käituda. 4. Mida Sa arvad väitest, et egiptlased elasid selleks, et surra? Kuna kõik egiptlased arvasid, et on olemas elu pärast surma, püüdsid nad elada võimalikult tublilt ja hästi, kuna usukumuse järgi jätkus samasugune elu ka surmariigis. Pealegi pidi iga egiptlane (välja arvatud vaaraod) Osirise kohtu ette astuma, kus nende südant sule raskusega võrreldi. Iga vaarao alustas kohe pärast valitsejaks saamist korraldama oma hauakambri ehitamist, mis loomulikult pidi olema suurem ja uhkem teiste vaaraode hauakambritest. Nende ehitamiseks kulus väga palju aega, vahendeid ja lihtrahva tööjõudu. Keegi neist ehitajatest ei arvanud, et see püramiidide ehitamine mõttetu või nõme on, see oli lihtsalt üks osa nende maapealsest (ja võibolla ka surmajärgsest) elust.
Lõppriim – värsiridade lõppemine kõlalt sarnaste sõnadega. Kirjakeele kasutamine. Meeste osakaal suurem. 3. Mitmehäälsuse tekkimine eesti muusikas – 18. Sajand. Seotud vennastekoguduse tegevusega. Heal tasemel lauldi neljahäälselt Kanepi kihelkonnakoolis, ilmselt lauldi seal ka uusi ilmalikke laule. 4. Esimesed laulupäevad Eestimaal – baltisaksa laulupidude toimumine 1857. Ja 1866 aastal Tallinnas innustas ka eestlasi laulupäevi korraldama. Saaremaal juhatas heatasemelist koori Martin Körberg, kelle eestvedamisel 1863. Aastal toimus Ansekülas Sõrve laulupäev. Hiiumaa esimene laulupüha (Gustav Rinne). 5. Muusika elu 18. Sajand – muutub kohalikke sakslaste kultuurielu väga aktiivseks – baltisakslus. 1784 asutas A. Friedrich Kotzebue esimese teatri, kirjutas ise ka näidendeid. 1795 külastas Tallinnat Tilly ooperiseltskond. 1860 toimub esimene eesti publikule mõeldud ooperietendus Weberi
kirjutatud? (jah, kammerorkestrile). 17. Kus sündis Mozart, Beethoven? 18. 2 fakti Beethoveni loomingu iseloomustamiseks.. 19. Mis oli Beeth. lemmikpill? 20. 3 viini klassiku nimede õigekiri. 21. Mitu sümfooniat kirjutas Beethoven? 22. 2 fakti kummastki kuulsamast sümfooniast. 23. Nim. Beethoveni 2 vokaalteost. (ooper Fidelio, missa Missa solemnis(pidulik missa)) 1. Õukond ja kirik polnud määraval kohal, muusikaühingud hakkasid korraldama avalikke kontserte, vabahelilooja status muutus tähtsamaks, anti välja muusikaõpikuid 3. Ekspositsioon (peateema, kõrvalteema), töötlus (arendatakse ekspositsioonis esitatud teemasid), repriis (teemad tulevad tagasi) 4. Keelpillikvartett- 1. Viiul, 2, viiul, viola, tsello Trio- viiul, klaver, tsello 5. Õ. Lk 37 6. Sonaat, trio, keelpillikvartett, sümfoonia 7. Sümfooniat esitab sümfooniaorkester, sonaati soolopill 9. Sümfooniazanri rajaja 10
Valgustus Valgustus - ajajärk 18. sajandi Euroopas, mis rõhutas inimestele hariduse andmise tähtsust ning mõnel maal (nt Prantsusmaal) võitles katoliku kiriku vastu. Valgustusfilosoofia- usk omaenese mõistusesse, traditsioonide ja autoriteetide hülgamine. IDEED SUUDAVAD MUUTA MAAILMA!!! 18. Sajand - valgustussajand (1680 - 1780) Valgustajad- filosoofid, kes viisid valgustuse idee rahvani. Seletasid maailma teaduse kaudu ehk valgustasid inimesi. Õpetasid inimesi ühiskonda paremini korraldama. Valgustus ja haridus Valgustajate ülim püüdlus oli juurutada ühiskonnas haridust ja teadmisi. Usuti kindlalt, et inimkonna hädades on süüdi vaimupimedus, harimatus ning keskajast pärit dogmad ja fanatism. Mõistuse ja teaduste arendamises loodeti leida universaalset ravimit ühiskonna paljude hädade vastu. Valgustajate ideede levik v raamatud v kohvikud v salongid Tagakiusamine valgustavaid raamatuid takistati levimast. Salong
1. Mis on rmp seaduse eesmärk? Õiguslike aluste loomine ja põhinõuete kehtestamine rahvusvaheliselt tunnustatud põhimõtetest lähtuva rmp ja finantsaruandluse korraldamiseks. 2. Kes on rmp kohustuslane? Iga Eestis registreeritud juriidiline isik, FIE. 3. Mis on Eesti hea rmptava? Rahvusvaheliselt tunnustatud arvestuse ja aruandluse põhimõtetele tuginev rmptava. 4. Mis on rmp korralduse põhinõuded? 1) Korraldama rmp nii et oleks tagatud aktuaalse, olulisuse, objektiivsuse ja võrreldava informatsiooni saamine rmpkohustuslase finantsseisundist. 2) Dokumenteerima kõiki oma majandustehinguid. 3) Kirjendama algdokumentide või koonddokumentide alusel kõiki oma majandustehinguid rmpregistrites. 4) Koostama ja esitama majandusaasta aruande. 5) Säilitama rmp dokumente. 5. Mida tähendab tekkepõhine arvestus?
Kas teatril on suur võime pahesid parandada? Teater on sõna-, muusika-, tantsulavastusi esitav kunstiasutus, kus etendatakse näidendeid, oopereid, operette ja ballette. Kas teatril on suur võime pahesid parandada? On öeldud, et tänapäeva teater suudab pahesid parandada vähem, kui seda tegi teater kunagi. Tänapäeva teater erineb väga palju kunagise teatri poolest. Keskajal polnud paikset ja püsivat teatrit, esinesid rändnäitlejad. 10. saj. hakkas katoliku kirik korraldama pühade ajal piibliainelisi vaatemänge. Etendati ka moraalteesid - mängulisi lugusid pahede ja vooruste võitlusest. Teater on viisakas koht, kus tuleb käia viisakalt riides ja käituda vastavalt. See koht võib harida inimest, tema sõnavara ja käitumise poolest. Kuigi teater on elegantne koht, on paljud näidendid mida etendatakse ikkagi ropud ja vägivaldsed. Nagu näiteks käisin hiljuti vaatamas "Tapatöö jumal"-at. Seal oli natukene roppusi ja vaimset- ning füü...
