keelelisele käsitlusele. Keele abil saab ja tuleb norme tundma õppida mittelingvistiliselt. Siin annabki teeotsa kõneaktiteooria. Normatiivne reguleerimine Põhimõtteliselt on võimalik lahendamist vajavate probleemide esilekerkimisel neile kahesugune lähenemine. Neid võib vaadelda kui üksiknähtusi, kui case’i, mis tuleb lahendada, või siis näha nö puude taga metsa, hoomata analoogsete küsimuste võimalikku kordumist ja püüda neile sellest tulenevalt leida tüüpiline lahendus kui tüüpilisele probleemile. Kui nüüd täpsemalt regulatsioonist rääkida, siis väljenduks esimene võimalus individuaalse reguleerimisena, teine aga normatiivse reguleerimisena. Seega on individuaalne reguleerimine üksikjuhu lahendamine. Selle eelisteks on võimalus arvestada täpselt konkreetseid asjaolusid ja kujundada seetõttu suhteliselt lihtsalt just sellele üksikjuhule sobiv lahend
Majandusaktiivsuse perioodiline muutumine on läbi ajaloo olnud teadlastele üheks enim huvipakkuvaks teemaks. Majandustsüklite uurimisega tehti algust juba 18. sajandi lõpul ja 19. sajandi esimesel poolel, mil majandusteaduse klassikalise koolkonna esindajad pöörasid põhitähelepanu kapitalistliku majandussüsteemi võimele iseeneslikult saavutada nõudluse ja pakkumise tasakaal ning seda säilitada. Majandusteadlased on uurinud nii tsüklite kordumist ajas, nende kestvust, tsüklite põhjuseid ja tagajärgi ning majanduspoliitika mõjusid. (Tamla 2003: 1) Majandustsükliks ehk äritsükliks nimetatakse oluliste makromajanduslike näitajate sünkroonseid, kuid ajutisi kõrvalekaldeid nende trendist. Tsükli muster koosneb majandusaktiivsuse tipust, majanduslanguse perioodist, sellele järgnevast majandusaktiivsuse põhjast ning majandusõitsengu perioodist (Reijer 2006: 3).
kullareservide kallale. Samuti ajakirjandus haaras kinni sellest, et kõik tollaaegsed valitsusmehed olid ise olnud ärimehed. 1924. aasta märtsiks läks valitsuskoalitsioon lõhki, vaimule tulnud uues valitsuses kutsuti rahaministri kohale Otto Strandman - pidi hakkama teostama positiivsed ülesehitavat programmi - nn uus majanduspoliitika. Tegemist kahe etapiga - Otto Strandbergi meetmed, et kriisist välja rabeleda ja meetmed, et vältida kriisi kordumist. Rakendas riigi- ja valitsuskulude kokkuhoidu, väliskaubanduse bilansi stabiliseerimine - osalt tõsteti tollimakse, püüti soosida neid, kes vedasid Eesti kaupu välja. Kolmandaks krediidipoliitika muutmine. Vanade laenude sissenõudmist tõhustati. Esialgu näis, et need meetmed pigem süvendavad kriisi - kriisi haripunkt 1924. aasta augustis, aga sealt peale hakkas kriis leevenduma ja inflatsioon saadi kontroll alla juba 1925. aasta alguses
heterostroofiliseks; b. värsside arv salmides võib küll muutuda korrapäraselt, ent salmide ehitus ei tarvitse seejuures vastata stroofi tunnustele. Sel juhul on tegemist kas pseudostroofidega või tiraadidega; c. värsside arv salmides võib muutuda ilma mingi korrapärasuseta. Sel juhul pole põhjust kõnelda stroofidest, sest stroofi üheks põhitunnuseks peetakse tema (regulaarset) kordumist. Salme, millel puuduvad stroofide tunnused, nimetatakse tiraadideks, vastavaid luuletusi tiraadilisteks. Erinevus pseudostroofist, millel on püsiv värsside arv 5. luuletus ei tarvitse salmideks üldse jaguneda salmideta luule. Stroofide, pseudostroofide ja tiraadide väliste piirisignaalidena võivad toimida: a. tavaliselt suuremad reavahed, nn salmivahed b. taandread c. rühmade graafilise paigutuse kordumine
