Veaohtlikud sõnad (harjutamiseks) 1. Tsehhi ja Eesti siseminister 2. Lõuna-Korea ametnikud 3. Narva raekoda 4. Katariina käik 5. Rooma õigus 6. Brüsseli pits 7. buda usk 8. India munk 9. Kurbade Kaskede allee 10.Metsik Lääs 11.Taevase Rahu väljak 12.suur lomp 13.Taani Kuninga aed 14.Kiek in de Kök 15.Koot ja Reha (Lõuna-Eesti tähtkujud) 16.taani keel 17.draakoniaasta 18.Liibüa laev 19.Paaveli segadus 20.Tartu murre 21.Väike-Pakri 22.Ülem- Sileesia 23.ehitis Suur Ranna värav 24.Pikk Hermann 25.Malra rist 26.Keelatud linn Hiinas 27.üleriigiline inglise keele olümpiaadi komisjon 28.Leedu kaitsejõud 29.Tartu Ülikooli arstiteaduskond 30.Pärnu Linnavalitsuse sotsiaalosakond 31.AS Eesti Post 32.restoran Kullaseppa Kelder 33.Prantsuse Lütseumi õppenõukogu 34.muhamedi usk 35.Martin Luther 36.luterlane 37.Saalomoni tarkus 38.Katariina...
Vietnami sõda I etapp · Indo-Hiina sõda 1946-1954 · 2. septembril 1945 kuulutas vietnami kommunistide liider Ho Chi Minh välja Vietnami Demokraatliku Vabariigi · Prantsusmaa seda riiki ei tunnustanud Indo-Hiina sõda 1946-1954 · Dien-bien-phu lahing (1954) · Prantslased kaotasid · Vietnam jagati kaheks · Põhja-Vietnam pealinn Hanoi kommunistlik · Lõuna-Vietnam pealinn Saigon kapitalistlik USA sekkumine · suurriigid otsustasid korraldada vabad valimised, et riik ühendatakse taas (1956) · see ei teostunud · Prantslastel polnud Indo-Hiina poolsaarel sõdimiseks enam jõudu · neid hakkasid üha enam asendama ameeriklased Langevarjud varustusega ameerika sõduritle. USA väed toetusid lahingutegevuses paljuski helikopteritele II etapp · Vietnami kodusõda hakkas muutuma Vietnami-USA sõjaks · USA sekkumise...
AJALOO KORDAMISKÜSIMUSED (KT 04.03.2011) Mõisted: 1.raudne eesriie NSV Liidu katse eraldada ennast ja oma liitlasi muust maailmas 2.külm sõda Lääne demokraatia ja kommunistliku resiimi pikalelevinud vastasseis, mis hõlmas kõiki eluvaldkondi 3.Trumani doktriin 1947.aastal USA presidendi Trumani poolt tehtud avaldus, millega taheti ära hoida kommunismi levikut maailmas 4.Marshalli plaan USA ulatuslik majandusabi IIMS kannatanud euroopa riikidele (looja: G.Marshall) 5.Berliini blokaad 1948.aastal sulges Nõukogude sõjavägi kõik teed Lääne-Saksamaa ja Berliini vahel, et takistada sinna vajalike kaupade toimetamist 6.ÜRO Pärast II MS, aastal 1945, asutatud tähtsaim rahvusvaheline organisatsioon, mille eesmärk on kõikide rahvase rahu ja julgeolek 7.võidurelvastumine külma sõja aegne võitlus USA ja NSV Liidu vahel, milles üritasid mõlemad pooled toota rohkem ja võimsam...
KÜLM SÕDA (1945-1990) Rahvusvahelised suhted pärast II MS Iseloomulikud jooned: 1. Sotsiaal leeri tekkimine 1945-1950: Sõjaliste blokkide, majandus organisatsioonide tekkimine. + raudne eesriie 2. Koloniaalsüsteemi lagunemine 3. Kriisid 1948/49...1980 4. Pingelõdvendusperiood (1970nd) 5. Perestroika NSVL sotsialismi leeri lagunemine 1980..1987-1990 1950 Stalinism hakkab survestama Ida-Euroopat Hitleri vastase koalitsiooni tuumikriigid: USA, prants, inglis, venemaa RAUDNE EESRIIE 11.05.1945 telegrafeerib Churchill Trumanile Nõukogude rinde kohal lasub raudne eesriie keegi ei tea, mis seal taga toimub. 09.02.1946 Stalini kõne Moskvas rõhutas sõdade paratamatus kaasaegses ühiskonnas: Kapitalismi areng toimuvat vaid kriiside ja sõjaliste katastroofide kaudu. Moskva valmistus ideoloogiliseks ja poliitiliseks konfliktiks rahvusvahelisel tasandil. Märts 1946 Churchilli vastus Stalinile. Pidas USA linn...
Sissejuhatus Külmaks sõjaks nimetatakse kahe üliriigi - USA ja NSVL vastasseisu, mis väljendus nii ideoloogiliste, majanduslike kui ka sõjaliste konfliktide näol. Väljendi külm sõda võttis kasutusele USA poliitik B. Baruh. Reaalset sõjalist tegevust kahe riigi vahel hoidis tagasi külma sõja põhirelv - aatompomm. Enamus konflikte toimusid mõnes kolmandas riigis, USA ja Nõukogude Liit vaid toetasid sealseid osapooli - nii rahaliselt, relvadega kui ka sõduritega. Põhiline tegevus toimus sõjatööstuses - valmistati ohtralt relvi ja sõjamasinaid. Kõige tormilisem areng toimus lennunduses - võeti ju kasutusele reaktiiv- ja raketimootor, mis võimaldas külvata senisest kordades suuremat hävingut. Külmale sõjale maharani on teaduse ja tehnoloogia ülikiire areng, mis oli tingitud suurest konkurentsist osapoolte vahel - Kui nemad suudavad, peame ka meie suutma, ainult et paremini! Külma sõja alguseks peetakse W. Churchilli kõnet USA-s 1946 aasta ...
Aasta 25000 ekr 15000-12000ekr 1492 1497 1535 1539 1540 1565 1607 1608 1610 1619 1620 1624 1630 1637 1664 1673 1675 1676 1686 1688 1692 1730ndad 1754 1756 1763 1764 1765 1767 1770 1773 1774 1775 1776 1777 1781 1783 1786 1787 1787-88 1789 1791 1793 1796 1797 1800 1801 1803 1804-06 1808 1812 1814 1816 1820 1823 1824 1825 1828 1830 1831 1832-33 1836 1840 1844 1846 1848 1850 1852 1854 1855-56 1856 1857 1859 1860 1861 1862 1863 1864 1865 1865 1867 1868 1869 1870 1874 1875 1876 1877 1879 1...
