Sõstrakasvatus Istanduse rajamine • Planeeritakse koristamine • Tehakse kindlaks reliseerimisvõimalused • Istutusskeem Reavahelaius sõltub 1) tehnoloogiast või reavahe hooldamise viisist 2) hooldamiseks kasutatavatest masinatest 2 Istutamine • Septembri teine pool ja oktoober • Väikestes istandustest käsitsi, suurtes istutusmasinatega (1) 3 Kastmine • Niisutussüsteem vajalik põuakartlikel pidadel Sprinklersüsteem Tilkastmissüsteem + + Odav rajada Suur veekulu Kastetakse ainult Ülelpidamine kallis ...
PIPARMÜNT ISELOOMULIKUD TUNNUSED Iseloomulikuks tunnusteks on risoomi olemasolu. KASVUKOHT Piparmündi päritolu on vähetuntud. Tema kodumaaks peetakse Hiinat. Eestis piparmünt looduslikult ei kasva, vaid on kultuurtaim, mida kasvatakase koduaias peenral. TAIMERÜHM Piparmünt kuulub õistaimede hulka, (huulõieliste perekonda). PIPARMÜNT RAVIMTAIMENA Piparmünti kasutatakse kogu maailmas seedehäirete ravimiseks. Mõjub krampe leevendavalt, desinfitseerivalt, seedimistegevust soodustavalt. Piparmündi lehtedest valmistatakse teed. See aitab unetuse, liigse erutuvuse vastu. Samuti on piparmünditeed kasulik juua peavalu ja iivelduse korral. Rahustava teena tuleks seda juua soojalt ja meega. Enamasti korjatakse piparmündi lehti või varre õitsema hakkavaid latvu. KORJAMINE JA SÄILITAMINE Värskeid lehti võib noppida kogu suve jooksul, kuivatamiseks tuleb lõigata varred hommikupoolikul maapinnast mõnevõrra kõrgem...
10:00 Laste saabumine Matk metsa,joonistamine Näitlemiseks valmistumine, laagrisse ja nende looduses. etüüdide õppimine tubadesse paigutamine. 11:30 Laagri avamine, Loodusliku materjali kasvatajate ja personali korjamine metsast ja tutvustamine, tutvumine Etüüdide esitamine laagriplatsi ümbrusest, laagri ja selle ümbrusega, õhtuks valmis. lipu heiskamine. 13:00 Lõunasöök Lõunasöök Lõunasöök 13:30 Siesta Siesta Siesta 15:00
AJALUGU lk 43 1-4 1.Arutlege, millised olid eestlaste peamised tegevusalad muinasaja eri perioodidel ja kuidas need muutusid. Mil moel muutus asustus muinasajal? PERIOOD OSKUSED PEAMISED ASUSTUS TEGEVUSALAD MESOLIITIKUM Töö- ja tarberiistad Saakloomade püüdmine Rajasid asulad ( 9000 – 5000 valmistati kivist, (jaht), taimede korjamine, veekogude aastat eKr.) luust, sarvedest kalastamine lähedusse ning puidust. Oskasid kasutada tulekivi ja kvartsi. NEOLIITIKUM (5000 Keraamika Jaht, tööriistade Enamasti jõgede ja – 1800 aastat eKr.) kasutuselevõtt, valmistamine, järvede ääres,
aprilli 2006. a määrus nr 29, §1 ning § 2, punkt 6) 3. Kuidas on Eestis korraldatud/seadusega reguleeritud järgmiste liikide kaitse (6p)? a. Lilla põdramokk Sätestatud on seene püsielupaikade kaitse Liiva-Putla Saare maakonnas Pihtla vallas ja Kandla Saare maakonnas Kärla vallas. (Kaitsealuste seeneliikide püsielupaikade kaitse alla võtmine ja kaitse-eeskiri, § 2, lõige 4) Püsielupaiga valitsejaks on kohalik keskkonnateenistus, seal on lubatud inimeste viibimine, marjade korjamine, kalapüük ja jahipidamine. Sõidukiga võib seal teedel sõita, puitu võib transportida külmunud pinnaselt ja valitseja nõusolekul võib ka hooldada olemasolevaid maaparandussüsteeme. (Sama seaduse § 4, lõige 3) Õnneks see seen süüa ei sünni ja on ka veidi eemaletõukava välimusega. b. Tammepässik Selle seene ohutegurid on metsahooldustööd, metsade vanuse muutumine: vanade metsade ja suurte puude kadumine ja lageraied. Elutseb vanades lehtmetsades, parkides, aedades ja õuedel
ja tähistamata erametsas marju, seeni, pähkleid, dekoratiivoksi, ravimtaimi ja dekoratiivtaimi või nende osi. Igaühe õigus ei kehti era või riigimaale rajatud marjaistandikes. Pajukoor, korvivitsad, männikasvud, vaik jms on toore, mille kogumist igaühe õigus ette ei näe. Tähistatud eramaal liikumiseks ja tegutsemiseks peab saama loa maaomanikult. Eraomanikul on õigus keelata oma valdustes loodusandide, näiteks metsmarjade korjamine. Niisugune tegevus võib kahjustada omaniku majandushuve või häirida tema kodurahu. Ka luba omades tuleb liikuta metsas püsivaid jälgi jätmata, järgides tuleohutuse nõudeid. Kaitsealused Tihti leidub Eesti metsades kaunite õite või lehestikuga taimi, mis lausa kutsuvad noppima, kuid tegelikkuses kuuluvad looduskaitse all ning nende korjamine on keelatud. Samuti leidub looduses palju mitmesuguseid kivistis, millega sedause kohaselt ei või oma kollektsioone täiendada
4. artikkel Lepingu osapoole kohustuvad tegema koostööd üksteisega ja arvestama oma arengupoliitikas looduslike elupaikade säilimisega, pöörates erilist tähelepanu alade kaitsele, mis on tähtsad rändlindude - ja loomade teekonnad, talvitumis-, toitumis- ja paaritumis alad. 5. artikkel Iga liikmesriik peaks kehtestama sobivad ja vajalikud seadusandlikud ning administratiivsed abinõud kindlustamaks erilise kaitse metsiku taimestiku liikidele, mis on täpsustatud Lisas I. Tahtlik korjamine, kogumine, lõikamine või väljajuurimine peaks olema lubamatu. Iga liikmesriik peaks nende liikide omamise või müümise keelustama. 6. artikkel Iga lepingu osapool võtab kasutusele kõik vajalikud meetmed, et tagada fauna liikide eri kaitse, mis on märgitud lisas II. Järgnev on nede liikide puhul keelatud: a) kõik tahtlikud püüdmise, tapmise ja kinnipidamise vormid; b) tahtlikult elu- ja paljunemispaikadele kahju