aastal Eestile sulges, pidi tööstus hakkama turgu überjaotama. Eesti jaoks toodeti liiga palju. Ehitusmaterjali tööstus (tsemendi, tellise ja lubjatehased). Eestisse oli rajatud telefoni ja jalgratta tehas. Probleemiks jäi tööpuudus. 1923 - Eestis ehitatakse esimesed 5 lennukit. 1926 - Eesti alustab ühena esimestest maailmas püstolkuulipildujate tootmist. RAHAREFORM. 1.01.1928 viidi rahandus ministri Leo Seppa eestvedamisel läbi rahandus reform, et vältida 1923/1924 aasta kriisi kordumist. Marga asemel võeti kasutusele Eesti Kroon, vahetus kursiga 1 kroon = 100 Marka. Eesti Kroon oli seotud Rootsi Krooniga. 1929-1933 Majanduskriis. Inflatsioon. Tööpuudus. Maailmaturul langesid põllumajandussaaduste hinnad. Sellega vähenesid ka Eesti riigi tulud. Et riik ei langeks väga sügavasse majanduskriis otsustas Tõnissoni poolt juhitud valitsus krooni devalveerida. See oli õuge, kuid omal ajal väga ebapopulaarne otsus. 1930ndatel aastatel majanduse olukord paranes
Soolise võrdõiguslikkuse seadusest saaks aga naisliikumine hoopis tuult tiibadesse, kasvõi nendesamade ideede levitamiseks. 47 Õigusaktidega oleks põhimõtteliselt võimalik muuta inimeste üldist suhtumist. Seadusesättena kirjapandud normid ja tabud on esiteks mõeldud ju järgimiseks. Kui aga seadust rikutakse, siis järgne vad sellele sanktsioonid, mis peaksid aitama vältida sarnaste juhtumite kordumist. Seaduse eesmärk on edendada naiste ja meeste võrdõiguslikkust kui üht põhilist inimõigust, keelustades diskrimineerimise soolise kuuluvuse alusel ja kohustades riigi- ja kohalike omavalitsusüksuste asutusi, haridus- ja teadusinstitutsioone ning tööandjaid tegutsema soolise võrdõiguslikkuse edendamiseks majandus-, sotsiaal-, haridus-, kultuuri ja muudes ühiskonnaelu valdkondades. Ühesõnaga seadus püüabtakistada isiku ebasoodsat kohtlemist tulenevalt tema soost.
suunatud ostjatele/klientidele; nii tippjuht kui ka iga allüksuse juht täidab kõiki töös ettetulevaid kohustusi ja ülesandeid; risk kaotada ülevaade olukorrast ettevõtte suurenemisel. 25 Tegevusalane siseehitus on organisatsiooni kõigi iseseisvaks muudetud ametikohtade ja allüksuste põimik. juhtide erialane spetsialiseerumine; eripärastumine väldib sama tegevuse kordumist erinevates allüksustes; ettevõtte eesmärgid võivad silmist kaduda; ükski eriala ei vastuta täielikult üldtulemuse eest. Joonis 21. Organisatsiooni tegevusalane siseehitus (Üksvärav, 2004) Siseehitus rivi ja staabiga. Joonis 22. Organisatsiooni siseehitus rivi ja staabiga (Üksvärav, 2004) Riviorganisatsiooni ülesanne on nende tööde vahetu tegemine, s.t toodete valmistamine või teenuste osutamine, milleks ettevõte on mõeldud
