"Kuningas Oidipus" on kirjutatud ühe kuulsaima Antiik-Kreeka tragöödiakirjaniku Sophoklese (496-406.a. e.m.a.) poolt. Kirjanik on pärit Ateenast, loonud on ta kokku 123 näidendit, millest meieni on säilinud vaid 7 tragöödiat. Sophoklese tähtsaim dramaturgiline uuendus oli kolmanda näitleja sissetoomine. "Kuningas Oidipust" loetakse autori populaarseimaks draamaks, traagilise ainestiku ülesehituse kõigi aegade ületamatuks eeskujuks. Sophokles näitab oma tragöödias osavalt, kuidas inimesed hukkuvad vahel saatuse poolt ettemääratud põhjustel. Ta näitab ka inimese vabatahet,mis võitleb pimeda saatuse vastu. Kuid sealjuures võidab (Sophoklese järgi) alati jumalate tahe, nende poolt kindlaksmääratud tulevik, millesse uskusid ka vanad kreeklased. Raamatu ainestik on pärit Teeba saagadest, mis jutustavad Kadmose soo (labdaniidide) täielikust hävitamisest nende põlispattude pärast. Teose materjal on pärit Vana-Kreeka müütidest kuningas Oidipuse...
BAROKK 17. sajandi kunsti ajalooline ülevaade Kirikute ja paleede kaunistamine saavutas uue taseme, muutudes 17.sajandil eriti suurejooneliseks ja pilkupüüdvaks. Barokkskulptuur hoogne ja maagiline, dünaamiline, rahutu, palju kuhjatud skulptuure, ebasümmeetria, taotuslik valguse ja varjude kontrastid, ruumilised illusioonid ja efektid. Lagesid ja seinu hakkasid katma keerulised stseenid klassikalisest mütoloogiast ja Piiblist. Barokkstiili eesmärgiks on muljet avaldada. Seepärast pälvis barokk 17.sajandi võimukandjate heakskiidu. Guido Reni "Aurora" kujutab kaarikul jumal Apollonit taga ajamas Aurorat(koidujumalannat), kes toob maailmale päevavalguse. Arhitektuur Saksamaal 17. sajandil oli Saksamaal kunstielu tagasihoidlik, alles sajandi lõpus puhkes kunstielu õitsele. Lõuna-Saksamaal oli eeskujuks itaalia barokk. Kuulsamad saksa barokkarhitektuuri teosed loodi aga alles 18.sajandi esimesel poolel, ...
Kunsti Ajalugu Inimsilm on suuteline värve kokku segama Põhjapõdra kujutus Altamira koopas Hispaanias U. 14000-10000 e.Kr. Arhitektuur kasutab hoonete omavahelisi mahte Inimesed hakkasid kaunistama tööriistu mustrite ja kujundite abil 3 varianti millest kunst tekkis: Kunst oli mäng Bioloogiline Kunst on tulendatud usundist Naisi ei kujutatud Esimesed skulptuurid olid tehtud suurtest paksudest naistest Olid reljeefid ja kujud Paekivist ,,Esiema" kuju Oli vanasti värvitud Valmistatud paekivist Inimene kasvatas endale ise vilja ja karja, ei sõltunud enam nii palju loodusest. Savikildudes ornamentid ,,Ornamentika" nooremas kiviajas Stonehenge ,,Megalithos" ehk Suur Kivi Suurtest kivilahmakatest kokku pandud kompleksid Arvatakse, et need on ehitised Päikese auks ,,Menhir" ehk maase püstitatud vertikaalne kivi ,,Dolmen" Ehk kaks vertikaalset sammast maas mille peal on üks horisontaalne. /'''' ,,Kromleh" koosneb ,,Menh...
Rokokoo Barokk- kunstist kasvas välja uus stiil- rokokoo, mille lühike, ent hiilgav õitseaeg haaras umbkaudu aastad 1730- 1780. Erinevalt baroki raskepärasest toredusest oli rokokookunst kergem, õrnem, mänglevam. Stiili nimetus tuleb prantsuskeelsest sõnast rocaille, mis tähistab rokokoo- kunstis armastatud merekarpi meenutavat kaunistust. Rokokoo sündis Prantsusmaal ja võeti omaks ka Saksamaal, mujal Euroopas levis see vähem. Kõige ilmekamalt avaldub rokokoostiil sisekujunduses ja kunstkäsitöös. Rokokoolikud siseruumid olid kaunistatud kogu ruumi haarava peene väänleva ornamendiga ja kergesisuliste maalingutega. Mööbel oli mugavam, kergem ja nõtkemate vormidega kui barokkstiilis. Armastati väikeseid, hõlpsasti ümberpaigutatavaid lauakesi, erineva kujuga sohvasid ja kõhukaid, väärispuidust ning pronksilustustega kummuteid. Värvidest eelistas rokokoo sidrunkollast, õrnroosat, helesinist. Roko...
1.Kuidas periodiseeritake kreeka kunsti? Arhailine= 600-480eKr, Klassikaline= 480-323eKr, Hellenistlik= 323-30pKr 2.Milline oli kreeklaste usund? Polüteistlik 3.Milline ühiskonnakord valitses Kreekas? Demokraatlik 4.Mis on vana-Kreeka arhitekti tähtsaim ülesanne? Ehitada templeid 5.Millised 3 stiili seal olid? Mille järgi need nimetatud on? Dooria, joonia ja korintos( rangema realismi järgi) 6.Milline ehitiste tüüp on templitele aluseks? Kirik, minu arust 7.Templi üksikosad, alates ülevalt? Templi sisemus>viilkatus>talastik>kapiteelid>sambad>alus 8.Miks on vana-kreeka templid avaldanud nii suurt mõju hilisemate aegade arhitektuurile? Sest Kreeka templites avalduvad kõik need jooned,mida tavaliselt omistatakse arhitektuurile 1.Kus asuvad kõige paremini säilinud ja kõige vanemad dooria stiilis templid? Miks seal? Lõuna-Itaalias, sest seal asusid kreeklaste kolooniad 2.Kus arenes välja joonia stiil? Väike-Aasia rannikul 3.Mida tead Efoses...
EGEUSE JA KREETA-MÜKEENE KUNST TAUST: 3000 eKr-12 000 eKr Egeuse mere ääres. Kujunes välja küklaatidel (rõngassaared ümber Delose saare), Kreeta saarel ja Peloponnesose poolsaarel (Mükeene linn) KLIIMA: mahe vahemereline kliima, taimestik lopsakas ja põlluharimiseks oli sobilik muld ÜHISKOND: tegeldi põlluharimise, kalanduse, kaubanduse ja mererööviga, ei tekkinud tugevat keskvõimu RELIGIOON: esikohal viljakuse kultus, iseseisvad kogukonnad, härja austamine KESKUSED: 1.KÜKLAADID- leitud marmorkujukesi, lk 44 "Lüüramängija" 2.KREETA SAAR- levinud kultuuri nimetatakse ka minoiliseks (kuningas Minose järgi), levis viljakuskultus, mida sümboliseeris metsik härg. Kunst oli peamiselt elurõõmus, ilus, dekoratiivne, meeleline. Arhitektuur: ei rajatud suuri linnuseid ega kindlusi, Peamiselt ehitatai losse (Knossos, Phaistos, Hagia Triada). Loss: palju v...