J-F. MILLET G.COURBET Viljapeade korjamine Õhtupalve ja kaevajad Kivilõhkujad Tere, härra Courbet! H.DAUMIER V.SURIKOV J.KÖLER C.MEUNIER 1831.a poliitilised maskid Bojaaritar Morozova Ema portree Terasesulataja W.TURNER F.GOYA Temeraire'i viimane sõit Ülestõusnute mahalask 3mai Uinunuv mõistus sünnib koletisi ,,Kapriisid" 1808a C.D
· Korjatakse käsitsi ja valikuliselt Kohvikirss e. kohvimari · Mari küseb vastavalt sordile 6-9 kuud(araabika) või 10-11 kuud (robusta) · Marja sees on kaks sinakat-rohekat seemet · Asetsevad vastastikku eraldatuna erilise kattekihiga Pärluba · Mõnikord on seemneid üks, neid nimetatakse pärlubadeks · Mõned kohvitootjad praagivad pärload välja kui ebastandartsed, teised müüvad kalli hinna eest kui haruldust · Nimetatakse kohvikaaviariks Kohvimarjade korjamine · 1kg röstitud kohviubade saamiseks tuleb korjata 5kg ehk 4500 kohvimarja Kohvioa saamine · Marjade korjamine · Töödeltakse ( kuiv- või märgmeetodil) · Pestakse · Kuivatatakse · Kaaritakse · Puhastatakse · Röstitakse Keemiline koostis · Kofeiin 0,6-4% · Kiudained · Suhkur · Rasv · Valk · Mineraalained (Ka, Ca, Fe, Na, S, P, Cl) · Orgaanilised happed · Parkained · Vitamiinid B6, B12
sugukonda Üldine info · 5-7 cm laiused ja 1-2 m pikkused lehed, 2-6 m kõrgune ja kuni 6cm läbimõõduga vars. · Varre sees olevas mahlas on 14-20% sahharoosi. · kasvab samal kohal 1-3 aastat. · vajab kuuma ja niisket kliimat ning toitaineterohket mulda. · Sobivaim kasvutemperatuur on 25-28 kraadi. Suhkruroo korjamine Peamised suhkrutootjad Top ten sugarcane producers -- 11 June 2008 Production Country (Tonnes) Brazil 514,079,729 India 355,520,000 People's Republic of 106,316,000 China Thailand 64,365,682
K ANEELIPUU Millistes tingimustes kasvab, mitu saaki aastas saadakse? · Kaneelipuu kasvab peamiselt troopilises kliimas, kõige meelsamini rannikualadel. · Korjamine toimub ainult vihmaperioodil, millal koor kergesti oksa küljes lahti tuleb. Millistes riikides peamiselt kasvatatakse, algne kodumaa? · Tänapäeval kasvatatakse seda puud Indoneesias, Hiinas, Sri Lankal, Vietnamis, Ida-Timoris, Madagaskaril, Väikeste Antillide ja Kesk- Ameerika istandustes, samuti Brasiilias ja Egiptuses. · Algne kodumaa Sri Lanka. Kuidas ja milleks kasutatakse?
Meie lehtpuudest parima varjutaluvusega. Täiesti külmakindel. RAHVAMEDITSIIN · Pärna kasutati ärevuse peletamiseks · Õied teena on kõige sagedamini kasutatud raviks nohu korral, köha, palavik, kurguvalu, erinevad infektsioonid ja põletikud, kõrge vererõhk, peavalu ja isegi epilepsia. · Paljusi neid meetodeid kasutatakse ka tänapäeval. MILLISEID TAIMEORGANEID KASUTATAKSE? · Õied · Lehed KORJAMINE JA SÄILITAMINE · Harilik pärn alustab õitsemist juuni lõpupäevil. · Kuivatamiseks kogutakse õisikuid koos kattelehega. · Säilitamiseks hoitakse kuivatatud ürt kinnises nõus. Kasutatud allikad · http://bio.edu.ee/taimed/oistaim/parn2.htm · https://et.wikipedia.org/wiki/Harilik_p%C3%A4rn · http://www.rodoaed.ee/milliseid-ravimtaimi-korjata-ja-kuiv atada-suvel/ · http://maakodu.delfi.ee/news/maakodu/aed/paevapilt-aeg -koguda-parnaoisi?id=66332004 Aitäh kuulamast
Kaneelipuu Mis kliima tingimustes kasvab , mitu saaki aastas ? Kaneelipuu kasvab ainult troopilises kliimas, kõige meelsamini rannikul. Korjamine toimub vihmaperioodil, mil koor kergesti oksa küljest lahti tuleb. Millistes riikides peamiselt kasvab , algne kodumaa? Tänapäeval kasvatatakse seda puud ka Indoneesia, Madagaskari, Väikeste Antillide ja Kesk-Ameerika istandustes, samuti Brasiilias ja Egiptuses. Algselt pärit Sri Lankalt. Milleks ja kuidas kasutatakse ? Kaneeli kasutusvaldkond on väga lai. Sellega maitsestatakse magustoite, küpsetisi, kooke,
13.30 SIESTA SIESTA SIESTA SIESTA 15.00- Rahvastepalli Ujumine lähedal Veevõrkpalli 16.00 võistlus linnas võistlus 16.15- 17.30 Oksade ja 17.45- lõkkematerjali 18.45 korjamine 19.00 ÕHTUSÖÖK ÕHTUSÖÖK ÕHTUSÖÖK ÕHTUSÖÖK 20.00- LÕKKEÕHTU 21.30 ETTEVALMISTUS ETTEVALMISTUS ETTEVALMISTUS ETTEVALMISTUS 21.45- ÖÖRAHUKS ÖÖRAHUKS ÖÖRAHUKS ÖÖRAHUKS 22.15 (rivistus, hügeen) (rivistus, hügeen) (rivistus, hügeen) (rivistus, hügeen) 22
Soo-neiuvaip Laialehine neiuvaip 1.Soo-neiuvaip 2. Laialehine neiuvaip Laialehine neiuvaip on käpaliste sugukonda kuuluv taimeliik. Taime võib leida puisniitudel ja segametsades. Laialehine neiuvaip on Eestis III kategooria kaitsealune liik. Soo-neiuvaip (Epipactis palustris) on käpaliste sugukonda kuuluv taimeliik. Soo-neiuvaip on 2050 cm kõrge Lehed on pisut renjad teravatipulised. Õied ripuvad varrel hõreda, pisut ühekülgse kobarana. Soo-neiuvaibal on mullas pikkade sõlmevahedega risoom, mis harunedes üha uusi taimi kasvatab Õiekattelehed on valged ja punakad. Taim õitseb juulis, üksikuid õisi leidub veel augustiski. Soo-neiuvaip on putuktolmneja. Teda tolmeldavad herilased. Tolmeldatud õitest arenevad sügiseks rippuvad seemnekuprad. Soo-neiuvaip eelistab kasvamiseks lubjarikka mullaga niiskemaid kasvukohti ja on eriti iseloomulik lubjarikastele madalsoodele. Veel...