IMPERSSIONISM Diana Korka MTT2 MIS ON IMPRESSIONISM? * Impressionism oli 19. sajandi maalikunsti vool, mis sai alguse 1860. aastatel oma kunstinäitusi korraldama hakanud Pariisi kunstnike vabast ühendusest. Vool sai nime Claude Monet ' maali “ Impression , Tõusev päike” järgi. * Impressionism tähendab muljet -impressionistid nimelt püüdsid jäädvustada hetkelisi muljeid. * Mõjutas selles suunas teisi kujutava kunsti liike – kirjandust, muusikat ja lavakunsti. TUNNUSJOONED * Peamine oli maalida ümbritsevat nii, nagu seda oli näha, mitte nagu seda teatakse olevat. * Tunnused: Töö kiire valminime
Eesti keelt peeti peeneks ja tänu sellele on eesti keel säilinud ja me õpime koolis eesti keeles. Ta tegi ka väga suure töö eesti rahvaluule kogumisel ja avaldamisel, mistõttu on säilinud need tänapäevani ja eestlased on oma rahvaluule üle uhked. Hurt seisis Eesti Aleksandrikooli peakomitee eesotsas ja et seda kooli rajada ja ülevalpidada koguti raha ja see arendas ka kohalikku elu. Rahakogumine õpetas tulevikus uusi rahakogumisi ja annetusi korraldama. Jannsen asutas Perno Postimehe. Tänu sellele ajalehele hakkas info rohkem liikuma ja nii oli võimalik suuri üritusi ja kokkukutsumisi teha. Jannsen pani aluse püsivale Eesti ajakirjandusele ja lugemisele. Ta asutas ka laulu- ja mänguseltsi Vanemuine. See sai eeskujuks teiste seltside loomisele ja ühtsustas rahvast. Tänapäeval on näiteks koorid, kohalikud kultuurimajad, põllumeeste selts, koduomanike selts, üliõpilaste selts jne. Eesti sini-must-
Kapitalistlikus süsteemison olemas eraomand, eesmärgiks on kasumi teenimine ning kaupade-teenuste vahetasakaal. Rahvusriigid, bürokraatlik ja otsene valitsemine- Demokraatlike rahvusriikide aluseks on see, et me oleme selle rahvuse liikmed ja valitsemene end rahvana ise. Modernsetes riikides kujuneb ka välja bürokraatia ja valitsemine, mis põhineb kindlatel reeglitel ega teeni mitte üksikisiku huve vaid laiema avalikkuse omi. Individualism- Iga inimene on vaba korraldama oma elu iseseisvalt ning sõltuvus suurematest kooslustest on palju väiksem, esile tõuseb mina. Traditsiooniline väärtuste nõrgenemine- Inimene on autoriteetne tänu oma võimetele- teinud karjääri ja saanud suurettevõtte direktoriks- või demokraatlikult valitud parlamendisaadikuks. Modernne ühiskond- Ühiskonna tüüp, mitte hinnang sellele, kuivõrd ühiskond järgib viimase aja suundumusi ja trende. Eelmodernsed ühiskonnad- Pole kindle ühiskonnavorm, vaid jaguneb:
TÖÖTERVISHOID JA TÖÖOHUTUS EMT KÜSIMUSTIK III Töö autori nimi: Jaanus Kiil Kursus: EMT 2018 1. Mida peab tegema tööandja, et esmaabi andmine asutuses oleks seaduse järgi korrektselt korraldatud? Ettevõttes tuleb määrata töötajad esmaabi andmiseks ja tööandja kulul korraldama neile väljaõppe. Peab olema tagatud esmaabivahendite kättesaadavus kõigile töötajatele. Esmaabivahendid peavad asuma nõuetekohaselt märgistatud ja juurdepääsetavas kohas. 2. Mis on töötervishoiuteenus ja kellele ning miks see vajalik on? Töötervishoiuarsti või -õe, tööhügieeniku, tööpsühholoogi ergonoomi või muu töötervishoiuspetsialisti tööülesannete täitmist. Põhi ülesanneteks on vältida ja vähendada kutsetööga seotud haigestumisi. 3. Mis on tervisedendus töökohal? Loe põhjalikult juurde siit: Tervisedendus töökohal, TAI http://www.tai.ee/tegevused/tervise- edendamine/terviseedendamine-tookohal Too vähemalt 2 näidet selle kohta, millised tervisedendusliku tegevuse...
kodumaistel masinatel.Peale kahte muudatust liitusid mootorispordiga palju noori. 1949. aastal sõideti Eestis esmakordselt talikrossi Mustamäel.Sõideti kuues masinaklassis ja erinevalt suvekrossist jõudis enamik võistlejatest finisikanga alt läbi. Neljakümnendate aastate lõpul hakati mootorispordiga tegelema ka mujal Eestis.Harrastajaid leidus Viljandis,Pärnus,Rakveres,Tartus.Eriti agarad olid viljandlased ,kes rajasid Männimäele motodroomi ja hakkasid korraldama liivarajavõistlusi. 1951. aastal toimusid Tallinnas esimesed meistrivõistlused talikrossis. 10km pikkune rada tuli meestel läbida kuus korda ja naistel kolm korda.Esmakordselt selgitati krossis ka Eesti noortemeister. 1952. aastal korraldati meistrivõistlused Tallinnas,kus starti tuli 219 võistlejat,kellese 19 naist ja 9 noort.Kolm päeva kulus võistlustele sellepärast,et suuremal osal võistlejaist tuli oma võimeid näidata kaks korda.Esimene sõit oli
Samuti tegid impressionistlikke maale Aleksander Vardi, kelle töödes olid õhu- ja valgusküllaseid impressionistlikke Pariisi vaateid, ja Adamson-Eric, kes oli üks kõigi aegade silmapaistvamaid ja mitmekülgsemaid eesti tarbekunstnikke. 1918. aasta algul oli loodud Tartus ühing ,,Pallas", et edendada esteetiliselt nõudlikku ja kaasaegset kunsti. Kunstnike-pariislaste Konrad Mägi, Aleksander Tassa ja teiste kõrval oli selle ühingu juhtide hulgas ka kirjanik F.Tuglas. Pallas hakkas korraldama näitusi ja rajas 1919. aasta lõpul samanimelise kunstikooli. Pallase õpetus toetus Pariisi vabaakadeemiatest lähtunud liberaalsele kogemusele, mis nõudis ja soosis õpilaste loovust ja andis neile selleks võimaluse. 1924.a. riiklikult tunnustatud kõrgkooli õpetus muutus aga süstematiseeritumaks. Impressionism andis tõuke ka neoimpressionismi tekkele. Seda suunda nimetatakse ka puäntillismiks punktikujulise pintslitehnika tõttu . Neoimpressionistid kasutasid
1)Vaimuelu Poola ja Rootsi ajal. Koos Poola võimu kehtestamisega taastati Liivimaal katoliku kiriku organisatsioon.Olulist osa etendasid jesuiidid.Liivimaad peeti väga tähtsaks kogu Põhja-Euroopa tagasivõitmiseks katolikule usule.1583. aastal asutati Tartus jesuiitide gümnaasium.Gümnaasiumi kõrvale asutasid jesuiidid tõlkide seminari,mille peaeesmärk oli ette valmistada preestrikutseks sobivaid kandidaate kohaliku rahva hulgast.Kui rootslased 1625. aastal Tartu vallutasid,lõpetas see jesuiitide tegevuse ja katoliku ajastu Eestis.Ka pärast Rootsi võimu kehtestamist jäi Eesti- ja Liivimaa saksa kultuuriruumi osaks.Luteri kiriku ülesehitamine sai alata alles rooti võimu juurdumisel Eestis.Liivi sõda oli viinud kirikuolud haletsusväärsesse seisundisse:kirikuhooned olid purustatud,enamik kogudusi jäänud õpetajata.Talurahva hulgas võtsid taas maad muinasusulised kombed.Eestimaal tegi suure töö luteri kiriku ülesehitamisel piiskop Joachim Jhe...