Referaat Antiik Kreeka arhitektuur Arhitektuur Kreeka ehituskunsti suurimaks saavutuseks on templid. Vanimad templijäänused pärinevad arhailisest ajast (6. sajand eKr), kui puu asemel hakati ehitusmaterjalina kasutama lubjakivi ja marmorit. Arvatakse et templiehituses on võetud eeskujuks varasem kreeklaste elamu- nelinurkne ehitis, mille otsaküljes seisavad ukse kõrval kaks sammast. Sellisest lihtsast hoonest arendati välja mitmed keerukama põhiplaaniga templitüübid. Kõige tavalisem tempel seisis astmeliselt tõusval alusel. Ta koosnes akendeta ruumist, kus asus jumalakuju, ning hoone ümber ühes või kahes reas seisvaist sammastest. Sambad toetasid talastikku ja viilkatust. Suurimat tähelepanu pöörasid kreeklased templi kaunile ja harmoonilisele välisilmele. Templi ehitamise kehtisid kindlad reeglid. Mõõdud, üksikosade suhted ja sammaste arv olid täpselt kindlaks määratud. Kreeka ehituskunstis va...
KUNINGAS OIDIPUS "Kuningas Oidipus" on kirjutatud ühe kuulsaima Antiik-Kreeka tragöödiakirjaniku Sophoklese. "Kuningas Oidipust" loetakse autori populaarseimaks draamaks, traagilise ainestiku ülesehituse kõigi aegade ületamatuks eeskujuks. Sophokles näitab oma tragöödias osavalt, kuidas inimesed hukkuvad vahel saatuse poolt ettemääratud põhjustel. Ta näitab ka inimese vabatahet, mis võitleb pimeda saatuse vastu. Kuid sealjuures võidab (Sophoklese järgi) alati jumalate tahe, nende poolt kindlaksmääratud tulevik, millesse uskusid ka vanad kreeklased. Raamatu ainestik onpärit Teeba saagadest, mis jutustavad Kadmose soo (labdaniidide) täielikust hävitamisest nende põlispattude pärast. Teose materjal on pärit Vana-Kreeka müütidest kuningas Oidipuse kohta. Jutt käib noorest kuningast, kellel, hoolimata suurtest püüdlustest, ei õnnestu oma ettekuulutatud saatust muuta. Teose alguses oli Oidipus mässumeelne, täis elutahet ja soovi valitseda ...
issejuhatus Kindlasti kõige suuremat mõju järelmaailmale on avaldanud muistse Kreeka kunst. Oma rahuliku, suursuguse ilu, kooskõla ja selgusega on see olnud paljudele hilisematele põlvkondadele vaimustuse ja eeskuju allikas. Kreeka vanaaega nimetatakse antiigiks, lisaks sellele kuulub antiigi alla ka Rooma oma kultuuri, kunsti ja muude elunähtustega. Kulus mitu sajandit, enne kui 12. sajandil e.m.a. põhjast sisserändu alustanud kreeklaste hõimud suutsid umbes aastaks 600 e.m.a. välja arendada oma kunsti. Edasi järgnes kolm ajastut kreeka kunsti arengus: Arhailine ehk vana aeg - umbes 600 - 480 e.m.a., mil kreeklased lõid tagasi suure pärslaste kallaletungi ning välisvallutajatest vabanenuna said edaspidiseks soodsamad tingimused kunstiga tegelemise jaoks; Klassikaline ehk õitseaeg - 480 - 323 e.m.a. (mil suri valitseja Aleksander Suur); Hellenistlik (tuletatud sõnast "hellen'', nii kutsusid kreeklased end ise) ehk hiline - see lõpp...
1.Millised uued vaimse kultuuri alad tekkisid VanaKreekas? Nimeta vähemalt 3! (3p) Teater, kirjandus ja filosoofia. 2. Millised olid VanaKreeka arhitektuuri 3 stiili? (3p) Korintose, dooria, joonia 3. Ühenda Olümposel elanud kreeka jumalad ja nende tegevusvaldkonnad! (6p) Hera abielude jumal Artemis looduse ja jahijumalanna Hestia kodukolde jumalanna Poseidon merejumal Ares sõjajumal Zeus peajumal, taeva valitseja 4.Milliseid materjale kasutati krüselefantiintehnika juures kus mida? (1p) puitskulptuur, millel olid riided kullast, nahk elevandiluust 5. Keda kujutasid enamasti VanaKreeka skulptorid? (1p) Peamine kujutamisobjekt inimene 6. Iseloomusta klassikalise ajastu skulptuuri (kuidas, keda kujutati, materjal, poos jne) (2p) Figuurid muutusid vabaks, kujutatakse ka keerukamaid liikumisi, näoilmed tõsisemad ja rahulikumad, kujutatakse peamiselt sportl...
Kreeka, Etruski, Rooma ja Bütsantsi kunst + Varakristlik ja Varakeskaja kunst Kreeka periodiseerimine:*protogeomeetriline(keraamika)*geomeetriline(esimesed kujutised tolleaegsest elust)*arhailine*klassikaline*hellenistlik.ARHITEKTUUR:tähtsaim oli templiehitus, kus arenesid välja kõik arhitektuuri kunstivormid. Templi põhiplaan oli ristküliku kujuline, ehitusmaterjaliks oli puu, savi, kivi. Kolm põhiosa:krepidoma, mille ülemine aste oli stülobaat, millel seisavad sambad, millele toetub talastik koos katusega. Sambaid oli otsade sammaste kahekordne arv + 1. Sammas koosnes kolmest osast:baas, tüvi ja kapiteel. Vahel olid tüvel kannelüürid. Templil oli madal viilkatus, mille mõlemal kitsal küljel olid viiluväljad, mis olid kaunistatud skulptuuridega. Piki katuse serva asetsest veesülititega avad vihmavee eemalejuhtimiseks. Dooria-lihtsus rangus tugevus. Madalad ja jässakad sambad, mistõttu ehitis mõjub raskena kuid kindlana. Sammastel puud...
Hellenistlik periood 1. Põhimõisted Akropol - kõrgemale kaljule rajatud kindlus Polis - linnriik Agoraa - koosoleku- ja turuplats Faalanks - kreeklastele omane lahingurivi Oligarhia - valitsemisvorm, kus võim on koondunud väikese inimeste rühma kätte Nimed: Aleksander Suur - Makedoonia kuningas, antiikaja kuulsaim ja edukaim väejuht. Hellenismi periood algas tema sõjaretkedega Pärsiasse. Tema õpetajaks oli Aristoteles. Ta oli julm väejuht. Lasi end jumalaks kuulutada. Aristoteles Platoni õpilane, elas 4. Sajandil. Peetakse antiikaja ühejs targemaks inimeseks. Tema järgi eksisteerib ainult meeltega tajutav maailm. Tegeles paljude valdkondadega, andis teadustele nimed (loogika, füüsika, politoloogia jne). Ta oli Aleksander Suure õpetaja. Ta oli filosoof. Tema meelest oli riigi eesmärk taga oma kodanikele õnnelik elu. Homeros Pime laulik ja poeet. ''Illiase'' ja ''Odüsseia'' autoriks. Elas 8.-7. Saj. Peeti parimaks ja kõige ku...
