid 31. Mis on üksikakt? Üksikakt ei sisalda õigusnorme , vaid on individualiseeritud subjektile või konkreetse üksikjuhtumi lahendamisele . Sellised on näiteks otsused , korraldused , käskkirjad. 32. Võrdle üldakti ja üksikakti- erinevused, kumb on vähem tähtis? Üldakt koostab seadusi mis kehtivad kõigile aga üksikakt teeb neid aga konkreetsetele inimestele . Üksikakt on vähem tähtis.
saadikute nõukogud. · Kujunes välja ühe partei diktatuur. · Kärbiti kodanikuõigusi. · Majandusreformid: pankade ja suurettevõtete riigistamine, maa kuulutati riigi omandiks, mõisatest moodustati suurmajandid. Ettevalmistused iseseisvumiseks · Otoobripöördejärgsed nädalad kaksikvõim. · Maanõukogu otsus novembris 1917: Eesti tulevase riigikorra määrab Eesti Asutav Kogu ning kuni selle kokkuastumiseni on ainsaks kõrgeima võimu kandjaks Maanõukogu, kelle korraldused ainsana on Eestis kehtivad. · Hakati otsima toetust Lääne-Euroopa riikidelt. · Asutava Kogu valimised katkestati enamlaste poolt. · Valmistuti iseseisvuse väljakuulutamiseks iseseisvusmanifestiga ajal, mil enamlased taanduvad Saksa pealetungi eest. Maapäeva laialisaatmine enamlaste poolt Iseseisvuse väljakuulutamine · 18. veebruar algab Saksa armee üldpealetung. · 19. veebruar moodustatakse Eestimaa Päästekomitee, kuhu kuulusid Konstantin
alajaotused kirjatähtedega rasvases kirjastiilis(Bold/Paks). Pealkirjades sõnu ei poolitata, lühendeid ei kasutata. Pealkirjad joondatakse lehe vasakusse serva ja pealkirja lõppu ei panda punkti. Pealkirjad vormistatakse: PEATÜKI PEALKIRI (Heading 1/Pealkiri 1 ) Times New Roman ,16 pt, rasvane, kõik suurtähed. Kui arvuti pakub midagi muud (nt Heading 1/Pealkiri 1 suuruseks 12pt ja teist kirjastiili), siis antakse tähtede suuruse või esiletõstu muutmiseks korraldused: Format-Styles/Fondi suurus Avaleht-nt Heading 1/Pealkiri 1 ja muudetakse vormindust. · Alapeatüki pealkiri (Heading 2/Pealkiri 2) Times New Roman, 14 pt, rasvane ja kaldkirjas, esimene suurtäht. · Punkti pealkiri (Heading 3/Pealkiri 3 ) Times New Roman 12 pt, rasvane, esimene suurtäht. Kui arvuti pakub midagi muud (nt Heading 1/Pealkiri 1 suuruseks 12pt), siis antakse tähtede suuruse või esiletõstu muutmiseks korraldused: Format-Avaleht --» Style-Laadid.... Avanevas
Jonathan Harker, noor inglise jurist, reisib Castle Dracula on Ida-Euroopa riik Transilvaania sõlmida kinnisvara tehingu ülik nimega krahv Dracula. Nagu Harker Vendid oma teed läbi maalilise maastiku, kohalike talupoegade hoiatab teda tema sihtkoht, andes talle crucifixes ja muud võlusid peale kuri ja käibelelaskmine kummaline sõnade Harker hiljem tõlgib "vampiir." Hirmunud kuid mitte vähem kindlaks Harker vastab krahvi vedu, nagu kavandatud. Reisimine loss on ahistav ja vedu ligi rünnanud vihane hundid mööda teed. Pärast saabumist lagunenud vana loss, Harker leiab, et eakatel Dracula on haritud ja külalislahke härrasmees. Pärast ainult paar päeva, aga Harker mõistab, et ta on tegelikult kinnipeetavat lossi. Rohkem Harker uurib olemust tema vangistuse, rohkem rahutu ta muutub. Ta mõistab, et loota omab üleloomulikke võimeid ja kuratlik ambitsioonidele. Ühel õhtul, Harker on peaaegu rünnati kolme ilus ja võrgutav naine vampiirid, kuid ...
Viimasele aga sõltusid monarhid peamiselt maksustamisküsimustes. Valgus ajastu Preisimaa omariikluse ajalugu algub 1525. aastal mil reformatsiooni käigus ilmalikus muutunud Saksa ordu Preisimaa harust kujunes Preisimaa hertsogiriik, mis oli ka esimene protestantlik riik Euroopas. Nagu ka absolutismis oli valgustus ajastu riigis tähtsal kohal armee ning bürokraatia, mida Friedrich Wilhelm I arendas välja Preisimaal. Riigiasjade üle otsustas kuningas ikka ainuisikuliselt, oma korraldused aga saatis ta ümbrikutega ministritele täitmiseks. Kuningavõim oli mõlemal ajastul omamoodi. Absolutismi ajastul loeti kuningas Louis XIV valitsusaega absolutismi kõrgajaks Euroopas. Arvatavasti ikka sellepärast, et ligi kaks aastakümmet valitses kuninga kõrval ministrina Jules Mazarin, kes surus maha kuningavõimu vastaste mässud ning kuninga nimel valitsedes haaras endale kogu võimutäiuse. Kuid peale
õigusnorme. Nt seadus, määrus. 2. Üksikaktid. Üldakt ehk normatiivakt on õigusakt, millega antakse üldisi, abstraktset hulka juhtumeid reguleerivaid õigusnorme. Sellised aktid on näiteks seadused, määrused ja dekreedid. Vastandina üldaktile antakse õiguslikus elus üksikjuhtumite lahendamiseks ka üksikakte, mis ei sisalda õigusnorme, vaid on adresseeritud individualiseeritud subjektile või konkreetse üksikjuhtumi lahendamisele. Sellised on näiteks otsused, korraldused, käskkirjad. ÕLA liigid: 1. Seadus - Põhiseaduse järgi kuulub seadusandlik võim Riigikogule. Seadus on kas Riigikogu poolt v rahvahääletusel vastu võetud juriidiline jõuda õigusakt, millel on kõrgeim õigusjõud. Kõik teised õigusallikad peavad olema vastavuses seadusest tulenevate nõuetega. Seadust saab muuta v kehtetuks tunnistada vaid selle vastuvõtnud organ.
