Lindude ja loomade kaitseks on kehtestatud tööde keeldude aeg, mil kaitstavad liigid võivad kõige rohkem viga saada. 44. Millised on nõuded kaitsealuste taimede ja seeneliikide kaitseks? Kaitse alla kuuluvad I,II ja III kategooria liigid. Loodusest eemaldamine on lubatud ainult teaduslikel ja õpetlikel alustel, nendega ei tohi äritseda ilma keskkonnaministeeriumi loata, kasvukoha hävitamine on keelatud, veereziimi ja valgusolude muutmine on keelatud, taime ja seene korjamine ja hävitamine on keelatud, ümberasustamine toimub kindla korra järgi, täpse asukoha avalikustamine massiteabevahendites on keelatud 45. Millised on nõuded kaitsealuste loomaliikide kaitseks? Lubamatu on tappa, vigastada ja jätta abitusse seisundisse; sigimisperioodil ei ole lubatud metsa ja mäetööd, isendite häirimine ja elupaikade hävitamine on keelatud, loodusest eemaldamine on keelatud, tehingud keskkonnaministeeriumi loata on
keeldude aeg, mil kaitstavad liigid võivad kõige rohkem viga saada. 43. Millised on nõuded kaitsealuste taimede ja seeneliikide kaitseks? Kaitse alla kuuluvad I,II ja III kategooria liigid. Loodusest eemaldamine on lubatud ainult teaduslikel ja õpetlikel alustel, nendega ei tohi äritseda ilma keskkonnaministeeriumi loata, kasvukoha hävitamine on keelatud, veereziimi ja valgusolude muutmine on keelatud, taime ja seene korjamine ja hävitamine on keelatud, ümberasustamine toimub kindla korra järgi, täpse asukoha avalikustamine massiteabevahendites on keelatud 44. Millised on nõuded kaitsealuste loomaliikide kaitseks? Lubamatu on tappa, vigastada ja jätta abitusse seisundisse; sigimisperioodil ei ole lubatud metsa ja mäetööd, isendite häirimine ja elupaikade hävitamine on keelatud, loodusest eemaldamine on keelatud, tehingud keskkonnaministeeriumi loata on
Lindude ja loomade kaitseks on kehtestatud tööde keeldude aeg, mil kaitstavad liigid võivad kõige rohkem viga saada. 44. Millised on nõuded kaitsealuste taimede ja seeneliikide kaitseks? Kaitse alla kuuluvad I,II ja III kategooria liigid. Loodusest eemaldamine on lubatud ainult teaduslikel ja õpetlikel alustel, nendega ei tohi äritseda ilma keskkonnaministeeriumi loata, kasvukoha hävitamine on keelatud, veereziimi ja valgusolude muutmine on keelatud, taime ja seene korjamine ja hävitamine on keelatud, ümberasustamine toimub kindla korra järgi, täpse asukoha avalikustamine massiteabevahendites on keelatud 45. Millised on nõuded kaitsealuste loomaliikide kaitseks? Lubamatu on tappa, vigastada ja jätta abitusse seisundisse; sigimisperioodil ei ole lubatud metsa ja mäetööd, isendite häirimine ja elupaikade hävitamine on keelatud, loodusest eemaldamine on keelatud, tehingud keskkonnaministeeriumi loata on keelatud,
taimerühmadele arendamine, võrdlemine ravimtaimede iseloomulikud ja üldistamine kasutamine ja tunnused. korjamine 3) Kordamisharjutu sed ja küsimused. 4) Õpilaste suunamine enesehinnangule . 9
(P.Silla 2002 44-51) 8 1.4. Kaitseliidu laialisaatmine 1940.aastal 16.juunil 1940.aastal esitas Nõukogude Liit Eestile nõudmise, täiendavata vägede sissetoomiseks. 17.juunil sõlmiti Narvas kindral Laidoneri ja armeekindral Kirill Meretskovi vahel protokoll, mis andis Punaarmeele baasideks maad. Protokoll sisaldas ka punkti, kus oli kästud tsiviilelanikkonnalt relvade ära korjamine 48 tunni jooksul peale protokollile alla kirjutamist. Kuna ka kaitseliitlased läksid tsiviilelanikonna alla, pidid nad 18. ja 19.juunil oma relvad kogunemispunktidesse tooma.(L.Lõhmus 2009, 54) Relva äraandmise käsku, eirati mõnel pool, selleks kasutati erinevaid võimalusi. Näiteks anti arveloleva relva asemel ära mõni vanem kasutuskõlbmatu relv või teatati relva varastamisest või hävimisest. Püüti relvi ka ära rikkuda, kuna kardeti, et neid samu ära antud relvi hakatakse
siis hakkas kõlama ürglik muusika just nagu näidendi alguses ning muutus ka valgustus: punakas valgus võttis lava enda alla, et tekitada üleloomulikku efekti. Lavakujundus oli lihtne ja väga tõhus. Näitleja kasutas kõiki abivahendeid maksimaalselt, nii kaua kuni need olid oma tähtsuse ammendanud. Diivan sümboliseeris telekavaatamist meestel, klatsi jutu ajamist naistel. Ürgnaise kujust rääkima hakates, seletas ta ära, et naised on korilased ja neile on oluline info korjamine ja soppamine. Kuju kasutas ta lavastuse alguses, hiljem sellele tähelepanu enam ei pööratud. Oda kasutas ta enda nö ürgmehestamiseks, see sümboliseeris mehelikkust, jahil käimist, pere toitmist ja ülalpidamist. Kõik need efektid olid näitlejale abiks publikule naiste ja meeste erinevuste piltlikuks seletamiseks. Näitleja ise oli kostümeerimata ning märgatava grimmita, ta oli riides igapäevaselt: jalas teksapüksid, seljas valge T-särk ja jalas valged