14. HELLENISTLIK KUNST 4. saj II poolel eKr alistas Makedoonia riik Kreeka linnriigid. 5. saj jooksul eKr võtsid Makedoonlased üle palju kreeka kultuurist aga nad suutsid luua tugeva riigi. Makedoonia valitseja Aleksander Suure Aasia-sõjakäigu taga levis kreeka kultuur enneolematult kaugele. Aleksander suri noorena ja väepealikud jagasid tema hiigelriigi. Tekkisid hellenistlikud riigid, milles segunesid kreeka mõjud kohalike traditsioonidega. Hellenistlike riikide ainuvalitsejate austamine lähenes mõnikord nende jumalaks pidamisele. 4. saj eKr laskis Pärsia Väike-Aasia asevalitseja Mausolos endale püstitada haudeehitise – Halikarnassose mausoleumi. See oli kõrgel alusel asetsev joonia stiilis tempel ning seda kattis püramiiditaoline katus. Seda loeti üheks maailmaimeks ja Mausolose järgi hakati paraadlikke haudeehitise nimetama mausoleumideks. Valitsejate jumaldamise kõrval jäi religioosne temaatika kunstis tagaplaanile. Efesoses ta...
Kuningas Oidipus Sophokles "Kuningas Oidipus" on kirjutatud ühe kuulsaima Antiik-Kreeka tragöödiakirjaniku Sophoklese (496-406.a. e.m.a.) poolt. Sophoklese tähtsaim dramaturgiline uuendus oli kolmanda näitleja sissetoomine. "Kuningas Oidipust" loetakse autori populaarseimaks draamaks, traagilise ainestiku ülesehituse kõigi aegade ületamatuks eeskujuks. Sophokles näitab oma tragöödias osavalt, kuidas inimesed hukkuvad vahel saatuse poolt ettemääratud põhjustel. Ta näitab ka inimese vabatahet,mis võitleb pimeda saatuse vastu. Kuid sealjuures võidab (Sophoklese järgi) alati jumalate tahe, nende poolt kindlaksmääratud tulevik, millesse uskusid ka vanad kreeklased. Käesoleva loo on Edith Hamilton võtnud Sophoklese samanimelisest näidendist, välja arvatud sfinksi mõsitatud, millele Sophokles vaid kaudselt vihjab. Teeba kuningas Laios kuulus Kadmose järeltu...
Kordamisküsimused 1. Milline teos on kõrgrenessansil esikteoseks, kirjelda ehitist ja kes püstitas selle? Kõrgrenessansi arhitektuuri esikteoseks on väike kabel Tempietto, mille püstitas arhitekt Bramante. Kahekorruselist ümarehitist katab väike kuppel ning ümbritseb sammaskäik, mis kannab II korruse kõrgusel olevat rõdu. 2. Rooma Peetri kiriku ehituslugu, arhitektid. 15. sajandi lõpul lammutati ja otsustati ehitada uus ajakohasem kirik. Bramante tegi esialgse projekti. Selle järgi pidi kirik olema hiiglasliku kupliga tsentraalehitis. Bramante plaani järgi pidi kuppel tulema poolkerakujuline. Bramante surma tõttu jäi ehitus pooleli. Jätkas Michelangelo, kes projeti muutis, mis andis ehitusele ühtsema ilme ja keskne kuppel pääses paremini mõjule. Kupli kerguse saavutas Michelangelo üle kahe korruse ulatuvate pilastripaaridega, mis koos nendevaheliste tumedate varjudega rõhutavad vertikaalset suunda ja ju...
Tallinna Nõmme Gümnaasium Referaat Vana-Kreeka arhitektuur Koostaja:Kristjan Maipuu Juhendaja:Rainer Vilumaa Tallinn 2011 Sisukord 1. Sisukord lk 2 2. Sissejuhatus lk 3 3. Templid ja nende stiilid lk 4 4. Akropool lk 5 5. Ehitised väljaspool Kreekat lk 5 6. Parthenon lk 6 7. Kasutatud kirjandus lk 7 Sissejuhatus Mina tegin oma töö Vana- Kreeka arhitektuuri kohta. Minu eesmark on lähemalt tutvuta selleaegsete ehitistega. Minu töös on juttu selleaegsetest ehitusstiilidest, templitest ja Parthenonist. Templid ja nende stiilid Kreeka ehituskunsti suurimaks saavutuseks on te...
Antiik aeg: 1. Terrakota Tähtsamate isikute tuhk säilitati savist või kivist sarkofaagides(kirstudes), millel oli lahkunu ja tema abikaasa figuuri kujutis pooleldi lamavas asendis. Kuna etruskid uskusid, et elu pärast surma läheb edasi, siis kujutasid nad oma kadunukesi sarkofaagidel rõõmsatena, justkui osalistena pidustusest.Selline poollamav asend oli kombeks kreeka ja etruski ülikute pidusöömingutel. 2. Nike tempel Templi ehitamisel kehtisid kindlad reeglid. Mõõdud, üksikosade suhted ja sammaste arv oli täpselt kindlaks määratud. Sambad ümbritsesid templit tavaliselt igast küljest kas ühes või kahes reas. Templit kattis madal kolmnurkne viilkatus. Katuse viilu alla jäi kolmnurkne ala- frontoon, mis kaunistati figuuride ja reljeefidega. Katuse serva all olevat talastiku osa nimetatakse friisiksiks. Ka friis oli sageli kaetud reljeefidega. Sammas on kreeka arhitektuu...
EGEUSE KUNST Juba ligi 5000 aastat tagasi hakkas Egeuse mere saartel ja rannikul tärkama omapärane kultuur, mida mere järgi on nimetatud egeuse, tähtsamate keskuste järgi aga kreeta-mükeene kultuuriks. Selle kestus oli ligi 2000 aastat, kuni põhjast tulnud kreeklased ta 12. sajandil e.m.a. välja tõrjusid. Haaravad ning üllatavalt peenemaitselised on sellest ajast pärinevad kunstimälestused Suurim loss - osaliselt säilinud Knossos - koosneb sadadest suure paraadõue ümber koondatud ruumidest. Nende hulgas on troonisaal, sammassaale, vaateterrasse, isegi vannitube. Viimaste tuhandeid aastaid vana veejuhtmestik ja vannid on säilinud kuni tänapäevani. Vannitubade seinu katavad sinna nii sobivad pildid delfiinidest ja lendkaladest. Lossi plaan on väga keeruline. Käigud ja koridorid teevad järske käänakuid, tõuse ja langusi mööda treppe, pealegi on loss veel mitmekorruseline. Pole siis ime, et tekkis müüt Kreeta saare labürindist, kus elas här...