üle mistahes kujul. Läbirääkimiste eesmärk sai olla vaid iseseisvuse taastamine. Senisest jõulisemalt üritasid Balti riigid leida iseseisvumispüüdlustele rahvusvahelist toetust. Iseseisvusreferendumi jaoskond Tallinnas Augusti Puts ja Baltikum Mitmes liiduvabariigis suhtuti riigipöördesse äraootavalt või koguni poolehoiuga. Balti liiduvabariikides aga asusid kohalikud võimud otsustavalt tegutsema. Eesti Vabariigi Ülemnõukogu ja valitsus kuulutasid RESK-i korraldused ebaseaduslikuks. Riigipöörde esimese päeva hommikul, 19. augustil, teatas Balti Sõjaväeringkonna ülem RESK-i nimel, et nüüdsest teostab tema võimu kolmes Balti liiduvabariigis. Ta nõudis kõigi Nõukogude Liidu põhiseadusega vastuolus olevate seaduste tühistamist, täitevõimu tegutsemise kooskõlastamist isiklikult temaga ning rahvakogunemiste ja miitingute keelustamist. Eestis paiknevad sõjaväeosad viidi lahinguvalmidusse. Mitmete kohalike garnisonide (Võru,
nõustuma isiku otsusega. Igal inimesel on õigus ise otsustada, mis on tõeline nauding ja mis mitte- kui paranemislootuseta isiku jaoks oleks nauding pääseda oma piinadest, oleks see tema seisukohast ja utilitarismi seisukohast õige otsus. Lisaks on inimesel õigus nõuda, et tal oleks tagatud oma surma kui vältimatu saatuse väärikas kulgemine. Eetiliselt on aktiivne eutanaasia mõeldav just juhtudel, kui on olemas patsiendi testament või korraldused. Utilitarismi põhimõtte (maksimaalse hulga inimeste maksimaalne hüvang) kohaselt peaks eutanaasia olema lubatud ka seetõttu, et lisainimese haigevoodis hoidmine tähendab haiglale lisakulutusi ning üks voodikoht on rohkem hõivatud. Lubades inimesel surra, annaks see tema koha vabaks ning võimaldaks rohkem teisi inimesi ravida. Paigutatakse palju ressursse inimestesse, kes on suremas, kuid esiplaanile peaks panema patsiendid, keda on võimalik ravida
kindlasti iseseisvust. Esimene rahvahääletus oli 10.veebriaril Leedus, kus 90,5% hääletanutest pooldas iseseisvust. Ka ligikaudu 1/3 muulastest toetas Eesti iseseisvumist. Referendumi küsimusele ,, Kas Teie tahate Eesti Vabariigi riikliku iseseisvuse ja sõltumatuse taastamist?" vastas eitavalt 21,4%. OMARIIKLUSE TAASTAMINE Baltikumis tegutsesid augustiputsi ajal resuluutselt. Eesti Vabariigi Ülemnõukogu ja valitsus kuulutasid RESK-i korraldused ebaseaduslikuks. Riigipöörde esimese päeva hommikul oli Balti Sõjaväeringkonna ülem kindral Fjodor Kuzmin RESK-i nimel teatanud, et võimu kolmes Balti liiduvabariigis teostab tema. Võimuvaakum Moskvas võimaldas Eestil välja kuulutada iseseisvuse. Eesti Kommiteega kokkuleppe alusel võttis Ülemnõukogu 20.augustil 1991 aastal vastu ,, Otsuse Eesti riiklust iseseisvusest". Selle otsusega taastati riiklik iseseisvus. ÜHINEMINE EUROOPAGA
-Kõike ei saa seadustega reguleerida -Seadused peavad olema erapooletud -Kõikide huvi ja seadustundega arvestamine -Õigus muutub pidevalt Seaduseelnõu väljatöötamine 1) Seaduse algatamine 2) Riigikogu juhatusse 3) Riigikogu komisjon 4) Esimene lugemine 5) Teine lugemine 6) Kolmas lugemine ja lõpphääletus 7) President allkirjastab seaduse Õigusnormide hierarhia Eestis -Rahvusvahelised lepingud -Põhiseadus -Konstitutsioonilised seadused -Seadused -Määrused, korraldused, otsused -Üksikaktid Põhiseadus ehk konstitutsioon määratleb -Riigivõimu ja üksikisiku suhted -Riigikorralduse -Riigivõimu ja kohalike omavalitsuste seisundi -Õigusloome põhialused Õigusriigi tunnused -Riigivõimu piirab põhiseaduslik alusdokument -Ühiskondlike probleemide lahendamine seadusandlusest lähtuvalt -Seaduste universaalne kehtivus -Võimude lahusus -Arvamusvabadus -Kodanikuõiguste tagamine -Eraomandi kaitse riigi omavoli eest Erakondade vajalikkus
puhul pisut ülepingutatud. Mis põhjustab tööstressi? Stressi põhjustab vilets sobivus inimese ja töö vahel, meie rollikonfliktid tööalaste ja väljaspool tööd täidetavate rollide vahel, meie ebapiisav kontroll oma töö ja elu üle. Stress on põhjustatud paljude stressorite koostoimest: 1. liiga palju või liiga vähe tööd 2. mitteadekvaatne aeg tööülesannete täitmiseks 3. puudulik tööülesannete kirjeldus või mittearusaadavad korraldused 4. tunnustuse ja tagasiside vähesus või puudumine 5. paju vastutust, kuid vähe võimalusi otsustada 6. vähe koostööd tegevad või liiali vähe toetavad ülemused 7. töö tulemuse mittetunnustamine, kontrolli puudumine 8. ebakindlus töö ja ametialase positsiooni suhtes 9. etniline, rassiline, sooline, vanuseline jms ahistamine 10. vägivalla esinemine 11. ebameeldivad või kahjulikud töötingimused 12. ei ole võimalik tööl kasutada oma võimeid ja teadmisi, oskusi 13
