Rahvusvaheline terrorismioht Otsese sõjalise ohu vähenemise taustal seavad mittekonventsionaalsed ohud ja esmajoones rahvusvahelise terrorismi globaalne laad ning keemia-, bio-, radioaktiivse või tuumarelva võimalik kontrollimatu levik rahvusvahelise koostöö ette uued tõsised ülesanded. Rahvusvaheline terrorism ja sellele kasvupinnast loov organiseeritud kuritegevus levivad aladel, kus puudub või on nõrgenenud riiklik julgeolek, korrakaitse ja õigusriik. Terrorismiohu likvideerimine nõuab kiiret ja tõhusat rahvusvahelist koostööd, milles Eesti osaleb oma kohustuste ja võimaluste piires. Lisaks rahvusvahelisele koostööle rakendab Eesti ka siseriiklikke terrorismivastaseid meetmeid. Organiseeritud kuritegevusest tulenev oht Rahvusvaheliselt tegutsev organiseeritud kuritegevus võib sageli olla tihedalt läbi põimunud terroristlike organisatsioonide tegevusega ja seotud massihävitusrelvade levikuga ning on
linnavalitsused kohalike maksude kogumisel maksuhalduritena. 14. C Valla- või linnavolikogud ja valitsused, vallavanem või linnapea, + ehitusjärelevalve ametnik, samuti kohaliku omavalitsuse koolid, lasteaiad. 15. D Politseiametnik, päästeametnik või kohaliku omavalitsuse korrakaitse - ametnik väärteomenetluse läbiviimisel ning väärteootsuse tegemisel. 16. E Halduskohus, ringkonnakohtu halduskolleegium ja Riigikohtu - halduskolleegium on haldusorganid haldusasja lahendamisel. 2) Millistel järgnevalt A Koosseisuväline teenistuja on isik, kes töötab riigiasutuses töölepingu -
kohtunikud) ja linnades jätkus raepõhine kõhtuvõim · Liskas kuningakohus ehk Tallinna linnusekohus: - -liikmed nimetas kuningas ja otsuseid võid edasi kaevata Svea õuekohtusse - -kroonu ametnikud, sõdurid, kroonumõisade rentnikud, kroonutalupojad ja Toompea linnud · Korrakaitse (politsei) ülesanded adrakohtunikel: igas linnuseläänis 1-2(vähe): · Lisaks igas mõisas mõisnik täitis mõisapolitsei ülesandeid II Liivimaa kindralkubermang(1629-1700) · Lähtekoht: LM oli sõjaga vallutatud ala: · Kohalikul aadlil nõrgem positsioon kui Eestimaal ja Rootsi riigil paremad võimalused keskvõimu
vastand demokraatlikule valitsemisele avalik haldus poliitiliste otsuste igapäevane ja plaanipärane täideviimine riigi- ning omavalitsusinstitutsioonide poolt avalik poliitika ehk halduspoliitika poliitikavaldkond, mille sisuks on elanikkonnale vajalike teenuste ja inimeste toimetuleku korraldamine; avaliku poliitika valdkondadeks on majandus- ja maksupoliitika, keskkonnapoliitika, asumipoliitika, sotsiaalpoliitika, hariduspoliitika; avalikust poliitikast eristub riigi julgeoleku ja korrakaitse tagamisele suunatud poliitikavaldkond (välispoliitika, sisepoliitika, kaitsepoliitika, migratsiooni- ja kodakondsuspoliitika) avalik sektor ehk esimene sektor üks ühiskonna kolmest sektorist: võimu- ja valitsemisasutused ning ametkonnad; avaliku sektori põhiülesanne on rahvusliku julgeoleku ning sotsiaalse heaolu kindlustamine; vt ka erasektor, mittetulundussektor bürokraatia ametnike võim, rangete reeglite ja hierarhia alusel toimiv juhtimiskorraldus
Eestis. Venestusaja põhjused: 1. Aleksander III võimuletulek (1881-1894) alustas venemaa ääremaade venestamist. 2. Venestuse peapõhjuseks Eestis ja Lätis oli 1871a. saksa keistririigi loomine ja sellega kaasnenud oht, et Baltikum taasühineb Saksamaaga. 3. Poola ülestõus ja selle mahasurumine 1863. Venestus tähendas venemaa seaduste kehtestamist eestis: 1887-1892 Viidi läbi tähtsamad venestusreformid: Haridusreform (koolid venekeelseks) Politseireform (riikliku korrakaitse loomine) Kohtureform (vene kohtusüsteemi kehtestamine) Venestamise tagajärjed: 1. Suurem kahju tuli rahvahariduses, kus nõuti venekeelset õpet alates 3. Külakooliklassist. Kirjaoskus langes selle tagajärjel 98% - 80%-ni. 2. Teisalt oli venestamine eestlastele ka kasulik Saksa soost omavalitsusametnikud aeti oma kohtadelt minema ja asemele said eestlased, kes olid küll ära õppinud vene keele kuid säilitanud oma rahvusliku vaimu.
◦ Avalik teenus tuleneb avalikust huvist ning sisaldab nii avaliku sektori kohustuslikke kui ka vabatahtlikke ülesandeid ehk haldusülesandeid. ◦ Teenus võib olla piiramatu ligipääsuga või suunatud konkreetsele sihtgrupile. ◦ Avalike teenustena tuleb osutada teenuseid, mida turg ei ole võimeline osutama. ◦ Näited: ▪ sotsiaalhoolekanne / sotsiaaltagatised ▪ riigikaitse ▪ korrakaitse ▪ keskkonnakaitse kontroll ▪ riiklik televisioon ▪ haridus ▪ tervishoid ▪ õiguskord • Kommertsteenus peab suutma leidma turul piisaval hulgal ostujõulisi tarbijaid, kes on valmis teenuse eest maksma – teenuse genereeritud „väärtus“ on suurem kui selle osutamisega seotud kulud. ◦ Näited: ▪ pangakontor, ▪ postkontor
kohtuotsuse eest. Advokaadi võib süüalune ise valida, prokurör määratakse protsessile riigi poolt. Kriminaalasju lahendava kohtu koosseisu kuuluvad lisaks kohtunikule ka kaks kaasistujat. Kaasistujaks võib olla 25-65 aastane Eesti kodanik, tal on õigusemõistmisel kohtunikuga võrdsed võimalused. Kohtukaasistuja valib viieks aastaks ametisse selle linna/valla volikogu, kus kohus asub. Tema kandidatuur kooskõlastatakse eelnevalt kohtunikuga. 2.10 Õigus- ja korrakaitse tagab inimese igapäevase julgeoleku ning seaduslike õiguste austamise. Tavaliselt räägitakse sellest valdkonnast kui riigi sisejulgeolekust, mis kuulub siseministeeriumi ning justiitsministeeriumi valitsemisalasse. Sisejulgeolekut täiendab välisjulgeolek. Välisjulgeoleku eesmärk on tagada riigi ja rahva kaitse võimaliku kallaletungi korral. Nagu termin riigikaitse ütleb, on eesmärgiks kehtiva riigikorra ja riigi iseseisvuse tagamine.