KREEKA KUNST Vana-Kreeka ja Vana-Rooma kultuur kokku on antiikkultuur. Kreeka kultuur, sh kunst, levis kaugele väljapoole Kreekat (Väike-Aasia ps, Itaalia, Vahemere saared, Põhja-Aafrika, Musta mere põhjarannik jne) ja on seega mõjutanud kogu tänapäeva Euroopa kultuuri. Kreeka ajalugu: 1) Kreeta-Mükeene ajajärk 2000-1100 e. Kr. 2) tume ajajärk 1100-800 e. Kr. 3) arhailine ajajärk 800-500 e. Kr. 4) klassikaline ajajärk 500-338 e. Kr. 5) hellenismiperiood 338-30 e. Kr. I Arhitektuur Tähtsaim ala oli templiehitus (tempel oli jumala eluase). Templid ehitati algselt puust, hiljem kivist (marmorist). Tempel oli värvitud. peripteer klassikaline, täiuslikem templitüüp läbilõige templi otsaküljest (dooria stiil) Tempel oli akendeta. Sees, jumala juures, käisid vaid preestrid. Usurituaalid toimusid väljas. Templi ehituses olid kindlad reeglid, üksikosade suhe oli täpselt kindlak...
Ürgaeg 1. Homo sapiens- mõtlev inimene 2. 3 peamist kunstiliiki- maalid, skulptuurid ja arhitektuur. 3. Vandaalid olid inimesed, kes vallutasid Rooma vandaalitsemisega. 4. Vandalism- näiteks inimesed, kes lõhuvad võõrast vara, noorukid, näiteks pilluvad kividega aknaid sisse. 5. Ürgajal leidus koopamaale. 6. Kiviaeg sai oma nime kivist tööriistade ja muude hädavajalike kivist tehtud asjade järgi. Pronksiaeg sai nime aga tänu pronksesemete kasutuselevõtule. 7. Kuulsaimad koopamaalid avastati Prantsusmaal ja Hispaanias 20 000 aastat tagasi. 8. Koopamaalid tekitavad tunde, nagu need loomad maali peal oleksid päris, kuna võitlusstseenid jne ( näiteks härgadega) on väga reaalsed ja tundeküllased. 9. Koopamaalidel kujutati peamiselt loomi. Piisoneid, härgi jms. 10. 1) Menhirid- maasolevad kivimürakad. 2) Dolmenid- kivimürakad, millele oli peale asetatud üks suur kivi. 3) Kromlehhid- kahe ...
Kunstiajaloo mõisted · Aatrium laes oleva valgusavaga pearuum vanarooma elamus · Akantus Vahemeremaades ohakataoline taim, mille sakilise lehe kujutis kasutatakse ehitustel nt. Korintose sammas · Akt alasti inimkeha kujutis · Akvarell vesivärv, vesivärvidega maalitud pilt · Altar koht kirikus jumalateenistusega seotud toiminguteks · Amfiteater teatriks, staadioniks pealt katmata ruum · Amfora antiikaegne savinõu(suur, kitsas kael, 2 kõrva) vein, õli · Antiik Kreeka/Rooma vanaaeg(kunst, kultuur) · Arhailine vana aegne · Arhitektuur ehituskunst · Barbar jäme, harimatu inimene · Barokk 16.saj kunstistiil Itaalias, üleüldine lopsakus, toredus · Basiilika kolme või enamlööviline piklik hoone, seal oli valgmik , antiikajal turuhooneks ja kohtuhooneks ehitatud · Buduaar daami tuba · Burlakk jões vastuvoolu laevu vedav inimene · Büst skulptuuriteos, inim pea ilm...
KUNSTIAJALUGU Ladina keelsed väljendid 1. Citius, altius, fortius = kiiremini, kõrgemale, tugevamini (kaugemale) 2. Per aspera ad astra 3. Cogito, ergo sum = mõtlen, järelikult olen 4. Tabula rasa = puhas leht 5. Alma mater = helde, toitev ema (Ülikoolis) 6. Terra icoglita 7. Sit tibi terra levis (s.t.t.l) = olgu muld sulle kerge 8. Per se = iseeneses 9. Manus manum lavat = käsi peseb kätt 10. Pecunia non olet = raha ei haise 11. Lupus in fabula non mordet lupum = hunt hunti ei murra 12. Lupus in fabula = kus hundist juttu.... 13. Homo homini lupusest = inimene on inimesele hunt 14. Otium reficit vires = uhkus taastab jõu 15. Ab urbe condita (a.u.c) = (Rooma) linna rajamisest 16. Omnia mea metum = kõik, mis mul on, kannan endaga kaasas (teadmised) SISSEJUHATUS KUNSTI Kultuur on kogu inimkonna saavutus...
Sisukord Lehekülg 1 Sisukord Lehekülg 2 Vana-Kreeka kultuur 11-8 saj e.m.a Lehekülg 3 Kultuur 8-5 saj e.m.a Lehekülg 4 Kunst-Ehitusmälestised Lehekülg 5 Kunst- Skulptuur, Maalikunst Lehekülg 6 Kunst- Hellenistlik kunst Lehekülg 7 Teater Lehekülg 8 Filosoofia, Teadus Lehekülg 9 Filosoofia, Teadus - Aristoteles Lehekülg 10 Sport- Olümpiamängud Lehekülg 11 Jumalad Lehekülg 12 Kasutatud kirjandus VANA-KREEKA KULTUUR Vana- Kreeka ühiskond kujunes pronksiajal, ajavahemikus 3200-1100 a e Kr. Sel ajal hakkasid inimesed valmistama vase ja tina sulamit - pronksi. Küklaadidel (saared) ja Kreetal elasid erinevad saarerahvad, mägisel Kreeka mandrilalal kujunes Mükeene tsivilisatsioon. Esimesed kreeklased olid põlluharijad, kes asustasid kitsaid orge ja rannikuäärseid tasandikke ning harisid maad kõikjal, kus leidus head pinnast ja värskendavat vett. Sajandeid langetasid nad puid, et teha tuld ja ehitada laevu. Laevad olid nende peamised sõiduv...
Kunstiajalugu Kunstiajalugu kunstiteadus, mis uurib kujutava kunstiteoste liikide ajaloolist arengujärku. Maale vaadates pööran tähelepanu: · Teema kõigil maalidel on teema, mis sõnamit ta kannab. Sageli on teema hõlpsasti äratuntav. Varasemate tööde puhul on kunstnikud valinud teema piiblist või antiiksed lood Kreeka- ja Rooma mütoloogiast. Maale luues eeldasid kunstnikud, et vaataja tunneb neid lugusid. Tänapäeval vanade lugude taasavastamine võib olla maalide vaatamise juures nauditav tegevus. · Tehnika iga maal on ühel või teisel viisil loodud ja seejuures on kunstnik rakendanud oma oskusi. · Sümbolism paljud tööd kasutavad keerukat sümbolite keelt ja allegooriat, mida mõistsid kunstnikud kui ka vaatajad. · Valgus ja ruum kunstnikud, kes püüavad tasapinnalisel lõuendil taasluua veenvat kujutist ümbritsevast maailmast, peavad saama kätte ruumi ja valguse ...