Kummi saamisel algul koaguleeritakse katsuki taim happega. Selle tulemusena saadakse looduslik kautsuk. Edasiselt saadakse selle tulemusena ,,kõvakummi". Sellele lisatakse veel ka täiteainet, näiteks tahma mis annab meile tuttava kummi. Tänapäeval kasutatakse ka veel loodusliku katsuki asemel ka sünteeskummi mis annab rohkem Kummi leiti juba ammu ka Lõuna Ameerikast. Kuid siis ei osatud kummiga palju peala hakata. Ka kummi kasvatamine ja ka korjamine oli väga kallis ja sellega ei tegeletud, varsti avastati mis sellega teha saab ja seda hakati rohkem rakendama. LISA Üks väga sagedane koht kus Igapäevaselt kasutame kummi kasutatakse kummi, autorehvis. koolis, kustutuskummina
mahutada. Nii valgub vesi luhtadele ja metsadesse ning ujutab üle teedki, katkestades ühenduse välisilmaga. Järsunõlvalised rabad jäävad saartena vetevälja keskele. Üleujutusi on Soomaa elanikud nimetatud ka viiendaks aastaajaks, sest see kordub siin peaaegu igal aastal. Viies aastaaeg on aga parim aeg Soomaa maastikuga tutvumiseks kasutades selleks kanuud või süstat. Tegevused : · Jalgsi ja kanuumatkad · Loodusvaatlus · Loodusharidus · Marjade korjamine · Loodusfotograafia · Kalastus Soomaa rahvuspargi kaitsmine Soomaa rahvuspark oma suurte rabade, luhtade ja lammimetsadega moodustab ulatusliku märgalade süsteemi, seades inimese liikumisele looduslikke piiranguid. Neile on rahvuspargi kaitse- eesmärkidest lähtuvalt kehtestatud täiendavad ajalised liikumispiirangud. Loodusreservaadi eesmärk on looduslike protsesside tomimise tagamine inimtegevusest puutumatuna. AITÄH TÄHELEPANU EEST!
Nõges ravimtaimena Kirjeldus Taime vars on keskmiselt 30-100 cm kõrgune. Vars on püstine, enamasti harunemata, roheline või pruunikas, harvem lillakas, neljakandiline, kaetud liht- ja kõrvekarvadega. Lehed on kitsasmunajad, südaja kuni ümardunud aluse ja terava tipuga. Leheservad on saagjad. Õied on väikesed ja rohelised, pöörisjates tipmistes ja kaenlasisestes õisikutes. Emasõisikud on hiljem rippuvad. Viljaks on munajas pähklike. Korjamine Nõgest korjatakse juuli lõpus kummikinnaste ja kääridega. Kuivatamine Tehakse kimp ja pannakse kuiva kohta rippuma. Pannakse ka pliidikohale rippuma. Vahel punutakse need ka kokku. Kasutamine Kõrvenõges on kõrge toiteväärtusega taim loomasöödana, sisaldab rohkesti mineraalaineid, C-vitamiini, oblikhapet jm. Juurtest ja lehtedest saadavat rohelist värvainet kasutatakse kui ohutut värvi ravimi- ja toiduainetööstuses. Noori võsusid ja lehti kasutatakse toiduks salatina. Kõrvenõgesel on suur toitevää...
eesmärgiks on panna inimesed enda järelt koristama. Selline üritus toimub Eestis kevadeti ja vaid kord aastas. Algusaastatel oli Teeme Äral erinev temaatika. Esimesel aastal korjasid inimesed kokku prügi koguneti üle Eestilistesse gruppidesse ning gruppidele anti kindel piirkond, kus nad prügi korjama peavad hakkama. Järgnevatel aastatel olid töötalgud, kus inimesed tegid heakorratöid. Hetkeseisuga on heakorratööd ja prügi korjamine kokku pandud. Teiseks näiteks, et eestlased on hakanud rohkem tähelepanu pöörama loodusele, on prügi sorteerimine. 1. Jaanuarist 2008 aastast jõustus Eestis seadus, mis kohustab Eesti kodanikke prügi sorteerima. Siiski arvavad mõningad inimesed, et see on tülikas ja mõttetu tegevus.
