Nöörkeraamika kultuur ehk venekirves kultuur (3000-1800eKr.) Erilaandne materiaalne kultuur. Enam ei elatud ainult veekogude ääres. Hakati tegelema vilja ja karjakasvatusega. PRONKSIAEG Kestis 1800-500 eKr. Esimesed pronksesemed. Mingit olulist edasiminekut kaasa ei tule. Kindlustatud asulad, rannukul. 9.-6. sajand kõige tuntum Asva asula. Harivad põldu, karjakasvatus, kalapüük, korilus, kaubandus. Ojamaa oli kaubakeskus. RAUAAEG 500eKr - 13.sajand pKr. Rooma rauaaeg- raua ulatuslik levik toimus I aastatuhande esimesel poolel. Langes kokku Rooma impeeriumi sünni, hiilguse ja langusajaga. Sepast sai tähtsaim meistrimees. Tarankalmes- surnud põletati eemale ja toodi kalmesse jäänus. Suhted olid paremad baltiriikidega, kui ka Skandinaaviaga. Merevaik- leidus läänemere idakaldal
AJALUGU 11C Ajaloo allikad ja eesmärgid ARHEOLOOGILISED PERIOODID 1. Kiviaeg-2,5 miljonit aastat tagasi- 3 tuhat aastat eKr. paleoliitikum- Eestis asustus puudus, jääaeg. Korilus ja küttimine. mesoliitikum-keskmine kiviaeg, osati vibu teha, savinõusid, kangast kuduma, vanemad asulapaigad Eestis. Väga tähtis oli toit. Polli küla Pärnu jõe ääres, Kunda lammas. Oskasid tuld kasutada. neoliitikum- noorem kiviaeg. Asva asula Saaremaal. -------------------------------------------------------------------------------------------------------------------- - Emajärgne sugukond Kiviajal ehk matriarhaat. 2. Pronksiaeg (tina + vask)- 3000a eKr - 1000a eKr
Too 4 näidet. Tasane maapind, voored, sügavad orud Mesoliitikum Pulli küla on leitud vanim Eesti arheoloogiline asuala Teine varem leitud, kuid hilisem asulakoht on Kunda Lammasmägi Samalaadse arheoloogiliste leidude alasid nimetati Kunda kultuuriks Kunda kultuuri tunnused: asulad rajati veekogude lähedusse; küttide ja kalastajate kultuur; eluviis on rändav Tööriistad valmistati kivist, luust, sarvest ja puust Elatusalad: kalastamine, jaht, korilus Neolootikum Vanimad nõud Eestis valmistati savist, millesse segati nt kivipuru Umbes 4000 eKr võeti kasutusele paremini valmistatud savinõud, mille pinda hakati kaunistama omamendiga Kammipiide sarnase templiga tõmmatud joonte järgi savinõudel, mis on sellele ajale väga iseloomulikud, hakati kutsuma ka kammkeraamika kultuuriks Asulad paiknesid endiselt jõgede, järvede ääres; ka mere ääres ja saartel Surnuid maeti asula territooriumile
ja mida katsid kokkuõmmelddud piisoninahad. Kui suguharul oli vaja ühest kohast teise kolida võisid nad kokkulapitud tipiisid õlpsasti kaasa vedada. Tipiidel olid suitsuhõlmad mida sai paari latiga ka seestpoolt avada. Suitsuhõlmad juhtisid suitsu tipiist välja. Tipiihõlmad kinnitati servast kuni suitsuavani painduvast palupuust voolitud tikkudega. Uksealapp tehti nahast ja oli ovaalne või v-kujuline. Tegevusalad: Põlisameeriklaste põhilised tegevusalad olid korilus, küttimine või sõdimine. Korilusega ja riiete ja toiduvalmistamisega tegelesid naised. Mehed kas küttisid või sõdisid. Püüti ka kala. Peeti ka igasuguseid pidulikke sündmusi. Pühitseti täisealiseks saamist, pulme või sõjaõnne. Sel puhul kanti pidurõivaid. Sel ajal ka lauldi ja tantsiti. Uskumused: Põlisameeriklased ei uskunud jumalasse nagu euroopa rahvad, vaid nad uskusid vaimudesse. Nad uskusid, et kõiges- taevas, maas, taimedes, lindudes, loomades ja vees
Keskmine kiviaeg ehk Mesoliitikum · Algas umbes 9000 aastat eKr · Lõppes umbes 5000 aastat eKr · Vanim muistne asutus Kunda Lammasmägi · Pärnu jõe äärest Pulli külast on leitud söetükke, loomaluid ning kivist ja luust tööriistu · Kõik Eesti mesoliitikumi asulad, ka Pulli kuuluvad Kunda kultuuri · Kunda kultuur oli levinud Läänemere idaranniku maadel Mesoliitikumis (keskmises kiviajas) · Küttimine, korilus, rändamine, kalastamine · Vibu ja noole kasutusele võtmine, ahing ja õngekonks · Anastav majandus · Koera kodustamine Asulakohad · Asulad rajati veekogude lähedusse, kus oli soodne kalastada, küttida veelinde ja vee äärde jooma tulnud metsloomi · Järved ja jõed pakkusid paremat liiklemisvõimalust · Elati tõenäoliselt umbes 15-30-liikmelistes kogukondades · Kogukonnad koosnesid enamasti 2-4 perest · Kogukonnal oli mitu elukohta, see sõltus
1) Viimane suur jäätumine lõppes Euroopas 10 000-15 000 aastat tagasi. 4) Põhiperioodid: Mesoliitikum (9000-5000 eKr), neoliitikum (5000-1800 eKr), pronksiaeg (1800-1100 eKr ja 1100-500 eKr), rauaaeg (500 eKr- 50 pKr, 50-450 pKr, 450-800 pKr, 1050-1200 pKr) 5) Teadaolevalt 11 000 aasta vanused. 6) Pulli küla/asula (9 a.tuh eKr), Lammasmägi 7) Elatusalad: jahtimine, hulgepüük, korilus ja kalapüük; eluolu: koduloomaks koer, elati 15-30 liikmeliste kogukondadega (2-4 perekonda), eluviis rändlev (püügiaegade ja korjeperioodidele vastavalt), elati püstkodades 8) Kammkeraamika- Elatusalad: kalapüük, küttimine, püügimajandus; eluolu: asulad paiknesid veekogude ääres, isegi saartel, kodade kõrvale püstitati ka neljakandilisi postidele toetuvaid hooneid, jahi-ja tööriistade valmistamise oskus suurenes, esimene kultuur, kes
8000 eKr) · Kunda kultuur kõik Eesti mesoliitikumi asulad, mida iseloomustasid eluviisi ja muististe sarnasus. · Elanikke u. 1000. · Veekogu ääres. · Elamuks püstkoda, mille keskel tulekatel. · Elati suurperena - 4 põlvkonda koos. b. Tööriistad ja tegevusalad: · Kivist kõõvitsad (teravad, ümara seljaga), uuritsad, kivikirved. · Luust ja savist ahing, tuur, harpuun, õngekonks. · Küttimine, kalapüük ja korilus. · Rändlev eluviis. · Koer esimene ja ainus koduloom. · Kütiti põtru, karusid, metssigu, kitsi, ürgveisi. · Kalapüük haug, angerjas, räim. · Korilus metsaandide korjamine toiduks. Leitud on kõige rohkem põdraluid (2/3). 2. Neolitikum (u. 5000-1800 eKr) Elanikke umbes 2000. Keraamika kasutuselevõtt. Jätkuvalt rändlev eluviis. a. Kammerkeraamika kultuur (u. 4000 eKr): · Savinõud ilustatud kammitaolise riista abil.