Kultuuride ja kunstisuundade ajaloo kokkuvõte (stiil aeg iseloomustus näited, esindajad) 1. Mesopotaamia 4000539eKr Ehitusmaterjaliks olid savitellised. Nad leiutasid kaared ja võlvid. Templite tähtsaim osa oli tsikuraat. Kujutav kunst on seotud neil arhitektuuriga sest reljeefe ja maale kasutati hoonete kaunistamisel. Istari värav; Pitsatsilinder; Marduki tsikuraat Babülonis; Hammurapi seadustetulp. 2. Egiptuse 4000332eKr Kõrgel kohal oli kuulekus vaarao ja jumalate ees. Vaarao= jumal. Egiptuse rligioon oli polüteistlik. Kunsti seisukohalt oli tähtis egiptlaste usk surmajärgsesse ellu. Usuti, et igal inimesel on oma kaitsevaim (ka), kes elas pärast inimese keha surma edasi. Tuli säilitada keha, et hingel oleks kus asuda, balsameerimine keha muumiateks muutmine. Egiptuse skulptorid valdasid loodusläheduse põhimõtet, samas anti kõike edasi ilmekate siledate kivimassidega. Skulptuuri ja maalikunsti vaheaste oli ...
VANA-KREEKA KULTUUR Vana- Kreeka ühiskond kujunes pronksiajal, ajavahemikus 3200-1100 a e Kr. Sel ajal hakkasid inimesed valmistama vase ja tina sulamit - pronksi. Küklaadidel (saared) ja Kreetal elasid erinevad saarerahvad, mägisel Kreeka mandrilalal kujunes Mükeene tsivilisatsioon. Esimesed kreeklased olid põlluharijad, kes asustasid kitsaid orge ja rannikuäärseid tasandikke ning harisid maad kõikjal, kus leidus head pinnast ja värskendavat vett. Sajandeid langetasid nad puid, et teha tuld ja ehitada laevu. Laevad olid nende peamised sõiduvahendid. Meritsi sõideti sõtta, kaubareisile ja uusi maid avastama. Nimetuse kreeklased võtsid kasutusele roomlased. Ise kutsusid kreeklased oma maad Hellaseks ja endid helleniteks. 11.-8. sajandil e.m.a. oli kreeklaste elu veel väga looduslähedane. Suureks uuenduseks oli raua kasutuselevõtt nii põllutööriistade kui ka relvade valmistamisel. Kujunesid esimesed riikli...
Antiikkunst Egeuse kultuur (Kreeta-Mükeene kunst) Tekkis umbes 2600 a eKr. Vahemere saartel, eriti Kreeta saarel. Selles piirkonnas elasid lisaks kreeklastele ka Kreeta pärisrahvad, neil oli oma kiri, mida ei suudeta tänapäevani lugeda. Kreeta kunst, Egeuse mere saared, Väike-Aasia poolsaare rannikualad. Seda kunstiperioodi tunneme suurte losside ja Homerose eepose järgi, linnadest tuntuim on Trooja. Selle aja losside (Knossose loss) keskseks osaks oli piklik õu, mille ümber paiknesid mitmed ruumid, olid mitmekorruselised, aknad puudusid. Akende asemel olid vaheruumid, mille kaudu tuli valgus ruumidesse. Ühenduseks olid laiad trepid. Loss oli tõeline labürint, võõras inimene oleks kindlalt ära eksinud. Oli olemas kanalisatsioon, veevärk ja tualetid. Kõikide ruumide seinu katsid freskod, mis kujutasid kalasid ning nende igapäeva elu, jumalaid ei ol...
Kangelasmüüdid 4. Oidipus. Boiootias ja Atikas jutustati müüti Boiootia kuninga Laiose pojast Oidipusest. Oidipus kasvas võõrsil, tundmata oma vanemaid. Kord teel Boiootia pealinna Teebaisse kohtas ta kedagi vanakest, kes ei tahtnud talle teed anda. Oidipus läks temaga tülli ja surmas riiu keskel vanakese ja tema teenrid. Pääses ainult üks teener, kes jooksis minema. See vanakene oli Oidipuse isa, kuid Oidipus ei teadnud seda ja jätkas rahulikult oma teed. Peagi jõudis ta Teebaisse, kus tollal elutses linna lähedal kaljul hirmus koletis Sfinks. See oli pooliti lõvi, pooliti naine. Igale möödakäijale esitas Sfinks mõistatuse ja kes seda ära ei mõistatanud, selle tappis ta. Oidipus otsustas vabastada rahva sellest koletisest. Oli teada, et Sfinks hukkub, kui keegi lahendab ta mõistatuse. Kui Oidipus astus koletise juurde, siis küsis see temalt: "Kes käib hommikul nelja ...
Klassitsism Arhitektuur Klassitsistlik arhitektuur levis kogu Euroopas ja väljaspool selle piiregi. Kõige tavalisemad ehitised olid sümmeetrilised, suurte siledate seinapindadega, fassaadi keskosa meenutas kreeka templi otsakülge seal eendus sammastik, mida ülal kroonis kolmnurkne viil. Selliseid hooneid kerkis igas vähegi suuremas linnas. Klassitsistlikku stiili on üldse armastatud kasutada esindushoonete püstitamisel Oma lihtsa ja range välisilme ning enamasti soodsa asendiga linnapildis jätavad nad küll kõledavõitu, kuid mõjuka ja suursuguse mulje. Antiikaegsete ehitiste matkimisel mindi isegi nii kaugele, et näiteks Pariisi Madeleine'i kirikkavandati päris kreeka templi koopiana seejuures ka ilma akendeta. Palju loodi tol ajal täiesti praktilise otstarbeta ehitisi, igasuguseid auväravaid, võidukaari jms., näiteks Tähe võidukaar Pariisis. Võimsana kõrgub see keset avarat üm...
KLASSITSISM Klassitsism on viimane suur kunstistiil, mis hõlmab kõiki kunstiliike (arhitektuur, skulptuur, maalikunst). Nimi tuleb ladinakeelsest sõnast classicus eeskujulik, silmapaistev. Klassitsism arenes välja 18. sajandil Prantsusmaal, tänu millele tõusis Pariis maailma kunstipealinnaks. Varem oli selleks olnud Rooma. Klassitsism jäljendas antiikkunsti, täpsemalt Kreeka klassikalise ajastu kunsti, mille põhinõueteks olid "õilis lihtsus ja vaikne suurus". Kunst pidi olema õpetlik, ülistama voorusi ja võitlema pahede vastu. Maalikunst Maalikunstnikud võtsid eeskujuks antiikaja skulptuure, eriti aga reljeefe. See viis silueti ja üldse joonistuse domineerimisele. Värv jäi tahaplaanile. Kergemeelsuse asemel hakati nõudma mehisust ja eetilisi väärtusi. Maalidesse püüti sisse tuua kirjanduslikke süzeesid, mida valiti tavaliselt antiikajaloost või mütoloogiast. Pilt ise ehitati üles tasakaalukas, ...