Demokraatlikud riigid Külma sõja ajal 1. Mõisted ja nimed: Maailmapank: Lääneriikide ja Jaapani majanduse ülesehitamiseks peale II MS loodud rahandusorganisatsioon. peamiseks eesmärgiks on arengu- või üleminekumajandusega riikide majandusarengute jälgimine ja nende järjeleaitamine laenude, strateegilise nõustamise, tehnilist abi ning kogemuste jagamise toel, juulis 1944 USAs IMF: ehk rahvusvaheline valuutafond, on rahvusvahelise rahasüsteemi stabiilsuse tagamisega tegelev organisatsioon, juulis 1944 USAs Sotsiaalne õiglus: võrdsete võimaluste tagamise eesmärk kõigile ühiskonnaliikmetele Charles De Gaulle: prantsuse sõjaväekindral, kes moodustas 1944. aastal ajutise valitsuse. Toetas vastupanuliikumist ning saavutas suure rahva poolehoiu. Rajas suurbritannias liikumise Vaba Prantsusmaa. Oli Prantsusmaa president 1959-1969 Konrad Adenauer: Saksamaa Liitvabariigi esimene liidukantsler, esindas parempoolseid kri...
Kordamisküsimused: Külm sõda · Külma sõda See on vastasseis riikide vahel, mis ähvardab ülekasvada tegelikuks sõjaks. · Külma sõja valdkonnad: Ideoloogiline võitlus (toodi välja plussid), kultuuriline (Lääne kunst taunitud), majanduslik (USA-marshalli plaan ja NSVL-Vastastikuse Majandusabi Nõukogu), Võidurelvastumine (A,B,C relvad), piirkondlikud konfliktid (nt Praha kevad), kriisid, pinekolded (nt Kuuba kriis) · Raudne eesriie See oli külma sõja saavutus ja ka meetod. Selle tuntumaks tähiseks oli Berliini müür (1961-1989) · Võidurelvastumine - 1950.-1980.aastatel oli rahvusvaheliste suhete üheks peamiskes valuküsimuseks võidurelvastumine. Nii N Liidus kui ka USA-s kardeti vastase võimalikku sõjalist rünnakut. Samas üritati hoida vastaspoolt pidevas hirmus. Külma sõja aastail täiustati võidu kõiki massihävitusrelvade liike. 1950.aastail hakati N Liidus tootma esimesi kontinendivahelisi rake...
Vietnami sõda (19591973) oli Vietnamis toimunud sõjategevus mille tulemusena vabanes Vietnam USA kolonialistidest ja rajati Vietnami Sotsialistlik Vabariik. Laiemalt tuntakse Vietnami sõjana sõjategevust, mis algas 1964. aastal, mil Ameerika Ühendriikide Kongress andis presidendile Lyndon Johnsonile loa viia väed Vietnami. Tõukeks sai 1964 Tonkingi lahe intsident. Johnson väitis, et USA laeva oli tulistatud. USA Kongress võttis vastu otsuse, millega lubati presidendil rakendada Indo-Hiinas USA sõjaväeüksusi. Osades käsitlustes on Veitnami sõda käsitletud laiemalt ning kaasatakse sinna ka USA ja Vietnami vahel toimunud sündmustele eelnenud ja järgnenud sündmusi. Selle käsitluse järgi peeti Vietnami sõda kolmes osas: I etapp: Indo-Hiina sõda 1946-1954 Vietnam oli olnud Prantsusmaa koloonia. Teise maailmasõja ajal oli Vietnam Jaapani võimu all. 2. septembril 1945 kuulutas vietnami kommunistide juht H Chí Minh välja Vietnami Demokraatl...
Rahvusvahelised suhted- politoloogia üks harusid, mille valdkond hõlmab riike ja konkreetset välispoliitikat. VPga seotud valitsusametkondade, organisatsioonide fuktsioneerimine. Hõlmab faktoreid, mis mõjutavad VP (nt geograafiat, majandust). Bütsantsi aeg- intriigide aeg, tekkis Ida-Rooma alusel. Sõbralikud suhted naabritega. Abielude diplomaatia- polnud väga edukas. Religiooni tähtsus: paganad tuleb viia ristiusku. Realismi arengule on kaasa aidanud diplomaat Machiavelli (1469-1527). Hans Morgenthau Realism- “Politics among nations” 1. rahvuslik huvi 2. jõud/võim 3. jõudude tasakaal 4. jõu kasutamine anarhilises maailmas. Egiptus ja Ramses II (Suur) ca 1290 e.m.a: Ramses II: Kuulsaim omaaja vaarao. Kadeshi lahing. Rahulepingud hetiitidega: leping oli hõbedane, ühel pool Ramsese ja Hetiitide kuninga ning teisel nende abikaasade sõnad, lepingul on sissejuhatus, sisuline pool vaidluse üle, pöördumine mitme jumala poole lepingu kinnituse...
,,Lõbusalt saeb inimkond oksa, millel ta istub." (Mati Unt) Piibli kohaselt lõi Jumal maailma, lõi sinna looduse ja loomad. Ta kujundas teistest kõrgema looma inimese. Võiks arvata, et Jumala poolt loodu saab olla vaid täiuslik, kuid paratamatu on tõsiasi, et inimene on tuntud oma julmuse ning vaenulikkuse poolest ja hävitades Jumala, asus ta maailma oma pilgu järgi looma. Kui aastasadu tagasi oli inimkonda ümbritsev keskkond hoitud ja armastatud, siis nüüdisajal on vähe inimesi, kes tõeliselt end ümbritsevast hoolivad. Kordades rohkem on neid, kes tegutsevad loodust saastades, et tagada iseendale majanduslik edu. Nüüdisinimese peamine soov on ühiskonnas silma paista ning teistest parem olla. Inimkond on valmis meisterdanud massiliselt masinaid, mis kogu ökosüsteemile laastavalt mõjuvad.suurettevõtete ning sõiduvahendite heitgaasid on suurt mõju avaldanud meie elukeskkonnale. Üha rohkem räägitakse o...
Majanduse areng(USA) Pärast teist maailmasõda välditi vigu, mis tehti esimese maailmasõja järel. USA majandus kasvas tänu toodangu ekspordile. Maailmaturg vajas nii toiduaineid kui tööstuskaupu sest sõjast laastatud riigid ei suutnud ise neid piisavas koguses toota. Tänu majanduslikule tõusule sai dollarist tunnustatud rahvusvaheline valuuta. Igasugused muudatused USA majanduses mõjutasid ka ülejäänud maailma majandust.(ameerika aevastab, euroopa saab nohu) USA kriisideta areng tagas 50 ja 60 aastatel ka Lääne- Euroopa õitsengu. Ainsana valmistas USA-le muret NSV liit kes suutis toota vaatamatta madalale elatustasemele palju relvi ja saatis ka esimese astronaudi kosmosesse. Usa jõudis järgi ja esimene inimene kuul oli ameeriklane. 1970. tabas USA majanduskriis ja toimus pööre parempoolse poliitika poole. Sisepoliitika (USA) Seadusandlik võim kuulus Kongressile, mis koosnes esindajate kojast ja senatist. Jätkus vabariikliku ja demokraat...