kaetud onnides. Kõrgtasemelised tööriistad. Osati hoida ja süüdata tuld. Tegeldi kalapüügiga. 2. Anastav ja viljelev majandus. TV 2 Anastav majandus: · Elatuti sellest, mida looduses oli · Pealmised elatusallikad korilus, küttimine ja kalapüük Viljelev majandus: · Hakati endale ise toiduaineid tootma · Pealmised elatusallikad maaharimine ja karjakasvatus 3. Inimeste käsitööoskuste areng nooremal kiviajal. Vihik või TV 3 · 5000 a eKr õpiti Lähis-Idas töötlema - vaske ja tina sulamit pronksi. · Vahemeremaades tehti pronksist relvi ja tööriistu. · Alguse sai kudumine ja savinõude valmistamine. 4. Noorem kiviaeg kui murranguline ajajärk inimkonna ajaloos. Miks? TV 4
1. Kuidas kujunes inimene? Iseloomusta erinevaid inimeste etappe. 1. Inimahvid 2. Australopiteekus e lõunaahvlane (väike aju, suur nägu, väikest kasvu ~1.50m) 3. Homo habilis e osavinimene (toitus surnud loomadest) 4. Homo erectus e sirginimene (sirga kehahoiak, pikk, sale, pole tihedat karvkatet, suur nina, küttis pihukirvega, elas koopas või okstest onnis) 5. Neandertallased (esimesed, kes matsid surnuid, nende jäänuseid on leitud Saksamaalt) 6. Homo sapiens e tarkinimene (küttimine, korilus, kalapüük) 2. Milline oli muinasaja kunst? Esimesed joonistused kraabiti luule, sarvele või kivile. Hiljem koopamaalid, kus kujutati peamiselt jahiloomi. Pisiskulptuurid, neist tähtsam Willendorfi Venus kujutab lopsakat naist. 3. Mis on animism ja totemism? Animism- usk looduse hingestatusse. Totemism-usk üleloomulikku sosesse teatud rühma inimeste või loomade vahel. 4. Mis piirkondades ja miks kujunesid varased tsivilisatsioonid?
6. Rauaaeg 500eKr-1200pKr . Muinasaja hilisem periood, mil tähtsaim tööriista-ja relvamaterjal oli raud. 7. Kunda kultuur Mesoliitikumi küttide ja kalastajate kultuur.Arvatavasti elati püstkojades. Asulad tavaliselt jõgede ja järvede ääres. Rändav.Tööriistad kivist, luust, puust, sarvest. 8. Kammkeraamika kultuur Neoliitiline kultuur. Keraamikal kammornamendid. Kausid koonuse kujulised. Elukoht püsivam , kuid ikka rändavad. Elukoht jõgede ja järvede ääres. Küttimine, korilus. Neljakandilised püsivamad ehitused. 9. Venekirveskultuur e. Nöörkeraamika kultuur. Neoliitiline kultuur. Savinõusi kaunistati nöörjäljenditega.Paati meenutavad kirved e venekirves. Elukoht seal, kus sai kastavada loomi ja harida põldu. Jätkus ka kalapüük ja jaht. 10. Nöörkeraamika kultuur sama mis eelmine. 11. Tulekivi Kiviajal kõike parem kivim, mille tükid annavad lõhestamisel lõikamistöödeks hästi teravaid servi. 12. Aestid nii kutsuti eestlaseid
Loodusvarad ja nende kasutamine Primaarne sektor: 1. Põllumajandus 2. Metsamajandus 3. Kalamajandus 4. Energiamajandus Põllumajandus Põllumajandusliku tootmise iseärasused - Vajab suurt territooriumit Põllumajanduslik maa - 30% 1. Haritav maa - 10% - Põllud - Mitmeaastased istandikud (täpselt arvel) - Viinamäed (Saksamaal tasandikud) - Aiad - Oliivisalud (Portugal) - Kohviistandused 2. Looduslik rohumaa - 20% (ei ole täpselt arvel) - Niidud metsavööndis - Tundrakarjamaad (põhjapõdrad) - Pohtlakarjamaad - Poolkõrbekarjamaad Tootmine sõltub: - Looduslikest tingimustest - Vastavalt sellele kasvatatakse erinevates maakera piirkondades erinevaid kultuure ja peetakse erinevaid loomi - Töö on hooajaline - Võib kaasa tuua tööjõuprobleeme - Tööks kulutatav aeg erinev P...
Mesoliitikumi ja neoliitikumi kunst Pärast jääaja lõppu ei elanud inimesed enam koobastes, vaid asusid rändama. Nad hakkasid tegelema küttimise ja korilusega. Realistlik koopamaalikunst hakkas kaduma, rohkem on leitud petroglüüfe. Eriti on neid säilinud soome-ugri aladel (nt. Rootsis). Selle ajastu suurimaks leiuks võib pidada Tassili koobast Alzeerias. Sealt leiti koopamaalingud, mis kujutavad ebamaiseid olendeid. Teadlane H. Lheote arvas, et tegu on marslastega ning kahjustas sellega oma reputatsiooni. Koopamaalinguid on leitud ka tänapäeva Tuneesia aladelt. Suur areng toimus arhitektuuris tekkisid linnad. Üks vanimaid kiviasustusi oli Jeeriko Iisraelis. See oli ehitatud toortellistest, seda ümbritses müür ja seal oli ka vahitorn. Inimesed lõpetasid rändamise ja hakkasid paikseteks, nad hakkasid tegelema põlluharimise ja karjakasvatusega. Seda muutust nimetatakse neoliitiliseks revolutsiooniks. Teiseks tähtsamaks li...