Vanakreeka kultuur Kreeka asub Balkani poolsaarel, Egeuse mere saartel.Praeguste kreeklaste esivanemad tulid Kreekasse põhja poolt.1312 sajand eKr tulid Kesk ja LõunaKreekasse dooria hõimud ning Egeuse mere saartele ja VäikeAasia rannikule joonia hõimud. Tähtsamad maakonnad Lakoonia (keskus Sparta) ja Atika (keskus Ateena) Akropol ülalinn, mis asus künkal Agoraa turuplats, keskväljak käsitöölistele ja kaupmeestele Polis linnriik Kitoon kreeklaste mähitav rõivas Jumalate erinevus inimestest: · Igavene noorus · Surematus · Võim inimsaatuse üle TAEVAS (Uranos) + MAA (Gaia) Titaanid Jumalad (Zeus,Hera jne) Jumalaid oli kokku 12: · Zeus taeva jumal, peajumal · Hera abielu kaitsja · Hestia Zeusi õde, kodukolde ja ohvritule jumalanna · Hades allmaailma jumal · Poseidon mere, tuulte jumal · Demeter maa ja viljakusejumalanna · Apollon kunstide ja muusade kaitsja · Artemis jahi...
Klassitsism Toretsev barokk ja mänglev rokokoo kaotasid oma tähtsuse koos absolutistliku kuningavõimu kukutamisega Prantsusmaal. Võimule tõusnud kodanluse meelelaad oli kainem ja asjalikum, selles suunas arenes ka kunst. Aastatel 1770- 1830 Euroopa kunstis valitsenud stiili, mis püüdis jäljendada antiikkunsti, nimetatakse klassitsismiks. See on viimane stiil, mis haaras üheaegselt kõiki kunstiliike, rõhutades reeglipärasust ja tasakaalu, lihtsust ja selgust. Samu põhimõtteid, küll oma vahenditega, väljendavad klassitsismiaja kirjandus ja muusika. Klassitsistlik kunst oli oma sünnimaal Prantsusmaal seotud revolutsiooniga, kajastades ümberkorraldusi ühiskonnas, ülistades vabariiki, inimese allumist riigile, kodanikuvaprust ja kohusetunnet. Kui vabariigist sai keisririik, pidi kunstis väljenduma Napoleoni võimsus ja Prantsusmaa suurus. Klassitsistlik kunst leidis sageli oma ainestiku antiikmüto...
Kunstiajalugu Koopamaalid: Kõige suuremad leiukohad on Altamirast Hispaaniast ja Mascoux Lõuna-Pransusmaalt. Seda aega, kui neid maaliti, nimetatakse koopamaalide õitseajaks. Maalimiseks kasutati loodusest leitud materjale: punane sangvein, kollane oolen, valge kriit, must süsi. Seda segati loomsete rasvade või luuüdiga, et joonisel kauem vastu peaks. Loomamaali õitseaeg: loomad maaliti välja väga peenelt, inimesed lohakalt. (animism) Arhitektuurilised ilmingud (Inglismaalt): Menhir üks suur kivi püsti Dolmen esialgse koopa/varju sarnane. Põhjalikum kui menhir. Kromlehh menhiritest ja dolmenitest koosnev "ansambel", kuulsaim Inglismaal asuv Stonehenge. Väikesed kujukesed: Willendorfi veenus 30cm pikkune paks naine, ilma näota, viljakuse sümbol. Vogelherdi kujud hobusekujutis, väike, väga vana kuju. Materjal: mammutluu. ...
Egiptuse kunst Ühtne riik tekkis 2800 eKr. Seda valitses piiratu võimuga vaarao. Egiptuse kunsti kandvaks jõuks oli uskumus, et hing elab pärast surma edasi ja tuleb kunagi oma kehasse tagasi. Seepärast püüti ülikute kehasid säilitada, need palsameeriti ja maeti haudehitistesse, kuhu pandi kaasa kõik hauataguseses elus vajalik. Kõige vanemad haudehitised on mastabad. Neile järgnesid astmikpüramiidid. Mastaba Astmikpüramiid Kõige enam hoolitseti vaarao igavese elu eest. Siit ka hiiglaslikud püramiidid. Seest olid püramiidid umbsed, seal leidus vaid hauakamber, mille juurde viivad käigud pärast matuseid kinni müüriti. Kolm kuulsamat püramiidi on: Cheopsi, Chepren, Mykerinos. Kuulus on ka püramiidide väljal valvav Sfinks(vaarao pea ja lõvi keha) Püramiidide ehitus oli kulukas ning nende rüüstajate tõttu loobuti nende ehitusest ja...
Viljandi Paalalinna Gümnaasium Minu kõige tähtsamad kunstiajaloolised tarkused. Annika Kangur 12c Viljandi 2009 RENESSANSS (MAALIKUNST) ITAALIA See on peamiselt 1516 sajandil. Renessanssi maalikunsti iseloomustab loodustunde tugevnemine ja realistliku looduslähedase käsitlusviisi lõplik võidulepääs. Maalikunstis rakendatakse kõiki perspektiivi ja anatoomia seadusi ning tähtsale kohale tõuseb portree ja skulptuur on jälle eraldi kunstiharu. Püüd reaalsuse poole valitseb eelkõige Itaalias ning sealt edasi teistesse LääneEuroopa maadesse. VARARENESSANSS ITAALIAS 15.saj. algus. Kõige enam meeldis renessanss sellepärast, et maalid olid kuidagi salapärased, loomulikud, müstilised ja uskumatud. Maalikunstis algas...
Vana-Kreeka kunst Kreeka rahvas kujunes välja keetalaste, ahhailaste, doorlaste ja joonlaste segunemise tulemusena 12-8 saj eKr. Kreekalaste usund oli polüteistlik kuid erines tunduvalt teistest vanaaja tsivilisatsioonidest. jumalaid ei kummardatud pimedas usus. Neid peeti vägevateks ja surematuteks kuid inimestega sarnasteks. Kunsti traditsioonid tekkisid 6. saj eKr. 1. arhailine e vanaaeg 600-480 eKr 2. klassikaline e õitseaeg 480-323 eKr 3. hiline e hellenistlik aeg 323eKr-30 pKr Arhitektuur Kõige rohkem ehitati templeid, mis olid ristküliku kujulise põhiplaaniga. Põhilised ehitusmaterjalid olid kivi ja marmor, mida kaunistati värvidega. Kivide sidumiseks kasutati mördi asemel klambreid. Kõik templi osad on vastastikku matemaatilises sõltuvuses ja põhjendatud. Kandvad ja kantavad osad on tasakaalus ja tekib harmooniline tervik. Hooned mõjuvad pidulikult ja suursuguselt. Arhitektuurile on omane kuldsekesktee otsimine- ä...
Vana-Kreeka kunst REFERAAT 1 Sisukord Vana-Kreeka ajaloo periodiseering lk.3 Arhitektuur lk.3 Skulptuur lk.5 Vaasimaal ja ornamentika lk.6 Kokkuvõte lk.6 Kasutatud kirjandus lk.8 2 Vana-Kreeka ajaloo periodiseering Kreeka vanaaega nimetatakse antiigiks, antiigi alla kuulub ka Rooma oma kultuuri, kunsti ja muude elunähtustega. Kulus mitu sajandit, enne kui 12. sajandil e.m.a. põhjast sisserändu alustanud kreeklaste hõimud suutsid umbes aastaks 600 e.m.a. välja arendada oma kunsti. Edasi järgnes kolm ajastut kreeka kunsti arengus: Arhailine ehk vana aeg - umbes 600 - 480 e.m.a., mil kreeklased lõid tagasi suure pärslaste kallaletungi ning välisvallutajatest vabanenuna said edaspidiseks soodsamad tingimused kunstiga tegelemise jaoks. Klas...