Valgustus periood euroopa kultuuriajaloos 1680. aastatest kuni 1780. aastateni. Seda iseloomustab usk mõistuse võimalustesse ning traditsioonide ja autoriteetide hülgamine. Valgustajateks nimetati kirjanike ja haritlasi kes oma teostega püüdsid rahvast harida. Valgustus sai alguse Inglismaalt ja levis sealt ülejäänud euroopasse. Tuntumad valgustajad olid: Voltaire (1694-1778) Rousseau (1712-1778) Montesquieu (1689-1755) Volitaire kõige kuulsaim prantsuse valgustaja. Tema väide oli et kui harimatu rahvahulk hakkab tegutsema, hukkub kõik. Ta pooldas absolutismi.oma teoste pärast sattus ta ka vangla. Rousseau pli üks prantsuse valgustajatest. Ta pooldas rahvavõimu ning ta arvates peaksid kõik võrdsed olema. Montesquieu prantsuse valgustaja kes pooldas parlamentaarset monarhiat. Tema põhimõte võimude lahususest on jäänud tänapäevanigi demokraatia alusmüüriks. Valgustatud absolutism monarhi ainuvalitsuslik võim, mis seadis ül...
komöödiale, parimale teostusele (mistõttu oli tähtis saada heldekäeline koreeg) ja hiljem parimale tragöödinäitlejale, kes ei pidanud tingimata mängima võitnud näidendis. Panatenaiad Panatenaiad ehk kreeka keeles ,,üleateenaline" olid antiikaja Ateena tähtsaimad pidustused. Algselt peeti neid igal aastal linna kaitsejumalanna Athena auks. 566 e.kr. Peisistratos reformis pidustused ning neid hakati korraldama iga 4 aasta tagant südasuvel (augustis). Kõigepealt toimus öine eelpidustus: tõrvikurongkäik ning muusika- ja tantsuettekanded. Panatenaiade haripunkt oli suur rongkäik Erechtheionis asuva Athena kuju juurde. Sinna viidi ohvriloomi ja Ateena tütarlaste kootud hinnaline rüü (rongkäiku on kujutatud Parthenoni friisil). Pärast toimusid ohvritalitused, muusika- ja spordivõistlused. Võitjad said autasuks õlipuuokstest pärja ja õliga täidetud hinnalise amfora.
Eesti 17 ja 18 sajandil Eesti kuulus 17 saj Rootsi riigi koosseisu. Eesti kuulus 18 saj Vene riigi koosseisu ( peale Põhjasõda 1700-1721) Haldusjaotus: Eestimaa kubermang Liivimaa kubermang Põhja Eesti Lõuna-Eesti ja Põhja - Läti KESKUS TALLINN RIIA MAAKONNAD 17saj Läänemaa, Harjumaa, Virumaa, Tartumaa, Pärnumaa, (al 1645) Järvamaa Saaremaa, Riia ja Võnnu mk MAAKONNAD 18saj Läänemaa, Harjumaa, Virumaa, Tartumaa, Pärnumaa, Saaremaa, Järvamaa Võrumaa, Viljandimaa, Riia, Võnnu, Volmari, Valga mk Keskvõimu esindaja on KINDRAL...
elektrivool tekitab elektrivälja, kas siis ei võiks magnetvälja abil tekitada elektrivoolu? Aastal 1825 asus Faraday seda oletust katseliselt kontrollima, kuid ei suutnud induktsioonivoolu avastada. Faraday ei mõistnud siis veel, et elektrivälja tekitab mitte magnetväli ise, vaid magnetvälja muutmine. Pealegi ei olnud Faraday käsutuses piisavalt tundlikku mõõteriista. Voolu mõõtis Faraday magnetnõela pöördumise järgi vooluga juhtme läheduses. 1831. aasta suvel asus Faraday taas korraldama samalaadseid uuringuid. Nüüd aga tugevdas ta pooli magnetvälja raudsüdamiku abil. Magnetvälja järsk muutmine tekitas samal südamikul paiknevas teises poolis vooluimpulsi. 29. augustil 1831 kirjutas Faraday laboripäevikusse, et raudsüdamikule mähitud juhtmepooli ühendamine vooluallikaga kutsub esile lühiajalise voolu ka teises, samale südamele keritud poolis.(Sama aasta 17. oktoobril tehtud sissekanne kõneleb aga voolu registreerimisest
õppemeetodeid ja -võtteid- sõnaline meetod, näitlik meetod ja praktiline meetod. Erivajadustega lapse õpetamine eeldab õpetajalt lapse õpitegevuse raskusastme reguleerimise oskust. Õpetaja peaks suutma arvestada spetsialistide juhiseid ja lapsevanemate soovitusi. Kujundama keskkonna lapse võimetele vastavaks ja motiveerivaks. Kujundama oskust otsustamiseks mida, kuidas ja mis järjekorras õpetada. Suutma vähendada sõnalise materjali keerukust, et selle mõistmine oleks lapsele kerge. Korraldama teadlikult lapse tegevust ja osalema lapse tegevustes.