kutsuvad. Protseduuriga 3d.lsp on nimelt realiseeritud ruumiliste pindade (risttahuka, sfääri, koonuse jt.) joonestamine (vt. lk. 46). AutoLISP-keelne protseduur on järgmise struktuuriga (parema loetavuse huvides tulekski laused taanetega vormistada): (defun minunimi (formaalsete_parameetrite_loetelu / lokaalsete_muutujate_loetelu) lause1 lause2 ......... ) Punktiir tähistab viimase elemendi piiramatul arvul kordumist. Protseduuri käivitamine toi- mub tema nime järgi. Enamasti valitakse protseduuri nimi failinimega (ilma laiendita .lsp) kokkulangevana, kuid miski ei keela panna suvalist unikaalset nime. Kui on tegemist põhi- protseduuriga, siis pärast laadimist (vt. eelmisel leheküljel) toimub käivitamine sisendrea (minunimi) sisestamisega (sulud nime ümber on tarvilikud). Protseduuri päisesse võib aga protseduuri nime kirjutada kujul C:minunimi
I ÜLDINE ASJAÕIGUS 1. 2. Asjaõiguse põhimõtted, asi, asja osa, päraldis, vili Põhimaterjal: P. Pärna "Asjaõigusseadus. Kommenteeritud väljaanne", Tallinn, 2004 (edaspidi viidatud "Kommentaar"): Balti eraseadusest asjaõigusseaduseni (lk. 9-28), §§ 1 6 (lk 29 39). Asjaõigused on suunatud kõikide kolmandate isikute vastu ja on seega absoluutsed õigused. (Võla- e obligatsiooniõigused on aga suunatud teatud kindla isiku vastu ja on seega suhtelised õigused.) Mõiste ,,asjaõigus" juures eristatakse kahte tähendust: asjaõigus objektiivses ja subjektiivses tähenduses. Objektiivne asjaõigus õigus, mis reguleerib asjadega seotud õigussuhteid, ja seda nii paigalseisus (nt omaniku ja kasutusvaldaja õigused) kui ka nende muutumises (nt asja võõrandamine või hüpoteegi loovutamine). Objektiivne asjaõigus õigusnormide summa. Subjektiivne asjaõigus õiguslik seisund, mida konkreetne ...
riigid ei söandanud esiti (ja põhjendatult) alustada sõjategevust Napoleoni vastu. Brittide püüdlused intensiivistusid, kui 1804 mais tuli taas võimule William Pitti valitsus. Britid lootsid esmajärjekorras kolmele idapoolsele suuriigile – Austria, Preisimaa, Venemaa, kuid ükski neist polnud alul huvitatud Napoleoni vastasest sõjast. Austria, keda Napoleon oli kahjustanud kõige rohkem, pelgas varasemate lüüasaamiste kordumist. Kartes Napoleoni mõju jätkuvat suurenemist Itaalias ja Saksas, sõlmis Viin siiski 1804 salajase kokkulepe Venemaaga. Preisimaa kuningas FW III lootis pigem Napoleoni toetusele, et saada omale Hannover (oli Inglismaaga personaalunioonis). Lisaks oli Preisil raharaskusi. Venemaa suhted Napoleoniga olid jahedamad – Venemaa pelgas Prantsuse mõju kasvu idas, mida pidas oma huvisfääriks. Tüli Ioonia saarte pärast. Teiseks kartis Venemaa oma mõju kahanemist Kesk-Euroopas (eriti Poolas)
ASJAÕIGUS I Loeng Asjaõigus- tsiviilõiguse üks instituut, õigusnormide kogum, mis reguleerib asjaga seotud õigussuhteid, seda nii palgaseisus kui ka nende muutmises. Objektiivne- reguleerib asjadega seotud õigussuhteid (nt omaniku ja hüpoteegipidaja õigused, võõrandamine) st õigusnormide kogum Subjektiivne- mõistetakse õiguslikku seisundit, mis konkreetsel isikul on konkreetse asjaga seoses. Õigus kas ise teatud viisil käituda või nõuda teistel isikutel vastavat käitumist. Eristatakse ajalooliselt kahte süsteemi: 1.Institutsiooniline süsteem, kus normid jaotatakse kolme ossa: a) Isikud-suhete subjektid b) Asjad-suhete objektid c) Hagid- omandamise viisid, suhted isikute vahel asjade pinnal 2.Pandektiline süsteem, kus tsiviilõigus jaotatakse viieks osaks:Üldosa, Asjaõigus, Perekonnaõigus, Pärimisõigus ja Võlaõigus. (EESTI) Asjaõigusel...