Arveldused aruandvate isikutega (1) ... ehk arveldused ettevõtte töötajatega, juhtimis- või kontrollorgani liikmetega. Kajastatakse kontodel: _ Nõuded aruandvate isikute vastu (vara) _ Võlad aruandvatele isikutele (kohustus) Toimuvad arveldused (v.a töötasu): _ Töölähetusega seotud kulude hüvitamine _ Majanduskulude hüvitamine _ Töötaja isikliku sõiduauto kasutamise kulude hüvitamine _ Tööandjale kulude hüvitamine Sünteetiline ja analüütiline arvestus Sünteetiline arvestus toimub kontodel Nõuded aruandvate isikute vastu ja Võlad aruandvatele isikutele. Analüütiline arvestus toimub iga aruandva isiku põhiselt. Majanduskulud Majanduskulude avanss on aruandvale isikule makstud raha materjali, vahendite, tarvete või teenuste ostmiseks ettevõtte jaoks. Majanduskulude arvestamine ja hüvitamine toimub aruandva isiku poolt esitatud ostudokumentide alusel. Tööandjale kulude hüvitamine Tööandja on kokku leppinud kululimiidid töötajaga. Limiiti ül...
Õiguse alused Kordamisküsimused 1. Õiguse olemus ja mõiste. Riigi poolt kehtestatud või sanktsioneeritud normide süsteem käitumise reguleerimiseks või kaitsmiseks ja mille nõuete täitmist garanteerib riik oma sunnijõu kasutamise võimalustega. 2. Õiguse tunnused *Õigus on käitumisreeglite kogum *Õigus on riigi poolt kehtestatud või sanktsioneeritud normide kogum *Õiguses väljendub riigi tahe *Õigus on üldkohustuslike normide kogum *Õiguse täitmist tagatakse riigi sunniga *Õigus peab vastama ühiskonna õiglustundele 3. Õigusperekonnad. Mandri-Euroopa Anglo-Ameerika islami, hinduistlik, judaistlik Kaug-Ida, Aafrika sotsialistlik 4. Õiguse süsteem, õigusvaldkonnad, avalik õigus, eraõigus. ÕIGUSSÜSTEEM - mingis riigis kehtiva õiguse struktuur, mis jaguneb õigusharudeks ja õigusinstituutideks. ÕIGUSE SÜSTEEM: ÕIGUSE PÕHIVAL...
Kas haldustegevus oli õiguspärane? Alusta haldustegevuse liigi määratlemisest. Väljavõte korrakaitseseadusest KorS § 15. Avaliku korra eest vastutav isik (1) Avaliku korra eest vastutav isik on isik, kes on põhjustanud ohukahtluse või ohu, rikub avalikku korda või on põhjustanud sellise olukorra tekkimise võimaluse, mille realiseerumisel tekib oht või ohukahtlus. (2) Kui avaliku korra eest vastutav isik on alla 14-aastane või piiratud teovõimega täisealine isik, siis on korrakaitse selle isikuga solidaarselt eestkostja või muu seadusliku esindaja ülesanne. KorS § 26. Teavitamine (1) Korrakaitseorganil on oma pädevuse piires õigus teha toiminguid, millega teavitatakse avalikkust või isikut ohu ennetamisest, ohukahtlusest, ohust või korrarikkumisest (teadaanded, soovitused, hoiatused). [RT I, 13.03.2014, 4 - jõust. 01.07.2014] (2) Isikuandmete avalikustamine on lubatud vaid sellisel juhul ja sellises ulatuses, kui see on
Kinnisvara turundus kordamisküsimusi õigus 1. Missugusest allikast saab infot omandiõiguse kohta? 2. Millisest allikast saab infot ehituslubade kohta? Riiklikust ehitisregistrist, mida haldab Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium. Register on avalik ja seda peetakse ühetasandilise elektroonilise andmebaasina. Riikliku ehitisregistri (edaspidi ehitisregister) põhiülesandeks on arvestuse pidamine ehitatavate ja kasutatavate ehitiste üle 3. Millistes registrites on ehitise pinnaandmed? Riigi kinnisvararegister, maakataster, riiklik ehitisregister 4. Nimetage 3 Eesti kinnisvaraga seotud registrit ja mis on nende sisu? (Lühidalt) 1) Riigi kinnisvararegister 2) Maakataster 3) Riiklik ehitisregister - põhiülesandeks on arvestuse pidamine ehitatavate ja kasutatavate ehitiste üle. Haldab majandus- ja kommunikatsiooniministeerium. 5. Mis on servituut? Servituut on piiratud asjaõigus võõrale asjale õigusega kasu...
Kinnisvara turundus – kordamisküsimusi õigus 1. Missugusest allikast saab infot omandiõiguse kohta? Riigi Teataja - Eesti Vabariigi omandiseadus 2. Millisest allikast saab infot ehituslubade kohta? Riiklikust ehitisregistrist, mida haldab Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium. Register on avalik ja seda peetakse ühetasandilise elektroonilise andmebaasina. Riikliku ehitisregistri (edaspidi ehitisregister) põhiülesandeks on arvestuse pidamine ehitatavate ja kasutatavate ehitiste üle 3. Millistes registrites on ehitise pinnaandmed? 1) Riigi kinnisvararegister 2) Maakataster 3) Riiklik ehitisregister 4. Nimetage 3 Eesti kinnisvaraga seotud registrit ja mis on nende sisu? (Lühidalt) 1) Riigi kinnisvararegister – Sisaldab informatsiooni riigi omandis ja kasutuses oleva kinnisvara kohta. 2) Maakataster – riigi põhiregister, mille pidamise eesmärk on maa väärtust, maa looduslikku seisundit ja maa kasutam...