Kukkumisvastased kaitsevahendid Päästevestid 04/23/17 10 Tööandja hoolitseb, et kaitsevahend: Vastaks kaitsevajadusele Ei põhjustaks liigset koormust Sobib kasutajale Sobib kasutada antud tööoludes Vastab ergonoomianõuetele 04/23/17 11 Tööandja kohustused: Tingimused kaitsevahendite hoidmiseks Pidama arvestust Asendama kõlbmatud kaitsevahendid Tagama kaitsevahendite töökorras oleku Korraldama väljaõppe Märgistama ohualad 04/23/17 12 Töötaja kohustused: Töötaja peab hoidma isikukaitsevahendi töökorras ning teatama tööandjale või tema esindajale kõigist isikukaitsevahendi riketest ja puudustest 04/23/17 13 Töökeskkonnavoliniku kohustused: Töökeskkonnavoliniku kohustus on jälgida, et töötajad oleksid varustatud otstarbekohaste ja töökorras isikukaitsevahenditega
Igaüks on oma õnne sepp Koostas : Elor Lember AUT - 21 Mina saan sellest vanasõnast nii aru , et iga inimene peab ise korraldama oma elu. Lahendama iseseisvalt igapäevaelu probleeme ja seadma tuleviku plaane. Sageli on inimestel komme jagada end õnnelikuks või õnnetuks inimeseks. Õnnelikud on need, kellel elus kõik õnnestub, kellel näib kõik olemas olevat, mida inimhing ihaldada oskab. Teised aga on niiöelda elu hammasrataste vahele jäänud, kellel tuleb ette väga palju ebaõnnestumisi. Neile tundub, et kõik, mida nad ette võtavad, läheb aia taha ja seetõttu nad sageli enam ei üritagi.
võrsumise tõttu noortekeskuseks MKE Muusika Kogu Eluks. 29. jaanuaril 2009.a. toimus Pärnu Noorte Vabaajakeskuse pidulik ja suurejooneline avamine mida kajastati kõikjal meedias. Pidulikule avatseremooniale järgnes noortele õhtune kontsert ansambliga Külalised, mida tulid kuulama ligi 150 noort. 2009.a. sügisel lahkus majast noortekeskus Force Majeure. Samal ajal liitus meiega noorte kristlik klubi Oma Koht, kes hakkas majas korraldama paljudele juba tuttavat kristliku noorteüritust The Place. 2010 a. veebruaris toimus keskuse struktuuris muudatus, mille käigus suunati noortekeskuse MKE bändide ja kontsertide tegevus Pärnu Noorte Vabaajakeskuse alla. Sel hetkel loodi ka noortejuhatus, mis on Vabaajakeskuse põhikirja alusel noortest koosnev nõuandev organisatsioon, kelle pädevusse kuuluvad ka keskuse siseasjade korraldamine vastavalt noorte otsestele vajadustele.
toitu säästlikult. Peab jälgima laoseisu. Täidab enesekontrolli tegevusi. Töö iseloom eeldab oskust oma tööd iseseisvalt ja ratsionaalselt korraldada ning aega planeerida. Vajalik on tahe ja oskus töötada meeskonnas. Kokk valmistab toitu vastavalt klientide vajadustele ja soovile ning tegutseb ja käitub eetiliselt, esteetiliselt ning muul sotsiaalselt heaks kiidetud viisil. Kokk peab samuti jälgima hügieeni korraldama puhastustöid, enda välimuse eest hoolitseda. KOKALE VAJALIKUD AMETIOSKUSED Praktilised teadmised Masinate ja materjalide kasutamise oskus Konkreetne õpitu töösituatsioonis Suhtlemisoskus Kohanemisoskused ( pinge-, kriitika- ja stressitaluvus, paindlikkus, stabiilsus) Oskused otsustada ja vastutada Probleemide välja toomine ja nende lahendamise oskus Väljendusoskus (sõnastamine, kirjutamine) Juhtimisoskus ( oskus planeerida, organiseerida, motiveerida, mõjutadam kontrollida
Mis on tarneklauslid? Alus Incoterms tarnetingimustele pandi 1936. aastal Pariisis Rahvusvahelises Kaubanduskojas). Tänaseks on ICC neid vabatahtlikke reegleid edasi arendanud, mis aitavad mõista ostjate ja müüjate kohustusi ja õigusi rahvusvaheliste müügilepingute raames. Incoterms tarnetingimused koosnevad 13 erinevast klauslist, millest iga klausel sätestab, kumb osapool - kas müüja või ostja - on kohustatud korraldama ekspordilitsentside, tollivormistuse, kindlustuse, inspektsiooni ja muid formaalsusi. Tarneklauslid määravad ära, millisest etapist alates kandub risk kaupade kadumamineku ja/või kahjustuse üle müüjalt ostjale ja milline osapool tasub ostu-müügitehinguga seotud kulud. Müüja ja ostja, kes oma ostu-müügitehingu sooritavad kokkulepitud tarneklausli alusel, saavad ühtselt aru vastastikest õigustest ja kohustustestvaatamata kõikvõimalikele erinevustele keeles, kultuuris ja
õigusliku juriidilise isikuna (iga ministeerium ja Riigikantselei oma valitsemis- ja haldusala ulatuses ning Riigikogu, Vabariigi President, Riigikontroll,õiguskantsler ja Riigikohus), kohaliku omavalitsuse üksus, iga Eestis registreeritud era- või avalik- õiguslik juriidiline isik ning füüsilisest isikust ettevõtja ja Eestis registrisse kantud välismaa äriühingu filiaal Raamatupidamiskohustuslane on kohustatud: korraldama raamatupidamist nii, et oleks tagatud finantsseisund, majandustulemused ja rahavood; dokumenteerima kõiki oma majandustehinguid; kirjendama algdokumentide või nende põhjal koostatud koonddokumentide alusel kõiki oma majandustehinguid raamatupidamisregistrites; koostama ja esitama raamatupidamise aastaaruande ning muud finantsaruanded õigusaktides sätestatud korras; säilitama raamatupidamise dokumente.
sajandi keskpaigas ning lõppes leedukate vabatahtliku ristiusu vastuvõtmisega 15. saj. Eestlaste muistne vabadusvõitlus oli osa Läänemere idaranniku maades toimuvast ristisõjast, mille käigus eestlased ajavahemikus 1208-1227 jõuga alistati ning ristiusku vastu võtma sunniti. Kui ristisõdijad oma retki Eesti aladele 1208. aastal alustasid, võitlesid sakalased, ugalased ja ka läänemaalased ning saarlased vapralt vastu, kuid kui ka idanaabrid Eestisse sõjaretki korraldama hakkasid sõlmiti 1212. aastal kolmeks aastaks vaherahu. 1215. aasta algas eestlastele õnnetult. Ristiusu olid sunnitud vastu võtma ugalased ja sakalased. Eestlased palusid abi venelastelt ning nende abiga löödigi peagi sakslased Eesti aladelt minema. otsustav lahing toimus aga 1217. aastal 21. septembril Viljandi lähedal, kus Sakala vanema Lembitu juhtimisel üle Eesti kokku tulnud väed jäid pärast väga rasket ja
Mis tagab arengu jätkusuutlikkuse Paljudele Riigikogu liikmetele tuletas see mõte meelde tulevikukomisjoni moodustamise ideed. X Riigikogu tegevuse alguses arutleti elavalt nn tulevikukomisjoni moodustamise üle, eeskujuks samasugune Soome parlamendi komisjon. Paraku realiseerus tulevikukomisjoni idee Euroopa Liidu asjade komisjonina, mis tänu oma erilisele staatusele alaliste komisjonide hulgas on kindlasti samm õiges suunas. Ometi on meil lisaks diskussioonile Eesti positsioonide üle Euroopa Liidu asjus vaja ka pidevat diskussiooni Eesti tuleviku asjus, sealhulgas regulaarseid analüüse eri arengukavade ja strateegiate koostamise vajalikkuse ja nende arengukavade täitmise kohta. X Riigikogu tegevuse üks oluline tulemus oli Eesti Arengufondi seaduse vastuvõtmine. Eelkõige on rõhutatud arengufondi tähtsust riskikapitali fondina kõrge riskiastmega innovatiivsete ja atraktiivsete arendusprojektide rahastamiseks. Peale selle peaks...