Vm-l kiinduti põhiliselt Hegelisse ja Schellingisse. Idee kõik, mis toimub, on eesmärgipärane. Mõlemad kirjeldasid seda maailma arengut kui harmoonia poole suundumist. Hegel kirjutas isegi sellest, et kõik, mis toimub, on eesmärgipärane ja paratamatu. Lõpp on harmooniline olgu ta kas või kurjus. Kogu filosoofia oli eredaks kontrastiks sellele, mis toimus Vm ajaloos. 1825. toimus dekabristide ülestõus. Tsaar Nikolai I ei tahtnud ülestõusu kordumist ning sellepärast oli kord väga range. Tugenev kiindus Schellingi filosoofiasse. 40ndate alguses otsustab ta, et temast saab ikkagi kirjanik. 1843. juhtub tema elus midagi väga erakorralist, mis määrab ära tema saatuse sel aastal tuleb Vm-le külalisetendustele kuulus hispaani päritolu pr lauljanna Polina Garcia Viardot. T kuuleb teda laulmas ooperilaval ja toimub saatuslik armumine. Viardot on aga juba abielus, peale kõige muu on ta tugeva iseloomuga naisterahavas
äraelamiseks kui see oli olnud Ve ajal. Pisidetailid said ebaproportsionaalselt suurt ja ebakonstruktiivset kriitikat. A la ,,Kas me siis sellist Eestit tahtsimegi?". Pärast 1. dets 1924 saadi aru, et kriitika asemel tuleb otsida võimalusi pigem omariikluse säilitamiseks. Kriitika ei olnud enam üles puhutud ja liialdatud, vaid üsna asjakohane ja konstuktiivne. Ka valitsusringkonnnad rakendasid jõupingutusid, et vältida taoliste mässukatsete kordumist tulecikus. Riigikorrakaitse seadus võeti vastu. Selle alusel muutus lihtsamaks riigivastaste org likvideerimine. Riigivastase tegevuse eest ka märksa rangemad karistused. Taaselustati kiiresti Kaitseliit. Pärast VS lõppu oli Kaitseliit langenud varjusurma. Ülemaalisest org-st rääkida 20 aastate alguses ei saa. 1924 suvel alustati Kaitseliidu taasloomise katseid. Lõuna-Eestis Ernst Põdderi juhtimisel hakkas asi üsna hästi toimima. Mujal poliitiliste vastuolude tõttu asi eriti ei
20 aastate alguses oli rahva hulgas küllaltki mitte just väga heatahtlikku suhtumist eesti riigi suhtes. Nurisemist vastloodud riigi ja selle võimaluste kohta oli väga palju. Pärast 1. dets 1924 saadi aru, et kriitika asemel tuleb otsida võimalusi pigem omariikluse säilitamiseks. Kriitika ei olnud enam üles puhutud ja liialdatud, vaid üsna asjakohane ja konstuktiivne. Ka valitsusringkonnnad rakendasid jõupingutusid, et vältida taoliste mässukatsete kordumist tulevikus. Riigikorrakaitse seadus võeti vastu. Selle alusel muutus lihtsamaks riigivastaste org likvideerimine. Riigivastase tegevuse eest ka märksa rangemad karistused. Taaselustati kiiresti Kaitseliit. Pärast VS lõppu oli Kaitseliit langenud varjusurma. Ülemaalisest org-st rääkida 20 aastate alguses ei saa. 1924 suvel alustati Kaitseliidu taasloomise katseid. Lõuna-Eestis Ernst Põdderi juhtimisel hakkas asi üsna hästi toimima.