on pikem kui kirjapandud aja- ja kultuurilugu. 31. Erinevad ühiskonnatüübid? Mille järgi peamiselt jaotatakse? Ühiskondi on võimalik klassifitseerida religiooni (islami, kristlikud vm ühiskonnad), geograafilise asukoha (põhjamaade ühiskonnad jms) või tootmisviiside (korilus-, agraar jms) alusel. Ameeriklased Gerhardt'i ja Lenski järgi jaotati ühiskonnad elatusviiside hankimise järgi: jahipidamine ja korilus suguharud, rändavad, domineerisid 10 000 aastat tagasi aiandusühiskonnad lihtsad ja arenenud agraarühiskonnad lihtsad (ader, töövahendid ja relvad on vasest, pronksist) ja arenenud (põllumajanduses tekivad ülejäägid, areneb kaubandus ja käsitöö., tekivad linnad ja riik, kujuneb piiratud bürokraatlik aparaat) kalandus- ja merendusühiskonnad karjakasvatusühiskonnad industriaalühiskonnad
Juhendaja: Sirje Promet Tallinn 2008 Gustav Adolfi Gümnaasium Sisukord Lk. 23 Esimesed Ameeriklased Lk. 45 KeskAmeerika kõrgkultuurid Lk. 67 Andide kõrgkultuurid Lk. 8 Põlisameeriklaste elukulg Lapsepõlv Elukaaslase valimine Lk. 89 Põlisameeriklaste toitumisharjumused Küttimine Korilus kalastamine Põllundus Toiduvalmistamine Lk. 1011 Põlisameeriklaste rituaalid ja kombed Rõivad Pidulikud sündmused Tantsud Piibud ja pauvaud Lk. 1112 Põlisameeriklaste eluolu Mängud ja sport Sõjad ja rahu Ravitsemine Lk. 12 Koloniseerimine ja tulevik Lk. 12 Lõppsõna Tallinn
Referaat Juhendaja: Ene Holsting Juuru 2010 E.Vilde nim. Juuru Gümnaasium Sisukord Lk. 23 Esimesed Ameeriklased Lk. 45 KeskAmeerika kõrgkultuurid Lk. 67 Andide kõrgkultuurid Lk. 8 Põlisameeriklaste elukulg Lapsepõlv Elukaaslase valimine Lk. 89 Põlisameeriklaste toitumisharjumused Küttimine Korilus kalastamine Põllundus Toiduvalmistamine Lk. 1011 Põlisameeriklaste rituaalid ja kombed Rõivad Pidulikud sündmused Tantsud Piibud ja pauvaud Lk. 1112 Põlisameeriklaste eluolu Mängud ja sport Sõjad ja rahu Ravitsemine Lk. 12 Koloniseerimine ja tulevik Lk. 12 Lõppsõna Juuru
USA osariik ,,OHIO" Referaat Sisukord SISSEJUHATUS................................................................................................................................. 3 ÜLDINFO............................................................................................................................................4 AJALUGU.......................................................................................................................................... 5 GEOGRAAFIA....................................................................................................................................6 DEMOGRAAFIA................................................................................................................................6 MAJANDUS........................................................................................................................................6 RELIGIOON.........................
Koduloomadest oli tol ajal ainult koer. Koerad olid abiks jahil ja valvasid küla metsloomade ootamatute kallaletungide eest. Muistse aja mehed käisid jahil ja kalal ning põhiline toit oligi liha ja kala. Kuid vahel pidid nad väga pikka aega nälga tundma, sest algeliste jahiriitadega oli väga raske suuri metsloomi tabada. Sel ajal, kui mehed jahiretkel olid, muretsesid naised toidulisa, korjates söödavaid juur ja taimi, marju ja seeni ning pähkleid. Korilus oli tegevus mis andis mingisuguse kõhutäie. Naised tegelesid ka kojutoodud jahisaagiga. Puhastasid ja kuivatasid nahkasid. Loomade sooli kasutati õmblemiseks ja luid nõelteks, noole- ja odaotsteks. ,,Külmkapina" kasutati maasse kaevatud auku millesse kuhjati jäätükke ja kaeti pealt mätastega. Ainsaks magusaks asjaks muistsete inimeste jaoks oli mesilaste mesi. Tööriistad oli valmistatud kivist ja luust, samuti tugevast puust.
Riigid : USA, Kanada, Mehhiko, Venezuela, Kolumbia, Ecuador, Peruu, Tsiili, Argentiina, Brasiilia, Egiptus, Liibüa, Alzeeria, Maroko, Sudaan, Nigeeria, Kongo DV, Sambia, Angoola, LAV, Namiibia, Keenia, Hiina, Põhja-Korea, Lõuna-Korea, Jaapan, Mongoolia, Kasahstan, Usbekistan, Türkmenistan, Türgi, Iraan, Iraak, Saudi-Araabia, Iisrael, Afganistan, Pakistan, India, Bangladesh, Birma(Myanmar), Tai, Vietnam, Indoneesia, Austraalia. Agraarühiskond. · korilus etapp inimeste elus, korjati marju ja seeni. Umbes 10 000 aastat tagasi hakati kodustama loomi, umbes 6000-7000 aastat tagasi hakati põldu harima ja inimesed jäid paikseks. · alepõld 2-3 aastat kasutusel olev maa(põletatakse , tuhk on väetiseks). · põlispõld loomaväetisega väetatav. · agraarne põllumajanduslik. Töökorraldus käsitöö Industriaalühiskond. · industriaalne tööstuslik.
Aretusõpetuse ajalugu kuni aastani 1900 2009 Eesti Maaülikool Kalakasvatus Katriin Umsar Loomakasvatus on üks tähtsamaid harusid põllumajanduses See annab I toiduaineid nagu piim, liha, loomsed rasvad, munad, mett jne. II annab see haru tooraine tööstusele villa, nahku, karusnahku ja veel palju muud. Põllumajanduse iseloomulikuks jooneks on see, et selle tähtsamaks tootmisvahendiks on põllumajandusloomad. Loomakasvatuse arendamiseks ja selle tootlikkuse tõstmiseks on vaja pidevalt täiustada põllumajandusloomatõuge. Aretusõpetuse ajalugu Ajalooliselt on paika pandud juba palju asju igas valdkonnas ja nii ka aretusõpetuses. Pole mingi saladus, et inimene juba väga ammu alustas loomade kodustamist ja see tähendab, et loomi on pidevalt muudetud pika aja jooksul ning all...