Raba · Sood kui omanäolised ökosüsteemid köidavad tihti matkajaid, mistõttu on soomatkad viimastel aastatel palju populaarsust võitnud. · Eriti populaarsed on just rabamatkad. · Kuna sood on väga õrnad kooslused on mitmel pool rajatud laudradu, need on vajalikud ka turvalisuse seisukohalt kuna mitmetes rabades on liikumine kohati keeruline ning nõuab palju vilumust. · Populaarseks rekreatsiivseks tegevuseks soodes on veel marjade korjamine. Parimad muraka ja jõhvika kasvukohad asuvad siirdesoo ja raba piirialadel 30. Metsatüübid, sobivus rekreatsiooniks · Soometsad, mis kasvavad turbal. Valdavad männikud, esindatud on ka kuusk, kask ja lepp, alustaimestikus mitmed sootaimed: samblad, tarnad, kanarbik, pilliroog, sookail jt. (kokku 23%). Tallamisõrnad kooslused, soo erinevate tüüpide puhul on rekreatiivne väärtus külaltki varieeruv. · Loometsad
siis hakkas kõlama ürglik muusika just nagu näidendi alguses ning muutus ka valgustus: punakas valgus võttis lava enda alla, et tekitada üleloomulikku efekti. Lavakujundus oli lihtne ja väga tõhus. Näitleja kasutas kõiki abivahendeid maksimaalselt, nii kaua kuni need olid oma tähtsuse ammendanud. Diivan sümboliseeris telekavaatamist meestel, klatsi jutu ajamist naistel. Ürgnaise kujust rääkima hakates, seletas ta ära, et naised on korilased ja neile on oluline info korjamine ja soppamine. Kuju kasutas ta lavastuse alguses, hiljem sellele tähelepanu enam ei pööratud. Oda kasutas ta enda nö ürgmehestamiseks, see sümboliseeris mehelikkust, jahil käimist, pere toitmist ja ülalpidamist. Kõik need efektid olid näitlejale abiks publikule naiste ja meeste erinevuste piltlikuks seletamiseks. Näitleja ise oli kostümeerimata ning märgatava grimmita, ta oli riides igapäevaselt: jalas teksapüksid, seljas valge T-särk ja jalas valged
lex.europa.eu/LexUriServ/LexUriServ.do?uri=OJ:L:2004:335:0008:0011:ET:PDF 12 Kriminaalmenetluse koodeksi, karistusseadustiku ja väärteomenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu (84 SE ja 102 SE) kolmanda lugemise stenogramm. Arvutivõrgus kättesaadav: http://www.riigikogu.ee/?op=steno&stcommand=stenogramm&date=1071658800#pk2000010354 13 Käitlemine - narkootiliste või psühhotroopsete ainete või lähteainete omamine, valdamine, vahendamine, tarbimine, kasvatamine, korjamine, valmistamine, tootmine, töötlemine, pakkimine, säilitamine, hoidmine, laadimine, vedu, sisse- ja väljavedu, tolliprotseduuri transiit rakendamine (edaspidi transiit), tasu eest või tasuta tarnimine kolmandale isikule. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ja nende lähteainete seadus (NarkoS) §2 lg 3. narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ebaseaduslik kasvatamine ja levitamine- §188 - §189. Käitlemisega seotud süüteod
AJALOOALLIKAD-JA ARHIIVID Referaat allikaõpetuses SISUKORD SISSEJUHATUS Käesolev referaat on koostatud Toomas Karjahärmi`i raamatu ,,Oleviku minevikud" põhjal. Autor on raamatu kirjutanud lähtuvalt tegevajaloolase praktilistest vajadustest, kus uurija puutub tihti kokku teoreetiliste ja metodoloogiliste probleemidega. Raamat aitab uurijal mõista ja määrata ajalooallikate hindamiskriteeriume ning otsustada, mille poolest erinevad minevikukirjeldused on tõesemad või adekvaatsemad. Samuti on autoril raamatu kirjutamise eelduseks olnud asjaolu, et viimase viieteistkümne aasta jooksul on Eestis tekkinud ajalooteoreetiline arutelukeskkond, isoleeritus maailmateadusest on vähenenud ning aina rohkem on ajaloolaste hulgas arutlusi ajaloo uurimise teemal, teooriate ja meetodite ning allikate tõlgendamise ja tõendusväärtuse üle. Referaat käsitleb raamatu alateemat ,,Ajalooallikad-ja arhiivid", kus autor heidab valgust ajalooallikatele ning...
22 Kaitsevõtted: Selektsiooniaiad Kurvitsa aed Tartus, Aamissepa aed Jõgeval. Genofondi kaitse Pollis. Parkides ja puukoolides on erinevad puu- ja põõsaliigid. Kokku on Eestis rohkem kui 500 parki. Kaitstavad põlispuud pesapuud; seotud tuntud inimesega või kultuurisündmusega (Tartu laulupeo tammed). Metsikutele viljapuudele ja põõsastele teeb kahju masinatega korjamine. Pohlad on kaotanud nii üle poole oma saagikusest. Kaitsemets mets, mille põhifunktsioon on kahjulike tegurite mõju vältimine või leevendamine. Kaitsemetsi eristatakse kahjustava teguri (tuul, müra, tuli, mullaerosioon, laviin, rusuvool) või kaitstava objekti alusel (põllu-, tee- ja jõeäärsed, asula ja kuurordi ümbruse metsad). Kaitsemetsade majandamises peetakse esmatähtsaks kaitsefunktsiooni säilitamist ja parandamist.
1. Agraarajastu jaguneb kolmeks: korilus, varaagraarne ja hilisagraarne. Koriluses korjati marju, seeni, juurikat ja muud taolist jura. Varaagraarses kas oldi paiksed ja hariti põldu või rännati ringi ja karjatati koduloomi. Hilisagraarses jäädi paikseks ja karjakasvatus ning põlluharimine koondusid kokku. Võeti kasutusele uued tehnoloogiad nagu veoloomade kasutus, põlispõllundus ja veoloomade sõnniku kasutamine. Selles ühiskonnas tegeldi kalanduse, metsanduse ja jahindusega, asju toodeti endale ja käsitsi, inimesed tegelesid enamasti põllumajandusega ning valdavalt kasutati maad, metsa ja vett. Tegeldi maakondade ja provintside piires ning maailmamajanduses kaubeldi üksikute kaupadega. Industriaalajastu jaguneb kaheks: varaindustriaalne ja hilisindrustiaalne. Varaindustriaalses(15. saj) toodeti asju käsitsi ja asi liikus juba tehaste poole, kus üks inimene hakkas üht "operatsiooni" tootega tegema. ...