NKVD tegeles ühiskondliku korra tagamisega ja NKGB tegelest riikliku julgeolekuga, sealhulgas luure ja vastuluure. Pärast mitut reorganiseerimist moodustati 1954. aastal Riikliku Julgeoleku Komitee(KGB). Komitee staatuse andmine andis märku nende mõjuvõimu kärpimisest. Julgeolekuorganid allutati senisest enam parteile. Liiduvabariikides loodi ka kohalikud julgeoleku komiteed. KGB kõrval tegutsema jäänid siseministreerium võttis üle miilitsa ülesanded, eelkõige korrakaitse. KGB ülesanded olid mitmepalgelised. KGB pidi olema võimude jaoks ühiskonna silmadeks ja kõrvadeks. Samuti ühiskonda jälgida ja kontrollida. Ülesanneteks olid ka luure, vastuluure, kõrgete võimukandjate kaitse tagamine, eriside kindlustamine, välisraadiojaamade segamine, välismaalaste kontaktide kontrollimine ja palju muudki. KGB töötajaid sidus omamoodi ühiskäendus ja vaikimiskohustus. Lisaks veel KGB personalile,
Vägivallamasin seisati ning aegapidi said vangistatud isikud vabadusse. 1959. aastaks pöördus Eesti aladele tagasi üle 30000 küüditatu ja arreteeritu. Represseeritud ei saanud tagasi oma vara ning paljusid ei lubatud naasta oma kodukohta. 1954 aastal moodustati riikliku julgeoleku komitee (KGB). Julgeolekuorganid allutati senisest enam parteile. KGB kõrval tegutsema jäänud siseministeerium võttis üle miilitsa ülesanded, eelkõige korrakaitse. KGB ülesanded olid mitmepalgelised. Ühest küljest tuli pidevalt ühiskonda jälgida ja kontrollida, et kõikvõimalikud nn nõukogudevastased kavatsused ja ettevõtmised juba eos lämmatada. KGB pidi võimude jaoks olema ühiskonna silmadeks ja kõrvadeks. Ülesanne oli ka välisluure ja vastuluure korraldamine, kõrgete võimukandajate julgeoleku määramine, eriside kindlustamisne, välisraadiojaamade sedamine, välismaalaste kontaktide kontrollimine jne.
Peame eriti oluliseks kõrge haldussuutlikkusega ja efektiivset riigiaparaati. Eesti riigiaparaadi haldus suutlikkus on langenud oskamatu poliitilise juhtimise ja parteipoliitiliste kaadri vahetuste tõttu. Peame väga oluliseks ametnike koolituse tõhustamist ning nende (sh politseinike, meditsiini- ja sotsiaaltöötajate, vangivalvurite, päästeametnike, aga sa muti pedagoogide, noorsoo- ja sporditöötajate) töö väärtustamist. ELANIKKONNA TURVALISUS JA KORRAKAITSE 1.Töötame selle nimel, et kõigil Eestis elavatel inimestel, sõltumata nende tõeks pidamistest, kodakondsusest, majanduslikust olukorrast või muudest tingimustest, oleks siin turvaline elada. 2.Me eitame sallimatuse lihtsustatud käsitlust ning inimeste lootustega manipuleerimist. Selline “võitlus” ei ole praktikas olnud tulemuslik. Teadusuuringud näitavad, et jõuga maha surutud kuritegevus ei kao, vaid ilmutab end üha uutes ja veelgimas taapsemates vormides. 3
4. Millised järgnevatest on turutõrked? a. eraettevõtjad võivad minna poliitikasse, kahjustades seega konkurentsi b. majanduse tsüklilisus tähendab turu ebastabiilsust ning seega paratamatu ebaadekvaatsuse vahendite kasuta c. tarbijate eelistused muutuvad ning valitsus võib kukkuda d. inimesed pole masinad - turukesksele lähenemisele omased ratsionaalse valiku mudelid ei toimi ühiskonna ko 5. Milliseid funktsioone peaks täitma minimaalriik? a. vaestekaitse b. omandikaitse c. korrakaitse d. üldharidus 6. Mida väidab Francis Fukuyama riigi sügavuse kohta? a. pole tähtis, mis värvi kass on, peaasi, et ta hiiri püüab b. olulisem kui riigi tugevus, on riigi sügavus c. olulisem, kui riigi sügavus, on riigi tugevus d. Venemaa on oluliselt tugevam riik, kui omaaegne Nõukogude Liit 7. G. Esping-Anderseni heaoluriigi mudelite hulka kuuluvad: a. Põhjamaade, b. Lõuna-Euroopa c. islamimaade d. Hiina 8. Mis on uue avaliku halduse valitsemisparadigma keskseks põhimõtteks?
kuningas need maavaldused (staarostimõisad) Rootsi kõrgaadlile. Kuningas Gustav II Adolfi ja kuninganna Kristiina ajal said sellised perekonnad nagu Oxenstierna, De la Gardie, Fleming ja Gyllenhielm võimsad läänistused Läänemere provintsides. Enam silma paistnud perekond oli Rootsi ajal Eestis De la Gardie suguvõsa, kellest kolm põlvkonda tegutses Eestis, teine rootsi päritolu aadliperekond, kes võib end võrrelda De la Gardiedega, on Stenbockid. Kohtud ja korrakaitse 3 Eestimaal esindasid madalamat kohtuvõimu adrakohtunikud, Liivimaal sillakohtunikud. Nende ülesandeks oli pagenud talupoegade kinnivõtmine ja tagasisaatmine, talupoegade poolt toime pandud kuritegude uurimine ja süüdlaste karistamine. Kohtunikud valiti ametisse kohalike mõisnike hulgast. Maakondade tasandil tegutsesid Eesti- ja Saaremaal meeskohtud ja Liivimaal maakohtud, mis arutasid talupoegade ja teiste mitteaadlike süüasju.
Nüüdisühiskond Ühiskonna mõiste - inimeste kooselu vorm ja sellest tulenevate sotsiaalsete suhete ja institutsioonide kogum. Nüüdisühiskonna kujunemine - Nüüdisühiskond vormus käsikäes rahvusühiskondade ja rahvusriikide moodustumisega 19. sajandil. Samal ajal kujunesid välja ka ühiskonna kolm põhilist sektorit turumajandus, avalik ehk valitsussektor ning kodanikuühiskond. Nüüdisühiskonda iseloomustavad ühiskonnasektorite eristatavus ja vastastikune seotus, tööstuslik kaubatootmine, rahva osalemine ühiskonnaelu korraldamises, vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus, inimõiguste tunnustamine. (industriaalühiskond - Tööstusühiskond sai alguse tööstuspöördest, kuid selle lõplik väljakujunemine võttis aega üle sajandi. Majanduses tõusis tähtsuselt esikohale tööstuslik tootmine. Väikesed töökojad ja manufaktuurid asendusid suurte vabrikutega, kus töö oli korraldatud konveieritel...