LOODUS- JA KESKKONNAKAITSE 2016/2017. ÕPPEAASTA Loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused. Looduskaitse ja keskkonnakaitse määratlus. Looduskaitseväärtus. Summaarne looduskaitseväärtus. Looduskaitselised väärtuskriteeriumid. Loodus- ja keskkonnakaitse ajalugu. Looduskaitse arenguetapid. Looduskaitse ideede areng. Looduskaitse arenguetapid Eestis. Olulisemad sündmused ja isikud (K.E. Baer, A.Th von Middendorff, G. Helmersen, C.R. Jakobson, A. Mathiesen, A. Toom, G. Vilbaste, Th Lippmaa, E. Kumari, J. Eilart) looduskaitse ajaloos. Teadusliku loodushoiu algus Eestis. Eesti vanimad kaitsealad. Looduskaitse areng Eesti Vabariigis (1918-1940). I looduskaitseseadus, Looduskaitse Nõukogu, Riigiparkide Valitsus, Riiklik looduskaitse inspektor. II Looduskaitse seadus. Nõukogude periood (seadus "Eesti NSV looduse kaitsest, olulisemad organisatsioonid, sündmused). TÜLKR, ELKS, Lahemaa rahvuspark, I punane raamat, soode sõda, fosforiidisõda, I Ramsari...
5. Majanduse keskkonnamõju, keskkonnamõju Kardinalistid arvavad, et piirkasulikkust on tegurid. võimalik mõõta absoluutarvudes, näiteks: puhas õhk eur, leib eur, banaanid eur. Mõju (I) on kas ressursside ammutamine keskkonnast (näit. süsi, põlevkivi, nafta, puit) või Ordinalistid arvavad, et piirkasulikkust tootmis- ja tarbimisjääkide paiskamine absoluutarvudes mõõta on võimatu, küll aga keskkonda (näit. CO2 atmosfääri, reovesi võimalik eri kaupade ja teenuste piirkasulikkust veekogudesse). Mõõdetakse vastavalt heitmete järjestada ja iseloomustada järgarvudena, olekule (liitrid, tonnid jne). Indiviidide arv (P) näiteks: puhas õhk, puhas vesi, leib, banaanid. mõõdetakse loendades. Jõukus (A) on 9. Keskkonna hindamine. Keskkonn...
Mesoliitik Kunda kultuur. Küttimine Haua-panustega Tööriistad kivist um Tähtsamad (põdrad, laibamatus (silmaauguta 9700-4000 asulakohad: koprad), kivikirved, eKr Pulli asula kalastamine kõõvitsad, Kunda sisevee-kogudel, uuritsad, nooleotsad Lammasmägi; korilus → jne), luust, sarvest ja rändlev eluviis. puust. Koer oli kodustatud. Neoliitiku Kammkeraamik _________________ ___________________ _____________________ m a kultuur _________________ ___________________ _____________________
inimeste keraamika. Algeline karjakasvatuse areng välja süsteem, väetamine). tegevusalades loomakasvatus ja (alepõllundus). Käsitöö ja Soorauamaak, sepandus, maaharimine (kiviaja kaubanduse teke (üle mere, kaupmeeste ja käsitööliste lõpus, seoses vähe). Küttimine, korilus, kihi väljakujunemine. venekirveslkultuuri kalastus. kandjatega) Relvad, ehted, Kivikirved, ahing, Pronksist kirved, Konksader, harkader, tööriistad püünised ja lõksud, sirbid,odaotsad ja vibuotsad. mõõgad, vikat, venekirved. Merevaigust Pronksist sõled. viskekirved, sõjakirved, ehted
1 .Millal ja mis põhjusel algas ajalugu(5p ) Ajalugu on inimühiskonna areng,seega algas ajalugu sellest ajast millest on pärit esimesed tööriistad ja inimluud s.o umbes 2,5 miljonit aastat tagasi.Koos inimese arenguga tekkis ka ajalugu mida uurida. 2 .Iseloomusta kiviaja kultuure Eestis Kunda kultuur-tähtsamad asulad olid Kunda Lammasmägi,Pulli asula.Elanikud olid lõuna poolt sisserännanud euroopa päritolu.Elatus allikateks oli küttimine,kalastamine ja korilus,rändav eluviis .Tööriistad olid valmistatud kivist,luust,puust,sarvest-silmaauguta kivikirved naharibadega seotud varre külge,uuritsad,luust nooleotsad.Elati mitme perega koos püstkodades,elupaigad asusid veekogude ääres Kammkeraamika kultuur-Elatus allikaks jaht,kalapüük,korilus.Tehti algust maaharimisega,valmistati keraamikat pooliku muna kujulised potid mis kaunistati lohkude ja kammijäljendiga,liuad.Savist põletatud.Elati külakogukonnana,inimese kasv oli lühike,päritolult soom...
1.Millal ja mis põhjusel algas ajalugu(5p) Ajalugu on inimühiskonna areng,seega algas ajalugu sellest ajast millest on pärit esimesed tööriistad ja inimluud s.o umbes 2,5 miljonit aastat tagasi.Koos inimese arenguga tekkis ka ajalugu mida uurida. 2.Iseloomusta kiviaja kultuure Eestis Kunda kultuur-tähtsamad asulad olid Kunda Lammasmägi,Pulli asula.Elanikud olid lõuna poolt sisserännanud euroopa päritolu.Elatus allikateks oli küttimine,kalastamine ja korilus,rändav eluviis .Tööriistad olid valmistatud kivist,luust,puust,sarvest-silmaauguta kivikirved naharibadega seotud varre külge,uuritsad,luust nooleotsad.Elati mitme perega koos püstkodades,elupaigad asusid veekogude ääres Kammkeraamika kultuur-Elatus allikaks jaht,kalapüük,korilus.Tehti algust maaharimisega,valmistati keraamikat pooliku muna kujulised potid mis kaunistati lohkude ja kammijäljendiga,liuad.Savist põletatud.Elati külakogukonnana,inimese kasv oli lühike,päritolult soome-u...