Mittemetsamaale (põllu- või heinamaale, ammendatud karjääri vm) metsa rajamisel on tegu metsastamisega. Mets loetakse uuenenuks, kui alal, kus mets hukkus või maha raiuti, kasvab ülepinnaliselt paiknevaid metsakasvukohatüübile sobiva liigi puid, mille mõõtmed ja kogus tagavad uue metsapõlve tekke. Metsa kõrvalkasutuse all mõeldakse üldjuhul muid, mittepuidulisi saadusi metsast, näit. metsast marjade, seente, ravimtaimede, ning nende osade korjamine, metsa kasutamine mesilaste korjemaana jne. Metsa kõrvalkasutuse tähtsus võib teatud piirkondades olla olulisem, kui metsast saadav puit. See sunnib metsaomanikke rakendama sääraseid metsa majandamise võtteid, mis ei kahjusta kõrvalsaaduste varusid. Kõrvalkasutus võib kujuneda metsaomanikule oluliseks sissetulekuallikaks, sest teatud tingimustel võib ta selle eest tasu nõuda. PUUDE DIFERENTSEERUMINE JA ISEHÕRENEMINE, KASVUKLASSID
töödeldud. Esimene ehk kevadine korje annab parimad ja kõige õrnemad lehed. Teine, suvine ja kolmas, sügisene annavad rikkalikuma, kuid vähem õrna saagi. Teeistandused asuvad tavaliselt mäenõlvadel, kus drenaaz on hea. Kuigi teetaimed vajavad pidevat niiskust võib vesine pinnas viia juurte mädanemiseni. Mõned suuremad puud on jäetud kasvama istanduse krundile, nende lehed kaitsevad põletava pärastlõunapäikese eest ja maha langedes toimivad loodusliku väetisena. Teesaagi korjamine on tänapäeval mehhaniseeritud, kuid traditsiooniliselt oli see naiste töö, kuna naisi peeti osavamaks sellise peene ülesande jaoks. Teesaagi korjaja kogub keskmiselt 30 kuni 35 kg lehti iga päev või 40 000 kuni 60 000 võrset. Mida nooremad on teepuu lehed, seda õrnemad need on ja seda kõrgema kvaliteediga. Kõige väärtuslikum korje on pung (pekoe) ja esimesed kaks lehte. Tee kvaliteet nagu ka hind, mille
Territoriaalselt suurim osa metsi Lõuna-Ameerikas (50%), Kagu-Aasias (30%), Aafrikas (20%). 90% okas- ja lehtmetsadest ei vasta ürgmetsa kriteeriumidele. (parasvöötme metsad Üle poole maailma puiduresserssidest kasutatakse kütusena. Ülejäänud osast kasutatakse:Ehitusmaterjaliks; Tööstuspuiduks (vineer, saepuru),Paberitootmiseks tööstusmaades. Kanada ja endised NL maad toodavad umbes poole kogu maailma ümarpuidust. Metsade kõrvalkasutus: toidu- ja ravimtaimede korjamine, jahi- ja karjamaana kasutamine. Aastas hävib umbes 20 miljonit ha metsa. Hävimine toimub tööstus ja arengumaades erinevalt. Teise Maailmasõja järel on metsade territoorium kasvanud Euroopas ja Põhja-Ameerikas. Liigiliselt on vaesunud. Küttepuude kriis tingib metsade hävitamist. (põletatakse ka sõnnikut ja põhku) Nepaalis ja Tansaanias kulutatakse puude hankimisele 230-300 päeva aastas. Halb raietehnoloogia põhjustab erosiooni. Ca 40% troopilisi vihmametsi on juba
1 1. MIS ON VEIN? MILLEST VALMISTATAKSE JA KUIDAS? Vein on viinamarja mahlast kääritatud alkohoolne jook. Puuviljadest ja marjadest kääritatud veinid kannavad nimetust "marjavein". "Piquette" on veini tootmisjääkidest valmistatud toode (valmistatakse tühjakspressitud viinamarjakestade käntsakaid vees leotades ning seda vedelikku kääritades, lisatakse maitseained). Kõige üldisemalt valmivad veinid järgmiselt: 1. Viinamarjade korjamine ja sorteerimine 2. Pressimine või purustamine 3. Kääritamine e. fermenteerimine 4. Selitamine või filtreerimine 5. Laagerdamine 6. Villimine Üldiselt valmivad punased veinid punastest viinamarjadest ja valged veinid valgetest viinamarjadest. Kas punastest viinamarjadest on võimalik teha valget veini? Punase (söögi-) viinamarja pressimisel erituv mahl on värvitu. Punane vein ei saa oma värvust mitte
Ennustamine Jaanipäeva juurde kuulub rida maagilisi, kuid igal juhul romantilisi ettevõtmisi. Näiteks sõnajalaõie otsimine. Sõnajalaõit tuli otsida metsast üksinda. Sõnajalg õitseb uskumuse järgi kord aastas jaaniööl ja õnnelik leidja on hoobilt rikas, valdab erilisi oskusi ja salakeeli. 20. sajandil oli jaanitulelt tavaks minna kahekesi sõnajalaõit otsima. Ikka koos kalli kaaslasega. Varasemate romantiliste ennustustavade hulka kuulub ka üksinda salaja jaaniõite korjamine. Erinevaid õisi peab olema kokku üheksa. Korjatud kimp pannakse padja alla, öösel nähakse unes kallimat. Eestis on üsna palju inimesi, kes kinnitavad, et nad nägid oma tulevase kaasa ära just sel viisil toimides. Muide, ka mõne folkloristiga on nii juhtunud. Kuna tegemist on aasta lühima ööga, siis oli tavaks olla päikesetõusuni ärkvel. Üldlevinud arvamuse järgi on suur õnn, kui jaaniööl ei saja. Jaanikastel on läbi paljude sajandite usutud
- 1976-79 Eesti Punane Raamat, ilmus 1982. - Mõisate loomapargid (18.-19. saj.) - Peipsi ja Läänemere kalavarud (1850-ndad) - Koduloomakaitse ja kalatrepid (19. saj. teine pool) - 1910 Vaika linnukaitseala - 1935 LKS’ga riiklik kaitse liigikaitset reguleerivad õigusaktid: LKS 2004 liigikaitse põhimõtted - Võimalikult madal takson, võimalikult kõigi liikide säilimine - Võõrliikide ohjamine ja loodusesse mittelaskmine - Korjamine ja kollektsioneerimine on keelatud - “Avalikustamine keelatud” - Ajaline liikumispiirang - Tuumalade (kaitsealad, hoiualad) kaitse - Hävitatud elupaikade taastamine Kaitsealused liigid ja jaotus eri kaitsekategooriate vahel: - I kat – haruldased, hävimisohus, nt euroopa naarits, ebapärlikarp - II kat – ohustatud. Nt apteegikaan, tõugjas, harivesilik - III kat – ohustab elupaikade hävimine, nt Atlandi tuur, pähklinäpp, lagrits.