Sotsiaalne institutsioon on reeglite, normide, põhimõtete, käitumismallide jms püsiv kogum, m is reguleerib inimtegevuse teatud valdkonda, organiseerib inimesi kindlatesse rollidesse, staatustesse, suhetesse mingi olulise sotsiaalse vajaduse rahuldamiseks (Kenkmann). Põhilised vajadused ja neile vastavad institutsioonid on järgmised: vajadus soo jätkamiseks perekonna ja abielu institutsioonid vajadus turvalisuse ja korra järele riigi, õiguse ja korrakaitse institutsioonid vajadus sotsiaalse kogemuse, teadmiste üleandmise järele hariduse, teaduse ja kultuuri institutsioonid vajadus eluks tarvilike vahendite hankimise järele majandus vajadus lahendada hingelisi probleeme religioon. 23. Mis on kultuur? · Kultuur on sümbolite, motivaatorite ja tegevusnäidiste süsteem, mis annab üldise orientatsiooni ja korrastatud iseloomu ning vabastab sisemistest vastuoludest.
üle-Venemaalised seadused: 1. 1886.a. tehti vene keel ametlikuks keeleks kõigis valla- ja linnavalitsustes. 2. 1887.a. koolireform, millega kõik koolid allutati Venemaa haridusministeeriumile ja viidi üle vene keelele. Emakeele kasutamise keeld tegi lastel tunnisisust arusaamise raskemaks ja vähendas kirjaoskajate arvu ühiskonnas. 3. 1888.a. politseikorraldus, millega ühendati Balti kubermangude korrakaitse ülevenemaalisega. 4. 1889.a. kehtestati Vene kohtusüsteem, millega kaotati seisuslikud kohtud ja kohtupidamine muutus avalikuks. Loodi advokatuur. 5. 1892.a. kehtestati linnaseadus, mis vähendas hääleõiguslike linnakodanike hulka, kuid teisalt pakkus tõusvale eesti kodanlusele paremaid võimalusi saksa ülemvõimu murdmiseks. Kokkuvõttes kõikides valdkondades, mida reformid puudutasid, viidi sisse vene keel. Venestamispoliitikat vedas õigeusu kirik
Nt. Sõbralikkus on kognitiivne, kuidas seda väljendan on normatiivne. 27. Too välja erinevate sotsiaalsete institutsioonide kultuurilisi komponente (nt perekond kui institutsioon ning seda iseloomustavad materiaalsed, normatiivsed ja kognitiivsed komponendid) Põhilised vajadused ja neile vastavad institutsioonid on järgmised: - vajadus soo jätkamiseks perekonna ja abielu institutsioonid - vajadus turvalisuse ja korra järele riigi, õiguse ja korrakaitse institutsioonid - vajadus sotsiaalse kogemuse, teadmiste üleandmise järele hariduse, teaduse ja kultuuri institutsioonid - vajadus eluks tarvilike vahendite hankimise järele majandus - vajadus lahendada hingelisi probleeme religioon. 28. Mis on sümbol? Miks on sümboleid vaja? Näited juurde, milliseid sümboleid tead. Algselt tähenduseta heli, objekt või sündmus, millele grupp ise omistab mingi tähenduse. Suurimaks sümboliks e
vanematele ja lastele Erisoodustuse hulka ei kuulu palk, lisatasud, juurdemaksed, töötajate transport elukoha ja töökoha vahel, mida ei ole võimalik läbida mõistliku aja või rahakuluga. Tulumaks kingitustel, annetustelt ja vastuvõtukuludest: residendist juriidiline isik, maksab tulumaksu kõigilt tehtult kingitustel ja annetustelt. Tulumaksuga ei maksustata annetusi ja kingitusi haiglat pidavat isikule. Riigi ja kohaliku omavalitsuse teaduse, spordi, kultuuri, hariduse, korrakaitse või sotsiaalhoolekande asutuse, kogu summas mis ei ületa üht alljärgnevat piirnormi: 1. 3% maksumaksja poolt samal kalendriaastal isikustatud sotsiaalmaksuga maksustatud väljamaksete summast 2. 10% 1. jaanuariks või majandusaastaks lõppenud maksumaksja viimase majandusaasta kasumist Muu residendist juriidiline isik: ei maksustata kuni 500 krooni ulatuses kalendri kuus. Tulumaks dividendidelt: Äriühing maksab tulumaksu dividendide või muude kasumi
(Smesler). Sotsiaalne institutsioon on reeglite, normide, põhimõtete, käitumismallide jms püsiv kogum, m is reguleerib inimtegevuse teatud valdkonda, organiseerib inimesi kindlatesse rollidesse, staatustesse, suhetesse mingi olulise sotsiaalse vajaduse rahuldamiseks (Kenkmann). Põhilised vajadused ja neile vastavad institutsioonid on järgmised: vajadus soo jätkamiseks perekonna ja abielu institutsioonid vajadus turvalisuse ja korra järele riigi, õiguse ja korrakaitse institutsioonid vajadus sotsiaalse kogemuse, teadmiste üleandmise järele hariduse, teaduse ja kultuuri institutsioonid vajadus eluks tarvilike vahendite hankimise järele majandus vajadus lahendada hingelisi probleeme religioon. 5. Mis on sotsiaalne fakt? Kuidas on faktid meie igapäevase eluga seotud? Näited juurde. Sotsiaalne fakt - kindlamustriline inimkooslust iseloomustav fakt. Emile Durkheim: "Sotsiaalsed faktid on sotsiaalse
mille väärtus ilma käibemaksuta on kuni 150 krooni. Paragrahvi 11 lõikes 1 nimetatud nimekirja kantud isiku ja § 11 lõikes 10 nimetatud isiku tehtud kingitused ja annetused maksustatakse lõikes 6 sätestatud korras. (2) Tulumaksuga ei maksustata § 11 lõikes 1 nimetatud nimekirja kantud või § 11 lõikes 10 nimetatud isikule, haiglat pidavale isikule, samuti riigi või kohaliku omavalitsuse teadus, kultuuri, haridus, spordi, korrakaitse või sotsiaalhoolekandeasutusele või kaitseala valitsejale kalendriaasta jooksul tehtud kingitusi ja annetusi kogusummas, mis ei ületa üht alljärgnevatest piirmääradest: 1) 3% maksumaksja poolt samal kalendriaastal vastavalt sotsiaalmaksuseaduse § 2 lõike 1 punktidele 14 ja 6 tehtud sotsiaalmaksuga (edaspidi isikustatud sotsiaalmaks) maksustatud väljamaksete summast; 2) 10% kalendriaasta 1
ÜHISKOND INIMESTE KOOSELU VORM . Ühiskonna sektorid ja valdkonnad. Ühiskond on tervik, mille valdkonnad on omavahel seotud ja mõjutavad üksteist. Tootmine ning kauplemine moodustavad valdkonna mida nim . majanduseks. Ühiskonna areng nõuab üldist koordineerimist ja juhtimist, nende ülesanne. Tegelevat valdkonda nimetatakse poliitikaks. Poliitika hõlmab riigi toimimist korraldavat tegevust mis on seotud võimu ja õigussuhetega . Kodanikuühiskond on avaliku elu sektor mille raames tegutsevad mittepoliitilised kodanikuorganisatsioonid ja ühendused . nende eesmärk on edendada ja tugevdada kohalikku elu ja ühtekuuluvustunnet. AVALIK SEKTOR Poliitika Riik ( haridus, eluaseme, sotsiaal ja Keskkonna poliitika avalik Poliitika. ) ERASEKTOR Majandus Turg Tulundussektor KOLMAS SEKTOR Kodanikuühiskond Kodanikuühendused Mittetulundussektor ERAELU...