Ajaloo rängimad terrorirünnakud pühkisid 1945. aastal maakaardilt terveid linnu, Hiroshima kangelasteks on osutunud aga sealsed puud. Meie päevade Hiroshima on maailma kultuurimälestiste hulka kantud ja Jaapanis nõelavalmistamise poolest tuntud miljonilinn, kuid täna 60 aastat tagasi oli pilt teine. Linna kohale oleks just nagu ilmunud teine päike, mis plahvatades pühkis oma teelt kõik elusa ja elutu. Maailm oli näinud kõigi aegade hirmsaimat terroriakti. Veel Teise maailmasõja alguses eelistasid riigid tsiviilohvreid vältida. Sõja ajal pidi aga see põhimõte taganema. Sõjaliste objektide asemel võtsid lennu- väed üha rohkem sihikule just linnu, hoolimata nendes elavatest tuhandetest tsiviilelanikest. Pommirahe tabas Tallinna, Dresden hävitati, enamik Euroopa linnu olid sõja lõppedes rusuhunnikud. Terroristlikud rünnakud leidsid aga tõelise kulminatsiooni sõja viimasel kuul Jaapanis. Jaapan oli Teises maailmasõjas vaenlane. USA-...
Üleminek infoühiskonda 20saj. Tegurid: 1)külm sõda 2)teenuste tähtsuse kasv 3)tehnoloogia kiire areng 4)Info kiire liiikumine 5)transpordi kiire areng 6)veokulude langus - rahvastiku hõive muutus. Globaliseerumine maailmamajanduse järjest tihedam ja ulatuslikum seostamine tervikuks Innovatsioon kasulik arendus, mis mõjutab tootmist ja elukvaliteeti. Liiderfirmad ettevõtete vahelisi koopratsioone korraldav ja kooskõlastav firma. Alltöövõtjad allhanke korras tellijale? toodet või detaili. Glob. + 1)suurem turg kaupadele 2)konkurents nõuab kvaliteeti 3)odav tööjõud 4)reostav tööstus viiakse arengumaadesse Glob. 1)kaubanduslik konverents 2)suur sisseränne: tööpuudus kultuurikonfliktid 3)usulised rassilised konfliktid, kuritegevuse levik, haiguste levik. Rahvusvaheliste ettevõtete põlvkonnad RNE II tootsid kolooniates põllumajandussaadusi, tegeleesid tootme esmase töötlemise ja sissveoga päritolumaale III Soovisid juurdepääsu...
1. Maailm 20nda sajandi alguses Kuidas inimesed elasid? Toimus tööstuse areng ja linnastumine. Toimus linnade slummistumine. Tekkisid teravad keskkonna ja hügieeniprobleemid. Linnades tekkis ilma juurteta massikultuurile vastuvõtlik inimtüüp. Haridus ja arstiabi said kättesaadavaks ka madalamatele ühiskonnakihtidele. 20nda sajandi alguse linnainimese elulaadis oli palju tänapäevast: ühistransport, kraanivesi, elekter, autod, tummfilmid. 19nda sajandi lõpu ja 20nda sajandi algust on nimetatud teadusrevolutsiooni ajaks. Rassism ja antisemitism Väljarändamisliikumine Antisemitism on juutide teistest rahvastest halvemaks või maailma hädades süüdlasteks pidamine. Prantsusmaal toimus nn. Dreyfusi afäär. Dreyfus oli juudipäritolu prantsuse ohvitser, keda süüdistati sõjasaladuste reetmises. Tänu avaliku arvamuse survele vabanes ta vanglast mõne aasta pärast. Suurbritannias toimus äge naisõiguslaste võitlus val...
II MAAILMA LÄHIAJALUGU SUURRIIKIDE LIIDUD 20.SAJANDI ALGUL Kolmikliit 1879. aastal sõlmiti liiduleping Saksamaa ja Austria-Ungari vahel. 1882. ühines nendega Itaalia. Kolmikliidu initsiaatoriks ja kandvaks jõuks oli Saksamaa. Viimane soovis kolooniaid haarata, mis aga tähendas konkurentsi võimu pärast maailmas Inglismaaga. Saksamaa toetus oli ülioluline Austria-Ungarile, mis oli rahvuslikult killustatud, kuid soovis tugevdada oma positsiooni Balkanil. Serbia selja taga seisis aga Venemaa, mistõttu vajas Austria-Ungari Saksamaad. Nõrgimaks liidu lüliks oli Itaalia, kes oli liitunud selleks, et kaitsta end Prantsusmaa võimaliku rünnaku vastu. Entente Cordiale Kolmikliit oli ohu märk ning 1893.a. sõlmisid Venemaa ja Prantsusmaa liidulepingu. 1904. aastal allkirjastasid Prantsusmaa ja Inglismaa juba ametliku nimega kokkuleppe Entente Coridale ehk Antant. 1907 kirjutasid omavahelisele lepingule alla Inglismaa ja Venemaa, sellega jõudis ...
LÄHIAJALUGU II I OSA: KÜLM SÕDA 1. Külma sõja algus II MS muutis mitmel pool maailmas riigipiire ning tekkisid uued riigid: o SM idapoolsed alad läksid Poolale ja NSV Liidule (NSVL-le ka osa Ida-Preisimaast Köningsbergiga ja mitu olulist piirkonda Soomelt). o Itaalia pidi loovutama oma Aafrika kolooniad o Albaania sai taas iseseisvaks o Ungari ja Bulgaaria suruti tagasi 1938. a. piiridesse o Rumeenia loovutas Bessaraabia NSVLle, sai aga juurde alasid Ungarilt Uute piiride tõttu pidid miljonid inimesed ümber asuma, nende vastu kasutati vägivalda: sakslased kihutati välja, asustati Smle jäetud aladele. Stalin oli juba enne sõja lõppu kuulutanud, e riik, kelle armee maa okupeerib, määrab ära selle edaspidise ühiskonna korralduse. Muutus jõudude vahekorras: üliriigiks muutus USA (demokraaliku Lääne eesotsas), IM ja PM...
SÕJAJÄRGNE MAAILM 1.Uus jõudude vahekord maailmas-Saksam. idapoolsed alad läksid Poolale ja NSV Liidule.Itaalia pidi loovutama oma Aafrika kolooniad. Albaania sai taas iseseisvaks. Ungari ja Bulgaaria suruti tagasi 1938.a.piiridesse.Rumeenia loovutas Bessaraabia NSV Liidule, saades juurde Ungari alasid.Iseseisvus Island.NSV Liit võttis Soomelt piire, sh Viiburi linna.Poolast, Tsehhist,jne.aeti välja sakslased.Üliriigiks sai USA.Inglism ja Prantsusm osatähtsus vähenes.II määrav jõud oli NSV Liit, kelle mõju all oli Kesk-ja Ida-Euroopa ja suur osa Aasiast.Nõukogude Liit eraldas sealsed riigid muust maailmast nn.raudse eesriidega(raudne eesriie oli nõukogude poliitiline üritus kaitsta oma poliitilist mõjualavõõrmajutuste eest mitmesuguste abinõudega).tõkestades nende läbirääkimist ja suhtlemist lääneriikidega.Külm sõda-Lääne demokraatia ja kommunistliku totalitarismi vastasseis. 3.Külma sõja algus-Stalini soov kehtestada kontroll üle Euro...