algkooli 4. klassile. Keskhariduse teise astme moodustas kolmeklassiline gümnaasium. Viieklassilise keskkooli kõrvale loodigi mitmel pool veel kolmeklassiline keskkool. Mõlemast keskkooli tüübist võis eksamite alusel pääseda gümnaasiumisse, mis omakorda jagunes reaal- ja humanitaarharuks. 1934.a. viidi keskkoolides sisse üleminekueksamite uus kord: 2.kl. õpilased õiendasid eksami ühes, 3. ja 4. klassi õpilased kahes ja 5.kl. õpilased neljas aines. 1937.a. hakati korraldama ka sisseastumise eksameid: progümnaasiumi 1.klassi võeti vastu emakeele- ja aritmeetikaeksami alusel, reaalkooli 1.klassi (7.õppeaasta) astumisel tuli sooritada eksam emakeeles, matemaatikas ja loodusteaduses. Gümnaasiumi astuda soovijail tuli teha emakeelne kirjand, kirjutada töö matemaatikas ja õiendada test keskkooli ainete ulatuses. Progümnaasiumi võis astuda 14 aastatena, reaalkoolis 16 ja gümnaasiumi 19. Vanemaid õpilasi võeti vastu haridusministeeriumi loaga
Keskaegne linn feodaalühiskonnas. XI XIII saj. toimus linnade teke ja areng kogu Lääne-Euroopas. Neist said kaubandus- ja käsitöökeskused, mis moodustasid kaubandus- ja tootmisvõrgustiku üle Euroopa. Linnad tahtsid saada iseseisvaks, kuid kuna kogu maa kuulus maaisandatele ehk senjööridele, pidid linnad isandatele makse maksma, vastutasuks võidi linnades käsitööd teha ja kaubelda. Senjööri ja linna vahekord määrati kindlaks kokkulepetega, mille alusel linnas elu korraldati. Kuna linnas oli vaja rohkesti töökäsi, oli paljude linnade seadustes punkt, mis lubas sunnismaisele talupojale vabadust kui ta on ühe aasta linnas elanud. Väiksemad linnad sõltusid rohkem maaisandatest, kes pakkusid neile kaitset kallaletungide vastu. Suuremad linnad olid rohkem iseseisvad ja tahtsid alluda ainult kuningale, neist said pealinnad. Sõlmiti ka linnade liitusid, kes tahtsi...
millest vormitakse või valatakse seina- ja laekaunistusi. Rokokoo Eestis Rokokoo jõudis Eestisse 18.sajandi lõpul. Leidis palju rakendust mõisaarhitektuuris, kus seati sisse Hiina tuba. Tuntumaks isikuks on von Lauw, kellele kuulus Põltsamaa loss, kuhu ta rajas portselaani tehase. Kassitsism Klassitsism on viimane kunstistiil, mis hõlmab kõiki valdkondi. Kassitsismi iseloomustab reeglipärasus ja kord. Hakati korraldama kunstinäituseid. Klassitsism jaguneb kaheks: * varaklassitsism 1760-1800 * kõrgklassitsism 1800-1830 Klassitsism sai alguse Inglismaalt, ansamblimajadest. Nikerdatud detailid kaovad majade seintelt. Leiutatakse tapeet, mis on kuldsetes, valgetes, tume sinistes või punastes toonides. Mööbli jalad oli loomakäppade sarnased. Sisustuses kasutati palju lühtreid ja peegleid
See tähendab, et osa distantse sõidetakse klassikalises, osa vabastiilis. Teatesuusatamistes näiteks sõidetakse kaks esimest etappi klassikalises ja kaks viimast vabastiilis. Eestis hakati sportlikku suusatamist laialdasemalt harrastama alles pärast Esimest maailmasõda. Esimesed Eesti meistrivõistlused peeti 1921 Tartus Emajõe jääl, distants oli 25 km. 1923 selgitati Viljandi järvel 3 km distantsil esimene Eesti meister naissuusatajate hulgas. Murdmaal hakati meistrivõistlusi korraldama 1929. 1938 võtsid Eesti sportlased Lahtis (Soome) osa MM-võistlustest, kuid tulemused olid tagasihoidlikud.Esimese suusatajana Eestist osales taliolümpiamängudel Vello Kaaristo (Krassikov) 1936, kes tuli 18 km distantsil 30. ning suusamaratonis 23. Varustus. Klassikalise ja vabastiili sõitmiseks tarvitatakse parimate tulemuste saavutamsieks eri omadustega suuski. Uisusuusk on lühem ja jäigem kui klassikalise sammu sõitmiseks mõeldud suusk. Klassikalise sammu sõitmise
palka. * MITTEKODANIKUD: Nagu teisteski Kreeka polistes, ei kuulunud Ateenas kodanike hulka ei naised ega orjad. Kodanikeõigustest jäid ilma ka Ateenasse elama asunud arvukad võõramaalased - metoigid ( "need, kes elavad koos kodanikega" ). Metoigid pidid Ateena riigile regulaarselt maksu maksma ja teenima Ateena sõjaväes. (Kodanikud seevastu olid maksudest vabastatud.) * Rikkad kodanikud pidid varustama sõjalaevu ja korraldama pidustusi. Enamasti tehti seda heal meelel, sest nii said rikkad ennast näidata ja rahva seas populaarsust võita. * ATEENA LINN: Ateenast sai V sajandil Kreeka suurim linnriik ja tähtsaim kultuurikeskus, Ateena sadamalinn Pireus muutus aga suurimaks sadamaks Kreekas. Ateena linnas elas arvatavasti 50 000-100 000 inimest. Tänavad olid kitsad ja kõverad ning majad põletamata tellisest, enamasti ühe-või kahekordsed kivivundamendile rajatud ehitised.