*palgavägi asendati nekrutitega, kes vabal *nõunikud puudusid ajal elatasid end põllutööga *uuendati õiguskorraldust: lühendati *arendas välja Preisi bürokraatia kohtuasjade menetlusaega, kohtunikel (ametnikuvõim) õigusalane haridus *riigiasjade üle otsustas kuningas *seadustekogu, valmis pärast kuninga surma ainuisikuliselt, oma korraldused saatis *muutis langetatud kohtuotsuseid ministritele täitmiseks *suurendas armee 200 000 meheni *riigiametnikel kindel teenistuskord *jätkus merkantilistlik majanduspoliitika *"Mitte targutada!" *rahvaarvu suurendamiseks kuivendati ja armee 80 000 meest, vallutas maid juurde koloniseeriti Oderi- äärsed alad *sõjaväelise hariduse nõudmine *kaotas pärisorjuse
Rahvaharidus sai Põhjasõja ajal kõvasti kannatada, koolide arv kahanes ning õpetajatest oli puudus. Koos ainelise olukorra paranemisega hakkas aga olukord paranema ning õpiti enamasti rehetubades. Esimene kogu Liivimaad hõlmav koolikorralduskava kehtestati 1739. aastal. 18. sajandi lõpul oskas Liivimaal lugeda üle poole eesti talurahvast, kirjutamisoskus oli aga veel endiselt haruldane. Kokkuvõtvalt võib öelda, et Vene ajal olu väga suureks alustalaks Rootsi ajal loodud ideed ja korraldused. Luteri uks jäi endiselt püsima, seda küll Vene õigeusu kiriku kõrval. Vene ajal hakkasid levima uuenduslikud usuvoolud. Haridus edendamine oli tähtsalt kohal mõlemal perioodil ja oluliseks peeti lugemisoskust.
keelepeks, sest see oli ainuke asi siin ajalikus elus, mis tõeliselt huvi pakkus ja närve kõditas. Ta sai ka korduvalt oma vanamehe käest pragada selle eest ning peksu, kuid ei see tema lõugu kinni suutnud hoida. Oru Pearu naise- ,,lambasihvri" elu oli mõnevõrra kergem kui teistel Vargamäe naistel. Tema ei pidanud rügama päevad-ööd põllul tööd teha, sest Pearu ei tapnud teda tööga. Tema kohustus oli kasvatada lapsi ning kodu hoida. Vahest olid Pearu antud korraldused ka Pearule endile konti mööda , kuid puhtalt võimu näitamiseks, sundis ta ,,lambasihvrit" neid tegema. Oru Pearu oli keevalise loomuga ning kange viinanina, pidi ,,lambasihver" kaitsma omi lapsi Pearu peksu eest, ta lasi end ise peksta selle asemel. Samuti oli ,,lambasihvri" päevad ka täis muret, sest Pearu armastas kõrtsis käia ning sealt sakste toas end maani täis juua ning siis koju võimu näitama tulla.
inimesele. Ka siis kui see on laadimata. 3). Ära kunagi vajuta põhjuseta või mõtlemata päästikule. Iga ametnik vastutab isiklikult tulirelva kandes oma tegevuse eest. 14 Mida pead kehtiva korra kohaselt tegema järgmise 3 aasta jooksul, kui oled saanud teenistuses püstoli kandmise õiguse? 2 tagant läbima teooria, kuue kuu tagant käima laskmas. 15 Nimeta ohutustehnika nõuded laskeharjutusel 1) laskeharjutusel osalejatele on laskeinspektori korraldused täitmiseks kohustuslikud. 2) Lasketiirus tuleb järgida seal kehtestatud ohutusnõudeid ja sisekorraeeskirju 3) Laskeharjutustel laskmise ajal kõik seal viibijad peavad kandma kõrvaklappe ja laskmisel peab kandma kaitseprille. 4) Kuivtreeninguga on lubatud tegeleda laskeinspektori loal ja tema määratud kohas ning suunas. 5) Relva tohib laadida ainult peale laskeinspektori käsklust 6) Laskmist võib alustada ainult peale laskeinspektori käsklust
tuvastada kliendi nime. Olemis Tellimus on tunnus Kogus, kuhu sisestatakse soovitud tellitava toote kogus. Hind on tellimuse maksumus kokku. Kuupäev tähistab seda, millal tellimust soovitakse. Aadress on see, kuhu tellimusele järgi tullakse. Kinnitus saab olla väärtustega Ei või Jah. Kui kinnitus on Ei, siis ta arhiivi ei lähe, kui kinnitus on Jah, siis läheb kõik vajalik info arhiivi ning töötajal on hea teha aruannet (trigger). 2. Graafiline mudel 3. Andmebaasi loomise korraldused Kuna ülesande juhendis ei ole öeldud, et peame siia esitama ka foreign key ja trigger käsud, siis me seda ei teinud. CREATE TABLE Arhiiv ( Tellimus_Töötaja_Isikukood INTEGER UNSIGNED NOT NULL, Tellimus_Klient_ID INTEGER UNSIGNED NOT NULL, Tellimus_Kogus INTEGER UNSIGNED NOT NULL, Tellimus_Aadress VARCHAR(255) NOT NULL, Tellimus_Kuupäev VARCHAR(10) NOT NULL, Tellimus_Hind INTEGER UNSIGNED NOT NULL, Tellimus_Toote_ID INTEGER UNSIGNED NOT NULL,
Õ26kj(S) PULMONOLOOGIA JA ÕENDUSABI JUHTUMI UURING Iseseisev töö õppeaines Sisehaige õendus Tallinn 2018 SISUKORD PULMONOLOOGILISE HAIGE JUHTUM...........................................................3 1. EMFÜSEEMI PATOFÜSIOLOOGIA..................................................................4 2. PATSIENDI SPETSIIFILISED NÄITAJAD ........................................................6 3. ARSTI KORRALDUSED...............................................................................7 4. ÕENDUSPLAANI KOOSTAMINE...................................................................8 4.1.Objektiivsed ja subjektiivsed sümptomid.........................................................8 4.2.Õendusplaan..........................................................................................10 5. ARSTLIKU PLAANI KÜSIMUS.....................................................................13 6