Inimtegevus põllumajandus,turism. Introdutseeritud e. sissetoodud liigid võivadosutuda konkurentideks karvane võõrkakar (Galinsogaciliata), karuputk,kuldvits jt. Loomade introdutseerimine kas söövad otsemingit taime või söövad taimesööjaid ning muudavad sellega aineringeid. Barbaarsus inimese tegevus, tallamine,lõhkumine, okste murdmine,liikide korjamine. Looduskaitseseaduse kohaselt jagunevad kaitstavad eluslooduse liigid reziimi ranguse ja eripära järgi kolme kategooriasse. Kaitse alla võtmise ja kaitsekategooria põhimõtted: Teaduslikväärtus Harulduseaste Dekoratiivsus Inimtegevusega kaasnevad ohud Liikide bioloogilised ja ökoloogilised iseärasused o Loomiohustavad: Elukeskkonna hävimine ja killustamine. Servaaladel on muutunud
Jaanipäeva juurde kuulub rida maagilisi, kuid igal juhul romantilisi ettevõtmisi. Näiteks sõnajalaõie otsimine. Sõnajalaõit tuli otsida metsast üksinda. Sõnajalg õitseb uskumuse järgi kord aastas jaaniööl ja õnnelik leidja on hoobilt rikas, valdab erilisi oskusi ja salakeeli. 20. sajandil oli jaanitulelt tavaks minna kahekesi sõnajalaõit otsima. Ikka koos kalli kaaslasega. Varasemate romantiliste ennustustavade hulka kuulub ka üksinda salaja jaaniõite korjamine. Erinevaid õisi peab olema kokku üheksa. Korjatud kimp pannakse padja alla, öösel nähakse unes kallimat. Eestis on üsna palju inimesi, kes kinnitavad, et nad nägid oma tulevase kaasa ära just sel viisil toimides. Muide, ka mõne folkloristiga on nii juhtunud. Kuna tegemist on aasta lühima ööga, siis oli tavaks olla päikesetõusuni ärkvel. Üldlevinud arvamuse järgi on suur õnn, kui jaaniööl ei saja
kontinentaalblokaad Napoleoni keeld importida Inglise kaupu Prantsusmaale ja temast sõltuvatesse riikidesse konverents nõupidamine koonduslaager sunnitöö- ja hävituslaager, kus vange kurnati üle jõu käiva tööga, näljutati ja piinati koormised talupoegade kohustused isanda vastu, peamised koormiste liigid olid mõisategu ja loonusrent koraan islami püha raamat korilus marjade, seente, juurikate, pisielukate jms korjamine toiduks; muinasaja inimese põhiline tegevusala korruptsioon ametnike äraostetavus, ametiseisundi kuritarvitamine, kõlbeline laostumine kreoolid eurooplaste Ladina-Ameerikas sündinud järeltulijad kriis riikide konflikt, mis võib viia sõjani kristlus ehk ristiusk, Jeesuse Kristuse õpetus kuberner piirkonna kõrgeim haldusametnik Kuldhord 13. sajandil rajatud mongolite riik kuninga domeen kuninga pärusvaldus
o Küttimine keelatud Juhul kui metsaomanik on teinud kulutusi metssaaduste saagikuse suurendamiseks, siis on tal õigus tasu nõuda Seened ja marjad Üks olulisemaid kõrvalkasutuse valdkondi Hinnanguliselt korjatakse iga aasta 15000 kg seeni-marju Eestis 5000 seeneliiki, millest 300 leidub metsas, väärtulikumad 100 liiki ning korjatakse 20-30 liiki Mõningatel äärealadel on marjade ja seente korjamine oluline sissetulekuallikaks Hinnanguliselt 500-600 kg/ha jõhvikaid Pohlad 250-300 kg/ha Saagikamad on vanemad pohlamännikud, kus puistu liitus on 0,4-0,5 Mustikad 200-250 kg/ha Vaarikas kuni 500 kg/ha, värsketel raiestikel Seenelised ja marjulised toovad sageli endaga kaasa probleeme metsas, seda just suure tuleohtlikkuse ajal Ravimtaimed o islandi samblik, o must pässik e. kasekäsn,
vabariigi elu kontinentaalblokaad Napoleoni keeld importida Inglise kaupu Prantsusmaale ja temast sõltuvatesse riikidesse konverents nõupidamine koonduslaager sunnitöö- ja hävituslaager, kus vange kurnati üle jõu käiva tööga, näljutati ja piinati koormised talupoegade kohustused isanda vastu, peamised koormiste liigid olid mõisategu ja loonusrent koraan islami püha raamat korilus marjade, seente, juurikate, pisielukate jms korjamine toiduks; muinasaja inimese põhiline tegevusala korruptsioon ametnike äraostetavus, ametiseisundi kuritarvitamine, kõlbeline laostumine kreoolid eurooplaste Ladina-Ameerikas sündinud järeltulijad kriis riikide konflikt, mis võib viia sõjani kristlus ehk ristiusk, Jeesuse Kristuse õpetus kuberner piirkonna kõrgeim haldusametnik Kuldhord 13. sajandil rajatud mongolite riik kuninga domeen kuninga pärusvaldus
vabariigi elu kontinentaalblokaad Napoleoni keeld importida Inglise kaupu Prantsusmaale ja temast sõltuvatesse riikidesse konverents nõupidamine koonduslaager sunnitöö- ja hävituslaager, kus vange kurnati üle jõu käiva tööga, näljutati ja piinati koormised talupoegade kohustused isanda vastu, peamised koormiste liigid olid mõisategu ja loonusrent koraan islami püha raamat korilus marjade, seente, juurikate, pisielukate jms korjamine toiduks; muinasaja inimese põhiline tegevusala korruptsioon ametnike äraostetavus, ametiseisundi kuritarvitamine, kõlbeline laostumine kreoolid eurooplaste Ladina-Ameerikas sündinud järeltulijad kriis riikide konflikt, mis võib viia sõjani kristlus ehk ristiusk, Jeesuse Kristuse õpetus kuberner piirkonna kõrgeim haldusametnik Kuldhord 13. sajandil rajatud mongolite riik kuninga domeen kuninga pärusvaldus
Olin ju põhimõtteliselt kõige noorem lastelastest kuni tema surmani, kes temaga veel midagi koos jõudis teha. Nüüd on minust nooremad Uno Antoni lapselapsed Linda-Marie, Marten ja Mihkel. Tegelikult tuleb meelde üks kord, kui pidin vanaisaga mustikale minema. Oli mingi asi, millega sai paremini marju kätte aga mul seda polnud, pidin siis ühekaupa neid noppima. Vanaisal hakkas kahju ja andis mulle enda oma, et minul kergem oleks ja temal raskem. Veel tuleb meelde vaarikate korjamine, kuidas ta õpetas mind, et kergem oleks. Eredamad mälestused ongi marjapõõsastega seotud või sellest, kuidas talle meeldis mulle ajaloost rääkida. Midagi väga ei mäleta, olin ju nii pisike. 5 aastat tagasi kolisin ma ära Tartumaale, mistõttu suhtlemine jäi veel kaugemaks, kui see varem oli. Eks ma ikka käisin vanaemal ja vanaisal külas, aga rääkida ma temaga ei jõudnud. Ühel aprillikuu päeval olin vene keele tunnis ja kuulsin, et tuli telefonisse sõnum.