KOOL Nimi ROOMA EHITUSMÄLESTISED Referaat Juhendaja: Nimi Koht 2010 SISUKORD SISUKORD......................................................................................... 2 SISSEJUHATUS................................................................................ 3 1. ROOMA RIIK.................................................................................. 4 2. ROOMA ARHITEKTUUR................................................................ 6 2.1. Süsteem............................................................................... 6 2.2 Ehitusmälestised.................................................................... 8 KOKKUVÕTE................................................................................... 14 KASUTATUD KIRJANDUS.........................................................
Kool ja haridus Kooli mindi umbes 7-aastaselt. Kooliharidus tasuline, koolis käisid vaid rikaste vanemate pojad. Koolis õpetati poistele aritmeetikat, lugemist ja kirjutamist. Õpilased kirjutasid puust pulgakestega tahvlitele. Tähtsal kohal olid ka kehakultuuri ja tantsu tunnid. Vaesemast perest lapsed õppisid kodus. Kui noormehed said 18 aastat vanaks, hakati neile õpetama võistluskunsti, et nad oleksid valmis sõtta minema. Ka tüdrukud õppisid lugema ja kirjutama, kuid peeti olulisemaks, et nad oskaksid teha majapidamistöid. Spartas oli kord karmim, poisid saadeti 7-aastaselt sõjaväebarakkidesse. Seal anti neile nii vähe süüa, et poisid pidid varastades lisa teenima. Sparta tüdrukud käisid võimlemis-, tantsu- ja laulutundides. Rõivastus Kreeka naised ketrasid lambavilla peenteks lõngadeks ja valmistasid linast kangast. Nad värvisid riiet erinevate värvidega ja kaunistasid tikanditega, Sissetoodud siidriie oli väga hinnaline. Kreeklased...
Kunstiajalugu Kunstiterminid Ideaalmaastik kunstniku oma vabast pildist lähtuv maastikumaal Molbert maalipukk, maalitugi Ateljee kunstniku maalimisruum Akvarellid vesivärvid Pastelne toon maheda värviline Reproduktsioon (repro) originaali koopia Natüürmort ehk vaikelu elutute asjade maalimine Tondo ümarpilt Mariin meremaal Marinist meremaalija Triptühhon kolmest pildiosast koosnev maal Polüptühhon mitmest pildiosast koosnev maal Diptühhon kahest pildiosast koosnev maal Putod / amoretid maalidel olevad lapsolendid Büst rinnakuju Torso jäsemeteta või üksiku kehaosata jäänud raidkuju Heeroldikepp kaks vastandlikku jõudu on saanud tasakaalu (Heerold oli Jumala saadik) NB! MAALIKUNSTIS TOHIB KASUTADA AINULT ROOMA JUMALATE NIMESID! Trofeekimp võidumärk Baldahhiin voodikate Majuskel suur täht (A) Minuskel väike täht (a) Minarett palvetorn Märter...
Kreeka Vana- Kreeka kunst on andnud järelmaailmale kõige rohkem mõjutusi kui ükski teine ajastu. Selle üheks põhjuseks on antiikkreeka poliitiline areng. Sel ajal tekkisid seal esimesed riigi alged. Muinaskreeka valitsejad ei olnud enam pooljumala seisusesse tõstetud türannid, vaid lihtsalt kõrgemasse seisusesse tõstetud kodanikud, kes pidid arvestama rahva soove, olema populaarsed. Majanduse alustalaks oli orjandus. Orje kasutati kõikideks töödeks ja seetõttu jäi vabadele linnakodanikele palju aega tegeleda meelepäraste tegevustega, nii muutuski huvitavaks filosoofia, kirjandus, kunst, teater. Kreeka religioon oli inimesekeskne. Austati esivanemaid. Jumalad ei olnud nende meelest ülivõimsad, vaid oma vigade ja nõrkustega nagu inimesedki. Valitsejad kasutasid religiooni ära, et rahvast ühendada. Selleks püstitati monumente ja templeid, kuhu erinevatest kreeka piirkondadest tulid inimesed kokku. Ühise keele ja usu läbi süvenes kreeklas...
KUNSTIAJALOO KOOLIEKSAM EKSPRESSIONISM Sõnal ekspressionism on õieti 2 tähendust: 1) eriti kirglik ja väljendusrikas, suure sisemise pingega maalimine ehk rõhutatud eneseväljendus 2) vool Saksa maalikunstis 20. saj algul Tegutsesid kunstnike rüh mitused: Die Brücke (Sild) Dresdenis Der Blaue Reiter (Sinine ratsanik) Münchenis. Ekspressionistid kujutasid kaasaegset närvilist, kiiret, pahelist suurlinnaelu. Maaliti ka portreid, maastikke. Ekspressionistlik kunst oli sageli ühiskonnakriitiline. Ekspressionistid rõhutasid emotsionaalsust, dramaatilisust. Sageli valitsevad ekspressionistide kunstis masenduse ja pettumusmeeleolud. Ekspressionismile on iseloomulik: 1) hooletu, rahutu pintslikäsitlus 2) vor mide lihtsustamine, kohati m o onutamine 3) intensiivsed värvid; sageli ka toored, võikad, räiged, porikarva toonid. Palju harrastati graafikat, eriti puul õiget. Ekspressionis mile tegi lõpu Hitleri või mulet...
Tallinna Arte Gümnaasium Klassitsism Referaat Sofia Kruusalu 8.c -1- 2012 Sisukord 1. Sisukord............................................................................................2 2. Sissejuhatus.......................................................................................3 3. Klassitsism........................................................................................4 3.2 Klassitsism arhitektuuris.............................................................5 3.3 Klassitsism maalikunstis.............................................................6 3.4 Klassitsism muusikas.................................................................7 3.5 Klassitsism teatris.................................
Vana Kreeka Vaieldamutlult kõige suuremat mõju on kogu tulevasele kultuurile ja kunstile jätnud Vana-Kreeka. 8.-5. saj. e.Kr. väljakujunenud orjanduslik demokraatia andis vabadele ühiskonnaliikmetele õigused ja võimalused tegeleda vaimsete väärtustega. Kreekas pandi alus filosoofiale (maailma nähtuste üle juurdlemine, võttes aluseks loodust ja inimmõistust) Tuntumad filosoofid Sokrates, Aritoteles ja Platon. Arenes meditsiin ja matemaatika. Näiteks tänapäevalgi on kasutatav arstide tõotus Hippokratese vanne, mis on pärit 5-4. saj eKr. elanud kuulsa arsti Hippokratese arstitedlikust raamatust. Homerose eepos oli tõukeks lähiajaloo sündmuste kirjapanemiseks 5.saj. eKr. ealnud Herodosele (“Historia”), keda ajaloo isaks kutsutakse. Kreekas kujunenud kirjandus ja teatrikunst on tänapäeva Euroopa alustala. Kreeka täiuslikuks peetava kunsti ja arhitektuuri poole on läbi sajandite e...