*Maa kuulutati riigi omandiks, mõisnike maavaldused konfiskeeriti -Eesti üksused koondati Eesti Diviidiks, mille etteosa sai Johan Laidoner. Hiljem algas rahvusväeosade asendamine Eesti Punaväega. -Enamlaste poliitika tekitas rahva seas rahulolematust ning nende toetajaskond hakkas vähenema. Ettevalmistused Iseseisvumiseks -Maapäeva koosolekul novembri keskel deklareeriti, et tulevase riigikorra määrab Eesti Asutav Kogu, kuni selle ajani on kõrgema võimu kandjaks Maapäev, kelle korraldused üksnes Eestis määravad. - Enamlased saatsid Maapäeva jõuga laiali, aga nad hotusid illegaalselt edasi. Aastavahetusel jõuti kokkuleppeni, et niipea kui Saksa okupatsioon on muutumas tõlisuseks, tuleb Eesti kuulutada iseseisvaks ning taotleda tunnustust lääneriikidelt. -1918 jaanuarist astuti esimesed sammud: *Loodi kontakt Vene, SB, USA, Pr saatkondadega Petrogradis *Moodustati välisdekloratsioon tutvustamaks Eesti taotlusi Lääne-Euroopale. Saksamaa asub pealetungile
kodanike ühiselu. Eristatakse kahte tüüpi õigusakte: õigusloovad aktid ehk õiguse üldaktid - õigusaktid, mis sisaldavad õigusnorme (pädeva institutsiooni poolt kindlas korras loodud üldise iseloomuga, üldkohustuslik ja formaalselt määratletud käitumisreegel, mis tagatakse riigi sunniga). õiguse üksikaktid - õigusaktid, mis ei sisalda õigusnormi. Õiguse üksikaktideks on näiteks otsused, korraldused ja käskkirjad. Need õigusaktid ei sisalda õigusnorme ning on mõeldud kindlate üksikjuhtude reguleerimiseks. 4 Kontinentaalses õigussüsteemis on õigusaktide süsteem hierarhiliselt ühtsustatud. Kaasaegse riigi õigusaktide süsteemi vundamendiks on konstitutsioonid või konstitutsioonilised seadused. Neile järgnevad õigusjõult seadused ning seejärel haldusaktid. Ülevaade õigusaktidest Eesti õiguskorras 1
Riigis kuulutativälja sõjaseisukord, valitud parlamendid saadeti laiali. Riigipöörajatel oli plaanis avada uusi kinnipidamiskohti, lämmatada vabaduspüüded impeeriumi äärealadel ning õiendada arved vene demokraatidega. AUGUSTIPUTŠ JA BALTIKUM Mitmes liiduvabariigis suhtuti riigipöördesse äraootavalt või koguni poolehoiuga. Balti liiduvabariikides aga asusid kohalikud võimud otsustavalt tegutsema. Eesti Vabariigi Ülemnõukogu ja valitsus kuulutasid RESK-i korraldused ebaseaduslikuks. Riigipöörde esimese päeva hommikul, 19. augustil, teatas Balti Sõjaväeringkonna ülem, et nüüdsest teostab tema võimu kolmes Balti liiduvabariigis. Ta nõudis kõigi Nõukogude Liidu põhiseadusega vastuolus olevate seaduste tühistamist, täitevvõimu tegutsemise kooskõlastamist isiklikult temaga ning rahvakogunemiste ja miitingute keelustamist. Eestis paiknevad sõjaväeosad viidi lahinguvalmidusse. Mitmete kohalike garnisonide ülemad nõudsid võimu üleandmist
kus laps on sunnitud tegema vaimset pingutust nõudvat ülesannet. Hüperaktiivne laps erinevatel eaperioodidel ja erinevates keskkondades IMIKUIGA Laps sageli erutatud ning närviline. Meeldib kui ema on läheduses. Kehalised oskused arenevad mõnikord kiiremini kui eakaaslastel. Pidevalt peab valvama. VÄIKELAPSEIGA Ärkab hommikul vara, õhtune uinumine venib pikale. Huvi tunneb asjade vastu, mida lapsel tavaliselt võtta ei lubata. Keelud ja korraldused ei mõju tihtipeale üldse- laps ei pane neid tähelegi. asjad ununevad alatihti kuhugile, tegevuses vähe sihikindlust ja püsivust KOOLIIGA Tuleb sageli koju märkustega päevikus. Tuba on alailma sassis, koristamisharjumus ei kujune ka pideval tagantsundimisel. Koduste koolitööde tegemine on viimane mida hüperaktiivne laps vabatahtlikult tegema asub- enne vaja välja minna, trenni minna, Tv-d vaadata jne. õpetajale jääb silma sellega, et unistab
4. Õigusaktid ja nendevaheline suhe (TV lk 26) Õigusakti võtab vastu : Õigusakti liik: 1) Rahvusvahelised organisatsioonid. Rahvusvahelised õigusaktid, mis on ratifitseeritud riigikogus. 2) EV kodanikud Põhiseadus ehk konstitutsioon 3) EV riigikogu Seadused 4) EV president Seadlused 5) EV valitus Määrused, korraldused 6) Volikogud ja linna vallavalitsused Otsused, käskkirjad, juhendid, eeskirjad. 5. Põhiseadus (TV lk 27,28 (ül 37 ei pea)) Põhiseadus ehk konstitutsioon - kirjalik õigusakt, riigi kõrgeim seadus. AJALUGU. * Esimene Eesti Vabariigi põhiseadus võeti vastu iseseisvumise järel aastal 1920. * Järgmine põhiseadus astus jõusse 1933 aastal * Kolmanda põhiseadusega seati sisse presidendi ametikoht aastal 1938.