kaitsmiseks konfliktis nõudega lihtsustada selle jagamist; · autoriseerimine ja autentsuse märkimine . Ebaeetiline arvutikasutus Sotsiaalsed ja majanduslikud põhjused Probleemid juht-alluv suhtes Arvuti tööprotsessi probleemid: · usaldatavus · hilinenud väljundid · ettekavatsemata andmekasutus 18 Töökoha probleemid · ergonoomika · monitooring Andmete korjamine, säilitamine, kättesaadavus E-maili probleemid Ressursside kasutamise probleemid · viirused · hacking · loogikapommid · ametialased andmed oma huvides Müüja-tarbija suhted Arvutikuriteod 4.2 Investorid ja ettevõte Firma saab alguse kellegi (isiku või grupi) ideest, kes paigutavad oma ressursid (oma säästud, finantsinstitutsioonidelt laenatud, aktsionäridelt saadud) mingi kauba või teenuse tootmiseks. Probleemid: · aktsionäride erinevad huvid;
Liigikaitse põhimõtted: · Võimalikult madal takson, võimalikult kõigi liikide säilimine · Esinduslike kasvukohatüüpide ja elupaikade valimine kaitsealadeks ja hoiualadeks (kaitse ja säilitamine) · Soodustavad programmid: rohevõrgustik tuumalade vahele, liigikaitse laiendamine elupaikade ja maastike kaitsele · Hävitatud elupaikade taastamine · Võõrliikide ohjamine ja loodusesse mittelaskmine · Korjamine ja kollektsioneerimine on keelatud · "Avalikustamine keelatud" ja ajaline liikumispiirang Kaitsealused liigid ja jaotus eri kaitsekategooriate vahel Liikide bioloogilised ja ökoloogilised iseärasused kui harulduse põhjused: komplitseeritud ja aeglane paljunemine; mükoriisa olemasolu; kitsas ökoloogiline amplituud vms, käpalised, võtmeheinad, kollalised ja oligotroofsete veekogude liigid (lahnarohud ja vesilobeelia).
Downi sündroomiga inimesed võivad leida endale sõpru tööl ning grupikodust. Lisaks sellele on mitmeid klubilaadseid iiritusi, mis annavad puuetega inimestele võimaluse üksteisega kohtumiseks Hobid annavad võimaluse õppida endaga toime tulema ning teiste sarnaste huvidega inimestega suhtlemiseks. Downi sündroomiga täiskasvanud tunnevad sageli rõõmu markide või müntide kogumisest. Odav variant on kuivatatud lillede või lehtede kogumine; materjali korjamine võib osutuda palju lõbu pakkuvaks tegevuseks. Populaarne on ka aiatöö, mida võib kohandada vastavalt puudega inimese võimetele. Seksuaalelu Minevikus ei pööratud Downi sündroomiga inimeste seksuaalsetele vajadustele erilist tähelepanu. edu tõenaosus väga suur. Laste saamine Vaatamata sellele, et abielu on Downi sündroomiga inimesele üks võimalus enda edukaks realiseerimiseks, kujuneb laste saamine palju problemaatilisemaks. Siin tuleb kaaluda kolme aspekti
Tartu kutsehariduskeskus Tööstustehnoloogia osakond Koostaja KOOSTÖÖ ÕIGUSLIKUD ALUSED Referaat Juhendajad: …… Tartu 2015 SISUKORD SISUKORD...................................................................................................... 1 1.TÖÖLEPING.................................................................................................4 2.TÖÖLEPINGU SÕLMIMINE.............................................................................6 2.1 TÖÖLEPINGU VORMISTAMISE NÕUE.....................................................................................6 2.2 PIIRANGUD ALAEALISE TÖÖTEGEMISELE...............................................................................7 3.TÖÖLÄHETUS.............................................................................................. 9 4.TÖÖANDJA KOHUSTUSED.......................
mis aset peavad leidma. Seejärel seadke nad eelisjärjekorda. Siis võite määrata kuupäevad, millal üks või teine tegevus algab/lõpeb, ning paigutada nad ajajoonele. Kuigi igal ettevõttel on erinev tegevuste nimekiri, võiksite mõelda järgmistele asjadele: · Ettevõtte seaduslik registreerimine · Tootmistegevuse algus · Projekteerimise lõpetamine · Ehitamise algus ja lõpp · Esimene müük · Vilja külvamine (istutamine) ja saagi korjamine · Tasaarvestuspunkt · Pangalaenud · Seadmete ostmine Märkus: Suuremate projektide tarbeks (näiteks uue küüni ehitamine) võite koostada eraldi ajajoone, mis näitab ainult selle projekti tähtsamaid etappe algusest lõpuni. 6. Probleemid, riskid, nõrgad kohad Ka igal edukal ettevõttel on probleeme ja riskimomente ette tulnud ning tuleb veelgi. Nende ebameeldivate aspektide äratundmine aitab teil võimalike takistuste suhtes ettevaatlik olla
Kehtna Majandus-ja Tehnoloogiakool Maamajanduse Mehhaniseerimine Siim Jaansoo OPTIMAALNE MASINAPARK 300- HEKTARILISELE TERAVILJAKASVATUSTALULE LÕPUTÖÖ Juhendas: Ants Siitan 2007 SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................... 3 1.MÕNINGANE ÜLEVAADE TERAVILJA KASVATUSE KAASAEGSETEST TEHNOLOOGIATEST............................................4 2. KAASAEGSED MASINAD TERAVILJA KASVATUSES.................5 2.1. Taktorid,tõstukid ja laadurid.....................................................................................5 2.2. Mullakarimis-ja kivikoristus masinad.......................................................................9 2.3. Külvikud ja väetusamasinad..................................................................