Kui on karta omandi korduvaid rikkumisi, võib omanik nõuda võmalikult rikkujalt selliste tegude tegemata jätmist, mis võivad rikkumise põhjustada. Selle tulevikku suundatud nõude eelduseks on juba toimunud omandi rikkumine ja selle kordumise oht. Valdusega mitteseotud omandi kaitse nõuded on sätestatud ka Eesti õiguses. Omanikul on õigus nõuda omandi igasuguse rikkumise kõrvaldamist ka siis, kui rikkumine ei ole seotud valduse kaotusega. Kui on alust eeldada sellise rikkumise kordumist, võib omanik nõuda rikkujalt edasisest omandi rikkumisest hoidumist. Selline nõue on välistatud siis, kui omanik on kohustatud rikkumist taluma (AÕS §89). Selline talumine võib tuleneda nii seadusest kui ka tahteavaldusest. Omandi-valdaja vaheline õigussuhe Valdaja õigused ja kohustused sõltuvad kõigepealt selles, kas ta oli õigustatud asja valdama. Vastava õigustuse puudumisel tekib omanikul õigus nõuda valdajalt asja väljaandmist, millega
praegusel hetkel ka Eesti ühiskonnas probleemiks. Kehtiva LKSi kohaselt on lubamatu lapse alavääristamine, hirmutamine või karistamine viisil, mis valmistab talle piina, tekitab kehalisi kahjustusi või ohustab kuidagi teisiti tema vaimset või kehalist tervist. Lisaks tuleb vägivalla või halva kohtlemise tõttu kannatanud lapsele anda vajalikku abi ning nõustada ka vägivalda tarvitanud täiskasvanut, et vältida halva kohtlemise kordumist (LKS § 31). Seaduse sõnastuse suurimaks probleemiks on see, et ei ole selge, kes on kohustatud lapsele vajalikku abi andma ning kes on kohustatud nõustama vägivalda tarvitanud täiskasvanut (Lastekaitse seaduse… 2012b). Samuti ei määrata, kuidas vägivalda tarvitanud isikuga käituda, milline peab talle osutatud abi olema ning kuivõrd oluline on järelevalve abistamise üle. Täpsustamata jäetakse ka, millist abi peab saama väärkoheldud laps ning kes selle abi peab tagama
reguleerimissanktsioonide teel. Normatiivne reguleerimine — inimkäitumise korrastamine üldiste ja üldkohustuslike käitumismudelite abil, mis laieneb kõigile sama liiki juhtudele. Põhimõtteliselt on võimalik lahendamist vajavate probleemide esilekerkimisel neile kahesugune lähenemine. Neid võib vaadelda kui üksiknähtusi, kui case’i, mis tuleb lahendada, või siis näha nö puude taga metsa, hoomata analoogsete küsimuste võimalikku kordumist ja püüda neile sellest tulenevalt leida tüüpiline lahendus kui tüüpilisele probleemile. Kui nüüd täpsemalt regulatsioonist rääkida, siis väljenduks esimene võimalus individuaalse reguleerimisena, teine aga normatiivse reguleerimisena. Seega on individuaalne reguleerimine üksikjuhu lahendamine. Selle eelisteks on võimalus arvestada täpselt konkreetseid asjaolusid ja kujundada seetõttu suhteliselt lihtsalt just sellele üksikjuhule sobiv lahend. Paraku pole aga
me oleme ja millest me unistame. Tamm, Marek 1998 Kaasaegne keskaeg Vikerkaar 45/ 152 159 Kahekümnes sajand on korduvalt otsinudendale paralleele keskajast. Juba aastasaja alguses tuleb käibele mõiste uus keskaeg, sajandi viimasel kümnendil, aastatuhande lõpu lähenedes võib täheldada selle kasutuse intensiivistumist. Uus keskaeg on üldjuhul halvustava tähendusväljaga mõiste, see viitab tumedatele aegadele ning kuulutab nende kordumist. Traditsiooniliselt peetakse uue keskaja mõiste käibeletoojaks vene filosoofi Nikolai Berdjajevit (18741948). Berdjajevi ajaloofilosoofia lähtekohaks on, sarnaselt Spenglerile, kästlus ajaloo spiraalsest olemusest, aegae rütmilisest vaheldumisest. Uue keskaja avalause 28 annab meile teada: Ajaloos nii nagu looduseski on olemas teatud rütm, ajastute ja perioodide rütmiline vahetumine