2. Palju oli neil vaja maksta oma koha eest? Kõnealune summa oli 300-600 eurot. Boiko kliendid maksid kõik 250 eurot, viis Petri kaudu liitunud inimest maksid 600 eurot. Veel tuli Krasikovale anda vahendustasu 40 eurot iga inimese kohta. 3. Kuidas selgus väljasõidukuupäev? Esmaseks väljasõidukuupäevaks valiti 7. juuli, sest Balani selgituse järgi valmivad marjad just selleks ajaks ning algab massiline korjamine. Seejärel vahendaja lükkas väljasõidu aega edasi põhjendusega, et suvi on külm ja vili valmib hiljem. Lõpuks otsustati, et asutakse teele 27. juulil. 4. Kust tuli informatsioon grupi kadumise kohta? Üks eestlastest rääkis,et tegemist oli väljamõeldisega, sest Tuupovaaras neid keegi ei oodanud ega taga ei otsinud ning inimesed läksid lihtsalt laiali, kui olid endale sobiva lahenduse leidnud. 5. Kas sina võtaksid sellise tööpakkumise vastu
Saialill Eestis on levinum üheaastane liik (C. officinalis), mis armastab päikeselist kasvukohta ja millel on päikesena säravad kollased õied. Lehed on üldiselt mahlakalt rohelised, kuid esineb ka kollasekirjusid. Saialille võib näha kasvamas nii koduaedades kui ka prügimäel, ta metsistub üsna kergesti. Lill paljuneb isekülvi teel ning võib seetõttu muutuda ka segavaks umbrohuks teiste kultuuride kasvatamisel. Korjamine ja kuivatamine Saialill õitseb tavaliselt juunist oktoobrini. Kui aga korralikult hooldatud taimedelt õitsemise algusest peale eemaldada regulaarselt kõik avanevad õied (sobivamaks korjevaheks peetakse 25 päeva), pikeneb õitsemine kuni maapinna külmumiseni. Sageli õitseb ta veel ka pärast mitmekraadilist külma maapinna sulades, isegi detsembris. Saialillel korjatakse põhiliselt õisi (aga vahel ka lehti, sagedamini neist värskena salvi tegemiseks). Korjata soovitatakse päikeselise ilmaga pärast ho...
uskumuste tõttu Juudamaa valitseja Heroodes Agrippa. Ilm Milline ilm on jaagupipäeval lõunani ehk hommikupoolikul, selline talv on jõuludeni; õhtupoolne ehk pärastlõunane ilm ennustab jõulujärgset ilma. Käole hakkab odraokas kurku minema ja ta lõpetab kukkumise. kui on udu, tähendab see head kartulisaaki. Rituaalsed toidud Uudseleib ja uudsepuder, värske kartul, kala. Värske leib Töökeelud Keelatud oli maasikate korjamine jääd uniseks. Üldiselt ei tohtinud käia kapsaaias. Mida tehti 19. sajandil uuendati või lõpetati rendilepinguid, mistõttu jaagupipäev kuulus kolimispäevade hulka. Samuti kadus ära keskhommikune puhkeaeg. Tehti käsitööd, Poiste tulekul tantsiti. Pärast jaagupipäeva algasid tüdrukute ühistöö õhtud, kus nad üheskoos veimevakka valmistasid. Iisakus öeldi, et jaagupipäeval läheb raudnael rohtu ja külm kivi jõkke.
sillerdava vee sära. Just seal tunnen, et saan end täiesti vabaks lasta. Istun seal paarkümmend minutit ning sõidan tagasi koju. Tuju on kohe parem ja ka kohustused ei tundu enam nii nõmedatena. Kuid milleks veel on loodus minule tähtis? Juba pisikesest lapsest saadik olen emaga metsas seenel ja ka marjul käinud. Kuigi mulle seened ei maitse, on neid hea ja rahustav korjata. Alati leides mõne ilusa ning mitteussitanud seene on rahulolutunne südames. Ka marjade korjamine on vahva, eriti mustikate, sest siis saan kõigile oma sinakaslillasid näppe näidata ja uhkustada, et korjasin suure pangetäie marju. Loodusel on inimeste üle väga suur võim, suurem kui me isegi arvata oskame. See mängib meile küll vahel vingerpussi, kuid see on paratamatus. Looduse jõu enda kasuks pööramise oskus on väärt oskus. Seda osates võib oma elu kergeks ja imeliseks muuta.
Ristija Johannese sündimise päevaks. Mida tuli kindlalt teha? Sõnajalaõis • Kaunis õis, mis puhkeb jaaniööl lühikeseks ajaks ja annab oma noppijale rikkuse ja õnne teadmised kõigi maailma asjade kohta. Sõnajalaõit tuli otsida üksinda, seejuures ei tohtinud pöörata tähelepanu häältele enda ümber. Leitud õis tuli viia kohe metsast välja. Needused ja nõidumine • Varasemate romantiliste ennustustavade hulka kuulub ka üksinda salaja jaaniõite korjamine. Erinevaid õisi peab olema kokku üheksa. Korjatud kimp pannakse padja alla, öösel nähakse unes kallimat. Minu jaoks jaanipäev • Minu perekond tähistab suurelt jaanipäeva oma 30 inimest tuleb kindlalt alati. ME mängime jalgpalli, sõidame ATV-ega ja jookseme maja ringe. Natuke pilte Kasutatud materjaalid • http://www.folklore.ee/Berta/tahtpaev- jaanipaev.php • http://et.wikipedia.org/wiki/Jaanip %C3%A4ev
juurestikuga puittaimede juured, millega seotud risosfäär lahustab kivimeid, muutes toitained taimedele kättesaadavaks. Koosluse püsimajäämine Et kooslus püsiks ka tulevikus tervena, on selle taimedel mullast vaja saada piisavalt vajalikke toitaineid. Inimene peab selle eest hoolt kandma, et see ala üle käte ei kasvaks. Niidul tuleb säilitada liikide mitmekesisus. Koosluse probleemid Kui iga aastane niitmine ja rohu kokku korjamine lõpeb, siis langeb ka liigikus, sest muld muutub toitainerikkamaks. Kui ei niideta või karjatata regulaarselt, siis võib puisniit metsastuda. Looduskaitseala Asukoht kaardil Toiduahel Arukask; Harilik Harilik Vaher;Naat kiirgtigu;Täpptigu;Lehetäi Metsvint; Sookurg; Hunt; Metssiga; Ilves Metskits Aitäh kuulamast!