1935 – Looduskaitseseadusega riiklik kaitse 26 ja sh müügikeeld 6 liigile. Liigikaitset reguleerivad õigusaktid: Looduskaitseseadus (LKS, 2004); Loomakaitseseadus (LoKS, 2003); Planeerimisseadus (PlanS, 2002); Säästva arengu seadus (SäAS, 1995); Jahiseadus (JahiS, 2002) ja kalapüügiseadus (KPS, 1995). Liigikaitse põhimõtted: Võõrliikide ohjamine ja loodusesse mittelaskmine; Oluliste biotoopide kahjustamine on keelatud. Korjamine ja kollektsioneerimine on keelatud; Hävitatud elupaikade taastamine. Kõik I kategooria liigid ja nende elupaigad/kasvukohad võetakse riikliku kaitse alla; Vähemalt 50% esinduslikematest aladest, kus elab II kategooria liik; Vähemalt 10% esinduslikematest aladest, kus elab III kategooria liik. Kaitsealused liigid ja jaotus eri kaitsekategooriate vahel: I kategooria: kuuluvad liigid, kes on haruldased, esinevad väga piiratud alal, vähestes
sellesarnasel viisil liikumiseks, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. (3) Omanik ei või keelata eratee ega raja kasutamist jalgsi, jalgrattaga ega muul sellesarnasel viisil liikumiseks, kui kasutus põhineb väljakujunenud taval ega ole talle koormav. Eratee või raja kasutamise liigset koormavust eeldatakse õuemaal asuva eratee või raja korral, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. § 34. Marjade, seente, pähklite, mahalangenud okste ja muude sarnaste loodussaaduste korjamine võõral maatükil * Võõral maatükil võib korjata looduses vabalt kasvavaid marju, seeni, pähkleid, mahalangenud oksi ja muid sarnaseid loodussaadusi, kui omanik ei ole määranud teisiti. § 35. Lühiajaline telkimine ja muu püsivam peatumine võõral maatükil (1) Võõral maatükil võib telkida või muul viisil püsivamalt peatuda üksnes omaniku loal. (2) Luba telkimiseks või muuks püsivamaks peatumiseks eeldatakse olevat väljaspool selgelt
tuleb kalli raha eest osta. Näiteks Haitil kulub sellele umbes 15 protsenti vaese pere kuusissetulekust. Majanduse nõrkus ei soosi ka töökohtade teket. Teisiti öeldes, inimestel lihtsalt pole tööd, millega elatist teenida või on see töö äärmiselt algeline ning vähetasuv. Arvatakse, et ligi 40 protsenti arengumaailma linlastest elatub vaid juhutöödest (nt ajalehtede müük, turistide teenindamine, prostitutsioon, prügi korjamine kokkuostjatele). Kindlasti aitaks hariduse edendamine lahendada paljusid Kolmanda maailma inimhädadest, kuid ka selle jaoks pole piisavalt raha. On üsna selge, et rahvusvahelise toetuseta ei suuda arengumaad oma probleemidega toime tulla. 5.4 Inimõigused ja kodakondsus Rahvusvaheliste õigusnormide esmaseks elluviijaks on rahvusriigid. Seetõttu on loomulik, et põhilised inimõigused ja kodanikuvabadused pannakse kirja iga riigi põhiseaduses. Eesti
ükskõikseks). Looduskaitseseadus Looduskaitseseaduse eesmärk on: (1) Looduse kaitsmine selle mitmekesisuse säilitamise, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamisega. (2) kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna või selle elementide säilitamine Igaüheõigus Igameheõigus: Maastikul liikumine, maastikel viibimine, teed ja jalgrajad, külastusmaks, loodusandide korjamine, jaht, veekogude kasutamine, kalapüük, peitvara, looduse risustamine, igaühe vastutus 4.) Institutsioonid Keskkonnakaitse institutsioon- keskkonnakorraldusega tegelevad riigi- ja omavalitsusasutus ning valitsusväline organisatsioon. Keskkonnakorralduse süsteemi kuuluvad: Riigikogu kui kõrgeim seadusandlik organ Vabariigi Valitsus kui täidesaatva riigivõimuteostaja Keskkonnaministeerium kui Eesti Vabariigi territooriumil riigi keskkonnapoliitikat
ükskõikseks). Looduskaitseseadus Looduskaitseseaduse eesmärk on: (1) Looduse kaitsmine selle mitmekesisuse säilitamise, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamisega. (2) kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna või selle elementide säilitamine Igaüheõigus Igameheõigus: Maastikul liikumine, maastikel viibimine, teed ja jalgrajad, külastusmaks, loodusandide korjamine, jaht, veekogude kasutamine, kalapüük, peitvara, looduse risustamine, igaühe vastutus 4.) Institutsioonid Keskkonnakaitse institutsioon- keskkonnakorraldusega tegelevad riigi- ja omavalitsusasutus ning valitsusväline organisatsioon. Keskkonnakorralduse süsteemi kuuluvad: Riigikogu kui kõrgeim seadusandlik organ Vabariigi Valitsus kui täidesaatva riigivõimuteostaja Keskkonnaministeerium kui Eesti Vabariigi territooriumil riigi keskkonnapoliitikat
Roheline taime tagab puhta vee ja õhu, tekitab mulda, eslukeskkonna, on ilus st. Esteetiline, moodustab toidu ja energiavarud. Taimi ohustavad: 1. Inimtegevus põllumaj. Ja turism 2. Introdutseeritud ehk sissetoodud liigid võivad osutuda konkurentideks 3. Loodamde introdutseerimine kas söövad otse mingit taime või söövad taimesööjaid ning muudavad sellega aineringeid 4. Barbaarsus inimese tegevus, tallamine, lõhkumine, okste murdmine, liikide korjamine Esimesed nimestikud haruldaste teadusliku väärtusega liikude kohta ilmusid eestis 20. Saj alguses. 1957 võesti vastu looduskaitse seadus. Kaitse alla võtmise ja kaitsekategooria määramisel arvestati järgmisi tähtsaid põhimõtteid: 1. Teaduslik väärtus 2. Harulduse aste 3. Dekoratiivsus 4. Inimtegevusega kaasnevad ohud 5. Liikide bioloogilised ja ökoloogilised iseärasused Loomastiku kaitse
1)Taimekasvatus-põllumajanduse põhiharu.Taimede tähtsus inimese elus. Taimekasvatus on põllumaj. Peamine haru, sest ainult rohelisel taimel on võime luua anorgaanilistest ainetest CO2 ja päikeseenergiast orgaanilist ainet. Kogu elu Maal sõltub taimedest. Taim on sööt loomadele, seega algab loomakasvatus taimekasva-tusest. Taim on toit inimesele, kas otseselt või inimese töötatud kujul. Taim on töös-tuse tooraine, eelkõige toorainetööstusele(nt tekstiili-,farmaatsiatööstusele).Taim on inimese esteetilise külje kujundaja-ilutaimed, lillekasvatus, haljastus. Kuna inimesi on väga palju 61 miljar, on neil vaja süüa. 2)Toiduprobleem maailmas ja selle lahendamise teed. Täna on üle 61 miljar elaniku. Aastas suureneb elanikkond tänapäeval 80 milj võrra. Kõigile on vaja toitu. Elanikke on aga maakera pindala kohta palju rohkem ja seega tekivad toiduprobleemid. Taimekasvatussaadusi tuleb toota palju kiiremini kui suureneb in arv.Lahendamise teed: ...