toodetud hapnikul vähendada õhus CO2 sisaldust, mille liigne konsistents õhus oleks inimestele surmav, kuna ilm muutuks liiga palavaks ja hapnikku oleks tarbimiseks liiga vähe. Inimesed on taimi kasvatanud ikka enda heaolu nimel. Aja jooksul on leitud erinevaid viise ja võimalusi, mida taimedest toota, kuid kõige esimene põhjus, miks inimesed hakkasid taimi üleüldse kasvatama oli enda kõhu täitmine. Loomade küttimine oli raske ja see võis võtta palju aega, korilus oli aga lihtne moodus saada toitu kätte endale vajaminevates kogustes, kui just põud seda ei takistanud. Alguses kasvatati erinevaid juurikaid ja vilju, kuid ka puid ja põõsaid, mis pakkusid koriluseks suurepäraseid võimalusi. Kogu inimkonna ajaloos on inimesed kasutanud umbes 7000 erinevat taimeliiki, mida on kasutatud toiduna inimeste söögilaual, kus on neil suur tähtsus.2 Taimedest valmistatakse suurem osa toite, kõik, mida me
kunstlike terrassidegasai pikendada tulvavee püsimist kõrgematel oruservadel. Egiptus oli geograafiliselt eraldatud ,seega ei olnud vaja enese kaitsmisele eriti suurt tähelepanu pöörata. teisest küljest pidurdas see aga egiptlase tihedamat suhtlemist lähismaadega. seetõttu sai ka egiptusele väga omaseks erinevad tunnusjooned, mis püsisid sellised aastatuhandeid. AJALOO PÕHIETAPID Vanad egiptuse elanikud rändasid ringi. iseloomulik oli korilus ja loomade jahtimine. pilliroog oli tähtis- sellest punuti katust, korve jms. samuti tehti sellest riideid ja kangaid. Niiluse äärde asuti elama umbes 4000aastat ekr, kui avastati selle kasulikkus. Asustus muudkui tihenes ning sealsed kohalikud valitsejad hõlmasid ümbertringi üha suuremaid maaalasid. tekkisid suuremad keskused. niiviisi tekkisid kaks suurt üksteisest sõltumatut riiki- ülem ja alam egiptus. need liideti üheks umbes 3000 aastat ekr arvatavasti ülem-egiptuse
Koostaja: Jelena Vidinjova, Maardu Gümnaasium 1 Tootmisviis on ühiskonna eluks ja arenguks vajalike elatusvahendite Tootmisviisid võivad olla : hankimise viis. Traditsioonilised Industriaalsed Tootmisviiside järgi võib eristada ühiskondi: 1.Agraarühiskond / agraarajastu 2.Industriaalühiskond /industriaalajastu 3.Infoühiskond / infoajastu 2 Agraarajastu Vanim vorm on korilus: Inimene on rändava eluviisiga Inimeste kogukonnad on üksteisest majanduslikult isoleeritud Pole raha, pole tööstust Madala tööviljakusega käsitsitöö Pered on nii tootjad kui ka tarbijad On levinud praegu vähesel määral Okeaanias, Aasias, Aafrikas, Lõuna-Ameerikas / vähesed hõimud / 3 Kütmine Aafrikas /Keenia/, kalapüük Okeaanias 4 Varaagraarne tootmisviis 6000-10000
Igal ühiskonnal on oma kultuur, mille raames toimub ühiskonnaliikmete elu ja tegevus. 20. Erinevad ühiskonnatüübid? Mille järgi peamiselt jaotatakse? Ühiskondi on võimalik klassifitseerida religiooni (islami, kristlikud vm ühiskonnad), geograafilise asukoha (põhjamaade ühiskonnad jms) või tootmisviiside (korilus-, agraar jms) alusel. Ameeriklased Gerhardt'i ja Lenski järgi jaotati ühiskonnad elatusviiside hankimise järgi: jahipidamine ja korilus suguharud, rändavad, domineerisid 10 000 aastat tagasi aiandusühiskonnad lihtsad ja arenenud agraarühiskonnad lihtsad (ader, töövahendid ja relvad on vasest, pronksist) ja arenenud (põllumajanduses tekivad ülejäägid, areneb kaubandus ja käsitöö., tekivad linnad ja riik, kujuneb piiratud bürokraatlik aparaat) kalandus- ja merendusühiskonnad karjakasvatusühiskonnad industriaalühiskonnad
Muinasaeg e. esiaeg-arheoloogilistel väljakaevamistel põhinev info(sarnaste iseloomulike tunnusjoonte kogum mis iseloomustab teatud piirkonna teatud ajalooperioodi arheoloogilisi väljakaevamisi). Ajalooline aeg- kirjalikel allikatel põhinev info. Meseoliitikum(keskmine kiviaeg)- 11 000 a. vanune. !957 a. avastati Pulli asula.- vanim teadaolev asulakoht Eestis. Hiljem on leitud veel Kunda Lammasmägi. Kunda kultuur levis Läänemere iadaranniku maadest Leedu lõunaosani. Asulad- küttide ja kalastajate kultuur. Eestis elas 1500 inimest, asulad veekogude ääres(kala püüdmine, loomade joogikohad, liikumisvõimalused). Elati 15-30 liikmelistes kogukondades. Eluviis oli rändlev(vastavalt püügiaegadele ja korjeperioodidele). Tööriistad- valmistati kivist, puust, luust, sarvedest. Parim materjal oli tulekivi, kivikirveid oli vähe. Luudest ja sarvedest valmistati ahinguid, harpuune, odaotsi ja pistodasid. Eluviis- Kalastamine(kalatõkked-püünised, võr...
· Ekvatoriaalne vööde: väga niiske kliima. Peaaegu viljatud mullad. Haritavat maad vähe, rohumaid pole peaaegu üldse. Kasvatatakse õlipalmi, kautsuki-, kohvi- ja kakaopuud. Karjapidamist ohustab tsetsekärbes. · Mägedes: Peruu Andides kartul, mais, laamad. Nepalis jakid. Toodang omatarbeline. PÕLLUMAJANDUSLIKU TOOTMISE VORMID JA NENDE LEVIK Agraarajastu põllumajandus · Minevikus korilus, küttimine, kalapüük. Nüüd vaid Lõuna-Ameerikas, Aafrikas, Aasias. · 10 000 aastat tagasi kodustati loomi, hariti põldu. · Taime- ja loomakasvatus ühendati. Mindi üle põlispõldudele ja paiksele eluviisile. Esmalt jäädi paikseks Edela-Aasias, Hiinas, Kesk-Ameerikas. · Põlispõllundus arenes, tekkis toidutagavara. Maad hõivasid jõukamad pered. Tekkis maaomand, mõisasüsteem (mõisnik, talunik) praegugi levinud arengumaades. Industriaalajastu põllumajandus
sõnu. Järgmine periood on noorem kiviaeg ehk neoliitikum (5000-1800 eKr). Toimuvad olulised muudatused. Võetakse kasutusele keraamika. Idast saabuvad soome-ugri hõimud, sellele viitab kammkeraamika levik meie aladel. Kammkeraamika kultuuri asulad paiknesid enamasti jõgede järvede ääres. Arenesid jahi ja tööriistade valmistamisoskused. Peamised elatusalad olid endiselt küttimine ja kalapüük, korilus. Eesti põllumajanduse algus. Tekib kõpla ja peenrapõllundus. Käsitöö sai alguse. Vanim haud pärineb neoliitikumist. Maeti magamisasendis asulasse maja lähedale, panused vähesed. Teine kultuur, mis neoliitikumi ajal tekkis 3000 eKr oli nöörkeraamika kultuur, savinõusid ilustati nöörijäljenditega. Seda aega on nimetatud ka venekirveste kultuuriks. Nöörkeraamika kultuuri rahvastik tegeles loomakasvatusega, ka maaviljelus muutus tähtsaks.