Korea kriis 1950 surma sai ligi 3mln inimest, olukord jäi seal ikka samaks ehk maa oli jagatud kaheks vaenutsevaks riigiks(Põhja- ja Lõunakorea) Lähis-Ida kriis mitmel korral puhkesid sõjad iisraeli ja araabia riikide vahel.NSVL üritas mõjuvõimu saada araablaste seas, Usa aga toetas Iisraeli, kuid otsis liitlasi ka araabia maade seas. Kuuba kriis 1950 Usa proovis Kuuba võimuhaaraja E.Castro kõrvaldada, kui Kuuba sõlmis NSVL lepingu ning toodi sisse tuumalõhkeainega raketid. USA ja NSVL leppisid kokkuleppe, kus NSVL viib oma raketid Kuubast välja ning USA viib oma tuumaraketid välja Türgist(NSVL piiri lähedal). Berliini kriis 1960 aastal ehitati Berliini müür kuna paljud idasakslased polnud rahul kommunistide valitsemiga Saksa DV ning kombeks oli seega põgenemine Ida-Saksamaale. 1961 ehitati aga selle peatamiseks Berliini müür. Selle tagajärjel hukkus aga hulgaliselt süütuid inimesi. Vietnami kriis 1960-1970 Mitme aasta joo...
Aasia riikide käekäik läbi 20.sajandi Jaapan 20. sajandi I poolel. · Esimene Jaapani-Hiina sõda (1894-1895). Sõditi, et saada kontrolli Korea üle. · Jaapani-Vene sõja algus (1904-1905). Jaapan ründas Venemaa sadamalinna Port Arthurit. Sõja võitis Jaapan, kes sai endale uusi alasid (Mandzuko ja muid saari). · Jaapan I maailmasõjas (1914-1918): Astus maailmasõtta Antandi poolel, kuid sõjategevusega ei läinud Euroopasse. Hiina sisesegaduste ajal esitas Jaapan Hiinale 21 nõudmist, millega pidi Hiina alluma Jaapani majanduse ja poliitika kontrollile. · 1920 Rahvasteliidu liikmeks astumine, et jätta mandaadiga endale Mandzuko Jaapan 20. sajandi I poolel. · Teine Jaapani-Hiina (1937-1945) sõda. Jaapan ründas Hiinat, kuna vajas maavarasid arenevasse rasketööstusesse, riiki tooraineid ja kuna sõjavägi oli tugev · USA Pearl Harbouri sõjaväebaasi ründamine Hawaiil 1941. Jaapan alustas USA ja Suurbritan...
1940 12. märts: Lõppes Soome Talvesõda / 9. aprill: Taani okupeerimine Saksamaa poolt. / Aprill juuni: Norra okupeerimine Saksamaa poolt. / Juuniaugust: Eesti, Läti ja Leedu annekteerimine sõjalise jõuga ähvardades ning inkorporeerimine NL-u / 18. detsember: Hitler kinnitas Barbarossa plaani. 1945 4.11. veebruar Krimmi konverents 8. mai Saksamaa kapituleerus / 17. juuli2. august Potsdami konverents / 6. august USA heitis tuumapommi Hiroshimale / 8. august Nõukogude Liit kuulutas sõja Jaapanile / 9. august USA heitis tuumapommi Nagasakile / 2. september Sõda lõppes Jaapani kapituleerumisega Kummaline sõda- toimus Prantsuse-Briti ja Saksamaa vägede vahel. See sõda kandis sellepärast sellist nime, sest sõda oli välja kuulutatud, aga sõjategevust ei toimunud. Inglaste visa vastupanu sundis Hitlerit loobuma Suurbritannia-vastase meredessandi kavadest, ent nüüd hakati koostama sõjaplaane Nõukogude Liidu vastu. Samas tugevdas Sa...
AMEERIKA ÜHENDRIIGID * 1945aasta aprillis sai USA riigipeaks Harry Truman. * Ta kuulutas, et USA-st peab muutuma demokraatliku läänemaailma liidriks ning seisma vastu kommunismi levikule maailmas. * USA-st sai üliriik, kellest sõltus kogu läänemaailma käekäik. ,,KUI AMEERIKA AEVASTAB, SIIS EUROOPA SAAB NOHU" * USA majandus taastus pärast Teist maailmasõda kiirelt, välditi varasemaid vigu. * Ameerika toodangut veeti paljudesse riikidesse, sest maailmaturg vajas nii toiduaineid kui ka tööstuskaupu, sest sõjas laastunud riigid ei suutnud neid ise piisavalt toota. * Dollarist sai tunnustatud rahvusvaheline valuuta. * Muudatused USA majanduses mõjutasid teiste riikide majandusi, eelkõige Euroopa riikide. Sellest tulenevalt tekkis ütlus: "Kui Ameerika aevastab, siis Euroopa saab nohu." * Ameeriklastele tekitas murest NSV Liit. * Nõukogude inimeste elatustase oli küll madalam, kuid nad suutsid toota piisavalt relvastust, et ähvardada USA ...
HIINA RAHVA- VABARIIK Getter Anett Arro 9A Ajalugu Üldist · 1912. aastani oli Hiina keiserriik, edasi vabariik. · Hiina kohalikuskeeles- - "Taevaalune" · Lipp Vapp- Riigist : Riigihümniks- YìyngjnJ ìnxíngq Pealinnaks Peking Pindala- 9640821 km2 Riigikeeleks hiinakeel Rahvaarv - 1339724000 President- HuJ intao Peaminister - WenJ iabao I seseisvus- 1. oktoober 1949 1945-1990 · 3 Hiina kodusõda (19451949) Kolmandas sõjas sõdisid omavahel Goumindoni valitsus(Rahvapartei) Pekingis ja Hiina kommunistlik partei. sõda lõppes kommunistide võimuga 1.okt. 1949kuulutati välja Hiina Rahvavabariik. Partei juhiks :Mao Zedong õpetus "mauism" (Mao punane raamat) · Suurretk : LõunastPõhja 80 000 läkskohale jõudis 8000. Hiina Rahvavabariik · 1. Suur Hüpe 1958.aasta Eesmärgiks jõuda maailma esimeste riikide järele ning minna mööda . NT : Varblas...
KÜLM SÕDA -NSVL ja Idabloki vastasseis demokraatlike lääneriikidega. -NL ja liitlased: Võim oli koondunud ühe partei kätte ; kehtis nn sotsialistlik demokraatia e valimiste võltsimine ja valimised ühe kandidaadiga ; kommunistlik partei omas totaalset kontrolli riigiaparaadi, ühiskondlike organisatsioonide ja sõjaväe üle ; tööstus oli natsionaliseeritud ; põllumajandus kollektiviseeritud ; kehtis plaani- ja käsumajandus ; väga kõrge sõjaväestatus. -USA ja Lä-Eu: tuginesid USA sõjalisele ja majanduslikule toele, tõrjumaks tagasi NL ja teisre sotsialistlike riikide ekspansioonikatseid ; üldjuhul demokraatlikud riigid, samas toetasid ka neid diktatuuririike ja mittedemokraatlikke likumisi, mis olid suunatud sotsialismileeri vastu. -Termin „külm sõda“ võeti kasutusele 1947.aastal. Otsese sõjategevuse hoidis ära tuumarelva olemasolu mõlematel leeridel. -Pingete teravnemine vaheldus pingelangustega ja...