1)Taimekasvatus-põllumajanduse põhiharu.Taimede tähtsus inimese elus. Taimekasvatus on põllumaj. Peamine haru, sest ainult rohelisel taimel on võime luua anorgaanilistest ainetest CO2 ja päikeseenergiast orgaanilist ainet. Kogu elu Maal sõltub taimedest. Taim on sööt loomadele, seega algab loomakasvatus taimekasva- tusest. Taim on toit inimesele, kas otseselt või inimese töötatud kujul. Taim on töös- tuse tooraine, eelkõige toorainetööstusele(nt tekstiili-,farmaatsiatööstusele).Taim on inimese esteetilise külje kujundaja-ilutaimed, lillekasvatus, haljastus. Kuna inimesi on väga palju 61 miljar, on neil vaja süüa. 2)Toiduprobleem maailmas ja selle lahendamise teed. Täna on üle 61 miljar elaniku. Aastas suureneb elanikkond tänapäeval 80 milj võrra. Kõigile on vaja toitu. Elanikke on aga maakera pindala kohta palju rohkem ja seega tekivad toiduprobleemid. Taimekasvatussaadusi tuleb toota palju kiiremini kui suureneb in arv.Lahendamise teed...
Mitmekorruselised. Sambad olid alt peenemad ehk ilufunktsiooniga. Trepid paiknesid korrapäratult. Lossi keldrid olid äärmiselt paljuruumilised. Sealt tulnud ka labürindi müüt. Knossose väljakaevaja arheoloog Evans. Kujutav kunst Paleed olid kaunistatud seinmaalidega. Värvidest eelistati helesinist, musta, valget, kollast ja tumepunast, harva rohelist. Mehi kujutati tumedamana, naisi heledamana. Lahingu temaatika peaaegu üldse mitte esitatud. Ilutsevamad teemad lillede korjamine, musitseerimine on kujutatud rohkem. Kleidimood tundus olevat, et kleit algas rindadest altpoolt. Naiste pea enamasti paljaks aetud. Skultuur Suurplastikat (suuremad skulptuurid) pole leitud üldse. On pisiplastika. · Mükeene kultuur Asub Lõuna-Kreekas ehk Peloponnesosel, hõlmas Egeuse saari ja Mükeenet. Mükeene ja Tiryns'i lossid. Losse iseloomustas tugev kindlustatus, kükloopiliste müüridega.
järgmisi sorte: Riesling, Sauvignon blanc, Sémillon ja Gevurtz tramius. Väärishallituse marjadest saab valmistada äärmiselt magusaid veine. Täpse koristushetke määramine on kasvatajatele raske ülesanne. Suhkru,- värvi,- ja parkainesisaldus seevastu suureneb. Veini happelisus peab olema marjade küpsusastmest sõltuva lopsakusega tasakaalus. Küpsemad marjad annavad küll parema punaseid veine, kuid hilise koristusega koosneb hallituse, vahe ja sügis ilmade oht. Käsitsi korjamine on küll aeglane, kui võimaldab korjajatel välja valida parimad kobarad. Viinamarjade kuivatamine vähendab nende veesisaldust ja tõstab suhkrusisaldust nagu väärishallituski. Vanasti kuivatati viinamarju selleks, et nendest tehtud vein rohkem alkoholi sisaldaks ja oleks seega stabiilsem ning kauem säiliv. Viinamarja kuivatatakse raamidel või üles riputatult 2- 4 nädalat. Valget veini tehakse heledatest viinamarjadest ( aga ka tumedaid viinamarju saab kasutada, kui neid
ebapuhtusega (nt teatud metallid). Arya üllas, aadellik, ingellik Dasa/daysu ori/röövel Varna värv. Kastisüsteem baseerub rassilisel diskrimineerimisel. Aarialased jõudsid Lõuna-Indiasse, kus elasid australoidide rassi esindajad: keskaja algul tekkisid kastitud, veel madalamad. Seaduse järgi tohtisid liikuda ainult öösiti, sest nende vari ei tohtinud langeda kuhugi, mis oli seotud aarialastega. Nende töö oli inimeste hukkamine ja laipade korjamine. Pühatekstide järgi on nad kuskil koera ja vagla vahel. Tänapäevases Indias kastisüsteemi ametlikult ei eksisteeri. Viimane rahvaloendus siiski luges neid üle. Sõna kast ei tohi kasutada. Kastituid nimetatakse scheduled, sudra'sid OBC. Tänapäevases Indias on neid kahte klassi 75%. Traditsioon on nii tugev, et tänapäeval kestab kastitraditsioon edasi. 1947. oli erinevaid ameteid (jati) umbes 300.
Geograafia Kliimavõõtmed Ekvatoriaalses kliimavöötmes on alati soe ja niiske kliima. Päike käib seal alati väga kõrgelt ja soojendab tugevasti. Kogu aasta valitsevad tõusvad õhuvoolud, mistõttu sajab jube palju. Päev ja öö on kogu aeg enam-vähem ühepikkused. Aastaaegu neil aladel eristada ei saa. Lähisekvatoriaalne vööde asub kahel pool ekvaatorit. See on vahekliimavööde, mille põhitunnuseks on vihmase ja kuiva aastaaja vaheldumine. Põhjapoolkera suvel, kui päike on seniidis põhjapöörijoonel, nihkub kogu õhuringlus põhja poole. Põhjapoolkera lähisekvatoriaalses kliimavöötmes on siis samasugune niiske ja palav kliima, nagu ekvatoriaalses vöötmes. Meie talvel aga on päike seniidis lõunapöörijoonel ja põhjapoolkera lähisekvatoriaalses vöötmes on kuiv, sest sinna on nihkunud passaattuulte ala, mis toob kaasa kuiva õhku. Troopiline kliimavööde on kuiv ja palav, aasta läbi valitseb seal kõrgrõhuala, mis tekib laskuvate õhuvoolude tagajärj...