9. Kaupluse tõrgeteta töös hoidmine oma 9.1 Kaupluse töö toimub tõrgeteta ning tagatud on vahetuse ajal klientide rahulolu 10. Eriolukordade lahendamine 10.1 Eriolukordades tegutsetakse vastavalt Kaupluses kehtivatele juhenditele 11. Jooskvate ülesannete täitmine 11.1 Juhtkonna ja otsese juhi poolt antud korraldused ja ülesanded on täidetud Töötaja õigused 1. Õigus saada informatsiooni kaupluse eesmärkide kohta 2. Õigus saada informatsiooni ettevõttesiseste juhendite kohta 3. Õigus saada tagasisidet tööülesannete kohta 4. Õigus teha ettepanekuid teeninduse ja müügitöö paremaks korraldamiseks 5. Õigus korraldada oma tööd vastavalt etteantud juhistele ja /või juhenditele 6
MILLINE on tema seisukord? - MILLAL see olukord saavutatakse (loodetakse saavutavat)? - KUIDAS muutusi jälgitakse? Soovitav on püstitada nii lähi- kui kaugeesmärke! 6. Abistamismeetodite valik - Abistamismeetodi valik sõltub õdede teadmistest ja viisist, mis sobib antud patsiendile kõige paremini. - Tegevust mõjutavad ka arsti korraldused. - Tegevust mõjutavad haigla üldised tegevused ja nende kasutamine. - Tegevuses peab ära näitama, kuidas eesmärgi täitmist saab hinnata. - Tegevus peaks hakkama tegusõnaga ja olema käskivas kõneviisis. - Tegevus tuleb kirja panna punktide kaupa ja võimalikult täpselt. 7. Hooldusplaani läbiarutamine(võimalusel koos patsiendiga 8. Hooldusplaani teistele teatavaks tegemine Õendushoolduse läbiviimine/teostamine
vähemalt üks kuu. Põhiseaduse muutmise viis otsustatakse kolmandal lugemisel. 2.4. Teised õigusaktid Peamiseks seaduseloojaks on parlament, kuid õigusakte annavad välja ka riigipea, valitsus ning kohaliku omavalitsuse organid. Seadusega korraldatakse mõnd avaliku elu valdkonda või reguleeritakse sotsiaalseid suhteid. Seadus sätestab üldised põhimõtted. Seadustest lähtuvad nii valitsuse kui ka kohalike võimuorganite õigusaktid: määrused, korraldused, otsused, juhendid ja eeskirjad. SKEEM VÕI TABEL ÕIGUSAKTIDE HIERARHIA ÕIGUSAKTID VÕTAB VASTUÕIGUSAKTIDE LIIGID Rahvusvahelised organisatsioonidRahvusvahelised õigusaktid, mis ratifitseeritud Riigikogus (konventsioonid ja lepingud)EV kodanikudPõhiseadusEV RiigikoguSeadusedEV President EV valitsus Volikogu Linna/valla valitsusSeadlused, määrused, Korraldused, otsused, Käskkirjad, juhendid, eeskirjad Seadused peavad olema omavahel kooskõlas
- Õigustloov akt 15. Õigustloov akt ja õigust rakendav akt. Õigustloov akt – üldakt (normatiivakt): seadus, seadlus, määrus Õigust rakendav akt – üksikakt (mittenormatiivne õigusakt): otsus, käskkiri, korraldus 16. Õiguse allikad Eesti õiguskorras: põhiseadus, seadus, seadlus, määrused. 17. Õiguse rakendusaktid e üksikaktid. Õigusaktid, mis ei sisalda õigusnormi. Õiguse üksikaktideks on näiteks otsused, korraldused ja käskkirjad. Need õigusaktid ei sisalda õigusnorme ning on mõeldud kindlate üksikjuhtude reguleerimiseks. 18. Õigusaktidele esitatavad nõuded Vastavus seadusega, arusaadavas eesti keeles??? 19. Riigi Teataja struktuur 1 Üld – seadused, seadlused, valituse ja ministrite määrused, Eesti Panga presidendi määrused. 2 Välis – välissuhtlemine, rahvusvahelised lepingud. 3 Üksik – presidendi ja riigikogu otsused. Valitsuse korraldused
algul ja lõpetades 19-24 tolliste kuvaritega tänapäeval. Erinevad ka monitoride ekraanikujud: portrait ehk portree tüüpi (kõrgus suurem kui laius) spetsiaalkuvareid kasutatakse näiteks kirjastustes; landscape kuvareid (laius suurem kui kõrgus) kasutame me kõik igapäevatöös, sest need on levinumad. Kuvar on seade, mille ekraanile ilmub kõik, mida arvutil on teile "öelda". Ka dubleeritakse sinna kõik teie poolt klaviatuurilt sisestatud vastused, korraldused ja muu informatsioon. Ta on personaalarvuti kasutajale üks tähtsamaid seadmeid, eiti tähtis on tema kujutise kvaliteet. Kuvarite soetamisel ei maksa tänapäeval enam alla SVGA vaadata. Kuvareid saab liigitada mitmeti. Üks jaotus on värviline, ühevärviline (color- monochrome). Ühevärvilises kuvaris kasutatakse siiski heleduse gradatsiooni (nt. must - tumehall - helehall - valge). Värviline kuvar esitab tavaliselt 16- värvilistest kuni miljonite värvidega kujutisi. On tõsi, et kuigi