Kordamisküsimused kontrolltööks – rahvusvahelised suhted. 1.Vene-Gruusia sõda 2008 – millal toimus? Eellugu, taust. Osapooled. Kus toimus? Sõja tulemused (6-punktiline rahuplaan, kas Venemaa täidab? Mida rikub?). 7. – 15. august 2008. Lõuna-Osseetia, Abhaasia jaGruusia. Gruusia, Venemaa, Abhaasia, Lõuna-Osseetia. 2.Mida tähendab riikide suveräänsus e sõltumatus? kõrgeima vahelesekkuja omadused: otsustada ja lahendada poliitilises hierarhias esinevaid vaidlusi teatud lõplikkusastmega. Niisuguste otsuste tegemise võimalikkus eeldab sõltumatust välistest jõududest ning kõrgeimat autoriteeti või dominantsi sisemiste rühmade üle 3.Millisel alusel saab riike jagada suurriikideks, superriikideks ja väikeriikideks? Superriikideks (ka üliriigid) on nimetatud riike, mis on enam mõjutavad maailma poliitikat ja majanduselu.Suurriik peamised tegijad maailma poliitikas, see tähendab, et nende huvid dikteerivad suuresti maailma poliitikas tehtavaid o...
NIKOLAI II (1894-1917) Nikolai II, Aleksander III ja Maria Feodorovna vanim poeg sündis 6. mail 1868. a. Ta abiellus Hesseni suurvürsti Ludwigi tütre Alexandra Feodorovnaga (Alice Victoria Eleanor Louisa Beatrice), kellega neil oli viis last, neli tütart ning poeg Aleksei. Nikolaid on iseloomustatud väga halva, kuigi püüdlikku keisrina, kes see-eest olnud aga eeskujulik kojamees. Talle meeldinud üle kõige puid lõhkuda ning lund rookida. Nikolai tragöödia seisnes selle, et ta tahtis olla hea valitseja, kuid ei omanud selleks mingisuguseid võimeid. Nikolai valitsemisaeg algas halvemini kui halvasti. Kroonimispidustustel Moskvas 1896. a. tallas peole tulnud rahvahulk Hodõnka väljal rüsinas sur...
SOTSIALISMILEER E. KOMMUNISTLIK MAAILMASÜSTEEM (Fjodorov lk.52-54,Laar lk.19-22, 26-27, Ajaloo atlas lk.85) 1945 Jalta ja Potsdami konverentsi otsustega NSVL mõjusfäär: Poola, Tsehhoslovakkia, Ungari, Rumeenia, Bulgaaria, Jugoslaavia, Albaania, Soome, osa Saksamaast ja Austriast. Tegelikult jääb välja Soome ja 1955.a. Austria riigilepinguga taastatakse ka Austria suveräänsus (piiratult) Võimu ülevõtmise mehhanism vt. Fjodorov, lk.52-53. - Euroopas toimus riigikorra muutus kõigis riikides, kus NSVL väed sees olid olnud - jõuministeeriumid kommunistide kätte (siseministri ametikoht, julgeolekuorganid) poliitiliselt ebasoovitavad isikud hakkavad kaduma - kollaborantide omandi konfiskeerimine, edasi minnakse suurmaavalduse kallale - natsionaliseerimised - valimiste läbiviimiseks koondatakse kõik töölisparteid ühte nimekirja, kes liituda ei soovi, kuulutatakse fasismimeelseteks ...
1.1)Kui Arno Tal Soome Urho Kaleva Kekkoneniga Toompeale Eesti Vabariigi Jorch Adniel Kiirele Rätsepmeistrite Suurristi Haige Pea 2)Venemaal Joosep Toots Vene Tallinna Paide Aleksandri Napoleoni Känd Saepuru Purjus Laevakapten Microlinki Nobeli. 3)Arno Tali Contra eesti Jimmy Ivanovi Soome Ivan Orava ,,Kuidas..." 4)Neljas Aste Värska Eesti Televisiooni ,,Reisile .." ,,Kuulus..." Erki Kõlu anekdoote. 5)Setumaa Postimees ,,Kõik in. televiisorite ette" Eesti 6)Jaan Tatikas Sirp ja Vasar Ümera Talvesõja 7)ÜRO Julgeolekunõukogus Beneluxi Parlamentaarse Nõukogu Tartu HugoTreffneri Gümn 2. revansi, kotletti, õnnelikkus, efektid afisid renessansiajastu, defitsiit, arhitektuur, blufi, abstraktne, konstateerima, klisee, psüühiline, türanlik, standardne. 3.Eesti Panga president; soome-ugri hõimupäevadest osavõtjad; Emakeele Seltsi esimees; riiklik inglise keele olümpiaad, eesti keele tulevik, lihavõttepühad ja suur reede, Eesti T...
HARRY S. TRUMAN Biograafia 2014 Varajane elu Sündis 8. mail 1884 USA-s Missouri osariigis Lamari linnas. Tema nimes ‘S’ ei olnud lühend ühestki nimest. Tal oli üks vend ja üks õde. Harry isa, John Anderson Truman oli farmer. 1887. aastal kolisid Grandview lähedasse farmi. Varajane elu 1890. aastal kolisid Kansas City lähedasse linna Independence, et Harry saaks õppida kirikukoolis. Klaverit õppis kuni 15. aastani, siis läks ta õppima Independence gümnaasiumi. 1901. aasta lõpetas gümnaasiumi ja läks Kansas City Law Schooli õigusteadust õppima, aga lahkus pärast esimest semestrit. Varajane elu Üks vähestest presidentidest, kes ei saanud kõrgharidust. Pärast ülikoolist lahkumist, töötas raudtee ehitus firmas ja pangas. 1906. aastal kolis Grandviewsse, et aidata oma isa. Töötas järgmi...
SUULISE ARVESTUSE TEEMAD 1. II maailmasõja peamised põhjused. a) NSV Liidu tegevus sõja suunas; 17. septembril 1939 tungis Poolale kallale ida poolt ka Punaarmee, kes vallututas riigi idaosa. Septembri lõpus andsid poolakad alla. Lääne-Ukraina 8 piirkonda, mis olid läinud Poola riigi koosseisu pärast 1920. aasta sõda Nõukogude Venemaaga, liideti Ukraina NSV ja Valgevene NSV kooseisus NSV Liitu. 28. septembril 1939 sõlmiti NSV Liidu ja Saksamaa vahel sõprusleping, millega Poola, kui riik kaotati, alad jagati kahe riigi vahel ning Leedu läks MRP lisaprotokolli muutmisega NSV Liidu mõjusfääri. Nõukogude Liit alustas 1939. aasta 30. novembril sõda Soome vastu, mida nimetatakse Talvesõjaks. Soomel õnnestus küll säilitada iseseisvus, kuid ta pidi vastavalt 12. märtsil allkirjastatud rahulepingule loobuma maa-aladest Karjalas, kokku umbes 131 kogu Soome territooriumist. b) Saksamaa sammud sõja suunas; Hitleri ja natsionaalsotsialistide võimu...