Etruski kunst Etruski kultuur levis 8.-3.saj eKr. Kujutati igapäevaelu söömisest spordini. Etruskidelt on võetud välvide ladumise sarkofaag tehnika. Nende templid sarnanesid Kreeka terrakotast omadele aga etruskidel olid puitlaed ja vähem sambaid. Skulptuure tehti põhiliselt terrakottast. Silmapaistvad on terrakota sarkofaagid, millel kujutati abielupaari aega veetmas. Etruskidel olid hauakambritest linnad. Nad olid väga osavad Kapitooliumi pronksivalajad. Üks silmapaistvamaid emahunt teoseid on ,,Kapitooliumi emahunt''. Rooma kunst 753 eKr Rooma linna loomine. Roomas oli tähtsamaks kunsti valdkonnaks arhitektuur. Roomlased said etruskidelt kivist võlvide, kaarte ja kupplite ladumisoskuse. Roomlased...
Kirjeldage Kreeka hellenistlikku kunsti ning tooge välja olulised erinevused klassikalise perioodiga. Umbkaudne dateering. Kreeka kunst arenes välja umbes aastaks 600-480 e.m.a. , milles eristatakse kolme perioodi. 1) ARHAILINE e vana aeg - 600-480 e.m.a. 2) KLASSIKALINE e õitseaeg - 480- 323 e.m.a. 3) hiline e HELLENISTLIK aeg - 323 e.m.a.-30 a m.a.j. Arhitektuur Hellenistlikul ajajärgul domineerisid kreeka Mõõtmetelt olid ehitised sageli kolossaalsed arhitektuuris joonia ja korintose stiil. Tekkisid ja kreekalikke proportsioone rikuti üha ka mitmed stiilide segud, mille näiteks on rohkem. komposiitkapiteel. Sammas kaotas järk-järgult oma senise See kapiteel on sarnane nii joonia kui ka funktsiooni ja muutus rohkem kaunistavaks korintose stiiliga. elemendiks. Tihti oli hoone alus 1/3 te...
ETRUSKITE KUNST 753 - 510 e.Kr. Rooma kunsti käsitletakse küll koos etruskite perioodiga ühiselt, aga esimese perioodi moodustab just etruskite kunst. Ilmselt on tegemeist rahvaga (arhailastega), kes põgenesid doorialaste eest, seda näitab kunsti käsitlus. Etruskite perioodi tuntakse ka kui Rooma kuningate perioodi, kus roomlaste ja ladinlaste üle valitses rahvas, kes olid neist kõrgemad = kuningate rahvas. Etruskite arhitektuurist ja kunstist on vähe säilinud. Näide sellest, kuidas saab ka poliitiliselt mälu korrigeerida. Roomlased lülitasid etruskid välja oma riigi struktuurist, hävitades nende kunsti ja kultuuri, seetõttu ka teame vähe nendest. Etruskite templi rekonstruktsioon on võrreldes Kreeka peripteeriga: sammaste samm rohkem harali ning rohem on kasutatud dekoratsiooni ehk ornamenti. See saab ka hiljem Rooma arhitektuuri tunnuseks: tempel muutub ornamendi kesksemaks. Põhjus on ka paljusti ehitus materjalid...
Kunstiajaloo konspekt koolieksamiks I 1. Ürgaja kunst(~40 000 a tagasi). Kiviaja jagunemine(paleoliitikum, mesoliitikum ja neo- liitikum); Lascaux´ ja Altamira koopamaalingud; Willendorfi Veenus; Stonehenge´i kromlehh; menhir ja dolmen. 2. Vana-Mesopotaamia(Sumerid) (~5000 a tagasi). Tigrise ja Eufrati vaheline maa-ala. Polüteism e mitme jumala kummardamine. Uri tsikuraat; sumerite kiilkiri; Meso- potaamia reljeef; kaared ja võlvid; templid, valitsejate lossid ja linnakindlustused; Assüüria ja Uus-Babüloonia(II at I poolel eKr; Babüloni vallutasid 8. saj eKr). Reljeef ja skulptuur. Ratas; müürid; Istari värav; Marduki templi tsikuraat e Paabeli torn; 3. Egiptuse kunst(~5000 a tagasi Ülem- ja Alam-Egiptuse liitmine). Polüteism; Narmeri palett; Egiptuse poos; Egiptuse reljeef ja skulptuur. Mastabad, astmikpüramiidid, püramiidid(Cheops, Che...
Ürgaja kunst Miks kunst tekkis: · Taheti väljendada ennast · Maagiline tähendus · Taheti jäädvustada sündmusi · Kehamaalingud-taheti end hirmuäratavaks teha Kõige vanemad kunsti ilmingud 40 000 aastat tagasi. Neist on säilinud vähesed. Ürgaja kujutavat kunsti nimetatakse loomamaali ajastuks. On säilinud väikesi kujukesi nt. mammutiluust valmistatud mammut, hobune. Olulised olid koopamaalid. Kõige kuulsamad koopad asuvad Hispaanias Altmiras ja Prantsusmaal Lascauxis. Ürgaja inimesed maalisid väga oskuslikult loomi. Eelkõige saakloomi (nt. piisonid), hiljem kodustatud loomi. Värvid olid maalähedased ja looduslikud. Näiteks tehti värve söest, kriidist või sangviidist. Värve segati rasva, kondiüdi või verega, et need paremini kinnituksid. Loomade edasiandmine oli uskumatult meisterlik, kuid inimesi kujutati harva ja suhteliselt skemaatiliselt. Peagi loomamaal taandu...
Vana-Kreeka Arhitektuur. Elamutüübiks megaron, üks ruum, ühe sissepääsuga, ees sambad, ümbritses kindel arv sambaid. Sambad olid Kreeka arhitektuuri tähtsaim osa, kolme erinevat tüüp: 1)dooria 2) joonia 3)korintose. Erinevad ajajärgud: 1) Vanaaeg 600-480 eKr 2)õitseaeg 480- 320 eKr 3)hiline 323 eKr- 30 pKr. Templid. Peamiselt marmorist. Templis elasid preestrid ja oraaklid, olid pühendatud erinevatele jumalatele, sammaste arvul oli kindel rütm. Templi ehitus. Krepidoma alaosa, maapinnas 2-3 astet. Stülobaat viimane aste, sealt kõrguvad sammbad. Sambaosad kinnitati klambritega. Sammastikule toetub talastik koos katusega viilkatus, mille otstesse tekivad kolmnurksed viiluväljad e. tümpanonid. Kreeklased oskasid kasutada optilise efekte: sambad koondusid, viiluväli oli ettepoole. Templi sees oli suur ilma akendeta ruum e. naos, mille lagi oli kaunistatud kassettidega. Akropol. Templite kompleks, koosnes mitmetest väikestest kuulsatest...