· Haigekassa dokumendid Töökaitsega seotud: · Tööõnnetuste ja kutsehaiguste dokumentatsioon · Töötajate meditsiinilise läbivaatluse materjalid · Töökaitsealase koolituse registreerimise kaardid · Töökaitsevolinike materjalid · Ohutustehnika teadmiste kontrolli materjalid Personaliga seotud: · Personali andmebaas · Direktori korraldused personali alal · Kirjavahetus personaliküsimustes · Koosseisude nimekirjad · Personalistatistika Tasustamisega seotud: · Töötajate pangaarved · Tööajatabelid · Tasustamisega seotud dokumendid · Haiguslehed Koolitusega seotud: · Kirjavahetus koolitusküsimustes · Koolitusprogrammid · Koolituslepingud
3.VALGUSTUS Valgustust peetakse kõige olulisemaks vaimseks liikumiseks Euroopas pärast reformatsiooni. 18.sajandit nimetatakse valgustussajandiks. Saksa filosoof Immanuel Kant (1724-1804) defineeris valgustust kui inimese väljumist tema omasüülisest alaealisusest. Valgustuse juhtmõtteks oli usk mõistusesse kui maailma tunnetamise peamisesse allikasse. Kuigi valgustust on enamasti seostatud pranstlastega, on valgustusliikumise tegelik kodumaa siiski Inglismaa. Koos valgustusega kujunes uus käsitus riigivõimust ja selle kujunemisest. Inglane Thomas Hobes väitis, et kuningavõim pole jumalast, vaid rahvast. Montesquieu Nimekast aadlisuguvõsast pärit Charles-Louis de Secondat Montesquieu(1689-1755) elutööks sai raamat ,,Seaduste vaimust", milles ta eristas kahte liiki seadusi: 1) Ühiskonnast sõltumatuid, loomuõigusest tulenevaid seadusi ning 2) kirjutatud seadusi, mis sõltuvad ühiskonnast. Montesquieu ...
inimesed ning mõista protsesse, mille kaudu inimesed mõistavad seda, mis nendega juhtub. Sotsiaalset tegelikkust tulev mõista nende seisukohalt, kus seda ise kogevad. 9. Ratsionalism- kaasaegsele ühiskonnale omane käitumisviis: uudne tehnoloogia ja bürokraatia. 10. Ühiskond- Kindlaid reegleid järgiv ja omavahel seotud inimkooslus. (territoorium, arenenud kultuur, poliitiline sõltumatus). 11. Sotsiaalne institutsioon- eluvaldkonda puudutavad sotsiaalse elu korraldused, mis puudutavad kõik ühiskonda. Rollide ja staatuste kogum, mis arvestab teatud sotsiaalsete vajaduste rahuldamist. 12. Kultuur- inimtegevus ja selle tulemus. Kõik mõtlemise, käitumise ja tootmise viisid, mis omandatakse sotsialiseerumisprotsesside käigus. 13. Sümbol- algselt tähenduseta heli, objekt või sündmus, millele grupp ise omistab mingi tähenduse. Suurimaks sümboliks e sümbolisüsteemiks on keel. Sümboleid vajatakse,
Õigus on käitumisreeglite (normide) kogum, mis on kehtestanud (seadused, määrused, korraldused jne.); õigusnormid. või sanktsioneerinud riik ja mille täitmist tagatakse riigi sunniga Õigusüsteem võib olla ka õigusperekond. ning mis vastab ühiskonna õiglustundele. Õigusüsteemide tüübid: Mandri-Euroopa õigussüsteem; Positiivne õigus ehk objektiivne õigus on teatud ajal ja kohas Angloameerika ehk common law süsteem; Skandinaavia kehtivate kirjutatud õigusnormide kogum
Laevapere peab täitma laeva töösisekorraeeskirja, kus on täpselt kirjas, kuidas on planeeritud töö- ja puhkeaeg, millal kehtib öörahu, kus ja mis aegadel toimub toitlustamine, meelelahutuse võimalused, alkoholi- ja tubakatoodete tarbimine laevas, vara ja asjade laevast väljaviimise kord. Kapteni või teda asendava isiku korraldusi peab täitma laeva iga liige. Samuti peavad kõik laevaliikmed täitma ka intendandi, vanemmehhaaniku, vanemtüürimehe korraldusi. Osakonna juhi korraldused seoses osakonna töö korraldamisega on kohustuslikud selle osakonna töötajatele. Häiregrupi juhi korraldused on kohustuslikud häiregrupis olevatele laevapere liikmetele. 6 Laevapere liige peab teadma ja täitma tööohutuse, tuleohutuse, keskkonnakaitse, immigratsiooni-, sanitaar-, tolli- ja sadamaeeskirju ning norme. Eeskirjade ja normide rikkumise eest kannab iga laevapere liige isiklikku vastutust. 7 4 TEENUSTE LÜHITUTVUSTUSED (Pakutavad teenused, hinnatase