või riisi. Mullad kivistuvad hõlpsasti. Peamine veisekasvatus. * Pika vihmaperioodiga (üle 6 kuu) taimekasvatus aastaringne. Saab isegi 3 saaki, koristuspind üldpinnast märksa suurem. Mullad pole kuigi viljakad, saagikus väike. · Ekvatoriaalne vööde väga niiske kliima, peaaegu viljatud mullad, põlluharimiseks vähesobivad. Haritavat maad pole palju, rohumaid pole peaaegu üldse. 4.2 Põllumajandusliku tootmise vormid ja nende levik Agraarajastu põllumajandus korilus, küttimine, kalapüük. Korilased läbisid suuri vahemaid väikeste kogukondadena, suuri tagavarasid ei korjatud. Indrustriaalajastu põllumajandus tekkisid segatalud, milles esialgu säilis elatusmajandus. Segatalud tüüpilised Mustas Aafrikas (seal mõisaid polnud). Seejärel tekkisid spetsialiseeritud suurtalud, kus müüdi vaid mõnda saadust. Need levinud peamiselt Euroopas ja Põhja-Ameerikas, ka Jaapanis. Kõigepealt spetsialiseeruti piimakarjataludes.
Eraldi osana tuuakse välja ka viikingiaeg.Elamisstiil, elatusalad, oskused ja inimesed muutusid aastate jooksul ja muutuvad praegugi. Milline oli inimeste elamisviiside, oskuste areng aga muinasajal? Kas see oli sama kiire kui areng tänapäeval? Elatusalad olid kõigil perioodidel põhiliselt samad, kuid tekkis ka juurde uusi. Keskmisel kiviajal ehk mesoliitikumi ajal(u 9000-5000 a eKr) olid elatusaladeks kalastamine, küttimine ja korilus. Sama oli ka nooremal kiviajal ehk neoliitikumil(u 5000-1800 a eKr). Kuid selle perioodi arenguks oli algelise maaviljelus, mis eelnevas perioodis puudus. Samuti hakati kasvatama ka loomi. Pronksiajal(u 1800-500 a eKr) ei toimunud elatusalades suurt muutust, algelisest maaviljelusest arenes edasi põlluharimine ja kütiti enamasti hülgeid. Eel-Rooma rauaajal(u 500a eKr- 500a pKr) tekkisid põlluharimises uued põllusüsteemid ja korrapärased põllulapid. Rooma rauaajal(u 50.a pKr 460 a
Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool Kodanikeühiskond Referaat 2013 SISUKORD SISSEJUHATUS Arvan, et parema sidususe ning ühiskonna jätkusuutlikkuse tagamiseks poliitilises kogukonnas peaksid inimsed kodaniku- ja kodanikeühiskonna rolli mõistma. Eesti kodanikeühiskond on üpris noor nagu ka vabariik ise. Sellepärast on nii rollid kui nende mõistmine alles arengujärgus. Eesti kodanikeühiskonna arengu kontseptsioon võesti vastu 2002 aastal. Selles töös keskendub autor kodanikeühiskonna rolli mõistmisele. Esimeses peatükis annab autor ülevaate kodanikeühiskonnast kui assotsiatsioonilisest tegevusest, teises peatükis kodanikeühiskonnast kui avalikkussfäärist, kolmandas peatükis kodanikeühiskonnast kui moraalsest ühiskonnast, neljandas peatükis avalikust sektorist, viiendas peatükis kolmandast sektorist, kuuendas peatükis majandussektorist ning viimases peatükis eesti ko...
Mida uurib ühiskonna geograafia?Maailma ühiskonna geograafia uurib rahvastiku ja majanduse arengut ja paigutust, nende omavahelisi seoseid erinevates riikides või muudes regioonides ning maailmas tervikuna.Mis on riik?Riik on organiseeritud avalik-õiguslik poliitiline ühendus ühiskonna vajaduste rahuldamiseks, mis õiguskorra loomisel ja rakendamisel on oma territooriumil sõltumatu ja rahvusvahelises suhtlemises suveräänne igast must võimust.Tunnused.-Tunnused: riigipiir, riigivõim, kodanike julgeolek, õiglane kohtlemine, ühiskondlik abi.Piir.-Üht riiki eraldab teisest riigipiir. Tavaliselt järgib see looduslikke piire, kuid vahel eraldab riike joon, mis ei arvesta looduslikke tegureid ega rahvastikku paiknemist.Mis on monarhia. Absoluutne, konstitutsiooniline.Monarhia on riigivalitsemisvorm, mille puhul riigipeal (emiir, keiser, kuningas, sultan, tsaar) on harilikult eluaegne ja pärilik võim.Absoluutse võimu puhul kuulub monarhile nii s...
Osa soome-ugrilasi jõudis välja Läänemere äärde, need olid eestlaste ja soomlaste esivanemad. Koos soome-ugri hõimude tulekuga jõudis meie maale oskus kaunistada savinõusid kammikujuliste mustritega - selliseid nõusid nimetatakse kammkeraamikaks. MESOLIITIKUM Rannikuasustuse majanduslikuks aluseks oli hülgeküttimine, mille kõrval jätkusid ka traditsioonilised- jahi, kalapüük ja korilus. Arvukaimaks leiuliigiks asulakohtadest on lõhestustehnikas valmistatud väikesed kiviesemed ja eriti nende tootmisjäägid. Peamiseks toormeks on olnud tulekivi ja kvarts. Mesoliitikumi algul on rohkesti kasutatud kvaliteetset mustjaspruuni värvi kriidilademe tulekivi. Rannikul ja saartel on tihti enam kasutatud kvartsi, kuigi ka nendel aladel leidub mõnevõrra looduslikku tulekivi. Kivitöötlemiseks kasutatud tööriistadest on kõige sagedamaks leiuks lihvimiskivid
Bioloogia TÜNK MV Bioloogia uurimisvaldkond Elusorganismide rühmad: *Taimed *Loomad *Seened ja samblikud *bakterid ja protistid TAIMERIIK ÕISTAIMED PALJASSEEMNE- SÕNAJALG- SAMMAL- VETIKAD (21 000 liiki) Taimed (640 liiki) taimed (10 000 li) taimed (23 000) Lehtpuud Eesti okaspuud (4): Sõnajalad Rohe- Põõsad Pruun- Puhmastaimed Külmataluvad okaspuud Osjad Puna- Lilled (seedermännid, ebatsuugad, ...