Eesti- ja Liivimaa eravalduses olevad mõisad nende valdajate pärisomandiks, kõrvaldades sellega aastakümneid mõisnikke ärevuses hoidnud reduktsiooniohu. Eesti- ja Liivimaale laiendati Venemaal juba Peeter I aegadest käibel olnud pearahamaks. Mõisnikute pearahamaks iga talle kuuluva talupoja eest oli 70 kopikat aastas, linlasele kehtestati pearahamaksuks 1 rubla ja 20 kopikat, kaupmehed pidid maksma aastas 1% oma kapitalist. Tänu pearahamaksule hakati korraldama hingeloendust Eestis ja Liivimaal. 3. juulil 1783 laiendati Balti provintsidele Venemaa sisekubermangudes juba 1775 sisse seatud uus halduskorraldus, mis jäi kehtima kuni Katariina II surmani 1796, misjärel Balti provintside valitsemine muudeti sarnaseks Venemaa omaga. Kõik kolm valitsejat tegid oma valitsusajal tähtsaid muudatusi, mis on mõjutanud meie ajalugu. Nad suutsid korda saata paljugi, mis tuli meiele kasuks. Nemad kujunasid meie ajaloo
kahte kokku kombineerida. Arutelu keskpunkti on tõusnud inimene koos oma arengu- ja elukeskkonnaga. Jätkusuutlik valitsemine on suurelt seotud võimu kasutamisega. Võimu all mõeldakse võimulolijate tahte ning otsuste pealesurumist ka teistele. Võimulolijad ei saa valitsetavate arvamust siiski täielikult ignoreerida, sest terrori abil on tänapäevamaailmas üha keerulisem võimul püsida. Siit järeldades peab võim korraldama valitsemist sedamoodi, et rahvas võimu tunnustaks ning võimuga kaasatulevaid reegleid ja seadusi jälgiks. Teistmoodi öeldes peab võim olema õiguspärane. Rahvas peab võimu seaduspäraseks siis, kui võimulolijad tunnustavad samu väärtusi, mida rahvas. Populaarse arvamise kohaselt on majanduse areng ja selle ehitatud heaolukasv kõige effektiivsem siis, kui riik ei sekku turumajandusse. Taolisi ideid edendasid juba 19. sajandi poliitökonomistid
Kärbeste Jumal William Golding Raamat räägib lennuõnnetuse läbi asustamata saarele sattunud poistest. Alguses olid kõik õnnelikud, kuna ei olnud täiskasvanuid ja et nad saavad teha mida iganes nad tahavad. Nad valisid endale juhi, selleks sai Ralph ,kes puhus merikarpi ja kutsus kõik poisid kokku. Ralph püüdles sealt saarelt pääsemise poole ning ta asus korraldama poiste elu. Ta sai tänu Põssa prillidele tule, mida ta hoidis elu hinna eest. Põssa oli paks, tark ja astma haige poiss ja Ralphi suur sõber. Ralph moodustas kütid, kes olid koori poisid ning kelle juht oli Jack Merridew ning kes pidid poistele süüa muretsema. Tuld pidid valvama kõik aga vahetustega et suits ära ei kustuks. Vaikselt hakkasid tekkima Ralphi ja Jacki vahel lahkhelid, kuna Jack pidas kõige tähtsamaks täis kõhtu ja Ralph saarelt pääsemist
Teadmushiskonna kujunemine Postindustriaalne majandus arenes tnu uue tehnoloogia ulatuslikule kasutusele kiiresti, ettevtted uuendasid pidevalt toodangut ja tegelesid innovatsiooniga. Senisest olulisemaks muutus suutlikkus kiirelt hankida ja tdelda informatsiooni. Teave oli mjukas mitte ainult majanduskonkurentsis, vaid ka argielus. Inimesed tarbisid infot rohkem, sest nad olid haritumad ning teave muutus ha hlpsamini kttesaadavaks. Kuna info kujunes oluliseks kigis elusfrides, hakati arenenud postindustriaalset hiskonda nimetama ka infohiskonnaks. Teabe edastamise vimalused avardusid tnu satelliit- ja kaabeltelevisioonile, mobiiltelefonidele ja internetile. Tnapeval hsti tuntud lhend www annab hsti edasi phimttelist muutust info edastamisel. Teateid saab tnu arvutitele edastada sekundite jooksul le kogu maailma, mis muudab mbritseva hiskonna tajumist. Kui varasematel sajanditel hinnati hiskonda, lhtudes kriteeriumist siin, enne ja prae...
erinevate traditsioonidega rahvaste vastuolud. 1966. aastal toimunud riigipöörde käigus tapeti riigijuhid, kaotati föderaalsüsteem ja keelustati parteid ning aasta hiljem(1967) algas kodusõda ja iseseisvus taastati 1979. aastal. · Teise Vabariigi (1979-1983) ajal oli Nigeerias tugeva presidendivõimuga föderatiivne vabariik. Uus riigipööre toimus 1985. aastal. Vabastati poliitvangid ja hakati majandust ümber korraldama. Majanduslikult võiks Nigeeria olla üks edukamaid Aafrika riike, sest seal leidub rikkalikult naftat, maagaasi ja muid maavarasid. Riigis leidub ka palju põllumaad. Alates 1956. aastaat hakati Nigeerias naftat tootma ja tähtsaimaks majandusharuks on see jäänud tänapäevani. Nigeeria ekspordist annab naftatööstus umbes 98%. Nigeri jõe deltas on peidus nii palju naftat, et seda jätkuks veel 25-ks aastaks. Tänapäeval üritatakse leida ka muid eksportkaupu, et
võrdsed,aristokraatidel polnud eesõigusi.Kodanikkond Periklese ajal u 50000 in.Rahvakoosolek kogunes iga 10 päeva tagant ja otsustas kõik tähtsamad riigiasjad.Koosolekute vahel korraldas riigiasju 500-liikmeline nõukogu.Igal aastal seati ametisse 6000 kohtunikku.10 strateegi olid ametnike hulgas tähtsamad.Kodanike hulka ei kuulunud orjad ega naised.Kodanikud olid maksudest vabad.Metoigid-võõramaalasedtegelesid käsitöö ja kaubandusega,elasid linnas.Rikkad pidid varustama sõjalaevu ja korraldama pidustusi. Ateena linn: V saj sai Ateenast Kreeka suurim linnriik50000-100000 in.Majad olid ühe- või kahekordsed.Kuulsad pottsepatöökojad,keraamika.Akropoli ehitustööde juht oli Pheidas.Mükeene ajal oli Ateena akropol kuningaloss,hiljem kindlus.Propüleed-uhke sissekäik,mis viis akropolile.Parthenon-Athena tempel;neitsitempel. Erechtheioni tempel- pühendatud Athenale ja Poseidonile.Karüatiidid-naisekujulised sambad.