vastu ja leitakse ühine lahenus. Organisatsioon on tegutsenud juba 17 aastat ning kvaliteet on alati juhtidele tähtis olnud. Organisatsioonil on ka mitmeid põhiväärtusi. Siinkohal toon välja enda poolt valitud kaks tähtsamat: Avatus ja vastutulelikkus. Ettevõttes toimub suhtus avatult ning ei teki igapäeva kokkupuutes juhi-alluva tunnet. Kõiki koheldakse võrdselt ning pereliikmeid hoitakse üldiselt isegi kõrgemal standardil. Tööga kaasas käivad juhendused ja korraldused toimivad vabas vormis igapäevaselt. Minu arvates aitab see hästi leevendada aukartust ja igapäeva töö formaalsust. Juhtkond on tekitanud platformi, kus kõik saavad vabalt kaasa rääkida ja avaldada ideid või mõtteteri. Keegi ei tee teiste ideid ja arvamusi maha ning kuulatakse üheselt kõiki, olgu need pereliikmed või mitte. Vastutulelikkust pean ma samuti tähtsaks. Oragnisatsioon hoolib oma töötajate ja nende tervisest
EESTI MEREAKADEEMIA Mereõigus NORMITEHNIKA 2012/2013 õ-a Normitehnika - õpetus õigustloova akti eelnõu ettevalmistamise, kokkuseadmise ja kirjapanemise teoreetiliselt põhjendatud meetoditest ja võtetest. Nõuded normitehnikale sätestab VV 1996.a 11. juuni määrus nr 160. Riigikogu kodukorra seaduse § 53 lg 3, sätib: kui eelnõu algataja ei ole järginud sätestatud eelnõu vorminõudeid ja üleandmise tingimusi, tagastab Riigikogu juhatus eelnõu selle algatajale juhtivkomisjoni määramata. Seega – normitehnika nõuete eiramine võib kaasa tuua eelnõu tagasilükkamise. Õigusnorm – on üldise iseloomuga ja formaalselt määratletud käitumisreegel, mis kehtestatakse riigi poolt ja tagatakse riigi sunniga. Koosneb hüpoteesist, dispositsioonist ja sanktsioonist. Hüpotees on eeldus(ed) või tingimus, mille esinemisel on see norm kohaldatav. Dispositsioon on õigusnormi selline osa, milles määratakse konkreetne tegu või teg...
KALAPÜÜGI KORRALDUS JA PÜÜGIVAHENDID 1. Eesti Vabariigis on korraldatud kalapüük kahe seadusandliku aktiga. Need on: a) EV põhiseadus b) Veeseadus c) Asjaõigusseadus d) Kalapüügieeskiri e) Veeteede ameti põhimäärus f) Kalapüügiseadus g) Liiklusseadus h) Maakonna tasandil maavanema korraldused 2. Kalapüügiseaduse ülesandeks on A. kalade kasvatamine B. merekalade kvoteeritud ja reguleeritud väljapüük C. püügipiirkondade ülevaatlik kaardistamine D. kalavarude suunatud ja jätkusuutlik kasutamine E. lõheliste reguleeritud kasutamine kalakasvatuslikes rajatistes F. piiramatu kasutamine Eesti Vabariigis G. kalalaevastiku püügivõimsuse vähendamine vastavalt EL nõuetele 3. Kalapüügiseaduse objektideks on alljärgnevas loetelus : A
- Renditöö puhul ei piisa ainult töötajaga töölepingu sõlmimisest, tööandjal peab olema sõlmitud ka võlaõiguslik leping kasutajaettevõtjaga. Selles võlaõiguslikus lepingus peavad leidma reguleerimist kõik olulised kasutajaettevõtja ja tööandja vahelised suhted ja samuti kasutajaettevõtja ja töötaja (renditöö tegija) vahelised suhted. - TLS paragrahv 17 lg 5 sätestab, et kui kasutajaettevõtja korraldused lähevad vastuollu tööandja korraldustega, täidab renditöötaja tööandja korraldusi. Summeeritud tööaeg - TLS paragrahv 6 lg 6 sätestab summeeritud tööaja mõiste, mille kohaselt on summeeritud tööajaga tegemist, kui tööaeg jaguneb arvestusperioodi jooksul ebavõrdselt. Töötajale töö tegemisel tekkinud kulutuste hüvitamine - TLS paragrahv 6 lg 7 sätestab, et kui tööandja ja töötaja lepivad kokku, et tööandja
- Renditöö puhul ei piisa ainult töötajaga töölepingu sõlmimisest, tööandjal peab olema sõlmitud ka võlaõiguslik leping kasutajaettevõtjaga. Selles võlaõiguslikus lepingus peavad leidma reguleerimist kõik olulised kasutajaettevõtja ja tööandja vahelised suhted ja samuti kasutajaettevõtja ja töötaja (renditöö tegija) vahelised suhted. - TLS paragrahv 17 lg 5 sätestab, et kui kasutajaettevõtja korraldused lähevad vastuollu tööandja korraldustega, täidab renditöötaja tööandja korraldusi. Summeeritud tööaeg - TLS paragrahv 6 lg 6 sätestab summeeritud tööaja mõiste, mille kohaselt on summeeritud tööajaga tegemist, kui tööaeg jaguneb arvestusperioodi jooksul ebavõrdselt. Töötajale töö tegemisel tekkinud kulutuste hüvitamine - TLS paragrahv 6 lg 7 sätestab, et kui tööandja ja töötaja lepivad kokku, et tööandja