20. SAJANDISSE TRÜGIDES Rahvusvahelised suhted eelmisel sajandivahetusel HELMUT PIIRIMÄE Rahvusvaheliste suhete ja sõdade rägastikus seaduspärasusi otsides võiks jõuda veendumusele, et iga uus sajand algab suurte sõdadega. Tegelikkuses on suuri sõdu peetud ka teistel aastakümnetel. Nullide maagia Inimkond paistab olevat endale juba ammu teadvustanud, et uue sajandi tulek on midagi erilist. Nullpunkt pidi ju olema Jeesuse Kristuse sündimine, ilma et sellele oleks järgnenud 0 aasta. Algul oli küll kergem mõista saja aasta täitumist kahe nulliga ja number ühte kui uue algust, hiljem hakkas köitma kahe nulli maagia. Niisiis tekkis ka eelmisel sajandivahetusel arusaamatus, kas uus sajand algab pärast 1900. aasta täitumist või juba 1900. aasta saabumisel. Neile, kes arvestavad aega sajanditega, lõpeb iga sajand muidugi siis, kui on lõppenud kahe nulliga märgitud aasta. Teistmoodi on keeltega, milles 19. sajandi asemel öeldakse 1800nd...
RIIGIKAITSE 1. 1.Mida uurib Eesti sõjaajalugu? Sõjaajalugu uurib sõjanduse eri valdkondi, nende toimet ja tagajärgi ühiskonnale minevikus (s.t. pole ainult sõdade ajalugu). Eesti sõjaajalukku kuuluvad kõik Eesti pinnal või eestlaste ja teiste siinsete rahvuse esindajate osavõtul toimunud sõjasündmused ning nende mõju ja tagajärjed ühiskonna arengule. 2.Nimeta põhjused, miks kaotati muistne vabadusvõitlus 13.saj? Eestlaste lüüasaamisele aitas kaasa poliitiline hajutatus, välispoliitiline isoleeritus ja sõjatehniline mahajäämus (polnud vastasega võrdsel tasemel varustuse poolest). 3.Millal algas ja lõppes Vabadussõda? 28.november 1918 03.01 1920 hakkas vaherahu kehtima 4. Kes oli Johan Pitka ja milles seisneb tema tähtsus Eesti Vabadussõjas? Johan Pitka oli Eesti kontradmiral, Eesti mereväe looja ning esimene ülem Vabadussõjas. Samuti oli ta üks vabadusvõitluse juhte 1944.aastal. Johan Pitka ol...
Suessi oli sõjaväeline rünnak Egiptusele Inglismaa, Prantsusmaa ja Iisraeli poolt, mis algas 29. oktoober 1956. Rünnak järgnes Egiptuse otsusele 26. juulil 1956 natsionaliseerida Suessi kanal, kuna Inglismaa ja USA ei andnud laenu Niiluse jõele Assuani elektrijaama rajamiseks. Riigistamine halvendas suhteid kanali seniste omanike Suurbritannia ja Prantsusmaaga, kes planeerisid sõjalist väljaastumist ja neid toetas Iisrael. Oktoobris 1956 tungis Iisrael Egiptusele kallale, novembris viisid oma väed kohale Suurbritannia ja Prantsusmaa. Sündmustesse sekkunud ÜRO nõudel sõlmiti vaherahu (seda nõudsid nii NSVL kui USA). Suessi kanal sai kaks aastat hiljem ametlikult Egiptuse omandiks. Suessi kriisi tulemusel nõrgenes piirkonnas Inglismaa ja Prantsusmaa positsioon, kasvas aga NSVL ja USA tähtsus, esimene hakkas toetama Araabia riike, teine Iisraeli, kui vastukaalu kommunismi levikule. Berliini kriis (1961) rahvusvahelised suhted olid terav...
Nõukogude Liit peale Teist maailmasõda Stalini viimased võimuaastad · NSV Liidu autoriteedi kasv · Sõja võitja oreool · 11-milj. armee Ida-Euroopas · Peaülesanne majanduse ülesehitamine · Rasketööstuse arendamine · 1947 kaotati kaardisüsteem · Tööstuses sõjaeelne tase 1950 · Põllumajanduses sõjaeelne tase 1952 · Reparatsioonid Saksamaalt · Ranged sunnimeetodid, töökohustus, halvad elamistingimused · Ideoloogiline surutis · Rahuleer ja imperialismileer · Raudne eesriie · Stalini isikukultus · Sisepoliitiline eesmärk elanike hirmu all hoidmine · NRVD vanglad, laagrid · GULAG-i arhipelaag · Terror · Stalin kogu võimutäius KP juht ja Ministrite Nõukogu esimees · Ülemnõukogu dekoratiivne roll · ÜK(b)P Poliitbüroo · Kohtuprotsessid, arstide süüasi · 5. Märts 1953 Stalini surm Lavrenti Beria · Võimuvõitlus peale Stalini surma · Ministrite Nõukogu Georgi Malenkov · Siseasjade ja julgeolekuorganisatsioonid Lavrenti Beria · ...
Läänebloki riigid: usa, inglismaa, prantsusmaa, saksamaa liitvabariik, teised parempoolsed kapitalistlikud riigid. Turumajandus. Idabloki riigid: nsvl, saksa dem vabariik, kõik Ida-Euroopa vasakpoolsed riigid. Plaanimajandus. Raudne eesriie - ida-bloki riigid ja läänebloki riigid pidasid omavahel ideoloogilist e maailmavaatelist sõda, mida nim. Külm sõda. Mitte suhtlemist ida ja lääne vahel nimetati raudseks eesriideks. Külm sõda kõikehaarav poliitiline, majanduslik ja ideoloogiline võitlus NSV liidu ja USA vahel, kus vaenutsevad pooled ei olnud omavahel otselises sõjategevuses, kuid üritasid vastast üle trumbata kõikidel elualadel, mõjuvõimu suurendamises, majanduse arendamises jne, see kestis üle 40 aasta. Trumani doktriin USA presidendi Harry Trumani seisukoht, et riigi välispoliitika juhtmõtteks peab olema vabade rahvaste toetamine nii sise- kui ka välissurve vastu. Seda seisukohta hakati nimetama trumani doktriiniks. Marshalli ...
KORDAMISKÜSIMUSED KONTROLLTÖÖKS NR 5 1. Külma sõja mõiste. Mida see sõda endast kujutas? Osapooled? Aeg? USA ja Nõukogude Liidu - vaheline vastasseis pärast II maailmasõda. Vastasseisu vormid olid mitmekesised: ideoloogilised, majanduslikud, sõjalised. Külma sõja põhirelv oli tuumarelv ning hirm tuumakatastroofi ees ei lasknud vastasseisul otseseks konfliktiks paisuda.1945-1990(1) 2. Külma sõja vormid. *Võidurelvastumine- 1)puudutas nii tava kui ka tuumarelvastust. 2)loodi välispoliitilisi liite (NATO). 3)võitlus mõjusfääride laiendamise pärast *Ideoloogiline võitlus- mõlemad leerid esindasid erinevaid maailmavaateid. 1)kaitsesid vabaturu ühiskonna ja demokraatia väärtusi (USA). 2)NSVL pidas kommunistlikku õpetust ainuõigeks. 3) puudutab erinevaid valdkondi nt:kirjandust, teadust, massiteabevahendeid. 4)kontroll oma elanike meelsuse all eriti NKL-s *Majanduslik võitlus- 1)USA l...