kasutatakse linnusöödaks, inimtoiduks valmistati kanepitempi. Valmistatakse köit, nööri, kotte, tuletõrjevoolikuid. PUUVILL Erinevad sordid pärinevad erinevatest maailmajagudest. Peamised kasvutingimused +10C ja 500-700 mm sademeid aastas. Külluslikus niiskuses annab suurema saagi. Suuremad kasvatajad on Indoneesia, Tsaad, USA, Türgi, Sudaan, Albaania. PUUVILL Puuvilla korjamine on aeganõudev, sest kuprud valmivad eri aegadel. Peale riide tootmise kasutatakse seemneid ka õli tootmiseks. Kasutatakse enamasti riiete valmistamiseks. Puuvillakiud kedratakse lõngaks või niidiks, millest valmistatakse pehmeid ja õhku läbi laskvaid tekstiile. KIUDKULTUURID Kiudkultuuride alla kuulub ka vähemtuntud sisalagaav, ramjee, kenaff, kanepipalm, kiubanaan. Kiudkuluuridest valmistatakse tugevat nööri, köit,
Kaunis Kuldking Kaunis kuldking (Cypripedium calceolus) on üks Eesti käpalistest (ehk orhideelistest Orchidaceae). Kaunis kuldking kuulub käpaliste sugukonda, kuldkinga perekonda. Taim on mitmeaastane ühekojaline rohttaim. Ühe risoomi eluiga on u. 20...25 a. Ta on II kategooria kaitsealune taim. Taime ohustab nii korjamine lõikelilleks kui ka väljakaevamine koduaeda toomiseks. Looduslikest vaenlastest on ohtlikumad metssead, kes kuldkinga risoome välja tuhnivad. Iseloomustus Omapärase, isegi eksootilise õie tõttu kergesti äratuntav. Õis ehk king on umbes 4-6cm pikk. Varrel kasvab kuni kuus lehte, mis kujult meenutavad maikellukest.Taimel on 1-3 õit, tavaliselt on 2. Kõrguseks on tal ~ 20-50cm (harvem ka 80cm). Õis
Autorid mängivad kõigega, millega saab. Huvitaval kombel on selle ajastu muinasjuttudes tihti sees hundid ja metsavahid. Võib-olla on lihtsalt tollal kummardatud elus loodust ning sellega kaasnevat. Kuid kunagi ei saa midagi täpselt väita. Lapsena oleme kuulnud jutustusi, kuidas rebane lollitab hunti ja oleme kuulnud muinasjuttu, kus hunt üritab kellegi maju ümber puhuda. Hundil on palju tähendusi erinevates muinasjuttudes ja erinevates maades. Lillede korjamine. Huvitav, et kirjanik just lillede korjamise pani asjaks, mis pöörab tähelepanu ära prioriteedist number üks, ehk siis vanaema juurde mineku. Lilled on alati inimesi lummanud ja kütkestanud. Inimsed kingivad lilli sünnipäevaks ning tähtpäevade puhul. Naised armastavad neid ning kaunistavad oma aedu ning kodusid nendega. Pannkoogid ja vein. Miks anda väiksele lapsele kätte pudel veini? Võib-olla on see
Ekvatoriaalne Ekvatoriaalne 10 Ferraliit- Apelsin, Anakonda, Küttimine, Metsade liigne raie, vihmamets vihmamets laiuskraadi mullad mandariin, jaaguar, kalastamine, haigused (põhja ja (vähe- sidrun, gorilla, taapir, metsaandide lõuna poole) viljakad) banaan, tõmmu- korjamine, ananass, kaiman põllundus, kookospähk metsandus, el, mango, kohv, kakao, piprad,
Siiski igal lapsel on ka oma kohustused. Ta peab austama ja aitama oma vanemaid, lugu pidama teistest inimestest, arendama oma kehalisi võimeid, toituma tervislikult ning hoidma iseenda tervist. Eestis on kohustuslik üheksa klassi haridus ning see, mis edasi tehakse, on oma valida. Mina näiteks käin koolis, õpin hästi ning osalen ka kodustes töödes. Alati koristan ise oma tuba ning hoian seda puhtana. Sügiseti aitan teha välitöid, sinna alla kuuluvad riisumine ja põllusaaduste korjamine. 20. aastaga on ühiskond palju teisenenud. Selle ajaga on lapsed palju iseseisvamaks muutunud. Neil on olemas unistused ja eesmärgid ning siht, kuhu poole pürgida. Et eesmärgi ja sihini jõuda ning oma unistus täide viia, tuleb selleks palju vaeva näha. Tänapäeval võetakse seda hulga tõsisemalt, sest on olemas igasuguseid erinevaid erialasid. Ent on ka muutunud see, et palju on suurenenud üksikvanematega perede arv.
keskkonnaregistris Rikutud seadused § 14 lg 1 (1) Kaitsealal, hoiualal, püsielupaigas ja kaitstava looduse üksikobjekti kaitsevööndis ei või ilma kaitstava loodusobjekti valitseja nõusolekuta: 1) muuta katastriüksuse kõlvikute piire ega kõlviku sihtotstarvet; § 56 lg 3 (3) I kaitsekategooria liigi isendi valdus ning tehingud sellise isendiga registreeritakse keskkonnaregistris. §55 lg 7 (7) I ja II kaitsekategooria taimede ja seente kahjustamine, sealhulgas korjamine ja hävitamine, on keelatud. Tahtlikuks kahjustamiseks ei loeta käesoleva seaduse §-s 49 nimetatud tegevuskava meetmete elluviimist. Karistused proua Männikmets härra Kobarpea § 72 lg 1 § 71 lg 1 Rahatrahv kuni 100 Rahatrahv kuni 300 trahviühikut trahviühikut või arest Mida oleks pidanud tegema teisiti? proua Männikmets härra Kobarpea Kaitseala üles märkima Jätma sõrmkäpa
• Vars esineb maa-aluse risoomina • Levib peamiselt eostega kuid ka vegatiivselt risoomiga Eoslad on suhteliselt suured, neerja looriga, paiknevad lehtede alumisel küljel. Eosed on pruunid, kerajad või neerjad, suured. Valmivad juulist Levik ja kasvukohad • Levinud peaaegu kogu Euroopas ning Põhja-Ameerikas, vähem Kesk-Aasias, Eestis tavaline • Kasvab varjukais niisketes segametsades või võsastikes: laane-, salu-, lammi- ja lodumetsas. Korjamine • Juured on suhteliselt magusa maitsega, mistõttu nii mets- kui kodusead söövad neid ja saavad mürgistuse • Üleskaevatud risoom tuleb puhastada prahist, juurtest ja rohketest vanadest lehetüügastest • Risoom (juur) tuleb koheselt peale korjamist ekstraktiks teha • Risoome kogutakse ravimitööstuse tarbeks Raviomadused • Kasutatud ravimtaimena u 3000 aastat • Abi paelusside vastu nii inimestel, kui loomadel (kui rohtu sisse võtta, halvab see paelussi