Talupoegadele oli see kõik keelatud. Talusid oli varauusajal Eestis u. 40 000. Taludes kasvatati ka vilja. Ning seal olid ka erinevad koduloomad : lambad, kitsed, sead, kanad, haned, härjad, hobused, lehmi. Talupoegade koormiste üle peeti arvestust vakuraamatutes. Talupoegade tööjõu kasutamise eest maksid mõisad riigile makse, mida arvestati adramaa järgi. Selleks korraldati iga 7-8 aasta järel adramaarevisjone. 1783. aastal kehtestati pearahamaks.. Mille järel hakati korraldama ka hinge loendusi. Talurahvas oli ikkagi suhteliselt vaene. Võrreldes tänapäeva ilmastikuga oli 17-18. saj märksa kontinentaalsem ning põllumajanduseks ebasoodsam. Talved oli pikemad ja külmemad. Talurahva olukord Rootsi ajal Talupoegadel oli peal sunnismaisus. Talupoeg seati mõisnikust sõltuvusse. 1696. aastal avaldati Liivimaa majandusreglement, mille sätted laienesid ka Eestimaa kroonumõisadele. Keelati ära talurahva karistamine. Talurahva olukord pärast Põhjasõda
. Ateena vallutas teised liitlased oma võimule. Riigid maksid andamit ja Ateena tugevdas oma laevastikku veelgi, sellega tõusis vaeste kodanike osatähtus, kes teenisid sõudjate ja madrustena ja tagasid sõjalise ning poliitilise võimsuse. Nii kujunes Ateenast demokraatlik riik, kus kõigil kodanikel olid võrdsed õigused.Metoigid pidid makse maksma aga kodanikud olid neist vabastatud. Rikkad pidid varustama sõjalaevu ja korraldama pidustusi. Sarnasused Erinevused Suured Kreeka linnriigid Spartas olid kodanikud kõik spartiaadid, aga Ateenas ainult meessoost põliselanikud Riik hoolitses poiste (tulevaste kodanike) Spartas osalesid riigijuhtimises suursuguste kasvatuse eest, tüdrukute kasvatamine oli perekondade liikmed, aga Ateenas võisid ka
Loeng Ants Käärma Andra Udeküll Sellel ajal kasutasid inimesed ära vabadust, mis neile tekkis tänu segadustele ja muudele põhjustele, ning kasutasid seda ära. Tänu vabadusele tekkis nt. Eesti Muinsuskaitseliit, Rahvarinne jne. 1988.aastal võeti Ülemnõukogus vastu iseseisvusdeklaratsioon, samuti võeti vastu uued valimisseadused, mida kasutati juba 1990.aasta valimistel kus oli juba 105 liikmeline koosseis. Uute seaduste järgi sai nüüd ühele kohale kondideerida mitu isikut. Nii kandideeris 1990.a üle 4 inimese ühele kohale. Järvamaal nt oli 3 mandaati kuid kandideeris 9 inimest. Nõukogusse valiti ka 4 sõjaväelast, mis sel ajal oli suur saavutus, samuti oli valitud 23 venelastest tsiviilisikut ja 78 eestlast. Selle kõige tulemusel tunnustas Eesti iseseisvust terve maailm. Hakati koostama õigusakte (lipp, hümn jne) iseseisvuse taastamiseks. Vene pooldajad Nõukogus (Le...
võrdsed õigused, kuulusid nad siis rüütelkondadesse või mitte. Linnades anti võrdne kodanikuõigus kõigile majaomanikele, sõltumata rahvusest ja tegevusalast.Linnade valitsemiseks loodi linnaduumad , kuhu tuli valida esindajaid ka vähemjõukadest kihtidest. 3) Uus maksukorraldus. Pearahamaksu, mis Venemaal oli käibel juba Peeter I aegadest, laiendati nüüd ka Eesti-ja Liivimaale. Maksualuse elanikkonna arvele võtmiseks hakati korraldama perioodilisi hingeloendusi. 4) Omandireform Asehalduskorra kehtestamine tõi kaasa hulga tolle aja mõistes demokraatlikke elemente, tublisti piirati senist keskajast pärit omavalitsusstruktuuri. Samas taotles uus halduskord kõigi impeeriumi piirimaade ühtesulatamist Venemaaga, arvestamata vähimalgi määral ajaloolisi, usulisi ja rahvuslikke eripärasid. Kas Katariina II ümberkorraldused võib pidada pigem positiivseks või negatiivseks? Põhjenda oma arvamus.
Eesti riik taasiseseisvus 1991.aastal ja oleme üks edukamaid IT-riike. Eesti on 2004.aastast NATO ja Euroopa liidu liige. Boriss Jeltsin tuli võimule 1991. aastal, kui ta valiti demokraatlikel valimistel Venemaa presidendiks, ja alustas turumajanduse reformidega, mis ei olnud piisavalt radikaalsed, et viia Venemaa plaanimajandusest üle turumajandusse. 1992. aastal alustati reformidega: vabastati 85% hindadest, majandust hakkas reguleerima nõudluse ja pakkumise tulemusena turul kujunev hind, eraäri ja maa eraomanduse legaliseerimise, vaba kaubanduse ja kommertspankade lubamine, riigiettevõtete massilise privatiseerimise, sõjaliste kulutuste radikaalse kärpimise. Elatustase langes 40% inflatsiooni ja hinnakasvu tulemusena. Inflatsioon tegi väärtusetuks enamiku venelaste palgad ja hoiused pankades kaotasid väärtuse Siiski olid majandusreformid edukad: toitluskriis ületati, finantspoliitika saadi kontrolli alla. Kuid ei suudetud käivitada ...
See tähendab, et osa distantse sõidetakse klassikalises, osa vabastiilis. Teatesuusatamistes näiteks sõidetakse kaks esimest etappi klassikalises ja kaks viimast vabastiilis. Eestis hakati sportlikku suusatamist laialdasemalt harrastama alles pärast Esimest maailmasõda. Esimesed Eesti meistrivõistlused peeti 1921 Tartus Emajõe jääl, distants oli 25 km. 1923 selgitati Viljandi järvel 3 km distantsil esimene Eesti meister naissuusatajate hulgas. Murdmaal hakati meistrivõistlusi korraldama 1929. 1938 võtsid Eesti sportlased Lahtis (Soome) osa MM-võistlustest, kuid tulemused olid tagasihoidlikud. Esimese suusatajana Eestist osales taliolümpiamängudel Vello Kaaristo (Vassili Krassikov) 1936, kes tuli 18 km distantsil 30. ning suusamaratonis 23. kohale. 5 Kasutatud kirjanuds: http://et.wikipedia.org/wiki/Murdmaasuusatamine 6
Projektide negatiivsus tuleks matta positiivsusega! Projektirahadel põhinevad vabatahtlikud tegevused on äärmiselt toredad ettevõtmised. Inimesed saavad kokku ning teevad oma ühiskonna jaoks midagi kasulikku. Alati ei pruugi vabatahtlikutel tegevustel olla positiivseid tagajärgi ühiskonnale ja inimeste ellusuhtumisele. Vahel kasutavad inimesed heatahtlike tegevuste jaoks mõeldud raha hoopis vastupidistel eesmärkidel. Positiivseid tagajärgi ühiskonnale toovad projektid, millest saavad kasu kõik, kes selle projektiga seotud on. Projekt peaks panustama paremasse tulevikku ning inimesi kokku tooma ja ühendama vaimsel tasandil. Näiteks "Teeme ära!" koristusprojekt, mille eesmärgiks oli koristada Eestimaa loodust. Üritus oli vabatahtlik ning tasuta. Inimesed üle terve Maarjamaa said kokku ning hakkasid loodust rämpsust vabastama. Ligi 50 000 vabatahtlikku koristas kogu Eesti territooriumilt ära ligi 10 000 tonni prügi. S...