Ajalugu Suurriigid XIX sajandil Viktoriaanlik Inglismaa Kuninganna Victoria *Valitses 1837 – 1901 *Viktoriaalsus – siivsus, väärikus Tööstusrevolutsioon 19. saj *Napoleoni sõjad 18. saj > 1. kolooniaid juurde, impeeriumi teke 2. vajadus relvade ja tekstiili järele Inglismaal edenevad kaevandused ja kaluritööstused *1816. a. leiutati „Buffing Billy“ söe vedamiseks, algab raudtee-ehitus Vabrikute rajamine *1830 – trei-, frees- ja höövelpingid *Tööpäeva pikkus 16-18 tundi *Massiline lapstööjõu kasutamine *Protestiks masinate purustamise liikumine *1847 – 10-tunnise tööpäeva seadus Poliitilised parteid *Inglismaal tegutseb Parlament 13. sajandist *Kahekojaline parlament: lordidekoda ja alamkoda *Majoritaarne valimissüsteem *Toorid > konservatiivid, >...
Teine maailmasõda 01.09.1939 - 02.09.1945 Teise maailmasõja algus · 01.09.1939 Saksamaa kallaletung Poolale · 03.09.1939 Suurbritannia ja Prantsusmaa kuulutasid Saksamaale sõja · 17.09.1939 NSVL kallaletung Poolale · 6. oktoobriks Poola purustatud (maa jagati vastavalt 28.09.1939 NSVL-Saksa lepingule) · 30.11.1939 NSVL alustas sõda Soome vastu (Talvesõda) - kuni 12.03.1940 Sõjategevus 1939-1940 · Läänerindel 1939-1940 kevad kummaline sõda Maginot' ja Siegfriedi kaitseliinid 9. apr 1940 Saksamaa tungis Taani, Norrasse Sõjategevus 1940: Välksõda läänes · 10.05.1940 sakslased ründasid Belgiat, Luksemburgi ja Hollandit · Samal ajal liiguti liitlasvägede selja tagant üle Maasi jõe, mööda Maginot' liinist · 10.06.1940 kuulutas Itaalia Prantsusmaale sõja · 22.06.1940 Compiegne'I vaherahu: 2/3 Prantsusmaast okup. Vichy valitsus (Petain) Vastupanuliikumine (Charles de Gaulle)...
Inglismaaa Inglismaa oli võitjariik. Pärast II maailmasõda, inglismaa oma rolli maailmapoliitikas oli kaotanud. Nii nagu Prantsusmaal, leidis ka Inglismaal aset koloniaalimpeeriumi lagunemine. Inglismaal toimus koloniaalimpeeriumi lagunemine suhteliselt rahumeelselt. 1940. aastate teisel poolel algas Inglise koloniaalimpeeriumi lagunemine Aasias. (india jagunes Pakistaniks (isalmiusuline riik, koosnes esialgu kahest osast: lääne ja ida tänapäeval Bangladesh) ja Indiaks) 1950.60 aafrikas. 1960-70 Ladina-Ameerika, Okeaania. Suurim kaotus oli India kaotamine Peamised kaks parteid külma sõja perioodil: Leiboristid riigi osa suurendamine majanduses. Riigistasid olulisi tööstusi raudteed, söe- ja terasetööstus. Konservatiivid riigi osa vähendamine majanduses. Müüsid ettevõtted erakätesse, mis leiboristid olid riigistanud. 1970. I poolel sai Inglismaast Naftat tootev maa põhjamere nafta. Võeti kasutusele, sest OPEC oli tõst...
1933-45 F.D.Roosevelt DP ,,New Deal" (Uus Kurss) keinsism(Keynes) 1945-53 H.Truman DP ,,Fair Deal" (Õiglane Kurss), pidurdamiskontseptsioon, tuumapommid Jaapanile, Trumani doktriin, Marshalli plaan, Korea sõda, ÜRO ja NATO loomine, Kommunistide võimuletulek Hiinas, Lääne-Berliini varustamine Berliini blokaadi ajal, makartism 1953-61 D.Eisenhower VP tagasitõrjumisdoktriin, kommunistide võimuletulek Kuubal 1961-63 J.F.Kennedy DP ,,New Frontier" (Uus Rajajoon), keinsism(Keynes), Kuuba kriis, Sigade lahe dessant, mus...
EESTI MEREAKADEEMIA Merendusteaduskond Ain Kiisler Eliise Toomistu, Assol Saar, Helena Rattus, Kätlin Rahnel, Marit Loorits AASIA SUURIMAD KONTEINERSADAMAD Juhendaja: MENG Tõnis Hunt Tallinn 2014 1Singapuri sadam Singapuri sadam (PSA) on maailma kõige aktiivsem ümberlaadimise sõlmpunkt, selle põhitegevuseks ongi ümberlaadimine.Ümberlaadimiseks nimetatakse konteinerite teisaldamist ühelt laevalt teisele laevale, mis suundub konteineri lõppsihtkohta.Singapuri strateegiline asukoht Kagu-Aasia südames ja seos peamiste laevateedega on teinud sellest olulise logistikakeskuse ja kanali maailmakaubanduse jaoks. Olles maailma peamine ümberlaadimispunkt, on Singapur ühendatud 600 sadamaga 123 riigis, igapäevaste sõitudega kõigisse suurematesse sadamatesse maail...
NSVL läksid natuke Soomet(Karjala, Petsemo), Eesti, Läti, Leedu(II ms lakkasid olemast),Ida-Preisimaa, Ida-Poola, Besaraabia. Külm sõda- USA ja NSVL vahel, Lääs ei tahtnud konflikti, oli valmis järeleandmisi tegema NSVL-ile. Stalin sai hoogu juurde. Lääs hakkas mõistma, et vaja teha midagi.Trumani doktriin 1947- USA seisukoht, mis ütles et kui mõnes riigis sisemised või välimised jõud ohustuvad demokraatiat siis USA sekkub ja annab abi.(Henry Truman-esimene kes venelased pikalt saatis. Usa president, neli korda valitud.).Marshalli plaan 1947- abiandmisplaan sõjas kannatada saanud Euroopa riikidele, taheti majandust tõsta ja seeläbi kommunismi mõju vähendada.NSVL keelab vastu võtta oma mõju all olevatel riikidel. Jugoslaavia ainuke julge.Berliini blokaad 1948-49- NL lõikab Lääne-Berliini maailmast välja st. elektrist, toidust, kütusest, lootes nii linna endaga liita.NATO 1949- 10 Euroopa riiki koos Kanada ja USA-ga. Asutatud Põhja- Atlan...
Mart Linnas AI-11 Kas maailmasõjad oleksid võinud olemata olla? Maailmasõdade vajalikkuse või ebavajalikkuse üle on arutlenud juba mitu põlvkonda ajaloolasi. Selleks, et arutleda selle üle, kas maailmasõjad võinuks olemata olla, peame me teadvustama, kas sõdade põhjusteks olevaid konflikte oleks saanud ka teisiti lahendada. Ma nõustun kindlasti väitega, et Teine maailmasõda oli esimese jätk. Sõdadevaheliste jätkuvate konfliktide tõttu oli peaaegu võimatu et üks jääb ilma teiseta. Seetõttu olen ma vendunud, et juhul kui Esimene maailmasõda oleks ära hoitud, poleks ka teist toimunud. Esimese maailmasõja peamiseks põhjuseks peetakse Euroopa suurriikide imperialistlikke soove, mis sooviti saavutada teist...