kindlustatud. Pärast õitsemist astelpajud lehtivad ja algab võrsete intensiivne kasv. Astelpaju vili Astelpaju vili on marjataoline luuvili, mille sees on enamasti üks pruunikasmust seeme. Värvuselt võivad viljad olla kas kollased, oranzid, oranzikas-punased või punased. Hariliku astelpaju viljad on oma kujult erinevad kerakujulised, silindrilised, ovaalsed ja isegi korrapäratud. Viljad kinnituvad võrse alumistele sõlmedele ja asuvad tihedas kogumikus ümber oksa, mistõttu nende korjamine on suuresti takistatud. Olenevalt sordist vamivad viljad alates augustist kuni septembri keskpaigani ja ei varise. See võimaldab vilju korjata pikema aja jooksul. Astelpaju paljundamine Astelpaju saab paljundada generatiivselt ehk seemnetega ja vegetatiivselt, pistikutega (pistokstega ja haljaspistikutega). Maa-ala ettevalmistamine Astelpaju istandiku alla sobib kergema lõimisega liivsavikas või saviliivane maatükk, mis sageli teistele kultuuridele oma toitainetevaeguse tõttu ei sobi
Oliivid Õlipuude loodusliku kasvukohana on enamasti tuntud Vahemeremaad. Nad on suhteliselt aeglase kasvuga ning küllaltki pikaealised. Eakamate puude vanus ulatub koguni üle 2000 aasta. Oliive kui kultuuristatud õlipuuvilju on inimkond kasutanud juba ligi 6000 aastat. Saagi korjamine Õlipuud annavad saaki kuumade suvede ja mahedate talvedega kliimas. Pidevad külmakraadid alla -12ºC võivad nurjata võimaluse saada järgneval suvel üleüldse mingit saaki. Oliivipuud on see-eest küllaltki vastupidavad kõrgetele temperatuuridele ja põuatingimustele ning parimaks kasvupinnaseks on vett hästi läbilaskvad alad. Korje meetod sõltub mitmest tegurist: piirkonnast, kus tootja asub, oliivipuu sordist, vanusest ning kliimatingimustest
Mida saab teha rahvas, et mõjutada Riigikogu või vaitsuse tegevust? Me kõik ju teame, et meie riigi suureks valitsejaks oleme me ise. Rahvas. Meie eest aga mõtlevad seadusi Riigikogu ja valitsus, sest muidu kukuks riik kokku. Nad on selleks meile antud, et me oleksime kõigega rahul, meil oleks hea ja turvaline. Küll aga vahel nad ei mõtle ikka kõigi peale. Kuidas saame me teada anda, et meid on kahe silma vahele jäetud? Kuidas me saaksime Riigikogu või valitsust mõjutada nende otsustel? Esimene asi, mida inimesed tavaliselt teevad kui neile midagi ei kõlba, on see, et nad arutavad probleemidest ja üritavad neile lahendusi leida näiteks internetis. Hea koht selleks on näiteks foorum või jututuba. Mina liigitaks selle avaliku arvamuse avaldamiseks, kuigi osad meist ainult ,,vinguvad". Aga kes teab. Minuarust selline tegevus ei mõjuta kedagi, kui siis väga vähe. Aga sellest ei aita, et nende otsuseid muuta. ...
Juuli- heinakuu 13.07 mareta e. 25.07 jaagupipäev karusekuu Uuendati Karu austamise rendilepinguid päev - et karu ei Algas sügissuvi - murraks karja kaovad valged ööd, Kesksuve, saakide vesi jaheneb, päike valmimise, põllu- ja käib madalamalt heinatööde tähis August- lõikuskuu 10.08 lauritsapäev Tuletegemine keelatud Hobusega töötamine keelatud, rohu niitmine, puude raiumine, puuviljade korjamine keelatud September- mihklikuu 29.09 mihklipäev Lastel aeg hakata Algasid naiste õppima pirru valgel tubased tööd lugemist ja Põllutööd lõppenud arvutamist ka meestel Kari jäeti koju koplisse November- hingekuu 10.11 mardipäev 25.11 kadripäev Käidi külapeal Käidi külapeal sanditamas sanditamas heledates, tumedates, koledates ilusates riietes riietes Sooviti taluperele
korjamine on keelatud. Nõmm-vareskold (Diphasiastrum tristachyum, varem Lycopodium tristachyum) Nõmm-vareskold on kollaliste sugukonda kuuluv taim. Ta kasvab nõmmedel igihalja püsikuna. Vars roomav, enamasti maasisene, kuni 1 m pikk. Soomusjad lehed asetsevad nelja reana, kaks rida neist väiksemad ja kaks suuremad. Eospead asuvad mitmekaupa varretaolise kandja tipus. Taim kannab eoseid juulis ja augustis. Nõmm-vareskold on Eestis III kaitsekategooria all, tema korjamine on keelatud. 7 Kasutatud kirjandus 1. http://et.wikipedia.org/wiki/S%C3%B5najalgtaimed 2. http://et.wikipedia.org/wiki/Maarja-s%C3%B5najalg 3. http://bio.edu.ee/taimed/sonajalg/ohtson.htm 4. http://et.wikipedia.org/wiki/Harilik_soos%C3%B5najalg 5. http://et.wikipedia.org/wiki/J%C3%A4rv-lahnarohi 6. http://et.wikipedia.org/wiki/Karukold 7. http://et.wikipedia.org/wiki/Konnaosi 8. http://et.wikipedia
12 1869 toimus Jannseni eestvedamisel I üldlaulupidu 46 koori 800 lauljaga 4 puhkpilliorkestrit 15 000 pealtvaatajat Jakob Hurda programmiline peokõne Esitati esmakordselt isamaalisi laule "Mu isamaa on minu arm" "Sind surmani" 13 Eestikeelse keskkooli loomine Loa saamine 1869 aastal Aleksandri peakomitee loomine 1870 Suurim aktsioon - raha korjamine 54 abikomiteed 1883 peakomitee suleti 14 Tartu-, Viljandi- ja Pärnu Põllumeeste Seltside loomine Jakobsoni poolt asutatud esinduslik suurtalu Kurgjal Eesti esimene künnivõistlus Mitmete raamatute avaldamine karjakasvatuse ja põllumajanduse kohta 15 16 Sakala ilmus Jakobsoni algatusel 1878 Poliitiline väljaanne
veel hiljuti tavaks käia saunas ja tingimata külastada surnuaial omaste haudasid. Õhtul süüdati jaanituli, aasta kõige olulisem tuli. Jaanituld tehakse tänagi, see tava on üsna vähe muutunud viimase saja aastaga. Kui, siis ehk seevõrra, et sajandi eest oli jaanituli sagedasti paik, kuhu koguneti igas vanuses pereliikmetega ühiselt lõbutsema. Jaanipäevaga seostuvad mordvalastel mitmed rahvusvaheliselt tuntud tavad. Need on ühised venelastega: ravimtaimede korjamine, kaskede jm roheluse tuppatoomine, veeprotseduurid. Lapsed loobivad üksteist veega. Usk jaanikaste tervistavasse toimesse pole külades veel taandunud. ,,Jaanipäeva hommikul enne kastet tõusta, pesta kastega haigeid kohti, kui kaste maha tuleb" - see on terviseks. Kes kastega silmi peseb, see on kaunis. Palja jalu tuleb käia, kui jalad on haiged. KUS SAI ALGUSE JAANIPÄEV Ristija Johannes sündis umbes kuus kuud enne Kristust ja oli tema emapoolne sugulane