9.11. Taimed on alumisel astmel, tipptarbijad ülemisel. Ökosüsteemides kehtib ökoloogilise püramiidi reegel, mille kohaselt iga järgneva troofilise taseme biomass on ligikaudu 10% eelmise tasandi biomassist. 9.12. Liik A toitus liigist B. B arvukust võisid mõjutada näiteks haigused. Suhete vormiks on saaklooma ja kiskja suhe. 9.13. 1) Happesademed, 2) osoonikihi hõrenemine, 3) kasvuhooneefekti süvenemine. 9.14. 1) Elupaikade hävimine, 2) küttimine, korjamine, väljapüüdmine vm. Muutused ökosüsteemides mõjutavad inimese tegevust. Lendorav, euroopa naarits. 9.15. Muutus: heitgaaside (süsihappegaas, vingugaas) hulga suurenemine. Tagajärg: soodustavad sudu tekkimist. 73 9.16. Kaitseb Maad kahjuliku ultrakiirguse eest. Inimesel soodustab nahavähi teket. 9.17. Kasvuhooneefekti süvenemine. 1) Vähendada kasvuhoonegaaside atmosfääri sattumist
Tõrva Gümnaasium Kaido Mõts 12.klass EESTI RAHVAKALENDRI TÄHTPÄEVAD Referaat Juhendaja: Katrin Priilaht Tõrva 2011 SISUKORD 2 SISSEJUHATUS 3 JAANUAR NÄÄRIKUU 4 VEEBRUAR KÜÜNLAKUU 5 MÄRTS PAASTUKUU 6 APRILL JÜRIKUU 8 MAI LEHEKUU 9 JUUNI JAANIKUU 11 JUULI HEINAKUU 16 AUGUST LÕIKUSKUU 18 SEPTEMBER MIHKLIKUU 20 OKTOOBER VIINAKUU 24 NOVEMBER TALVEKUU 25 DETSEMBER JÕULUKUU 34 KOKKUVÕTE 37 KASUTATUD ALLIKAD 38 2 SISSEJUHATUS Eesti rahvakalendriks n...
9.11. Taimed on alumisel astmel, tipptarbijad ülemisel. Ökosüsteemides kehtib ökoloogilise püramiidi reegel, mille kohaselt iga järgneva troofilise taseme biomass on ligikaudu 10% eelmise tasandi biomassist. 9.12. Liik A toitus liigist B. B arvukust võisid mõjutada näiteks haigused. Suhete vormiks on saaklooma ja kiskja suhe. 9.13. 1) Happesademed, 2) osoonikihi hõrenemine, 3) kasvuhooneefekti süvenemine. 9.14. 1) Elupaikade hävimine, 2) küttimine, korjamine, väljapüüdmine vm. Muutused ökosüsteemides mõjutavad inimese tegevust. Lendorav, euroopa naarits. 9.15. Muutus: heitgaaside (süsihappegaas, vingugaas) hulga suurenemine. Tagajärg: soodustavad sudu tekkimist. ÖKOLOOGILISED TEGURID abiootilised tegurid biootilised tegurid elukeskkond kliima organismid 74 9.16. Kaitseb Maad kahjuliku ultrakiirguse eest. Inimesel soodustab nahavähi teket. 9.17. Kasvuhooneefekti süvenemine. 1) Vähendada kasvuhoonegaaside atmosfääri sattumist
o võõrliikide ohjamine ja loodusesse mittelaskmine o oluliste biotoopide kahjustamine on keelatud o soodustavad programmid: rohevõrgustik tuumalade vahele, liigikaitse laiendamine elupaikade ja maastike kaitsele o esinduslike kasvukohatüüpide ja elupaikade valimine kaitsealadeks/hoiualadeks või püsielupaikadeks ja nende kaitse o korjamine ja kollektsioneerimine on keelatud o hävitatud elupaikade taastamine o „avalikustamine keelatud“ o ajaline liikumispiirang o kõik I kategooria liigid ja nende elupaigad/kasvukohad võetakse riikliku kaitse alla o vähemalt 50% esinduslikematest aladest, kus elab II kategooria liik o vähemalt 10% esinduslikematest aladest, kus elab III kategooria liik
Üheks selliseks tegevuseks on teatrikunstiõpetus, Sel aastal viisime läbi ka töölaagri. Noored tegid kus arendatakse eneseväljendusoskust, rühmatööd, lihtsaid ja jõukohaseid töid: kaevamine, kruusa- esitatakse etüüde ja lühietendusi. Teiseks loovuse vedu, kõplamine, niitmine, koristustööd, värvi- arendamise suunaks on kunstiõpetus joonis- mistööd ja maasikate korjamine. Nii said noored tatakse, tehakse kollaae, niidi- ja salvrätikutrükis teenida ka väikese taskuraha ja ennast proovile pilte, rebimistehnikas portreesid, valmistatakse panna uues situatsioonis töökeskkonnas. Ka kompositsioone ja ennast tutvustavaid plakateid ettevõtjad olid rahul ja soovisid, et selline töökas- ning lõbusaid kaunistusi jäätisepulkadest. Vahe- vatusliku sisuga laager võiks toimuda ka järgmisel
· alates 1960. a. (Kircheimer 1966) · eesmärk võita valimised · haarata toetust · taktikaline edu on olulisem kui ideoloogia · finantseerimine eraisikute/äriühingute annetused või riigieelarve Võrrelge omavahel laiahaardeparteisid ja massiparteisid! Millised on põhierinevused? · Kui massiparteid tahvad muuta või modifitseerida ühiskondlikku korda, siis laiahaardeparteid soovivad võita valimisi · massiparteide puhul on klassi-põhine toetuste korjamine, laiahaardeparteide puhul tahetakse haarata toetust võimalikult paljudest elanikkonna segmentidest · Massiparteid soovivad mõjutada pol. protsesse vastavalt ideoloogiatele, laiahaardeparteide jaoks on taktikaline edu tähtsam kui ideoloogia · Massiparteisid finantseeritakse põhiliselt liikmemaksudest, laiahaardeparteisid aga eraisikute/äriühingute annetustest või riigieelarvest
asendamine uue ja paremaga. Need tegevused on uuendusraie, maapinna ettevalmistamine, puitaimede hooldamine. Mets loetakse uuenenuks, kui alal, kus mets hukkus või maha raiuti kasvab ülepinnaliselt paiknevaid metsakasvukohatüübile sobiva liigi puid, mille mõõtmed ja kogus tagavad uue metsapõlve tekke. Metsa kõrvalkasutus on mittepuidulised saadused metsast. Nt. marjad, seened, ravimtaimede korjamine, metsa kasutamine mesilaste koremaana jne. Kõrvalkasutuse tähtsus võib osades piirkondades olla tähtsam kui metsast saadav puit. 6. Puude diferentseerumine ja metsa isehõranemine, kasvuklassid. Diferentseerumine on erinevuste teke samavanuseliste ja samaliigiliste puude vahel puistus. 1. Puude pärilikud omadused (genotüübid) on erinevad. Ka ühe puu generatiivsed järglased on erinevate omadustega, tänu risttolmlemisele. 2. Puud satuvad erisugustesse kasvutingimustesse
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