kirjalikud õiguse allikad on tegelikult tavaõiguse kogumikud/; *anglo-ameerika õ süsteemis on üheks õ allikaks common law kuninglike kohtute otsused; eksisteerivate õigusnormide, tavade, pretsedentide kogum;) *Mandri-Euroopa õ.süsteemis on õ allikateks: *põhiseadus; *rahvusvahelise õ üldtunnustatud normid; *seadused /peavad olema kooskõlas põhiseadusega/; */valitsuse/ määrused, korraldused /peavad olema kooskõlas seadustega/ jne. moodustub hierarhiline süsteem, kus alamad aktid peavad olema kooskõlas ülemaktidega. 5. Nimeta õiguse põhivaldkonnad ja 3 õigusharu, mis vastavalt põhivaldkonda- desse kuuluvad. I Avalik õigus /*riigiõ võimuorganite süsteem, valimine jms; *haldusõ ametivõimude tegevus, pädevus, vastutus jms; *finantsõ riigis olevad eeskirjad raha kogumiseks ja kasutamiseks; *kriminaalõ sätestab, mis on kuriteod, milline on karistus;
Paljud surid nälga. Hakati võitlema lääne teaduse ja kultuuri saavutuste vastu. Likvideeriti terved teadusharud nt geneetika. Stalini isikukultus. Teaduses ja kultuuris jäädi maha. Stalini surm ja võimuvõitlus NSV Liidus Stalini viimastel eluaastatel süvenes terror ja juhi maailmavallutuskavad muutusid järjest suurejoonelisemaks. Valmistus ette Beriast vabanemiseks ning juutide represseerimiseks. 5. märts 1953 suri Stalin ootamatult. Tühistati paljud tema viimased korraldused. Suurim võim läks Beria kätte. Ta nägi, et NSV Liit vajas kiirelt moderniseerimist. Beria alustas uuendusi. Üritati rahvusvahelisi pingeid läänega vähendada, piirata julgeolekuomavoli, anti rohkem õigusi liiduvabariikidele. Kujunes vandenõu, mille tulemusel Beria arreteeriti 26. juunil 1953 ning lasti sama aasta detsembris maha. Mõjukamaks tegelaseks kujunes Hrustsov, kes tühistas osa Beria uuendusi, kuid sai aru, et alternatiivi pole
NB! Siin rakendatakse õigust mitte ei looda ( NT : Otsus, käskkiri, korradlus) Üldakt õigustloov akt ehk normatiivakt on õigusakt, millega antakse üldisi, abstraktset hulka juhtumeid reguleerivaid õigusnorme. Näiteks seadused, määrused ja dekreedid. Üksikakt õigustrakendav akt, üksikjuhtumite rakendamiseks antav akt, mis ei sisalda õigusnorme, vaid on adresseeritud individualiseeritud subjektile või konkreetse üksikjuhtumi lahendamisele. Näiteks otsused, korraldused, käskkirjad. Õigusaktide hierarhia *madalamalseisvad üldaktid peavad olema kooskõlas kõrgemate üldakidega *Üksikaktid peavad olema kooskõlas üldaktidega *üldaktidega peavad olema kooskõlas ka eraõiguslikud lepingud PS - VL - seadus/seadlus - vabarigivalitsuse määrus - ministri määrus Õigus allikad Kohustuslikud õigus allikad : 1)rahvusvahelised lepingud
Ressursihaldus: Nad kasutavad korralikult oma ressurse. Protsessihaldus: Nende tööjärjekord on paigas, nad teevad toite valmimis järjekorras. Menüü analüüs: Menüü on tehakse 1 nädal uus. Uue menüü teeb peakokk neljapäeval, 2 korda nädalas on supp, kord nädalas on kala. Köögitöö iseloomustus: Köögitöö korralduse vaatlemine: Toitu säilitatakse külmkapis ja kui saab siis antakse õpetajatele toitu kaasa, mis on lõunaks sööklas tehtud. Köögitöö korraldused on seal paigas, kõik teavad mida nad homme teevad, nad räägivad õhtul läbi, mis homme söökiks on koolis. Tooraine, pooltoodete ja valmistoodangu liikumise skeemi kindlaks tegemine: Abikokk teeb tooraine eeltöötluse ja viib peakokale kes on kuumköögis või külmköögis kus valmistab toidu ja paneb kaussidesse. Töökorraldus köögis: Köögis on meeskonna töö paigas, kokad oskavad planeerida oma aega ja oskavad järjestada oma toiminguid
Eesti õiguskorras on seadus, seadlus ja määrus ning õigustloova sisuga rahvusvahelise õiguse aktideks on rahvusvahelised lepingud ja konventsioonid, Euroopa Liidu aluslepingud, määrused ja otsekohaldatavad direktiivid. Õiguskantsleri järelevalvele alluvad õiguse üldaktid sõltumata sellest, millist nimetust need kannavad või kuidas need on vormistatud. 2) Õiguse üksikaktid - õigusaktid, mis ei sisalda õigusnormi. Õiguse üksikaktideks on näiteks otsused, korraldused ja käskkirjad. Need õigusaktid ei sisalda õigusnorme ning on mõeldud kindlate üksikjuhtude reguleerimiseks. Üksikaktid erinevad üldaktidest selle poolest, et reguleerivad konkreetset üksikut juhtumit. Üksikakt võib olla suunatud individuaalselt määratud isikutele, kuid isikute ring võib olla ka määratud üldiste tunnustega oluline on, et need isikud oleksid seotud reguleeritava juhtumiga. 2. ÕIGUSKANTSLERI PÄDEVUS JA MENETLUS ÕIGUSTLOOVATE AKTIDE
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