· Ekvatoriaalne vööde: väga niiske kliima. Peaaegu viljatud mullad. Haritavat maad vähe, rohumaid pole peaaegu üldse. Kasvatatakse õlipalmi, kautsuki-, kohvi- ja kakaopuud. Karjapidamist ohustab tsetsekärbes. · Mägedes: Peruu Andides kartul, mais, laamad. Nepalis jakid. Toodang omatarbeline. · · PÕLLUMAJANDUSLIKU TOOTMISE VORMID JA NENDE LEVIK · · Agraarajastu põllumajandus · Minevikus korilus, küttimine, kalapüük. Nüüd vaid Lõuna-Ameerikas, Aafrikas, Aasias. · 10 000 aastat tagasi kodustati loomi, hariti põldu. · 8 Taime- ja loomakasvatus ühendati. Mindi üle põlispõldudele ja paiksele eluviisile. Esmalt jäädi paikseks Edela-Aasias, Hiinas, Kesk-Ameerikas. · Põlispõllundus arenes, tekkis toidutagavara. Maad hõivasid jõukamad pered. Tekkis maaomand, mõisasüsteem (mõisnik, talunik) praegugi levinud arengumaades. · ·
lähedus) transport soodne ühiskondliku Kaubanduse reljeef oluline tööjaotuse võimalus, kliima süvenemine ristumisteed olemasolevad transporditeed ressursside olemasolu 3.Iseloomusta erinevaid ühiskonna arenguetappe. Arenguetapp Iseloomustus Korilus tegeleti küttimise, kalapüügi ja korilusega. Toodeti vaid elamiseks Agraarühiskond Inimesed jäid paikseks, tegeleti alepõllundusega, käsitöö ning korilusega ning ka karjakasvatamisega. Toodeti elatamiseks, vähesel
Kunda kultuur: asulakohad, töö-ja tarberiistad, elatusalad. Arheoloogiline kultuur ühelaadsete leidudega muististe rühm, mis peegeldab inimeste tegevusalade ja eluviiside sarnasust. Mesoliitikus 9000-5000 ekr kunda kultuur asula järgi Lammasmäe. Materjalid, töötlemise oskused: kasutati tulekivi, sarve, luud, puitu, nahka, kvartsi. Servade töötlemine tulekiviga servade lõhestamise teel. Kalastusvahendid luust ja sarvest. Tegevusalad : kalastamine, jaht (põdrad, koprad), korilus. Eluviis, elukoht: elati siseveekogude kallastel, elati mõnede peredega koos, rändav eluviis, püstkojalaadne kodaelamu. PILET 8 1.Iisrael Ülevaade iisraeli rahva ajaloost sh Mooses, Taavet, Saalomon, Babüloni vangipõlv. Monoteismi kujunemine ja Vana Testament. Elasid Kaanani lõunaosas ja seda piiravatel poolkõrbe ja kõrbe aladel. Rändkarjakasvatajad. XVI sajandil sattusid osad iisraellased Egiptusesse.
Kaasavara – naine kaotab abielludes pärimisõiguse ning saab siis selle eest kaasavara. Kaudne kaasavara – mehepoolne rühm annab kaasavara, mitte ei maksa pruudiluna. Abielueelne leping Loeng 4. Elatusviisid ja majandus Majandussüsteem Tootmine (production) Tarbimine (consumption) Jagamine ja jaotamine (exchange and distribution) Peamised elatusviisid Küttimine (kalastamine) ja korilus – väiksemate loomade küttimine. Koriluse korras kogutakse taimi, lindude mune, mett, marju. Tänased kütid ja korilased elavad siiski just tänases keskkonnas, nende ühiskond on kujunenud vastusena tänastele oludele. Küttimine ja korilus kui äärmuslikult raske eluviis (Marshall Sahlins 1966)? Kütid-korilased kui pärisrikkad, keda ei vaeva lõputud vajadused – see, mida on vaja, on olemas. Tänases Eestis on marjakorjamine paljudele peamiseks suviseks elatusviisiks.
o kasvatatakse hirss, maapähkel, puuvill, riis o tegeletakse veisekarjakasvatusega o savannialadel saab tegeleda taimekasvatusega aastaringselt o niisutatavatelt maadelt saab aastas 3 saaki · Ekvatoriaalne vööde o väga niiske kliima o peaaegu viljatud mullad o kasvatatakse õlipalm, kautuk, kohvipuu, kakaopuu Põllumajandusliku tootmise vormid ja nende levik o Agraarajastu o korilus o hiljem jäädi paikseks või tegeleti rändkarjakasvatusega o kasutusele võeti sõnnik väetisena o toidutagavarad o mõisasüsteem teorent naturaalrent o tänapäeval levinud arengumaades o iseloomulik: elatus- e. naturaalmajandus - toodab nii palju kui tarbib madal tootlikkus (produktiivsus) - palju toodetakse maaala kohta kõrge tööhõive põllumajanduses
Skandinaavia rahvaste saagad. Muinasaja kolm perioodi: I. Kiviaeg II. Pronksiaeg III. Rauaaeg I. KIVIAEG Eestis algas mesoliitikumi ehk keskmise kiviajaga. Soome aladelt on leitud, et seal oli ka juba paleoliitikumi ajal inimasustus, kuid Eestis seda tõestada ei saa taganev jää võttis kõik tõendid endaga kaasa. Mesoliitikumile ehk Kunda kultuurile iseloomulik: asustus siseveekogude ääres (magevesi joogiks, loomadele; liikumisteed), korilus ja küttimine + kalapüük, sesoonne küla (muutis asupaika teatud piirkonnas vastavalt loodusoludele). Peamised jahiloomad olid põder ja kobras. Umbes 6500 aasta paiku eKr algas asustusalade laienemine: liiguti elama ka juba mereranda. Arvatakse, et sel ajal muutus Läänemere soolasus ning tulid uued loomad hülged, seega tekkis hülgeküttimine. Toimus saarte asustamine algselt ajutised hülgeküttide asulad, hiljem muutusid need paikseteks
Ajalugu 1. MIS ON AJALUGU Ajalugu jutustab meile inimkonna minevikust. Teadlased, kes uurivad ajalugu on ajaloolased. Ajaloolaste teadmiste aluseks on ajalooallikad. Ajalooallikateks nimetatakse mälestisi, mis annavad võimaluse ajalugu uurida. Ajalooallikad jagunevad kirjalikeks ajalooallikateks, esemelisteks ajalooallikateks ja suulisteks ajalooallikateks. Kirjalikke, näiteks dokumente või raamatuid hoitakse arhiivides. Esemelised, näiteks kujud või mündid säilivad muuseumides. Suulised, näiteks laul või rahvajutt käivad suuliselt põlvest põlve ning on tihtipeale talletatud ka helikassettide peale. Mõisted: ajaloolane teadlane, kes tegeleb mineviku uurimisega arhiiv asutus, milles hoitakse mitmesuguseid dokumente muuseum asutus, mis kogub ja näitab huvilistele minevikust pärit esemeid arheoloogia teadus, mis uurib muinasleidude põhjal kõige kaugemat ajalugu 2. AJAARVAMINE Aega jaotatakse neljaks suureks ajajärguks: vanaa...