käitumise nõuete üle või täidab ülesannet avalikku korda ähvardava vahetu kõrgendatud ohu tõrjumiseks, siis ei ole tal erinevalt koos politseiametnikuga töötamisest õigust joobeseisundis isikut kainenema toimetada, peatada sõidukit ega siseneda võõrasse valdusesse ning teostada valduse läbivaatust. Lisaks eelnevale näeb abipolitseinike seadus ette erisused, millises ulatuses ja tingimustel võib abipolitseinik korrakaitse seaduses sätestatud riikliku järelevalve meetmeid rakendada. Näiteks ei või abipolitseinik kasutada võimaliku alkoholijoobe seisundi välja selgitamiseks tõenduslikku alkomeetrit, õiguslikud alused isiku kinnipidamiseks on piiratud ning turvakontrolli isikule võib teostada ainult kõrgendatud ohu tõrjumiseks või isikult võib seaduse alusel võtta vabaduse. Peamise erinevusena võiks siiski välja tuua
Ühishüvis/ühishüve kaup/teenus, mida ühiskonnaliikmed tarbivad turu vahenduseta. Erahüvis ( Konkreetne hind, hüvis ammenduv, tarbija kindlaks tehtav, tarbimine välistatav, tarbijate hulk oluline näit. hamburger, tossud, kinopiletid) Ühishüvis ehk ühishüved ( Tarbija jaoks tasuta, hüvis ammendumatu, tarbijaskonda raske või võimatu piiritleda, tarbimist ei saa välistada, tarbijate hulk pole tähtis - näit. mererand, majakas, valgusfoor, TV, raadio, tänavavalgustus, korrakaitse, julgeolek, linnapark) Ühishüvis ehk ühishüved a. Kuidas ühishüvist tarbitakse? V: kollektiivselt ilma turu vahenduseta b. Miks ühishüvist pakutakse? V: et tagada kõikide ühiskonnaliikmete heaolu c. Mis on ühishüvis? V: hüved, mida tarbitakse koos ilma turu vahenduseta d. Milliseid ühishüviseid kasutad? V: mererand, valgusfoor, TV, raadio, tänavavalgustus, korrakaitse, julgeolek, linnapark 4
seda piirata. Juriidilise isiku teovõime algab koos õigusvõime. Seda saab piirata kohtuotsusega. Lõpeb mõlemal puhul koos õigusvõimega. Surm, äriregistrist kustutamine. ÕIGUSKAITSE ORGAND 1. Prokuratuuri ülesanded: * Politsei ja kaitsepolitsei tegevuse järelevalve. * Süüdistuse esitamine kriminaal kohtu protsessil. * Tähtsamate kuritegude uurimine. Tähtsaim on riigi prokuratuur Tallinnas. Ringkonna prokuratuur (4 tükki). 2. Politsei: *Avaliku korra kaitsmine korrakaitse politsei. * Kuritegude eeluurimine kriminaalpolitsei. Eesti politsei struktuur: a) Kaitsepolitsei (Kapo) tegeleb eriti ühiskonnaohtlike kuritegude uurimise ja tõkestamisega. Näiteks: Terrorism, korruptsioon, lõhkekehade kasutamine avalikes kohtades. b) Politsei juhib politseiamet Tallinnas: * Kesk kriminaalpolitsei tähtsamate kuritegude uurimine. * Julgestuspolitsei (Jupo) riigiasutuste ja tähtsamate riigiametnike turvamine. On neli piirkondlikku politseiprefektuuri
Info jaguneb: Objektiivne reaalselt meie ümber Subjektiivne objektiivse keskkonna kirjeldus oma nägemuse järgi Sense making liigub objektiivse ja subjektiivse info vahel Nt: väljas sajab, panen kummikud jalga Tegevuse ja dokumendi vaheline seos Dokumendid tekivad asutuse tegevuse tulemusena. Dokumendid luuakse või saadakse asutuse mingisuguse tegevuse vältel või pärast tegevust. Dokumente luuakse tegevuste tõestamiseks ja dokumenteerimiseks. Dokumendi sisu, vorm ja struktuur Dokument on koostatud kindla vormi ja nõuete kohaselt ühe sündmuse või juriidilise fakti kirjalikuks tõenduseks. Dokumendi vorming määrab, kuidas dokumendi elemendid on organiseeritud/paigutatud paberil või esitatud failis. Dokumendi element on informatiivelement, mis kuulub dokumendi vormingu koosseisu. Digitaalne dokument Kõik digitaaldokumendid on baastasandil elektrooniliste impulsside või seisundite jadad. Dokumendi sisu, vormi ja struktuuri kohta käiv i...
Sotsiaalse institutsiooni olulisimaks tingimuseks on sotsiaalne vajadus. Ühiskonnal on suur hulk fundamentaalseid vajadusi, mille normaalsest rahuldamisest on kasu nii ühiskonnale kui üksikisikule. Põhilised vajadused ja neile vastavad institutsioonid on järgmised: vajadus soo jätkamiseks perekonna ja abielu institutsioonid vajadus turvalisuse ja korra järele riigi, õiguse ja korrakaitse institutsioonid vajadus sotsiaalse kogemuse, teadmiste üleandmise järele hariduse, teaduse ja kultuuri institutsioonid vajadus eluks tarvilike vahendite hankimise järele majandus vajadus lahendada hingelisi probleeme religioon. 23. Mis on kultuur? Kultuur on normide, väärtuste ja ideaalide kogum, mis konkreetses ühiskonnas täidab sotsiaalse orientatsiooni rolli. Kultuur on niisuguse
1. AVALIK HALDUS - Haldus on inimlik plaanipärane tegevus kindla eesmärgi saavutamiseks. Haldust võib jagada kaheks: era- ja avalik haldus. MÕISTE: Organisatsioonilises mõttes AVALIK HALDUS haldusorganisatsiooni tähenduses. haldus koosneb erinevatest halduse kandjatest, haldusorganitest ja teistest haldusinstitutsioonidest. Tegemist on avalik-õiguslike juriidiliste isikutega, kellele on seadusega pandud põhiülesandeks avalike halduse teostamine (riik, vallad, linnad jne). Formaalses mõttes halduskandjate ja organite kogu tegevus. Lisaks materiaalse haldusena mõistetud tegevusele kuuluvad siia ka teised riikliku tegevuse liigid. Materiaalses mõttes riiklik täidesaatev tegevus, mida teostavad peamiselt haldusorganid. Materiaalse halduse märatlemiseks on kaks meetodit: - negatiivne meetod avalik haldus on selline riigi tegevus, mis ei ole seadusandlus ega õigusemõistmine. See lähtub võimude lahususest. Puuduseks o...