See ruum ehk varasemalt nimetatud Klassikalise Muinasteaduse Muuseum ning praegune Tartu Ülikooli Kunstimuuseum on Eesti vanim muuseum. 1864.aastal asutati Tallinnas Eestimaa Provintsiaalmuuseum (avati 3. detsembril 1911. Aastal), mis muutus peagi Tallinna kunstielu keskmeks. Hoones olid erinevad saalid mitmete kollektsioonide ja kodumaiste ekspositsioonidega ning keldris asusid raamatukogu ja arhiiviruumid.Sellesse Provintsiaalmuuseumisse hakati koondama kujutavat kunsti ning korraldama näitusi, millest osa võtsid nii baltisakslased kui ka teised kunstnikud. Eesti rahvusliku kunsti sünniajaks tuleks lugeda 19.sajandi teist poolt ehk 1850.aastaid, kui J. Köler lõpetas õpingud Peterburi Kunstiakadeemias ning alustas iseseisvat tööd. Rahvusliku kunsti tärkamisel mängis suurt osa ka rahvusliku liikumise tõus. Aluseks said traditsioonid ning nendega rikkalik ja mitmekülgne rahvakunst. Siiski kujutav kunst tekkis peamiselt väljaspool kodumaad
teisele isikule ( faktoor ) rahalise nõude kolmanda isiku ( faktooringuvõlgnik ) vastu, mis tuleneb lepingust, mille alusel faktooringu klient müüb faktooringuvõlgnikule oma majandus- või kutsetegevuses eseme või ostuab teenise, faktoor aga kohustub: 1) tasuma nõude eest ja kandma nõude täitmata jätmise riisikot või 2) andma faktooringu kliendile nõude täitmise arvel krediiti, nõuet faktooringu kliendi jaoks valitsema ja teostama sellest tulenevaid õigusi, muu hulgas korraldama nõudest tulenevat raamatupidamist, ja nõude sisse nõudma. Kinkeleping leping, milölega üks isik (kinkija) kohustab tastuta rikastama oma varast teist isikut (kingisaaja) *Kasutuslepingud Üürileping Rendileping Liisinguleping Litsentsileping Frantsiisileping selle lepinguga kohustub üks isik (frantsiisiandja) andma teisele isikule (frantsiisivõtja) õiguse kasutada frantsiisivõtja majandus- või kutsetegevuse
Täiusliku eestlase valem Tere, lugupeetud kuulajad! Minu nimi on Getlin Vain ja saan uhkusega öelda, et olen eestlane. Vaatamata sellele tuleb endiselt teha igapäevaselt õigeid valikud, et olla täiuslik eestlane. Minu suhe kodumaaga on olnud kui ameerika mäed, vahel olen soovinud kogust südamest lahkuda Eestist ja seda ka teinud, kuid just see oli kogemus, mis õpetas mind hindama seda imelist riiki, mis võibolla on tõesti veidi liiga väike, kuid see teeb ta veelgi võluvamaks Tõelisele eestlasele omaselt olin harjunud nägema rohkem probleeme meie ühiskonnas, kui väikeseid rõõme igapäevaelus. Kuid kuidas olla täiuslik eestlane ja kas see on üldse võimalik? Nüüd, kui Eesti on kohe kohe saamas 100-aastaseks, mõeldakse rohkem kodumaa, selle säilimise ja samuti ajaloo peale. Vahel tundub, et Eesti keeruka mineviku tõttu elavad inimesed ka tänapäeval hirmus. Kardetakse nii võõrast kultuuri, traditsioone ning...
Täiusliku eestlase valem Tere, lugupeetud kuulajad! Minu nimi on Getlin Vain ja saan uhkusega öelda, et olen eestlane. Vaatamata sellele tuleb endiselt teha igapäevaselt õigeid valikud, et olla täiuslik eestlane. Minu suhe kodumaaga on olnud kui ameerika mäed, vahel olen soovinud kogust südamest lahkuda Eestist ja seda ka teinud, kuid just see oli kogemus, mis õpetas mind hindama seda imelist riiki, mis võibolla on tõesti veidi liiga väike, kuid see teeb ta veelgi võluvamaks Tõelisele eestlasele omaselt olin harjunud nägema rohkem probleeme meie ühiskonnas, kui väikeseid rõõme igapäevaelus. Kuid kuidas olla täiuslik eestlane ja kas see on üldse võimalik? Nüüd, kui Eesti on kohe kohe saamas 100-aastaseks, mõeldakse rohkem kodumaa, selle säilimise ja samuti ajaloo peale. Vahel tundub, et Eesti keeruka mineviku tõttu elavad inimesed ka tänapäeval hirmus. Kardetakse nii võõrast kultuuri, traditsioone ning...
Selle suurimaks eesmärgiks on prügistamise probleemi teadlikkuse tõstmine ning jäätmemajanduse paremaks muutmine. Üritus on vabatahtlik ja tasuta. Inimesed üle Eesti saavad kokku ning vabastavad Eesti loodust igasugusest prügist. RMK andmetel on tänu projektile prügistamine Eestis kõvasti vähenenud. Paljud riigid, näiteks Sloveenia, Rumeenia, Soome, Brasiilia, Portugal ja paljud muud, on eeskuju võtnud ja hakanud ka "Teeme ära!" projekte korraldama. 2018.aasta 15.septembril korraldati Ülemaailmne Koristuspäev, mille korraldamisel võeti eeskujuks samuti Eestis toimuv "Teeme ära!" projekt. Antud üritus on tõstnud Eesti üheks väga suureks eeskujuks teistele maailmariikidele. Selliseid projekte tuleks rohkem korraldada, sest see toob riigile kasu ning ühendab ka inimesi omavahel. Igal projektil on omad positiivsed ja negatiivsed omadused ning tagajärjed, rääkida tulekski mõlematest külgedest mitte ainult negatiivsetest
6) teavitama töötajaid töökeskkonnavolinike, töökeskkonnanõukogu liikmete ja töötajate usaldusisikute kaudu ohuteguritest, töökeskkonna riskianalüüsi tulemustest ning tervisekahjustuste vältimiseks rakendatavatest abinõudest; 61) rakendama töötaja tervisekahjustuse vältimiseks ja käesoleva seaduse paragrahvides 6-9 loetletud töökeskkonna ohutegurite mõju neutraliseerimiseks töö- ja kollektiivlepingutes sätestatud abinõusid; 7) korraldama töötajate tervise kontrollimise ja muude töötervishoiuteenuste osutamise kas ettevõtte töötervishoiuteenistuse kaudu või töötervishoiuteenistuse või töötervishoiuarstiga sõlmitud lepingu alusel ning kandma sellega seotud kulud; 71) korraldama ööajal töötavatele isikutele tervisekontrolli enne tööleasumist ning regulaarsete vaheaegade järel töötamise ajal; 8) määrama ettevõttes esmaabi andmiseks töötajad ja korraldama neile tööandja kulul väljaõppe
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