Pronksi-ja rauaaeg · Vask · Pronks(tina+vask 3000 a eKr-1000a eKr ) · Raud · Kindlustatud asulad (Oli juba vara mida kaitsta) · Pronks/rauaajal oli mees perekonna pea. Uued tegevusalad: põlluharimine (varasemalt korilus) ja karjakasvatus(varasemalt küttimine), käsitöö, kauplemine(mõlemad seoses käsitööliste tekkega saanud alguse) . · Uued tööriistad: sirp, vikat, kirves. · Tarandkalmed, mässiti linasse ja maeti, kalm koosnes klibust ja oli hea peale matta. · Tekivad teatud meistrid- käsitöölised(põldu ei hari, vahetus kaubad) Küsimused lk 23 1. Eestis puudusid vajalikud tina- ja vasemaagid, et valmistada pronksesemeid, mujalt maailmast jõudis neid siia vähe. 2. Tekkis karjapidamine ja oli majas vara mida kaitsta (tööriistad, loomad, mõningad väärisesemed) Tekkisid ühiskannoas juba kihid, kellel oli rohkem ja kellel oli teistepoolt ihaldatud kaupa. 3. Kergem oli harida põldu, peamiseks erinevuseks oli...
· TÖÖJAOTUS töö jagunemine erinevateks töö liikideks. · RAHVUSVAHELINE TÖÖJAOTUS riikide majanduse spetsialiseerumine sellise toodangu valmistamisele, mille tootmise kulud on suhteliselt väikesed ja mida suudetakse valmistada suhteliselt kvaliteetsemalt kui samade kuludega teistes riikides; territoriaalse tööjaotuse kõrgeim vorm. 1.3.2. Traditsioonilised tootmisviisid · KORILUS marjade, puuviljade, seente, seemnete, juurte, mugulate, ka pisiloomade, putukate jms loodussaaduste korjamine toiduks; see on inimkonna vanim elatusviis. Korilased moodustavad kuni mõnesaja inimesega kogukondi, kes on isegi üksteisest majanduslikult isoleeritud. Nad ei vaja raha ning neil pole ka tööstust. · TRADITSIOONILINE TOOTMISVIIS kogu majandus on üles ehitatud tavadele ja traditsioonidele. Asju tehakse sellepärast, et neid on tehtud juba aastasadu.
sademete hulk üle 3000mm Lõuna – Ameerika; Kesk – Aafrika, Indoneesia On levinud väheviljakad punakad ferralliitmullad Aastane juurdekasv kuni 50 m3/ha(palju) Keskkonnakaitseline tähtsus(hapnik), erosioonivastane, väärispuit - mööblitööstus Kakaopuu, kautšukipuu(hevea), eebenipuu, kohvipuu, viigipuu, palmid, monstera, punane puu 7. Metsamajanduse vormide lühike iseloomustus iga 2p. a) korilus b) varaagraarne c) hilisagraarne d) varaindustriaalne e) hilisindustriaalne f) kaasaegne ( postindustriaalne) Koriluse arengutasemel ei olnud mingisugust metsaraiumist, korjati ainult metsaande( seeni, juurikaid,marju ja peeti jahti ulukitele), metsa ei kahjustatud Varaagraarsel ajastul oli inimene metsale väga ohtlik, sest alepõllundus hävitas palju metsi. Hilisagraarsel ajastul tekkis põlispõllundus, mis hävitas piirkonniti metsa täielikult
koopamaalingud. Esimene hilispaleoliitiline arheoloogiline kultuur oli Aurignaci kultuur (u 34 00028 000 a tagasi). Nimi tuleb Lõuna-Prantsusmaa leiukohast. Tegu koopaga, mida uuriti juba 1860. a. Kultuuri leide on saadud laialt alalt kogu Euroopas, kontsentreerus see siiski Doonau ülemjooksu aladele tänapäeva Saksamaal, Austrias ja Moraavias Slovakkias, aga samuti on seda päris palju ka näiteks Hispaanias. Mõned leiukohad on ka Aasias. Elati koobastes. Jätkuvalt küttimine ja korilus. Peamiseks jahiriistaks oda. Levivad ka pistikteralised tööriistad, kus puust või luust varre külge või nende uuretesse olid kinnitatud õhukesed tulekivilaastud. Iseloomulikud on varasemast mitmekesisemad tulekiviesemed, näiteks peenemad laastud kui varem. Nukleusest eraldatud laastukesi kasutati teravate servade tõttu nugadena. Rohkem esemetüüpe. Tööriistade kuju on nüüd rohkem standardiseeritum. Palju tarvitati otsast teritatud kõõvitsaid, mida kasutati
I P * A * T I-mõju on kas ressursside ammutamine loodusest või jääkide paiskamine keskkonda (impact) P-indiviidide hulk; mõõdetakse loendades (population) A-jõukus kaupade või teenuste kogutoodang jagatuna indiviidide arvuga, SKP (affluence)T-tehnoloogia; ammutatud ressursside või heitmete hulk SKP kohta (technology). Rahaühik taandub välja, seega on tulemuseks tavaliselt tonnid. 6. Majanduslikud formatsioonid (küttimine-ja korilus, põllumajanduslik, tööstuslik). Formatsioonide energiatarve ja mõju keskkonnale. Inimühiskonna ajalugu on jagatav kolme faasi: 1) küttimine-korilus, kestis 90000 a, lõpus indiviide 4 miljonit. (I P * A * T) P ja A väga väikesed; T väga lihtne, välist energiat per capita 1 HEE (Human Energy Equivalent). Keskkonnamõju väike, P suurenemine viis kas uude (põllumajanduslikku) formatsiooni või väljasuremisele
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