RIIGIKAITSE 1. Nimetage nn. totaalseid riike (hetkeseisuga) Põhja-Korea 2. Kuidas sundida teisi riike oma tahtmise järgi tegutsema? Vägivald, majanduslikud meetmed, diplomaatia, siserahutuste korraldamine, psühholoogiline sõda. 3. Mis on strateegia ja mis on taktika? Strateegia on suur pilt, näiteks eesmärki võita tagasi sõjas kaotatud alad, võita sõjas mõni uus ala vms. Taktika on lahingu ettevalmistamise ja läbiviimise teooria ning praktika, mida rakendatakse ellu läbi allüksuste, üksuste ja kõrgemate väekoondiste. 4. Kus leiutati ,,faalanks" ? Kreekas 5. Peale millist sündmust algas üleminek üldisele sõjaväekohustusele? PRANTSUSE REVULUTSIOON. Tollal sõjanduses toimunud murrangu käigus leidsid aset ka põhimõttelised muudatused relvajõudude komplekteerimises: algas üleminek üldisele sõjaväekohustustele ja selle alusel massiarmeede loomine 6. Millal jõudsid Eestisse (hiljemal...
VIETNAM Vietnami sõda Sisukord Üldinformatsioon.................................................................................................................3 Vietnami sõda...................................................................................................................... 4 Vietnami sõja tähtsus....................................................................................................... 4 Miks astuti sõtta?............................................................................................................. 5 Eellugu.................................................................................................................................5 Indo-Hiina sõda................................................................................................................5 Dien Bien Phu lahing.......................................................................................................
USA (1945-1955) NSVL (1945-1955) turumajandus; sõjatootmise II maailmasõda oli NSV Liidu majanduse täielikult ruineerinud; eelisarendati rasketööstust- põhjuseks alanud külm sõda ja vähendamine->tööpuuduse kasv; võidurelvastumine lääneriikidega; riik tegi suuri kulutusi tuumarelva väljatöötamiseks ning armee (8-9 miljonit meest) majanduse ümberkorraldamine rahuaja moderniseerimiseks ning ülalpidamiseks elanike heaolu arvelt; valitses suur korterikriis; kaotajatelt saadi reparatsioonidena mitmesuguseid masinaid ja vabrikute sisseseadeid; valitses defitsiit tarbe- ja toidukaupade osas; kasvasid hinnad; jätkus sõja- ja tingimustele vastavaks; Euroopa poliitvangide kasutamine t...
AJALOO RIIGIEKSAM 2010 EESTI AJALUGU Eesti ajaloo perioodid, üldiseloomustus ja pöördepunktid periood Eesti kaart pöördepunktid (haldusjaotus) muinasaeg 8 suurt maakonda + 4/6 Muistne vabadusvõitlus (1208-1227) kuni 13. väikest, kihelkonnad (45) sajandi alguseni keskaeg a) neli feodaalriiki: Jüriöö ülestõus 1343-1345 (Taani valduste 13.saj.-16. Tartu piiskopkond müümine, muutused talupoja õiguslikus olukorras: Saare-Lääne piiskopkond pärisorjuse ja teoorjusliku mõisamajanduse sajandi Eestimaa hertsogkond kujunemine), keskpaik (Taani valdus) Linnade tekkimine (9), Hansa Liit (4) Orduriik (jagunes komtuur- Liivi sõda 1558-1583, ja foogtkondadeks) Vana-Liivimaa poliitilise süsteemi ...
AMEERIKA ÜHENDRIIGID PEALE TEIST MAAILMASÕDA KUNI 1974 Majandus: · II maailmasõja lõpp tõi USA majanduses kaasa mõningaid probleeme: - demobiliseeritud sõdurid suurendasid töötute arvu - mõningaid raskusi tekitas majanduse ümberkorraldamine rahuaja tingimustele vastavaks · USA tähtsus maailmamajanduses sõja järel kasvas: - Sõjategevus ei puudutanud USA territooriumit ja tööstuspotensiaal säilis - Euroopa varustamine soodustas tööstuse arengut - USA sai tagasi sõjaaegseid laene - Külma sõja tõttu alanud võidurelvastumine lõi uusi töökohti jne. · Kuni 1970-ndate aastate alguseni kestis USA-s pidev majanduskasv · Riigis toimus inimeste liikumine lääne- ja edelaosariikidesse ning suurlinnade keskustest äärelinnadesse. · 1970 -ndate aastate algul tabas USA-d majanduskriis, mille põhjused olid: - suured sõjalised kulutused - nafta hinna järsk kasv 1970-ndatel 4x Sisepoliitika: Harry Truman Demokraatli...
Ajalugu Külma sõja mõiste, põhjused, osapooled, algus, avaldumisvormid sealhulgas omal valikul üks külma sõja kriis. Külm sõda 2. maailmasõja järgne aastakümneid (~45 a) kestnud pingeseisund kahe leeri vahel, mis hõlmas kõiki eluvaldkondi ning ähvardas üle kasvada tegelikuks sõjaks (eriti 1962 Kuuba kriisi ajal). Põhjused peapõhjuseks NSVL-i välispoliitika eesmärgiga laiendada oma mõjuvõimu ja levitada kommunismi, et teostada maailmarevolutsiooni. Põhjuseks oli ka demokraatliku maailma püüd kaitsta oma positsioone kommunismi laienemise vastu. Osapooled Põhja-Ameeerika, Lääne-Euroopa, Jaapan, Austraalia <==> Ida-Euroopa, Hiina RV, Põhja-Korea, Põhja-Vietnam, Kuuba. Avaldumisvormid 1) võidurelvastumine: see puudutas nii tuuma- kui ka tavarelvastust, sõjalis- poliitilised liidud ÜRO 1949, VLO (Varssavi Lepingu Organisatsioon) 1955. 2) USA ja NSV soovisid saavutada jagatud Euroopas poliitilist ülekaalu. 3) üritati laiendada mõjuvõim...
SUULISE ARVESTUSE TEEMAD 1. II maailmasõja peamised põhjused. a) NSV Liidu tegevus sõja suunas; ● pooldati ülemaailmset kommunistliku revolutsiooni ● sõjatööstuse arendamine ● viis rünnakuplaani, peamine plaan “Groza” ("Nõukogude Liidu strateegiline plaan sõja korral Saksamaa ja ta liitlastega" ) ● üldine sõjaväekohustuse seadus ● formeeriti armeed Euroopa idapiirile ja Jaapani idapiirile b) Saksamaa sammud sõja suunas; ● Rahulolematus Versailles’ süsteemi suhtes ● sõjatööstuse arendamine ● kehtestati üldine sõjaväekohustus ● astuti välja Rahvasteliidust ● tungiti Reini demilitaliseeritud piirkonda c) teiste riikide (näiteks Jaapan) tegevus; ● tahtis saada kogu Aasia valitsejaks ● suurendas sõjalisi kulutusi ● 1930.ndatel tungiti Hiinasse - Mandžukuo marionettriik ● Rahvasteliit kuulutas Jaapani agressoriks, Jaapan lahkus Rahvasteliidust d) MRP salaprotokoll. ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