Kohusetundlikult töötav inimene peaks teenima piisavalt, et kindlustada nii enda kui ka oma perekonna toimetulek. mehed! Riik maksab abirahasid ja toetusi peamiselt nendele, kellel puudub perekonna tugi. Tervikuna peaks riik tegelema pigem inimeste füüsilise turvalisuse ja sotsiaalse turvalisuse, seepärastpööratakse konservatiivide poolt suurt tähelepanu kohtutele ja korrakaitse arendamisele. 4) Kristlik demokraatia konservatismi pehmem haru, mis kujunes välja euroopas peale II maailmasõda ja eeskätt saksamaal. Kristlik demokraatia pöörab ropult tähelepanu heaolu riigile ja kodanikuühiskonnale. Leitakse, et turumajandus põhjustab liiga suurt majanduslikke ebavõrdsust ning riigi ja 3. sektori ülesanne on seda leevendada. Kristlik demokraatia on väga populaarne saksamaal, kus sõjajärgsetel
Praktiline raamatupidamine (Pille Kirsimäe) Soovitatav kirjandus: K. Kallas Finantsarvestuse alused; Raamatupidamise seadus; Raamatupidamise Toimkonna juhendid. I loeng Ettevõtlusega alustaja bürokraatia *Sobiv ettevõtlusvorm *Registreerimine äriregistris *Raamatupidamise korraldamine *Riigile nõutavad maksud vastavalt esitatud deklaratsioonidele Raamatupidmise olemus- Aasta jooksul toimub ettevõttes palju tema tegevusse puutuvaid majanduslikke tehinguid : *saadakse pangast laenuks raha *makstakse palka *soetatakse vara *ostetakse majapidamis- ja kontoritarbeid *kasutatakse teiste firmade ja isikute teenuseid *saadakse tulu Ettevõte võtab ennast ise arvele maksu-ja tolliametis, siis on palju suurem kohustus aruandlusele ning siis peavad olemas olema ka programmid. Käibemaksukohuslased ettevõtted on kohustatud deklareerima üle 1000 euroseid tehinguid. Ettevõtte tegevust võime...
Euroopa Liidu sekkumise iseloom EL õiguslikud regulatsioonid · kaubavahetus; põllumajandus; kalandus EL õiguslike regulatsioonide ja riikidevahelise koostöö hübriid · tururegulatsioonid; rahapoliitika (rahaliidu projektiga liitunud riigid); regionaalpoliitika; konkurentsipoliitika; tööstus; keskkonnapoliitika; töötingimused; tarbijakaitse; makromajandus; transport; Valitsustevaheline koostöö · tervishoid; haridus; välispoliitika; kaitsepoliitika; energia; siseriiklik õigus ja korrakaitse VI LOENG EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONID Euroopa Liidu institutsioonid 25 · Euroopa Liidu ehk riikideülesel tasandil toimib institutsionaalne süsteem, millesse lepingute kohaselt kuuluvad Komisjon Nõukogu Ülemkogu Parlament Kohus
tarbijate hulk oluline näit. hamburger, tossud, kinopiletid) a. Kuidas ühishüvist tarbitakse? V: kollektiivselt ilma turu vahenduseta b. Miks ühishüvist pakutakse? V: et tagada kõikide ühiskonnaliikmete heaolu c. Mis on ühishüvis? V: hüved, mida tarbitakse koos ilma turu vahenduseta d. Milliseid ühishüviseid kasutad? V: mererand, valgusfoor, TV, raadio, tänavavalgustus, korrakaitse, julgeolek, linnapark Sotsiaalne turvalisus: sotsiaalkindlustus ja sotsiaalabi Sotsiaalne turvalisus - inimeste kindlustunne ja majanduslik toimetulek, mida tagab kogu ühiskond, eelkõige aga valitsus oma poliitikaga. Praegu peab iga arenenud riik oma kohustuseks pakkuda kodanikele sotsiaalseid tagatisi mitmesuguste abirahade, pensionide ja kompensatsioonide näol. Sotsiaalturva eesmärk on vaesuse leevendamine ja ühiskonnas solidaarsuse edendamine.
4. Mis on sotsiaalne institutsioon? Millest koosneb? Näited. Durkheimi järgi on sotsiaalsed institutsioonid teatud liiki ühiskondlikud suhted, mida ühiskond pidevalt vajab ja mis seetõttu üha uuesti sünnivad. Perekond- soo jätkamise institutsioon Religioon- hingeliste vajaduste rahuldamiseks Majandus- vajadus eluks vajalike vahendite järele Haridusinstitutsioon- teadmiste edasiandmiseks Korrakaitse institutsioon- vajadus turvalisuse järgi 5. Mis on sotsiaalne fakt? Kuidas on faktid meie igapäevase eluga seotud? Näited juurde. Sotsiaalsed faktid on kindlamustrilised inimkooslust iseloomustavad faktid. Sotsiaalsed faktid on väljaspool indiviidi. Durkheim: "Sotsiaalsed faktid on sotsiaalse elu aspektid, mis kujundavad iga inimese individuaalseid käitumisviise ja tegevusi."
lastele Erisoodustuse hulka ei kuulu palk, lisatasud, juurdemaksed, töötajate transport elukoha ja töökoha vahel, mida ei ole võimalik läbida mõistliku aja või rahakuluga. Tulumaks kingitustel, annetustelt ja vastuvõtukuludest: residendist juriidiline isik, maksab tulumaksu kõigilt tehtult kingitustel ja annetustelt. Tulumaksuga ei maksustata annetusi ja kingitusi haiglat pidavat isikule. Riigi ja kohaliku omavalitsuse teaduse, spordi, kultuuri, hariduse, korrakaitse või sotsiaalhoolekande asutuse, kogu summas mis ei ületa üht alljärgnevat piirnormi: 1. 3% maksumaksja poolt samal kalendriaastal isikustatud sotsiaalmaksuga maksustatud väljamaksete summast 2. 10% 1. jaanuariks või majandusaastaks lõppenud maksumaksja viimase majandusaasta kasumist Muu residendist juriidiline isik: ei maksustata kuni 500 krooni ulatuses kalendri kuus. Tulumaks dividendidelt: Äriühing maksab tulumaksu dividendide või muude kasumi eraldistena
Kulud % kogukuludest Tulud % kogutuludest Sotsiaalne kaitse 31 Sotsiaalmaks 39 Tervishoid 16 Käibemaks 28 Haridus 11 Aktsiisid 11 Transport, side 6 Füüsilise isiku 10 tulumaks Korrakaitse 6 Tulud varadelt 4 Riigikaitse 5 Ettevõtte tulumaks 2 Riigivalitsemine 5 Muud 6 Muud 20 Maksustamise põhiterminid : 1)Maksu alus- on maksu objekt, mille alusel määratakse maksukohustus. Näiteks tulumaks tulude suurus. 2)Maksumäär-näitab, kui palju maksualusest summast läheb maksudeks.
TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND HALDUSÕIGUS Sisukord 1. Avalik haldus ................................................................. 3 2. Haldusõigus ................................................................. 8 3. Haldusõigussuhe ja subjektiivne avalik õigus ........................ 20 4. Haldusõiguse allikad ..................................................... 24 5. Haldusorganisatsioon ..................................................... 28 6. Haldustoimingud ................................................................. 35 7. Haldusmenetlus ................................................................. 42 8. Haldussund ja haldustäide ..................................................... 47 9. Halduse kontroll ................................................................. 52 10. Riigivastutus .....................................
efektiivselt vastu seista. Rahvusvaheline terrorismioht Otsese sõjalise ohu vähenemise taustal seavad mittekonventsionaalsed ohud ja esmajoones rahvusvahelise terrorismi globaalne laad ning keemia-, bio-, radioaktiivse või tuumarelva võimalik kontrollimatu levik rahvusvahelise koostöö ette uued tõsised ülesanded. Rahvusvaheline terrorism ja sellele kasvupinnast loov organiseeritud kuritegevus levivad aladel, kus puudub või on nõrgenenud riiklik julgeolek, korrakaitse ja õigusriik. Terrorismiohu likvideerimine nõuab kiiret ja tõhusat rahvusvahelist koostööd, milles Eesti osaleb oma kohustuste ja võimaluste piires. Lisaks rahvusvahelisele koostööle rakendab Eesti ka siseriiklikke terrorismivastaseid meetmeid. Organiseeritud kuritegevusest tulenev oht Rahvusvaheliselt tegutsev organiseeritud kuritegevus võib sageli olla tihedalt läbi põimunud terroristlike organisatsioonide tegevusega ja seotud massihävitusrelvade levikuga ning on seega
Maksunduse loengukonspekt 2013 SISUKORD SISSEJUHATUS.............................................................................................................................................5 1 TULUMAKS.................................................................................................................................................5 1.1 Maksu objekt ja maksumaksja...............................................................................................................5 1.2 Resident ja mitteresident........................................................................................................................6 1.3 Maksu laekumine....................................................................................................................................6 2 ÜKSIKISIKU TULU MAKSUSTAMINE...............................................................................................
1. Õiguse tähistamine. Küsimus, mis on õigus, kuulub õigusfilosoofia valdkonda ja selle on sama raske vastata, kui küsimusele, mis on tõde. Õigus on käitusmisreeglite (normide) kogum, mille on kehtestanud või sanktsioneerinud riik ja mille täitmist tagatakse riigi sunniga ning mis vastab ühiskonna õiglustundele. · Ius est ars boni et aequi Celsius - Riigikohtu moto - õigus on headuse ja õigluse kunst, teadus headusest ja õiglusest · õigus kui väärtusmastaap väärtusjurisprudentslik lähenemine, peamine praegune lähenemine. Selles tähenduses sisaldub õiguse mõistes õiglus. · õigus kui ühine huvi · õigus kui võim · õigus kui suverääni käsk parlamenti võib vaadata ja suveräänina · õigus kui kokkulepe · õigus kui kohustuslik käitumiseeskiri Kokkuvõtlikult võib öelda, et õiguse tähistamine omab mõtet sellel juhul, kui õiguse tähistamise ,,taga" seisab õiguse idee. Piltlikult öeldes ei pruugi kirjapandud seadus õigust sisaldada, seda juh...
Streik sai alguse 7. oktoobril Mosva Kaasani raudteel, levis sealt edasi kõigi teistele raudteejaamadele ja teiste tööstuseni teises linnades. Streikis üle 2 miljoni inimese. Relvapoodidest rööviti relvad, tühistati kõrtsid osad kasutati põletamiseks ja teised joodi maha. 15. oktoobril kogunesid Tallinna töölisvanemad ning otsustasid pöörduda linna kui ka kubermangu valitsusele. Nii politsei kui ka sõjavägi tõmmatakse Tallinnalt välja ning asendakse tööliste enda korrakaitse üksusega. Ning nõuti, et politsei vabastaks kõik poliitilistel põhjustel arreteerinud inimesi. Vabastati kõik arreteeritud isikud. Aleksandr Kesküla oli vabastatud ning Estonias hoidis kõnet ning kutsus kõiki relvastuma end ja suruma maha valitsuse jõuga. Peamiselt nõuti parlamendi ja kodaniku õigusi streigis. 16. oktoobri hommikul kogunesid streikivad töölised, kelle juurde lisandusid teised kihid: majateenijad, kooliõpilased,
õigusest ja me paneme definitsiooni sisse selle, mida defineerime. Avalikõiguslik vaidlus eelab igal juhul, et üks pooltest oleks avaliku võimu kandja. · Avaliku õiguse ja eraõiguse distsipliin Avalik õigus Riigiõigus Karistusõigus Haldusõigus hõlmab nii üldise haldusõiguse, peamiselt haldusmenetlus kui ka kõik halduse eriõigused, kogu keskkonnaõiguse, kohaliku omavalitsuse õiguse, korrakaitse õiguse. Sätestavad halduse õiguse kohtustusi Protsessiõigused Eraõigus Tsiviilõigus võlaõigus, asjaõigus, perekonnaõigus, pärimisõigus, tsiviilseadustiku üldosa seadus. Äriõigus tsiviilõiguse laiend, ärimeeste eraõigus, kus tsiviilõigus kehtib samuti. Ühinguõigus MTÜ-d ja sihtasutused Väärtpaberiõigus tööõiguse põhi on eraõiguslik, kuid seal on ka palju avaliku
KRIMINOLOOGIA TÄISKONSPEKT Kriminoloogia koht teadusharude süsteemis. Kriminoloogiliste teooriate süstematiseerimine. Kriminoloogia põhimõisted Esituskeel märkide, sümbolite, mõistete süsteem, mille abil ja mille kaudu esitatakse antud teaduse väited, tõestused ja järeldused. On levinud arusaam, et keele matematiseerituse aste väljendab seda, kas tegu on teadusega või mitte. Ühiskonnateadused aga uurivad kvalitatiivselt, mitte kvantitatiivselt. Uurimisobjekt on inimene tema ühiskondliku olemise eri vormides ja ilmingutes, seega peab olema ka keel mitmemõõtmeline, nt sõnas ,,kuritegu" põimub vähemalt kolm dimensiooni: materiaalne (tegu kui nähtus), aksioloogiline (teatavast väärtusest lähtuv hinnang teole), formaal-juriidiline (tegu kui karistatav). Kriminoloogias on teaduskeel siiski alles algusfaasis Kriminoloogia kui teaduse seosed teiste teadustega (kriminaalõigusteadus, sotsiaalteadused, hingeteadused) Kurite...