lisanduda veel üle paarikümne liigi. Looduskaitse https://et.wikipedia.org/wiki/Kuldpiimane_r • Eesti ohustatud liikide punasesse iisikas nimestikku ja riikliku looduskaitse alla kuuluvad I ja II kaitsekategooriana : kuldpiimane https://et.wikipedia.org/wiki/Ripsriisi riisikas(Lactarius chrysorrheus), kas ripsriisikas(Lactarius mairei) ja roosa riisikas(Lactarius controversus). Nende korjamine söögiks on taunitav ja isegi https://et.wikipedia.org/wiki/Roosa_r iisikas karistatav. • Eesti ohustatud liikide punasesse nimestikku kuulub vaskriisikas (Lactarius hysginus). http://www.aranzadi.eus/fileadmin/ima ges/micologia/Eskaneatuak/06_digital/ 061119022.jpg Kasutatud kirjandus
Suurimad linnad on Bombay, Calcutta, Madras ning pealinn Delhi. Enamik rahvast elab suurte pilvelõhkujate varjus agulites. Aguli Tööstus Tööstuse kogutoodangult edestab India enamikku arengumaid, kuid toodangu hulgalt ühe inimese kohta on India üks viimaseid 70% rahvastikust töötab põllumajanduses Oma tarbeks kasvatatakse Tee korjamine kõige enam riisi , aga ka nisu ja kaunvilju. India on maailma suurim tee,puuvilla,vürtsi,maapähkil i,suhkruroo ja tubakakasvatajaid Vürtsid Traditsioonilised tööstusharud on tekstiili, naha ja toiduainetööstus. 70% mäetööstusest moodustab kivisöe kaevandamine SKT põllumajandus 19,9% ; tööstus 19,3% ; teenindus 60,7% Maavarade poolest on India rikas , leidub rauda ,
või nurka seisma või ka remondist-kolimisest üle, siis tasub needki äraviskamise asemel viia taaskasutusse. Sellega vähendad utiliseerimisele mineva prügi hulka ning annad asjadele uue võimaluse. Suure tõenäosusega on kusagil olemas inimene, kellel just midagi sellist puudu on. Esemeid taaskasutusse saates säästad keskkonda. Ilmselt tänu uuele jäätmeseadusele ning prügikoristuskampaaniale ,,Teeme ära 2008" on viimasel ajal populaarsust kogunud plastpudelite korjamine ja hiljem poodi tagastamine. Plastpudeli saab ümber sulatada ja uuesti kasutada. Enne seda aga visati palju pudeleid maha ning halvemal juhul jäid need metsa alla aastateks vedelema ja loodust reostama. Korduvkasutamisega saab ennetada ka jäätmete tekkimist. Väheneb prügilatesse ladustatav jäätmete voog ning vähenevad kulud, mis tuleks teha uute materjalide kasutuselevõtmises. Materjalide taaskasutus vähendab ka majanduse keskkonnakoormust ning pikemas
33, §2.1.1) b) Väikuni viieharuline kuusk ehk Punde puntrakuusk Urvaste vallas Pihleni külas - Piiranguvööndi ulatus on 50 m ja kaitse eesmärk on tagada Võru maakonna esinduslikumate põlispuude säilitamine. (Võrumaa looduse üksikobjektide kaitse alla võtmine, määrus nr. 33, §2.1.2) 3) Kuidas on Eestis korraldatud/seadusega reguleeritud järgmiste liikide kaitse? a) Must tuhkpuu kuulub III kaitsekategooria alla. Kahjustamine, korjamine ja muud tehingud selle taimega on keelatud. (III kaitsekategooria liikide kaitse alla võtmine, määrus nr. 51, §1.1.10) b) Lendorav kuulub I kaitsekategooria alla. Kõik teadaolevad lendorava elupaigad võetakse kaitse alla. · Püsielupaiga maa-ala kuulub piiranguvööndisse · Püsielupaigas kehtib "Looduskaitse seaduses" kehtestatud kord · Raielangi suuruse ja kuju kavandamisel tuleb jälgida, et lank ei ulatuks
Kui päike ei paista ja tuul ei puhu, siis jõgi voolab sellest hoolimata ning turbiinid toodavad energiat. Samas kui päikese- ja tuuleenergia kasutamine ei too inimestele kõige suuremat ebamugavust, siis hüdroenergia teeb seda. Nimelt ujutatakse hiiglaslikud alad üle ning elanikud peavad oma kodudest lahkuma. Üleujutuse tõttu hävivad ka pikka aega säilinud kultuuripärandid. Positiivne on, et viimasel ajal on populaarsust kogunud plastpudelite korjamine ja hiljem poodi tagastamine. Plastpudeli saab ümber sulatada ja uuesti kasutada. Enne seda aga visati palju pudeleid maha ning halvemal juhul jäid need metsa alla aastateks vedelema ja loodust reostama. Korduvkasutamisega saab ennetada ka jäätmete tekkimist. Väheneb prügilatesse ladustatav jäätmete voog ning vähenevad kulud, mis tuleks teha uute materjalide kasutuselevõtmises. Materjalide taaskasutus vähendab ka majanduse keskkonnakoormust ning
KAUBAGRUPID MESI Ajalugu: 3500 aastat tagasi kasutati mett ravimina. Mett on kasutatud ka säilitusainene( säilitati kalu mees). Mee koostis: 40-70% Sahhariidid Kuni 10% polüsahhariide Kuni 20% vesi Fermendid- teevad mee tervislikuks Mineraalained Vitamiinid- C,B Eeterlikud õlid- annavad meele lõhna Valkained annavad värvi Mee sordid: LOODUSLIK Õiemesi- üheliigiline ja mitmeliigiline Lehemesi- saadakse taimede lehtedest ja vartelt, madal kvaliteet, vähem magus, ei ole aroomi, ei kristalliseeru Korjamine- maa-ala,aas,stepp,mets. Kättesaamisviisi järgi- kärje, vurri, nõrgunud, pressitud. KUNSTLIK Mesilastele suhkrusiirup:söötmisel saadud mesi. Koosneb rafineeritud suhkrust, aroomiainetest, värvainetest, meeessentsist. Saunamesi- kasutatakse saunas kehakoorija või niisutajana; toidab nahka. Meepulber- kasutatakse kondiitri- ja pagaritööstuses. Vedel- Mida rohkem glükoosi, seda paksem on mesi ning mida ...