salat, praad ja kuum jook (lisandiga) praad, magustoit ja kuum jook ( lisandiga) menüü koostamisel tuleb arvestada : 1. Arvetsa hooajalisust 2. Arvesta tooraine vahelduvust! Näiteks kui eelroog on kalast, siis pearoog lihast. 3. Arvesta värvide vahelduvusega 4. Arvesta valmistusviiside vahelduvusega. Näiteks kui pearoog on praetud, siis eelroog ja magustoit ei tohiks olla praetud. 5. Vältida samasuguse kuju, vormi kordumist 6. Vältida, et väga rasvasele toidule järgneks väga külm toit 7. Mitte pakkuda ühes menüüs koos lihtsaid ja väga pidulikke toite 8. Arvestada maitsete vahelduvusega. Kui supp on hapu, ei tohiks teistes toidukäikudes domineerida hapu maitse 9. Menüü koostamist alustatakse pearoast 171 10. Pearoale vastavalt planeeritakse eelroog 11. Planeeritakse kaste pearoa juurde 12. Planeeritakse dessert 13. Valitakse vein pearoa juurde 14
MIS ON HOLOKAUST? Christer Mattson I Juhend õpetajale Holokaust on ajalooline sündmus, mis on muutnud meie arusaama demokraatiast, inimõigustest ja rassismist. Just seoses holokaustiga on tulnud käibele ka sõna genotsiid. Avardades õpilaste teadmisi holokaustist, suudame ehk vältida genotsiidide kordumist tulevikus. 27. jaanuaril tähistatakse Eestis ja paljudes teistes Euroopa riikides holokausti mälestuspäeva. Sel päeval 1945. aastal vabastasid liitlased Auschwitz-Birkenau surmalaagri – ühe paljudest laagritest, mille abil natsid püüdsid oma rassistlikku poliitikat ellu viia. Kolmanda Riigi poolt Auschwitzis ja teistes laagrites korda saadetud metsikused šokeerisid maailma. Seepärast mälestatakse seda päeva paljudes riikides. Mis oli holokaust?
tõmmata, langevad ka nende moodustusviisid suures osas kokku. Siin keskendume neile sõnamoodustuse küsimustele, mis on praktilistes terminiaruteludes eriarvamusi põhjustanud. Interdistsiplinaarset uurimisvaldkonda, mis ülalkirjeldatuga tege- leb, nimetamegi terminoloogiaks ehk oskussõnaõpetuseks. Kui eristada kala ja õnge tüüpi vahendeid, millest esimene lahendab ära praeguse nälja, teine aga võimaldab vältida nälja kordumist tulevikus, siis kuulub siinne terminoloogia õngede hulka, pakkudes üldisi tööriistu terminite loomise, valimise, esitamise ja kasutamise mõistmiseks. Mis on terminoloogia 51 Terminoloogiaks nimetatakse ka üht kala tüüpi nähtust, nimelt oskussõnavara ehk mingi eriala terminite kogumit. Sellega ei tegele siin üldse, st ei siit õpikust ega selle juurde käivalt terminoloogiakursuselt ei saa teada, millised on õiged terminid
Reaktiivne olek ei kõhkle tulemuste õigsuse üle erapooletust. Kui üks võrdsustab tulemuste täpsuse õigluse saavutamise ja võrdse kohtlemisega õigluse, tuleb järeldada, et reaktiivne riik - ja seega ka konfliktide lahendamise protsess - väärtustab õiglast õiglust. Proaktiivne ennetada intsidendi tekkimist (inkvisitsiooniline kriminaalkohtumenetlus) Reaktiivne - reageerida intsidendile ja takistada selle kordumist RE võistlev menetlus: kontroll menetluse üle, kiir, isikul on võimalus ise tõendid esitada ja neid kommenteerida, kohus on passiivne. Klassikaline võistlev menetlus faktilised asjaolud on kohtuotsusele siduvad. Kui prokurör loobub süüdistusest, siis menetlus on lõpetatud. Eesti 2004.a Eesti 1996.a
Tarned edasimüüjatele hilinevad ja tarnitavad kogused on tellitud kogustest väiksemad. Kuna turg tooteid nõuab ja need on edasimüüjatele kasumlikud, on nii maaletoojad, hulgimüüjad kui ka jae- müüjad neist huvitatud ning ei soovi deitsiidiolukorra kordumist. Ebakindlate tarnete kordumisel püüavad kliendid kindlustada end suuremate varudega, kui see oleks majanduslikult otstarbekas piisava tarnekindluse puhul. Küsimused 1. Selgitada, millest on põhjustatud Forresteri efekti ilmnemine?
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