korteripuutumatusele, kirjavahetuse saladusele, aule ja reputatsioonile ei tohi meelevaldselt või ebaseaduslikult kallale kippuda. Igal inimesel on õigus seaduse kaitsele selliste vahelesegamiste ja kallalekippumiste eest. EIÕK artiklist 8 aga tuleneb igaühe õigus sellele, et austataks tema era- ja perekonnaelu ja kodu ning korrespondentsi saladust. Artikli teine lause toob välja riive lubatavuse alustena riigi julgeoleku, ühiskondliku turvalisuse, riigi majandusliku heaolu, korrakaitse, kuriteo ärahoidmise, tervise, kõlbluse, kaasinimeste õiguste ja vabaduste kaitse. 99 Pikamäe, P. Vangistusseadus. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura, § 4¹ komm-d 3.1, 3.2. 100 Samas komm 4.3. 101 Merusk, K. jt Kommentaarid §-le 3. Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura, 2012. § 3 komm 2.3.1. 102 Pikamäe, P. Vangistusseadus. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura, § 4¹ komm 4.3. 103
Juhtimine ja õigus I. osa Sissejuhatus õigusesse Urmas Arumäe Äriõiguse loengukonspekt Juhtimine ja õigus I. osa Sissejuhatus õigusesse Loengukonspekt Toimetaja Urmas Arumäe Autor Urmas Arumäe © Urmas Arumäe, 2012 ISBN 978-9949-30-611-4 (I. osa) Trükk EBS Print OÜ Kõik õigused käesolevale väljaandele on kaitstud. Ilma autoriõiguse omaniku eelneva kirjaliku loata pole lubatud ühtki selle väljaande osa paljundada ei mehhaanilisel, elektroonilisel ega muul viisil. 2 Sissejuhatus Omades märkimisväärset ettevõtja ja ärijuhi kogemust ning olles juba aastaid tegelenud peamiselt ettevõtluse ja juhtimise eriala üliõpilastele õigusainete õpetamisega ning pea sama kaua ka vandeadvokaadina äriklientide nõustamisega, on autoril olnud piisavalt aega kogeda Eesti ettevõtluskeskkonda ja saada aimu probleemidest organisatsioonide valitsemisel ja juhtimisel. Teisiti öeldes on autori praktiline tegevus ning...
liikmeskond moodustus kodakondsuseta eestlastest ja lätlastest, kes olid Saksamaale pääsenud järelümberasujatena. Saksamaa riikliku korralduse tõttu kuulus enamik eestlaste üksusi SS-i ja politseisüsteemi administratiivalluvusse. Nimelt ühendati Saksamaal 1930. aastate teisel poolel partei julge-olekuteenistus SS ning riiklik politsei. eptembrist detsembrini 1941 kuulus võim Eesti territooriumil väegrupi Nord tagalapiirkonna juhatajale. Väegrupi tagalapiirkonnas kuulus korrakaitse juba Põhja-Venemaa (hiljem Ostlandi) kõrgema SS-i ja politseijuhi pädevusse, kelle korraldusel formeeriti 1941. aasta sügisest 1942. aasta alguseni Lõuna-Eestis neli politsei jalaväepataljoni (Tartus, Viljandis ja Põltsamaal ning üks Pihkva jaoks hilisemate numbritega 37–40), politsei-pioneeripataljon (nr 42) ja tagavarapataljon Tartus (nr 41). Need pataljonid olid mõeldud rakendamiseks väegrupi Nord tagalapiirkonnas Pihkva- ja Novgorodimaal ning seal nad ka võitlesid, kuni 1944
põhimõtete ja meetmete rakendamist ning seeläbi tõstab riigi ja KOVide võimekust lastekaitses? Kas ja kui palju vähendab KOVi lastekaitsetöötajate koormust eelnõuga sätestatav SKA kohustus nõustada keeruliste juhtumite lahendamisel KOVi lastekaitsetöötajaid? Kuidas eelnõus kirjeldatud põhimõtted toetavad laste õiguste kaitseks ja heaolu tagamiseks tehtavat koostööd erinevate lastega tegelevate valdkondade vahel (sh õigus- ja korrakaitse, tervishoid, haridus ja hoolekanne)? Millised piirangud võivad taolist valdkondadevahelist koostööd mõjutada? Peatükis 4.1. hinnatakse, kuivõrd aitab LKS eelnõus sätestatu kaasa lastekaitsesüsteemi korrastamisele ning KOVide võimekuse tõusule. Atesteerimine, täiendkoolitused ja töönõustamine, mis aitavad tõsta KOVi võimekust, on eraldatud omaette alapeatükkideks, kuna nende süsteemide rakendamisega kaasnevad spetsiifilised riskid. Peatükis 4.2
rollidesse, staatustesse, suhetesse mingi olulise sotsiaalse vajaduse rahuldamiseks (Kenkmann) Sotsiaalse institutsiooni olulisimaks tingimuseks on sotsiaalne vajadus. Ühiskonnal on suur hulk fundamentaalseid vajadusi, mille normaalsest rahuldamisest on kasu nii ühiskonnale kui üksikisikule. Põhilised vajadused ja neile vastavad institutsioonid on järgmised: vajadus soo jätkamiseks perekonna ja abielu institutsioonid vajadus turvalisuse ja korra järele riigi, õiguse ja korrakaitse institutsioonid vajadus sotsiaalse kogemuse, teadmiste üleandmise järele hariduse, teaduse ja kultuuri institutsioonid vajadus eluks tarvilike vahendite hankimise järele majandus vajadus lahendada hingelisi probleeme religioon. Ühiskonna vajadused on kollektiivsed vajadused ehk inimeste ühiselu vajadused. Sotsiaalne institutsioon vajadus millegi ühise järele ühiselus realiseerumine 75
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