vürtsid, piprad, kaneel, vanill. Mullastik : Ferralliitmullad. Vihmad uhuvad mulla ülaosast toitained välja. Vesi kannab toitained sügavamale mulda ja mulla ülaossa tekib leedehorisont. Mullas vähe huumust. Loomastik : Liigirikas. Linnud ja loomad on väga lärmakad. Loomad, linnud ja taimed on väga värvikirevad. Inimesed : Vaid seal kus mets ookeani rannikuni ulatub, elab rahvast rohkem. Loomade küttimine, kalastamine, metsaandide korjamine, algeline maaviljelus. Loomaliigid : jaaguar, gorilla, anakonda, taapir. Taimeliigid : viigipuu, hiidbambus, kakaopuu, mangroovtaimed. Savann Asend : 10. ja 20. laiuskraadide vahemikus. Kliima : Aastaaegu kaks niiske ja kuiv. Taimestik : Enamus kõrrelised. Tihe ja tugevasti põimunud juurestik. Mullad : Ferralliitmullad. Loomastik : Liigirikas loomastik. Palju rohusööjaid imetajaid. Inimesed : Tihe rahvastik
Linda Jalas Alaealiste töötamine Alaealise tööle lubamine on seotud tema vanuse ja koolikohustusega. · Töötada ei tohi alla 15-aastane isik või koolikohustuslik alaealine, välja arvatud erijuhtudel. Koolikohustuslik on alaealine kuni põhihariduse omandamiseni või 17-aastaseks saamiseni. · Tööandja võib 1314-aastase alaealise ja 1516-aastase koolikohustusliku alaealisega sõlmida töölepingu ja lubada teda kergetele töödele. Kuid alaealine, kes on 1517-aastane ja ei ole koolikohustuslik, võib kergetele töödele lisaks teha ka teisi töid, mis ei ole keelatud. · 712-aastasel alaealisel on lubatud teha kerget tööd üksnes kultuuri-, kunsti-, spordivõi reklaamialal. Kerged tööd · 1314-aastasel alaealisel ja 1516-aastasel koolikohustuslikul alaealisel on lubatud teha kerget tööd. Kerge on töö, kus töökohustused on lihtsad ega nõua suurt kehalist või vaimset pingutust. Näiteks on ...
Arutlege, millised olid eestlaste peamised tegevusalad muinasaja eri perioodidel ja kuidas need muutusid. Mil moel muutus asustus muinasajal? Jr Periood Oskused Peamised Asustus k tegevusalad 1. Keskmine kiviaeg Töö- ja tarberiistu Kalastamine, Rajati asulaid ehk valmistati kivist, luust, küttimine veekogude (järvede, mesoliitikum (u sarvest ja puust. Kasutati (mesoliitikumi jõgede) lähedusse. Eesti 9000-5000 eKr). tulekivi/kvartsi väikeste teisel poolel ka esimene teada olev tööriistade tegemiseks. hülgeküttimine), asula on Pulli Luudest ja sarvadest korilus (taimede, asulakoht (kuulub valmistati nooleotsi, juurikate, marjade Kunda kultuuri). ...
antipastoks ehk eelroaks või söövad koos leiva ja juustuga; muidugi on pomodori secchi kasutatav ka igal pool mujal, kus tomatit üldse pruugitakse. Niihästi õli kui ka tomatipoolikud on teineteise ja maitselisandite lõhnast ja maitsest põhjalikult läbi imbunud ning annavad seepärast võrratu maitse nii pastaroogadele, pitsadele, salatitele, vinegrettkastmetele, piruka- ja pastapadjakeste täidistele.Tomatihoidistamine on talgutöö Tomatite korjamine algab septembris, kui lehed on pudenenud ning vaid tohutud tulipunased tomatikobarad ripuvad tugede varal püstipüsivate paljaste varte küljes. Korjamine ja hoidistamine kujutab endast suuri rõõmsaid talguid, kus peaaegu kogu küla naispere kordamööda iga pere saaki korjata ja purki panna aitab, samal ajal üksteisele külauudiseid rääkides; mehed peavad oma väärikusele vastavaks vaid suurte katelde all tule süütamist ja selle järele valvamist.
Itaalia Itaalia muusikakultuur on mõjutanud Euroopa muusikakultuuri väga ja kehtib nii instrumentaal-vokaal-,lava-, kui ka rahvamuusika ning pop muusika kohta. Itaalased määratlevad oma rahvuslikku identiteeti muusika kaudu. Itaalia muusikas on oluline koht rahvamuusikal, kuid see erineb piirkonnati. Põhja-Itaalia rahvamuusikat on mõjutanud naaberriikide( prantusmaa,Austria, Sloveenia) traditsioonid. Lõuna-Itaalia muusikas kohtab Araabia, Kreeka ja Aafrika traditsioonide jooni. Itaalia rahvalaulude hulgas on hälli-,laste-,tavandi-,tantsu-, ja töölaule. Kaks olulisemat laululiiki on eepilised ballaadid(Põhja Itaalia) ja lüürilised laulud(Lõuna Itaalia). Üldtuntud laulu- (jutustav) liigiks Itaalia rahvamuusikas on Napoli provintsist pärit Napoli laul (0 sole mio) See on soololaul ja traditsiooniliselt esitavad seda mehed kohalikus dialektis. Laulud on iseloomult tundelised, melanhoolsed ja poeetilised. Lauldakse tavalis...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
